Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks (1)

Eesti Maaülikool - Loodus - Keskkonnakaitse

3 KEHV

Lõik failist

Karl Ernst von Baer – ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele, Peterburi Teaduste Akadeemia, kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid. Koos Carl Alexander Schultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad
Alexander Theodor von Middendorff – Hellenurme ja Pööravere mõisapargid, Hellenurme loodusmuuseum talupoegadele, kogude hooldaja Mihkel Härm
Gregor Helmersen – ettekanne Loodusuurijate Seltsis suurtest rändrahnudest, milles rõhutas nende kaitse vajadust; looduse kaitse mõtte algataja Eestis ja Tsaari-Venemaal. Ta nimetas Põhja-Eesti suuri rändrahne geoloogilisteks mälestusmärkideks.
Carl Robert Jakobson – ● linnud on põllumehe kõige suuremad sõbrad, ● mets peab olema, ● põlluharimine ja metsad käigu käsikäes; vältida veereostust, kaevata linaleostustiigid, ● igal talul peab olema oma väike park, ● elukoht ilma roheluseta on nagu roog ilma soolata e. nädal ilma pühapäevata, ● kõiki olendeid looduses peame austama, ● kõikidel paisudel olgu kalatrepid
Andres Mathiesen – Loodusuurijate Seltsi liige; kuulus I looduskaitseseaduse projekti komisjoni
Artur Toom – Vaika linnukaitseala rajaja
Gustav Vilbaste – I riiklik looduskaitse inspektor; Loodusuurijate Seltsi liige; kuulus I looduskaitseseaduse projekti komisjoni
Teodor Lippmaa – Looduskaitseseaduse uusprojekt, Looduskaitse Nõukogu esimees
Eerik Kumari – käsiraamat „Looduskaitse“ 1973; Loodusuurijate Seltsi komisjoni liige; ENSV Teaduste Akadeemia juht
Jaan Eilart – Eesti Looduskaitse Selts; Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi juhataja

1417 – I vee- ja kanalisatsioonisüsteemid Tallinnas
19. sajandi keskpaik – teadusliku loodushoiu algus Eestis
1886 – regulaarse keskkonnaseire algus
1910 – Baltimaade esimene looduskaitseala Vaika linnukaitseala (Artur Toom)
1924 – Harilaid , Järvselja reservaat
1925 – Hiiumaa jugapuud
1927 – Linnulaht; I veepuhastusjaam Eestis
1930 – Abruka lehtmets
1935 – Eesti I looduskaitseseadus
1936 – alustati looduskaitseregistri pidamist; Looduskaitse Nõukogu (Teodor Lippmaa); Riigiparkide Valitsus (Peeter Päts)
1938 – Eesti II looduskaitseseadus
1940 – Eestis 47 mitmesugust kaitseala
1955 – ENSV Teaduste Akadeemia
1957 – seadus „ENSV looduse kaitsest“; Matsalu rahvuspark ; I looduskaitse päev
1958 – Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKR)
1966 – Eesti Looduskaitse Selts
1970 – „Soodesõda“; ENSV maakoodeks
1971 – Eesti I rahvuspark – Lahemaa rahvuspark
1972 – ENSV veekoodeks; ÜRO I Keskkonna- ja Arengukonverents Stockholmis
1973-1976 – Euroopa Liidu I keskkonnaprogramm
1976 – Matsalu Riiklik Looduskaitseala saab Ramsari alaks; ENSV maavarade koodeks
1978 – ENSV metsakoodeks
1979 – I Eesti Punane Raamat
1980 – looduskaitse kuu
1985-1987 – „ Fosforiidisõda “
1988 – I vabariiklik keskkonnaprogramm
1990 – Lääne-Eesti Biosfääri kaitseala
1991 – Eestimaa Looduse Fond (ELF)
1992 – ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros
1993 – Soomaa rahvuspark, Vilsandi rahvuspark, Karula rahvuspark
1994 – kaitstavate loodusobjektide seadus
1995 – „Säästva arengu seadus“
1997 – I „Eesti keskkonnastrateegia“
1998 – „Eesti punane raamat“
2000 – Natura 2000
2002 – ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents Johannesburgis
2004 – VI looduskaitseseadus; Eesti esitab Euroopa Komisjonile Natura 2000 eelvaliku alad; ühinemine Euroopa Liiduga
2006 – Riiklik Looduskaitsekeskus
2007 – liitumine IUCN-ga; „Eesti keskkonnastrateegia“ aastani 2030; „Eesti keskkonnategevuskava“ aastateks 2007-2013
2009 – Keskkonnaamet
2012 – looduskaitse arengukava aastani 2020; ÜRO IV Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros
2013 – Keskkonnaagentuur ( KAUR )

LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE ÜLDKÜSIMUSED

looduskaitse mõiste käsitlused:
- 1960. aasta „Looduskaitse teatmik“, Eerik Kumari: „Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvkondade hüvanguks.“
- 1973. aasta koguteos „Looduskaitse“: „Looduslike varude mõistlik kasutamine ja kaitse praeguste ja tulevaste inimpõlvede huvideks – see on looduskaitse deviisiks.“
- Ahto Oja: „Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Looduse kaitsmise põhjus võib olla puutumata looduse kaitse tema enda pärast või soov säilitada see tulevastele põlvedele.“
- Ökoloogialeksikon: „Ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja –hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise.“
- Vello Keppart: „Looduskaitse on looduse mitmekesisuse, loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks.“
keskkonnakaitse mõiste käsitlused:
- Reino Rinne: „Keskkonnakaitse on väike osa looduskaitsest, kui käsitleme loodusena kogu elusfääri, kõikjal toimuvat elu.“
- Ahto Oja: „ Keskkonnakaitset võib suuresti käsitleda inimese kaitsena.“
- Ökoloogialeksikon: „Rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide ( kooslused , kaitsealad) säilitamiseks, tänapäeva looduskaitse olulisim valdkond .“
- Vello Keppart: „Keskkonnakaitse on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama looduskaitse; maastikukaitse ja –hoolduse; loodusvarade säästliku kasutamise; keskkonnakaitse; keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve .“
- Keskkonnakaitse – tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil.
looduskaitseväärtus – objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks. Kaitsealune liik, kivistis või mineraal on Eestis looduslikult esinev ohustatud, haruldane , teaduslikku, looduskaitselist, esteetilist või koduloolist väärtust omav taime-, seene- või loomaliik või selle taksonoomiline üksus, kivistis või mineraal, mis on võetud looduskaitse alla
summaarne looduskaitseväärtus – liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse ja maastiku väärtus
looduskaitselised väärtuskriteeriumid:
- 1 – kõrge looduskaitseväärtus
- 2 – keskmine looduskaitseväärtus
- 3 – väike looduskaitseväärtus
- 0 – looduskaitseväärtuseta
looduskaitseliste väärtuskriteeriumite muutumine ja rakendamine erinevates valdkondades ( ökosüsteemid , maastik , metsa ökosüsteemid):
- ökosüsteemid: looduslikkus; mitmekesisus ; esinduslikkus; haruldaste liikide olemasolu; endeemid; mahukas, piisav leviala ; kultuurilooliselt väärtustatud
- maastikud : haruldus ; kordumatus; esinduslikkus; looduslikkus; esteetilisus; kultuuriloolisus
- metsakooslused: haruldaste liikide olemasolu; kahaneva alaga jäänukid; huvipakkuva arengustaadiumiga; omapärane struktuur; kasvavad ebaharilikul kasvukohal; etalonalad; produktiivsed puistud (plusspuistud); kõrvalsaadused ( marjad ); olulised elupaigad ; esteetiline ja rekreatiivne väärtus; olulisused maastikukaitse vaatekohast; teaduslik kaitseala; kultuurilooline väärtus

LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE AJALUGU

looduskaitse arenguetapid :
- eelduste e. sugemete kujunemise aeg
- ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine (ühiskondlikud organisatsioonid , seltsid) – teadusliku loodushoiu algus
- riiklike meetmete kujunemine ( õigusaktid , institutsioonid )
- rahvusvaheliste meetmete kujunemine (rahvusvahelised organisatsioonid, konventsioonid , riikidevaheline koostöö)
looduskaitse ideede areng:
- tänapäevaseid looduskaitse põhimõtteid võib leida:
  - rahvausund
  - kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks
- klassikalise looduskaitse algus:
  - loodusmälestiste kaitse, üksikobjektide kaitse
  - kaitsealade loomine
  - biotoopide, elupaikade kaitse, kaitse
  - looduskaitse väljaspool kaitsealasid
looduskaitse arenguetapid Eestis:
- Teet Koitjärv on looduskaitse arengu jaganud järgmistesse perioodidesse:
  - ...-1910 – akadeemiline looduskaitse kaitsealadeta
  - 1910-1935 – akadeemiline looduskaitse kaitsealadega
  - 1935-1944 – riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis ja okupatsiooniaastatel
  - 1944-1957 – akadeemiline looduskaitse võimude toetuseta
  - 1957-1994 – riiklik looduskaitse ENSV-s ja taasiseseisvunud Eestis; looduskaitse ja metsamajanduse „kooselu“
  - 1994-… – riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis; looduskaitse ja keskkonnakaitse „kooselu“

KESKKONNAÕIGUS

kujunemise taust:
- 2004 – keskkonnaõiguse ülevõtmine ja rakendamine
- Arhusi konventsioon – keskkonnaõigust käsitlev rahvusvaheline lepe
tunnusjooned:
- keskkonnaõiguse printsiibid ( ettevaatusprintsiip )
- avalikkuse kaasamine ja Keskkonnamõju hindamise (KMH) nõue
  - etapid: teavitamine , konsulteerimine, koostöö ja partnerlus, jõutamine, kohalik kontroll
- rahvusvahelise õiguse roll (ÜRO ja Keskkonna- ja Arengukonverentsid):
  - Stockholm (1972)
  - Rio de Janeiro (1992)
  - Johannesburg (2002)
  - Rio de Janeiro, Rio +20 (2012)
- tihe seos Euroopa Liidu keskkonnaõigusega
  - ranged keskkonnakaitsealased nõuded stimuleerivad innovatsiooni ja võimalusi äritegevuseks
  - majandus-, tööstus-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika peavad olema omavahel tihedalt seotud
- teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad
  - teemavaldkonnad: kliimamuutused , välisõhu kaitse, looduskaitse, vesi, merekeskkonna kaitse, mullakaitse, maapõu, metsandus , jäätmed, ohtlikud ained, GMO, kiirgus, kalandus, jahindus
  - valdkonnaülesed teemad: keskkonnaalased õigused, ruumiline planeerimine , keskkonnamõju hindamine (KMH), keskkonnatasud, saastuse kompleksne vältimine ja kontroll, keskkonnavastutus, keskkonnajärelevalve, keskkonnaseire
- terviklikkus
  - mõiste keskkond, omavaheline seotus , looduses peab valitsema tasakaal
printsiibid:
- jätkusuutlik (säästev) areng
- integreerimine
- kahju vältimine
- ettevaatus
- saastaja maksab
- (keskkonna kaitstuse kõrge tase)
keskkonnaõigus Eestis ja õigusruumi ümberkorraldus:
- põhiseadus , üldseadused (säästva arengu seadus (SäAS), planeerimisseadus (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS)), valdkondlikud seadused ( jäätmeseadus (JäätS), looduskaitseseadus (LKS), veeseadus (VeeS), välisõhu kaitse seadus (VÕKS), jahiseadus (JahiS))
- kodifitseerimine – õigusnormide süstematiseerimine ja seadusekogudeks ühendamine
- keskkonnaseadustiku üldosa seadus reguleerib kõiki valdkonnaüleseid küsimusi (keskkonnaalased mõisted, põhimõtted ning isikute põhilised õigused ja kohustused, loamenetlus)
igaüheõigus:
- eetiline tõekspidamiste kogum, tugineb seadustele , kultuurile ja tavadele e. looduses vabalt liikumise õigus kõikide maaomanike maadel viisil, mis ei too endaga kaasa segadust
- õigus – osa saada, kohustus – loodust kaitsta ja säilitada, vastutus – seadust tunda ja sellest kinni pidada
- igaüheõigus – liikumine, telkimine, tule tegemine, prügi, koer, jäljed, taimed
kallasrada (kuni 4m):
- puudub umbjärvel, mis asub tervikuna ühe maaomaniku maal
- alla 5ha suurusel järvel mitme maaomaniku maadel
- alla 25m2 vesikonnaga ojadel ja magistraalkraavidel
keskkond – eluta või elusa looduse tegurite kogum, milles organism asub ja mis teda mõjustab
keskkond – ümbrus, sotsiaalsed tingimused, milles inimene elab, miljöö
keskkond – kogum elus ja eluta looduse tegureid, mis mõjutavad biosüsteemi, milles see eksisteerib

