The origins of American literature The first Americans were explorers and settlers, adventurers and idealists who crossed the ocean in search of new opportunities or to escape the poverty and intolerance. Their writings were matter-of-fact accounts of life in America, which explained colonisation to Englishmen back in the homeland. An example of this form of writing is John Smith's A True Relation of Virginia, which is widely recognized to be the first example of Am lit. The early years of colonisation produced a mass of utilitarian writings including biographies, accounts of voyages, diaries, sermons, pamphlets. Much of the material addressed the problems of Church and State. There were few examples of fiction, poetry or drama. Anne Bradstreet of Massachusetts published some lyrical poems of high literary quality (1650) and Edward Taylor, who was born in England but lived in Boston, wrote some poetry in the style of John ...
Kodukassi põlvnemine Üsna sageli on juhtunud, et kass valib omaniku, mitte vastupidi! Erinevalt teistest koduloomadest ei vaja kodukass ellujäämiseks erilist inimesepoolset tuge. Kui ta oma inimese mingil põhjusel kaotab, saab ta ka metsiku eluga hakkama. Seetõttu on teadlastele jäänud mõistatuseks, miks ja kuidas sai metskassist koduloom? Asjatundjad on pikka aega arvanud, et kass kodustati 3600 a tagasi Egiptuses. Samas viitavad viimased geneetilised ja arheoloogilised uurimised märksa varasemale ajale, ligikaudu 10 000 aatat tagasi. Samuti mitte Egiptusele, vaid Viljaka Poolkuu piirkonnale (vaata kaart) Seal pandi alus inimkonna põllumajanduslikule ühiskonnakorraldusele. Koos viljakasvatamisega hakkasid inimasulates levima närilised, kelle vastu hakkasid huvi tundma kassid. Siit võib otsida põhjust, miks vaheldumisi armastusväärsest ja ärritavast, rahulikust ja
12 mm = 12 × 0,001 m = 0,012 m 8,8 cm = 8,8 × 0,01 m = 0,088 m Ajaühikud: sekund (s); minut (min); tund (h); ööpäev Ühikute vahelised seoseid: 1 min = 60 s 1 1s= min (= 0,01667 min) 60 1 h = 60 min 1 1 min = h (= 0,01667 h) 60 1 h = 3600 s 1 1 s= h (=0,0002778 h) 3600 1 ööpäev = 24 h = 24×3600 s 1 1 1 h= ööpäeva = s 24 86400 Näiteid: 18 min = 18 × 60 s = 1080 s 0,5 h = 0,5 × 3600 s = 1800 s
9 10 37 a4 b b9a 9 1 37 a4 b 5 b46 a //Eukleides // d =1/49 mod 451= 45146 mod 451 = 405 mod 451 Ül2.1 RSA krüptosüsteemis kasutatakse algarvudena p = 101 ja q = 37. Avalik astendaja e = 17. Leia salajane astendaja d. Kas samade algarvude korral oleks e = 5 sobilik avalik astendaja? Põhjenda! Phi(101 * 37) = 3600 = n 17 3600 a b 17 13 a b211a 4 13 212ab b211a 4 1 212ab 4 b847 a d =1/17 mod 3600 = 3600847 mod 3600 = 2753 mod 3600 . gcd(5,3600) = 5 != 1 ja seega 5 ei ole pööratav mooduli phi(n) järgi Ül2.2
Selle temperatuuri järgi leitakse veetabelist järgmised näitajad: Soojusjuhtivustegur = 0,5645 kcal/m°Ch Tihedus (erikaal) = 984,4 kg/m3 2 Erisoojus c = 1,0035 kcal/kg°C Kinemaatiline viskoossus = 0,497 10-6 m2/s Prandtli kriteerium Pr = 3,125 4. Vee voolukiirus aparaadis Kui vesi voolaks 1 torus korraga, avalduks voolukiirus: G w(1) = ; m/s 3600 0,785 ds 2 w(1) = 18000 / 3600·984,4·0,025²·0,785 = 10,352 m/s Vee voolukiiruse alandamine: Ette valitud nk= 6 (torude arv käigus) w= 10,352/ 6 = 1,72 m/s 5. Aparaadi soojuskoormus Leitakse veele üleantav vajalik soojushulk: Q = G c (t2 - t1) ; kcal/h Q = 18000 · 1,0035 · (80-25) = 993465kcal/h 6. Auru kulu protsessi läbiviimiseks Leida kütteauru drosseldatud primaarauru kulu kuuma vee tootmiseks: Q D= ( i - tk ) ; kg/h
Transpordimasinad. Kordamisküsimused 1. Transpordimasinate kasutusala ja liigitus. Transpordimasinad on ettenähtud mitmesuguste veoste (kaubad, ehitusmaterjalid, -konstruktsioonid jne) transportimiseks vähemate või suuremate vahemaade taha. Liigitatakse: 1. Tööprotsessi iseloomu alusel a) pideva tööprotsessiga b) tsüklilise tööprotsessiga 2. Töökeskkonna alusel a) maismaatransport- (raudteetransport, rööbasteta horisontaal-transpordi masinad, pidevtranspordi vahendid) b) meretransport- c) õhutransportvahendid 2. Autode kasutuala, põhielemendid, jaotus kere tüübi ning läbimisomaduste alusel. Kaasajal levinuimaks transpordivahendite liigiks nii ehitustegevuses kui teistes majandusharudes. Eelisteks suur liikumiskiirus, kõrged läbivusomadused ja manööverdusvõime ning lai kandevõimete diapasoon, mis võimaldavad neid sobitada väga erinevat tüüpi ja kogustes lastide vedamiseks erinevates tingimustes. Auto kolm põhielementi: mootor, kere, šass...
