Gustav Ernesaks Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 3. Helilooming 4. Tunnustused Sissejuhatus Gustav Ernesaks on kindlasti üks Eesti kuulsamiad heliloojaid, kindlasti oma paljude isamaaliste teoste poolest. Elulugu Gustav Ernesaks (12.12.1908 Peningi vald - 24.01.1993 Tallinn) Helilooja ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade peres armastati laulmist, Gustavil oli aga teisigi huvialasid. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta alles 15-aastaselt (1924), õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal astus ta taas konserva...
Bulgakovi jaoks oli teos loojanguromaan testament, mis tegi ta nime surematuks. Meistri prototüübiks on autor ise, Margaritana on kujutatud Bulgakovi naist Jelena Silovskajat. Kahekümnendate aastate Moskvas, kus Bulgakov oma kirjatööd alustas, polnud kerge satanistliku sisuga ja satiirilise laadiga kirjatööd avaldada, eriti kui see pilkas Stalini aja ahnust ja korruptsiooni. Bulgakov ei seadnud endale teost kirjutades mingeid piiranguid talle oli tähtsam väljendusvabadus. Romaani käsikiri oli peidetud kakskümmend aastat, kuni hilisem valitsus selle avaldada lubas. ,,Meister ja Margarita" on jagatud kolme ossa, mis on omavahel tihedalt seotud. Põhitegevus toimub 1930ndate aastate Moskvas, kus sündmuste käiku juhivad Kuradi külaskäigud. Woland kujundab Moskva elanike saatust, manipuleerib nendega. Selle tagajärjeks on segadusesse viidud inimesed. Bulgakov kujutab põrgut Maa peal, kus figureerivad mässavad inimhulgad
Artikli autorit hämmastab kogu loo juures see, et eelretsenseerimise süsteem ajakirjas Psychological Bulletin, on äärmiselt keeruline ja pikk protsess. Sellele vaatamata seadis Kongress kahtluse alla teadlaste uurimustel põhinevad järeldused. Fakt on, et vaid 2%-l juhtudest võetakse käsikiri avaldamiseks kohe vastu, 18%-l juhtudest nõutakse käsikirja ümbertegemist ning 80%- juhtudest lükatakse käsikiri tagasi. Seega võib järeldata, et kui Rindi artikkel vastu võeti, oli see ilmselt retsensendide meelest kõlbulik, ning kas Kongressil on moraalselt õigust seda hukka mõista. Artikli autori arvates püüdsid Rind ja tema kolleegid artiklis mõista anda hoopis seda, et ühiskonnas kehtivad sugueluga seostuvad keelud ei pruugi põhineda psühholoogilise kahju ja tagajärje suurusel, kuid laste väärkohtlemine on sellegipoolest taunitav. Kuna Kongressi liikmed ei vaevunud
pastor, 177577 Miitavi (Jelgava) gümnaasiumi majandusteaduse professor ning Kuramaa hertsogi mõisade ja aedade valitseja, seejärel Jaropoletsis krahv Tsernõsovi mõisade ülemvalitseja. Slaid 7 JOHANN GEORG EISEN(1717 -1779) 1. Huvitus põllumajandusest, rajas Tormasse puukooli ja aia ning kirjutas eestikeelse aiatööõpiku ,,Kärneri ramat", mis jäi trükis avaldamata, aga käsikiri on säilinud, nagu ka käsikiri ,,Wiljakandjattest aja pudest". 2. Osales 176668 Peterburi Vaba Majandusühingu ja Leipzigi Ökonoomiaseltsi kirjutiste võistlusel ning valiti saadetud kirjatööde põhjal seltside liikmeks (vastavalt 1772 ja 1775). 3. Eisenit peetakse kartulitärklise valmistamise menetluse leiutajaks; seda kasutati Põltsamaa veski juures tegutsenud J. H. Lilienfeldti tärklisevabrikus. 4. Tegutses Tormas ka arstina, pookis ümberkaudseid elanikke rõugete
rõngasrist - rist rõngaga ristiharude vahel. Esineb sageli hauakivina käsikiri - raamat või käsitsi pärgamendile kirjutatud tekst ajast enne trükikunsti leiutamist miniatuurmaal - antiik- ja keskaegseis käsikirjades teksti kaunistavad mitmes värvis maalitud pildid: stiliseeritud ornamendiga initsiaale, looma- ja linnukujutisi, inimfiguure ja loodusmotiive. Ei ole väike! manuskript - käsikiri vinjett - keskaja käsikirja lehekülge raamiv viinapuuväädi või oksamotiiviline kaunistus; ornamentaalne või figuraalne pilt trükitud teksti alguses või lõpus initsiaal - suuruse, värvi või dekoori abil esile tõstetud algtäht käsikirja või trükitud teose erilõikudes majuskel - e. versaal, suur kirja-(8-10.saj.) või trükitäht minuskel - väike kirja-(8-10.saj.) või trükitäht
mille põhjal Islandi skald Snorri Sturluson kirjutas oma skaldikunsti õpperaamatu Edda edaspidi tuntud ka Noorema Eddana. Vanemat Eddat nimetatakse mõnikord ka Sæmundri Eddaks, sest esialgu arvati, et selle on kirja pannud preester Sæmundr Õpetatu; praegu seda teooriat enam usutavaks ei peeta. Vanem ja Noorem Edda on kõige olulisemad allikad, mille kaudu tuntakse paganlikku Skandinaavia mütoloogiat. Noorema Edda käsikiri 17. sajandist Noorem Edda (ka proosa-Edda või Snorri Edda) on Islandi skaldikunsti käsiraamat, mis sisaldab ülevaadet paganlikust Skandinaavia mütoloogiast. Noorem Edda on üks olulisemaid allikaid Skandinaavia mütoloogia kohta. Noorema Edda kirjutas Islandi skald, poliitik ja ajaloolane Snorri Sturluson 1220. aasta paiku. Ei ole päris selge, miks teos kannab nime 'Edda'. Võimalik, et see on seotud sõnaga ór (luuletus, luule); arvatavasti tähendab edda ka "vaarema"
9)Teostes kordub ,,kuhugi ära" motiiv. Salapärane vaim Helbemäe näidendi kohal Otsustas kuuldemänust ,,Augusta Carolina" teha näidendi. Näidendi kirjutas kuna oli õhtul oma Vene tänava korteris näinud toas hõljumas Augusta Cardolinat helesinises kleidis, siis ta peatus ja vaatas üle õla talle tähelepanu pööramata. Helbemäe pakkus valminud näidendid Estonia tearile aga seal paluti mõned kohad ümber teha ja sellest autor keedus.1944 märtsipommitamises hävines käsikiri aga autoril oli varueksemplar, mia ootas avastamist. Avaldumine ei saanud aga teoks, sest ta oli andnud käsikirja sõbra kätte ja tema oli unustanud selle telefoni putkasse ning ,,Augusta Carolina" käsikiri kadus jäädavalt.
ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga ja ilmus 1927. aastal. Noore kirjaniku teine peateos "Invaliidid" ilmus 1930. aastal. Ta oli abielus Heiti Talvikuga. 1956. aastal abiellus ta Mart Lepikuga. Betti Alveri hilisemas loomingus tõusis esile luule. Betti Alveri esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. a. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. Betti Alverile ei olnud sõjajärgsed aastad loominguliselt viljakad, neid varjutasid Heiti Talviku seadusetu arreteerimine ja küüditamine ning luuletajale osaks saanud umbusaldus. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks.
nimekirja, kus ta toob ära 68 köidet.Kuni surmani lisandus neile veel väga palju uut.Võib arvata, et kogu oma elu jooksul kirjutas ja joonistas Leonaro umbes 30000 lehekülge märkmeid, tekste ja eskiise, millest aga suurem osa on kaotsi läinud.(Jilek, 1988) Leonardo peamised käsikirjad ja kus need asuvad: · 12 käsikirjade kogumikku, A-st kuni M-ni, asub Pariisis. · Erinevad koodeksid, asub Milanos. · Trivulzio käsikiri, asub Milanos. · Traktaadid anatoomia kohta ja muid käsikirju, samuti kogumikke, milliseid on Leone koostanud ja kokku kleepinud, asub Windsor. 10 · Käsikiri ,,Lindude lennust", asub Torinos. · Mitmesuguseid joonistusi ja tekste, Veneetsia. · Arundeli käsikiri, London. · Frosteri 1., 2. ja kolmas käsikiri, London. · Leicesteri käsikiri, Holkham.(Jilek, 1988)
abil nägu muutma, jumestama K kaader- üksikvõte filmilindil, kaamerat seiskamata võetud lõik filmist karakter- iseloom M monoloog- ühekõne, kõneiseenesega P projekt- plaan, kavand R rekvisiit- tarbeese, mida näitleja kasutab rekvisiitor- lavatarvete eest vastutaja rezii- lavastuse plaan, lavastuse aluseks olev kavand rezissöör- näitejuht, lavastaja, filmi tegemist juhtiv isik S slaid- valguspilt stseen- lavapilt, sündmus, etteaste stsenaarium- filmi käsikiri, filmi üksikasjalik sisukirjeldus stsenarist- filmi käsikirja autor stuudio- ruum, kus toimub filmimine T trupp- näitlejate rühm
Siska on sisuliselt üksainus inimene. " -Olavi Ruitlane Olavi Ruitlane · Sündinud 1. juunil 1969 · Kasvanud Võrumaal · Eesti Kirjanike Liidu, Tartu Noorte Autorite Koondise ja Eesti Autorite Ühingu liige · Kandev roll slogani "Võrreldes Lõuna-Eesti joodikutega on Põhja-Eesti joodikud ikka päris karsklased" massidesse viimises. Olavi Ruitlane Ruitlase internetis levinud avameelse suhteromaani "Pesumaja" käsikiri tunnistati Põlva Maakohtu poolt keelatuks. Tunnustused · 1. koht ajakirja "Kalastaja" kalastusteemalisel kirjandusvõistlusel "Kalamehejutt" (2001) · 4. koht Kalevala MM-il Espoos. (2002) · 2. koht 2004 a romaanivõistlusel romaaniga "Kroonu" · Bernard Kangro kirjanduspreemia (2004) · Virumaa 18. kirjanduslaureaat · Apollo töötajate lemmikraamat 2005 ("Kroonu") · Sirbi aastapreemia 2004 Aitäh kuulamast
Mina olin siin Põnevusdraama 2008 Resissööör: Rene Vilbre Eesti Film, Adaptsioon ja käsikiri: Ilmar Raag Produtsendid: Riina Sildos, Aleksi Bardy Operaator: Mait Mäekivi Heliloojad: Jimi Tenor, Rainer Jancis Kunstnik: Jaagup Roomet Kostüümikunstnik: Anu Lensment Heli: Olger Bernadt, Horret Kuus Monteerija: Joona Louhivuori Tootjad: Amrion Productions, Helsinki-filmi Oy Osades: Rass-Rasmus Kaljujärv Aivo-Märt Avandi mafiooso-Jaan Rekkor Rassi isa-Lembit Ulfasak Marilyn Jurman-Säde Mõssa-Margus Prangel Olari-Tambet Tuisk Renita-Hele Kõre Janar-Johannes Naan Hanna-Doris Tislar
Praktikum 1 (12.09.2012) 1. Ester-lihtotsing, märksõna- hobid(pole kasutusel)-harrastused- 10 viidet Nt: huvid, huviharidus, isetegevus jne. Liitotsing- inglise k, eksemplari asukoht. Tüüp-raamat. Viide: De Ville-Colby, J., The expatriate handbook : Seoul, Korea; Hollym, Soul, 2001 2. Liitotsing, märksõna, aasta, käsikiri. Kadõkova, S. Kohanemine uues sotsiokultuurilises keskkonnas ja sellega seotud psühholoogilised raskused, magistritöö, Tallinna Pedagoogikaülikool, psühholoogia osakond, Tallinn, 2001 3. 73 kirjet, lihtotsing, kood. Bradley,P., The advanced internet searcher's handbook, London, Facet Publishing, 2004 4. Lihtotsing, märksõna-murded, perioodika. Eraldi lehele Taru Ester. Tallinnas 16 ja Tartus 10. Varieties of English around the world. 5
kirjandust. 1927. aastal kirjutas Alver romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Tunnustused 1996 Eesri NSV teeneline kirjani 1967, 1987 Juhan Liivi luuleauhind 1977 Friedebert Tuglase novelliauhind 2006 avati luuletaja tegevust kajastav Betti Alveri Muuseum BettiAlveri esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. a. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. 1940ndate teisel poolel ja 1950ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tänu temale on eestikeelseina olemas ka Kristjan Jaak Petersoni saksa keeles kirjutatud värsid. Luuletajana alustas Betti Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Alver suri 1989. aastal Tartus, olles 83- aastane.Ta on maetud Tartu Vana-Jaani kalmistule. Tuntumad teosed Lugu valgest varesest (1931) Tolm ja tuli ( 1936) Mõrane peegel: kuus poeemi (1962)
Teos krooniti teise auhinnaga ja ilmus 1927. aastal. Noore kirjaniku teine peateos "Invaliidid" ilmus 1930. aastal. Betti Alveri hilisemas loomingus tõusis esile luule. Luulet viljelema õhutas Betti Alverit kontakt noorte poeetidega. Teiselt poolt vormis tema talenti eruditsioon. Eesti luulest on Betti Alveri meelisautoriteks olnud kõigepealt Marie Under, seejärel raskepärasem Gustav Suits. Betti Alveri esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. a. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. Betti Alverile ei olnud sõjajärgsed aastad loominguliselt viljakad, neid varjutasid Heiti Talviku seadusetu arreteerimine ja küüditamine ning luuletajale osaks saanud umbusaldus. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks. Luuletajana alustas Betti Alver taas kuuekümnendatel aastatel.