INSTITUTSIOONID

keskkonnakaitse institutsioon – keskkonnakorraldusega tegelevad riigi- ja omavalitsusasutused ning valitsusvälised organisatsioonid
keskkonnakorralduse süsteem Eestis:
- Riigikogu – kõrgeim seadusandlik organ
- Vabariigi Valitsus – täidesaatva riigivõimu teostaja
- Keskkonnaministeerium – Eesti Vabariigi territooriumil ning keskkonnapoliitikat ellu viiv kõrgeim täitevorgan
keskkonnaministeeriumi ülesanded:
- riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine
- loodusvarade kasutamise, kaitse ja arvestamise korraldamine
- järelevalve looduskeskkonnale ohtlike ainete kasutamise üle
- ilmavaatlused
- geoloogiliste, ehituslike, loodus- ja mereuuringute ja geodeetiliste tööde korraldamine
- maakatastri pidamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine
- osalemine rahvusvahelises keskkonnakaitses
keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olevad ametiasutused:
- valitsusasutused: Eesti Vabariigi Riiklik Maa-Amet (maakondlikud katastrid), Keskkonnaamet, Keskkonnakaitse Inspektsioon (maakondlikud osakonnad)
- riigiasutused : Keskkonnaagentuur (KAUR), Loodusmuuseum, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT), Põlula Kalakasvatus
- riigi tulundusasutused ja äriühingud : OÜ Geoloogiakeskus, Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), SA Erametsakeskus, AS Eesti Kaardikeskus, OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus
Keskkonnainspektsioon:
- Keskkonnainspektsioon on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev riigiasutus , mis koordineerib ja teostab looduskeskkonna ja –varade kasutamise alast järelevalvet, kohaldades seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses riikliku sunni vahendeid
- Keskkonnainspektsioon teeb järelevalvet ja menetleb õigusrikkumisi kõigis keskkonnakaitse valdkondades. Valdkonnad jagunevad kolmeks: keskkonnakaitse, looduskaitse ja kalakaitse
- missioon: õiguskuulekuse tagamine keskkonnavaldkonnas eesmärgiga säilitada ja parandada keskkonnaseisundit
- visioon : olla avatud ja usaldusväärne asutus, mis töötab süsteemselt ja tulemuslikult keskkonnavaldkonnas õiguskuulekuse paranemise ja puhta keskkonna nimel
Keskkonnaamet (01.02.2009):
- Keskkonnaamet on valitsusasutus , mis tegutseb keskkonnaministeeriumi valitsemisalas
- Keskkonnaameti ülesanne on viia ellu riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ning osaleda keskkonnaalaste õigusaktide ja muude ametlike dokumentide väljatöötamises ning täiustamises
- Keskkonnaameti struktuur:
  - keskkonna osakond
  - looduskaitse osakond
  - metsaosakond
  - kiirgusosakond
  - rahandusosakond
  - haldusosakond
  - personaliosakond
  - õigusosakond
  - keskkonnahariduse osakond
- Keskkonnaameti ülesanded:
  - keskkonnalubade, loodusvarade kasutamise lubade, kiirgustegevuslubade ning litsentside andmine
  - planeeringutele ja projektidele seisukohtade andmine
  - veemajanduskavade koostamisel ja keskkonnamõjude hindamisel osalemine
  - keskkonnale tekitava kahju vältimise ja heastamise korraldamine
  - kaitstavate loodusobjektide valitsemine
  - võõrliikidega seotud tegevuskavade koostamise ja rakendamise korraldamine
  - loodusobjektide teadus- ja uurimistööde ning seire korraldamine
  - kalavarude kaitse ja taastamise korraldamine
  - metsateatiste läbivaatamine ning metsakaitselise ekspertiisi korraldamine
