1.Määramispiirkond = katkevuskohad 2.Nullkohad X 0 : y=0 murru korral mõlemad osad 0-ga võrduma -¿ <0 murru korral korrutiseks ¿ 3.Pos/neg piirkond +¿ : y >0 X + joonis X¿ 4.Ekstr.kohad X e : y ´ =0 , murru korral ülemine osa nulliga võrduma 5.Ekst.punktid- asendad ekstr. kohad alg v-sse 6.Kasvamine/kahanemine X : y ´ > 0 X : y ´ < 0 murru korral korrutiseks+ joonis ,max,min ekstr. 7. Käänukoht X K = y ´ ´ =0 murru korral ülemine osa 0-ga võrduma 8.Käänup. asendad käänukohad algv-sse 9.Kumerus/nõgusus X : y ´ ´ < 0 X : y ´ ´ > 0 murru korral korrutiseks + joonis pos-nõgus, neg- kumer 10.Asümptoodid: PA-katkevuskohad
760nm(punane,väikseim sagedus). Nähtused:difraktsioon,interferents,dispersioon,murdumine. c = 3 * 108 m/s. c = * f. lainepikkus,f sagedus. Valgus on osakeste voog. Valgusosakesi nim. kahe erineva nimega kvant,footon. Iseloomustab:energia,mass,1aineosake. Kõik valgusallikad kiirgavad valgust kvantide kaupa. Kvanti käsitletakse,kui ühte energia portsionit. Fotoefekt:kiirguse langedes metallipinnale võib sealt välja lüüa elektrone. Tekkimise tingimus: ühe footoni energia peab võrduma elektronide väljumistööga. E = A. E=ühe footoni energia, A=elektronide väljumistöö. Fotoefekti seaduspärasused:Valguse poolt metalli pinnast ühes sekundis eraldunud eletronide arv on võrdeline valguslaine intensiivsusega(mida suurem on kiirus,seda rohkem eraldub elektrone). Fotoelektronide maksimaalne kineetiline energia kasvab võrdeliselt valguse sagedusega ja ei sõltu valguse intensiivsusest(elektronide eraldumise kiirus sõltub kiirguse sagedusest).
C + S = Yd MPC + MPS = 1 APC + APS = 1 Säästmisfunktsioon: S = -C0 + (1-c)Yd. Multiplikaator Kulumultiplikaator = 1/(1-MPC)=1/MPS Maksumultiplikaator = MPC / 1 MPC Rahamultiplikaator = 1/r, kus r on reservisuhe. Majanduses on tasakaal, kui kogunõudluskõver lõikub 45 kraadi joonega. Raha Kvantitatiivne rahateooria: M x V = P x Q, kus M on ringluses oleva raha hulk, V raha ringluskiirus, P hinnatase, Q kogutoodangu hulk(SKP). Pangad Varade kogusumma peab võrduma kohustuste ja omakapitali summaga ehk bilanssi aktiva pool peab võrduma passiva poolega: D = R + L.
Pidev graafiline arvestus laeva liikumise kohta eeldab laeva tee ja orientiiride suurendada pidevat märkimist merekaardile.Nende toimingute lihtsustamiseks ja kiireks kontrolliks peab merekaart vastama järgmistele põhinõuetele : Kursijoon (loksodroom) peab olema sirge.Selleks peavad meridiaanid olema: - sirged - omavahel rööpsed - risti sirgete paralleelidega Kartograafiline projektsioon peab olema võrdnurkne , st nurgad kaardil peavad võrduma nurkadega looduses. Nõuded merekaardile 2 Kartograafiline Projektsioon peab olema võrdnurkne , st nurgad kaardil peavad võrduma nurkadega looduses. See lihtsustab looduses mõõdetud peilingute ja nurkade kandmist kaardile. Kaldajoonte ja saarte konfiguratsioon kaardil vastab nende konfiguratsioonile looduses. See teeb laeva asukoha äratundmise hõlpsamaks. Merkaatori projektsioon 2 Nime on saanud Hollandi kartograaf Gerhard Kremeri (Mercator) järgi , kes
Õp: 88 Tv:58-59 Kuidas tekib iooniline side · Kõige stabiilsema elektroonilise struktuuriga on väärisgaaside aatomid. · Aatomid mille väliskihis on 1 kuni 3 elektroni , loovutavad need kiiresti ja muutuvad positiivselt laetud ioonideks. · Aatomid mille väliskihil on 6 kuni 7 elektroni, liidavad kergesti elektrone ja muutuvad negatiivselt laetud ioonideks. · Tekivade ioonide ehitus sarnaneb väärisgaasi struktuurile · Kokku peab liidetud elektronide arv võrduma loovutatud elektronide arvuga. · Erinimeliselt laetud ioonid tõmbuvad elektrostaatiliselt. · Ioonilise sidemega ainete ehk iooniliste ainete kristallides molekule ei esine. Ioonilise sidemega ühendid ei koosne tahkelt molekulidest, vaid erinimeliselt laetud ioonidest, mis moodustavad ioonkristalli.
9 TEINE ARVE POOL - ARVE KOPEERIMINE Nüüd kopeeri arve esimene pool samale lehele allapoole. Selleks võtad märgistusse arve valmis osa. Ja vajutad nupule Copy . Nüüd tee hiireklõps selles lahtris, kust algab arve teine pool (A32) ja vajuta nupule Paste . Nüüd on Sul täpselt kaks ühesugust arvet. Et Sa ei peaks tegema topelt tööd arvete täitmisel, s.t. täitma eraldi arve mõlemaid pooli, tuleb arve alumise poole lahtrid panna võrduma arve ülemise poole lahtrites olevate muutuvate andmetega. Meie arves on muutvateks andmeteks: arve number, maksja andmed, müüdava kauba nimetused, kogused, hinnad. Selleks, et alumises pooles muutuks maksja nimi, kui sisestad ülemises pooles uue nime, tee lahtril B39 (OÜ Puri) hiireklõps ja pane ta võrduma ülemise poole sama lahtiga B8. Valem on selline . Nüüd tee sama läbi ka maksja aadressi lahtriga. S.t. lahter B40võrdub lahtriga B9. Kuna arve nr
Käik algab ja lõpeb punktides (reeperites), millede kõrgused on teada. Mis on kinnine käik? Käik algab ja lõpeb ühes ja sellessamas punktis (reeperil). Kuidas toimib väliandmete edasine töötlus? Väliandmete edasisel töötlusel arvutatakse latipunktide kõrgused, eelnevalt peavad aga olema tehtud väliraamatu lehe kontrollarvutused. Arvutatakse parandid mõõdetud kõrguskasvudele, leitakse parandatud kõrguskasvud, seejärel summeeritakse parandatud kõrguskasvud, millede summa peab võrduma teoreetilise summaga. Järgnevalt arvutatakse parandatud kõrguskasvude järgi X- ehk sidepunktide kõrgused, seejärel jaamas instrumendi horisondi kõrgus ja lõpuks vahepealsete punktide kõrgused. Kuidas leida keskmiste kõrguskasvude teoreetilised summad kahe reeperi vahelises ja kinnises käigus? Teoreetiline summa kahe reeperi vahelises käigus võrdub edasivaatesuunalise reeperi kõrgus miinus tagasivaatesuunalise reeperi kõrgus. Teoreetiline summa kinnises käigus võrdub nulliga.
