B 10.2012 Süngelt realistlik ,,Augustikuu" Eesti Draamateatris etendub Tracy Lettsi näidend ,,Augustikuu", mis on võitnud ka 2008. aastal Pulitzeri preemia. Lavastuse esietendus oli 7. märtsil 2010. aastal suures saalis. Tükis mängivad Lembit Ulfsak, Ita Ever, Ülle Kaljuste, Tõnu Oja, Marta Laan, Kaie Mihkelson, Hilje Murel, Maria Klenskaja, Ain Lutsepp, Taavi Teplenkov, Viire Valdma, Martin Veinmann ja Tõnu Kark. Lavastaja ja muusikaline kujundaja on Priit Pedajas, kunstnik Pille Jänes ja valguskunstnik Kaido Mikk. Draamateatri populaarne lavastus ,,Augustikuu" on publikule pakkunud huvi juba kaks ja pool aastat. Lavastuses avaneb tänapäeva maailm, kus Oklahoma osariigi pereisa saladuslik kadumine toob suure perekonna üle pika aja ühe katuse alla kokku. Näidendile annavad erilise
Puuviljad 1. Seemneviljalised · Õunad · Pirnid · Aiva (güdoonia) · Pihlakas 2. Luuviljalised · Ploom · Kreek · Kirss · Murel e. Maguskirss · Aprikoos · Nektariin · Virsik 3. Tsitruselised puuviljad · Apelsin · Nabaapelsin · Mandariinid · Kumkvaat (kääbusapelsin) · Klementine · Greipfruut · Verigreip · Sidrun · Laim · Limkvaat ehk kääbussidrun · Pomelo · Sweetie (greip+pomelo) · Pomerants e. Mõruapelsin · Ugli ·
,,Sinul on meretäis hirmu" Lavastaja: Lauri Lagle Kunstnik: Laura Kõiv Etenduse juht: Kadri Tammiste Tegelased: Kadi (Kristi Heinloo), Svea (MariLiis Lill), Marge (Kaie Mihkelson), Elo (Hilje Murel), Rivo (Märt Avandi), Erik (Juss Haasma), Uxi (Tauno Makke) Ambo (Margus Prangel), Aare (Anti Reinthal), Kilu (Imre) (Mihkel Roolaid), Tarvo (Ivo Uukkivi) ja Mattias (Kristo Viiding) See lugu rääkis neljast poisist ja sellest, kuidas nad koos üles kasvasid. Neil oli unistus saada kuulsateks rockmuusikuteks. Lavastuses oli näha ka laste kasvatamist nii heas, kui halvas. Lugu on ka sellest, kuidas me lapsena unistasime ja kuidas me neid unistusi mäletame. Esimeses vaatuses toimus tegevus laste kodus. Seal said tuttavaks kaks erinevat pere. Lapsed õppisid üksteist tundma ja ...
Koostas Tairi Murel ÜLEVAADE HEINO LIIMETSA ELULOOST Sündis 1928.aastal Võrumaal VanaAntsla vallas Perajärvel. Tal oli 2 õde ja venda. Heino Liimets õppis Saru Algkoolis, Taheva Algkoolis, Valga Gümnaasiumis ja TRÜs Ajalooja keeleteaduskonnas. Paralleelselt ülikooliõpingutega töötas loogika ja psühholoogiaõpetajana Tartu Õpetajate Instituudis, Tartu Muusikakoolis ning Tallinna 2. Keskkoolis (praegune Tallinna Reaalkool). Samuti õppis Heino Liimets Tartu Riiklikus Ülikoolis pedagoogika kateedri juures. Peale lõpetamist õppejõud Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Üliõpilastele luges didaktika, kasvatusteooria, kõrgkoolipedagoogika ning psühholoogia kursuseid. Ta valiti Helsingi Ülikooli audoktoriks(1985). On pidanud loenguid Saksamaal, Soomes, Ungaris, Prantsusmaal, Bulgaarias jm. Heino Liimets on ca 150 teadusliku ja ca 80 populaarteadusliku artikli autor. Liimetsa teaduslikule mõtlemi...
Fausti arvates oli hea, et asi nii läks ning plaanis, et vanakesed läheksid teise majakesse. Õnnetuseks ei suudetud vanakesi põlevast tarekesest välja saada ning seal nad said surma. Faust ütles, et temal ei ole süüd, kuna tema nõudis vaid vahetust. 4. Mida ihaldab Faust südaööl? Kirjuta tsitaat! (Kui….) ‘’Kui elada ma saaksin maagiata ja seista nõiasõnu pruukimata kui mees su vastu, loodus igavene, siis tasuks vaeva olla inimene’’. 5. Mis roll on Murel ja mis tema külaskäik kaasa toob? Mure jäi Fausti süngeks saatjaks, ta sai lukuaugust majja sisse. Mure hingas Faustile näkku ning selle tagajärjel jäi Faust pimedaks. 6. Analüüsi Fausti viimast monoloogi (mida soovib veel teha; mida peab väärtuslikuks (vasta tsitaadiga!); millega seoses ütleb lepingus kirjas olevad sõnad?)! Faust mainib oma viimases monoloogis, et ta tahaks soost mäenõlval võitu saada, mülka muuta põllumaaks- see paneks ta töödele krooni pähe
Oscar Wilde - Õnnelik prints 1. Miks ei olnud õnnelik Pääsukese ja Pilliroo armastus? Pääsuke tundis üksikuna ennast,kuna Pilliroog ei rääkinud temaga,vaid flirtis tuulega. Pääsukesele meeldis rännata ja ta arvas ,et ka tema naisele peaks meeldima rännata.Pääsuke otsus Pilliroo egiptusesse kaasa,kuid pilliroog raputas pead ja ei läinud kaasa. 2. Milline oli Õnneliku Printsi elu? Õnnelik Prints elas suures lossis kuhu murel ei olnud lubatud sisse astuda.Ta ei teadnud mis on pisarad.Päeval ta mängis oma kaaslastega välja ja õhtul tantsisin suures saalis. 3. Mida sai Õnnelik Prints teada pärast surma? Tema kuju pandi kõrgele tippu,kus ta näeb tervet linna viletsust ja vaesust. 4. Mida otsustas Õnnelik Prints teha ja kuidas Pääsuke teda aitas? Prints nägi, kuidas väikesel tänaval on üks kehv maja, kus elab kõhn ja kurnatud õmblejanna koos enda haige pojaga. Prints palub Pääsukesel viia
20 21. Potentilla fruticosa Harilik põõsasmaran 21 22. Prunus cerasifera var. Divaricata Haraline ploomipuu 22 23. Prunus domestica Harilik ploomipuu 23 24. Prunus cerasus Hapu e. Harilikkirsipuu 24 25. Prunus avium Maguskirsipuu e. Murel 25 26. Prunus padus (Padus avium) Harilik toomingas 26 27. Robinia pseudoacacia Harilik robiinia (valge akaatsia) 27 28. Caragana arborescens Suur läätspuu 28 29. Caracana frutex Väike läätspuu 29 30
rohked eesti teatri aastaauhinnad. Hetkel töötavad: Juhid: Rein Oja- teatrijuht, Priit Pedajas- peanäitejuht Lavastajad: Merle Karusoo, Hendrik Toompere jr, Ingomar Vihmar Näitlejad: Tõnu Aav, Märt Avandi, Maria Adjushko, Ita Ever, Kersti Heinloo, Mihkel Kabel, Ülle Kaljuste, Guido Kangur, Tõnu Kark, Maria Klenskaja, Kersti Kreismann, Marta Laan, Lauri Lagle, Roland Laos, Mari Lill, Mari-Liis Lill, Ain Lutsepp, Mait Malmsten, Kaie Mihkelson, Hilje Murel, Laine Mägi, Tõnu Oja, Ester Pajusoo, Raimo Pass, Merle Palmiste, Margus Prangel, Jaan Rekkor, Tiit Sukk, Taavi Teplenkov, Harriet Toompere, Hendrik Toompere jr jr, Lembit Ulfsak, Ivo Uukkivi, Uku Uusberg, Jan Uuspõld, Britta Vahur, Viire Valdma, Martin Veinmann.
aastal Tallinna 4. keskkooli ja 1968. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Aastatel 19681974 töötas ta "Tallinnfilmis" rezissöörina. Aastatel 19741986 töötas Noorsooteatri ja 19891991 Ugala peanäitejuhina ning 19861988 ja 1991--2000 Ugala lavastajana. Aastast 2002 on ta Viljandi Kultuurikolledzi lavakunstide osakonna juhataja. Enne seda töötas ta samas õppejõu ja teatrikateedri juhatajana. Ta on abielus Luule Komissaroviga. Osatäitjad Hilje Murel Marilyn Monroe Egle Sild väike Norma Jean Triinu Meriste Gladys, Norma ema Carita Vaikjärv Grace, ema sõbranna Arvi Mägi reporter Leila Säälik Natasha, draamaõpetaja Meelis Rämmeld Allan, grimmeerija Kata-Riina Luide Mandy, sekretär Indrek Sammul Joe DiMaggio, abikaasa Aarne Soro Arthur Miller, abikaasa Tanel Ingi Milton G. fotograaf ja Tony Curtis Jaanus Kask Jim, abikaasa ja Jack Lemmon Ott Aardam Frank Sinatra Karol Kuntsel John F. Kennedy
KIRSIPUU Kirsipuude kultuursordid kujunesid välja Hiinas. Seal on nad oma kaunite õite ja habraste tüvedega üheks armastatumaks puuks, mida võib näha maalidel. Maailmas pole viljadena kirssidel eriti suurt tähtsust. Kuid kirsipuud peavad külmadele paremini vastu, kui ploomid ja seetõttu kasvatatakse neid ka Põhja- Euroopa aedades. Kirss kasvab kõikjal, kus õunapuugi. Kirsipuud lepivad ka kuivema mullaga. Kirsid valmivad juba juulikuus ja on põhjamaistest puu- viljadest kõige varasemad. Kirssidest tehakse siirupit, mahla, kompotti ja keediseid. Kirssides on ka palju vitamiine - 100 g kirsse sisaldavad 32 mg C- vitamiini. Maguskirsipuud kutsutakse Eestis ka mureliks. Selle viljad on hariliku kirsi viljadest magusamad ja valmivad varem, kuid nad on Eesti oludes külmaõrnemad. Keskmine eluiga on 20 -30 aastat. Kandeiga 3- 5 aastat. Keskmine saak 10 kg. Viltjas kirsipuu on 1,5 m kõrgune kartvaste le...
Tallinna Tehnikaülikool Majandusteduskond Mikk Murel Youtube Referaat Juhendaja:Teele Heller Tallinn 2013 1 Table of Contents Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Firma ajalugu........................................................................................................................................4 Video tehnoloogia....................................
Eriti arusaamatu oli minu jaoks Rootsi käitumine sel ajal, kui Eestis oli nälg. Naaberriik ei aidanud nälgivale rahvale ja keeldus vedada nendele vili, mis võiks päästa paljud elusid. Juhtus teistmoodi: vili väljavedu toimus Eestist Rootsi ja Soome. Veel on kurb ka see, et mõned jõukamad inimesed, feodaalid ja mõisnikud, said näljahädal endale suurt raha teha. Ikalduse ajal vilja hind tõusis, ja inimesed, kes omasid tagavarasid, tegid kasumi vaeste murel. Parem oleks kõikidele ühineda ja proovida üheskoos selle raske aja üle elada, selleks, et väheneda inimohvreid, et ei peaks emadele oma lapsi süüa, et inimesed ei püüdnud söömiseks sama näljaseid hulkuvaid kasse ja koeri, ning selleks, et näljahädast ei tuleks uus ohtlik epideemia. Väga masendav oli näha surnute inimeste arvud, sest sain aru et, iga numbri taga on ühe inimese elu, kes tahtis õnnelikult elada, aga pidi ära surema, sest tal lihtsalt ei olnud toidu enda ja oma
PärnuJaagupi Gümnaasium XI klass Tairi Murel Rasedus ja sünnitus Referaat inimeseõpetusest märts 2009 Kaelasel Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Rasedus................................................................................................................................... 4 3. Viljastumine.........................................
Eesti Loodus 8/2008 artikkel: Naftareostus, meie kalade argipäev Randel Kreitsberg, Arvo Tuvikene Eesti Loodus 1/2004 artikkel: 60 000 000 000 kilo naftat Soome lahel ehk millal on oodata naftakatastroofi Läänemeres Ingrid Maasik, Helen Arusoo Eesti Loodus 9/1999 artikkel: Õlikatk pole kadunud Vilju Lilleleht Eesti Loodus /2003 artikkel: Õli vees kuidas seirata tagajärgi V.Lilleleht Eesti Loodus 5/2008 artikkel: Kuidas aidata õliseid linde? Murel Merivee, Agni Kaldma http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/naftareostus_evelin.htm www.riigikontroll.ee/.../7050_jointfinalreport_helsinkiconven_sostra_rasso_16.03.2005_lopp. pdf http://www.epl.ee/?artikkel=279686 http://www.wwf.fi/wwf/www/uploads/pdf/elf_kasiraamatu.pdf 13
Puhta ja elamisväärse elukeskkonna nimel on tarvis jäätmeid käidelda. See tähendab jäätmed koguda, võimalusel ümber töödelda ja ladestada. Jäätmeid on väga erinevaid, mis tõttu on nad jaotatud liigiti erinevatesse kategooriatesse. Niisamuti tuleb erinevate jäätmetega erinevalt ringi käia. Ajalooliselt hakkasid tekkima jäätmetega probleemid ja vajadus neid käidelda siis kui asustustihedus hakkas kasvama ning tekkisid linnad. Enne sellega murel ei olnud, ümbritsevat ruumi oli palju. Kui koos elasid väiksed inimhulgad jäätmeid massiliselt ei tekkinud. Linnade tekkides hakkas ka jäätmeid kuhjuma kogunes hulganiselt loomapidamisjäätmeid, sõnnikut ning ka palju inimväljaheiteid. Kõikide nende jäätmega tuli midagi teha. Kiireim viis oli muidugi põletamine, aga see tõi kaasa tuleõhu probleemi. Seepärast tuli hakata prügi linnadest välja viima tekkis vajadus prügi kogujate ja vedajate järgi
Таллиннское училице обслуживания Фрукты и овощи Реферат Учитель: Светлана Калю Таллинн 2014 Oглавление 1.Фрукты....................................................................................... 4 2.Oвощи....................................................................................... 14 3.Список литературы.................................................................27 2 1. Фрукты 1.1 Ананас (Ananass) – один из самых популярных тропических фруктов в мире. В свое время Христофор Колумб привез его из Парагвая в Европу, а благодаря европейским торговцам фрукт попал на Шри-Ланку приблизительно в 17 веке. Ананасы, напоминающие по внешнему виду сосновые шишки, растут не на деревьях, а на кустах, практически на земле. Фрукты растут на толстых...
Saksa laentüvesid on 486-520, s.o 8,77-9,39% kogu tüvevarast. Nende seas on aabits, ahv, hangel-,(hangelda), heksel, hurraa, just, kamm, kett,kirss,kits,kleit, kritsel- (kritselda),laadung, lihvi-, loss, lärm, naps, pirn, pits, prits, rehken- (rehken-da-), ring, sahtel, siksak, sink, sitsi-, tisler, trehva-, vürts jt. On teada, et osa saksa laen , umbes 52-64 tüve, on baltisaksapärased. Näiteks: aasi-, juker-(juker-da), kiiker, kilter, klimp, krõll, kutsar, murel, opman, purk, redel, redis, sahver, sirel, traksid, tärklis, värvel jt. Tänu saksa keele vahendusele on eesti keelde tulnud suur osa rahvusvahelisest sõnavarast. (Huno Rätsep 2002: 70-75) Eelviimase laenukihtina jäävad soome laenud, mis on tänapäeval üsna levinud. Need hakkasid keelde tulema XIX sajandi lõpus. Mitmete aastate jooksul laenatud sõnade arv on üsna suur, peaaegu kakssada, kuid üheksa kümnendikku neist on tuletuslaenud,
Ühed sobivad söömiseks, teised marmelaadiks ja kolmandad mahla jaoks. Apelsinis on rikkalikult vitamiini C ja kaaliumi. Laim-Maitselt hapu laim sobib kookide, jäätise, sorbeti, troopiliste kokteilide aga samuti kala, ubade, juurviljasuppide ja kastmete valmistamiseks. Toatemperatuuril säilib umbes nädala, külmikus 1-2 nädalat. Ereda valguse käes muutub laim kollaseks ja kaotab iseloomuliku hapu maitse. Laim võib sügavkülmutada. Luuviljalised puuviljad kirss, murel, nektariin, ploom, virsik Aprikoosipuu on õitsemise ajal raagus, lehed tulevad peale õitsemist. Aprikoosi viljaliha on väga õrn ega talu hästi transporti. Seetõttu koristatakse nad pooltoorelt ja lastakse sihtkohas järelvalmida. Aprikoos-Kasutamine: Aprikoosid sobivad lihtsalt söömiseks, aga sobivad hästi nii magustoitudesse, kookidesse ja kokteilidesse kui ka kergetesse einetesse, kala- ja liharoogade lisandiks, salatitesse.
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
