Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks (1)

• 1960. aasta „Looduskaitse teatmik“, Eerik Kumari: „Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvkondade hüvanguks.“
  
• 1973. aasta koguteos „Looduskaitse“: „Looduslike varude mõistlik kasutamine ja kaitse praeguste ja tulevaste inimpõlvede huvideks – see on looduskaitse deviisiks.“
  
• Ahto Oja: „Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Looduse kaitsmise põhjus võib olla puutumata looduse kaitse tema enda pärast või soov säilitada see tulevastele põlvedele.“
  
• Ökoloogialeksikon: „Ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja –hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise.“
  
• Vello Keppart: „Looduskaitse on looduse mitmekesisuse, loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks.“
  

• Reino Rinne: „Keskkonnakaitse on väike osa looduskaitsest, kui käsitleme loodusena kogu elusfääri, kõikjal toimuvat elu.“
  
• Ahto Oja: „ Keskkonnakaitset võib suuresti käsitleda inimese kaitsena.“
  
• Ökoloogialeksikon: „Rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide ( kooslused , kaitsealad) säilitamiseks, tänapäeva looduskaitse olulisim valdkond .“
  
• Vello Keppart: „Keskkonnakaitse on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama looduskaitse; maastikukaitse ja –hoolduse; loodusvarade säästliku kasutamise; keskkonnakaitse; keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve .“
  
• Keskkonnakaitse – tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil.
  

• 1 – kõrge looduskaitseväärtus
  
• 2 – keskmine looduskaitseväärtus
  
• 3 – väike looduskaitseväärtus
  
• 0 – looduskaitseväärtuseta
  

• ökosüsteemid: looduslikkus; mitmekesisus ; esinduslikkus; haruldaste liikide olemasolu; endeemid; mahukas, piisav leviala ; kultuurilooliselt väärtustatud
  
• maastikud : haruldus ; kordumatus; esinduslikkus; looduslikkus; esteetilisus; kultuuriloolisus
  
• metsakooslused: haruldaste liikide olemasolu; kahaneva alaga jäänukid; huvipakkuva arengustaadiumiga; omapärane struktuur; kasvavad ebaharilikul kasvukohal; etalonalad; produktiivsed puistud (plusspuistud); kõrvalsaadused ( marjad ); olulised elupaigad ; esteetiline ja rekreatiivne väärtus; olulisused maastikukaitse vaatekohast; teaduslik kaitseala; kultuurilooline väärtus
  

• eelduste e. sugemete kujunemise aeg
  
• ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine (ühiskondlikud organisatsioonid , seltsid) – teadusliku loodushoiu algus
  
• riiklike meetmete kujunemine ( õigusaktid , institutsioonid )
  
• rahvusvaheliste meetmete kujunemine (rahvusvahelised organisatsioonid, konventsioonid , riikidevaheline koostöö)
  

• tänapäevaseid looduskaitse põhimõtteid võib leida:
  
  • rahvausund
    
  • kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks
    
• klassikalise looduskaitse algus:
  
  • loodusmälestiste kaitse, üksikobjektide kaitse
    
  • kaitsealade loomine
    
  • biotoopide, elupaikade kaitse, kaitse
    
  • looduskaitse väljaspool kaitsealasid
    

• Teet Koitjärv on looduskaitse arengu jaganud järgmistesse perioodidesse:
  
  • ...-1910 – akadeemiline looduskaitse kaitsealadeta
    
  • 1910-1935 – akadeemiline looduskaitse kaitsealadega
    
  • 1935-1944 – riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis ja okupatsiooniaastatel
    
  • 1944-1957 – akadeemiline looduskaitse võimude toetuseta
    
  • 1957-1994 – riiklik looduskaitse ENSV-s ja taasiseseisvunud Eestis; looduskaitse ja metsamajanduse „kooselu“
    
  • 1994-… – riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis; looduskaitse ja keskkonnakaitse „kooselu“
    

• 2004 – keskkonnaõiguse ülevõtmine ja rakendamine
  
• Arhusi konventsioon – keskkonnaõigust käsitlev rahvusvaheline lepe
  

• keskkonnaõiguse printsiibid ( ettevaatusprintsiip )
  
• avalikkuse kaasamine ja Keskkonnamõju hindamise (KMH) nõue
  
  • etapid: teavitamine , konsulteerimine, koostöö ja partnerlus, jõutamine, kohalik kontroll
    
• rahvusvahelise õiguse roll (ÜRO ja Keskkonna- ja Arengukonverentsid):
  
  • Stockholm (1972)
    
  • Rio de Janeiro (1992)
    
  • Johannesburg (2002)
    
  • Rio de Janeiro, Rio +20 (2012)
    
• tihe seos Euroopa Liidu keskkonnaõigusega
  
  • ranged keskkonnakaitsealased nõuded stimuleerivad innovatsiooni ja võimalusi äritegevuseks
    
  • majandus-, tööstus-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika peavad olema omavahel tihedalt seotud
    
• teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad
  
  • teemavaldkonnad: kliimamuutused , välisõhu kaitse, looduskaitse, vesi, merekeskkonna kaitse, mullakaitse, maapõu, metsandus , jäätmed, ohtlikud ained, GMO, kiirgus, kalandus, jahindus
    
  • valdkonnaülesed teemad: keskkonnaalased õigused, ruumiline planeerimine , keskkonnamõju hindamine (KMH), keskkonnatasud, saastuse kompleksne vältimine ja kontroll, keskkonnavastutus, keskkonnajärelevalve, keskkonnaseire
    
• terviklikkus
  
  • mõiste keskkond, omavaheline seotus , looduses peab valitsema tasakaal
    

• jätkusuutlik (säästev) areng
  
• integreerimine
  
• kahju vältimine
  
• ettevaatus
  
• saastaja maksab
  
• (keskkonna kaitstuse kõrge tase)
  

• põhiseadus , üldseadused (säästva arengu seadus (SäAS), planeerimisseadus (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS)), valdkondlikud seadused ( jäätmeseadus (JäätS), looduskaitseseadus (LKS), veeseadus (VeeS), välisõhu kaitse seadus (VÕKS), jahiseadus (JahiS))
  
• kodifitseerimine – õigusnormide süstematiseerimine ja seadusekogudeks ühendamine
  
• keskkonnaseadustiku üldosa seadus reguleerib kõiki valdkonnaüleseid küsimusi (keskkonnaalased mõisted, põhimõtted ning isikute põhilised õigused ja kohustused, loamenetlus)
  

• eetiline tõekspidamiste kogum, tugineb seadustele , kultuurile ja tavadele e. looduses vabalt liikumise õigus kõikide maaomanike maadel viisil, mis ei too endaga kaasa segadust
  
• õigus – osa saada, kohustus – loodust kaitsta ja säilitada, vastutus – seadust tunda ja sellest kinni pidada
  
• igaüheõigus – liikumine, telkimine, tule tegemine, prügi, koer, jäljed, taimed
  

• puudub umbjärvel, mis asub tervikuna ühe maaomaniku maal
  
• alla 5ha suurusel järvel mitme maaomaniku maadel
  
• alla 25m2 vesikonnaga ojadel ja magistraalkraavidel
  

• Riigikogu – kõrgeim seadusandlik organ
  
• Vabariigi Valitsus – täidesaatva riigivõimu teostaja
  
• Keskkonnaministeerium – Eesti Vabariigi territooriumil ning keskkonnapoliitikat ellu viiv kõrgeim täitevorgan
  

• riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine
  
• loodusvarade kasutamise, kaitse ja arvestamise korraldamine
  
• järelevalve looduskeskkonnale ohtlike ainete kasutamise üle
  
• ilmavaatlused
  
• geoloogiliste, ehituslike, loodus- ja mereuuringute ja geodeetiliste tööde korraldamine
  
• maakatastri pidamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine
  
• osalemine rahvusvahelises keskkonnakaitses
  

• valitsusasutused: Eesti Vabariigi Riiklik Maa-Amet (maakondlikud katastrid), Keskkonnaamet, Keskkonnakaitse Inspektsioon (maakondlikud osakonnad)
  
• riigiasutused : Keskkonnaagentuur (KAUR), Loodusmuuseum, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT), Põlula Kalakasvatus
  
• riigi tulundusasutused ja äriühingud : OÜ Geoloogiakeskus, Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), SA Erametsakeskus, AS Eesti Kaardikeskus, OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus
  

• Keskkonnainspektsioon on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev riigiasutus , mis koordineerib ja teostab looduskeskkonna ja –varade kasutamise alast järelevalvet, kohaldades seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses riikliku sunni vahendeid
  
• Keskkonnainspektsioon teeb järelevalvet ja menetleb õigusrikkumisi kõigis keskkonnakaitse valdkondades. Valdkonnad jagunevad kolmeks: keskkonnakaitse, looduskaitse ja kalakaitse
  