Mis on sünkroonkompensaator? Sünkroonmasin mis pole mootor ega generaator; reguleeritavat reaktiivvõimsusallikat elektrivõrgus. Nimetage asünkroonmootori pöörlemiskiiruse muutmise meetodid. Kiiruse reguleerimine primaarsageduse muutmisega; kiiruse reguleerimine pooluspaaride arvu muutmisega; kiiruse reguleerimine primaarpinge vahendamisega; kiiruse impulssreguleerimine. Nimetage sünkroongeneraatori paralleeltööle lülitamise tingimused. Lülitatava generaatori pinge peab võrduma võrgupingega; generaatori sagedus peab võrduma võrgu sagedusega; generaatori ja võrgu faasijärjestus peab olema ühesugune; generaatoripinge ja võrgupinge peavad omavahel faasis olema.
Miks on oluline tähtaegadest kinni pidada? Tähtaegadest kinnipidamine õpetab vastutust ja annab õpilasele sihi saavutada midagi kindlaks ajaks. Vastutustunne on väga oluline mitte ainult koolis tähtaegadest kinni pidamises, vaid üleüldse elus. Seda peaks juba varakult harjutama, kuna nii jääb harjumus sisse ja tulevikus on see kindlasti veel olulisem kui koolis. Kui teatud tähtaegadest kinni ei pea, siis veame alt nii ennast kui ka kaaslasi. Samuti on pärast endal lihtsam, kui asjad õigeaegselt ära teha ja kindlasti on koormus palju väiksem. Tihtipeale tähtaegadest mitte kinni pidades võime endas pettuda ning hiljem ka seda kahetseda. Enamasti pean ma tähtaegadest kinni, kuna nagu juba mainitud, siis endal on hiljem lihtsam, kui asjad saavad õigetel aegadel tehtud. Kokkuvõttes võib minu meelest tähtaegadest kinnipidamist panna võrduma ka järjepidavusega.
sissetuleku suurenemine, kui A on inferioorne(nõudlus väheneb, kui tarbijate sissetulek suureneb) kaup. 18) Vastavalt pakkumisseadusele pakuvad tootjad rohkem kaupa kõrgema hinna puhul kui madalama. 20) Kauba pakkumiskõvera nihkumist vasakule põhjustab mõne firma lahkumine tootmisalalt. 28) On teada, et kauba X nõudlust väljendab järgmine võrrand: p=10-0,2q ja pakkumist p=2+0,2q Milline on kauba X tasakaaluhind ja kogus? ,,Panen võrduma omavahel" Kui nõudlust väljendab uus võrrand p=7-0,3q, siis nõudlus on vähenenud, sest nõudluskõver on nihkunud alla vasakule. Kauba pakkumise muutus toob automaatselt kaasa turu uue tasakaalu hinna ja koguse kokkulangemise.
Esitada 2 näidet! Taylori reaks nimetatakse lõpmatut atmerida. Näited: 2. Defineerige Maclaurini rida rida! Esitada 2 näidet! Kui Taylori reas võtta , siis nimetatakse saadud rida Maclaurini reaks. Näited: 3. Näidata animatsiooni abil kuidas konkreetse funktsiooni Taylori rida läheneb antud funktsioonile rea liikmete arvu kasvamisel 4. Millistel tingimustel on antud funktsioonil f(x) kohal x = x 0 maksimaalne väärtus? ehk I tuletis peab võrduma 0-ga ja II tuletis peab olema väiksem 0-st. 5. Millistel tingimustel on antud funktsioonil f(x) kohal x = x 0 minimaalne väärtus? ehk I tuletis peab võrduma 0-ga ja II tuletis peab olema suurem 0-st. 6. Tooge konkreetne näide funktsiooni kohta, millel ei ole ekstreemumi kohal x = x 0, vaatamata sellele, et selle funktsiooni tuletis sellel kohal võrdub nulliga. 7. Tooge konkreetne näide f-ni kohta, millel on ekstreemum kohal x = x 0, kus see f-n ei ole diferentseeruv 8
kiiruse juures osakesed alustasid hõljumist. Seejärel määrasime kaasakande kiiruseks 3,8966 m/s, selle kiiruse juures osakesed hõljusid ning osad neist kanti õhuvoolu mõjul kaasa. Toimus pneumotransport. Kirjanduses antud valemitega arvutatud ja katseandmete graafikutelt leitud kriitilise kiiruse väärtused ühtivad üsna hästi ja kriitilise kiiruse leidmise katseosa loeme õnnestunuks. Kirjanduse andmetel peaks kaasakande kiirus võrduma poorsuse ja kiiruse sõltuvuse graafikul väärtusega, kus graafik läbib poorsuse punkti 1,0. Konkreetne katseandmete põhjal koostatud graafik annab selle väärtuseks ligikaudu 2,2 m/s, mis küll päris ei ühti katseliselt saadud tulemustega, kuna ebatäpseid mõõtmisi on palju, kuid suurusjärk on sama ja tulemuse võib lugeda rahuldavaks.
Raketi korral on keha (raketi) osaks sellest suure kiirusega väljalendav kütuse põlemisprodukt kuum gaas. See põhjustab raketi liikumise vastassuunas. Raketi kiiruse saab leida impulsi jäävuse seaduse abil. Süsteemiks, mille kohta me seda seadust rakendame on raketi kere ja selles olev kütus. Kui rakett pole veel startinud, siis on paigal nii raketi kere kui ka selle sees olev kütus. Järelikult süsteemi koguimpulss võrdne nulliga. Järelikult süsteemi impulss peab võrduma nulliga ka pärast starti. Kui eeldada, et kogu põlenud kütus paiskub raketist välja korraga, siis saame: mkevke + mküvkü = 0, kus mke on raketi kere mass, vke kere kiirus, mkü väljalendava põlenud kütuse (gaasi) mass ja vkü väljalendava gaasi kiirus. Avaldades seosest raketi kere kiiruse, saame: vke = - mküvkü/ mke. Siit on näha, et raketi kere kiirus on seda suurem, mida suurem on gaasi väljalennu kiirus ja gaasi mass
Film põhineb muinasjutul rajanema millel? Tema usaldus minu vastu rajaneb kogemustel rõhuma keda?millele? Rõhuma vaesemat rõhutama mida? Õpetaja rõhutab oma teadmisi sarnane millega? Ma olen isaga sarnane sarnanema millega? Ma sarnanen emaga tuginema millele? Minu arvamus tugineb kogemustele võrdne/ võrduma millega? Oht võrdub kokkuvarisemisega väljenduma milles? Vastus väljendub ülesandes ükskõikne mille vastu? Ma olen ükskõikne raamatute vastu
Korrapärase nelinurkse püramiidi täispindala Pythagorase teoreemi abil Alustuseks selgitan mis asi üldse on Pythagorase teoreem: Pythagorase teoreemi põhimõte kehtib vaid täisnurkse kolmnurga juhul. Sõnastus on lihtne: hüpotenuus võrdub kaatetite ruutude summa ruutjuurega, seega hüpotenuusi ruut võrdub kaatetite ruutude summaga (a ruudus+b ruudus=c ruudus). Näiteks, kui täisnurkse kolmnurga kaatetid (kaks lühemat külge) on 3 ja 4 siis peab hüpotenuus võrduma 5-ga. 0 Vaja on vaid aluskülge ja püramiidi kõrgust. 0 Olgu aluskülg a ja kõrgus H. 0 Arvutame põhja pindala (a ruudus (näiteks 4cm ruudus võrdub 16 ruutsentimeetrit)) 0 Arvutame külgpindala Pythagorase teoreemi abiga. (Sk=m*P, P=4a), sest nurk m-i ja H vahel on täisnurkne (m on põhikülje keskpunkti kaugus püramiidi tipust). 0 Pythagorase teoreem: H ruudus+a ruudus=m ruudus. 0 Külgpindala valem on P*m, seega kui hetkel oleks a=4cm, H=3cm, siis m=5cm, sest
II III z Kirjutame kõik võrratused lahti kui võrdused, z selleks liidame igale võrratuse reale juurde I uue muutuja, mis suurendab võrratuse II vasakut poolt nii, et see hakkab võrduma III parema poolega. Kirjutame z rea välja nii, et võrduse paremale poole jääks number (kuna esialgselt numbreid polnud, siis alati null) nii z nagu teistelgi ridadel ja vasakule poolele z kõik ülejäänud. I II
Inseneriarvutustes on tavaks skalaarsete tasakaalutingimuste kirjutusviisi lihtsustada ja neid esitada järgmiselt: Fx=0; Mx=0 (y,z) Tasandilise jõusüsteemi tasakaal. Tehnikas esineb väga sageli tasandiline jõusüsteem, mille jaoks saab tasakaalutingimusi lihtsustada, kui valida koordinaatteljestik nii, et üks koordinaattasand ühtiks jõusüsteemi tasandiga. Tasakaaluvõrrandite võimalikud variandid: Variant1. Nulliga peavad võrduma kõigi jõudude projektsioonide summad kahel koordinaatteljel ja kõigi jõudude momentide summad jõu tasandi suvalist punkti läbiva risttelje suhtes: Fx=0; Fy=0; Mz=0 Variant 2. Nulliga peab võrduma kõigi jõudude momentide summa kolme punkti suhtes, mis ei asetse ühel sirgel: MzA=0; MzB=0; MzC=0 Variant3. Jõusüsteem on tasakaalus, kui nulliga võrdub kõigi jõudude momentide summa kahe suvalise punkti suhtes ja projektsioonide summa teljel, mis ei ole risti punkte läbiva
t. on sellega võrdvastupidine. Seda jõudu nimetatakse seisuhõõrdejõuks. *Seisuhõõrdumine (inglise static friction) on hõõrdumine vastaspindade vahel nende liikuma hakkamisel. Liugehõõrdejõud. Kinnitame klotsi külge dünamomeetri ja veame klotsi selle abil ühtlaselt horisontaalsel laual. Liikumiseks mõjub kltosile dünamomeetri vedru elastsusjõud. Kuna liikumine on ühtlane, siis peab kehale mõjuvate kõigi jõudude resltant võrduma nulliga. Järelikult mõjub klotsile ühtlase liikumise ajal peale elastusjõu veel sellega võrdvastupidine jõud. Seda jõudu nimetatakse seisuhõõrdejõuks. Liugehõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumise kiirusele v. Ta põhjustab alati selle kiiruse vähenemist. Veerehõõrdejõud Kui keha ei libise ega seisa, vaid veereb mööda teise keha pinda, nimetatakse seejuures tekkivat hõõrdumist veerehõõrdejõuks.