Mõõdud: 125 × 179 mm ISBN: 9789949449408 Minul õnnestus lugeda autori käsikirja, õigemini väljatrükki. Selles ei olnud ühtegi illustratsiooni peale kaanepildi, milleks oli lähivaates veidi habetunud noore mehe nägu, mille paremat poolt varjasid ämblikuvõrgu ja liivaga määrdunud sõrmed. Pilk ainsana paistvast vasakust silmast on läbitungiv. Käsikiri sai Eesti Romaaniühingu 2008. aasta romaanivõistlusel III koha. Zürii liige Peeter Helme on öelnud: "Birk Rohelund on osav petis. Nimelt ei oleks ma käsikirja lugedes kuidagi tulnud selle peale, et selle autoriks on naine. Müts maha! Autor, kes oskab lugeja valejälgedele juhatada, on andekas."
VIIMNE Arvo Valtoni käsikiri LÜHIKOKKUVÕTE ,,Viimne reliikvia" on legendaarne ja armastatud film aastast 1969. Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil ,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad". Hans von Risbieter, ,,Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul
Koolihariduse omandamist elustas ta 8-aastasena Lapetukme vallakoolis, pärast pandi ta Auguste Blanki kodukooli. Haridusteed jätkas ta 1886. aastal Tartus Hugo Treffneri eragümnaasiumis, hiljem reaalkoolis. Siis läks ta õppima Riia Polütehnilise Instituudi kaubandusteaduse osakonda, kus liitus Eesti Üliõpilaste ringiga. 1904. aastal asus Ernst tööle ,,Postimehe" juures. 1906 läks ta kodutallu Soosaarele, kus tal valmis luuletuste käsikiri, mille ta 1909. aastal esimese luulekoguna ,,Uued luuletused" trükkida laskis. Samal aastal abiellus ta Ellaga. Seejärel sai ta tööd Valga Krediidiühisuse asjaajajana ja 1910 ilmus luulekogu ,,Hallid laulud" ja proosaraamat ,,Minu sõbrad". Ennode perre sündis tütar Liki. 1919 koliti Haapsallu ja ta asus tööle koolinõunikuna. Järgmisel aastal ilmusid tema järgmised luulekogud: ,,Kadunud kodu" ja ,,Valge öö". 1934. aasta alguses halvenes tema tervis järsult. Ta suri 7. märts 1934
Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Luulet viljelema õhutas Betti Alverit kontakt noorte poeetidega. Teiselt poolt vormis tema talenti eruditsioon. Eesti luulest on Betti Alveri meelisautoriteks olnud kõigepealt Marie Under, seejärel raskepärasem Gustav Suits. Betti Alveri esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. a. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. Betti Alverile ei olnud sõjajärgsed aastad loominguliselt viljakad, neid varjutasid Heiti Talviku seadusetu arreteerimine ja küüditamine ning luuletajale osaks saanud umbusaldus. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puškini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964). Luuletajana alustas Betti Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Valmistades trükiks ette oma
Riim häälikute kokkukõla värsiridade lõpus Stroof ehk salm luuletuse sisu tervikosa luulevormi pealmine väljendaja Värss ehk luulerida kujunemise aluseks on rütm Muistend rahvaluule liik, mille sündmustik on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Muistendid peegeldavad rahva arusaamist loodusnähtustest ja ühiskonnast, nende sisu peeti tõeseks. Stsenaarium on näidendite või filmide käsikiri, tekst, mille järgi toimub lavastamine Epiteet lisandsõna, mis tõstab põhisõna tunnustest esile mõnd autori seisukohalt olulist joont Võrdlus nähtust kõrvutamine sarnasuse alusel, võrdused algavad tavaliselt sidesõnadega kui, nagu Kõnekäänd rahvapärane väljend, mis on mõistetav ainult lauses, annab lühidalt ja piltlikult mingi olukorra, nähtuse või eseme iseloomustuse Kirjanduse põhiliigid on eepika, lüürika ja dramaatika. Dialoog kahekõne
looming on siiski alles ning tema parimatest lugudest on kokku pandud plaate,mida igaüks endale muretseda saab. Mozarti looming tänapäevasel kujul poelettidel. Mozarti looming oli väga unikaalne,ei sarnanenud ühelegi teisele omaaja muusikuga. Rahvas ei hinnanud tema radikaalset muusikat tollal eriti,kuna nad ei mõistnud Mozarti ebatavalist muusikat. Mozarti käsikiri Kasutatud allikad · Pildid pärinevad : http://images.google.com/images? imgtype=face&as_st=y&hl=en&sa=3&q=Wolfgang +Amadeus+Mozart+t&btnG=Search+images Tekst pärineb: http://et.wikipedia.org/wiki/Mozart#Looming http://w3.rz-berlin.mpg.de/cmp/mozart.html http://www.its.caltech.edu/~tan/Mozartreq/mozartp age.html
hotel suite hotelli luksusnumber humble tagasihoidlik, alandlik inhabitants elanikud insulated soojuskindlaks tehtud landing trepimade larder sahver leafy lehine, leherikas leisurely aeglaselt ja rahulikult light fittings valgustuse sisseseade lighting effects valgusefektid locks of hair juuksekiharad loft pööning, lakapealne maintenance bills hoolduskulud maisonette korrusekorter, korter läbi mitme korruse mansion mõisamaja, häärber manuscript käsikiri massive hiigelsuur mud muda ornamental ilu- , loodud ainult iluks ownership kuuluvus patio siseõu penthouse katusekorter pioneers teerajajad porch katusega ukseesine potted plants toataimed renovate uuendama reservoir hoidla rustic talupoeglik, tahumatu savings säästud semi-detached paarismaja shed kuur shelter varjualune significantly märgatavalt skyscraper pilvelõhkuja slope nõlv; kallak solar energy päikeseenergia solid tahke, massiivne steep järsk (katus)
Maalikunst Varbla Põhikool Juhendaja : Aire Arge Autor : Kersti Veinsteins 6. Klass Sisukord 1. Maalikunsti Ajaloost 2. Maalikunst Keskajal Materjal www.miksike.ee Maalikunsti Ajaloost Inimesed on juba kaugetest aegadest peale püüdnud luua ilu enda ümber. Muistsetest aegadest ja kadunud rahvastest teame palju tänu nende poolt loodud kunstile. Kunst peegeldab inimeste töid ja tegemisi, uskumusi ja maailmanägemist. Maalikunst on üks kunsti allikas, mille väljendusvahendid on värv ja kahemõõtmeline kujutamispind, värvi kantakse pinnale harilikult pintsliga. Olulised on joonistus, heleda-tumeda ja valguskäsitlus, mis seob kujundite osad ja väljenduselemendid kunstitervikuks. Ajaloo jooksul on kunst (sealhulgas ka maalikunst) pidevalt muutunud. Eristatakse erinevaid kunstistiile ja...
Meivis Piir Juhan Liiv Elulugu Juhan Liiv (1864-1913) on sündinud Kodavere kihelkonnas Peipsi-äärsel Riidma kandikohal. Kuna elujärg oli kehv, piirdus ta haridus 3 aastaga Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. 1885.a. alustas tööd ajakirjanikuna (vahelduva eduga ajalehtede "Virulane", "Sakala" ja "Olevik" juures). Neil aastail proovis täiendada oma poolikut haridust Hugo Treffneri gümnaasiumis, mis piirdus vaid ühe talvega tema püsimatuse tõttu. Loobunud 1892.a. ajakirjaniku tööst, kavatses Liiv hakata leiba teenima vabaajakirjanikuna. Üüris Tartus Hezeli (Juhan Liivi) tänavas toa ja pühendus kirjutamisele. Valmisid jutustus "Vari", varasemat loomingut koondav juttude kogu "Kümme lugu" ja luuletuskogu käsikiri. Pingutav töö ja raskused süvendasid Liivi vaimset tasakaalustust Ta jätkas mõnda aega kirjanikuna Alatskivil kuid siis tuli ta paigutada Tartu närvikliinikusse. Kadus 10ks aastaks avalikkuse silmist Alles 1902.a....
illumineeritud käsikirjades kuningaile, aadlile ja kõrgeile vaimulikele iluumineerima - käsikirju mitmevärviliseks dekoreerima illuminaator - keskaegsete käsikirjade illumineerija passionaal - liturgiline raamat Kristuse ja märtrite kannatustest horarium - tunniraamat, sageli illumineeritud palveraamat ilmikuile ööpäeva tundide jaoks. tetriarhid - nelikvalitsejad koodeks - vihiku- või raamatukujuliselt köidetud käsikiri, purpurkoodeks Bütsants oktogoon - kaheksanurkse põhiplaaniga ehitis; geomeetriline vorm keskaegses ehituskunstis - oktagonaalne petik - müüripinda liigendav madal akna-, arkaadi- või uksekujuline dekoratiivne niss, mis esineb grupiviisi, näit, keskaegseil tellisviiludel arkatuur - petikarkaad, enamasti petiknissidena kujundatud kaarte rida fassadil või ehituse siseseintel pantokraator - 2.-6.saj
Rass elab oma tüdruksõbra Sädega.Rass unistab armastusest ja perest.Ent söögiraha nimel on ta nõus müüma narkootikume ja see tee viib ta paljudesse sekeldustesse mida ta enam ei suuda kontrollida.Arest võib olla tema ainus lootus elule millest ta salaja unistab. Film põhineb Sass Henno romaanil "Mina olin siin. Esimene arest". Osades: Rasmus Kaljujärv, Hele Kõre, Tambet Tuisk, Margus Prangel, Lembit Ulfsak, Marilyn Jurman jpt. Rezissöör: René Vilbre Adaptsioon ja käsikiri: Ilmar Raag Produtsendid: Riina Sildos, Aleksi Bardy Operaator: Mait Mäekivi Heliloojad: Jimi Tenor, Rainer Jancis Kunstnik: Jaagup Roomet Kostüümikunstnik: Anu Lensment Heli: Olger Bernadt, Horret Kuus Monteerija: Joona Louhivuori Tootjad: Amrion Productions, Helsinki-filmi O 2 Analüüs Mulle väga meeldis selle filmi süsee.Näitlejatöö oli ka tasemel
sin bror och syster i ett mycket religiöst hem Ungdom 1937 trädde han Stockholms universitet för att studera konst och litteratur Han tillbringade större delen av sin tid involverad i studentteater och var intresserad av film 1940 blev han tillfällig regiassistent vid Operan 1940 började han arbeta som manus bearbetare och medförfattare i Svensk Filmindustri tillfällig- ajutine tillbringa- veetma manus- käsikiri bearbeta-läbi/ümber töötama medförfattare- kaasautor Filmarbete Bergmans första stora prestation var i 1944 när han skrev manuset till "Hets" Bergman blev känd utanför Sverige med film "Sommarnattens leende" i 1955 som nominerades till Guldpalmen i Cannes året efter Filmarbete Hans mest kända filmer är: "Det sjunde inseglet" (1957), "Smultronstället" (1957), "Persona" (1966),
Autoriõigus kehtib autori kogu eluaja jooksul ja 70 aastat pärast tema surma, olenemata kuupäevast, millal teos on õiguspäraselt avalikustatud. Kui autoriõigusi rikutakse on selle nimi piraatlus ning selle eest võib saada karitada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Kui selle teo on teinud juriidiline isik, karitatakse teda rahatrahviga milleks võib olla 3195 . Tuleb teha selget vahet autoriõiguse ja omandiõiguse kui asjaõiguse ühe liigi vahel.- Raamatu algne käsikiri, isiklik kiri, joonis või kaart võivad olla annetatud muuseumile. Muuseumil on küll omandiõigus, kuid mitte autoriõigus sellele teosele. Autoriõigust eristab omandiõigusest mitu fundamentaalset tunnust: · kaitse territoriaalne iseloom. Teoseid kaitstakse autoriõigusega ainult selles riigis kus teos tehti. Kaitse territooriumi saab laiendada rahvusvahelise lepinguga. · tähtajalisus. Autoriõigus kesta autori eluajal ning 70 aastat pärast tema surma,
1857 anti välja teaduslik ,,Kalevipoja" väljaanne / 1862 anti välja rahva ,,Kalevipoja" väljaanne 1857 Perno Postimees, J.V.Jannsen / 1864 Eesti Postimees , Jannsen 1869 esimene üldlaulupidu 1870 ,,Saaremaa onupoeg" esimene näidend, Koidula 1872 Eesti kirjameeste selts 13. sajand vanim info eestlaste kohta Läti Henriku Liivimaa Kroonikas esimesed üksikud eestikeelsed sõnad, Taani hindamisraamat 16. sajand J. Lelowi Kullamaa Käsikiri ( credo ma usun, baternoster meie isa, Ave Maria ole tervitatud Maria) Pandi esimest korda kirja eesti keel 1517. jumalateenistusi hakati pidama rahvuskeeles 1525. olevat välja antud esimene eestikeelne rmt 1535. Wanradt-Koelli katekismus, leiti 1929 Saksamaal ühe teise raamatu kaanetäidisena, raamatu ilmus kahekeelsena , saksa-(põhja)eesti, küsimuste-vastuste vormis piibliteemaline raamat. 1622. ilmus lõunaeestikeeles Agend aParva 1630
1) Dialoog - Dialoog ehk kahekõne on kahe või enama isiku omavaheline vestlus. 2) Draama - tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend 3) Monoloog - kõne iseendaga v. kellegi kujuteldavaga 4) Remark märkus; selgitav, nõuandev märkus autorilt näitlejale, lavastajale v. lugejale 5) Repliik - ütlus, märkus v. vastus teise sõnadele. 6) Karakter - selgesti väljenduva isikupäraga kirjanduslik kuju; tegelaskuju. 7) Intriig - kirjandusteose tegevuse kulg, mis põhineb vastakate huvidega tegelaste võitlusel. 8) Konflikt - kokkupõrge, lahkheli vastandlike, erinevate seisukohtade, arvamuste v. vastandliku olemuse pinnal. 9) Stseen - lavateose väikseim osa, millel on ühtne tegevus ja muutumatu tegelaskond, etteaste 10) Vaatus - lavateose suurim alajaotus, mis omakorda võib jaguneda piltideks ja stseenideks. 11) Komöödia - lõbusasisuline, lõbusa lõpplahendusega näidend (üks dramaatika zanreid). 12) Tragöödia - traagilise lõpplah...
Koostanud: Indra Arvik 9A Viimne Reliikvia "Viimne reliikvia" on Eesti film aastast 1969. Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad". Sisu Hans von Risbieter, "Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa. Filmiliik: Seiklusfilm Lavastustöö: Grigori Kromanov Produtsent: Raimund Felt Käsikiri: Arvo Valton Operaatoritöö: Jüri Garsnek Filmistuudio: Tallinnfilm Aasta: 1969 Esilinastus: 23. märts 1970 Kestus: 86 minutit Riik: Nõukogude Liit Keel: eesti Heliline pilt Muusika: Uno Naissoo, Tõnu Naissoo Laule esitab - Peeter Tooma Laule esitab - Georg Ots (vene...
