Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks (1)

1 HALB
Punktid
 
Säutsu twitteris
  • Karl Ernst von Baer – ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele, Peterburi Teaduste Akadeemia, kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid. Koos Carl Alexander Schultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad
  • Alexander Theodor von Middendorff – Hellenurme ja Pööravere mõisapargid, Hellenurme loodusmuuseum talupoegadele, kogude hooldaja Mihkel Härm
  • Gregor Helmersen – ettekanne Loodusuurijate Seltsis suurtest rändrahnudest, milles rõhutas nende kaitse vajadust; looduse kaitse mõtte algataja Eestis ja Tsaari-Venemaal. Ta nimetas Põhja-Eesti suuri rändrahne geoloogilisteks mälestusmärkideks.
  • Carl Robert Jakobson – ● linnud on põllumehe kõige suuremad sõbrad, ● mets peab olema, ● põlluharimine ja metsad käigu käsikäes; vältida veereostust, kaevata linaleostustiigid, ● igal talul peab olema oma väike park, ● elukoht ilma roheluseta on nagu roog ilma soolata e. nädal ilma pühapäevata, ● kõiki olendeid looduses peame austama, ● kõikidel paisudel olgu kalatrepid
  • Andres Mathiesen – Loodusuurijate Seltsi liige; kuulus I looduskaitseseaduse projekti komisjoni
  • Artur Toom Vaika linnukaitseala rajaja
  • Gustav Vilbaste – I riiklik looduskaitse inspektor; Loodusuurijate Seltsi liige; kuulus I looduskaitseseaduse projekti komisjoni
  • Teodor Lippmaa – Looduskaitseseaduse uusprojekt, Looduskaitse Nõukogu esimees
  • Eerik Kumarikäsiraamat „Looduskaitse“ 1973; Loodusuurijate Seltsi komisjoni liige; ENSV Teaduste Akadeemia juht
  • Jaan Eilart – Eesti Looduskaitse Selts; Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi juhataja

  • 1417 – I vee- ja kanalisatsioonisüsteemid Tallinnas
  • 19. sajandi keskpaik – teadusliku loodushoiu algus Eestis
  • 1886 – regulaarse keskkonnaseire algus
  • 1910 – Baltimaade esimene looduskaitseala Vaika linnukaitseala (Artur Toom)
  • 1924Harilaid , Järvselja reservaat
  • 1925Hiiumaa jugapuud
  • 1927 – Linnulaht; I veepuhastusjaam Eestis
  • 1930Abruka lehtmets
  • 1935 – Eesti I looduskaitseseadus
  • 1936 – alustati looduskaitseregistri pidamist; Looduskaitse Nõukogu (Teodor Lippmaa); Riigiparkide Valitsus (Peeter Päts)
  • 1938 – Eesti II looduskaitseseadus
  • 1940 – Eestis 47 mitmesugust kaitseala
  • 1955 – ENSV Teaduste Akadeemia
  • 1957 – seadus „ENSV looduse kaitsest“; Matsalu rahvuspark ; I looduskaitse päev
  • 1958 – Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKR)
  • 1966 – Eesti Looduskaitse Selts
  • 1970 – „Soodesõda“; ENSV maakoodeks
  • 1971 – Eesti I rahvuspark – Lahemaa rahvuspark
  • 1972 – ENSV veekoodeks; ÜRO I Keskkonna- ja Arengukonverents Stockholmis
  • 1973-1976 – Euroopa Liidu I keskkonnaprogramm
  • 1976 – Matsalu Riiklik Looduskaitseala saab Ramsari alaks; ENSV maavarade koodeks
  • 1978 – ENSV metsakoodeks
  • 1979 – I Eesti Punane Raamat
  • 1980 – looduskaitse kuu
  • 1985-1987 – „ Fosforiidisõda
  • 1988 – I vabariiklik keskkonnaprogramm
  • 1990 – Lääne-Eesti Biosfääri kaitseala
  • 1991 – Eestimaa Looduse Fond (ELF)
  • 1992ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros
  • 1993Soomaa rahvuspark, Vilsandi rahvuspark, Karula rahvuspark
  • 1994 – kaitstavate loodusobjektide seadus
  • 1995 – „Säästva arengu seadus“
  • 1997 – I „Eesti keskkonnastrateegia“
  • 1998 – „Eesti punane raamat“
  • 2000Natura 2000
  • 2002 – ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents Johannesburgis
  • 2004 – VI looduskaitseseadus; Eesti esitab Euroopa Komisjonile Natura 2000 eelvaliku alad; ühinemine Euroopa Liiduga
  • 2006 – Riiklik Looduskaitsekeskus
  • 2007 – liitumine IUCN-ga; „Eesti keskkonnastrateegia“ aastani 2030; „Eesti keskkonnategevuskava“ aastateks 2007-2013
  • 2009Keskkonnaamet
  • 2012 – looduskaitse arengukava aastani 2020; ÜRO IV Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros
  • 2013 – Keskkonnaagentuur ( KAUR )

LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE ÜLDKÜSIMUSED
  • looduskaitse mõiste käsitlused:
    • 1960. aasta „Looduskaitse teatmik“, Eerik Kumari: „Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvkondade hüvanguks.“
    • 1973. aasta koguteos „Looduskaitse“: „Looduslike varude mõistlik kasutamine ja kaitse praeguste ja tulevaste inimpõlvede huvideks – see on looduskaitse deviisiks.“
    • Ahto Oja: „Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Looduse kaitsmise põhjus võib olla puutumata looduse kaitse tema enda pärast või soov säilitada see tulevastele põlvedele.“
    • Ökoloogialeksikon: „Ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja –hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise.“
    • Vello Keppart: „Looduskaitse on looduse mitmekesisuse, loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks.“
  • keskkonnakaitse mõiste käsitlused:
    • Reino Rinne: „Keskkonnakaitse on väike osa looduskaitsest, kui käsitleme loodusena kogu elusfääri, kõikjal toimuvat elu.“
    • Ahto Oja:Keskkonnakaitset võib suuresti käsitleda inimese kaitsena.“
    • Ökoloogialeksikon: „Rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide ( kooslused , kaitsealad) säilitamiseks, tänapäeva looduskaitse olulisim valdkond .“
    • Vello Keppart: „Keskkonnakaitse on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama looduskaitse; maastikukaitse ja –hoolduse; loodusvarade säästliku kasutamise; keskkonnakaitse; keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve .“
    • Keskkonnakaitse – tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil.
  • looduskaitseväärtus – objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks. Kaitsealune liik, kivistis või mineraal on Eestis looduslikult esinev ohustatud, haruldane , teaduslikku, looduskaitselist, esteetilist või koduloolist väärtust omav taime-, seene- või loomaliik või selle taksonoomiline üksus, kivistis või mineraal, mis on võetud looduskaitse alla
  • summaarne looduskaitseväärtus – liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse ja maastiku väärtus
  • looduskaitselised väärtuskriteeriumid:
    • 1 – kõrge looduskaitseväärtus
    • 2 – keskmine looduskaitseväärtus
    • 3 – väike looduskaitseväärtus
    • 0 – looduskaitseväärtuseta
  • looduskaitseliste väärtuskriteeriumite muutumine ja rakendamine erinevates valdkondades ( ökosüsteemid , maastik , metsa ökosüsteemid):
    • ökosüsteemid: looduslikkus; mitmekesisus ; esinduslikkus; haruldaste liikide olemasolu; endeemid; mahukas, piisav leviala ; kultuurilooliselt väärtustatud
    • maastikud : haruldus ; kordumatus; esinduslikkus; looduslikkus; esteetilisus; kultuuriloolisus
    • metsakooslused: haruldaste liikide olemasolu; kahaneva alaga jäänukid; huvipakkuva arengustaadiumiga; omapärane struktuur; kasvavad ebaharilikul kasvukohal; etalonalad; produktiivsed puistud (plusspuistud); kõrvalsaadused ( marjad ); olulised elupaigad ; esteetiline ja rekreatiivne väärtus; olulisused maastikukaitse vaatekohast; teaduslik kaitseala; kultuurilooline väärtus

LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE AJALUGU
  • looduskaitse arenguetapid :
    • eelduste e. sugemete kujunemise aeg
    • ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine (ühiskondlikud organisatsioonid , seltsid) – teadusliku loodushoiu algus
    • riiklike meetmete kujunemine ( õigusaktid , institutsioonid )
    • rahvusvaheliste meetmete kujunemine (rahvusvahelised organisatsioonid, konventsioonid , riikidevaheline koostöö)
  • looduskaitse ideede areng:
    • tänapäevaseid looduskaitse põhimõtteid võib leida:
      • rahvausund
      • kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks
    • klassikalise looduskaitse algus:
      • loodusmälestiste kaitse, üksikobjektide kaitse
      • kaitsealade loomine
      • biotoopide, elupaikade kaitse, kaitse
      • looduskaitse väljaspool kaitsealasid
  • looduskaitse arenguetapid Eestis:
    • Teet Koitjärv on looduskaitse arengu jaganud järgmistesse perioodidesse:
      • ...-1910 – akadeemiline looduskaitse kaitsealadeta
      • 1910-1935 – akadeemiline looduskaitse kaitsealadega
      • 1935-1944 – riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis ja okupatsiooniaastatel
      • 1944-1957 – akadeemiline looduskaitse võimude toetuseta
      • 1957-1994 – riiklik looduskaitse ENSV-s ja taasiseseisvunud Eestis; looduskaitse ja metsamajanduse „kooselu“
      • 1994-… – riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis; looduskaitse ja keskkonnakaitse „kooselu“

KESKKONNAÕIGUS
  • kujunemise taust:
    • 2004 – keskkonnaõiguse ülevõtmine ja rakendamine
    • Arhusi konventsioon – keskkonnaõigust käsitlev rahvusvaheline lepe
  • tunnusjooned:
    • keskkonnaõiguse printsiibid ( ettevaatusprintsiip )
    • avalikkuse kaasamine ja Keskkonnamõju hindamise (KMH) nõue
      • etapid: teavitamine , konsulteerimine, koostöö ja partnerlus, jõutamine, kohalik kontroll
    • rahvusvahelise õiguse roll (ÜRO ja Keskkonna- ja Arengukonverentsid):
      • Stockholm (1972)
      • Rio de Janeiro (1992)
      • Johannesburg (2002)
      • Rio de Janeiro, Rio +20 (2012)
    • tihe seos Euroopa Liidu keskkonnaõigusega
      • ranged keskkonnakaitsealased nõuded stimuleerivad innovatsiooni ja võimalusi äritegevuseks
      • majandus-, tööstus-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika peavad olema omavahel tihedalt seotud
    • teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad
      • teemavaldkonnad: kliimamuutused , välisõhu kaitse, looduskaitse, vesi, merekeskkonna kaitse, mullakaitse, maapõu, metsandus , jäätmed, ohtlikud ained, GMO, kiirgus, kalandus, jahindus
      • valdkonnaülesed teemad: keskkonnaalased õigused, ruumiline planeerimine , keskkonnamõju hindamine (KMH), keskkonnatasud, saastuse kompleksne vältimine ja kontroll, keskkonnavastutus, keskkonnajärelevalve, keskkonnaseire
    • terviklikkus
  • printsiibid:
    • jätkusuutlik (säästev) areng
    • integreerimine
    • kahju vältimine
    • ettevaatus
    • saastaja maksab
    • (keskkonna kaitstuse kõrge tase)
  • keskkonnaõigus Eestis ja õigusruumi ümberkorraldus:
    • põhiseadus , üldseadused (säästva arengu seadus (SäAS), planeerimisseadus (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS)), valdkondlikud seadused ( jäätmeseadus (JäätS), looduskaitseseadus (LKS), veeseadus (VeeS), välisõhu kaitse seadus (VÕKS), jahiseadus (JahiS))
    • kodifitseerimine – õigusnormide süstematiseerimine ja seadusekogudeks ühendamine
    • keskkonnaseadustiku üldosa seadus reguleerib kõiki valdkonnaüleseid küsimusi (keskkonnaalased mõisted, põhimõtted ning isikute põhilised õigused ja kohustused, loamenetlus)
  • igaüheõigus:
    • eetiline tõekspidamiste kogum, tugineb seadustele , kultuurile ja tavadele e. looduses vabalt liikumise õigus kõikide maaomanike maadel viisil, mis ei too endaga kaasa segadust
    • õigus – osa saada, kohustus – loodust kaitsta ja säilitada, vastutus – seadust tunda ja sellest kinni pidada
    • igaüheõigus – liikumine, telkimine, tule tegemine, prügi, koer, jäljed, taimed
  • kallasrada (kuni 4m):
    • puudub umbjärvel, mis asub tervikuna ühe maaomaniku maal
    • alla 5ha suurusel järvel mitme maaomaniku maadel
    • alla 25m2 vesikonnaga ojadel ja magistraalkraavidel
  • keskkond eluta või elusa looduse tegurite kogum, milles organism asub ja mis teda mõjustab
  • keskkond ümbrus, sotsiaalsed tingimused, milles inimene elab, miljöö
  • keskkond kogum elus ja eluta looduse tegureid, mis mõjutavad biosüsteemi, milles see eksisteerib

INSTITUTSIOONID
  • keskkonnakaitse institutsioon – keskkonnakorraldusega tegelevad riigi- ja omavalitsusasutused ning valitsusvälised organisatsioonid
  • keskkonnakorralduse süsteem Eestis:
    • Riigikogu – kõrgeim seadusandlik organ
    • Vabariigi Valitsus – täidesaatva riigivõimu teostaja
    • Keskkonnaministeerium – Eesti Vabariigi territooriumil ning keskkonnapoliitikat ellu viiv kõrgeim täitevorgan
  • keskkonnaministeeriumi ülesanded:
    • riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine
    • loodusvarade kasutamise, kaitse ja arvestamise korraldamine
    • järelevalve looduskeskkonnale ohtlike ainete kasutamise üle
    • ilmavaatlused
    • geoloogiliste, ehituslike, loodus- ja mereuuringute ja geodeetiliste tööde korraldamine
    • maakatastri pidamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine
    • osalemine rahvusvahelises keskkonnakaitses
  • keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olevad ametiasutused:
    • valitsusasutused: Eesti Vabariigi Riiklik Maa-Amet (maakondlikud katastrid), Keskkonnaamet, Keskkonnakaitse Inspektsioon (maakondlikud osakonnad)
    • riigiasutused : Keskkonnaagentuur (KAUR), Loodusmuuseum, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT), Põlula Kalakasvatus
    • riigi tulundusasutused ja äriühingud : OÜ Geoloogiakeskus, Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), SA Erametsakeskus, AS Eesti Kaardikeskus, OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus
  • Keskkonnainspektsioon:
    • Keskkonnainspektsioon on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev riigiasutus , mis koordineerib ja teostab looduskeskkonna ja –varade kasutamise alast järelevalvet, kohaldades seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses riikliku sunni vahendeid
    • Keskkonnainspektsioon teeb järelevalvet ja menetleb õigusrikkumisi kõigis keskkonnakaitse valdkondades. Valdkonnad jagunevad kolmeks: keskkonnakaitse, looduskaitse ja kalakaitse
    • missioon: õiguskuulekuse tagamine keskkonnavaldkonnas eesmärgiga säilitada ja parandada keskkonnaseisundit
    • visioon : olla avatud ja usaldusväärne asutus, mis töötab süsteemselt ja tulemuslikult keskkonnavaldkonnas õiguskuulekuse paranemise ja puhta keskkonna nimel
  • Keskkonnaamet (01.02.2009):
    • Keskkonnaamet on valitsusasutus , mis tegutseb keskkonnaministeeriumi valitsemisalas
    • Keskkonnaameti ülesanne on viia ellu riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ning osaleda keskkonnaalaste õigusaktide ja muude ametlike dokumentide väljatöötamises ning täiustamises
    • Keskkonnaameti struktuur:
    • Keskkonnaameti ülesanded:
      • keskkonnalubade, loodusvarade kasutamise lubade, kiirgustegevuslubade ning litsentside andmine
      • planeeringutele ja projektidele seisukohtade andmine
      • veemajanduskavade koostamisel ja keskkonnamõjude hindamisel osalemine
      • keskkonnale tekitava kahju vältimise ja heastamise korraldamine
      • kaitstavate loodusobjektide valitsemine
      • võõrliikidega seotud tegevuskavade koostamise ja rakendamise korraldamine
      • loodusobjektide teadus- ja uurimistööde ning seire korraldamine
      • kalavarude kaitse ja taastamise korraldamine
      • metsateatiste läbivaatamine ning metsakaitselise ekspertiisi korraldamine
      • vääriselupaikade väljavalimise, hindamise ja seire korraldamine
