jahvatusseadmed · 1870.a ehitatud · Omanik jahvatab korra · 3-kordne kiviehitis nädalas · Jahuveski · Avatud muuseumina, · Suurveeajal võeti saab jälgida jahvatamist, maitsta karaskit vesiväravad eest, · Pidevad renoveerimistööd pais vastupidav · Elektri tootmine 2003. aastast Kiidjärve vesiveski · Ahja jõel, 53 km · Kiidjärve metskond suudmest rentis ja taastas · Võimas 4-kordne · Avati taas 1994. kiviehitis aastal · Ehitati 1914. aastal · Hetkel töökorras, kuid · Jahuveski ei tööta · 1978. a lõpetati jahvatamine · Eravalduses · Rõhk 5,0 m · Ilus paisjärv · Muinsuskaitse all
Taevaskodade matkarada Luua Metsanduskool LRJ-II KOHALEJÕUDMINE ÜLDINFO I · Taevaskodade matkarada asub Põlvamaal Põlva vallas, on 3,0 km pikk ja kulgeb Ahja jõe mõlemal kaldal. · Rada algab Taevaskoja asula ja Kiidjärve vahelisel teel asuva Saesaare asula ligiduses paiknevalt RMK Saesaare parklast. · Kogu rada kulgeb Ahja jõe maastikukaitsealal, mille valitsejaks on Põlvamaa Keskkonnateenistus. · Raja kavandasid Kiidjärve-Kooraste puhkeala töötajad. ÜLDINFO II · Raja alguses on infostend raja ja puhkeala kaardiga, rajale suunavad viidad. · Rajal on 10 huvipunkti selgitavate tahvlitega inglise, vene ja eesti keeles. · Raja raskusaste on keskmine, kuid jõe järskudel kallastel ja treppidel on kukkumisoht, eriti märja ilmaga. · Üle piirete ronimine ning liivakivipaljanditele kirjutamine on keelatud. Raja algus ja lõpp · Taevaskodade matkarada algab ja lõpeb
Aastail 1957 1987 oli ENSV Riikliku Filharmoonia solist, 19661974 sealsamas estraadistuudio lauluõpetaja. Ta on üles astunud estraadi- ja kammerlauljana, osalenud estraadietendustes ja laulnud lastelaulu. Ta on salvestanud oma laule heliplaatidele ja Eesti Raadiole. Tema hääl oli kaunitämbriline ning repertuaar sisukas. Heli Lääts on alates 2002. aastast Keskerakonna liige. Kalmer Tennosaar Kalmer Tennosaar (23. november 1928 Kiidjärve, Vastse-Kuuste vald 20. september 2004 Tallinn) oli eesti laulja. Tennosaar kasvas üles Kiidjärvel, kus tema isa pidas möldri ametit. Tennosaar ütles enda kohta "Kiidjärve poiss". 1955. aastal võitis Eesti Televisiooni diktorite konkursi. 1. jaanuarist 1956 alustas ta tööd ETV-s diktorina, hiljem jätkas muusikasaadete toimetajana. Ta töötas Eesti Televisioonis algul diktorina, hiljem muusikasaadete toimetajana.
kuuluvad III kaitsekategooria alla III kategooria liigid on praegu veel suhteliselt tavalised, kuid ohutegurite toime jätkumisel võib nende arvukus kriitiliselt langeda Kuklaste Kuningriigid Kassisaba Kuklaste Kuningriik asub Albu vallas Järvamaal Kakerdaja raba naabruses Kuningriigi piirid avati külastajatele 20. septembril 2004. aastal Rajal võib näha üle 30 sipelgaperega asustatud pesakuhila pesad on kaardistatud ja mõõdetud Albu Põhikooli laste poolt Kiidjärve laanekuklaste kuningriigis asub 200 suurt pesa Kaitseala suurus on 20 hektarit ja seal paiknevad Eesti suurimad laanekuklaste pesad Tänan kuulamast!
maastikuline terviklikkus. Sellel kaitseala lõigul on Ahja ürgoru reljeef kõige vaheldusrikkam ja maastik kõige ilusam. Geomorfoloogiliselt on ümbritsev ala lavamaa absoluutkõrgusega vahemikus 50-100 m. Lavamaad lõhestab suur Põlva-Ahja-Luutsna ürgorg, mille üheks osaks on Ahja jõe ürgorg. Kaitseala pilgupüüdjateks on kahtlemata maalilised kaljud, mis maksimaalse kõrguse ja toreduse saavutavad Kiidjärve-Valgesoo vahelisel alal. Kaitseala maastikku kujundavad oluliselt metsad . kuivad ja valgusküllased nõmme- ja palumetsad (peamiselt männikud) ning viljakad laanemetsad (kuusikud). Jõgi voolabki enamasti metsade rüpes. 7.Võhandu jõe ürgorg Eesti ühe pikima jõe Võhandu keskjooksul paiknev 597 ha suurune kaitseala jääb Veriora valla maadele. Kaitseala staatuse sai ürgorg 1964. aastal. Eesmärgiks on säilitada ürgoru maastikku koos devoni liivakivipaljanditega
Looduskaitse Seltsi (ELKS) Kanepi osakond. Peamiselt on koristatud kuivanud ja murdunud puid, raiutud võsa, niidetud muru ja hooldatud teid. Varem käisin ka ise mitmeid aastaid parki hooldamas ja sinna puid istutamas ning kuulusin ELKS-i. Praeguseks on aga noorte huvi vähenenud ning Kanepi selts ei ole enam nii aktiivne, kui ta oli varem. Looduskaitseobjektina on park keskkonnateenistuse hallata, kuid hooldust korraldab ning puhkevõimalusi loob praegu RMK puhkemajanduse osakonna Kiidjärve - Kooraste puhkeala juhataja Ain Erik. 2.1 Park pakub huvi ka turismiobjektina Pargist mõni kilomeeter Põlva pool asub Põhjasõja Erastvere lahingu mälestuskivi. Lahingu peaareen asus Magari küla põldudel. Selles lahingus saavutas Vene väejuht Boris Petrovits Seremetjev 30. detsembril 1701 (vana Rootsi kalendri järgi) võidu Wolmar Anton von Shlippenbachi Rootsi väe üle. Erastvere lahing oli esimene vastaspoolte suurem kokkupõrge, mille Vene väed võitsid.
eelkooliealisi elanikke ning valla iive on ikka negatiivne ja see näitab, et tegemist on vananeva vallaga. 6 3. Looduskaitse Põlva vallas asuvad järgmised looduskaitsealad ja objektid: Ahja jõe ürgorg; Ihamaru, Tilleoru ning Valgesoo maastikukaitsealad; Peri park; Himmaste allikad; Karu Kakutu pettäi; Kraaviotsa pettäi; Oru pettäi; Uibojärve tamm; Viira lehis; Tilleoru tammed; Kiidjärve rändrahn; Metste rändrahn ja Taevaskoda. Paljud neist aladest ja objektidest on looduskaitse all selletõttu, et kaitsta nende looduslikku ilu ja, et need kohad säiliksid ka järgmised aastakümned vaatamisväärsustena. Nendest kõige tuntum on kahtlemata Taevaskoda, mis on enda nime saanud liivakivipaljandi ja koobastiku järgi. Taevaskoda jaguneb Suureks- ja Väikseks Taevaskojaks, neid eristatakse liivakivipaljandi kõrguse poolest. 7
17 Kagu Alatskivi 12 748 18 Kagu Antsla 12 040 19 Kagu Elva 9 486 20 Kagu Erastvere 11 787 21 Kagu Halliku 13 085 22 Kagu Ilumetsa 12 982 23 Kagu Kiidjärve 10 643 24 Kagu Laeva 30 896 25 Kagu Laiuse 18 178 26 Kagu Misso 10 612 27 Kagu Orava 11 122 28 Kagu Pikknurme 15 073 29 Kagu Põltsamaa 11 409
Kakerdaja raba 1 km, rabajärv (6,7 ha) Peipsi põhjaranniku Kotka matkarada laudteed Õpetaja soos ja Rüütli puhkeala rabas; lagesoo taimestik, soosaared Seli soo matkarada 3 km laudteed; sootüübid, suured laukad, sootaimestik Kiidjärve-Taevaskoja Valgesoo õpperada 2 km, 1 km laudteed, vaatetorn; puhkeala soomaastik ja -taimestik, raba Arramäe raba matkarada 6 km; rabamaastik, rekult. Jääksoo Soomatkarada 5-8 km, orienteerumine kaardiga Räpina-Värska Meenikunno soo laudtee, vaatetorn puhkeala
loodusesse paigutatud teabe abil, tutvustab inimestele erinevaid huvi- ja kaitseväärtusi. RMK loodushoiuosakond teavitab inimesi looduses liikumise võimalustest nii RMK kodulehe, RMK teabepunktide kui ka loodusesse paigutatud teabe abil, tutvustab inimestele erinevaid huvi- ja kaitseväärtusi. RMK on valinud, kavandanud, rajanud ja majandab üle Eesti 13 RMK puhkeala - Aegviidu-Kõrvemaa, Haanja-Karula, Räpina-Värska, Kiidjärve-Kooraste, Peipsi põhjaranniku, Põhja-Eesti, Tallinna ümbruse, Tartu-Jõgeva, Sakala, Nõva, Pärnumaa, Hiiumaa ja Saaremaa. Alates 2009. aasta veebruarist tegeleb RMK külastuskorraldusega ka viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul tutvustamist väärival ning külastuseks sobival kaitsealal. 2010. aastal külastasid inimesed RMK poolt majandatavat looduses liikumise süsteemi kokku 1 570 000 korral, külastajate rahulolu pakutavate looduses liikumise võimalustega 5-pallisel skaalal oli
Mathieson, A., Wall, G. 1982. Tourism: Economic, Physical and Social Impacts. Prentice Hall, 208 p. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus, 2004. Metsade rekreatiivse koormustaluvuse määramise metoodika väljatöötamine, koormustaluvuse määramine ning kaitseabinõude kavandamine mitmekülgse kasutusega rekreatiivsel maastikul. Käsikiri. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. 2002. Rekreatiivse koormustaluvuse metoodika väljatöötamine Kiidjärve-Taevaskoja puhkeala koormustaluvuse määramise näitel. Keskkonnaministeerium. Tartu. Monz, C.A. 2002. The response of two arctic tundra plant communities to human trampling disturbance. Journal of Environmental Management, 64 (2), 207-217. Paalme, G. 1987. Eesti Metsanduse ja Looduskaitse Instituudi Looduskaitse Laboratooriumi 1986. aasta aruanne. Käsikiri Tartu Keskkonnateabe Keskuse raamatukogu. PfAP (Paths for All Partnership) 2002: Monitoring path use
annaabi.ee 
