The origins of American literature The first Americans were explorers and settlers, adventurers and idealists who crossed the ocean in search of new opportunities or to escape the poverty and intolerance. Their writings were matter-of-fact accounts of life in America, which explained colonisation to Englishmen back in the homeland. An example of this form of writing is John Smith's A True Relation of Virginia, which is widely recognized to be the first example of Am lit. The early years of colonisation produced a mass of utilitarian writings including biographies, accounts of voyages, diaries, sermons, pamphlets. Much of the material addressed the problems of Church and State. There were few examples of fiction, poetry or drama. Anne Bradstreet of Massachusetts published some lyrical poems of high literary quality (1650) and Edward Taylor, who was born in England but lived in Boston, wrote some poetry in the style of John ...
Kodukassi põlvnemine Üsna sageli on juhtunud, et kass valib omaniku, mitte vastupidi! Erinevalt teistest koduloomadest ei vaja kodukass ellujäämiseks erilist inimesepoolset tuge. Kui ta oma inimese mingil põhjusel kaotab, saab ta ka metsiku eluga hakkama. Seetõttu on teadlastele jäänud mõistatuseks, miks ja kuidas sai metskassist koduloom? Asjatundjad on pikka aega arvanud, et kass kodustati 3600 a tagasi Egiptuses. Samas viitavad viimased geneetilised ja arheoloogilised uurimised märksa varasemale ajale, ligikaudu 10 000 aatat tagasi. Samuti mitte Egiptusele, vaid Viljaka Poolkuu piirkonnale (vaata kaart) Seal pandi alus inimkonna põllumajanduslikule ühiskonnakorraldusele. Koos viljakasvatamisega hakkasid inimasulates levima närilised, kelle vastu hakkasid huvi tundma kassid. Siit võib otsida põhjust, miks vaheldumisi armastusväärsest ja ärritavast, rahulikust ja
12 mm = 12 × 0,001 m = 0,012 m 8,8 cm = 8,8 × 0,01 m = 0,088 m Ajaühikud: sekund (s); minut (min); tund (h); ööpäev Ühikute vahelised seoseid: 1 min = 60 s 1 1s= min (= 0,01667 min) 60 1 h = 60 min 1 1 min = h (= 0,01667 h) 60 1 h = 3600 s 1 1 s= h (=0,0002778 h) 3600 1 ööpäev = 24 h = 24×3600 s 1 1 1 h= ööpäeva = s 24 86400 Näiteid: 18 min = 18 × 60 s = 1080 s 0,5 h = 0,5 × 3600 s = 1800 s
9 10 37 a4 b b9a 9 1 37 a4 b 5 b46 a //Eukleides // d =1/49 mod 451= 45146 mod 451 = 405 mod 451 Ül2.1 RSA krüptosüsteemis kasutatakse algarvudena p = 101 ja q = 37. Avalik astendaja e = 17. Leia salajane astendaja d. Kas samade algarvude korral oleks e = 5 sobilik avalik astendaja? Põhjenda! Phi(101 * 37) = 3600 = n 17 3600 a b 17 13 a b211a 4 13 212ab b211a 4 1 212ab 4 b847 a d =1/17 mod 3600 = 3600847 mod 3600 = 2753 mod 3600 . gcd(5,3600) = 5 != 1 ja seega 5 ei ole pööratav mooduli phi(n) järgi Ül2.2