      • metsa majandamise kohta hinnangu andmine ning metsa uuendamise korraldamine
      • jahipidamisõigust tõendavate dokumentide väljastamine ja jahipiirkonna kasutuse kontrollimine
      • õhu, pinnase, vee ja toiduainete radioaktiivsuseseire korraldamine
      • elanike kiirgustegevusest põhjustatud dooside hindamise korraldamine
  • Keskkonnaagentuur (01.06.2013):
    • Keskkonnaagentuur on keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, mille olulisemad tegevused on riikliku keskkonnaseire tegemine ja korraldamine, ilmaprognoosi ja hoiatuste koostamine, hinnangute andmine keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite kohta, asjaomaste andmekogude pidamine ja Eesti keskkonnaseisundi kohta aruandluse esitamine
  • keskkonnajärelevalve teostajad (3 riigiasutuse näidet + olulised märksõnad):
    • Keskkonnainspektsioon, kohalikud omavalitsused , riigiasutused
    • kohalikud omavalitsused kontrollivad volikogu kehtestatud keskkonnaeeskirjade täitmist, lisaks looduskaitseseaduse, maapõueseaduse, jäätmeseaduse
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks #1 Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks #2 Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks #3 Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks #4 Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks #5 Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks #6 Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks #7 Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks #8 Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks #9 Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks #10 Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks #11 Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks #12 Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks #13 Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks #14 Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks #15 Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks #16 Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks #17 Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks #18 Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks #19 Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks #20 Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks #21 Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks #22 Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks #23 Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks #24 Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks #25 Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks #26 Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks #27 Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks #28 Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks #29
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor xTriiiiiinu Õppematerjali autor

Mõisted


Kommentaarid (1)

dianas1994 profiilipilt
dianas1994: Hea ja mahukas. Tänan
10:04 04-01-2015


Sarnased materjalid

53
pdf
Keskkonnakaitse üldkursus konspekt
53
pdf
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS
18
doc
EMÜ Keskkonnakaitse üldkursuse 2014 eksamiks kordamine
19
docx
Keskkonnakaitse üldkursus 2017
48
doc
Keskkonna kaitse kontrolltöö kordamine
24
doc
Keskkonnakaitse vastused EMU
6
docx
Keskkonnakaitse üldkursuse eksamiks
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun