Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"matkarada" - 89 õppematerjali

matkarada - Oandu-Võsu, Võsu-Nõmmeveski, Nõmmeveski-Liiapeksi, Käsmu matkarada, RMK matkatee.
thumbnail
3
doc

Matsalu, Soomaa, Alam-Pedja

Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba: Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba ja Kuresoo raba. Neist Kuresoo on Eesti suurim raba. Matsalu rahvuspargis on mitmeid infotahvlitega varustatud ja tähistatud loodusradasid, kus matkamine peaks jõukohane olema igale vanusele, sest rajad on suhteliselt lühikesed ja kergesti läbitavad. Matkaradadeks on Penijõe matkarada, Suitsu matkarada, Salevere matkarada, Näärikivide õpperada, Kiideva ­ Puise matkarada. Rahvuspargis on ka 6 linnutorni. Penijõe matkarada kogupikkus: 5 km Matkaraja eesmärk on tutvustada kaitsealale iseloomulikke maastikke: roostikku ja rannaniite koos nende elustikuga. Rajal on 7 meetri kõrgune vaatetorn. 1. Penijõe parkimisplats. Siit algab matkarada. Penijõgi saab alguse Lihula rabast ja ümbruskonnast. 2. Prandi oja saab alguse Lihula linnast. Alates 1997...

Looduskaitse
20 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Muraka ja Puhatu soostik

[] Muraka soostik on üks kuulsamaid muraka- ja jõhvikakasvupaikasid ning nende korjamine on lubatud. Soostikus leidub mitmeid erinevaid kaitsealuseid taime- ja linnuliike. Kaitseala kuulub üle-euroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade kaitse. [] Soostiku külastamiseks on rajatud spetsiaalne matkarada , mille tinglik alguspunkt on Oonurme Külaseltsi poolt rajatud loodusõppekeskus, kus lisaks loodushariduslikele ekspositsioonile on võimalik teada saada raja kohta täiendavat infot. Rada on 23km pikk, millest Muraka looduskaitsealale jääb 3,6km. Seal on võimalik ka telkida ja lõket teha, kuid ainult selleks ettenähtud kohtadesse. [] Muraka looduskaitse eeskirja 2007. aasta määruse järgi on kaitseala peamine eesmärk kaitsta,...

Keskkond
25 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eksami küsimused ja vastused

Loodusturism- on loodusressurssile baseerv turism, mille phul looduskeskkond võib olla nii: a) objekt(Piusa liivakoopad), b) eesmärk(nt. Linnuvaatlus kui ka), c) motivaator( nt. Looduses toimuv paintboll). Maaturism- see on maapiirkondades aseteidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Ökoturism- on kvaliteetturism. arendamise heaks. on koondnimetus kvaliteetturismile, mille ambitsioonideks on tegutseda loodus- ja keskkonnakaitse, teadmiste levitamise, kultuurilise mõistmise ja kohaliku majanduse. 2. Säästva turismi põhimõtted- 1)kasutada resursse säästvalt, 2)vähenda ületarbimist ja reostust, 3)hoia mitmekesisust, 4) intrigeeri turismi kohalikul ja riiklikul tasemel, 5)edenda kohalikku majandust, 6)tööta kohaliku elanikkonnaga, 7)pea nõu kõikide huvigruppidega, 8) koolita personali, 9)turusta turismi vastutustundlikult, 10)vii läbi turismiuuringuid ja jä...

Loodusturismi alused
100 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala

ehitatud kõrts. Jäneda jahiloss Joonis 7. Jäneda Suurvanker Albu mõis PõhjaKõrvemaa Eestimaa Sveits pakub metsade, ooside, rabade ja järvede keskel kauneid loodusvaateid ja võimalusi erineva pikkusega matkadeks Üks populaarsemaid rattamatkakohti Matkarajad RMK poolt tähistatud Joonis 8. Vaatetorn Venemäel Joonis 9. Tõukekelgumatk Joonis 10. PõhjaKõrvemaa Joonis 11. Matkarada Põhja looduskaitseala kaart Kõrvemaal Google Wikipedia matkad.elektriraudtee.ee www.goestonia.ee www.janedaturism.ee Teatmeteosed...