Eesliited Tähis Nimetus Suurusjärk Y jotta 1 000 000 000 000 000 000 000 000 Z zetta 1 000 000 000 000 000 000 000 E eksa 1 000 000 000 000 000 000 P peta 1 000 000 000 000 000 T tera 1 000 000 000 000 G giga 1 000 000 000 M mega 1 000 000 k kilo 1 000 h hekto 100 da deka 10 d detsi 0,1 c senti 0,01 m milli 0,001 mikro 0,000001 n nano 0,000000001 p piko 0,000000000001 f ...
Vee keskmine temperatuur: tkesk = ta t ; °C tkesk = 105 43,2= 61,8 °C tkesk = 61,8 °C Selle temperatuuri järgi leian veetabelist järgmised näitajad: Soojusjuhtivustegur = 0,567 kcal/m°Ch Tihedus (erikaal) = 983,2 kg/m3 Erisoojus c = 1,004 kcal/kg°C Kinemaatiline viskoossus = 0,479 10-6 m2/s Prandtli kriteerium Pr = 3,00 4. Vee voolukiirus aparaadis Kui vesi voolaks 1 torus korraga, avalduks voolukiirus: G w(1) = ; m/s 3600 0,785 ds 2 G aparaadi tootlikkus; kg/h (lähteandmetes). ds toru siseläbimõõt; m (lähteandmetes, teisendada mm m). vee tihedus; kg/m3 (vt. punkt 3). 9500 9500 w(1) = = = 5,47 m/s 3600 983,2 0,785 0,000625 1736,577 w(1) = 5,47 m/s Kuna sobivaim voolukiirus on vahemikus 1,52 m/s, siis tuleb antud juhul vee voolukiiruse alandamiseks vesi panna paralleelselt voolama mitmes torus korraga.
Keskmise indikaatorrõhu langus (jäika labadega sõukriviga transportlaeva püsiva süvise ja muude muutumatute tingimuste korral) kutsub esile võlli pöörlemissageduse languse, mida ligikaudselt võib leida valemiga: pi 1 1,16 n2 = n1 × = 110 109 [p/min], kus lähteandmete põhjal n1 = 110 p/min pi 1,17 Kütuse indikaatorerikulu muutub järgmiselt: 3600 3600 g i1 = = = 0,196 [kg/kWh] Qa ×i 41418 × 0,443 3600 3600 g i1 = = = 0,202 [kg/kWh] Qa × '* i 41418 × 0,429 0,196 Kütuse erikulu suurenes: = 0,202 ± 0,196 ×100 = 3% . Ülesanne 3
Y2*=0,001229 moolNH3/moolõhk Siis: Y1= Y1*-Y1=0,00143-0,00043=0,001003 moolNH3/moolõhk Y2= Y2*-Y2= Y2* (Y2=0)= 0,001229 moolNH3/moolõhk Y1/Y2=0,816 Siis Yk=(Y1+Y2)/2=0,001116 moolNH3 8. Massiläbikande võrrandist arvutatame gaasifaasi poolne massiläbikandetegur Ky: W = K x Axk = K y Ayk Ky(katseline)=W(NH3)/ Yk/A=7,22*10^-5/0,001116 /0,007543=8,58 mool NH3/(m^2*s) Ky(kats)~By(kats) Arvutuslik By: rs P y = 3600 RT Kus rs = 950w 0 ,72 h00 ,5 Siis yarv=950*u^0,72*h0^0,5*P/3600/R/T=950*0,53^0,72*0,03^0,5*1,01325/3600/0,0000831/293 yarv~1,2 nr x2 x1 WNH3 Wohk Y1 Y1* Y2* Y1 Y2 mool NH3/mool H2O mool/s mool/s mool NH3/moolõhku mool NH3/moolõhku 1 0,00160442 0,00187 7,22368E- 0,16638 0,000434162 0,00143 0,00122 0,00100 0,00122
tkesk = ta – t ; C tkesk = 100 – 41,94 = 58,06oc Selle temperatuuri järgi leiti veetabelist (Lisa 2) järgmised näitajad: Soojusjuhtivustegur = 0,565 kcal/mCh Tihedus (erikaal) = 984,4 kg/m3 Erisoojus c = 1,004 kcal/kgC Kinemaatiline viskoossus = 0,462 10-6 m2/s Prandtli kriteerium Pr = 3,12 3. Vee voolukiirus aparaadis Kui vesi voolaks 1 torus korraga, avalduks voolukiirus: G w(1) ; m/s 3600 0,785 ds 2 G – aparaadi tootlikkus; kg/h (lähteandmetes). ds – toru siseläbimõõt; m (lähteandmetes, teisendada mm m). – vee tihedus; kg/m3 (vt. Punkt 3). Arvutati voolukiirus, kui vesi oleks voolanud ainult ühes torus. G = 18000 kg/h ds = 25 mm = 0,025 m = 983,2 kg/m3 w(1) = 18000/3600*984,4*0,785*0,0252 = 18000/1738,696 = 10,35 m/s Kuna sobivaim voolukiirus on vahemikus 1,5- 2 m/s, oli voolukiirus liiga suur selleks, et vesi oleks
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Detail Üliõpilane Valter Sard Õppemärkmik Õppejõud Jüri Vilipõld Õpperühm aülikool tituut 82709 MATB24 Mark Hind Kr/m3 Te31 3200 Te02 2300 Te23 1400 Te04 2500 Te15 3000 Te16 2500 Te07 3600 Te08 2700 Te39 3800 Te10 3900 Te11 3000 Mark Kulu kg/m2 Hind Kr/kg NV08 0,30 44,00 NV11 0,30 45,80 NV24 0,40 45,80 NV30 0,35 52,30 NV02 0,35 54,80 NV56 0,32 58,90 NV09 0,35 65,00 NV07 0,27 66,00 NV33 0,35 66,30 NV21 0,29 68,30 NV05 0,33 72,20 NV17 0,45 76,20 y_1 d h
Tasemetöös pead oskama leida: 1)Auto: *Raskusjõudu; *Veojõudu; *Höördejõudu; *Resultantjõudu; *Kiirendust; *Lõppkiirust; *Läbitud teepikkust; *Kineetilist energiat. 2)Liikumine kurvis kesktõmbejõud , liikumine kumeral ja nõgusal sillal. 3)Arvutada rehvirõhku sõltuvalt temperatuurist. 4)Teadma seadusi: *Newtoni seadusi; *Gravitatsiooni seadust; *Impulsi jäävuse seadust. Vastused: *1)Auto raskusjõud: Raskusjõud on jõud millega Maa tõmbab keha enda poole Raskusjõud on kehale mõjuv jõud. ( F = mg , kus g on vabalangemine ja võrdub 9,8m/s2 ja m on mass). Näide: Kosmoselaev liigub Maa lähedases ruumis vertikaalselt üles kiir...
11.09.2012 NÕUDLUS JA PAKKUMINE. Nõudmise ja pakkumise olemus. Nõudmine on kaupade hulk, mida majapidamised soovivad antud ajahetkel osta ning on võimelised nende eest ka olemasoeva hinna juures maksma. Nõudmise üldine seadus- Kui kõik nõudmist mõjutavad tegurid jäävad samaks, siis hinna suurenedes nõudlus kahaneb ja vastupidi. Kogus Hind kr. 5 5 4 10 3 15 2 20 1 25 Hind 25 20 15 10 Nõudlus. 5 0 1 2 3 4 5 Kogus. Nõudmise kõver on alati alanev kõver ehk negatiivse tõusuga kõver. y= -ax + b P= -aQ + b PAKKUMINE Pakkumine on selline kaubakogus, mida pakkuja soovib ja on võimeline turule tarnima (kohale viima) antud ajahetkel olemasoleva hinna juures. Pakkumise üldine seadus- kui peale kauba hinna on teised pakkumist mõjutavad tegurid püsivad, siis hinna kasvades suureneb ka pakutav kogus ja vastupid...
PUUVILJADE KUIVATAMINE JA KUIVATID Merlin-Hans Hiiekivi Biotehnilised Süsteemid III 1 Töögraafik Tegevus/kuup 15.0 6.1 13.- 20.- 27.10 03.- 10.- 17.- 24.- . 25.- 01. 08- äev 9- 2.1 19.1 26.10 -2.11 09.1 16.11 23.1 30.11 31.1 -08.0 12.0 5.10 0 0 1 1 2 1 1 Ainetöö xxx xx teemavalik Lähteandmet xx xxx e valik Kirjanduse xx xxxx xxx xxx xxx xxx otsimine Kirjandusega xx xxxx xxx xxx xxx xxxx xxxx xxx xxxx xx tutvumine ...
4.2 Keskmine brutopalk AMETIKOHAD 2011 2012 2013 2014 Tööjõud Klienditeenindaja 400 450 500 500 Juhataja 700 800 800 850 Koristaja 250 300 300 300 4.3 Palgakulu aastas AMETIKOHAD 2011 2012 2013 2014 Tööjõud Klienditeenindaja 4800 5400 6000 6000 Juhataja 8400 9600 9600 10200 Koristaja 3000 3600 3600 3600 4.4 Sotsiaalmaksud AMETIKOHAD 2011 2012 2013 2014 Tööjõud Klienditeenindaja 1584 1782 1980 1980 Juhataja 2772 3168 3168 3360 Koristaja 990 1188 1188 1188 5. EESMÄRGID 5.1 Lühiajalised eesmärgid 1) Populaarsuse saavutamine Eestis 2) Positiivne käive 3) Õigete partnerite leidmine 4) Sobiva meeskonna töölevõtt 5) Kodulehe loomine 6) Infovoldikute loomine
'],' fi i s li'k rr e il,"q rin c. E ii'ira ig u r:- r' !,,. C{ * pr =Y11' .-^{) u -ta ={-: "a )--) SlnA = -. = cos,6' * fi) = eosex ft'=fr h'=Gr- (, ...
0 0 3560 120 120 7200 7200 3800 232 2000 400 7200 9200 4432 0 0 pank ostjate tasumata arved K D K D K 82500 3600 12900 4500 23700 6900 20100 5400 39600 0 0 102600 17400 52800 85200 1500 pank 75500 ostjate tasumata 1500
Üldandmed ehitusmasinatest. Kordamisküsimused 1. Masina mõiste. 1) Masin on mehhanism või mehhanismide kogum, mille ülesandeks on teha kasulikku tööd, mis seotud ka mingi tootmisprotsessiga või energia muundamisega 2) iga arenenud kogumasin koosneb kolmest erinevast osast: jõumasinast, ülekandemehhanismist ja masin-tööriistast ehk töömasinast. 2. Masinate tüübid. 1) jõumasinad (mootorid) – milledes üks või teine energia liik muundatakse mehhaaniliseks tööks, mida vajatakse töömasinate liikumapanemiseks 2) muundavad masinad (generaator, kompressor) – milledes mehhaaniline töö muundatakse meile vajalikuks energia liigiks. 3) töömasinad - millede abil toimub töödeldava materjali või eseme omaduste oleku, kuju või asukoha muutmine (masinautomaadid – operatsioonid sooritatakse vastavate mehhanismide poolt ilma inimese kaasabita ja kus inimese ülesanne piirdub ainult tehtava töö kontrollimisega) 3. Masina struktuurskeem. Koost – koostamisühik...
MOOLARVUTUS n aine hulk moolides 1 moolis aines on Avogadro arv osakest ( aatomit, molekuli,....) m mass grammides M molaarmass grammides mooli kohta ( g/mol) Molaarmass on ühe mooli aine mass ja arvuliselt võrdne molekulmassiga V ruumala kuupdetsimeetrites (liitrites) Vm Molaarruumala 1 mooli suvalise gaasi ruumala normaaltingimustel on 22,4 dm3 Vm = 22,4 dm3/mol Normaaltingimused Temperatuur 00C so 273 Kelvinit ja rõhk 101325 paskaali = 760 mm Hg sammast = 1 atm N osakeste arv NA Avogadro arv so osakeste arv 1 moolis aines NA =6,02*1023 1/mol Z elektrolüüsi elementaaraktist osalevate elektronide arv , katoodil =ioonilaeng F Farady arv - 1 molelektronide kogulaengu absoluutväärtusF = 96500 C/mol C = kulon = amper*sekund R universaalne gaasikonstant R=8,31 J/mol*K = p0Vm/T0 =0,082 atm*dm3/mol*K ...
17 3 2 4800 1 2 1 = 1 18 3 6 4400 0 3 1 = 1 19 3 7 5600 0 4 1 = 1 20 3 8 3600 0 5 1 = 1 21 4 3 8000 0 6 1 = 1 22 4 4 5000 0 7 1 = 1 23 4 5 6800 0 8 1 = 1
korraga korraga lehte korraga korraga korraga Mahutab 26 l 25 l 18 l 13 l 10 l Kaal 62 kg 9 kg 4,8 kg 3 kg 2,1 kg Mõõtmed 59 x 39 x 95 32 x 21 x 35 53 x 38 x 26 40 x 31 x 19 32 x 21 x cm cm cm cm 35,2 cm Hind 25900.- 3600.- 2400.- 1300.- 930.- Paberipurustaja salastatuse tase ei pea olema väga kõrge, seega valisin ma keskmise salastatuse astmega (3. tase) paberihundi Intimus 155. See paberihunt võimaldab korraga kuue A4 paberi purustamist ja ka mahutus kast on piisavalt suur. Samas võtab valid seade vähe ruumi ja on hinnapoolest sobiv. 9 MUUD SEADMED 1.3 Multifunktsionaalne printer
3. juhi materjalist (eritakistus) Metallides vabadeks laetud osakesteks on vabad elektronid. Kui tekitada elektriväli, siis nad hakkavad kindlas suunas liikuma. Seda nimetatakse elektrivooluks. Vedelikud koosnevad ioonidest. Kui vette lisada soola, hapet või alust, siis nimetatakse sellist vedelikku elektrolüüdiks. 1 · 10 kPa kilo 1 · 10 MPa mega 1 · 10 mPa milli 1 · 10 hPa 1 · 10 Gm giga 1 · 10 µm müü 1 · 10 nm nano 1kW= 1000W · 3600 s = 3 600 000 (W·s) J = 3,6·10 J 108 km h = 30 m s ( 1083600 · 1000 ) 1 km= 1000m 1 h= 3600 s 15 1 m= 0,1 km m km 15 = 54 1 1 s h 1000 · 1 s= h
Araabi meri Araabia meri asub India ookeani loode osas.Araabia ja Hindustani poolsaarte vahel. Araabia meri on ääremeri.Seda ümbritsevad: mandrid- Euraasia, Aafrika, saared- Sri Lanka, poolsaared- Araabia poolsaar. Araabia mere pindala on umbes 386 200 km² . Mere keskmine sügavus on umbes 3600 m. Suurim sügavus on 5803 m. Meri on üsna soolane 35,6%o. Araabia mere rannikul asuvad riigid:Somaalia,Kenya,Jeemen,Omaan,Iraan,Pakistan,India.
Moolarvutus n aine hulk moolides 1 moolis aines on Avogadro arv osakest ( aatomit, molekuli,....) m mass grammides M molaarmass grammides mooli kohta ( g/mol) Molaarmass on ühe mooli aine mass ja arvuliselt võrdne molekulmassiga V ruumala kuupdetsimeetrites (liitrites) Vm Molaarruumala 1 mooli suvalise gaasi ruumala normaaltingimustel on 22,4 dm3 Vm = 22,4 dm3/mol Normaaltingimused Temperatuur 00C so 273 Kelvinit ja rõhk 101325 paskaali = 760 mm Hg sammast = 1 atm N osakeste arv NA Avogadro arv so osakeste arv 1 moolis aines NA =6,02*1023 1/mol Z elektrolüüsi elementaaraktist osalevate elektronide arv , katoodil =ioonilaeng F Farady arv - 1 molelektronide kogulaengu absoluutväärtusF = 96500 C/mol C = kulon = amper*sekund R universaalne gaasikonstant R=8,31 J/mol*K = p0Vm/T0 =0,082 atm*dm3/mol*K I voolutugevusAmprites Ül...
Marsruutide vahe maastikul; B y b y m 201,9× 18 000=3634200 mm= 3,6km Aerofotode arv ühes marsruudis Dx 50 n 2 +2=33 Bx 1,6 Marsruutide arv objektil Dy 50 k +2=16 3,6 By Aerofotode koguarv objektil N n k 33×16=528 Aerofotode objekti pindala (km2) S obj D x D y 50×50= 2500 km2 Pildistamise aeg k D x 1 16 50 1 T =2,4 h w 330 Pildistamise intervall B x 3600 B 3600 I x =17 s w 330 Töö analüüs: Arvan et, antud töö eesmärk sai täidetud Töös tuli algul palju arvutus vigu sisse. Töö oli iseenesest lihtne, aga pidi pidevalt jälgima, mis ühikutes ning pidi vaatama et, arvutus vigu sisse ei jääks.
Näiteks auto suhtes autos sõitvad inimesed ei liigu. Liiguvad teeääres seisva inimese suhtes. Kuna keha asukoht ei saa muutuda silmapilkselt, on liikumise kirjeldamiseks vaja mõõta aega. sekund (s) minut (min.) tund (h) sekund 1 1/60 1/3600 minut 60 1 1/60 tund 3600 60 1 Tabel ajaühikute seostest. SIRGJOONELINE LIIKUMINE · Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul trajektoor on sirge ja keha nihked mistahes võrdsetes ajavahemikes on võrdsed. Ûhtlast sirgjoonelist liikumist on kõige lihtsam kirjeldada. · Harva tuleb ette, et keha liigub pidevalt sirgjooneliselt. Mittesirgjoonelist liikumist
Mõõtühikud 1. Pikkusühikud 2. Pindalaühikud 3. Ruumalaühikud 1 l =10 dl 1 toop = 1,23 l 1 pang = 12,3 l 4. Massiühikud 1 nael = 409,51 g 1 unts = 28,35 g 5. Ajaühikud 1 aasta = 12 kuud = 365 või 366 päeva 1 ööpäev = 24 tundi (h) 1 h = 60 min = 3600 sek 1 min = 60 sek 6. Muid mittesüsteemseid ühikuid 1 euro = 15,6 EEK 1 toll = 2,54 cm 1 jalg = 30, 48 cm 1 süld = 2,13 1 verst = 1,067 km 1 jard = 91,44 cm 1 meremiil = 1,852 km
Kuivkrohvplaadid (kipsplaadid) ..on mõlemalt poolt kartongiga kaetud kipsplaadid. Plaatidel on esi ja tagakülg (tagaküljel paiknevad jätkukohad) Kipsplaate tuleb kaitsta ilmastikumõjude eest ning neid paigaldatakse: • Kipsmajakatele Kleebitakse mastiksiga Kinnitatakse kruvidega kas puit- või metallkarkassile Kipstahvleid valmistatakse pikkusega: 1800, 2000, 2400, 2500, 2600, 2700, 2800, 2900, 3000, 3200, 3300, 3600, 4000 mm (eritellimusel pikkusega kuni 6m), laiusega: 1200, 900, 600mm (1250mm Saksa standard) ja paksusega: 6,5-40mm (enimkasutatavad 12,5mm). Koostis: kips 93%, kartong 6% ja niiskus 1%, lisaks tärklis, orgaanilised ained. Kipsplaadi esikülge pikiservale pressitakse rant selleks, et pärast tahvlite paigaldamist saaks pikivuugid kergesti kartongi või teibiga katta.
PV64 0,32 143,60 Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Plastik 4 Alumiinium Mark Hind Kr/m3 Liik Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 M_Mark Hind Kr/m3 Mark BK100 350 LP02 2400 Te02 2300 Pla02 3000 Al02 BK200 430 LP04 2600 Te04 2500 Pla03 3000 Al04 BK250 540 LP05 1700 Te07 3600 Pla05 3200 Al05 BK300 540 LP07 1900 Te08 2700 Pla07 2400 Al07 BK501 250 LP08 3000 Te10 3900 Pla08 1500 Al08 BR100 320 LP10 2200 Te11 3000 Pla10 2700 Al09 BR200 400 LP11 3300 Te15 3000 Pla12 2900 Al11
Hendrik Aarna Kodutöö MTÜ Perede ja Laste Nõuandekeskus On 2007. aastal loodud teenuste, koolitus- ja kompetentsikeskus, mis aitab oma tegevustega kaasa lastega perede ning kohalikes omavalitsustes laste ja peredega töötavate spetsialistide toetamisele. Eesmärk – Eesmärgiks on lastekaitsealase ja peresid toetavate tegevuse edendamisele kaasa aitamine. Senine tegevus - osutanud teenuseid (nõustamine, perekonnapsühhoteraapia, kunstiteraapia, lepitus) , korraldanud koolitusi (sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad, õpetajad, sotsiaalvaldkonnas teenuste osutajad, psühholoogid) , kirjastanud teemakohaseid trükiseid, teevad koostööd vabaühenduste, riigi ja omavalitsusorganitega, võtavad osa koos nendega koostatud ühisprojektidest ja programmidest, korraldavad arenduspäevi ja üritusi lähtudes tegevuse eesmärkidest, teostavad koostöös avalikõiguslike juriidiliste isikut...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Kristi Ruul INFOTEHNOLOOGIA GEODEESIAS COMPUTER TECHNOLOGY IN GEODESY Laboratoorne töö Geodeesia, maakorraldus ja kinnisvara planeerimise õppekava Juhendaja: Lektor: Kristina Türk Tartu 2017 PRAKTIKUM NR 1: NURKADE TEISENDAMINE KUUEKÜMNEDSÜSTEEMI JA VASTUPIDI EXCELIS Kasutatud töövahendid: Töö vormistamisel on kasutatud arvutis olevaid programme: Morzilla Firefox, Microsoft Word, Paint ja Excel. Töö teostamisel on kasutatud internetiühendusega arvutit ja kalkulaatorit. Töö eesmärk: Antud praktilise töö eesmärgiks on tutvuda Execeli erinevate võimalustega. Selle käigus rombi arvutamine, nurkade teisendame nii kuuekümnendsüsteemi kui ka kümnendsüsteemi. Töö käigus õppin paremini kasutama Excelit. 1. Ülesande eesmärk oli nurk...
Märkused: Pakkumine kehtib kuni 01.01.2011 Garantii 6 kuud (ei kehti mastisilindrile) Tööleasumise aeg 2 nädalat peale pakkumis jõustumist Hinnapakkumise koostas Wihuri AS, Indrek Kadarik telf. 50 72 154 Reg. Kood Aadress Kontakt 300488923 Tartu mnt 6a TALLINN 53003001 854248344 Peetri 19 NARVA 5103282 Kestvus hind hind kokku 1.5h ühe tunni hind 400.- 600.- 2h 700.- 3600.- 1.5h 400.- 1000.- 3h 560.- 1760.- 1h 1200.- 1800.- 3h 3400.- 4600.- Hind käibemaksuta 13360 Käibe maks (20%) 2672 Hind kokku 16032
A 400 1200 1400 700 200 700 600 3900 1900 3600 5200 3200 1 2 3 4
K ykats kats y = = = 12,269 Yk Akolonn 0,0006061 0,007543 m2 s 14. Arvutuslik massiülekandetegur gaasifaasis arvestatuna taldriku tööpinnale yS P 950 wõ0,72 h00,5 950 1,63510,72 0,014 0,5 101325 moolNH3 yS = arv = = = 1,8504 3600 R T 3600 R T 3600 8,314 293 m2 s Desorptsiooni käigus vähenes ammoniaagi kontsentratsioon lahuses. Desorptsiooni protsessi materjalibilansi põhjal arvutasime desorbeerunud ammoniaagi kulu ja tema kontsentratsiooni kolonnist väljuvas õhus. Võiks arvata, et õhu kiiruse suurenedes suureneb ka desorbeeruva komponendi hulk. Järgmisena leidsime, kasutades tasakaalukonstandi m kaudu arvutatud tasakaalu
FÜÜSIKA LABORATOORSETE TÖÖDE ARUANNE Õppeaine: Füüsika II Ehitus teaduskond Õpperühm: KEI 11/21 Üliõpilased: Tallinn 2013 SISUKORD Lähteülesanne 1.Voltmeetri kalibreerimine ............................................................................3 2. Eritakistus.........................................................................................................5 3.Vooluallika kasutegur.........................................................................8 2 1.Voltmeetri kalibreerimine 1.Töö eesmärk- Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2.Töövahendid-Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3.Töö teoreetilised alused-Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõ...
14 1847 -154 23716 15 2127 126 15876 16 1936 -65 4225 17 1909 -92 8464 18 1972 -29 841 19 2006 5 25 20 1987 -14 196 21 1971 -30 900 22 2154 153 23409 23 1690 -311 96721 24 1941 -60 3600 25 1889 -112 12544 26 1792 -209 43681 27 1972 -29 841 28 2073 72 5184 29 1588 -413 170569 30 2363 362 131044 31 1900 -101 10201 32 2231 230 52900 33 1785 -216 46656 34 2114 113 12769 35 2164 163 26569
Austraalias sajab umbes 633mm aastas, jaanuari keskmine temp. on 20,4 ja juulis 5,5kraadi. Austraalias on väga levinud lamba kasvatus. Tüüpilised loomad on känguru, koaalad,opossumid ja nokkloomad. Suur Veelahkmeahelik Suur Veelahkmeahelik on Austraalia üks väheseid mägismaid, mis on kuiv, madal ja hõredalt asustatud, väljaarvatud idarannikul. Ahelik koosneb tegelikkuses mitmetest katkevatest ahelikest ja platoodest ja kulgeb piki Austraalia ida- ja kagurannikut 3600 kilomeetrit. Keskmiseks kõrguseks on 1200 meetrit, kõrgeim mägi, Kosciusko (2228 m), asub Kagu- Austraalias. Läbi terve aheliku varieerub maastik tugevalt. Cape York'ist põhjas on madalad mäed kaetud vihmametsadega. Edasi lõuna poole, 90 km Sidneyst läänes tõusevad liivakivist Sinimäed tasaste, metsaste kanjonite kohale. Veel edasi lõuna pool asuvad Lõuna-Alpid ehk Lumised Mäed , kus asuvad Austraalia ainsad üle 2000 meetrised mäed ja mis on tuntud oma suurte lumeväljade poolest
Mass on 3,30*10^23 kg Temperatuur muutub 90K kuni 700K Pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit Tiirlemisperiood on 88 päeva Pöörlemisperiood on 59 päeva Keskmine tihedus on 5,43 g/cm3 Merkuur koosneb umbes 60-70% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest Magnetvälja tugevus Merkuuri ekvaatoril on umbes 300nT Merkuuril on kõige ekstsentrilisem orbiit 1. Koor, mis on umbes 100-300 km paks. 2. Kate, umbes 60km paks. 3. Südamik, umbes 3600 km (raadius 1800 km). · Merkuuri südamikus on kõige rohkem rauda võrreldes teiste Päikesesüsteemi kehadega. Merkuuril ei ole kaaslasi. Merkuur on kõige lähim planeet Päikesele. Merkuur on planeetide suuruste poolest kaheksas. Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet. Merkuur on kollast võ tumehalli värvi. Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriusest. http://et.wikipedia.org/wiki/Merkuur
ISS 0110 ( ) . ISS 0110 VÄLJENDUSOSKUS dots. REIN PALUOJA (eesti keeles) 10.00-11.30 VII-131 , , , . ( ). , , . : : 1 +1,5 : 3.0 E : ( ) : - : . : - - - - CV - - - - - .. - : , - , - - .. . 1. 2. : · · 3. ( 15- 20 ) : - ( , , .. ); - ( ) - ( 50%, .. 4- 8- ) : 1. 2. ( ) 3. 4. ( ) 5. , 6. ( : , ..) 3 1800 + , .. 5 5400+/-300 , (tools>word count>characters with spaces) : + + 0...10 (10 ). « » max 2 , «Copy + Paste» max 1 . . 2009 (- ) , , « » «». http://iscx.dcc.ttu.ee , (, , ). , Referaatide teemad vene keeles , , , .. http://iscx.dcc.ttu.ee :...
Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Plastik 4 Alumiinium 5 Mark Hind Kr/m3 Liik Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 M_MarkHind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 BK100 350 LP02 2400 Te02 2300 Pla02 3000 Al02 2700 BK200 430 LP04 2600 Te04 2500 Pla03 3000 Al04 2300 BK250 540 LP05 1700 Te07 3600 Pla05 3200 Al05 3600 BK300 540 LP07 1900 Te08 2700 Pla07 2400 Al07 4200 BK501 250 LP08 3000 Te10 3900 Pla08 1500 Al08 4500 BR100 320 LP10 2200 Te11 3000 Pla10 2700 Al09 3800 BR200 400 LP11 3300 Te15 3000 Pla12 2900 Al11 4200
Milline peab olema koormust tõstva silindri minimaalne läbimõõt d mm, kui rõhk p süsteemis ei tohi ületada 200bar ja silindri mehaaniline kasutegur m? Valida silindrite standardsete läbimõõtude reast lähim sobiva läbimõõduga silinder. Milline peaks olema valitud silindri käitamiseks kasutatava töövedeliku rõhk, bar? Hüdrosilindrite normaalläbimõõtude (mm) rida: 12, 16, 20, 25, 32, 40, 50,63, 80, 100, 125, 160, 200, 220, 250, 280, 320, 360, 400. Antud: F = 3600 kg = 36000N = 0,9 pmax=200bar=200x105 dmin=? F = pA p rõhk silindris F kolvile mõjuv jõud A kolvi pindala kasutegur Avaldan F A= p × A= = =0.002m2 = 2000mm2 mille puhul silindri diameeter on: d= = = 50,46mm Vastus Antud juhul on miinimum silindri mõõde d min = 56,46mm , standard mõõtude seast sobiks järgmisena 63mm läbimõõduga silinder, mille puhul 1000kg raskuse tõstmiseks peab olema rõhk vähemalt