Haridus 3 aastat Naelavere külakoolis ja Kodavere Kihelkonnakool, Hugo Treffneri kool. Huvi kirjanduse ja kirjanikuameti vastu tärkas tal Virumaal, Triigi- Avispeal , kus ta abistas oma kirjamehest venda . 1885. a alustas Liiv tööd ajakirjanikuna vahelduva eduga ajalehtedes : ,, virulane" , ,, olevik" ja ,,sakala". 1892. loobus ta ajakirjanikutööst, kavatsedes hakata vabaajakirjanikuks. Lühikese ajaga valmisid : jutustus ,, vari ,, , juttude kogu ,, kümme lugu ,, ja luuletuskogu käsikiri. Ta jätkas veel mõnda aega kirjanikuna Alatskivil ( jut. ,, käkimäe kägu ,, ja ,,nõia tütar ,,. Kuid siiski oli haigus arenenud nii kaugele et ta paigutati närvikliinikusse. Järgnevalt kadus ta avalikusse eest ligi 10.neks aastaks. Haigusaastad tähendasid liivile kodudust, rändamist ulualuse ja hingerahu otsinguil, ning läbielatu ja tunnetu luulendamist. Tähelepanu ja tunnustus innustasidki Liivi uuesti aktiivsele kirjanikutööle. Kuid siis oli juba hilja . Ta suri 01,12,1913
Schardl, C.L. & Craven, K.D. 2003. Interspecific hybridization in plant-associated fungi and oomycetes: a review. Molecular Ecology 12: 2861–2873.lishing Zolan, M.E. 1995. Chromosome-length polymorphism in fungi. Microbiological Reviews, 49: 686–698. Tamm, H. 2004. Seeneperekonna Peziza (Pezizales, Ascomycota) gruppide P. varia ja P. violacea ning lähedaste liikide fülogeneetiline analüüs rDNA ITS regiooni alusel. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool. Käsikiri. Tamm, H., Kullman, B. & Kullman, K. 2005. Fungal Genome Size Database. In: Programme and Book of Abstracts of XVI Symposium of Mycologists and Lychenologists of Baltic States. 44. Cesis, Latvia. Taylor, W., Jacobson, D.J. & Fisher, M.C. 1999. The evolution of asexual fungi: reproduction, speciation and classification Annual Revue of Phytopathology 37: 197–246. Taylor, J.W., Jacobson, D.J, & Kroken. S. 2000. Phylogenetic species recognition
Kogumikud on aastatest 2013 ja 2014. leidke eestikeelseid raamatuid märksõnaga ,,arhiveerimine", kirjeldage otsingut; Liitotsing, sisestasin märksõna ,,arhiveerimine", keeleks valisin eesti ja teaviku laad raamat. Tulemuseks sain 4 kirjet sooritage otsing autorinimega Murulaid, Tiia, analüüsige tulemust; Liitotsing, sisestasin autori Murulaid Tiia. Tulemuseks sain 3 kirjet, 2 raamatut ja 1 käsikiri. Raamatuteks olid Ettevõtte ja majandusarvestuse õppetooli üliõpilasuurimuste kogumik 2014 ja Kategooria juhtimine kaubanduses. Käsikirjaks oli Tiia Murulaid magistritöö teemal Sotsiaaltöö valdkonna töötajate täiendkoolituse vajadused ja võimalused, 2007 aastast. 3. Sooritage otsing andmebaasis URRAM ning leidke vastused järgmistele küsimustele ning kirjeldage otsingute käiku: 4p
Nooremas Eddas käsitleb ta vanu jumalaid kui ammu elanud silmapaistvaid inimesi, keda rahvas hakkas ajapikku jumalatena austama, sest ristiusk oli neile veel tundmatu. Teost nimetatakse ka proosaEddaks, kuna suurem osa Noorema Edda tekstist on proosavormis, erinevalt luulevormis Vanemast Eddast. Noorem Edda on säilinud mitmetes käsikirjades, neist seitse tähtsamat pärinevad 14.17. sajandist. Kui Vanema Edda käsikiri 17. sajandil leiti, oli Snorri Edda Islandil laialt tuntud. Esialgu arvati, et Snorri ammutas oma materjali Vanemast Eddast, nii hakatigi neid eristama kui nooremat ja vanemat. Mõlema Edda materjal pärineb suulisest rahvapärimusest ja on mingil määral mõjutatud kristlikust maailmapildist. 3. Anglosaksi eepos ,,Beowulf" "Beowulf" on vanim germaani sangarieepos. Selle loojaks on oletatud 8. sajandil elanud
Neist ainult 50 pole enam kasutuses, ülejäänud aga pakuvad tänapäevani jälgitava, paljudes ürikutes fikseeritud võrdlusmaterjali keele muutumise uurimiseks. esimene säilinud eestikeelne sidustekst, nn. Kullamaa käsikiri, on dateeritud aastatega 1524–1528. Sellesse katoliiklikusse kirikuteksti kuulub kaks palvet — “Pater noster” ja “Ave Maria” — ning “Credo”. 16. sajandi alguses kogu põhjapoolset Euroopat raputanud reformatsiooni jõudmine Eestisse andis täiendava
sügavustesse, kuhu muidu ei pääseks. Oluline on ka tunnetus. Võitleb kõrgekvaliteetse kunsti eest ja tahab vaid parimat, iroonia maitsetuse vastu. Kogus leidub ka mõni armastusluuletus, mis on aga põhiteemadega kasvõi kaugelt seotud. Alveril oli selge ja loomulik keel, pingutamata värsid ja täpne riim. Sõnamängulisus. Hilisemas elus kurbus ja süngus, tema luulet ei avaldatud ka mingi aeg, siis tõlkis rohkem. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. Betti Alverile ei olnud sõjajärgsed aastad loominguliselt viljakad, neid varjutasid Heiti Talviku seadusetu arreteerimine ja küüditamine ning luuletajale osaks saanud umbusaldus. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus, mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsavutuseks. Luuletajana alustas Betti Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Valmistades
Titanic Stefani Kask 9A Pirita Majandusgümnaasium Filmi tutvustus Titanic on 1997. aastal valminud romantilise sugemetega draamafilm. Film jutustab loo luksusauriku Titanic ainsast reisist Euroopast Ameerika Ühendriikidesse 1912. aasta kevadel. Informatsiooni Filmiliik: romantiline draama Lavastustöö: James Cameron Produtsent: Jon Landau, James Cameron Käsikiri: James Cameron Montaaz: James Cameron, Conrad Buff, Richard A. Harris Operaatoritöö: Russell Carpenter Muusika: James Horner Filmistuudio Paramount Pictures (Ameerika Ühendriigid, Canada) 20th Century Fox (rahvusvaheline) Loomeaasta:1997 Esilinastus:19. detsember 1997 Kestus: 3 tundi 14 minutit Riik: Ameerika Ühendriigid Keel: inglise keel James Francis Cameron Cameron on sündinud 16. august 1954. aastal. Ta on Kanada filmirezissöör, lavastaja, stsenarist, toimetaja, ja leiutaja. Samuti on ka kirjeldatud biograaf osana- teadlane ja osalise kunstnik, Cameron on aidanud vee...