Geograafia
43 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Põhja- Kõrvemaa

Maastikukaitsealal on üle 30 järve, neist Metstoa Umerikjärv (sügavus 14 m) on Põhja - Eesti sügavaim. 40 % kaitsealast hõlmab mets, 50% hõlmavad sood ja rabad. Paukjärve oosile ja Venemäele on püstitatud vaatetornid. Põhja - Kõrvemaa olulisemaks vooluveteks on kaitseala idapiiril voolav Valgejõgi ning läbi kaitseala looklev Soodla jõgi. Viimane varustab Tallinna joogiveega. Omapärane on 150 ha suurune Jussi lagendik. Inimasustus on hõre. Aastatel 1911-1918 elas Koitjärve metsakülas Oru talus A.H.Tammsaare. 1931-1940 tegutses Paukjärve kaldal Noorte Meeste Kristliku Ühingu laager, 1953.a. rajati sinna Nõukogude armee polügon ning kohalikud elanikud sunniti lahkuma. Kaitsealal on 3 looduse õpperada ja mitmeid matkaradasid . Külastajatele::Paukjärve looduse õpperada Õpperada on 5 km pikk ja kulgeb mööda Paukjärve ümbruse metsateid ja - radu. Maastik on vahelduv, näha saab Soodla jõg...

Geograafia
17 allalaadimist
thumbnail
21
ppt

Turism põlvamaal

käinud isegi kõik põlvamaalasedgi, kuid kus käib väga palju välisturiste nimelt on turistide tiheda liikluse tõttu isegi mõned kohad ajutiselt suletud nagu näiteks: Akste Sipelgariik ja Piusa koopad. Taevaskoja Piusakoopad Midagi huvitavat tegemist: Taevaskoja kõrgseiklusrada Kanuuga Ahja jõele... Saabumine sipelgakuningriiki · Kiidjärvel asub Sipelgakuningriik, kus on umbes 200 sipelgapesa. Matkarajad · Tilleoru matkarada · Suur-Taevaskoja ­ Otteni matkarada · Saverna matkarada · Valgesoo matkarada · Võhandu jõe ürgoru matkarada Meteoriidikraatrid · Ilumetsa meteoriidikraater KURADIHAUD PÕRGUHAUD · Tsõõrikmäe meteoriidikraater Sõjatare müürid · Suur-Sõjatare müür · Uku-müür · Väike.Sõjatare müür Ridali lennuväli Marjamäe talu Ning ka majutus on rikkalik... · Minna võid nii hotelli, mis asub Põlva...

Arvutiõpetus
30 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Pangodi maastikuakaitse ala

puhkemajanduslikult väärtuslikku puistut ning pargi-ja aiakunsti kujunduselemente. 2. Pangodi piiranguvöönd hõlmab kaitseala piires olevat maa-ja veeala väljaspool Kodijärve pargi piiranguvööndit. Enamik siinsest territooriumist on olnud kasutusel põllu-ja karjamaadena. Looduslikku taimkatet on säilinud peamiselt kuuse-männimetsana Palumägedel ja väikeste soolaikudena järvede ääres. Palumägedel asub matkarada , parkla, ujumisrand, telkimis-ja lõkkekohad. http://www.visittartu.com/1194 www.maaamet.ee/uusuit/index.asp http://www.geopeitus.ee/?p=350&c=582 http://www.lc.ee/foorum/lc/showflat.pl? Cat=&Board=Uudised&Number=11020&page=32&view=expanded&sb=6...

Geograafia
10 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Rätsa puhkekodu

Samuti langetavad meie kasuks ka loomahuvilised kuna pakume fotojahti. Samuti need kliendid, kes on huvitatud aktiivpuhkusest. Otseloomulikult on üheks suuremaks mõjuteguriks hind, mis pole eriti kallis. Konkurendid ja konkurents. Kõige otsesemad konkurendid on need, kes pakuvad aktiivpuhkust.Rakke vallas pole aga selliseid ettevõtteid, küll aga on mujal. Kaudseteks konkurentideks on Nelijärve puhkekeskus, Paunküla puhkekeskus, Karepa, Neeruti matkarada . See ei loe et need asuvad kaugemalt Rätsa puhkekodust,loeb see, et nad on ligemal suurlinnadele. Mitmed need puhkekeskused pakuvad klientidele matkasi, ekskursioone kui ka sauna. Seega on nad meile konkurentideks. Samuti on neil juba välja kujunenud maine, mis on neile kasuks. Neid on lihtne neti otsingumoorotist üles leida. Samuti on suur pluss ka see, et nad asuvad keset loodust, eemal linnadest. Miinusteks on samas ka asukoht, kuna nad pole ligidal suurlinnadele ja seetõttu peavad nad...

Äriplaan
635 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Äriplaan

Lähim lennujaam asub 185 kilomeetri kaugusel ja lähim haigla 21 km ja postkontori võib leida ka Mäetaguselt.Looduslikest vaatamisväärsustest tasub nimetada kaevandusi ja suuri mägesid. · Ajaloolistest vaatamisväärsustest tuleb nimetada muidugi Foma talu ennast, samuti on lähedal mõis ja Mäetaguse rahvamaja, Kiikla rahvamaja ja Selisoo matkarada , Fomamägi. · Suvitajatele on pakkuda suurepärased ujumis- ning kalastusvõimalused tiigis(supelmajas vaid ujumist), mis pole kaugel talust. Vajalikud sertifikaadid Atesteerimine algab käesoleva aasta 16. juunil ja kestab vastavalt vajadusele. Foma talu puhul on peahoone renoveerimine olulise tähtsusega kuna kergendab hindamist ja turismitalu staatuse määramist. 6...

Majandus
485 allalaadimist
thumbnail
26
ppt

Minu kodukoha turism

Viljandimaa loodus: Hendrikhansu põrgu paljand. Lopa paljand. Lossimägede paljand. Iivakivi. Kõpu laiakivi. Loodi-Püstmäe lehisepuistu. Mägiste kuusk(13-ne haruline). Mägiste põrguhaud e Maimu koobas. Oti õunapuu. Pilistvere Kivikangur. Trepimägi. Varesemäed. Viiralti Tamm. Sammuli rändrahn. Viljandi rippsild. Jne. Parika looduskaitseala. Loodi looduspark. Loodi põrgu.. Soomaa rahvuspark. Teringi matkarada ja Lilli Loodusmaja. Tilli kadastik. Tõllamäe tamm ja tammik. Uueveski org ja männik. Paistu tehisjärv. Sinialliku (ohvriallikas). Suure-Jaani järv. Tusti park ja paisjärv. Võrtsjärv. Viiratsi park ja tiigid. Viljandimaal on ka erinevaid muuseume, parke ja linnuseid!...

Turism
32 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Paide

Seli raba põhjaosas asub õõtsuvate kallastega Selijärv, rabast vahetult lõunas endises karjääris Vahesaare järv. Tellissaare raba põhjaosas paiknevad Matsimäe Pühajärv ning Kaanjärv. Pühajärv on üks sügavamaid rabajärvi Järvamaal. Seli ja Laeksaare raba lääneserval kulgeb vähesõidetav tee, kust avaneb kauneid vaateid Kõrvemaa mitmekesisele maastikule. Üle Ohusilla mäe ja läbi Seli raba kulgeb Simisalu­ Matsimäe matkarada . Siinsed metsad ja rabad pakuvad oma puutumatuse ja avarusega suurepärast pelgupaika rohketele linnu- ja loomaliikidele, kellest mitmed on ümbruskonna kultuurmaastikel muutunud haruldasteks. Kasutatud materjal http://jol.cma.ee http://www.goestonia.ee http://www.jarva.ee/...

Geograafia
17 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Rahvuspargid

lk-4 2. Parika järv ja Parika raba...................................................................lk-5 Soomaa rahvuspark Seotud objektid Meiekose lõkkekoht, Karuskose metsavahi lõkkekoht, Mulgi heinamaa, Kuuraniidu lõkkekoht, Oksa lõkkekoht, Hüpassaare Lõkkekoht lõkkekoht, Ruunaraipe lõkkekoht, Läti lõkkekoht, Öördi järve lõkkekoht Matkarada Tõramaa puisniidu matkarada (1,5 km) Muu Oksa ait Teabepunkt RMK teabepunkt Soomaa rahvuspargi keskus Koprarada (1,5 km), Meiekose õpperada (2,8 km), Ingatsi õpperada (4,2 km), Riisa õpperada (5 km), Lemmjõe õpperada (4,6 km), Õpperada Kuuraniidu õpperada (1 km), Hüpassaare õpperada (5 km), Öördi järve õpperada (1,4 km) Soomaa rahvuspark on loodud suurte rabade, lamminiitude, metsade ja kultuuripärandi kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. 390 km² suurune...

Keskkonnaõpetus
21 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Nimetu

Hawaii saarestik - vulkaanide ja tulejumalanna Pele kodumaa. Mirko Melser Tartu Tamme Gümnaasium 10.B klass 16. september 2009 a. Vähe on Hawaii saarestiku kõrval kohti, mida nii sageli kirjeldatakse ülivõrdes. Juba legend Hawaiist kui imeliselt lõhnavast saarestikust ja kauneimast maast on Lõunamere tuntuim. Sellise ülima tiitliga pärjatakse tihti ka Hawaii naiste graatsiat ja ilu, mis kõige ehedamalt väljendub nende maailma "magusaima" muusika saatel tantsitavas hulahulas. Hawaii on sageli see kõige-kõigem ka arvudes. Näiteks on keset Vaikset ookeani paiknev Hawaii maakera kõige isoleeritum saares...

17 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Minu kodukoha turism

Kuna vabas õhus maitseb toit alati paremini, pakutakse ka kohapeal kehakinnitamise võimalust. Sõbralik ja asjatundlik teenindus aitavad leida huvitavaid tegevusi terveks päevaks. Kellele ja milleks on vaja Maanteemuuseumi - vastuse leiate ainult kohale minnes. 2.2. Merioone allikas Merioone viib mereni. Läbi palumetsa ja salukuusiku jõuab matkarada viimaks raja kaugeima punktini ­ Merioone allikani. Varbuse oja (ka Kaderna oja) paremal kaldal püstloodis paljanduvat roostepunast liivakivikaljut ja selle alt välja voolavat kristallselget Merioone allikat võib õigustatult pidada kaitseala pärliks. See on siinsetest allikatest üks veerohkemaid. Selline müstilise ilmega paik on loomulikult innustanud inimeste kujutlusvõimet ja seega on paigaga seotud hulk legende, mis allika omapärast nime seletavad...

Turism
36 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Matsalu rahvuspark

· Matsalu rahvuspargi unikaalse maastikuga pääseb tutvuma jalgsi, jalgrattal ja Matsalu lahel paadiga. · Rahvuspargis on 6 linnutorni (Keemu, Haeska , Suitsu, Penijõe, Kloostri ja Jugassaare) · Matsalu rahvuspargis on mitmeid infotahvlitega varustatud ja tähistatud loodusradasid, kus matkamine peaks jõukohane olema igas vanuses vandersellile, sest rajad on suhteliselt lühikesed ja kergesti läbitavad. · Penijõe matkarada · Suitsu matkarada · Salevere matkarada · Näärikivide õpperada · Kiideva ­ Puise matkarada Rõngastuskeskus · Eesti linnurõngad kannavad signatuuri ESTONIA MATSALU. · Nii asub ka rõngastuskeskus siin ja koordineerib lindude ja nahkhiirte märgistamist kogu Eestis. Siia kogutakse andmed kõigi Eestis rõngastatud lindude kohta, samuti leitud rõngaste kohta Eestist ja mujalt. · Lõviosa lindudest rõngastatakse...

Keskkonnageograafia
21 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Võrumaa

Lisaks on veel ehtne suitsusaun.Vanasse veskihoones asuvad seminari- ja peoruumid. Seminariruum mahutab 30-60 inimest (sõltuvalt toolide paigutusest), peoruumis saab pidutseda kuni 60 inimest. Õues on võimaliks tegeleda erinevate sportliketegevustega, suvel om võimalus püüda vikerforelli. Puhkemaja lähedalt viib mööda 15 km pikkune Piusa Ürgoru matkarada (Piusa Ürgoru puhkekompleks... 2009). Toitlustus: · Kõtu Kosutuse Nulk (Meremäe vald) ­ Ehedad seto söögid ja traditsioonidest inspireeritud setopärased suupisted ning toidud, seto leelo, majutus setopärases külalistemajas või lihtsas puhkemajas. Piirkonna suurim suitsusaun, lisaks soome saun, kohalik käsitöö ja muud aktiivsed vaba aja tegevused (Kõtu Kosutuse Nulk... 2009). Aktiivne tegevus:...

Turism
23 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Puistu ehk puisniit

Sellest võib valmistada nooleotsi ja masinaosi. Lisaks kasvavad puisniitudel ka suur käopõll ­ tagasihoidlikult roheline käpaline, raudtarn, sinihelmik, harilik võipätakas, ümaralehine uibuleht, hall käpp, kahelehine käokeel ehk ööviiul, harilik käoraamat, vööthuul-sõrmkäpp, haisev jooksjarohi, hammasjuur ja pruunikas pesajuur ­ fotosünteesivõimeta käpaline. Kasutatud allikate loetelu: Riikliku Looduskaitsekeskuse infovoldikud: Laelatu puisniit, Kiideva-Puise matkarada R. Kuresoo, Puisniidud, Natura 2000 infovoldik Viita puisniidu infotahvel http://www.pky.ee/puisniidud/iseloomustus.htm...

Eesti loodus ja geograafia
46 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Suure Jaani kirik

Ala on rikas ka kaitsealuste liike ja nende elupaikade poolest. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud vaid selleks ette nähtud kohtades. Rohkem kui 20 osalejaga rahvaürituste korraldamiseks tuleb luba saada kaitseala valitsejalt. Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine, maastikusõidukiga sõitmiseks tuleb saada luba kaitseala valitsejalt. Matkarajad Endla järve matkarada (8,5 km) Rajale jäävad sellised loodusväärtused nagu Kaasikjärve raba, Endla järv (287 ha), lodukaasik, Endla puisniit, Mustjõgi, Kaasikjärv, Männikjärve raba, Männikjärv ning erinevad metsakooslused. 10 000 aastat tagasi oli ala üks suur veeväli, mis hakkas kliima soojenedes kinni kasvama. Endla järv on üks Suur-Endla järve jäänukeid. Järv on kala- ja linnurikas. Veetaseme alanemise tõttu on järvepõhi hakanud taimestuma ja soostumine kiireneb...

Söötmisõpetus
27 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Ettevõtte praktikaaruanne

Loeksin plussiks ka televiisori puudumise. Televiisor on seltskonna surm. Üldjuhul tullakse maale puhkama või vabaaega veetma, televiisorit saab kodus ka ju vaadata. Konkurentsivõime seisneb talus pakutavatest toodetest. Suur territoorium, mitmeid vabaajaveetmisvõimalusi, Haanja maastiku tutvustav matkarada , kohalike valmistatud puskar. 4.Praktikandi eneseanalüüs ja hinnang enda tegevusele praktikaettevõttes, koolis õpitule ja kogu praktikale. Koolipoolne ettevalmistus praktika sooritamiseks ettevõttes oli piisav. Kui tunnis hästi kuulata ja koostööd teha ei ole midagi ülejõukäivat. Et oma tööd mugavamaks ja efektiivsemaks muuta võiks koolis olla tund, kus õpetatakse lauda vastavalt üritustele katma ning käes enam kui kahte taldrikut kandma...

Maaturism
437 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Kesk Eesti tasandik

Inimasustuseta soo- ja metsaalad on elupaigaks enam kui 450 taimeliigile ning 180 linnuliigile. Kaitsealal võib kohata kotkaid ja kurgi, luiki ja väikseid laululinde. Tähistatud matkarajad annavad külastajale võimaluse tutvuda erinevate metsakooslustega, puisniidu ja soodega, vaadelda linde ja õppida tundma taimi. Rajad osaliselt kattuvad, igaüks saab valida võimetekohase. Looduskaitseala idaosas on neli matkarada ja lääneosas üks. Mõned neist muutuvad märjal ajal raskesti läbitavaks, kummikud on märgalal peaaegu alati soositud. Kehtivaid piiranguid järgides on külastajal võimalik liikuda looduses ka väljaspool matkaradu, kuid igal ajal igale poole ei pääse. *Inimesed ei ole oodatud Linnusaare reservaadis. * Endla järv ja Sinijärv kuuluvad sihtkaitsevööndisse, kuhu minekuks on alati vaja looduskaitseala luba. Järvedele ei saa lindude pesitsemise ajal....

Geograafia
38 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun