SPRINT e. kiirjooks 100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala, lühima distantsiga jooksuala olümpiamängude praeguses kavas. 100 m jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist stardipakult. Sisestaadionil ei ole sellel distantsil suurt tähtsust, sest kurvi tõttu jääb tulemus nõrgemaks. 100 m jooksule vastav võistlusala sisestaadionil on 60 m jooks. Praegune meeste maailmarekord, mille 2007 püstitas Asafa Powell, on 9,74 sekundit. See vastab keskmisele kiirusele 10,23 m/s ehk 36,84 km/h. Eesti rekord on 10,28 sekundit ja selle püstitas Argo Golberg 19. juulil 2003. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 13. augus...
Tartu Kivilinna Gümnaasium JOOKSMINE Referaat õppeaines kehaline kasvatus Tartu 2009 SISUKORD 1. Jooksmine................................................................................................................................3 1.2. Jooksmise positiivsed toimed organismile.......................................................................3 1.3. Tähtis on õige spordijalats............................................................................................... 4 1.4. Väga oluline on õige jooksutehnika.....................................................................
Sisukord: 1.1 Jooksmine 1.2 Maratonid 1.3 Tervisejooks (Cooper) 1.4 Kasutatud kirjandus 1.1 JOOKSMINE Jooksmine on üks kõige levinuim viis oma füüsilist vormi parandada. See tekitab hea enesetunde, aitab rasvu põletada ning on suurepärane vahend stressi vastu. Jooksmine on kõige kergem viis treenimiseks see on võimalik igal pool ja igal ajal. Oluline on kõigepealt leida sobiv spordivarustus ning varustuse juures kõige olulisem osa on jalanõud. Igal sammul, mis inimene joostes teeb, langeb jalgadele koormus, mis on võrdne 2- 3kordse kehakaaluga. Korralik jooksujalats kaitseb jalgu tugevate põrutuste eest ja toestab nii, et jalg oleks jooksuliigutusteks alati optimaalses asendis.
Jooksmine Pärnu Ülejõe Gümnaasium Kristi Heinsalu 12c klass 2010/2011 õ.a Sisukord Jooksmine...........lk 3, 4 Jooksustiilid.......llk 5,6,7 Väga oluline on õige jooksutehnika..lk 8 Treeningutega tuleb alustada ettevaatlikult..................lk 9 Kuldreeglid algajale........lk 10 Valida tuleb õige jooksuriietus...lk 11 Kokkuvõte ............................lk 12 Jooksmine Jooks on liikumisviis jalgade abil ilma abivahendita. See on kontrastiks käimine, kus üks jalg on alati kontaktis maapinnaga. Jooksmine positiivsed toimed organismile: · Jooksmine on lihtne. · Joosta on võimalik kõikjal ja igal ajal. · Jooksmine on suurepärane vahend kehakaalu reguleerimiseks. · Jooksmine on justkui ravimeetod, parandades enesetunnet ja kehalist töövõimet. · Aitab ära hoida külmetushaigusi. · Loob hea meeleolu. · Võimalik igas vanuses.
Jooksujalatsid Jalatsid on jooksuvarustuse juures kõige olulisem osa.Igal sammul, mis inimene joostes teeb, langeb tema jalgadele koormus, mis on võrdne 23-kordse kehakaaluga. Jooksmisel teeme kumbagi jalaga 1 kilomeetri läbimisel 400-500 sammu. See nõuab jala liigestelt ja lihastelt omajagu pingutust, et sellisele koormusele vastu seista. Siin tuleb abiks korralik jooksujalats, mis kaitseb jalgu tugevate põrutuste eest ja toestab nii, et jalg oleks jooksuliigutuseks alati optimaalses asendis. Sobivaima jalatsi leiad hästivarustatud spordikauplusest. Nõu küsi alati spetsialistilt, olgu selleks siis kompetentne müüja või sõber. Arvestama peaksid, et parima kaitse ja toestusega jooksujalatsite hinnad jäävad 1500 ja 2500 krooni vahele. Jooksuriie Jooksuriietuse valikul tuleks lähtuda eelkõige mugavusest ja rõivaste funktsionaalsusest. Riietus peaks olema piisavalt elastne ja kerge ega tohi takistada jooksuliigutusi. On vältimatu, et akti...