  - vääriselupaikade väljavalimise, hindamise ja seire korraldamine
  - metsa majandamise kohta hinnangu andmine ning metsa uuendamise korraldamine
  - jahipidamisõigust tõendavate dokumentide väljastamine ja jahipiirkonna kasutuse kontrollimine
  - õhu, pinnase, vee ja toiduainete radioaktiivsuseseire korraldamine
  - elanike kiirgustegevusest põhjustatud dooside hindamise korraldamine
Keskkonnaagentuur (01.06.2013):
- Keskkonnaagentuur on keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, mille olulisemad tegevused on riikliku keskkonnaseire tegemine ja korraldamine, ilmaprognoosi ja hoiatuste koostamine, hinnangute andmine keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite kohta, asjaomaste andmekogude pidamine ja Eesti keskkonnaseisundi kohta aruandluse esitamine
keskkonnajärelevalve teostajad (3 riigiasutuse näidet + olulised märksõnad):
- Keskkonnainspektsioon, kohalikud omavalitsused , riigiasutused
- kohalikud omavalitsused kontrollivad volikogu kehtestatud keskkonnaeeskirjade täitmist, lisaks looduskaitseseaduse, maapõueseaduse, jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduse nõuete täitmist
- keskkonnajärelevalvet teostab keskkonnakaitseinspektor (riigi keskkonnakaitseinspektor, kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektor)
- riigiasutused:
  - Maa-amet – kontrollib maakasutuse ja maakorralduse nõuetest kinnipidamist
  - Maksu- ja Tolliamet – pädevuses on sellised valdkonnad nagu jäätmekäitlus , kemikaalid, pakend, CITES ning ettevõtlus kõigis loodussaaduste käitlemise ja keskkonna kasutusega seotud valdkondades (kalandus, metsandus, vesi, välisõhk )
  - Politsei- ja Piirivalveamet – pädevuses on sellised valdkonnad nagu kalapüük , metsakasutus, jäätmekäitlus, enamiku kohaliku omavalitsuse kehtestatud keskkonnaalaste õigusaktide kontroll, loomakaitse, veesõidukitega liiklemine, merereostuse avastamine ja koristamine . Politsei on ühtlasi kõigi keskkonnakuritegude kohtueelne menetleja
  - Põllumajandusamet – tegeleb GMO-de ja taimestiku kaitsega
  - Päästeamet – kontrollib kemikaaliseaduse nõuete täitmist ja teeb keskkonnaohtlike ettevõtete järelevalvet. Samuti teevad päästjad tuleohutusjärelevalvet vältimaks metsa- ja maastikupõlenguid
  - Tarbijakaitseamet – teeb järelevalvet pakendiseaduses (tagastatava pakendi osas) ja kemikaaliseaduses sätestatud nõuete (kemikaalide märgistusnõuete kontroll jaekaubanduses) üle. Välisõhu kaitse seaduse järgi kontrollib jaekaubanduses olevatel toodetel lenduvate orgaaniliste ühendite märgistust
  - Tehnilise Järelevalve Amet – teeb kemikaaliohutuse alast järelevalvet, kontrollides kemikaale käitlevaid suurõnnetuse ohuga ettevõtteid (SEVESO). Samuti kontrollib kaevandamisseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetest kinnipidamist, sealhulgas kaevandamisele sätestatud ohutusnõuete täitmist ja markšeideritöö vastavust nõuetele
  - Terviseamet – teeb järelevalvet GMO-de, veeseaduse , välisõhu kaitse seaduse, pakendiseaduse ning kemikaaliseaduse normide täitmise üle
  - Veeteede Amet – kontrollib laevade nõuetele vastavust ja sadamaseaduse nõuete täitmist
  - Veterinaar- ja Toiduamet – jälgib GMO-dega kauplemist, samuti loomakaitseseaduse, veeseaduse ja pakendiseaduse nõudeid. Kalapüügijärelevalve raames kontrollib kalatöötlemisettevõtteid

LOODUS-

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks #1

Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks #2

Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks #3

Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks #4

Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks #5

Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks #6

Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks #7

Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks #8

Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks #9

Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks #10

Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks #11

Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks #12

Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks #13

Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks #14

Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks #15

Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks #16

Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks #17

Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks #18

Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks #19

Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks #20

Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks #21

Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks #22

Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks #23

Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks #24

Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks #25

Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks #26

Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks #27

Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks #28

Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks #29

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-12-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

72 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

xTriiiiiinu Õppematerjali autor

seire keskkonnakaitse loodusvara keskkonnamõju keskkonnajuhtimissüsteem maksud järelevalve seadmine detailplaneering ensv järelevalvet keskkonnaamet

Sarnased õppematerjalid

docx

Keskkonnakaitse üldkursus

KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Kokkuvõte eksamiks Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused:  Traditsiooniline ehk klassikaline looduskaitse – alustati 20. saj alguses, võeti kaitse alla peamiselt loodusobjekte: haruldased puud, salud, rändrahnud, taime-ja loomaliigid, unikaalsed ja kaunid maastikuvormid Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest

Keskkonnakaitse

pdf

KK üldkursuse eksami materialid

LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2008. AASTA SÜGISSEMESTER Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste käsitlused. "Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvkondade hüvanguks". Keskkonnakaitse on väike osa looduskaitsest, kui käsitleme loodusena kogu elusfääri, kõikjal toimuvat elu.

Keskkonna kaitse

docx

Keskkonnakaitse üldkursus 2017

produktiivsed puistud (plusspuistud), kõrvalsaadused (marjad), olulised elupaigad, esteetiline ja rekreatiivne väärtus, olulisused maastikukaitse vaatekohast, teaduslik katseala, kultuurilooline väärtus 2.Ökosüsteemid: looduslikkus, mitmekesisus, esinduslikkus, haruldaste liikide olemasolu, endeemid, mahukas, piisav leviala, kultuurilooliselt väärtustatud 3.Maastikud: haruldus, kordumatus, esinduslikkus, looduslikkus, esteetilisus, kultuuriloolisus Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemise aeg. Looduskaitse kui ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine (ühiskondlikud organisatsioonid, seltsid) - teadusliku loodushoiu algus Looduskaitse kui riiklike meetmete kujunemine (õigusaktid, institutsioonid jne) Looduskaitse kui rahvusvaheliste meetmete kujunemine (rahvusvahelised organisatsioonid, konventsioonid, riikidevaheline koostöö)

Keskkonnakaitse

doc

Keskkonnakaitse vastused EMU

1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks.

Keskkonna kaitse

doc

Keskkonna kaitse kontrolltöö kordamine

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

docx

Keskkonnakaitse üldkursuse eksamiks

 looduskaitse – looduse bioloogilise mitmekesisuse, loodusvarade ja looduskaitsealade kaitse inimtegevuse negatiivsete mõjude või ebasoodsate looduse mõjude eest, nende hooldamine, säilitamine ja taastamine tulevaste inimpõlvede hüvanguks  keskkonnakaitse – tegevus, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja looduse kui terviku kaitse elujõulise ja meeldiva keskkonna säilitamiseks  looduskaitseväärtus – objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on teatud objekti kaitse põhjenduseks. Kaitsealune objekt Eestis on ohustatud, haruldane, tüüpiline, teaduslikku, kultuuriloolist või esteetilist väärtust omav taime-, seene-, loomaliik, kivistis või mineraal, mis on looduskaitse alla võetud

Keskkonnakaitse

doc

EMÜ Keskkonnakaitse üldkursuse 2014 eksamiks kordamine

LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2014/2015. ÕPPEAASTA Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused. Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja – hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Keskkonnakaitse - Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus. Looduskaitse – looduskeskne, kk – inimkeskne suhe.

Keskkonna kaitse

docx

KESKKOND

2013 Moodustatakse Keskkonnaagentuur 2017 Eesti on Euroopa Liidu ees (Looduspõhised lahendused keskkonnakaitses) KESKKONNAKAITSE ARENGU TÄHTSÜNDMUSED EESTIS 1417 Esimesed vee ja kanalisatsioonisüsteemid Tallinnas 1886 Regulaarse keskkonnaseire algus, veemõõtmine Suurel-Emajõel 2004 Liitumine Euroopa Liiduga, EL 2007 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 2009 Moodustati Keskkonnaamet 2013 Moodustatakse Keskkonnaagentuur Mõned rahvusvahelise keskkonnakaitse arengu teetähised 1962 Rachel Carson "Hääletu kevad", Silent Spring 1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis 1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm 1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros 2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, 2012 ÜRO IV Keskkonna- ja Arengukonverents, Loodus- ja keskkonnakaitse olemus Looduskaitse - Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on

Keskkonnakaitse

Rohkem sarnaseid