a.e.Kr. Akad 2350 2150.a.e.Kr. Babüloonia 1830 1530.a.e.Kr . Assüüria 1360 605.a.e.Kr. Uus-Babüloonia 625 -539.a.e.Kr . SUMERID maailma vanima kirjasüsteemi kiilkiri maailma esimesi tehnilisi leiutisi - ratas TSIKURAAT ASTMELINE TORNTEMPEL Kompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat, kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Uri tsikuraat 3600 -2370.a.e.Kr. Kõige paremini säilinud tsikuraat tollest ajast Tsikuraadi tipus asus kuujumal Nannale pühendatud tempel. Hoone on ehitatud savitellistest ja kõik kihid on seotud bituumeniga ning niinmattidega KUJUTAV KUNST KUJUTAVAS KUNSTIS ON JUHTIVAKS ALAKS SKULPTUUR RELJEEFID JA KUJUD Traditsioonipäraselt kujutati kuningad jt. tähtsad isikud lihtinimestest palju suurema-
Ettevõtte kulud on järgmised (kuus) Materjalikulu toodetele K: 3 000 S: 1 400 Tööjõukulu toodetele K: 2 600 S: 1 000 Tööjõukulud juhtimises 700 Kindlustuskulud tootmises 25 Tootmismasinate amortisatsioon 40 Transpordikulud 335 Elekter, vesi soojus, side 900 Muud........................ 1000 Lihtsustatult Otsekulud K-le 5600 Otsekulud S-le 3600 Üldkulud kokku 3000 8600 5400 Kokku K kulud 8600 Kokku S kulud 5400 Juurdehindlus 12 % 9632 Juurdehindlus 8% 8532
Kirjandi tulemus Võõrkeele Järjekorranumber (X) tulemus (Y) X2 Y2 X*Y 1 55 50 3025 2500 2750 2 55 85 3025 7225 4675 3 70 80 4900 6400 5600 4 50 72 2500 5184 3600 5 50 92 2500 8464 4600 6 50 77 2500 5929 3850 7 55 81 3025 6561 4455 8 75 91 5625 8281 6825 9 65 64 4225 4096 4160 10 75 91 5625 8281 6825
q= It 10. Kuloni seadus (V.T). Kui voolutugevus juhis on üks amper, siis läbib ühe sekundi jooksul juhi ristlõiget laeng suurusega üks kulon. Järelikult 1C = 1 A·1s. Maksimaalset laengut, mille vooluallikas suudab vooluringist läbi viia, nimetatakse sageli vooluallika mahutavuseks (mitte mahtuvuseks!) ja teda mõõdetakse amper-tundides. Kui voolutugevus juhis on üks amper, siis läbib ühe tunni jooksul juhi ristlõiget laeng üks amper-tund (1 A·h). Kuna ühes tunnis on 3600 sekundit, siis 1 A·h = 1 A·3600 s = 3600 C. 11. Millega tegeleb elektrostaatika? Homogeense välja E-vektor on kogu vaadeldavas ruumis ühesuguse pikkuse ja suunaga ning välja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu. Elektrivälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat. Seal, kus väli on tugevam, paiknevad jõujooned tihedamalt. 12. Mida näitab dielektriline läbitavus?
ÜLESANDED Ü-8.1 Firmakese mõnede kontode saldod on järgmised: Ostjate arved 120 000 Müügitulu 350 000 Väärtusvähend 400 Millised korrigeerimiskanded tuleks teha ebatõenäolise laekumise kajastamiseks juhul, kui Firmakene kasutab väärtusvähendi kindlaksmääramiseks: a) 1% müügitulust b) Aegumisprotokolli, mille alusel väärtusvähend peaks olema 3600 krooni Väärtus - vähend D K 400 S0 3500 S1 Maha kantud D: Kulu 3500 arved K: Väärtusvähend 3500 a) 1% müügitulust on 3200 krooni. Väärtus - vähend D K 400 S0 4000 S1 3600
suve lõpuks. Toomingas varakevadel Padus avidium Mitmeaastane heitlehine, lehtpuu. Ühekojaline. Kõrgus kuni 16 m. Õied 1012 cm pikkustes rippuvates kobarates, valged, tugeva uimastava lõhnaga, õiekate kaheli Läikivmust luuvili, kerajas, läbimõõt ~0,7mm Paljuneb peamiselt seemnetega, kuid uueneb ka kännu ning juurevõsust. Levinud väga laialt Euroopas ja Aasias, Himaalajas tõuseb maksimaalkõrgusele: 3600 m. Eestis tavaline. Kuulub pinnast parandavate liikide hulka, ei kuulu kaitse alla. Toomingas Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/general/indexravim.html http://bio.edu.ee/taimed/general/indexravim.html http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_toomingas http://et.wikipedia.org/wiki/Taimed
piduriga 4. Nurgamõõdiku näidu lugemisel võetakse täiskraadid limbi skaalalt nooniuse nullkriipsu kohalt ja minutid nooniusskaalalt. Ei tohi unustada, et nooniusskaala kriipsude vahekaugusele vastab 2'. 1 limb 5 sektor 2 nurgik 6 liikumatu joonlaud 3 noonius 7 liikuv joonlaud 4 pidur 8 pide 5.Järeldus Kuna keskmiste summa tuli 3600 29, siis see erineb tegelikust 29. See mahub lubatud vea piiridesse ning mõõtmised õnnestusid.
Ajamõõdud.Ajaühikud Sekund s Minut min 1 min = 60 s Tund h 1 h = 60 min = 3600 s nimetus seos teiste ajaühikute ja ajavahemikega ööpäev 1 ööpäev = 24 tundi nädal 1 nädal = 7 ööpäeva kuu ühes kuus on 28, 29, 30 või 31 ööpäeva aasta 1 aasta = 12 kuud sajand 1 sajand = 100 aastat Teepikkus, aeg ja Kiirus Teepikkus s s=vt Teepikkust mõõdame tavaliselt sentimeetrites, meetrites, kilomeetrites jne Aeg t t=s:v Aega mõõdame tavaliselt sekundites, minutites, tundides jne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