Dispersioonanalüüsil analüüsi käigus antakse hinnang faktortunnuse mõju olulisusele – ÕIGE põhieesmärgiks on leida kogumi kirjeldamiseks dispersioon – analüüsib, mitte ei kirjelda nullhüpoteesi tagasilükkamiseks peab olema empiiriline F-suhe negatiivne – dispersioonid jagatakse omavahel, dispersioon on positiivse märgiga (hälvete ruutude keskmine), seega suhe ei saa negatiivne olla!! dispersioonide liitmise lause järgi peab ülddispersioon võrduma rühmade sisese ja rühmade vahelise dispersiooni korrutisega – summaga, mitte korrutisega Valimi andmete põhjal saadi järgmised tulemused: aritm keskm 80üh, standardhälve 20üh, üldkogumi maht 1200. Kui suur peaks olema valim, et teha kindlaks üle 110väärtusega elementide osakaalu üldkogumis täpsusega +-4%, usaldatavusega 95%? 1700 – VALE, üldkogum 1200 nii väikesest üldkogumist ei saa valimit moodustada – VALE 1280 – VALE, üldkogum 1200
1) Funktsiooni määramispiirkonnaks (X) nim. argumendi (x) väärtuste hulka, mille korral funktsiooni (y) väärtust saab leida. 2) Funktsiooni muutumispiirkonnaks (Y) nim. funktsiooni väärtuste hulka. 3) Funktsiooni nullkohtadeks (Fo) nim. Argumendi väärtuste hulka, mille korral funktsiooni väärtus on 0. Leidmine: tuleb panna 0-ga võrduma ehk funktsioon (y) asendatakse 0-ga. 4) Funktsiooni positiivsuspiirkonnaks (F+) nim. argumendi x väärtuste hulka, mille korral funktsiooni y väärtused on positiivsed. Leidmine: võrratus+intervallimeetod 5) Funktsiooni negatiivsuspiirkonnaks (F-) nim. Argumendi x väärtuste hulka, mille korral funktsiooni y väärtused on negatiivsed. Leidmine: võrratus+intervallimeetod 6) Funktsiooni kasvamisvahemikuks nim
p(q) = aq + b = = -52 b = y2-ax2 b = 5700-(-52)*65 = 5700+3380 = 9080 p(q) = -52q+9080 Vastus: p(q) = -52q+9080 c) Kasumifunktsioon, kus R(q)- tulufunktsioon. P(q) = R(q)-C(q) R(q) = pq = q(-52q+9080) = -52q2+9080q P(q) = -52q2+9080q-440q-4400 = -52q2+8640q-4400 P(q) = -52q2+8640q-4400 Vastus: P(q) = -52q2+8640q-4400 d) Optimaalne tootmismaht ja vastav kasum. Leiame kasumifunktsioonist tuletise ning paneme võrduma 0-ga, saame optimaalse tootmismahu q. P´(q) = -104q+8640 = 0 104q = 8640 q = 83 P(83) = -52*(83)2+8640*83-4400= 354 492. Vastus: q = 83 tk ja optimaalne kasum P(83) = 354 492 eurot.
Lihtlausend tähendab, et majandustehing kirjendatakse ühe konto deebetisse ja teise konto kreeditisse samas summas. Liitlausendis on omavahel seotud ühe konto deebet ja mitme konto kreedit; mitme konto deebet ja ühe konto kreedit; mitme konto deebet ja mitme konto kreedit. Kirjendamine peab alati olema vormilt ühesugune see tähendab, et esimesena näidatakse debiteeritav konto ja seejärel krediteeritav konto. Kõigis raamatupidamislausendites peab konto deebetisse kirjendatud summa võrduma konto kreeditisse kirjendatud summaga, mis tagab finantsarvestusliku tasakaalu. Kahekordne kirjendamine on seega kontrollisüsteem. Kui raamatupidamislausendi koostamisel juhtub viga, on tasakaal rikutud. Kahekordse kirjendamise puhul saab koheselt välja selgitada majandustegevuse lõpptulemuse, raamatupidamiskohustuslase varasid täiendavalt üle lugemata. Majandustehingute tulemusena muutub pidevalt ettevõtte vahendite ja allikate seisund
(loode) kuni 45-50% (rauk) Vee jaotus organismis on ebaühtlane. Kõige veevaesem on hambaemail, milles on vaid 0,2 % vett, kõige suurema veesisaldusega on bioloogilised vedelikud,milles on vett üle 90 %. Meesorganismi veesisaldus on kõrgem kui naistel. Ülerasvumise korral võib vee sisaldus organismis olla isegi alla 40% keha massist. Peamine veehulk organismis asub rakkudes, raku protoplasmas. Vee massi jäävuse seadus: organismi siseneva vee mass peab üldjuhul võrduma organismist väljuva vee massiga. Keskmiselt eraldub ööpäevas inimorganismist kokku 2-2,5 l vett. Ööpäevas eraldub kopsudest väljahingatava õhuga 400-450g veeauru. Higiga eraldub keha pinnalt 450-600g vett. Vähesel määral eraldub vett silmadest pisaratena. Kõige rohkem eraldub vett neerude kaudu uriiniga 800-1250g. Soolestiku kaudu vaid 100-200g vett. Üldjuhul sünteesitakse ööpäevas 300-350g vett. Täiskasvanu vajab ööpäevas 30-35g vett ühe
Kui olen artist, küsin 5$, kui olen korraldaja, pakun 2$? Ülesanne 2 Antud: Nõudlusfunktsioon qD (p) = -p + 10 Pakkumisfunktsioon qS (p) = 6p p2 Leida: p = ? , st, leida tasakaaluhind, mille puhul pakutav ja nõutav kogus on võrdsed ehk: qD (p) = qS (p) Lahendus: qD (p) = qS (p) ....asendame antud funktsioonidega: -p + 10 = 6p p2 Tegemist on ruutvõrrandiga (vt. konspekt lk.18), kus kõik liikmed viiakse ühele poole võrdusmärki ja pannakse võrduma 0-ga, seega kujule: ax2 + bx + c = 0 Viime nüüd võrrandi -p + 10 = 6p p2 elemendid kõik ühele poole (teisele poole minejatel muutub märk): p2 7p + 10 = 0 Ma enam ei oska Word`is valemeid kirja panna. Võtke konspektis lk 18 väiksemast hallist kastist valem x = jne kohta. Meil on x asemel p. Asendage valemis, nii et a = 1 (sest p2 on sama mis 1 p2) b=7 c = 10 Kui vastus käes, siis murru üles jääb 7 pluss/miinus 3 ja murru alla 2. Nüüd leidke
· Kasum Vara on raamatupidamiskohustlase poolt kontrollitav ressurss ( asi või õigus) a) Mis on tekkinud minevikus sündmuste tagajärjel. b) Mis tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel ( mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel. Finantsaruannete elemendid Tulud-income Kulud-expenses Tulude ja kulude eristamine võimaldab välja tuua ettevõtte tulemuslikkuse Bilansivõrrand Kõik varad peavad võrduma nende soetamiseks vajalike vahendite allikatega ehk Kõik varad peavad võrduma kõikide kohustuste ja omakapitali summaga. V=K+O ,,V" ettevõtte kõik varad ,,K" etevõtte kõik kohustused ,,O" ettevõtte omakapital Varad- vara on raamatupidamiskohustlase poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus) a) Mis on tekkinud minevikus toimunud sündmste tagajärjel. b) Mis tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest
Impulss - liikumishulk Impulsi jäävuse seadus Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Kineetiline energi liikumisenergia Potensiaalne energia vastastikmõju energia Energia jäävuse seadus energia ei saa tekkida ega kaduda. Ta võib vaid muunduda ühelt kehalt teisele. Impulsimomendi jäävuse seadus kui kehale jõumomenti ei mõju, st võrduse parem pool on null, peab nulliga võrduma ka vasak pool ja impulsimomendi muutus on null. Võnkumine - ühe osa perioodiliselt korduv liikumine. Võnkeperiood - ühe täisvõnke kestus Hälve - keha kaugus tasakaaluasendist Amplituud - maksimaalne hälve Resonants - võnkeamplituudi järsune kasvamine Laine - võnkumiste edasikandumine ruumis Lainefront - veepinna häirituse esimene laine Ristlaine - laine, kus võnkimine toimub levimissihiga risti Pikialine - võnkumine toimub piki levimissihti
b) (NaCl) = 3,0-0,9=2,1; i.s(iooniline side) Arvud tulevad elementide elektronegatiivsus tabelist, mis on kasvav alt üles ja vasakult paremale. Sel juhul Na elektronegatiivsus on 0,9. Cl elektronegatiivsus 3,0. Iooniline side on ta sellepärast, et kui 1,9 ( on suurem kui 1,9). Sel juhul oli 2,1 ning oli suurem, seega ongi iooniline side. Mittepolaarne kovalentne side peab võrduma 0-iga. Polaarne kovalentne side peab olema suurem kui 0 ja väiksem kui 1,9. Näide: H2S a) Koostise järgi on 2 erinevat mittemetalli; polaarne kovalentne side b) (H2S)=2,5-2,1=0,4 ; polaarne kovalentne side. Metalliline side on negatiivsete suhteliselt vabade elektronide ja positiivsete metalliioonide vastastikunetõmbumine. Kergesti liikuvad elektronid põhjustavad elektrijuhtivust, soojusjuhtivust, plastilisust.
Käibevara KOKKU 1 200 000€ Kohustused KOKKU 2 000 000€ Põhivara Omakapital - Materiaalne põhivara 800 000€ - Aktsiakapital 0€ Põhivara KOKKU 800 000€ Omakapital KOKKU 0€ AKTIVA KOKKU 2 000 000€ PASSIVA KOKKU 2 000 000€ Et panna osapooled korrektselt võrduma peame leidma veel raha ja pangakontod. Raha ja pangakontod = AKTIVA KOKKU – põhivara kokku – varud – nõuded ostjate vastu = 100 000€ Pikaajalised kohustused = Kohustused kokku – lühiajalised kohustused. Pikaajalised kohustused = 2 000 000 € - 600 000€= 1 400 000€.
Dispersioonanalüüsil 1. Analüüsi käigus antakse hinnang faktortunnuse mõju olulisele 2. Põhieesmärgiks on leida kogumi kirjeldamiseks dispersioon (analüüsiv, mitte ei kirjelda) 3. Nullhüpoteesi tagasilükatamiseks peab olema empiiriline F-suhe negatiivne (dispersioonid jagatakse omavahel, dispersioon on positiivne märgiga (hälvete ruutude keskmine)m seega ei saa negatiivne olla!) 4. Dispersioonide liitmise lause järgi peab ülddispersioon võrduma rühmade vahelise dispersiooni korrutisega (summaga, mitte korrutisega) Hüpoteeside kontrollimisel: 1. H0 on alati tõene 2. kahepoolse testi korral on usaldatavus alati 95% 3. ühepoolse testi korral on usaldatavus alati 95% 4. hinnang antakse valimi põhjal 5. hinnang antakse üldkogumi põhjal Hüpoteeside kontrollimisel: 1. H0 on alati tõene 2. Zemp näiab standardhälvete arvu ja µ ja µ0 vahel 3
Logaritmi omadused: Logaritm korrutisest ja jagatisest: Logaritm astmest: Logaritmi astme vahetamine: Eksponentvõrrand Eksponentvõrranditel on mitu erinevat lahendusvõtet: 1) Samale alusele viimine Tihti saab ülesannetes teisendada alused samaks, et seejärel panna eksponendid omavahel võrduma. Seejuures tuleb meeldes pidada tehteid astmetega. Näide: -> Näites viidi 1/5, mis on 5-1 ja 25, mis on 52 ühisele alusele 5, seejärel pandi eksponendid võrduma ja lahendati lineaarvõrrand. 2) Abimuutuja kasutamine Vahel saab kasutusele võtta uue muutuja, mille suhtes tekib tavaliselt ruutvõrrand ning hiljem saab selle kaudu lahendid teada.
TULETIS · Tuletise moodustamine: On antud funktsioon y = f ( x) . Järgnevalt on vaja leida funktsiooni muut: y = f ( x + x) - f ( x ) Seejärel lihtsustada muudu valemit. Lõpuks on vaja leida funktsiooni piirväärtus, mis ühtlasi on ka tuletis. Tuletist märgitakse [y']-ga. y f ( x + x ) - f ( x ) y ' = lim = lim x x x x Pärast koondamist ja taandamist lähendada või panna x võrduma nulliga. Nii kaob funktsioonist x ära. Järelejäänud avaldis ongi tuletis. NÄIDE: 1 Funktsioon: y = x 1 1 Muut: y = - ( x + x ) x 1 1 x - ( x + x) x - x - x -x Lihtsustus: y = - = = = ( x + x ) x x( x + x ) x ( x + x) x( x + x ) -x
ajal RAHATÄHED • Pangatähed ei saanud õigeks ajaks valmis, 1928 ringluses 100-margased trükiga ÜKS KROON EESTI KROON • Eesti kroon oli aastatel 1924–1941 ning 1992– 2010 Eesti Vabariigi ametlik valuuta. • Valitsuse eelnõus oli raha uue nimetusena pakutud „taaler", mis võrdus 100 krossiga. • Jaan Tõnisson pakkus nimeks omaloodud nime "kuldar", mis pidi koosnema sajast pennist ja võrduma kuldfrangiga • Tugev toetus oli ka nimedel "esta" ja "est", kuna Lätis on "latt" ja Leedus "litt“. • Lõpuks jäid "kroon", mis võetud Rootsi järgi ning "sent" Lääne-Euroopast. EESTI KROON AASTATEL 1928–1941 • Eesti marga ja penni kasutamine lõpetati 1927. aasta mais vastu võetud Rahaseadusega, mis hakkas kehtima 1. jaanuaril 1928. • Rahaseaduse alusel oli paberraha väljaandmise ainuõigus Eesti Pangal. • Majandusministeeriumi Rahandusosakonnal oli
F = jõud (N) L = jõu õlg (m) 7. Jõumomendi jäävuse seadus, =//= Nii palju kordi kui võidad jõus kaotad teepikkuses ja vastupidi! F , F = jõud (N) l , l = jõu õled (m) 8. Impulsimomendi =//= Nimetatakse punktimassi pöörlemishulgaks. L = impulsimoment ( ) m = mass (kg) v = kiirus (m/s) r = raadius (m) 9. Impulsimomendi jäävuse seadus, =//= Kui kehale jõumomenti ei mõju; s.t võrduse parem pool on null, peab vasak pool ka võrduma nulliga ja impulsimomendi muutus on samuti null. m , m , m = massid (kg) v , v , v = kiirused (m/s) r , r , r = raadiused (m) 10. Defineeri resonants + näide Keha võnkeamplituudi järsk suurenemine, oma võnke sageduse kokkulangemine välise võnkumise sagedusega. (nt. kui bussis midagi pläriseb, siis plekiotsa võnkesagedus langeb kokku mootori sagedusega) 11. Lainete tekkimise tingimused Allikas ja keskkond 12. Interferentsi miinimum, joonis, selgitus.
ringliikumisel. Faasi muutumise kiirust nimetatakse ringsageduseks. Ringsagedus on identne nurkkiirusega ringliikumisel, mille periood ühtib uuritavate võnkumiste perioodiga. Suurust liikumisseaduse üldkujus x = A cos( t + ) nimetatakse algfaasiks (faasiks hetkel t = 0). Suurust t nimetatakse faasiks. Faasi SIühikuks on radiaan. Impulsimomendiks nim tema impulsi ja trajektoori kõverusraadiuse korrutist. Kui kehale jõumomenti ei mõju, st võrduse parem pool on null, peab nulliga võrduma ka vasak pool ja impulsimomendi muutus on samuti null.sellles avaldubki impls,jäävuse seadus. Vabavõnkumine kui võnkumine toimub süsteemiseseste jõudude mõjul on tegemist vabavõnkumisega. Sundvõnkumine-kui võnkumine toimub mingi välise perioodilise jõu mõjul, on tegemist sellega. Resonantsvõnkeamplituudi järsku kasvamist perioodilise välismõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega nim resonantsiks.
seoses ettevalmistusega eurosüsteemiga ühinemiseks. · Eesti majanduse koguvälisvõlg alanes aastaga 5% ning moodustas aasta lõpus 16,6 mld eurot, olles 14% suurem kui SKP. Võlakoormuse vähenemise peamine allikas ülejäägiga jooksevkonto kõrval oli krediidiasutuste kohustusliku reservimäära vähenedes vabanenud varade paigutamine välismaale ja võetud laenude tagasimaksmine. 4. Jooksevkonto saldo peab alati võrduma kapitalikonto + ametlike reservide konto saldole, kuna maksebilanss konstrueeritakse kui arvestuslik üksus. Juhul kui maksebilansis on infopuudusel kajastamata jäänud deebet ja kreeditkirjeid, siis kasutatakse selleks maksebilansi rida vead ja täpsustused, sest statistiliselt peab maksebilanss alati olema tasakaalus (JK+FK+R+vead ja täpsustused= 0). Eesti maksebilansis oli 2010. aastal viga -51,3 mln eurot. 5. Autonoomsed tehingud võetakse ette kommertseesmärkidel, et saada kasu
Ülekoormus- P>mg (kaal on suurem raskusjõust)
Alakoormus- P
- Sood rabad - Põhjavesi - Liustikud 3. Muld pedosfäär 4. Kivimid, maakoor litosfäär 5. Elusorganismid biosfäär - Taimsetik flora - Loomad fauna Maa energiasüsteem Maa energiabilanss: päikeseenergia, Maa siseenergia, gravitatsioonienergia Energiabilanss saadava ja kuluva energia võrdlev struktuurkokkuvõte. Põhineb energia jäävuse seadusel saadav energia peab igas ajavahemikus võrduma kuluma energiaga. Energia liigid 1. Soojusenergia Maale langeva Päikese kiirgusenergia loob elusoodsa kliima ja muude geofüüsikaliste tingimuste kogumi. Albeedo pinnalt peegelduva ja pinnale langeva kiirgusenergia suhe Absorptsioon (absorbeeruimine) neelamine (neeldumine) Üldine soojenemine bilanss 114%, sest 144% lisandub uuesti tagasikiirguva soojuse arvelt (murdumine troposfääri piiril)
- Sood rabad - Põhjavesi - Liustikud 3. Muld pedosfäär 4. Kivimid, maakoor litosfäär 5. Elusorganismid biosfäär - Taimsetik flora - Loomad fauna Maa energiasüsteem Maa energiabilanss: päikeseenergia, Maa siseenergia, gravitatsioonienergia Energiabilanss saadava ja kuluva energia võrdlev struktuurkokkuvõte. Põhineb energia jäävuse seadusel saadav energia peab igas ajavahemikus võrduma kuluma energiaga. Energia liigid 1. Soojusenergia Maale langeva Päikese kiirgusenergia loob elusoodsa kliima ja muude geofüüsikaliste tingimuste kogumi. Albeedo pinnalt peegelduva ja pinnale langeva kiirgusenergia suhe Absorptsioon (absorbeeruimine) neelamine (neeldumine) Üldine soojenemine bilanss 114%, sest 144% lisandub uuesti tagasikiirguva soojuse arvelt (murdumine troposfääri piiril)
ellipsoidiga. Geoidi pind on ka nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna absoluutsed kõrgused. Pöördellipsoid ehk maaellipsoid on keha, mis esindab lihtsustatult maakera kuju. Pöördellipsoid on pooluste suunast kokku surutud. Selle kuju peab kõige täpsemini ühtima geoidi kujuga. Ellipsoidi tsenter peab ühtima Maa raskuskeskmega, ellipsoidi väike pooltelg peab ühtima Maa pöörlemisteljega, ellipsoidi ruumala peab võrduma geoidi ruumalaga. Referentsellipsoid on kindlaksmääratud parameetritega ellipsoid, mis on Maa (geoidi) suhtes teatud viisil orienteeritud. Geoidi ja ellipsoidi pindade kõrgusvahede ruutude summa minimaalsuse nõue kehtib referentsellipsoidi puhul vaid piiratud ala (riik, manner jms) kohta. Referentsellipsoidi pind on abipinnaks sellel alal geodeetiliste mõõtmisandmete töötlemisel. 3. Mis on nullnivoopind, loodjoon, normaal?