Jooksmine Jooksmine on kujunenud üheks populaarsemaks spordialaks tervisesportlaste seas. Esiteks on jooksmine odav, vaja on vaid spordiriietust ja jooksususse. Teiseks on jooksmine väga tõhus vahend südame tugevdamiseks, seda nii tervise tugevdamise kui haiguste ennetamise suhtes. Ja kolmandaks on jooksmine lihtne, joosta saab kõikjal. "Pole olemas halba ilma, on vale riietus". Jooksmine sobib iga ilmaga, ka pimedas ja talvel on see ju sisuliselt võimalik. Jooksmisega kaasneb suur organismi energiakulu - jalgrattaga tuleks sama energiakulu saavutamiseks ligi kaks korda kauem sõita. Energiakulu (kcal / tunnis) jooksmisel erineva kiirusega Kehakaal(kg) 55 60 65 70 75 80 85 90 95 100
Lemmikspordiala Minu lemmikspordialaks on jooksmine. Harrastan seda 2 korda nädalas. Sporti teen selleks, et olla heas vormis ning samuti ka vereringe parandamiseks. Jooksmise üheks tähtsaks energiaallikaks on ATP-d. Lihastel on kolm energiaallikat, mis tagavad kestval pingutusel organismi pideva varustamise energiaga. Jooksmise alguses tarbin oma lihastes olemas olevat ATP-d, mis on akumuleerunud puhkeperioodi kestel. Seda jätkub mul umbes 10 sekundiks. Kui minu jooksmine kestab 10 sekundist 1 minutini,
rahvusvaheliste spordivõistlustena elustada. Ta mõistis, et sport aitab kaasa rahu kindlustamisele, aitab maailma noorsool elada sõpruses ja vastastikuses lugupidamises. 1894. aastal toimus Prantsusmaal Coubertini poolt kokkukutsutud olümpiakongress. Kongress otsustas korraldada olümpiamängude eeskujul iga nelja aasta järel rahusvahelised spordivõistlused. Sellega pandigi alus nüüdisaja olümpiamängudele. Esimesed olümpiamängud toimusid Ateenas aastal 1896. Jooksmine Jooksmine on kujunenud üheks populaarsemaks spordialaks tervisesportlaste seas. Esiteks on jooksmine väga tõhus vahend südame tugevdamiseks, seda nii tervise tugevdamise kui haiguste ennetamise suhtes. Teiseks on jooksmine lihtne, joosta saab kõikjal. Jooksmine sobib iga ilmaga, ka pimedas ja talvel on see ju sisuliselt võimalik. Jooksmisega kaasneb suur organismi energiakulu-jalgrattaga tuleks sama energiakulu saavutamiseks ligi kaks korda kauem sõita. Jooksutehnika
.........................................4 1.2 Kuidas valida õiget ratast.........................................................................4 1.3 Missugune ratas mille jaoks...................................................................5- 6 1.4 Ohutus ja riietus.........................................................................................6 1.5 Kuidas harjutada........................................................................................6 2. Jooksmine 2.1. Koormus ülesehitus...................................................................................7 2.2. Sobilik harjutuspaik, jooksujalats..............................................................8 2.3. Jooksutehnika.............................................................................................8 3. Kepikõnd 3.1. Keppide pikkus vastavalt kasvule..............................................................9 3.2. Kuidas kasutada.........
Töö koosneb kahest peatükist. Esimeses osas antakse teemaga seotud teoreetiline taust. Teises osas analüüsitakse küsitluses saadud andmeid. Teoreetiline materjal saadi refereeringu teel kirjandusallikatest ja internetist. Uurimuslikuks osaks viidi läbi küsitlus Paide Ühisgümnaasiumi 10. kuni 12. klassi õpilaste hulgas. 3 1. Jooksmise mõju noortele Kergejõustik on üks harrastatavamaid spordialasid, mille vanimaiks alaks on jooksmine. Juba esimestel olümpiamängudel 776 eKr. oli jooksmine üheks võistlusalaks. Sellest aastast algas ka olümpiamängude toimumise ajaarvestamine iga nelja aasta tagant. Osalejateks oli ainult mehed. Algul küll oli ainult staadionijooks, kuid hiljem lisandusid ka pikemad jooksud. Esimesed teadaolevad jooksuvõistlused olümpial toimusid Vana-Kreekas. Hiljem sai alguse Briti saartelt tänapäevale sarnane kergejõustik, kus aladeks on mitmesugused jooksualad nagu
Näiteks: · Jalgrattur 160km päevas 4680kcal, maantee jalgratturite päevane energiakulu üle 6000kcal. · Tour de France pikimad etapid 12000kcal. · Jalgrattasõit 540km (19,4t) 13850kcal) · Ujuja (5 15km päevas) 3055 5525kcal · Tõstja (päevas 90 tonni) 9000kcal · Korvpallur 5500kcal · Võimlejad, baleriinid 1200 2000kcal JOOKSMINE Jooksmine on kujunenud üheks populaarsemaks spordialaks tervisesportlaste seas. Esiteks on jooksmine odav, vaja on vaid spordiriietust ja jooksususse. Teiseks on jooksmine väga tõhus vahend südame tugevdamiseks, seda nii tervise tugevdamise kui haiguste ennetamise suhtes. Ja kolmandaks on jooksmine lihtne, joosta saab kõikjal. ,,Pole olemas halba ilma, on vale riietus". Jooksmine sobib iga ilmaga, ka pimedas ja talvel on see ju sisuliselt võimalik. Jooksmisega kaasneb suur organismi energiakulu
Referaat Kergejõustik on üks vanemaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, k...
Jooksmine 1. Hommikujooksu alustada vaikse kõnnakuga ,et jalad ja liigesed üles ärkaksid.Kõndida umbes 50-100m .Sealt edasi rahulikult joostes 500m 1 km . 2. Võimlemine 1. Jalad Harki ,käed puusa pearingid vasakult paremale ja teistpidi. 2*15 sek. 2. Käed õlgadele , õlaringid tagantpoolt ettepoole ja teistpidi. 2*30 sek. 3. Läheb üle suurteks käteringideks ja teistpidi. 2*30 sek. 4. Käed puusa - puusaringid vasakult paremale ja teistpidi. 2*30 sek. 5. Käed rinnale risti ,suured ülakeharingid.vasakult paremale ja teistpidi. 2*30 sek 6. Käed põlvedele ja põlveringid. PS! mitte teha hommikul kükke. 2*15 sek. 7. Konnahüpped, toenglamang võtt ja hüppega toovad jalad kõhu alla. u.15 korda 8. Toenglamang Võtt ja Kätekõverdused. u.25 korda Venitus harjutused 1.T...