patronaazi. Firenze kannatas 1348. aastal Musta surma tõttu, mis leidis kajastamist hiljem Decameronis Maailmakuulsa peateose "Dekameron" kirjutas ta juba küpse kirjamehena Boccaccio alustas Decameroni kirjutamist 1349. aastal Töö oli suuremaltosalt 1352. aastaks valmis See oli Boccaccio viimane saavutus kirjanduses ja üks tema viimastest itaalia keelsetest töödest Teine ainus suurtöö oli Corbaccio Boccaccio parandas Decameroni 13701371 aastatel See käsikiri on säilinud tänaseni. Tema viimased eluaastad olid haigustest vaevatud Ta suri Cerdaldos 21 detsembril, 1375. Looming Algas 1330. aastate keskpaiku Kirjutas luulet kui ka proosat Oma peateose, klassikalise novellikogu "Dekameron" (Decamerone; 'kümmepäevak') kirjutas ta aastatel 13491353 Millest räägivad tema novellid? Inimeste pattudest Nõrkustest Ülistades armastust Imetleb teravat mõistust Pilkab rumalust Jumalasulaste liiderlikkusest Ükski novell ei räägi otseslt
,,Vanem Edda" Keskaja Islandi kirjandus Islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogumik on ,,Vanem Edda". Edda luule on säilinud mitmes käsikirjas, millest tähtsaim on 13. saj pärit Codex Regius. Edda laulude autoreid ei teata ja laulude aluseks on suuline rahvapärimus. Arvatakse, et laulud on kirja pantud 11.-12. saj, aga kogumiku käsikiri koostati 13.saj. Süzee Edda laulud jagunevad kahte rühma: jumala- ja kangelaslauludeks. Tuntumad jumalalaulud on nt: Völuspá ( Nägijatari kuulutus); Hávamál (Õilsa ütlemised). Jumalalaulud räägivad maailma ja inimühiskonna tekkimisest ja hävimisest, jumalate ja teiste üleloomulike olendite tegemistest ning jagavad inimestele õpetussõnu. Kangelaslaulud räägivad germaani rahvaste ühistest muinaskangelastest, kellest tuntuim on Sigurd
Jutustused: • „Diabolaad“ (1923) • „Morfium“ (1927) Näidendid: • „Põgenemine“ (1928) • „Batum“ (1939) „Meister ja Margarita“ • 1928. a alustas romaani kirjutamist. • 1966. a avaldas teose tema lesk Jelena (26a pärast Bulgakovi surma). • Raamatu avaldamisele järgnes Bulgakovi loomingu rahvusvaheline tunnustamine. • Raamat tõi vene keelde mitmeid väljendeid, millest tuntuim on ütlus "käsikirjad ei põle". Meistri hävinenud käsikiri mängib romaanis olulist rolli. Ka Bulgakov põletas romaani mustandi ning oli sunnitud teose mälu järgi ümber kirjutama. • Romaanis kritiseerib Bulgakov Nõukogude ühiskonda ning kirjanduslikke institutsioone. • Raamatut hinnatakse selle filosoofiliste alltekstide ning kõrge kunstilise taseme pärast. Romaanis on omavahel seotud kaks ajaperioodi ning tegevusliini: ühelt poolt kaasaegne Moskva ja teiselt poolt Kristuse-aegne Jeruusalemm.
eelklassides ettevalmistust. Kõik toimub Orffi instrumentaariumi abil. Carmina Burana on kirjutatud 1937. aastal orkestrile, solistidele ja koorile. Tegelikult moodustab see triloogia ,,Trionfi" koos teoste ,,Catulli Carmina" (catulluse laulud) ja ,,Trionfo di Afrodite" (Aphrodite Triumf). Carmina Burana tähendab tõlkes ,,Beuerni laulud". Selle tekstid on 13. saj Saksamaa tudengite ja mässumeelsete õpetlaste ladina- ja ülemsaksakeelsed värsid. Käsitlevad ajalikke rõõme ja naudinguid. Käsikiri leiti 1803. Lõuna Saksamaalt Benediktbeuernist. Mõndade tekstise juures on ka neumades noodid. See annab aimu, milline muusika võis saata tekste. Orff ei kasutanud neist ühtegi meloodiat. Mõned leheküljed olid ka puudu, kui käsikiri leiti. Selles olevad poeemid võib üldiselt jagada ka teemade kaupa osadesse: · 55 laulu moraalist ja narrusest · 131 armastuselaulu · 40 joomalaulu · 2 pkemat keskaegse teatri tükki
aastal. Noore kirjaniku teine peateos "Invaliidid" ilmus 1930. aastal. Betti Alveri hilisemas loomingus tõusis esile luule. Luulet viljelema õhutas Betti Alverit kontakt noorte poeetidega. Teiselt poolt vormis tema talenti eruditsioon. Eesti luulest on Betti Alveri meelisautoriteks olnud kõigepealt Marie Under, seejärel raskepärasem Gustav Suits. Betti Alveri esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. a. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. Betti Alverile ei olnud sõjajärgsed aastad loominguliselt viljakad, neid varjutasid Heiti Talviku seadusetu arreteerimine ja küüditamine ning luuletajale osaks saanud umbusaldus. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Pu?kini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsavutuseks.
Ühtse Eesti kirjakeele väljakujunemine oli vajalik, sest puudus ühtne kirjakeel, eesti kirjakeel on olnud väga murreterohke, jaotatakse kolmeks põhimurdeks(põhja-,lõunaeesti ning kirderanniku). Ühtse kirjakeele kujunemisele aitas kaasa piibli tõlkimine ja ilmumine. Piibli tõlkimine võttis aega üle 100 aasta ja oli tähtis eelkõige sisu poolest- pani aluse laialdase sõnavara loomisele, sisaldab kõige erinevamaid tekste, mida kirjakeel on suutnud edasi anda. Eestikeelse piibli käsikiri ilmus 1736 ja valmis piiblit ilmus 1739 trükiarvuga 6015 ja selle tõlkimisel oli suur panus A.T.Hellel. Anton Thor Helle(1683-1748) eesmärgiks oli luua asjakohane ja ulatuslik ülevaade eesti keele ehitusest ja sõnavarast ning korrastada kirjakeele normid. On koostanud sõnaraamatu erinevate lausenäidistega ja omas suurt rolli piibli tõlkimisel, tõlkis nii Uue kui Vana Testamendi. Eesti kirjakeele ärkamisaeg sai hoo sisse 19.saj, esimesed ärkamisaja ideoloogid olid
, Furst, E., Hill, W. & Krathwohl, D. (1956). Taxonomy of educational objectives: The classification of educational goals. Handbook 1, Cognitive domain. New York: Longmans Green. Hartley, J. (2001). Text design. The Handbook of Research for Educational Communications and Technology. Bloomington: AECT. Elektrooniline allikas: URL= http://www.aect.org/Intranet/Publications/edtech/27/27-02.html Hendre, H. (1992). Retsensioon I. Peili "Mehaanina. Õpik 10. klassile" käsikirja kohta. Käsikiri. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool. Voolaid, H. (2000). Mehaanika aineprogramm. Kood FKMF.01.072. TÜ füüsika osakonna Internetilehekülg, URL= http://www.physic.ut.ee/oppetoo/aineprogrammid/fkmf/fkmf.01.072.html . ., . ., . . (1994). 2. . : «-». . . 162168. (2005). . : « ». . . 47. . . 2122. . . 2324. . . 53 57. . . 63. . . 79. . ., . . (2000). . : «» . . 34. . . (1996). . : « ""» . . 19. http://ru.wikipedia
(2,8 Mb) (1 Mb) Kahehäälne vokaal a Kolmehäälne vokaal a capella. capella. Laserplaadilt "Carmina Laserplaadilt "Carmina Sanctorum". Sanctorum". Flos ut rosa Firenze Margot labourez les käsikiri, XIII sajandist. vignes Jacob Arcadelt Fiidel, keskaegne lauto, (u.1500-1568) (3,4 Mb) (2,8 Mb) rataslüüra, löökpillid. Kahehäälne vokaal, Laserplaadilt "Carmina fiidel, renessanslauto. Sanctorum". Salvestus kontserdilt
Saar. "Püha öö" mille saksa keele orginaalpealkiri on "Stille Nacht, heilige Nacht“ on maailma tuntumaid jõululaule, mille esmaettekanne toimus 25. detsembril 1818 Austrias Oberndorfis. See laul on tõlgitud rohkem kui 300 keelde, mis teeb temat ühe kõige enim tõlgitud lauluks. Teksti autoriks on Joseph Mohr ning muusika on loonud Franz Xaver Gruber. Preester Joseph Mohr oli tulnud Oberndorfi kirikusse juba aasta varem ja laulu sõnad olid juba kirja pandud 1816. aastal. Laulu algne käsikiri läks kaduma aga leiti hiljem üles ja taastati. Laul on aeglane ja hällilaulu moodi. Kontsert meeldis mulle väga, seal sai ise kaasa laulda, tekitas jõulutunde ja sain suurepärase tundega lahkuda kirikust. See oli kõik väga lõbus. Mõne loo ajal tekkisid külmavärinad ja tekitas häid emotsioone, hea oli kuulata. Kontsert oli hästi korraldatud ja kõik oli meeldiv. Publik oli kaasaelav ja lõbus, rahvast oli palju. Kokkuvõtlikult oli kontsert siiski ilus, kuigi jõulud olid juba
Günter Wilhelm Grass, sündinud 16. Oktoobril 1927 poolas, on saksa kirjanik, Nobeli kirjandusauhinna laureaat 1999. aastal. Günter Grassi vanemad pidasid juurviljapoodi. Ta teenis Teise maailmasõja ajal tankiüksuses, kuni ta sai haavata ja sattus pärast sõda ameeriklaste kätte vangi. 1956. aasta algusest 1960. aasta alguseni elas ta Pariisis, kus valmis ka romaani "Plekktrumm" käsikiri. Kuulsamad teosed Danzigi triloogia: ,,Plekktrumm" ,,Kass ja hiir" ,,Koera-aastad" Plekktrumm valmis 1959 a. Novell on osa Danzigi triloogiast. Selle põhjal tehti ka film 1979. Aastal, Film võitis mõlemad Palme d'Ori ja parima võõrkeelse filmi tiitli. Teos räägib ühest poisist ja tema seiklustest. Kui poiss sai kolme aastaseks, siis sai ta endale sünnipäevaks plekktrummi, millest saab tema kõige tähtsam ese. Samal päeval otsustab peategelane, Oskar, kasvamise lõpetada
· Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. ·Ta kuulus luulerühmitusse Arbujad. ·Ta oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi auvilistlane. Looming · Kooliajal kirjutas romaani "Tuulearmuke", millega sai "Looduse" romaanivõistlusel II auhinna. Teine peateos "Invaliidid" ilmus 1930. aastal. ·Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastal ja kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. · Tema esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. a. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. · Arbujate aastad ·Alveri abikaasa Heiti Talvik arreteeriti ja küüditati ning ta suri 1947. aastal Siberi vangilaagris. Looming · Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964). · Tõlkis ka Kristjan Jaak Petersoni saksakeelseid värsse. · Luuletajana hakkas tegutsema taas kuuekümnendatel aastatel, valmistades trükiks ette oma valikkogu "Tähetund".
Mirgi tüdruksõbra Loola lahkumisega oma endise elukaaslase juurde, jättes Peetri täiesti üksi käsikirja ei avaldata, lootus täisväärtuslikule elule on kadunud ning ka ainus mõistja, Loola, jätab ta maha. Peeter Mirk sümboliseerib laiemalt kõiki Eesti elanikke peale II maailmasõda kannatanud nõukogude reziimi tõttu, seesmiselt vabad, ent siiski jõuetud midagi ette võtma. Omamoodi peategelane on kuninga asehaldur Andres ning tema käsikiri. Teiseks oluliseks sümboliks raamatus on vana klaver, mida Mirk aitab oma sõbral Sõrdil tütre juurde kolida. Klaver, mille Sõrd ostis Eesti Vabariigi ajal, sattus okupatsiooni saabudes võõrastesse kätesse. Sõrdi abikaasa, kes viidi Siberisse, müüs maha oma maja, et tütrele pulmakingitust teha ning klaver, millel ta lapsena mängis, võõraste käest tagasi osta. Klaara-proua, kes klaveri uueks omanikuks oli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