*rõhu suurendamine põhjustab konsentratsiooni tõusu süsteemis. Kui gaasiliste ainete hulk reaktsioonis ei muutu või gaasilisi aineid ei osale, siis rõhu muutumine keemilist tasakaalu ei mõjuta. *Temperatuuri tõustes nihkub tasakaal endotermilise reaktsiooni korral saaduste tekkimise suunas, eksotermilise reaktsiooni korral saaduste vähenemise suunas. III RÜHM 1) Einsteini valem - E= mc2. energia ja massi ekvivaletsuse seadus(1905). Aatomi mass peaks võrduma stabiilsete komponentosakeste(elektronid, prootonid, neutronid) massiga. Tegelikult esineb kõigi elementide puhul 'puudujääk'.Massidefekt moodustub energiana eraldunud massi osa. Eriti oluline suurte energiate füüsikas.massidefektile vastab nukleonide seoseenergia(isel tuuma püsivust). Mida suurem on antud tuuma moodustumise massidefekt, seda stabiilsem on tuum. 2) Alkeemia Maagilised protseduurid, salapärased retseptid. Alkeemia oli terviklik
KOV on oma kuluplaneeringud eelnevalt kinnitanud, ei pruugi leida enam ressursse, et pakkuda täisväärtuslikku teenust/toodet. Siinkohal olekski alternatiivine võimalik kaasata erasektor. Paraku tähendab see aga seda, et kulutused avaliku sektori jaoks kasvavad. Kuna elame kapitalistlikus ühiskonnas siis ei oleksi mõeldav tasuta teenus. Samas on suhteliselt keeruline mõõdistada erinevaid kulusid/tulusid. Lähtudes Pareto printsiibist peaks ühiskonna piirtulu võrduma ühiskonna piirkuluga. Välismõjude korral: MCühiskond MCera või MBühiskond MBera "Negatiivsete välismõjude puhul: MC a + MD j = MR a kus MC a ja MR a on agendi a (era)piirtulu ja (era)piirkulu ning MD j kirjeldab teistele ühiskonna liikmetele tekitatud kahju. Sealjuures võtab turumehhanism arvesse ainult erapiirtulu ja piirkulu. Positiivsete välismõjude puhul: MC a = MB j + MR a ; kus MB j kirjeldab teistele ühiskonna liikmetele tekitatud kasu
Kui sekundaarmähis ühendada tarbijaga siis selles mähises tekkiv vool tekitab südamikus muutuva magnetvoo, mis Lenzi reegli kohaselt vähendab magnetvoo muutumist südamikus. Tulemuseks on voolutugevuse kasvamine primaarmähises. Voolutugevuse amplituudväärtus kasvab seni, kuni taastub summaarse magnetvoo esialgne võnkeamplituud. Primaarvooluahela ja sekundaarahela võimsused peavad ligikaudu võrduma: U1 I1=U2 I2, millest U1/U2=I2/I1 st et tõstes transformaatoriga pinget vähendame voolutugevust sama arv korda ja vastupidi. Elektrienergia ülekandmine Elektrijaamades toodetud elektrienergiat ei saa suurtes kogustes konserveerida, vaid teda tuleb kasutada otsekohe pärast saamist. Seepärast on vaja elektrienergiat üle kanda suurte kauguste taha. See on seotud energia kadudega, sest elektrivool soojendab ülekandeliini juhtmeid
lõpu seis. Bilanss iseloomustab ettevõtte varasid kahelt seisukohalt. Seetõttu kujutab bilanss endast kahe poolega tabelit, mille üht poolt nimetatakse bilansi aktivaks ja teist bilansi passivaks. Bilansi aktiva ning passiva kontod moodustavad bilansiskeemi, mille struktuur vastavalt kehtivale raamatupidamiseseadusele (2002) on muutuv ning toodud ära raamatupidamise seaduse lisades. Bilansi aktiva kirjete üldsumma peab võrduma bilansi passivakirjete üldsummaga, sest nii aktivas kui ka passivas iseloomustatakse samu varasid erinevates aspektides. Võrdsus tuleneb sellest, et bilansipooled kajastavad ühtesid ja samu tehinguid, ainult erinevalt seisukohalt. Bilansi aktivas näidatakse ettevõtte varade koosseis ja nende paigutus (kassa ja pangajäägid, põhivara, varaliste nõudmiste, materiaalse ja immateriaalse vara kontode seisud jne.), passivas aga tuuakse varade rahastamise
Keha kaal on jõud, millega keha mõjutab tuge või alust. Kõik vabalt langevad kehad on kaaluta olekus, sest puudub tugi, mida mõjutada. Raskusjõud on gravitatsioonijõu vorm. Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal olevaid kehi. *Hõõrdejõud Hõõrdejõud on tingitud kehade pinnakonaruste vastastikusest haakumisest. Haakumisel algab molekulidevaheliste tõmbejõudude mõju. Kui keha on paigal, on tegu SEISUHÕÕRDUMISEGA - keha liigutav jõud peab võrduma hõõrdejõuga ning olema vastassuunaline Keha liikumisel on tegu LIUGEHÕÕRDUMISEGA hõõrdejõud sõltub: pindade omadustest pindu kokkusuruva jõu suurusest Mõõtmistest on ilmnenud, et liugehõõrdejõud on võrdeline pindu kokkusuruva jõuga. *Elastsusjõud Keha kuju muutumisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. Elastsusjõud on alati deformatsiooniga vastupidine. Elastsusjõud püüab kehakuju taastada Deformatsioonide liigid. tõmbedeformatsioon