Harva, kuid siiski, kohtab neid ka tavaelus. Vahel ilmutavad nad end vanamemme üle tee aitavate möödaminejatena või tüdrukut tüüdanud joodiku minemapeletajatena või siis hoopis särasilmsete võõrastena, kes, selle asemel, et ruttu uksest sisse trügida, hoiavad selle lahti ning lasevad tütarlapsed enne sisse. Tundub tühine? Aga vahel piisabki õige vähesest, et killuke muinasjuttu meie ellu tuua. See, kes jooksmas käib, nõustuks kindlasti, et pole taevalikumat tunnet kui jooksmine. Misiganes mured päeva jooksul ka kogunenud poleks, ununevad. Seal ta on- kahekesi jooksurajaga, jalad pehmelt pinda puudutamas ning siht silme ees üha selgem. Keha muutub kuumaks ja riided liibuvad higise ihu külge, tuul sasib juukseid ja spordifirma Adidas'e loosung: Impossible is nothing, näib tõesti võimalik. See on töö, mille vilja saab koheselt näha ja tunda, ning just seepärast mõjubki see nii inspireerivalt ja muinasjutuliselt. Tekib tunne, et
Jüri Gümnaasium TERVIS JA LIIKUMINE Juhendaja: Jüri 2011 SISUKORD 1 Sissejuhatus.....................................................................................................................3 2 Kui tähtis on liikumine....................................................................................................4 3 Kohti ja rajatisi liikumiseks.............................................................................................5 4 Kuidas saab ülekaaluline kõige paremini kaalust alla võtta............................................6 5 Kokkuvõte...............................................................
· Tervisespordiga võiks tegeleda igaüks · Tippspordis on võimalik ennast kindlustada ka majanduslikult, kui ollakse andekas valitud erialal, ning õnn sattuda hea treeneri käe alla ning vigastusi vältides. · Tervisespordile peame ise tavaliselt peale maksma, õnneks küll sõltuvalt alast, ei pruugi väljaminekud olla märkimisväärsed. Erinevad tervisespordi alad Aeroobika, Cross-Trainer, Jalgrattasõit, Jooksmine, Jõuharjutused kummilintidega, Kepikõnd, Käimine, Matkamine, Rulluisutamine, Sõudeergomeeter, Suusatamine, Tervisekõnd, Ujumine, Veloergomeeter. Aeroobika - on muusika saatel tsükliliselt korduvate harjutuste ja liikumiskombinatsioonide sooritamine, kus haaratakse töösse suur osa lihaskonnast ja energiatootmine toimub hapniku osalusel. Vastavalt muusikale saab läbi viia erinevaid treeninguid, kergemaid ja raskemaid. Erinevaid aeroobikastiile on viimasel ajal lisandunud järjest enam
• liikumisharjumuse püsimine ka täiskasvanueas • positiivne psühhosotsiaalne mõju • aitab vähendada stressi, ängistust ja depressiooni, mis on aktuaalseteks teemadeks puberteedieas • tõstab enesehinnangut, enesedistsipliini ja kohusetunnet ka vaimsete võimete arendamisel • kaitseb paljude terviserikete vastu • sotsiaalse kuuluvustunde tekkimine • oma kehaliste võimete tundmine, piiride leidmine VÕIMALUSED: 1. JOOKSMINE 2. VÕIMLEMINE 3. UJUMINE 4. JÕUHARJUTUSED 5. RATTASÕIT 6. KEPIKÕND 7. AEROOBIKA 8. JÕUHARJUTUSED JNE..
kliki "Start". Pulsi lugemiseks jälgi mõnda aega töötavat mudelit ning proovi mõttes pulssi lugeda seni, kuni rütm on selge. Pulssi saad sa lugeda kas vatsakeste kokkutõmbumisi või EKG-graafikul jooksva punktikese südame ühe töötsükli läbimise sagedust jälgides. Südame löögisageduse uurimiseks kasuta stopperit. 2. Istudes on inimese süda rahulikus olekus. Milline on sellisel juhul südame löögisagedus? 74 lööki minutis. Vali tegevuseks jooksmine. Seejärel kliki "Start" ning loe, mitu korda minutis süda sellisel juhul lööb. Südame löögisageduse uurimiseks kasuta stopperit. 3. Milline on südame löögisagedus jooksmise puhul? Kas see on rahuliku olekuga võrreldes kiirem või aeglasem? 141 lööki minutis. Kiirem. Vali tegevuseks magamine. Seejärel kliki "Start" ning loe, mitu korda minutis süda sellisel juhul lööb. Südame löögisageduse uurimiseks kasuta stopperit. 4
Mida käimine arendab? Käimine arendab kõiki lihaseid ühtlaselt, toetab rühti, tugevdab seljalihaseid. Suureneb lihaste vastupidavus ja sitkus kuna lihased õpivad salvestama energiavarusid. Käiatel esineb vähem kasvajaid, südamehaigusi, infarkte ning suhkruhaigust. Nad elavad kauem hea vaimse ja füüsilise tervisega. Käimine vähenadab ka riski impotentsusele ning on osaks südameattaki rehabilitatsioonis. Kuid mis kõige olulisem käimine tagab hea tuju. Jooksmine Jooksmisel kui ühel populaarsemal tervisespordialal on mitu plussi. Esiteks on jooksmine odav, vaja on vaid spordiriietust ja jooksususse. Teiseks tugevdab jooksmine väga tõhusalt südant, aidates hoida tervist kui ka ennetada haigusi. Kolmandaks on jooksmine kättesaadav ja lihtne. Joosta saab iga ilmaga, ka pimedas ja talvel. Joostes kaasneb organismi suur energiakulu jalgrattaga tuleks sama energiakulu saavutamiseks sõita ligi kaks korda kauem.