• missioon: õiguskuulekuse tagamine keskkonnavaldkonnas eesmärgiga säilitada ja parandada keskkonnaseisundit
  
• visioon : olla avatud ja usaldusväärne asutus, mis töötab süsteemselt ja tulemuslikult keskkonnavaldkonnas õiguskuulekuse paranemise ja puhta keskkonna nimel
  

• Keskkonnaamet on valitsusasutus , mis tegutseb keskkonnaministeeriumi valitsemisalas
  
• Keskkonnaameti ülesanne on viia ellu riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ning osaleda keskkonnaalaste õigusaktide ja muude ametlike dokumentide väljatöötamises ning täiustamises
  
• Keskkonnaameti struktuur:
  
  • keskkonna osakond
    
  • looduskaitse osakond
    
  • metsaosakond
    
  • kiirgusosakond
    
  • rahandusosakond
    
  • haldusosakond
    
  • personaliosakond
    
  • õigusosakond
    
  • keskkonnahariduse osakond
    
• Keskkonnaameti ülesanded:
  
  • keskkonnalubade, loodusvarade kasutamise lubade, kiirgustegevuslubade ning litsentside andmine
    
  • planeeringutele ja projektidele seisukohtade andmine
    
  • veemajanduskavade koostamisel ja keskkonnamõjude hindamisel osalemine
    
  • keskkonnale tekitava kahju vältimise ja heastamise korraldamine
    
  • kaitstavate loodusobjektide valitsemine
    
  • võõrliikidega seotud tegevuskavade koostamise ja rakendamise korraldamine
    
  • loodusobjektide teadus- ja uurimistööde ning seire korraldamine
    
  • kalavarude kaitse ja taastamise korraldamine
    
  • metsateatiste läbivaatamine ning metsakaitselise ekspertiisi korraldamine
    
  • vääriselupaikade väljavalimise, hindamise ja seire korraldamine
    
  • metsa majandamise kohta hinnangu andmine ning metsa uuendamise korraldamine
    
  • jahipidamisõigust tõendavate dokumentide väljastamine ja jahipiirkonna kasutuse kontrollimine
    
  • õhu, pinnase, vee ja toiduainete radioaktiivsuseseire korraldamine
    
  • elanike kiirgustegevusest põhjustatud dooside hindamise korraldamine
    

• Keskkonnaagentuur on keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, mille olulisemad tegevused on riikliku keskkonnaseire tegemine ja korraldamine, ilmaprognoosi ja hoiatuste koostamine, hinnangute andmine keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite kohta, asjaomaste andmekogude pidamine ja Eesti keskkonnaseisundi kohta aruandluse esitamine
  

• Keskkonnainspektsioon, kohalikud omavalitsused , riigiasutused
  
• kohalikud omavalitsused kontrollivad volikogu kehtestatud keskkonnaeeskirjade täitmist, lisaks looduskaitseseaduse, maapõueseaduse, jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduse nõuete täitmist
  
• keskkonnajärelevalvet teostab keskkonnakaitseinspektor (riigi keskkonnakaitseinspektor, kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektor)
  
• riigiasutused:
  
  • Maa-amet – kontrollib maakasutuse ja maakorralduse nõuetest kinnipidamist
    
  • Maksu- ja Tolliamet – pädevuses on sellised valdkonnad nagu jäätmekäitlus , kemikaalid, pakend, CITES ning ettevõtlus kõigis loodussaaduste käitlemise ja keskkonna kasutusega seotud valdkondades (kalandus, metsandus, vesi, välisõhk )
    
  • Politsei- ja Piirivalveamet – pädevuses on sellised valdkonnad nagu kalapüük , metsakasutus, jäätmekäitlus, enamiku kohaliku omavalitsuse kehtestatud keskkonnaalaste õigusaktide kontroll, loomakaitse, veesõidukitega liiklemine, merereostuse avastamine ja koristamine . Politsei on ühtlasi kõigi keskkonnakuritegude kohtueelne menetleja
    
  • Põllumajandusamet – tegeleb GMO-de ja taimestiku kaitsega
    
  • Päästeamet – kontrollib kemikaaliseaduse nõuete täitmist ja teeb keskkonnaohtlike ettevõtete järelevalvet. Samuti teevad päästjad tuleohutusjärelevalvet vältimaks metsa- ja maastikupõlenguid
    
  • Tarbijakaitseamet – teeb järelevalvet pakendiseaduses (tagastatava pakendi osas) ja kemikaaliseaduses sätestatud nõuete (kemikaalide märgistusnõuete kontroll jaekaubanduses) üle. Välisõhu kaitse seaduse järgi kontrollib jaekaubanduses olevatel toodetel lenduvate orgaaniliste ühendite märgistust
    
  • Tehnilise Järelevalve Amet – teeb kemikaaliohutuse alast järelevalvet, kontrollides kemikaale käitlevaid suurõnnetuse ohuga ettevõtteid (SEVESO). Samuti kontrollib kaevandamisseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetest kinnipidamist, sealhulgas kaevandamisele sätestatud ohutusnõuete täitmist ja markšeideritöö vastavust nõuetele
    
  • Terviseamet – teeb järelevalvet GMO-de, veeseaduse , välisõhu kaitse seaduse, pakendiseaduse ning kemikaaliseaduse normide täitmise üle
    
  • Veeteede Amet – kontrollib laevade nõuetele vastavust ja sadamaseaduse nõuete täitmist
    
  • Veterinaar- ja Toiduamet – jälgib GMO-dega kauplemist, samuti loomakaitseseaduse, veeseaduse ja pakendiseaduse nõudeid. Kalapüügijärelevalve raames kontrollib kalatöötlemisettevõtteid
    

• loodusvarade kasutamisega seotud keskkonnakahjustuste likvideerimine
  
• keskkonnaseisundi taastamine
  
• taastuvate loodusvarade looduslikule taastumisele kaasaaitamine
  
• taastumatute loodusvarade täiendavate varude ning jäätmete taaskasutamise võimaluste uuringud
  
• keskkonnaseisundi jälgimine
  
• saastamist vähendavate keskkonnakaitseliste abinõude rakendamine
  
• keskkonnauuringute ning loodusobjektide kaitse korraldamine
  
• keskkonna saastamist põhjustavate saastekollete likvideerimisele või keskkonna endise seisundi taastamisele suunatud tegevus
  
• kaitsealuste liikide poolt tekitatud kahju hüvitamine
  

• veemajanduse programm, jäätmekäitluse programm, keskkonnakorralduse programm, looduskaitse programm, metsanduse programm, kalanduse programm, keskkonnateadlikkuse programm, maakondlik programm
  

• Eesti Vabariigi keskkonnatasud
  
• Euroopa Liidu struktuurifondid
  
• osa Euroopa Investeerimispanga (EIB) laenust Eesti riigile
  
• Eesti CO2 kvoodimüük
  

• saastetasu
  
• pakendiaktsiis
  
• piiriveekogudes ja majandusvööndid asuvate maardlate kaevandamisõiguse tasu
  
• üleriigilise tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse tasu
  
• piiriveekogude vee erikasutuse tasu
  
• mitte-piiriveekogude vee ja põhjaveekihi erikasutuse tasu
  
• jahipiirkonna kasutusõiguse tasu
  
• kalapüügiõiguse tasu
  
• riigimetsast uuendusraieks müüdud kasvava metsa raieõiguse tasu
  
• riigimetsa majandaja uuendusraiest saadud metsamaterjali müügist laekunud raha
  
• keskkonnale tekitatud kahju hüvitus
  

• planeeringute koostamine on avalik. Avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus
  
• detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritlevatel kompaktse asutusega territooriumi osadel
  
• kinnisomandile võib planeeringu alusel seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi:
  
  • detailplaneeringu koostamise kohustuse korral – kehtestatud detailplaneeringu alusel
    
  • detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral – kehtestatud üldplaneeringu alusel
    

• üleriigiline planeering (riigi territooriumi ja asustuse arengu üldistatud, strateegiline käsitlemine )
  
• maakonnaplaneering (maakonna territooriumi arengu üldistatud käsitlemine, asustuse arengu tingimuste ja olulisimate infrastruktuuri objektide asukoha määramine)
  
• üldplaneering (valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuse määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ning detailplaneerimise kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks)
  
• detailplaneering (maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine linnades ja alevites ning teistel detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel)
  

• planeerimine peab olema demokraatlik, kõikehaarav , funktsionaalne ja orienteeritud pikaajalisusele
  

• eesmärgid:
  