Selle temperatuuri järgi leitakse veetabelist järgmised näitajad: Soojusjuhtivustegur = 0,5645 kcal/m°Ch Tihedus (erikaal) = 984,4 kg/m3 2 Erisoojus c = 1,0035 kcal/kg°C Kinemaatiline viskoossus = 0,497 10-6 m2/s Prandtli kriteerium Pr = 3,125 4. Vee voolukiirus aparaadis Kui vesi voolaks 1 torus korraga, avalduks voolukiirus: G w(1) = ; m/s 3600 0,785 ds 2 w(1) = 18000 / 3600·984,4·0,025²·0,785 = 10,352 m/s Vee voolukiiruse alandamine: Ette valitud nk= 6 (torude arv käigus) w= 10,352/ 6 = 1,72 m/s 5. Aparaadi soojuskoormus Leitakse veele üleantav vajalik soojushulk: Q = G c (t2 - t1) ; kcal/h Q = 18000 · 1,0035 · (80-25) = 993465kcal/h 6. Auru kulu protsessi läbiviimiseks Leida kütteauru drosseldatud primaarauru kulu kuuma vee tootmiseks: Q D= ( i - tk ) ; kg/h
hakka õhuga kaasa liikuma. Tänu sellele kaob materjali osakeste vaheline sisehõõrdumine ja pulbriline materjal muutub voolavaks nagu vedelik. Kui rennile vastab teatud kalle, hakkab materjal seda mööda voolama. Vedelvoolavus säilib materjalil seni, kuni õhk ei ole materjalist täielikult väljunud. 13. Konveierite ja elevaatorite tootlikkuse arvutused. Konveierite tootlikkuse arvutamiseks kasut valemeid Ta=3600*S*v (3600*materjalivoolu ristlõikepindala*materjali voolu liikumiskiirus) ja Ta=3600*V1*v/s (3600*ühe portsjoni maht*materjali voolu liikumiskiirus/portsjonite vahekaugus) vastavalt sellele, kas materjali transportimine toimub pideva vooluna või portsjonite kaupa. Elevaatorite tootlikkuse arvutamine toimub valemiga Ta=3600*V1*v/s (3600*ühe portsjoni maht*materjali voolu liikumiskiirus/portsjonite vahekaugus)
Eesliited Tähis Nimetus Suurusjärk Y jotta 1 000 000 000 000 000 000 000 000 Z zetta 1 000 000 000 000 000 000 000 E eksa 1 000 000 000 000 000 000 P peta 1 000 000 000 000 000 T tera 1 000 000 000 000 G giga 1 000 000 000 M mega 1 000 000 k kilo 1 000 h hekto 100 da deka 10 d detsi 0,1 c senti 0,01 m milli 0,001 mikro 0,000001 n nano 0,000000001 p piko 0,000000000001 f ...
Vee keskmine temperatuur: tkesk = ta t ; °C tkesk = 105 43,2= 61,8 °C tkesk = 61,8 °C Selle temperatuuri järgi leian veetabelist järgmised näitajad: Soojusjuhtivustegur = 0,567 kcal/m°Ch Tihedus (erikaal) = 983,2 kg/m3 Erisoojus c = 1,004 kcal/kg°C Kinemaatiline viskoossus = 0,479 10-6 m2/s Prandtli kriteerium Pr = 3,00 4. Vee voolukiirus aparaadis Kui vesi voolaks 1 torus korraga, avalduks voolukiirus: G w(1) = ; m/s 3600 0,785 ds 2 G aparaadi tootlikkus; kg/h (lähteandmetes). ds toru siseläbimõõt; m (lähteandmetes, teisendada mm m). vee tihedus; kg/m3 (vt. punkt 3). 9500 9500 w(1) = = = 5,47 m/s 3600 983,2 0,785 0,000625 1736,577 w(1) = 5,47 m/s Kuna sobivaim voolukiirus on vahemikus 1,52 m/s, siis tuleb antud juhul vee voolukiiruse alandamiseks vesi panna paralleelselt voolama mitmes torus korraga.
Keskmise indikaatorrõhu langus (jäika labadega sõukriviga transportlaeva püsiva süvise ja muude muutumatute tingimuste korral) kutsub esile võlli pöörlemissageduse languse, mida ligikaudselt võib leida valemiga: pi 1 1,16 n2 = n1 × = 110 109 [p/min], kus lähteandmete põhjal n1 = 110 p/min pi 1,17 Kütuse indikaatorerikulu muutub järgmiselt: 3600 3600 g i1 = = = 0,196 [kg/kWh] Qa ×i 41418 × 0,443 3600 3600 g i1 = = = 0,202 [kg/kWh] Qa × '* i 41418 × 0,429 0,196 Kütuse erikulu suurenes: = 0,202 ± 0,196 ×100 = 3% .
Y2*=0,001229 moolNH3/moolõhk Siis: Y1= Y1*-Y1=0,00143-0,00043=0,001003 moolNH3/moolõhk Y2= Y2*-Y2= Y2* (Y2=0)= 0,001229 moolNH3/moolõhk Y1/Y2=0,816 Siis Yk=(Y1+Y2)/2=0,001116 moolNH3 8. Massiläbikande võrrandist arvutatame gaasifaasi poolne massiläbikandetegur Ky: W = K x Axk = K y Ayk Ky(katseline)=W(NH3)/ Yk/A=7,22*10^-5/0,001116 /0,007543=8,58 mool NH3/(m^2*s) Ky(kats)~By(kats) Arvutuslik By: rs P y = 3600 RT Kus rs = 950w 0 ,72 h00 ,5 Siis yarv=950*u^0,72*h0^0,5*P/3600/R/T=950*0,53^0,72*0,03^0,5*1,01325/3600/0,0000831/293 yarv~1,2 nr x2 x1 WNH3 Wohk Y1 Y1* Y2* Y1 Y2 mool NH3/mool H2O mool/s mool/s mool NH3/moolõhku mool NH3/moolõhku 1 0,00160442 0,00187 7,22368E- 0,16638 0,000434162 0,00143 0,00122 0,00100 0,00122
tkesk = ta – t ; C tkesk = 100 – 41,94 = 58,06oc Selle temperatuuri järgi leiti veetabelist (Lisa 2) järgmised näitajad: Soojusjuhtivustegur = 0,565 kcal/mCh Tihedus (erikaal) = 984,4 kg/m3 Erisoojus c = 1,004 kcal/kgC Kinemaatiline viskoossus = 0,462 10-6 m2/s Prandtli kriteerium Pr = 3,12 3. Vee voolukiirus aparaadis Kui vesi voolaks 1 torus korraga, avalduks voolukiirus: G w(1) ; m/s 3600 0,785 ds 2 G – aparaadi tootlikkus; kg/h (lähteandmetes). ds – toru siseläbimõõt; m (lähteandmetes, teisendada mm m). – vee tihedus; kg/m3 (vt. Punkt 3). Arvutati voolukiirus, kui vesi oleks voolanud ainult ühes torus. G = 18000 kg/h ds = 25 mm = 0,025 m = 983,2 kg/m3 w(1) = 18000/3600*984,4*0,785*0,0252 = 18000/1738,696 = 10,35 m/s Kuna sobivaim voolukiirus on vahemikus 1,5- 2 m/s, oli voolukiirus liiga suur selleks, et vesi oleks
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Detail Üliõpilane Valter Sard Õppemärkmik Õppejõud Jüri Vilipõld Õpperühm aülikool tituut 82709 MATB24 Mark Hind Kr/m3 Te31 3200 Te02 2300 Te23 1400 Te04 2500 Te15 3000 Te16 2500 Te07 3600 Te08 2700 Te39 3800 Te10 3900 Te11 3000 Mark Kulu kg/m2 Hind Kr/kg NV08 0,30 44,00 NV11 0,30 45,80 NV24 0,40 45,80 NV30 0,35 52,30 NV02 0,35 54,80 NV56 0,32 58,90 NV09 0,35 65,00 NV07 0,27 66,00 NV33 0,35 66,30 NV21 0,29 68,30 NV05 0,33 72,20 NV17 0,45 76,20 y_1 d
Antud: a=40m/s2, m=70kg, g=10m/s2. Leida: P=? Lahendus: P=m(g+a) P= 70(10+40)= 70 * 50 = 3500N *2)Auto veojõud: Jõud, millega liigutatakse autot. F = ma + Fh ( F = ma + [müü(m)] mg ) . Näide: Toyota Corolla mass on 1,3 tonni ja ta saavutab kiiruse 100km/h paigalseisust 12,3 sekundiga. Leida veojõud, kui auto sõidab kruusateel kus hõõrdetegur on 0.03 . Antud: m=1,3t = 1300kg, V=100km/h = 27,7 m/s (100*1000/3600), t= 12,3s, [müü(m)] = 0.03 . Leida: F=? Lahendus: F=ma+Fh F=ma+[müü]mg F=m(a+[müü]g) a= V/t = 27,7/12,3 = 2,2m/s2 F= 1300(2,2+0.03*10)= 3250N Jarmo Pohla 13AT 2009 *3)Auto hõõrdejõud: Hõõrdejõud tekib kehade kokkupuutel ja on suunatud piki kokkupuute pinda liikumisele vastupidises suunas. Fh=[müü]mg Näide: Tekst kahjuks puudub.. Antud: [müü]= 0.2, m=10kg Leida: Fh=? Lahendus: Fh=[müü]mg Fh=0,2*10*10=20N *4)Auto resultantjõud:
- Leitakse jagades müügikäive pärast hinnamuutust müügikäibe mahuga enne hinnamuutust (Käive pärast/käive enne) Müügikäive ehk tulu = Toote hind x toote kogus. - Kulud Kasum E= Käive pärast hinnamuutust/käive enne hinnamuutust= Hind pärast x kogus pärast/hind enne x kogus enne. Normaalelastsus - Ehk ühikuelastsus; - E= 1 - Nõutava koguse suhteline muutus on sama suur kui antud kauba hinna suhteline muutus 9 x 400 / 12 x 300= 3600/3600= 1 Üleelastsus. - Ehk elastsus - E>1 - Nõutava koguse suhteline muutus on suure kui antud kauba hinna suhteline muutus 5 x 1200 / 8 x 625= 6000 / 5000= 1,2 Alaelastsus - Ehk väheelastsus - E<1 - Nõutava koguse suhteline muutus on väiksem kui antud kauba hinna suhteline muutus 7 x 400 / 8 x 700= 2800 / 5600= 0,5 Lõputu elastsus - E= (tagurpidi kaheksa) - Väikseimgi hinna muutus mõjutab nõudmist nullist kuni lõpmatu koguseni.
Arvutamine ühe kg õunte kohta Õhukuivatis Algne niiskus = 84%, Lõppniiskus = 10 %, 1kg algmaterjali peab kaotama =822 g niiskust Soojusenergia 1kg algmaterjalile = soojusenergia temperatuuri tõstmiseks 70ºC-le + soojus vee eemaldamiseks (70 - 21) x 3.8 + 0.822 x 2320 186.2+1907.04= 2093,4 kJ. On vaja 2093,4 , et eemaldada 0.822 kg vett, 2093,4 kJ./0.822 = 2546.52 kJ. Ühe kilo õunte õhukuivatis kuivatamiseks kulub 2546.52 kJ. (nfifst.org) 2546.52 kJ/3600 =0, 71Kw/h Vaakumkuivatis Kg toormaterjali kohta vajalik soojusenergia= soojusenergia temperatuuri tõstmiseks 50ºC-ni + aurustumissoojus 20 kPa abs. juures. 1l Vee aurustamiseks kulub 2048,48 kJ energiat. On vaja 2048,48 kJ energiat et eemaldada 0.822 kg vett. Ühe kilo õunte vaakumkuivatamiseks kulub 2492,06 kJ energiat. 2492,06 kJ/3600 =0, 69Kw/h Külmkuivatis vee aurustumissoojus -15ºC juures on 2531,32 kJ/kg
4.2 Keskmine brutopalk AMETIKOHAD 2011 2012 2013 2014 Tööjõud Klienditeenindaja 400 450 500 500 Juhataja 700 800 800 850 Koristaja 250 300 300 300 4.3 Palgakulu aastas AMETIKOHAD 2011 2012 2013 2014 Tööjõud Klienditeenindaja 4800 5400 6000 6000 Juhataja 8400 9600 9600 10200 Koristaja 3000 3600 3600 3600 4.4 Sotsiaalmaksud AMETIKOHAD 2011 2012 2013 2014 Tööjõud Klienditeenindaja 1584 1782 1980 1980 Juhataja 2772 3168 3168 3360 Koristaja 990 1188 1188 1188 5. EESMÄRGID 5.1 Lühiajalised eesmärgid 1) Populaarsuse saavutamine Eestis 2) Positiivne käive 3) Õigete partnerite leidmine 4) Sobiva meeskonna töölevõtt 5) Kodulehe loomine 6) Infovoldikute loomine
od{al.=# sin(-a) = -sina I ,, cos(-a): cosa tan(-a) = -tart6y sin(a+ru.3600) =sina J' +n.3600):cosd :4 cos(a tan(s+n.l80o) =tancl, FI'- .W e c c(q&
0 0 3560 120 120 7200 7200 3800 232 2000 400 7200 9200 4432 0 0 pank ostjate tasumata arved K D K D K 82500 3600 12900 4500 23700 6900 20100 5400 39600 0 0 102600 17400 52800 85200 1500 pank 75500 ostjate tasumata 1500
13. Masina teoreetiline tootlikkus. Ehk arvutuslik ehk konstruktiivne tootlikkus – määratakse minuti või tunnitootlikkusena masina pideval töötamisel, jõuallika max koormamisel arvutuslikes töötingimustes tingmaterjaliga ja tehnilise passi järgsete mahtude ja kiirustega. Arvutatakse 1) tsüklilise tööprotsessiga masinatel Ta=60*V1*n (60*toodangu maht*töötsüklite arv minutis) 2) pideva tööprotsessiga masinatel, mis väljastavad toodangut pideva vooluna Ta=3600*S*v (3600*materjalivoolu ristlõikepindala*materjali voolu liikumiskiirus) 3) pideva tööprotsessiga masinatel, mis väljastavad toodangut pidevalt portsjonite kaupa Ta=3600*V1*v/s (3600*ühe portsjoni maht*materjali voolu liikumiskiirus/portsjonite vahekaugus) 14. Masina ekspluatatsiooniline tootlikkus. Masina tegelik tootlikkus arvestades kõikvõimalikke ajakadusid masina kasutamisel Te=Tt*Ke (tehniline tootlikkus*koefitsient, mis arvestab
seega Np = Z (d V / M ) NA = (Z d V NA ) / M Z = 13 M = 27 g / mol NA = 6*1023 1 / mol { ( g / cm3 ) * cm3 *( g / mol ) * (1 / mol) }= ühikuta (13*2,7*5.4*6*1023 ) / 27 = 4,2*1024 samamoodi saab, üsna lihtsalt, lahendada, ka võrdlemisi keerulisi ülesandeid Näide 5. Läbi NaCl vesilahuse juhiti 6 h jooksul alalisvoolu tugevusega 3 A. kogu eraldunud kloor koguti vakumeeritud mahutisse mahuga 3 liitrit. Milline on rõhk anumas, kui temperatuur on 280 C t = 6*3600 s I = 3A V=3l T = 273 + 28 = 301 K p=? Z = 2 ( 2Cl- - 2e = Cl2 ) pV/RT=It/ZF p=ItRT/ZFV F = 96500 C / mol = 96500 A*s / mol R = 0,082 l*atm / K*mol { (A * s *l*atm*K*mol) / (K*mol*A*s*l) = {atm} p = (3*3*3600*0,082*301) / (2*96500*3) = 1.38 atm
17 3 2 4800 1 2 1 = 1 18 3 6 4400 0 3 1 = 1 19 3 7 5600 0 4 1 = 1 20 3 8 3600 0 5 1 = 1 21 4 3 8000 0 6 1 = 1 22 4 4 5000 0 7 1 = 1 23 4 5 6800 0 8 1 = 1
korraga korraga lehte korraga korraga korraga Mahutab 26 l 25 l 18 l 13 l 10 l Kaal 62 kg 9 kg 4,8 kg 3 kg 2,1 kg Mõõtmed 59 x 39 x 95 32 x 21 x 35 53 x 38 x 26 40 x 31 x 19 32 x 21 x cm cm cm cm 35,2 cm Hind 25900.- 3600.- 2400.- 1300.- 930.- Paberipurustaja salastatuse tase ei pea olema väga kõrge, seega valisin ma keskmise salastatuse astmega (3. tase) paberihundi Intimus 155. See paberihunt võimaldab korraga kuue A4 paberi purustamist ja ka mahutus kast on piisavalt suur. Samas võtab valid seade vähe ruumi ja on hinnapoolest sobiv. 9 MUUD SEADMED 1.3 Multifunktsionaalne printer
3. juhi materjalist (eritakistus) Metallides vabadeks laetud osakesteks on vabad elektronid. Kui tekitada elektriväli, siis nad hakkavad kindlas suunas liikuma. Seda nimetatakse elektrivooluks. Vedelikud koosnevad ioonidest. Kui vette lisada soola, hapet või alust, siis nimetatakse sellist vedelikku elektrolüüdiks. 1 · 10 kPa kilo 1 · 10 MPa mega 1 · 10 mPa milli 1 · 10 hPa 1 · 10 Gm giga 1 · 10 µm müü 1 · 10 nm nano 1kW= 1000W · 3600 s = 3 600 000 (W·s) J = 3,6·10 J 108 km h = 30 m s ( 1083600 · 1000 ) 1 km= 1000m 1 h= 3600 s 15 1 m= 0,1 km m km 15 = 54 1 1 s h 1000 · 1 s= h
Araabi meri Araabia meri asub India ookeani loode osas.Araabia ja Hindustani poolsaarte vahel. Araabia meri on ääremeri.Seda ümbritsevad: mandrid- Euraasia, Aafrika, saared- Sri Lanka, poolsaared- Araabia poolsaar. Araabia mere pindala on umbes 386 200 km² . Mere keskmine sügavus on umbes 3600 m. Suurim sügavus on 5803 m. Meri on üsna soolane 35,6%o. Araabia mere rannikul asuvad riigid:Somaalia,Kenya,Jeemen,Omaan,Iraan,Pakistan,India.
Z = 13 { ( g / cm3 ) * cm3 *( g / mol ) * (1 / mol) }= ühikuta M = 27 g / mol (13*2,7*5.4*6*1023 ) / 27 = 4,2*1024 NA = 6*1023 1 / mol samamoodi saab, üsna lihtsalt, lahendada, ka võrdlemisi keerulisi ülesandeid Näide 5. Läbi NaCl vesilahuse juhiti 6 h jooksul alalisvoolu tugevusega 3 A. kogu eraldunud kloor koguti vakumeeritud mahutisse mahuga 3 liitrit. Milline on rõhk anumas, kui temperatuur on 280 C t = 6*3600 s I = 3A V=3l pV/RT=It/ZF T = 273 + 28 = 301 K p=ItRT/ZFV p=? Z = 2 ( 2Cl- - 2e = Cl2 ) F = 96500 C / mol = 96500 A*s / mol { (A * s *l*atm*K*mol) / (K*mol*A*s*l) = {atm} R = 0,082 l*atm / K*mol p = (3*3*3600*0,082*301) / (2*96500*3) = 1.38 atm Protsentarvutus ja lahuste segamine p = m(aine) / m(lahus) = M(aine) / [m(aine) + m(lahusti)]
515 10h 12 27 13 156 10h 12 40 Lennukiiruse arvutasin valemi = abil, kus on baas ja J on pildistamise intervall. 1,23 = = 341 / 13 /3600 Töö analüüs: Arvan et, antud töö eesmärk sai täidetud, kuigi kaldenurga ei leidnud, kuna antud aerofotod olid liiga tumedad. Töös algselt tuli viga sisse koordinaatide määramisel, kuna unustasin jälgida märke. Töö oli iseenesest lihtne ja ei nõudnud palju aega. Töös oli palju uut näiteks pildistamis baasi arvutamine. LABORATOORNE TÖÖ NR 2- PLAANILISE AEROPILDISTAMISE ARVUTAMINE
liikumise korral, kui keha algasukoht ja liikumise lõpppunkt langevad ühte, siis nihe on null. Liikumine on suhteline. Näiteks auto suhtes autos sõitvad inimesed ei liigu. Liiguvad teeääres seisva inimese suhtes. Kuna keha asukoht ei saa muutuda silmapilkselt, on liikumise kirjeldamiseks vaja mõõta aega. sekund (s) minut (min.) tund (h) sekund 1 1/60 1/3600 minut 60 1 1/60 tund 3600 60 1 Tabel ajaühikute seostest. SIRGJOONELINE LIIKUMINE · Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul trajektoor on sirge ja keha nihked mistahes võrdsetes ajavahemikes on võrdsed. Ûhtlast sirgjoonelist liikumist on kõige lihtsam kirjeldada.
Mõõtühikud 1. Pikkusühikud 2. Pindalaühikud 3. Ruumalaühikud 1 l =10 dl 1 toop = 1,23 l 1 pang = 12,3 l 4. Massiühikud 1 nael = 409,51 g 1 unts = 28,35 g 5. Ajaühikud 1 aasta = 12 kuud = 365 või 366 päeva 1 ööpäev = 24 tundi (h) 1 h = 60 min = 3600 sek 1 min = 60 sek 6. Muid mittesüsteemseid ühikuid 1 euro = 15,6 EEK 1 toll = 2,54 cm 1 jalg = 30, 48 cm 1 süld = 2,13 1 verst = 1,067 km 1 jard = 91,44 cm 1 meremiil = 1,852 km
Kuivkrohvplaadid (kipsplaadid) ..on mõlemalt poolt kartongiga kaetud kipsplaadid. Plaatidel on esi ja tagakülg (tagaküljel paiknevad jätkukohad) Kipsplaate tuleb kaitsta ilmastikumõjude eest ning neid paigaldatakse: • Kipsmajakatele Kleebitakse mastiksiga Kinnitatakse kruvidega kas puit- või metallkarkassile Kipstahvleid valmistatakse pikkusega: 1800, 2000, 2400, 2500, 2600, 2700, 2800, 2900, 3000, 3200, 3300, 3600, 4000 mm (eritellimusel pikkusega kuni 6m), laiusega: 1200, 900, 600mm (1250mm Saksa standard) ja paksusega: 6,5-40mm (enimkasutatavad 12,5mm). Koostis: kips 93%, kartong 6% ja niiskus 1%, lisaks tärklis, orgaanilised ained. Kipsplaadi esikülge pikiservale pressitakse rant selleks, et pärast tahvlite paigaldamist saaks pikivuugid kergesti kartongi või teibiga katta.
PV64 0,32 143,60 Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Plastik 4 Alumiinium Mark Hind Kr/m3 Liik Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 M_Mark Hind Kr/m3 Mark BK100 350 LP02 2400 Te02 2300 Pla02 3000 Al02 BK200 430 LP04 2600 Te04 2500 Pla03 3000 Al04 BK250 540 LP05 1700 Te07 3600 Pla05 3200 Al05 BK300 540 LP07 1900 Te08 2700 Pla07 2400 Al07 BK501 250 LP08 3000 Te10 3900 Pla08 1500 Al08 BR100 320 LP10 2200 Te11 3000 Pla10 2700 Al09 BR200 400 LP11 3300 Te15 3000 Pla12 2900 Al11
abivajajaid. Ühiskonna tähelepanu pööramine erivajadustega laste ja puudustkannatavate peredega seotud küsimustele! – Soovivad, et ühiskond muutuks hoolivamaks, teadlikumaks ja sallivamaks. Senine tegevus- Elluviidud projektid: Kaksikute abistamine (8000 eurot) Jõulud haiglas 2013 (2000 eurot) Aitame väikest Kellit 2013 (3600 eurot) Tatjana pere abistamine (1500 eurot) Saaremaa perekonna abistamine (4000 eurot) 7-aastase Aleksi taastusravi (2000 eurot) Abistame Pärnumaa perekonda (3500 eurot) Aitame väikest Kellit 2012 (3600 eurot) 2-aastase Ramoni abistamine (500 eurot) Jõulud haiglas 2012 (1000 eurot) Mariina abistamine (800 eurot) Küttepuud Pärnumaa perekonnale (200 eurot)
Töö teostamisel on kasutatud internetiühendusega arvutit ja kalkulaatorit. Töö eesmärk: Antud praktilise töö eesmärgiks on tutvuda Execeli erinevate võimalustega. Selle käigus rombi arvutamine, nurkade teisendame nii kuuekümnendsüsteemi kui ka kümnendsüsteemi. Töö käigus õppin paremini kasutama Excelit. 1. Ülesande eesmärk oli nurk arvutada kümnendsüsteemi. Selleks kasutasin valemit kümnendsüsteemis = Kraad+Minut/60+Sekund/3600 Näide: kümnendsüsteemis = 58+55/60+26/3600 = 58,92388889 kraadi Joonis 1.1 Nurk kümnendsüsteemi 2. Ülesande eesmärk on arvutada MS Exceli vahendusel nurk kuuekümnendsüsteemi. Kraad = INT(kümnendsüsteemi arv) Minut=( kümnendsüsteemi arv -INT(kümnendsüsteemi arv))*60 Sekund=(( kümnendsüsteemi arv -INT(kümnendsüsteemi arv))*60-INT((kümnendsüsteemi arv -INT(kümnendsüsteemi arv))*60))*60 Näide: Kui kümnendsüsteem on 58,9 siis Kraad = INT(58,9)
Märkused: Pakkumine kehtib kuni 01.01.2011 Garantii 6 kuud (ei kehti mastisilindrile) Tööleasumise aeg 2 nädalat peale pakkumis jõustumist Hinnapakkumise koostas Wihuri AS, Indrek Kadarik telf. 50 72 154 Reg. Kood Aadress Kontakt 300488923 Tartu mnt 6a TALLINN 53003001 854248344 Peetri 19 NARVA 5103282 Kestvus hind hind kokku 1.5h ühe tunni hind 400.- 600.- 2h 700.- 3600.- 1.5h 400.- 1000.- 3h 560.- 1760.- 1h 1200.- 1800.- 3h 3400.- 4600.- Hind käibemaksuta 13360 Käibe maks (20%) 2672 Hind kokku 16032
A 400 1200 1400 700 200 700 600 3900 1900 3600 5200 3200 1 2 3 4
K ykats kats y = = = 12,269 Yk Akolonn 0,0006061 0,007543 m2 s 14. Arvutuslik massiülekandetegur gaasifaasis arvestatuna taldriku tööpinnale yS P 950 wõ0,72 h00,5 950 1,63510,72 0,014 0,5 101325 moolNH3 yS = arv = = = 1,8504 3600 R T 3600 R T 3600 8,314 293 m2 s Desorptsiooni käigus vähenes ammoniaagi kontsentratsioon lahuses. Desorptsiooni protsessi materjalibilansi põhjal arvutasime desorbeerunud ammoniaagi kulu ja tema kontsentratsiooni kolonnist väljuvas õhus. Võiks arvata, et õhu kiiruse suurenedes suureneb ka desorbeeruva komponendi hulk. Järgmisena leidsime, kasutades tasakaalukonstandi m kaudu arvutatud tasakaalu