Suureneb lihaste vastupidavus ja sitkus kuna lihased õpivad salvestama energiavarusid. Käiatel esineb vähem kasvajaid, südamehaigusi, infarkte ning suhkruhaigust. Nad elavad 8 kauem hea vaimse ja füüsilise tervisega. Käimine vähenadab ka riski impotentsusele ning on osaks südameattaki rehabilitatsioonis. Kuid mis kõige olulisem käimine tagab hea tuju. jooksmine Jooksmisel kui ühel populaarsemal tervisespordialal on mitu plussi. Esiteks on jooksmine odav, vaja on vaid spordiriietust ja jooksususse. Teiseks tugevdab jooksmine väga tõhusalt südant, aidates hoida tervist kui ka ennetada haigusi. Kolmandaks on jooksmine kättesaadav ja lihtne. Joosta saab iga ilmaga, ka pimedas ja talvel. Joostes kaasneb organismi suur energiakulu jalgrattaga tuleks sama energiakulu saavutamiseks sõita ligi kaks korda kauem.
Spordi ABC 2013 Sisukord Sissejuhatus Jooksmine on kujunenud üheks populaarsemaks spordialaks tervisesportlaste seas. Esiteks on jooksmine odav, vaja on vaid spordiriietust ja jooksususse. Teiseks on jooksmine väga tõhus vahend südame tugevdamiseks, seda nii tervise tugevdamise kui haiguste ennetamise suhtes. Ja kolmandaks on jooksmine lihtne, joosta saab kõikjal. Jooksmine on tervislik, sest see tugevdab südame - vereringesüsteemi ja aitab põletada rasvu ja see on suurepärane vahend stressi vastu. Jooks on parim vahend kehakaalu reguleerimiseks samas on see justkui ravimeetod, parandades enesetunnet ja kehalist töövõimet. Jooksmine aitab ära hoida külmetushaigusi ning on parem kui unerohi kuna kerge väsimus peale trenni tagab mõnusa une. Jooksmisega kaasneb suur organismi energiakulu - jalgrattaga tuleks sama energiakulu
Mõõdame katsealuse pulsi. Arvutame katsealuse pulsisageduse muutuse. Katse kirjeldus Mõõdame katsealuse pulsi. Katsealune jookseb 1 minuti jooksul treppidest üles-alla. Mõõdame katsealuse pulsi. Arvutame katsealuse pulsisageduse muutuse. Katse tulemused I katsealune (tüdruk, mittesportlane, -suitsetaja) Tegevused Pulss enne Pulss pärast Pulsisageduse muutus Istumine 69 63 3 Kõndimine 63 75 12 Jooksmine 65 100 35 Esimene katsealune sooritamas esimest katse etappi - istumine. Katse tulemused II katsealune (poiss, sportlane, mittesuitsetaja) Tegevused Pulss enne Pulss pärast Pulsisageduse muutus Istumine 55 50 5 Kõndimine 51 62 11 Jooksmine 50 114 64 Teine katsealune, pulssi mõõtmas. Katse tulemused III katsealune (tüdruk, sportlane,
tugevdab seljalihaseid. Suureneb lihaste vastupidavus ja sitkus kuna lihased õpivad salvestama energiavarusid. Inimesed, kes tegelevad tiheda käimisega esineb vähem kasvajaid, südamehaigusi, infarkte ning suhkruhaigust. Nad elavad kauem hea vaimse ja füüsilise tervisega. Käimine vähendab ka riski impotentsusele ning on osaks südameattaki rehabilitatsioonis. Kuid mis kõige olulisem käimine tagab hea tuju. Jooksmine Jooksmisel on kindlasti on väga popuraalne ja tuntud ning palju harrastatud tervisespordia. Esiteks on jooksmine odav, vaja on vaid spordiriietust ja mugavaid jooksujalatseid. Teiseks tugevdab jooksmine väga tõhusalt südant, aidates hoida tervist kui ka ennetada haigusi. Kolmandaks on jooksmine kättesaadav ja lihtne. Joosta saab iga ilmaga, ka pimedas ja talvel. Joostes kaasneb organismi suur energiakulu jalgrattaga tuleks sama
Valimis osales 153 inimest. Vaatlus viidi läbi erinevatel õhtutel kella 6-8 vahel , sest sellel ajal oli terviserajal kõige rohkem inimesi. Vaatluse käigus kasutati eelnevalt koostatud vaatlusprotokolli,kus olid märgitud inimeste sugu , umbkaudne vanus , kas üksi või kaaslas(t)ega ,kas sportides kuulati muusikat,kuupäev, vaatluse algus- ja lõpu kellaaeg.Tegevused olid protokollis etteantud.Teguvusteks olid : 1. Rulluisutamine 2. Jalgrattasõit 3. Jooksmine 4. Kepikõnd 5. Kiirkõnd 6. Jalutamine 7. Rullsuusatamine 8. Muu sportlik tegevus Andmete analüüsimine teostati Microsoft Office Excel`s, kus keskenduti vanuse ja soo erinevustele ning tegevustele,mida harrastati rajal. Millised on inimeste sportimise eelistused Jaansoni terviserajal 2. TULEMUSED Uuringust selgus,et kõige rohkem oli vaatluse käigus Jaansoni rajal näha sportimas mehi-
vaiksetel tänavatel, enne kui lähed tõusudele ja langustele, eriti soovitatav on jalgratas ülekaalulistel, sest selle kasutamine soodustab kehakaalu langust, kasuta jalgratast kui sobivat transpordivahendit. Ujumine on eriti sobilik ülekaalulistele ning neile, kel probleeme liigestega, kuna vesi toetab keha, viibuta käsi soojenduseks enne igat ujumist, kõik keha osad peavad liigutustest vabalt osa võtma.Sörkimine on aeglaselt jooksmine: seda võiksid üritada need, kes on võimelised energiliselt kõndima 30 minuti piires, sörkjooks ei sobi ülekaalulistele, samuti neile, kel on probleeme liigeste või seljaga, kvaliteetsed jooksujalanõud kaitsevad liigeseid põrutuste eest, looduslikul pinnal jooksmine on parem kui asfaldil või bituumen rajal, olulisel kohal on eelsoojendus ning mahajahutamine, lisaks on soovitatavad veel venitusharjutused.Iga