  • Eesti 2010
    
  • säästev ja tasakaalustatud ruumiline areng
    
  • riigi regionaalne areng
    
  • asustuse arengu suunamine
    
  • transpordivõrgustiku kujundamine
    
  • sidususe tagamine looduslikes kooslustes
    
  • maakonnaplaneeringutele ülesannete seadmine
    
• näide: Eesti 2010 (inimeste põhivajaduste rahuldamise ruumiline tagamine (elukoht, töö, haridus , teenused, puhkus): liikumisvabadus , valikute mitmekesisus, keskkonnakvaliteet; asustussüsteemi edasiarendamine; asustuse ruumiline tasakaalustamine; Eesti hea ruumiline sidumine Euroopaga; looduskeskkonna hea seisundi säilitamine ja parandamine)
  

• maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine
  
• riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamine
  
• säästva ja tasakaalustatud arengu aluste kujundamine ja sidumine ruumilise arenguga ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja looduskeskkonna arengu vajaduste tasakaalustatud arvestamine planeeringu koostamisel
  
• asustuse arengu suunamine
  
• detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine väljaspool linnu ja aleveid , kui need ei ole kehtestatud üldplaneeringuga määratud
  
• tiheasustusega alade määramine, kui need ei ole kehtestatud üldplaneeringuga määratud
  
• loodusvarade, väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimist ning rohelise võrgustiku toimimist tagavate meetmete kavandamine
  
• maa- ja veealade üldiste kasutamistingimuste määratlemine
  
• maavarade ja maa-ainese leiukohtadega seotud maakasvutingimuste määratlemine
  
• teede, raudteede, veeteede ja tehnovõrkude koridoride, lennuväljade, sadamate ja jäätmete ladestamise kohtade ning muude tehnorajatiste paigutuse määramine
  
• kaitsealade ja nende kasutamistingimuste arvestamine planeeringus, vajaduse korral ettepanekute tegemine kasutamistingimuste täpsustamiseks, uute kaitsealade loomiseks või kaitserežiimi lõpetamiseks
  
• puhkealade määramine ja nende kasutamistingimuste määratlemine
  
• üleriigilise tähtsusega riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine
  

• Eesti Vabariigi Valitsuse 1999. aastal allkirjastatud korraldus kinnitas maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused.“ Maakonnaplaneeringu kaheks olulisemaks teemaks nimetati „Roheline võrgustik“ ja „Väärtuslikud maastikud.“
  
• Maakondliku rohelise võrgustiku eesmärgiks ei ole ulatusliku „rohelise pinna“ kavandamine ja selle majandustegevusest väljajätmine, vaid eelkõige loodus- ja keskkonnakaitseliselt põhjendamata ruumi struktuuri tagamine.
  

• valla või linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine
  
• kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine
  
• maa- ja veealadele üldiste kasutamis - ja ehitustingimuste määramine
  
• detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine väljaspool linnu ja aleveid
  
• tiheasustusega alade määramine
  
• miljööväärtusega hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine
  
• rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine
  
• teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine
  
• vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva tee avalikult kasutavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras
  
• põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine
  
• puhke- ja virgestusalade määramine
  
• ranna ja kalda ulatuse ning ehituskeeluvööndi täpsustamine ranna ja kalda kaitse seaduses sätestatud korras
  
• vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks
  
• vajaduse korral ettepanekute tegemine maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks
  
• üldiste riigikaitseliste vajaduste arvestamine ja vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine
  
• ettepanekute tegemine linnakeskkonna kuritegevusriskide ennetamiseks planeerimise kaudu
  
• muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate maakasutus- ja ehitustingimuste kajastamine planeeringus
  

• detailplaneering – ühiskondlik kokkuleppe saavutamise protsess, millega antakse seaduslik alus uute hoonete ehitamiseks
  

• planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine
  
• krundi ehitusõiguse määramine
  
• krundi hoonestusala, st krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid , piiritlemise
  
• tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine
  
• haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine
  
• kujade määramine
  
• tehnovõrkude ja –rajatiste asukoha määramine
  
• keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja vajaduse korral ehitiste määramine, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine (KMH)
  
• vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks
  
• vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine
  
• vajaduse korral ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine
  
• servituutide vajaduse määramine
  
• vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine
  
• kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine
  
• muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine planeeritaval maa-alal
  

• trendid ja poliitikad
  
• üleriigiline planeering
  
  • visioon
    
  • asustus
    
  • transport
    
  • energeetika
    
  • rohevõrk
    
• elluviimine
  

• maailmamajanduse raskuskeskme nihkumine Aasiasse
  
• üleminek teadmispõhisele majandusele
  
• rahvastiku vananemine
  
• linnastumine
  
• ilmastu (kliima) muutumine
  
• ökoloogiliste väärtuste mõjujõu kasv
  
• üleminek laialdasele taastuvenergia kasutamisele
  
• „rohelise“ ja „hõbedase“ majanduse ennakkasv
  

• tagada elamisvõimalused Eesti igas paigas, kogu riigi territooriumil. Kvaliteetne elukeskkond nii maal kui linnas
  
• puhas looduskeskkond ja kestlik areng. Kaitse vs kestlik kasutamine; avatus merele ja rannikualad ; kestlik transport ja energeetika
  
• laiemad valikuvõimalused : töökohtade ja teenuste säilitamine; liikumisvõimaluste loomine
  
• head ja mugavad liikumisvõimalused:
  
  • siseriiklikud võimalused
    
  • Eesti sidumine välismaailmaga – konkurentsivõime
    
• varustatus elutähtsade võrkudega:
  
  • kestlik ja usaldusväärne energiasüsteem
    
  • korras tehnilised taristud
    
  • kestlik ühistranspordisüsteem
    

• 1992 – ökoloogiline ekspertiis
  
• 1992 – keskkonnaekspertiisi tegemise kord
  
• 1994 – metoodilised juhendid keskkonnaekspertiisi läbiviimiseks Eestis
  
• 1992-1994 – US EPA koolitusprogramm KMH ja keskkonnaauditeerimise seadus
  
• 2005 – KMH ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus
  

• füüsikalis-keemiline, bioloogiline, kultuuriline, sotsiaalmajanduslik
  

• eesmärk: eelduste loomine selleks, et otsuste tegemisel võetakse arvesse võimalikult kõiki olulisi tagajärgi; arvestatakse kõikide huvigruppide seisukohti; kavandatud tegevusega taotletud eesmärgi saavutamiseks valitakse optimaalne tee
  

• informatsiooni saamine kavandatud tegevuse ja selle alternatiivide keskkonnamõjude iseloomu, suuruse, ulatuse ja tõenäosuse kohta
  
• informatsiooni saamine huvipoolte suhtumise kohta
  
• saadud info ja sellest tulenevate järelduste tegemine otsusetegijatele
  

• mõiste „keskkond“ lai käsitlus
  
• interdistsiplinaarsus
  
• alternatiivide/variantide käsitlemine
  
• mõjude prognoos, hindamine, võrdlemine
  
• süstemaatilisus
  
• reprodutseeritavus
  
• dokumenteeritus
  
• avalikkuse osavõtt
  

• arendaja , otsustaja , ekspert/ eksperdid – litsentseeritud spetsialist, huvipooled – ametkonnad, ettevõtted, avalikkus , järelvaatleja (tellib hindamise, hindab keskkonnaamet või keskkonnaministeerium)
  

• keskkonnamõju hindamise mõiste lai käsitlus
  
• optimaalse lahenduse otsimine
  
• interdistsiplinaarne lähenemine
  
• ühismõõde
  
• üldsuse kaasamine
  
• KMH protsessi reprodutseeritavus
  

• ettevõtte tegevuse või selle juhtimise vastavuse hindamine keskkonnakaitse nõuetele, parimale keskkonnapraktikale, säästva arengu põhiseisukohtadele ja ettevõtte poolt enesele võetud nõuetele
  

• audit – süstemaatiline, sõltumatu ja dokumenteeritud protsess auditi tõendusmaterjali hankimiseks ja selle objektiivseks hindamiseks, et määrata auditi kriteeriumide täitmise ulatus
  
• audiitor – auditi läbiviija
  

• eetiline käitumine – usaldus, konfidentsiaalsus ja diskreetsus on auditeerimiseks hädavajalikud omadused
  
• selge/õiglane esitlus – tõese ja täpse aruandluse kohustus
  
• kohane professionaalne hoolimine – auditeerimisel rakendatakse hoolikust ja otsustusvõimet, oluline on ka vajalik kompetentsus
  
• sõltumatus – audiitorid on sõltumatud ja erapooletud
  
• tõendusmaterjalil põhinev lähenemisviis – auditi tõendusmaterjal on tõestatav
  

• keskkonnaaudit on vabatahtlik
  
• keskkonnamõjude hindamine on avalik tegevus
  
• keskkonnaaudit on salastatud tegevus
  
• keskkonnamõju hindamine tegeleb prognoosimisega, kui mõjuallikat veel ei ole
  
• keskkonnaaudit tegeleb olukordadega, kui …:
  