18. Oska kanda kaardile erinevate metsatüüpide levikualad? 19. Nimeta suurima paberipuu toodanguga riigid, suurima küttepuidu toodanguga ja suurimad ümarpuidu toodanguga riigid? Paberipuu toodangga riigid: USA, Brasiilia, Venemaa, Rootsi. Küttepuidu toodanguga riigid: Hiina, Brasiilia, Etioopia, Indioneesia. Ümarpuidu toodanguga riigid: USA, Kanada, Venemaa, Brasiilia. 20. Millised on metsamajandamise põhimõtted? Aastane raie peab võrduma aastase juurde kasvuga, kaitsta kahjurite ja tulekahju eest, maaparandustööd 21. Selgita metsatööstusega seotud keskkonnaprobleemid? 22. Nimeta tagajärgi mis kaasnevad vihmametsade ulatusliku hävitamisega? Mulla viljakuse kadu, veereostus, üleujutused, kasvuhoonegaasid, kultuuri ja elukoha kadumine, Taime- ja loomeliikide kadu, ei kasva kunagi tagasi
Ühiskondlikuks klassiks on Platoni arvates valvurid, kelle ülessandeks on riigi valitsemine. Teine osa on emotsioon. Emotsiooni asukoht on südames, verevoolus ja jõus. Emotsioonid on ka julgus ja vaprus. Teise hinge osa, ehk emotsiooni võrdsustas Platon sõduritega, kelle ülessandeks oli riigi kaitsmine. Kolmas osa on iha, mida mõistetakse teisiti ka himu ja instinktina. Iha asukoht on niuetes, see on pakitsev energiareservuaar, põhiliselt seksuaalne. Iha pani ta võrduma töölistega, ehk rahva laiema massiga, kelle ülessandeks oli varade loomine. Inimesel esinevad kõik kolm hingeosa, kuid erineval määral. Mõned inimesed on ainult kehastunud iha, rahutud ja omandamishimulised hinged, kes uputavad ainelistesse otsingutesse ja tülidesse. Meie arvates on Platoni panus psühholoogiasse see, et suutis panna inimesi sügavamalt mõtlema oma hinge päritolu üle. Suure panuse andis Platon inimestele, rajades koolkonna.
7)Maatriksite liitmine, arvuga korrutamine ja maatriksite korrutamine. Liita saab ainult samade parameetritega maatrikseid elementhaaval ning summaks saame samade parameetritega maatriksi, mille elemendid on liidetavate maatriksite vastavate elementide summad. Maatriksi korrutamisel arvuga saadakse samade parameetritega maatriks, mille elemendid saadakse lähtemaatriksi kõikide elementide korrutamisel antud arvuga. Kahe maatriksi korrutamiseks peab esimese maatriksi veergude arv võrduma teise maatriksi ridade arvuga. Tulemuseks on maatriks, mille ridade arv võrdub esimese maatriksi ridade arvuga ja veergude arv võrduv teise maatriksi veergude arvuga. Selleks et saada i-nda rea k-ndat elementi tuleb esimese maatriksi i-s reavektor korrutada teise maatriksi k-nda veeruvektoriga skalaarselt. Maatriksite korrutamine ei ole üldjuhul kommutatiivne. Kahe nullist erineva maatriksi korrutis võib anda nullmaatriksi. Mingi maatriksi korrutamisel ühikmaatriksiga saame
Bilanss ja kasumiaruanne Iga äriühing on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama raamatupidamise aastaaruande, mille kolm olulisemat osa on bilanss, kasumiaruanne ja rahakäibe (rahavoo) aruanne. Bilanss Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Bilansis aktiva (vara) pool peab võrduma passiva (kohustuste ja omakapitali ehk vara katteallikate) poolega Kasumiaruanne Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Kasumiaruannet on lubatud koostada kas 1. või 2 skeemi järgi. Mõlemad koostamise skeemid annavad ühesuguse lõpptulemuse, kuid 1. skeemi järgi kirjutatakse kulud lahti nende olemuse ja 2. skeemis kulude funktsiooni järgi.
kolmekordsega. Leia need arvud. Lahendus: Olgu üks arv x. Kui kahe arvu summa on 70, siis teine arv on 70 x. Ühe arvu kahekordne st 2x on võrdne teise arvu kolmekordsega st 3(70 x). Saame võrrandi: 2x = 3(70 x). 2x = 210 3x; 2x + 3x = 210; 5x = 210; x = 42. Kontroll: Kui üks arv on 42 ja kahe arvu summa on 70, siis teine arv on 70 42 = 28. Ühe arvu kahekordne st 2 * 42 = 84 peab võrduma teise arvu kolmekordsega ehk teise arvu kolmekordne on 3 * 28 = 84. Vastab ülesande tingimustele. Vastus: Arvud on 42 ja 28. 4. Viisnurgal on kahesuguse pikkusega külgi, mis erinevad 4 cm võrra. Viisnurga ümbermõõt on 118 cm2. Leia viisnurga külgede pikkused, kui lühemaid külgi on 3. Lahendus: Olgu viisnurga lühema külje pikkus x cm ja pikema külje pikkus x + 4 cm. Viisnurga ümbermõõt on 118 cm2, kusjuures lühemaid külgi on 3
VALEM VIHIKUS Miinimum tekib kui käiguvahe on paaritu arv pool laine pikkusest. VALEM VIHIKUS Difraktsioon- nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. Tekib siis kui tõkked või avad on laine pikkusega võrreldavas suurusjärgus. Staatika uurib kehade tasakaalu. Tasakaalu liigid: püsiv, ebapüsiv, ükskõikne. Jõu õlg- jõu mõju sirge kaugus tasakaaluasendist. Mittepöörlev keha oleks tasakaalus peab temale mõjuvate jõudude resultant võrduma nulliga. Tasakaalu olek ei tähenda tingimata paigal olekut, keha võib liikuda ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Keha on tasakaalus siis, kui sellele rakendatud jõudude resultant ja nende jõudude momentide summa mis tahes pöörlemistelje suhtes võrduvad nulliga. Intertsiaalne taustsüsteem- taustsüsteem, kus ehtivad Newtoni seadused, kas on paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Maa peaaegu, sest ta pöörleb.
annaabi.ee 