valmistamiseks. Ilmselt paljud perekonnad ei ole mõelnudki, et lemmiklooma omamisel võib olla hoopis sügavam tähendus ja kaudne panus ka lapse arengusse. Käesolev referaat tutvustab lemmikloomade, eelkõige koerte mõju lapse arenguteel. Sheryl Dickstein (2007) tõi ajakirjas SheKnows välja erinevad aspekte kuidas mõjutavad loomad laste arengut. Esimeseks tähelepanekuks on, et loomad arendavad laste motoorseid oskusi. Koertega jalutamine või jooksmine aitavad lapsed tubastest tegevustest eemale. Väiksemaid motoorseid tegevusi aitab arendada lemmikule toidu ning joogivee panek. Olenevalt lapse vanusest on võimalik lemmikloomaga erinevad tegevusi läbi viia. Kuid alati peavad vanemad jälgima, et antud tegevused oleksid nii looma kui lapse jaoks ohutud. Teiseks aspektiks loomade mõjule lapse arengus tõi Dickstein (2007) välja sotsiaalse poole. Lemmikloomad on lastele väga head sotsiaalse suhtluse õpetajad ja vahendajad. Lapsed on
..............................................................5 Immobilisatsioon..........................................................................................5 Massaaz....................................................................................................5 Lihasjõu taastamine.......................................................................................5 Harjutused .................................................................................................6 Jooksmine..................................................................................................6 Viimane staadium.........................................................................................7 Kasutatud kirjandus.......................................................................................8 Sissejuhatus Hamstringlihaste vigastused võivad olla ühed kõige sagedasemad ja raskemad vigastused sportlaste seas, kelle spordiala nõuab suuri kiirendusi
1 2 3 4 5 97 Aine- ja energiavahetuse füsioloogia Tabel 29. Energiakulu kehakaalu 1 kg kohta 1 tunnis (koos põhiainevahetusega). Tegevus Kcal Tegevus Kcal Magamine 0,93 Jooksmine 12 km/tunnis 10,75 Puhkus lamades 1,10 Jooksmine 12,10 Puhkus seistes 1,40 Võimlemine 5,0 Söömine 1,40 Riistvõimlemine 7,70 Seismine vabalt 1,50 Ujumine 7,15
Vastupidavus tähendab tervislikust küljest ja väga lihtsustatult väljendudes võimet sooritada võimalikult pikka aega dünaamilist lihastööd suure hulga lihastega. Hea vastupidavuse tase on organismile hea tervise ja töö võime üks tähtsamaid eeldusi, samuti aitab pikendada meie eluiga. Spordialasid, mida võib lugeda vastupidavustreeninguks on mitmeid. Näiteks jooksmine, tervisekõnd, kepikõnd, jalgrattasõit, suusatamine, ujumine, rulluisutamine. Nagu igasuguse muu treeningu juures, peab ka aeroobse puhul vaatama nii häid kui halbu külgi. Vastupidavustreeningu plussid: säilitab ja suurendab organismi üldist töövõimet, suurendab südame töömahtu, langetab pulsisagedust, suurendab aeroobset töövõimet, suurendab veremahtu,
Klassidevaheline spordivõistlus 1-9.klass Neljapäev 7.oktoober 2010 Kell : 14:15 Kooli staadionil Ole kohal parimatele auhinnad ! Vanuseklassid : 1-3.klass 4-6.klass 7-9.klass Kavas on järgmised spordialad : * Jooksmine * Jalgpall * Korvpall Liis-Marii Piho 7.b
Curriculum Vitae ISIKLIK INFORMATSIOON Nimi Helerin Laaniste Sünniaeg 03.02.1994 Aadress Kose kose vald Harjumaa Eesti 75101 suvel Tallinn Telefon 55 600 347 E-mail [email protected] HARIDUSKÄIK 2001- 2007 Tallinna Järveotsa Gümnaasium 2007- Kose Gümnaasium TÄIENDKOOLITUS 2005-2006 Evita modellikool 2010-2011 Tartu Ülikooli internetipõhine keeleteaduse kursus TÖÖKOGEMUS 2007-2011 Trahter Hüüru Veski ettekandja KEELEOSKUS Eesti Emakeel Inglise Nii kõnes kui kirjas Vene Kõnes ARVUTIOSKUS Kasutan igapäevaselt OpenOffice Word, Powerpoint, Excel, TÄIENDAV INFO Tugevad küljed kohusetundlik, rahulik, aus, hea suhtleja, avatud uutele väljakutsetele Huv...
"Rootsi klassikaline ringkäik" Suusatamine, jooksmine, ujumine ja jalgratta sõit 1971. aasta Diplomid 23486 meest ja 4959 naist 10 inimest lõpetanud 25 korda Vasaloppet 90 km Märtsi esimene pühapäev Sälen/Mora Stockholmist 340 km põhjapool Engelbrektsloppet 60 km Veebruari esimene nädalavahetus Norberg Stockholmist 140 km Vätternrundan 300 km Motala; Stockholmi ja Göteborgi vahel Juuni keskpaik Reede 19.30 06.30 Pühapäev 1350 SEK ca 160 eurot
Curriculum Vitae ISIKLIK INFORMATSIOON Nimi Sünniaeg Aadress E-post Telefon Emakeel Haridustase LÜHITUTVUSTUS Olen Tallinna Tööstushariduskeskuse 3. kursuse õpilane, õpin sisekujundaja assistendiks. Sooviksin ennast arendada uute kogemustega ja olen valmis võtma vastu uusi väljakutseid. HARIDUSKÄIK 2014-... Tallinna Tööstushariduskeskus 2005-2014 Tallinna Kristiine Gümnaasium TÖÖKOGEMUS 2017 juuni-august Terranova- klienditeenindaja KEELTEOSKUS Eesti Emakeel Inglise Kõnes: hea, kirjas: rahuldav, arusaamine: hea Vene Kõnes: rahuldav, kirjas: hea, arusaamine: hea ARVUTIOSKUS Algtase MS Excel Keskmine tase MS Word Spetsialisti tase MS Power Point AUTOJUHILOAD Puudub LISAINFO Tugevad küljed Nutikas, positiivne ellusuhtumine, kiire õppimisvõime Nõrga...
Lõpetab mängu suvalisel hetkel ning seab väljaku algasendisse. Aitab reguleerida soovitud nurga suurust ühe kraadise sammuga. Ehk soovitud viskenurk. Enne joone ületamist tõuseb oda antud nurgast vähekene kõrgemale. Globaalsed muutujad: Staadion As Shape Jooks1 As Shape Jooks2 As Shape Oda As Shape ViskeNurk As Range Kaugus As Range TegelikNurk As Range ViseLoeb As Boolean HetkeNurk PausiPikkus PI e Protseduurid: MuutujadPaika() VäljakAlgAsendisse() Jooksmine() Vahetus() MuudaOdaNurk(JooksuHetkeKaugus) ViskaOda_Click() Lõpp_Click() Paus(PausiPikkus) Vastab objektidel Staadion. Vastab objektile Jooks1. Vastab objektile Jooks2. Vastab objektile Oda. Vastab lahtrile Nurk, ehk soovitud viskenurgale. Vastab lahtrile TegelikNurk. Viske korral kuvatakse selles kastis nurk, mis oli odal tegelikult viske alguses. Vastab lahtrile Kaugus. Eduka viske sooritamise järel kuvatakse selles kastis tulemus.
Hariduskäik: 2002 - ... Kuressaare Vanalinna Kool. 2003-2009 aastatel tantsisin tantsurühmas Gymnastica. Töökogemus 06/2008- 08/2008 Kesklinnas jäätisemüüja. 06/2009-08/2009 -Pargis jäätisemüüja. Suveti maasikaid korjamas . Keeleoskus: emakeel- eesti , inglisekeel- arusaamine hea ,suhtlemises keskmine. Arvutioskus: Microsoft Office algtase , e-posti kasutamine,saan hästi hakkama. Lisad : Huvialad: Muusika, fotograafia. Meeldib sporti teha : jooksmine, kaugushüpe, kuulitõuge. Tantsimine vabal ajal. Käin Kodutütardes. Saavutused : Koolis:Taimeseadekonkurss 1.koht .Maakondlikult taimeseade konkursil Grand Prix. 2.veebruar 2011 (allkiri)
Ei mõista Anni Ann oli 15 aastane tüdruk. Ta ei olnud alati nõus sellega mida ema tema käest nõudis. Aga enamasti sai ta oma emaga hästi läbi. Peale seda kui ta leidis ema päeviku ja sai teada ema saladused muutus kõik. Ann hakkas jooma ja suitsetama, sest ta oli suures segaduses. Lõpuks jooksis ta oma kodust ära. Mina arvan, et Ann käitus valesti. Laps ei tohiks kodust ära minna ilma vanematele teadet jätmata. Lihtsalt minema jooksmine, joomine ja suitsetamine ei lahenda midagi. Halbadest sõpradest ei ole üldse kasu. Ta oleks võinud kodust olukorda muuta. Ta oleks võinud emaga rääkida sellest päevikust. Juua ja suitsetada ei oleks üldse vaja, see kahjustab tervist. Lõpuks lahenes lugu õnnelikult.
osteoporoos aneemia hüpertoonia hüpotoonia Mittepärilikud haigused: tuulerõuged gripp bronhiit herpes sooleparasiidid AIDS KNS-i haigused: entsefaliit lastehalvatus dementsus Alzheimeri tõbi Parkinsoni tõbi epilepsia PNS-i haigused: Maksa ülesanded: vere glükoosisisalduse kontroll glükogeeni säilitamine Neerude ülesanded: a a Südame tööd kiirendab jooksmine, vererõhk, süsihappegaas, adrenaliin Hingamisliigutuste kiirust ajas mõjutab süsihappegaasi sisaldus veres, piimhappe sisaldus veres ning
Härjajooks „Encierro“ Hans Kasepõld 10.A San Fermin • 6.-14. juuli • Jooksmine 7.-14. juuli • Pühak Fermini jaoks Jooksu esimene päev - 7. juuli • Varahommikul kogunetakse Calle Santo Domingo tänavale • Pullid on eelmine õhtu kohale toodud • Pamplona jooksja ostab kohaliku ajalehe • Palved • 5min, 3min ja 1min enne jooksu lauldakse San Ferminile • 2 pauku Rada • 850 meetrit pikk • Jaguneb 4ks osaks • Santo Domingo • Avanemine Raekoja platsile ja Mercanderese tänavale millele järgneb järsk kurv.
Oluliseks peetakse ka toitumist. Enne trenni tuleb süüa süsivesikute rikka toitu, mis annab palju energiat ning mis võimaldab teha tööd täies ulatuses. Trenni järel tuleb süüa valgu- ja vitamiinirikka toitu. Mõned peavad oluliseks toidulisandite kasutamist nagu vitamiinitabletid, spordijoogid, proteiinipulbrid jne, kuid paljude spordiharrastajate seas on levinud arvamus, et kõik kasulikkud toitained tuleb saada toidust. 3.Jooksutreening ja selle ülesehitus. Jooksmine on inimesele iseloomulik kiire liikumine. Täpsemalt öeldes on jooksmine järjestikuste hüpete kompleks. Joosta võib väga erinevalt : väga kiiresti, kiirest, parajalt, aeglaselt, väga aeglaselt jne. Iga indiviidi jooksmist võib aga trenniga paremaks muuta. Kõike jooksutreeninguid ühendavad järgmised komponendid : jõutreening, jooksutehnika treening ja vastupidavuse treening. Jõutreeningut on vaja sellepärast, et jooksjal peavad olema tugevad jalad ja ka kogu keha
62 ei tee trenni Mees 18 11 160 60 23.44 jõusaal Mees 17 11 186 81 23.41 kergejõustik Mees 17 10 180 75 23.15 jõusaal Naine 17 10 165 63 23.14 tantsimine Naine 18 11 168 65 23.03 teen ise kodus trenni Naine 18 12 177 72 22.98 ei tee trenni Naine 19 12 167 64 22.95 jooksmine Mees 18 11 187 80 22.88 korvpall Mees 18 11 175 70 22.86 korvpall Mees 19 12 185 78 22.79 korvpall Naine 18 12 154 54 22.77 ratsutamine Mees 16 10 182 75 22.64 jõusaal Mees 17 11 182 75 22.64 jooksmine Naine 17 11 163 60 22.58 teen ise kodus trenni Mees 17 10 190 80 22.16 jõusaal
Sõnaliigid, käänamine, ainsus, mitmus ..................................... 1. Paiguta sõnad tabelisse Nuttis, otsin, oli, lilled, esmaspäeval, jooksmine, haugub, emaga, jooksime, murest, kiike, neljas Käändsõnad Pöördsõnad ......................................... .................................................. ........................................ ................................................ ........................................ ................................................ ......................................... .
(rühmatrennid) Lühiajaline mõju sporti tehes Pulsi sagenemine Hingamise kiirenemine Vererõhu tõus Pikaajaline mõju sporti tehes Lihaste tugevnemine Vastupidavuse suurenemine Kopsumaht suureneb Rasvkoe vähenemine Verevarustuse paranemine Aitab hoida noorena Ainevahetuse paranemine Pikaajaline mõju sporti tehes Paraneb rüht Ennetab haigusi Erinevate treeningute mõju Jooksmine Jõusaal *kõigi *teatud lihasgruppide lihasgrupi treenimine ja treenimine ja arendamine arendamine *mõjub *suurem mõju kõikidele lihastele treenitud lihastele võrdselt Erinevate treeningute mõju Ujumine Aeroobika
Spagaat Janetta Lukk, 10KU 2018 Spagaat • Ehk kääriste on isteasend, kus jalad on teineteise suhtes paralleelselt ja vastassuunas välja sirutatud. • Spagaate on kahte tüüpi: • Harkspagaat • Parema või vasaku jala spagaat. Oluline • Enne soojendust ja venitust on vajalik, et keha oleks soe: • Nt. Jooksmine, kiirkõnd, kerge aeroobne trenn,hark hüpped • Venitust tehes, ei tohi teha järske liigutusi • Spagaadi harjutamise vahel ei tohi jääda pikki pause • Soojendus on oluline nii vigastuste vältimiseks kui ka sooritusvõime parandamiseks Soojendus • Jalavibutused • Väljaasted • Istes üks jalg põlvest kõverdatud ning teine välja sirutatud, keha painutus ettepoole • Plié venitus • Kükid • Tavaline, sumo • Selili käärvibutused Näited
pidades ohtralt hetereoseksuaalseid suhteid, mis talle küll rahuldust ei paku, tõrjub ta mõtte oma tõelisest kalduvusest." Kuid minu tuttava puhul võis tegemist olla lihtsalt don Juanile iseloomuliku enese jumaldamise ja armastusega, kus kõik teised ligimesed on temast alamad, ja mehed on naistest vaid seetõttu paremad, et jagavad temaga sama sugu. Tänapäeval on don Juanide liikumine seotud ka tihtipeale väljendiga ,,sarvede maha jooksmine", kus noortele meestele peetakse igati loomulikuks elus enne abielu etappi, kus proovitakse kõik maised võimalused ja ahvatlused, sealhulgas ka naised, lühikese aja jooksul ära. Kui varem oli see igati põlastatav käitumisviis, siis tänases vabameelse sja ,,erinevus rikastab" ühiskonnas on see vaid loomulik ja igati kiiduväärt tegevus. Muidugi on ka tihtipeale juhtumeid, kus sarvede maha jooksmine ei kao vanuse kasvuga kuskile, vaid kulgeb
füüsiliselt kui psühholoogiliselt. Stressis inimene võib siiski ette kujutada, et kui ta saab kõik kontrolli alla, siis tunneb ta ennast paremini. Läbipõlemise korral ei ole miski piisav. Tuntakse end tühjana, tekib motivatsiooni puudus, ei hoolita millestki. Ei nähta mingit lootust positiivseks muutuseks. Kui ülemäärane stress on nagu uppumine kohustustesse, siis läbipõlemine on nagu kuivaks jooksmine. Tavaliselt märgatakse kui ollakse stressis, aga mitte alati panda tähele kui toimub läbipõlemine. Stress versus läbipõlemine Stress Läbipõlemine Ülekoormatus Passiivsus Emotsioonid on Emotsionaalne tuimus ülevoolavad Toodab pakilisust ja Toodab abitust ja hüperaktiivsust lootusetust Energia kadu Motivatsiooni, ideaalide ja lootuse kadu Viib ärevushäireteni Viib üksinduse ja
· tervislik seisund (näiteks südamepuudulikus; kõrge vererõhk tõeliselt kõrge, mitte ainult 130/85) · liiga suur kehakaal (tõesti liiga suur, mitte lihtsalt ülekaal) · oluline väärareng (see on ilmselt käsitletav ka tervisliku seisundina) · perkonna suurus ja sellega seondv koormus, mis ei võimalda kulutada aega enesele · vanglakaristus (hea küll, see on veidi ikka nali ka) · töökoht või amet, mis tingib valiku (aga siiski, käimine ja jooksmine on siiski võimalik; alati) · elukoht, mis võib olla valikul määrajaks ei saa tegeleda alaga, kui selleks vajaminevad infrastruktuurid on olematud või liiga (ebamõistlkult kaugel) (jällegi käimine ja jooksmine on pea alati ja igal pool võimalik) · vanus · sugu (jah, siiski võib leida kinnitust fakt, et osade religioonide ja riikide puhul on see takistuseks) 12. Maailmas on mitmeid nn
tegevuse võimalused. Toronto ülikooli professor R. J. Shepard rõhutas konsensuse vastuvõtmisel, et parim lahendus on igapäevased kehalised harjutused. Konkreetsed uurimistulemused tõendavad (meil professor R. Silla uuringud juba 1960. aastatel), et igapäevaste kehaliste harjutuste võtmine kooli tunniplaani ei mõju halvasti akadeemilisele edukusele. Igapäevase kehalise aktiivsuse ühe võimalusena on mõnedes USA ja Kanada koolides appi võetud 15-20minutine jooksmine, ujumine, aeroobvõimlemine või aktiivsed mängud kohe pärast tunde kehalisest kasvatusest vabadel päevadel. Muidugi on meil palju mõelda, kuidas muuta kehalise kasvatuse programmid kvaliteetseiks rahvusvahelist kogemust ja teadusmaterjali mõõdupuuks võttes. On selge, et loobuda tuleb spordialadele ja normide täitmisele orienteeritud programmidest. Esiplaanile peavad tõusma 1) tervise aluseks oleva kehalise
• 19 JUULI KUNI 3 AUGUST • LISAKS MOSKVALE TOIMUSID ALAD KA TALLINNAS (PURJETAMINE) • RAHVUSVAHELIST SPORDISUURVÕISTLUST SAATIS OLÜMPIAMÄNGUDEVASTANE BOIKOTIKAMPAANIA, MIDA TOETASID 65 RAHVUSE ESINDAJAD • EESTIST OSALES 11 SPORTLAST KUULSAMAD SPORTLASED MICHAEL JORDAN (KORVPALLUR) BABE RUTH (PESAPALLUR) MUHAMMAD ALI (POKSIJA) JIM BROWN (AMEERIKA JALGPALL) WAYNE GRETZKY (JÄÄHOKIMÄNGIJA) EESTI • SAJANDI ALGUSES ESIMESED SPORDISELTSID (JALGRATTA, JOOKSMINE, VÕIMLEMINE, JALGPALL, POKS, UJUMINE, UISUTAMINE) • EESTLASED OLID OLÜMPIAMÄNGUDEL ESIMEST KORDA 1918 VENEMAA VÕISTKONNAS • 1919 RAJATI EESTI SPORDI LIIT JA EESTI OLÜMPIAKOMITEE • 20. SAJANDI KUULSAMAKS SPORTLASEKS NIMETATI PAUL KERES • ERIKA SALUMÄE (JALGRATTUR) ANTS ANTSON (KIIRUISUTAJA) JAAN TALTS (TÕSTJA) ERKI NOOL (KÜMNEVÕISTLEJA) PAUL KERES (MALETAJA)
Kui ma oleksin kehalise kasvatuse õpetaja Kui ma oleksin kehalise kasvatuse õpetaja, oleks mu perekonnanimi Pallid. Mul oleks keemia eriala kõrgharidus, aga ma hingaks liiga palju CO 2’te sisse ja tegeleks liiga palju CH3CH2OH’ga (etanool), nii et mul mõistus sodi ja lasen oma raskelt teenitud stipendiumi raisku ja hakkan kehalise kasvatuse õpetajaks. Kooliaastas teeksime nelja erinevat ala: kuulitõuge, jooksmine, võrkpall ja jõutreening. Kuulitõukes hindaks ainult seda, et visatakse vähemalt kaks meetrit ja kõnniks „vuntside” tagant. Jooksmises loeb ainult see, et läbitakse ettenähtud teepikkus. Võrkpallis loobiksin õpilastele lihtsalt viisi, kuna see ala neile meeldib. Ning lõpetaksin aasta jõutreeninguga, et saada ilus rannakeha suveks. Ma ei nõuaks, et õpilased käiks alati tunnis, kuna tahestahtmata on kehalise tunnid alati ebasobival ajal. Kas õpilased pole söönud või alles
Kellele oli tervisesport tahaplaanile jäänud said osa võtta üritustest, mis olid mõeldud igale vanusele. Osavõtja sai valida endale sobiva päeva ja minna kohale. Nädalat toetas Tallinna Sotsiaal- Tervisehoiuamet ja Tallinna Kesklinna Valitsus. Igal päeval toimusid erinevad aktsioonid tervisele näiteks esimesel päeval leidis aset orienteerumispäev Järve terviserajal. Osa said võtta nii kesklinna lasteaiad, koolid kui ka kõik teised kesklinna elanikud. Kui esimesel päeval toimus jooksmine, siis teisel päeval oli hoopis käimine ja kolmas päev oli mõeldud eakatele. Terve nädala jooksul sai käia tasuta spordiklubis Reval-Sport. Nädala lõppsündmuseks oli 21. aprillil toimunud spordiklubi Sparta lahtiste uste päev, kus kõik huvilised said tasuta tutvuda Sparta rühmatreeningutega ning jõusaaliga.Tasuta sportima oli tulnud üle 500 inimese, kas kõik nautisid meeldejäävat päeva ja tervislikku eluviisi.
annaabi.ee 