  • … mõjuallikat enam ei ole, kuid mõju on olemas
    
  • … mõjuallikas on olemas ja mõju on olemas
    
  • … mõjuallikas on olemas, kuid mõju pole veel avaldunud
    

• vastavusaudit (käsitleb organisatsiooni tegevuse vastavust õigusaktidele)
  
• vastutusaudit/asukohaaudit (eesmärgiks on selgitada mingi maa-ala pinnase ja/või põhjavee reostust ja selle tekkimise riske; tehakse sageli kinnisvara omaniku/valdaja vahetuse korral, et selgitada võimalike keskkonnakahjudega kaasnevat vastutust)
  
• omaniku vahetusega kaasnev audit (eesmärgiks on selgitada kinnistu ja/või sellel tegutseva organisatsiooni (ettevõtte) keskkonnaprobleemid, nendega kaasnev vastutus ja nende likvideerimise kulud)
  
• eriauditid (jäätmekäitlusaudit, veekasutusaudit, tootmisriskide audit, toote elutsükli audit, keskkonnariski audit, tööohutuse audit)
  
• keskkonnajuhtimissüsteemi audit(id)
  

• planeeri /kavanda – seatakse organisatsiooni üldised eesmärgid ja ülesanded ning töötatakse välja meetodid nende saavutamiseks
  
• tegutse/vii ellu – planeerimisfaasis kavandatu viiakse ellu rakendades planeeritud meetmeid organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks
  
• kontrolli – hinnatakse vastavalt plaanile toimunud tegevuste otstarbekust ja tõhusust ning võrreldakse tulemusi kavandatavaga
  
• täiusta – korrigeeritakse tegevusi ja kõrvaldatakse kontrolli käigus ilmnenud puudused, võidakse korrigeerida ja kohandada ka algseid tegevusplaane vastavalt muutunud olukorrale
  

• kvaliteet
  
• keskkond
  
• risk
  
• tervis & ohutus
  

• ISO 9000 seeria – kvaliteedijuhtimine
  
• ISO 14000 seeria – keskkonnajuhtimine
  
• OHSAS 18000 – töötervishoiu ja tööohutuse juhtimine
  

• keskkonnajuhtimissüsteemi võib vaadelda keskkonnakaitse korraldamise vahendina ja organisatsiooni üldise juhtimissüsteemi osana. Keskkonnajuhtimissüsteemi iseloomustab kindel struktuur, tegevuskavad, määratletud vastutus, toimingud , protseduurid, protsessid ning ressursid , mis on vajalikud süsteemi rakendamiseks ja alalhoidmiseks.
  
• keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamise üldeesmärk on organisatsiooni keskkonnaküsimuste plaanipärane lahendamine. Süsteemi rakendamine on üldjuhul vabatahtlik protsess
  

• seadusandlus (rakendatavaid seadusi ja eeskirju on palju, riigid tugevdavad kontrolli tootmise üle, karmistatakse karistusi ja nõudeid eiravaid ettevõtteid ohustab sulgemine)
  
• huvigruppide surve ( finantsasutused , kindlustusfirmad (nt. pangad ei anna laenu), aktsionärid ja töötajad, keskkonnakaitsjad, tarbijad ja nende organisatsioonid ning kohaliku avalikkuse tähelepanu
  
• teadlikkus (äriringkondade kasvav keskkonnateadlikkus, firma positiivne kuvand, õnnetuse ja keskkonnakahjustuste mõju äritegevusele)
  
• konkurentsivõime (toodete ja tootmise keskkonnaaspektidel on kasvavalt tähtis osa rahvusvahelises konkurentsis)
  
• finantskulutused (majandushoobade (finantsvahendite) rakendamine → maksud või trahvid heidete ja jäätmete eest, mis mõjutavad reostust vältima ja vähendama
  

• ISO 14001 – keskkonnajuhtimissüsteemid; spetsifikaat ja juhend selle kasutamiseks
  
  • eesmärgiks on heal tasemel keskkonnajuhtimine. Rakendatav mistahes organisatsioonis, kõigis majandusharudes kogu maailmas. Rakendatav organisatsioonis, kes soovib ellu viia, järgida ja täiustada keskkonnajuhtimissüsteemi, veenduda oma tegevuse vastavuses enda poolt deklareeritud keskkonnapoliitikale, demonstreerida oma keskkonnajuhtimissüsteemi vastavust standardi nõuetele. On ettekirjutatav ja kasutab Demingi juhtimismudelit
    
• EMAS – Eco- Management and Audit Scheme
  
  • Euroopa Liidu keskne keskkonnajuhtimise- ja auditeerimise süsteem, mis keskkonnajuhtimissüsteemi põhielementide osas on võtnud tänapäeval aluseks ISO 14001 struktuuri. EMAS erineb ISO 14001 selle poolest, et on mõnevõrra laiahaardelisem, nõudes teatud eel- ja järelprotseduure (nt. esmane keskkonnaülevaade, keskkonnaaruanne ja väline tõendamine), mida ISO 14001 ei eelda
    
• üldistatult on need süsteemid sarnased, sest ISO 14001 arendajad kasutasid EMAS süsteemi ühe olulise lähtepunktina. Mõlema eesmärgiks on heal tasemel keskkonnajuhtimine.
  

• organisatsioon , kelle keskkonnajuhtimissüsteem vastab ISO 14001 nõuetele, saab taotleda vastavat sertifikaati. Sertifikaadi annab akrediteeritud sertifitseerija sertifitseerimisauditi alusel. Sertifitseerimine on rakendatav mistahes organisatsioonis, kõigis majandusharudes ja kogu maailmas
  

• keskkonnakorraldus
  
• keskkonnaseire
  
• keskkonnatehnoloogia
  
• keskkonnainformaatika
  
• geograafiline informatsioon
  
• metsandus-, regionaal- ja linnaplaneerimine
  
• ehitus, ehitusmaterjalid ja ehituses kasutatavad tooted
  

• välisõhu normatiivid
  
• vee normatiivid ( joogivee , põhjavee kvaliteedi kohta)
  
• heitvee (jääkreostuse kontsentratsioonid orgaaniliste ainete, hõljuvainete, üldfosfori, ühealuseliste fenoolide ja naftasaaduste osas)
  
• pinnase normatiivid
  
• naftasaadustega seotud rajatis
  
• ujula tervisekaitsenormid ja eeskirjad
  
• mootorsõiduki heitgaasi saasteainete nõuded
  
• vedelkütuse kvaliteedi nõuded
  

• lubade liigid: kompleksluba, lihtluba
  

• ehitusluba
  
• ehitise kasutusluba
  
• keskkonnakompleksluba
  
• vee erikasutusluba
  
• välisõhu saasteluba
  
• jäätmeluba
  
• kalapüügiluba
  
• ohtlike jäätmete kasutuslitsents
  
• kiirgustegevusluba
  
• maavara kaevandamise luba
  
• geoloogilise uuringu luba
  
• üldgeoloogilise uurimistöö luba
  
• raieluba
  
• jahiluba
  

• kasvava metsa raieõiguse tasu
  
• maavara kaevandamisõiguse tasu
  
• vee erikasutusõiguse tasu
  
• kalapüügiõiguse tasu
  
• jahipiirkonna kasutusõiguse tasu
  

• Vabariigi Valitsus kehtestab:
  
  • maavara kaevandamisõiguse tasumäärad
    
  • vee erikasutusõiguse tasumäärad
    
  • kutselise kalapüügiõiguse tasumäärad
    
• keskkonnaminister kehtestab:
  
  • harrastuskalapüügi-, eripüügi- ja vähipüügiõiguse tasumäärad
    
  • jahipiirkonna kasutusõiguse tasumäärad
    

• energiamaksud ( kütuseaktsiis , elektriaktsiis, energia tootmisega seotud süsinikupõhised maksud)
  
• transpordimaksud (mootorsõidukitele, raskeveokitele, teekasutusele)
  
• saastamise ja loodusvara kasutamise maksud ( õhusaaste , veesaaste, pinnasesaaste , maavarade ja muude ressursside kasutamine, jäätmekäitlus, pakendid )
  
• keskkonnamaksud Eestis on kütuseaktsiis, raskeveokimaks ja pakendiaktsiis
  

• ergutada loodusvarade säästlikku kasutamist
  
• ergutada keskkonnasõbralikuma toorme ja kütuse kasutamist
  
• tõhustada riigi haldusregulatsioonide kasutamist
  
• ergutada loodusvarade kasutajaid ja keskkonna saastajaid rakendama keskkonnakaitsemeetmeid
  
• aidata kaasa keskkonnaga seotud tootmisväliste kulude muutmiseks tootmiskuludeks
  
• koguda raha loodusvarade säästliku kasutamise, keskkonnakaitse ja looduse mitmekesisuse säilitamise riiklike meetmete rahastamiseks
  

• saasteaineid heidetakse keskkonda lubatust suuremates kogustes
  
• jäätmeid kõrvaldatakse lubatust suuremas koguses
  
• saasteaineid viiakse keskkonda transportimise käigus
  
• saasteaineid viiakse keskkonda ilma loata
  
• loodusvara kasutatakse lubatust suuremas koguses või loata
  

• SA Keskkonnainvesteeringute keskus
  
• raha jaotus on projektipõhine
  
• kohalike omavalitsuste eelarve
  
• saastetasu – rakendatakse, kui saasteaineid heidetakse välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse või kõrvaldatakse jäätmeid
  

• kulusid , mida tehakse keskkonna rikkumise või saaste ja saastekahjustuste puhastamiseks , ei kanta üle ühiskonnale, vaid neile, kes saaste põhjustasid
  

• administratiivsed (institutsioonilised abinõud, mille eesmärgiks on keskkonna saastajate otsene mõjutamine . Toimub tootmisprotsesside või –ressursside kasutamist reguleerides, teatud saasteainetele emissiooni piirnorme määrates, mingit tegevust ajas ja kohas piirates)
  
• majanduslikud (meetmed, mis panevad saastajat hindama mitmesuguseid alternatiivseid tegutsemisvariante oma saastamise vähendamiseks ning valima keskkonna jaoks soodsaima tegutsemisviisi lähtudes majanduslikest kaalutlustest . Majandusmeetodid võimaldavad saastajatel vabalt valida sellise tegutsemisstrateegia, mida nad antud tingimustes enda jaoks kõige kasulikumaks peavad)
  
• veenmine ja surve
  

• maksustamine (saastetasu, loodusvarade kasutusõiguse tasu)
  
• subsideerimine
  
• sisse- ja tagasimaksed
  
• turu loomine, müüdavad saasteload
  
• keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine, trahvid
  

• emissioonimaks – makstakse jäätmete paigutamise eest keskkonda (veesaastetasu, õhusaastetasu, jäätmetasu)
  
• teenusmaks – tasutakse heitmete suunamise ja töötlemise eest kollektiivpuhastis (reoveepuhastusmaks, prügivedu)
  
• administratiivne maks – maks keskkonnaseisundi kontrollimise, järelvalve , lubade väljaandmise jms tegevusega seotud asutuste finantseerimiseks (jahipiirkonna kasutusõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasu, riigimetsade majandamise tulu)
  
• kaudsed maksud – hinnalisa toodetele , mille tootmise või tarbimise käigus toimub keskkonna saastamine või mis vajavad tarbimise järel spetsiaalset ümbertöötlemist (energiamaksud – kütuseaktsiis, elektriaktsiis, energia tootmisega seotud süsinikupõhised maksud; transpordimaksud – mootorsõidukitele, raskeveokitele, teekasutusele; patareid)
  
• maksude diferentseerimine – eesmärk on alandada keskkonnasõbralike ning tõsta keskkonnaohtlike toodete hindu (energiamaksud, transpordimaksud)
  

• mittetagastatav finantsabi – antakse nt. saastamise alandamiseks tulevikus
  
• laenusoodustus – tavalisest madalam laenuprotsent keskkonnakaitse abinõude rakendamiseks
  
• maksusoodustus – maksude vähendamine, maksudest vabastamine või põhivahendite tavalisest kiirem mahakandmine
  

• saastamisõigusega kauplemine – firmad, kes suudavad viia oma saastustaseme ettenähtud normist allapoole, võivad tekkinud ülejäägi müüa teistele firmadele
  
• kindlustamine – firma kindlustab ennast juhuks, kui tal võib tekkida vajadus heastada keskkonnale tekitatud kahju või katta saastuse likvideerimiskulud
  
• tagatisraha süsteem – mitmesuguste tarbeesemete korduskasutussüsteem e. pandipakendi süsteem (klaastaara, autod)
  

• mittekuuletumistasu – määratakse saastajale, kes ei täida normatiivseid nõudeid
  
• sooritustagatis – firma maksab võimudele teatud summa, tegutsedes seejärel ettenähtud keskkonnanõuete kohaselt saab ta tehtud sissemakse tagasi, vastasel juhul mitte.
  

• võeti vastu 20.01.1999. Seadus sätestab keskkonnaseire korralduse, saadud andmete töötlemise ja hoidmise korra ning keskkonnaseire teostajate ja kinnisasja omanike või valdajate vahelised suhted
  

• keskkonna saastatuse ja reostuse hetkeolukorra määramine
  
• abinõude rakendamist või täiendavat uurimist nõudvate keskkonnamuutuste väljaselgitamine
  
• saasteainete kauglevi jälgimine
  
• keskkonnaindikaatorite väljaarendamine ja täiendamine
  
• elurikkuse (kooslused, elupaigad, maastikud, ohustatud liigid) hindamine ja analüüsimine
  
• taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine (mets, ulukid , kalad )
  
• keskkonda mõjutavate tegurite hindamine
  
• tagasiside rakendatud meetmete efektiivsusest
  

• riiklik keskkonnaseire (riigieelarvest finantseeritav seire, mis keskendub vee- ja õhukvaliteedi ning eluslooduse muutuste jälgimisele)
  
• kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire (riigi ja/või kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritav seire, mis tugineb omavalitsuse keskkonnakorralduse kavadele)
  
• ettevõtja keskkonnaseire (vabatahtlikult, keskkonnaloa või ettevõtte keskkonnajuhtimissüsteemi poolt ettenähtud mahus ettevõtja poolt ettevõtte eelarvest teostatav seire. Ettevõtted, kellel on suurem keskkonnamõju, nt. Eesti Energia, Eesti Põlevkivi )
  

• riiklikku keskkonnaseiret korraldab Keskkonnaministeerium. Riiklikku keskkonnaseiret teostatakse keskkonnaministri kinnitatud programmi alusel, mis peab sisaldama allprogrammide nimetusi, kavandatavate tööde kirjeldust, andmeid allprogrammide vastutavate täitjate kohta ja programmi täitmiseks ettenähtud vahendeid. Finantseeritakse riigieelarvest ja rahvusvaheliste programmide eelarvest.
  
• organisatsioonilise astmestiku moodustavad üldkoordinaator, seirenõukogu, allprogrammide vastutavad täitjad ja seire vahetud teostajad
  

• meteoroloogiline ja hüdroloogiline seire
  
• õhuseire
  
• põhjavee seire
  
• siseveekogude seire
  
• rannikumere seire
  
• eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire
  
• metsaseire
  
• kompleksseire
  
• kiirgusseire
  
• seismoseire
  
• mullaseire
  
• tugiprogramm
  

• tuleneb suurest huvist keskkonnaseisundi info järele
  
• sageli on olemasolev keskkonnaandmestik üsna laialipaisatud ning raskesti hoomatav ja võrreldav
  
• keskkonnaindikaatorid võimaldavad keskkonnaseisundist anda lihtsustatud ülevaadet
  
• keskkonnaindikaatorid võimaldavad hinnata keskkonnapoliitika eesmärkide realiseerumise tulemuslikkust
  

• teaduslikult põhjendatud
  
• peavad kajastama põhjuslikke seoseid
  
• esinduslikud, peavad hõlmama keskkonda ja seda mõjutavaid tegureid terviklikult
  
• peavad pakkuma üheselt mõistetava väljundi, võimaldades jälgida trende
  

• looduse kaitsmine – selle mitmekesisuse säilitamine, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku , taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine
  
• kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine
  
• loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine
  

• loodust kaitstakse looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega, kaitse alla võetud loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku isenditega ning kivististe ja mineraalide eksemplaridega sooritatavate toimingute reguleerimisega ning loodushariduse ja teadustöö soodustamisega
  
• looduse kaitsel lähtutakse tasakaalustatud ja säästva arengu põhimõtetest, kaaludes iga kord alternatiivsete, looduskaitse seisukohalt tõhusamate lahenduste rakendamise võimalusi
  

• objekti:
  
  • ohustatus
    
  • haruldus
    
  • tüüpilisus
    
  • teaduslik või ajaloolis-kultuuriline väärtus või esteetiline väärtus
    
  • rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus
    

• kaitsealad ( rahvuspargid , looduskaitsealad, maastikukaitsealad )
  
• hoiualad
  
• kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid
  
• püsielupaigad
  
• kaitstavad looduse üksikobjektid
  
• KOV tasandil kaitstavad loodusobjektid
  

• rahvuspark – kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Vööndid : loodusreservaat, sihtkaitsevöönd , piiranguvöönd (Lahemaa, Karula, Soomaa, Vilsandi, Matsalu)
  
• looduskaitseala – kaitseala looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Vööndid: loodusreservaat, sihtkaitsevöönd, piiranguvöönd (Vildumäe, Endla, Alam- Pedja , Nigula )
  
• maastikukaitseala – kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Vööndid: sihtkaitsevöönd, piiranguvöönd ( Haanja , Otepää, Naissaare , Osmussaare; erijuhud : park, arboreetum, puistu)
  

• loodusreservaat – kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata loodusega maa- või veeala , kus tagatakse looduslike koosluste säilimine ja kujunemine üksnes looduslike protsesside tulemusena. Keelatud on igasugune inimtegevus, sh inimeste viibimine, va järelevalve ja päästetöödel ning loodusobjekti valitsemise ja kaitse korraldamise eesmärgil
  
• sihtkaitsevöönd – kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Sihtkaitsevööndis asuvaid loodusvarasid ei arvestata tarbimisvarudena.
  
• piiranguvöönd – kaitseala maa- või veeala, kus majandustegevus on lubatud, arvestades käesoleva seadusega sätestatud kitsendusi
  

• loodusobjektil erinevad väärtused/piirangud
  
• tegevused on kas keelatud või lubatud teatud tingimustel
  
• piirangud on kirjas seaduses
  
• piirangud sõltuvad konkreetsest alast ja sealsetest tingimustest
  

• õigusakt (määrus), mis tugineb looduskaitseseadusele
  
• kaitseala, püsielupaik, kaitstav looduseüksikobjekt
  
• piiritletakse vööndid ning määratakse seadusega sätestatud piirangute osaline või täielik, alaline või ajutine kehtivus vööndite kaupa
  

• pruunkaru talvitumispaik või I kategooria liigi isendite kasvukoht/elupaik
  
• teave:
  
  • kaitstava loodusobjekti kohta (objekt, võtja, aeg)
    
  • kaitse eesmärk
    
  • looduskaitseseaduse või kaitse-eeskirjaga sätestatud kitsenduste loetelu
    
• väljastab kaitseala valitseja pärast elupaiga avastamise teate saamist
  
• kinnisasja omanik on kohustatud informeerima kolmandaid osapooli, kes on õigustatud kinnisasjal tellitud töid tegema või teenust osutama
  

• looduslike tingimuste muutmine (v.a elamu- ja õuemaal tehtavad tegevused): kavandatud tööde kirjeldus, maht ja aeg ning nende tegemiskoha skeem
  
• teatis – kohaleviimine, tähtkirjana või digiallkirjaga e-kirjaga saatmine vähemalt üks kuu enne tööde alustamist
  
• Keskkonnakaitseameti kolm võimalikku lahendust : keelata, teatud tingimustel lubada, lubada
  

• kaitsealade, hoiualade ja liikide kaitse korraldamise tegevusplaan
  
• määratletakse:
  
  • olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile
    
  • kaitse eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tööd, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning maht
    
  • kava elluviimiseks vajalik eelarve
    

• üldised kitsendused (valitseja nõusolek)
  
• liikumine kaitsealusel objektil
  
• kaitsealuse maa võõrandamine
  
• vajalik tegevus, loodushoiutoetus
  
• kaitseala valitseja
  
• kaitsekohustuse teatis
  
• kaitsekorralduskava
  

• Natura 2000 on Euroopa kaitstavate alade võrgustik, mis on koostatud Euroopa Liidu looduskaitsedirektiivide alusel. Selle eesmärk on kaitsta haruldaste või ohustatud loomade, lindude ja taimede elupaiku ja kasvukohti
  
• linnudirektiiv
  
• loodusdirektiiv
  

• kallas – veekogu maismaavöönd
  
• kaitse-eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Läänemerel, Peipsi järvel, Lämmijärvel, Pihkva järvel ja Võrtsjärvel on rand!
  
• kallasrada – kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ning asub kaldavööndis
  
• kallasraja laius: laevatatavatel veekogudel 10m, teistel veekogudel 4m, suurvee ajal 2mR
  
• rannal või kaldal on:
  
  • ranna või kalda piiranguvöönd
    
  • ranna või kalda ehituskeeluvöönd
    
  • ranna või kalda veekaitsevöönd
    

• loomad, seened, taimed, ainuraksed algloomad , osa vetikaid
  

• ordoviitsiumi väljasuremine
  
• devoni väljasuremine
  
• permi väljasuremine (meres elavad liigid)
  
• triiase väljasuremine (taimed)
  
• kriidi väljasuremine ( dinosaurused )
  

• tasandid :
  
  • rahvusvaheline
    
  • piirkondlik
    
  • riiklik
    
• ohukategooriad:
  
  • regionaalselt välja surnud (RE)
    
  • looduses hävinud (EW)
    
  • äärmiselt ohustatud (CR)
    
  • eriti ohustatud (EN)
    
  • ohualtid (VU)
    
  • ohulähedased (NT)
    
  • soodsas seisundis (LC)
    
  • puuduliku andmestikuga (DD)
    
  • hindamata (NE)
    

• vähemalt 1500 endeemset soontaimeliiki
  
• vähemalt 70% elupaigast hävinud
  

• elupaikade kadumine ja fragmenteerumine
  
• võõrliigid
  
• loodusressursside ületarbimine
  
• saastatus , sh eutrofeerumine ja haigused
  
• inimtekkelised kliimamuutused
  

• mõisate loomapargid (18.-19. sajand)
  
• Peipsi ja Läänemere kalavarud (1850. aastad)
  
• koduloomakaitse ja kalatrepid (19. sajandi teine pool)
  
• botaanilised kaitsealad:
  
  • 1924 – Harilaiu poolsaar, Järvselja reservaat
    
  • 1925 – Jugapuude reservaat Hiiumaal
    
  • 1930 – Abruka salumets , Lipstu nõmm, Puhtu hiismets
    
• zooloogilised kaitsealad:
  
  • 1910 – Vaika linnukaitseala
    
  • 1938 – Ratva raba loodusreservaat kotkaste kaitseks
    
  • 1935 – looduskaitseseadusega riiklik kaitse 26 ja sh müügikeeld 6 liigile:
    
    • niidu kuremõõk
      
    • kaunis kuldking
      
    • siberi võhumõõk
      
    • harilik näsiniin
      
    • vareskold
      
    • harilik talvik
      

• looduskaitseseadus (LKS, 2004)
  
• loomakaitseseadus (LoKS, 2003)
  
• planeerimisseadus (PlanS, 2002)
  
• säästva arengu seadus (SäAS, 1995)
  
• jahiseadus (JahiS, 2002)
  
• kalapüügiseadus (KPS, 1995)
  

• võimalikult madal takson , võimalikult kõigi liikide säilitamine
  
• võõrliikide ohjamine ja loodusesse mittelaskmine
  
• oluliste biotoopide kahjustamine on keelatud
  
• soodustavad programmid: rohevõrgustik tuumalade vahele, liigikaitse laiendamine elupaikade ja maastike kaitsele
  
• esinduslike kasvukohatüüpide ja elupaikade valimine kaitsealadeks/hoiualadeks või püsielupaikadeks ja nende kaitse
  
• korjamine ja kollektsioneerimine on keelatud
  
• hävitatud elupaikade taastamine
  
• „avalikustamine keelatud“
  
• ajaline liikumispiirang
  
• kõik I kategooria liigid ja nende elupaigad/kasvukohad võetakse riikliku kaitse alla
  
• vähemalt 50% esinduslikematest aladest , kus elab II kategooria liik
  
• vähemalt 10% esinduslikematest aladest, kus elab III kategooria liik
  

• I kategooria (lendorav, Euroopa naarits, ebapärlikarp, kõre, rohekärnkonn, kotkad, must toonekurg, väikepistrik, rabapistrik, rabapüü , väike-laukhani, tutkas, habekakk, siniraag, kassikakk , niidurüdi) – haruldased , hävimisohus, esinevad väga piiratud alal või vähestes elupaikades
  
• II kategooria (järv-lahnarohi, harilik jugapuu, säga , apteegikaan, paksukojaline jõekarp, eremiitpõrnikas, väike-punalamesklane, männisineslane, mustlaik -apollo, tõugjas, harivesilik, mudakonn , kivisisalik, nahkhiired , viigerhüljes) – ohustatud (vähenev arvukus ja ahenev levila), võivad sattuda hävimisohtu
  
• III kategooria (atlandi tuur, lagrits, pähklinäpp , kimalased , metskuklased, harjus, hink , võidas, vingerjas , tähnikvesilik, rohu- ja rabakonn, rohelised konnad, kasetriibik , saarmas, hallhüljes , pringel, ahm) – ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine
  

• võõrliik – liik, kes on Eestisse sisse toodud kas teadlikult või kogemata inimeste poolt. Võõrliigiks ei peeta loodusliku levila laienemise käigus siia sattunud liiki
  
• võõrliikide arvukuse suurenemise tagajärjeks on ökosüsteemi tasakaalu rikkumine ja kohalike liikide väljatõrjumine
  
• agressiivseid liike on kõikidest võõrliikides kümmekond protsenti (1/10 reegel)
  

• komplitseeritud ja aeglane paljunemine
  
• mükoriisa olemasolu
  
• kitsas ökoloogiline amplituud vms, mis puudutab eelkõige käpalisi, võtmeheinu, kollalisi ja oligotroofsete veekogude liike (lahnarohud, vesilobeelia)
  

• globaalne tasand – hõlmab kogu maailma (nt. Washingtoni konventsioon (CITES))
  
• regionaalne tasand – hõlmab mõnda maailmajagu (nt. Helsingi konventsioon, Berni konventsioon)
  

• allkirjastati 1973. aastal, jõustus 1975. aastal
  
• teema: ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon
  

• kõige vanem rahvusvaheline lepe
  
• allkirjastati 1971. aastal, jõustus 1975. aastal
  
• teema: rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsioon
  
• märgala – nii looduslik kui kunstlik, nii alaline kui ajutine, nii seisva kui voolava veega, nii mageda -, riim- kui soolaseveeline soo, turbaraba või veeala, sh mereala, mille sügavus mõõna ajal ei ületa 6 meetrit
  
• veelind – lind, kes ökoloogiliselt sõltub märgaladest
  
• Eesti alad: Matsalu RP, Alam-Pedja LKA, Emajõe Suursoo LKA, Piirissaare MKA, Endla LKA, Hiiumaa laidude MKA, Käina lahe- Kassari MKA, Muraka LKA, Nigula LKA, Puhtu-Laelatu LKA, Nehatu LKA, Vilsandi RP, Soomaa RP, Laidevahe LKA (Siiksaare laht), Sookuninga LKA, Agusalu LKA, Leidisoo, Lihula MKA, Luitemaa, Haapsalu- Noarootsi märgala, Puhatu LKA, Väike väin koos rannikuribaga (hoiuala), Vasknarva vanajõgede luht (Struuga MKA), Avaste soo, Nätsi-Võlla LKA, Paope LKA, Kõrgessaare-Mudaste hoiuala, Rahuste LKA, Kaugatoma-Lõu hoiuala
  

• sõlmiti 1979. aastal, jõustus 1982. aastal
  
• teema: Euroopa looduslike looma- ja taimeliikide ning looduslike elupaikade kaitse konventsioon
  

• allkirjastati 1992. aastal
  
• teema: bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja selle komponentide säästva kasutamise konventsioon
  
• Cartagena protokoll : bioloogilise ohutuse protokoll (käsitleb GMO ohutut käsitlemist ja piiriülese liikumise kontrolli)
  
• Nagoya protokoll: käsitleb juurdepääsu geneetilistele ressurssidele ja nende kasutamisest saadava tulu õiglast ja võrdset jaotamist
  

• vastu võetud 1972. aastal
  
• teema: maailma kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon
  
• objektid: Tallinna vanalinn, Struve geodeetiline kaar
  

• teema: Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon
  
• strateegia: keskkond (vähendada ja ära hoida Läänemere reostust), jõukus (edendada innovatsiooni väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes), ligipääsetavus (parem transpordivõrgustik), ohutus ja turvalisus (suurendada kriisidele reageerimise võimekust). Tuleb luua koordineeritud naftalekete tõrjumise mehhanismid; keskkonnatundlike ranna- ja rannalähedaste alade võrgustik; suurendada meretranspordi turvalisust
  
• tegevuskava: probleemid (eutrofeerumine, ohtlikud ained, merendusalased tegevused, bioloogiline mitmekesisus); tõhususe hindamine
  

• IMO:
  
  • mereohutusega seotud konventsioonid – 1
    
  • merereostuse ennetusega seotud konventsioonid – 2
    
  • merekeskkonna reostamise korral vastutust ja kahju hüvitamist reguleerivad konventsioonid – 3
    
• MARPOL’i konventsioon (-2):
  
  • allkirjastati 1973. aastal ja 1978. aastal, jõustus 1983. aastal
    
  • teema: laevadelt tuleneva merereostuse vältimise konventsioon
    
• Ballastvee konventsioon (-2):
  
  • allkirjastati 2004. aastal, pole jõustunud
    
  • teema: rahvusvaheline laevade ballastvee ja setete kontrolli ning käitlemise konventsioon
    
• ÜRO mereõiguste konventsioon:
  
  • teema: mere kasutamist, merega seotud tegevusi ja merekeskkonna kaitset reguleeriv raamkonventsioon
    

• eesmärk: saavutada kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerumine atmosfääris tasemel, mis hoiaks ära ohtliku inimtekkelise sekkumise kliimasüsteemi
  
• Kyoto protokoll:
  
  • eesmärk: vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ( süsihappegaas , metaan , lämmastikoksiid , väävelheksafluoriid)
    
  • roheline investeerimisskeem:
    
    • katlamajade ja soojatrasside meede
      
    • kortermajade soojustamine
      
    • taastuvelektri osakaalu suurendamine
      
    • bussid doteeritud maakonnaliinidele
      
    • energiasääst tööstuses
      
    • energiasääst riigi sektori hoonetes
      
    • energiasääst kohaliku omavalitsuse hoonetes
      
    • elektriautod sotsiaaltöötajatele
      
    • elektriautode laadimisvõrk ja elektriautode ostutoetus
      
    • keskkonnasõbralikud trammid
      

• eesmärk: riikidevahelise vabatahtlikkusel põhineva koostöö arendamine osoonikihi kaitsmiseks inimtegevusest põhjustatud muutuste eest
  

• eesmärk: riikidevaheline koostöö, vähendamaks osoonikihti kahjustavate ainete heitmeid välisõhku ning lõppeesmärgiks nende kasutamisest loobumine
  
• riiklik programm: lõpetada kõikide ainete kasutamine aastaks 2015
  

• teema: piiriülese õhusaaste konventsioon
  

• teema: ohtlike jäätmete ja nende kõrvaldamise konventsioon
  

• allkirjastati 1998. aastal, jõustus 2001. aastal
  
• alustalad: keskkonnateabe kättesaadavus ( teabenõue ), otsustamise menetluses osalemine (planeerimismenetlus, lubade menetlus), juurdepääs õigusemõistmisele (õigus esitada vaie, halduskaebus kohtusse)
  
• keskkonnainfo – igasugune kirjalik, visuaalne, suuline , elektrooniline või mõnes muus vormis info alljärgnevate keskkonnaelementide ja nende vastastikuse toime kohta: õhk, atmosfäär , vesi, pinnas, maa, maastik, looduslik ala, looduse mitmekesisus ja selle komponendid, geneetiliselt muudetud organismid
  
• KÕK – Keskkonnaõiguse Keskus
  
• rakendused Eestis: õigustegevus, strateegilised juhtumid (tasuta õigusabi ), analüüsid (õiguslik korraldus, probleemid, tegelik praktika, ettepanekud)
  

• Rooma lepingust (01.01.1958) 1972. aastani (I periood)
  
• 1972. aastast ühtse Euroopa aktini (01.07.1987) (II periood)
  
• ühtse Euroopa aktist Maastrichti lepinguni (01.11.1993) (III periood)
  
• Maastrichti lepingust Amsterdami lepinguni (IV periood)
  
• pärast Amsterdami lepingut (V periood)
  
  • Rooma lepingust (01.01.1958) 1972. aastani (I periood):
    
    • ei sisaldanud keskkonnakaitsega seotud sätteid ega andnud EÜ-le otsest keskkonnaalast pädevust
      
    • tähelepanu all eelkõige liikmesriikide majanduslik kasv, ühise turu loomine; kaupade, kapitali, teenuste ja inimeste vaba liikumine
      
    • mõnede keskkonnaparameetrite ühtlustamine
      
    • ohtlike ainete klassifitseerimine, pakendamine ja märgistamine
      
    • mootorsõidukite heitgaaside emissioon
      
  • 1972. aastast ühtse Euroopa aktini (01.07.1987) (II periood):
    
    • EÜ esimene keskkonnaprogramm
      
    • lepingud ei näinud ette ühenduse keskkonnaalast pädevust
      
    • võetu vastu tähelepanuväärne hulk keskkonnaalaseid direktiive
      
    • keskkonnamõjude hindamine
      
    • jäätmete raamdirektiiv
      
    • linnudirektiiv
      
  • ühtse Euroopa aktist Amsterdami lepinguni:
    
    • lülitati EMÜ asutamislepingusse eraldi jaotis „Keskkond“
      
    • sätestati EÜ keskkonnapoliitika põhieesmärgid ja printsiibid
      
    • piiritleti EÜ volitused keskkonnakaitse sfääris
      
    • sätestati EÜ õigustloova protseduuri põhimõtted
      
    • sõnastati liikmesriigid õiguse kehtestada teatud tingimustel ühtlustatud nõuetest rangemaid keskkonnanormatiive
      

• keskkonnaõiguse kehteala peab hõlmama kõiki keskkonnaelemente ( muld , vesi, õhk, jäätmed)
  
• keskkonnaõiguse kehteala peab hõlmama neid keskkonnaelemente vastastikuses seoses
  
• paljud keskkonnaprobleemid on ulatusliku mõjuga (regionaalne, globaalne) ja eeldavad paljude riikide ühisaktsioone
  

• valdkonnad:
  
  • kliimamuutused ( IPPC – Valitsusväline Kliimamuutuste Nõukogu)
    
  • bioloogilise mitmekesisuse säilitamine
    
  • tervisekaitse
    
  • loodusvarad
    
  • jäätmed
    
• realiseerimise teed:
  
  • kehtiva keskkonnaõiguse tegeliku elluviimise tagamine
    
  • keskkonnakaalutluste viimine teistesse asjakohastesse poliitikavaldkondadesse
    
  • tihedam koostöö tööstuse ja tarbijaga
    
  • tagada kodanikele parem juurdepääs keskkonnateabele
    
  • tagada maakasutuse keskkonnasõbralikkus
    

• säästlik areng (kestlik areng)
  
• kestlik tarbimine ja kasutamine
  
• linnakeskkond
  
• loodusressursside säästlik kasutamine
  
• kliimamuutused
  

• parem on saastust ennetada, ära hoida, kui juba saabunud kahjulikke tagajärgi kõrvaldada
  
• arengustegevuse puhul tuleb arvestada selle võimalikke keskkonnamõjusid ja seda projekti võimalikult varajases staadiumis
  
• tuleb vältida looduskasutust, mis võib oluliselt kahjustada looduslikku tasakaalu
  
• EÜ raames tuleb tõsta teaduse ja tehnoloogia taset, et tagada keskkonnakaitseliselt efektiivsete meetmete rakendamine
  
• „Saastaja maksab“ printsiip
  
• ühe riigi piires toimuv tegevus ei tohi põhjustada olulist saastust või muud kahju teiste riikide keskkonnale
  
• EÜ raames rakendatav keskkonnapoliitika peab arvesse võtma arengumaade huve ning sellega vältima kahjulikke tagajärgi nende riikidele
  
• EÜ keskkonnapoliitika peab põhinema selgel ja perspektiive silmaspidaval kontseptsioonil ning kaasa aitama rahvusvaheliste keskkonnakaitsemeetmete elluviimisele
  
• tuleb tõsta keskkonnaalast teadlikkus
  
• keskkonnaabinõusid tuleb rakendada kõige sobivamal tasemel, arvestades iga saastuse liigi omapära
  
• liikmesriikide keskkonnaprogrammid peavad olema koordineeritud
  

• määrus
  
• direktiiv
  
• otsus
  
• soovitused
  

• Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 rakendusplaan
  
• juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia Säästev Eesti 21 põhimõtetest
  
• arvestab mitmete teiste arengukavadega (nt. Eesti kalanduse strateegia, Eesti maaelu strateegia ja arengukava 2007-2013, Looduskaitse arengukava aastani 2035 jne)
  
• keskkonnategevuskava peaeesmärgiks on nimekiri riiklikult prioriteetsetest tegevustest Eesti keskkonnastrateegias määratletud keskkonnapoliitika põhieesmärkide saavutamiseks
  
• keskkonnastrateegial ja keskkonnategevuskaval on samasugused esmatähtsad valdkonnad (keskkond, tervis, loodusvarade säästlik kasutamine jne)
  

• keskkonnahoid – säästev areng, keskkonnapiirangud
  
• ennetus – ennetus on odavam ja tulemusrikas
  
• ettevaatus – keelamine , kuni pole tõestatud tegevuse kahjutus
  
• strateegiline integreeritus – keskkonnaaspektid on kõigis eluvaldkondades
  
• õiguslik läbivus – keskkonnaaspektid on kõigis eluvaldkondades
  
• tervislikkus – keskkonnahoidlikud tehnoloogiad tööstuses, põllumajanduses, energeetikas ja transpordis
  
• ühisrikkus ja – hool – ühine arusaam rahvuslikust rikkusest – keskkonnast
  
• „Saastaja maksab“ – keskkonnakasutaja ja kahjustaja tasub keskkonna kahjustuste eest
  
• elutsükkel (olelustsükkel) – toote omahind sisaldab tegelikku kogu hinda toote elutsükli jooksul
  
• rahvusvaheline koostöö – piiriülene negatiivse mõju tõkestamine , juurdepääs oskusteabele
  
• jaotatud vastutus – keskkonnameetmete rakendamine (riik, haldusüksus ) parima tulemuse nimel
  
• tootja vastutus – tootjate korraldatud jäätmete kogumine, käitlemine ning maksimaalne taaskasutamine
  
• lähedus – jäätmete tekkekohalähedane nõuetekohane töötlemine
  
• looduse kaitse ja hoid – haruldaste, ohustatud ja esinduslike elupaigatüüpide, liikide ja nende elupaikade, samuti väärtuslike maastike ja looduse üksikobjektide säilitamine
  

• keskkond, tervis ja elu kvaliteet
  
• maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine
  
• loodusvarade säästlik kasutamine ja jäätmetekke vähendamine
  
• kliimamuutuste ärahoidmine ja õhu kvaliteet
  

• Globaalne soojenemine
  
• Liigne nafta tarbimine
  
• Märgalade kadumine
  
• Hiigeltammide kasv
  
• Korallriffide kadumine
  
• Liigne kalastamine
  
• Tuumajäätmed
  

Saavutused:

• Roheline mõtlemine

• Alternatiivsed transpordivahendid

• 12 süsinikku ja kloori sisaldava kemikaali kasutamise keeld

• Ökoturism

• Korporatsioonide keskkonnateadlikkuse kasv

• Energiasäästlikumad ehitised

• Happevihmade vähenemine

Keskkonnaprobleemid

• Välisõhu saastamine ja õhu saastatus linnades, mis negatiivselt mõjutab inimese tervist, ökosüsteeme ja ehitisi;

• Tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett ning rikutud maastikud;

• Põhjaveevarude ebaratsionaalsest käsutamisest ja saastamisest tingitud põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus;

• Veekogude ebaratsionaalne kasutamine, reostamine ja eutrofeerumine. Vee- elustiku, sealhulgas kalavarude taastootmise ja kvaliteedi langus;

• Keskkonna saastamine jäätmetega; jäätmetega alade kasv, jäätmekäitluse, sealhulgas ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus;

• Elustiku ja maastike mitmekesisuse , sealhulgas ökovõrgustiku, kaitsealade, liikide ja üksikobjektide ohustatus, mis tuleneb majandustegevusest ja maa omandireformist;

• Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele.

• Võit soode sõjas

• Võit fosforiidi sõjas

• I rahvuspark NL’s, Balti riikides

• Mahepõllumajanduse areng

• Looduskaitse süsteemi areng

• Alternatiivenergia areng

• Heatasemelised keskkonna ajakirjad

• Keskkonnaerialade suur populaarsus

• Eesti on Euroopa Liidu liikmena võtnud vastu kaasajal ainuõige, säästva arengu kontseptsiooni . Alates 1991. aasta taasiseseisvumisest on Eesti keskkonna üldine seisund paranenud, saastekoormused vähenenud . Samal ajal on tekkinud ka uusi probleeme (tahkete, sh ohtlike jäätmete koguste suurenemine)
  
• atmosfääri õhusaaste – autotranspordi mõju vähenemine, keskkonnasõbralikuma rööbastranspordi osakaalu kasv. Vanad autod on asendunud ökonoomsemate ja katalüsaatoritega varustatud sõidukite vastu, heitgaaside normid on madalamad ja neid jälgitakse rangemalt. Autokütuste kasutamise reguleerimine, pliivaba bensiin
  
• plii asemel bensiinis MTBE, mis lahustub vees väga hästi  põhjavee saastumine (USA, Lääne-Euroopa)
  
• märgatavalt kasvanud kergeautode osakaal, liiklustihedus. Oluliselt vähenenud põlevkivi energeetikast tulenev õhusaaste Ida-Virumaal. Vee õitsemine (vetikate vohamine ). Reoainete kontsentratsioon puhastisse ja sealt väljuvas heitvees on suurenenud  raskendab ülikontsentreeritud olmereovete puhastust. Elektri tootmise negatiivne mõju vähenenud, sest tootmismaht on vähenenud, põletamise tehnoloogia uuenenud
  
• kiire majandusareng  ehitustegevus, nafta/õliproduktide transiit , transport ja hoiustamine (kestvatele tervisekahjustustele pole piisavalt tähelepanu pööratud)