Tähistame U/Ug=n, saame Re=Rg(n-1) Järelikult galvanomeetri mõõtepiirkonna suurendamiseks n korda on vaja, et kasutatava eeltakisti takistus oleks n-1 korda suurem galvanomeetri sisetakistusest. 3 Töö käik 1.Protokollime mõõteriistad 2.Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutame eeltakisti Re ja valime selle takistumagasinil. Eeltakisti Re arvutamine: U=10V, Rg=3600, Ig=200A Ig=Ug/Rg => Ug=Ig*Rg= 3600*200*10-6= 0,72 (V) Re=Rg(U/Ug-1) Re=3600*(10/0,72-1)= 46 400 () 3.Reguleerime etalonvoltmeetri näidu pingele U. 4.Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele, siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust Re katseliselt. 5.Leiame kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonmeetri näidud kahel korral: pinge monotoonselt kasvades 0-lt U-le monotoonselt kahanedes U-lt 0-le. Jälgime, et
14 1847 -154 23716 15 2127 126 15876 16 1936 -65 4225 17 1909 -92 8464 18 1972 -29 841 19 2006 5 25 20 1987 -14 196 21 1971 -30 900 22 2154 153 23409 23 1690 -311 96721 24 1941 -60 3600 25 1889 -112 12544 26 1792 -209 43681 27 1972 -29 841 28 2073 72 5184 29 1588 -413 170569 30 2363 362 131044 31 1900 -101 10201 32 2231 230 52900 33 1785 -216 46656 34 2114 113 12769 35 2164 163 26569
on 20,4 ja juulis 5,5kraadi. Austraalias on väga levinud lamba kasvatus. Tüüpilised loomad on känguru, koaalad,opossumid ja nokkloomad. Suur Veelahkmeahelik Suur Veelahkmeahelik on Austraalia üks väheseid mägismaid, mis on kuiv, madal ja hõredalt asustatud, väljaarvatud idarannikul. Ahelik koosneb tegelikkuses mitmetest katkevatest ahelikest ja platoodest ja kulgeb piki Austraalia ida- ja kagurannikut 3600 kilomeetrit. Keskmiseks kõrguseks on 1200 meetrit, kõrgeim mägi, Kosciusko (2228 m), asub Kagu- Austraalias. Läbi terve aheliku varieerub maastik tugevalt. Cape York'ist põhjas on madalad mäed kaetud vihmametsadega. Edasi lõuna poole, 90 km Sidneyst läänes tõusevad liivakivist Sinimäed tasaste, metsaste kanjonite kohale. Veel edasi lõuna pool asuvad Lõuna-Alpid ehk Lumised Mäed , kus asuvad Austraalia ainsad üle 2000 meetrised mäed ja mis on tuntud oma suurte
Mass on 3,30*10^23 kg Temperatuur muutub 90K kuni 700K Pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit Tiirlemisperiood on 88 päeva Pöörlemisperiood on 59 päeva Keskmine tihedus on 5,43 g/cm3 Merkuur koosneb umbes 60-70% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest Magnetvälja tugevus Merkuuri ekvaatoril on umbes 300nT Merkuuril on kõige ekstsentrilisem orbiit 1. Koor, mis on umbes 100-300 km paks. 2. Kate, umbes 60km paks. 3. Südamik, umbes 3600 km (raadius 1800 km). · Merkuuri südamikus on kõige rohkem rauda võrreldes teiste Päikesesüsteemi kehadega. Merkuuril ei ole kaaslasi. Merkuur on kõige lähim planeet Päikesele. Merkuur on planeetide suuruste poolest kaheksas. Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet. Merkuur on kollast võ tumehalli värvi. Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriusest. http://et.wikipedia.org/wiki/Merkuur
4. ( ) 5. , 6. ( : , ..) 3 1800 + , .. 5 5400+/-300 , (tools>word count>characters with spaces) : + + 0...10 (10 ). « » max 2 , «Copy + Paste» max 1 . . 2009 (- ) , , « » «». http://iscx.dcc.ttu.ee , (, , ). , Referaatide teemad vene keeles , , , .. http://iscx.dcc.ttu.ee : 1. 2. , 3. 4. , 5. ( , ..) 2 1800 + , .. 4 3600+/-200 , (tools>word count>characters with spaces) : + + 0...10 (10 ) , http://iscx.dcc.ttu.ee , . http://iscx.dcc.ttu.ee ( ) 1. 2. 3. : 0...20 (20 ) 15 : : · (max 10) · (max 10) · (max 10) · (max 20) : 46 50 5 41 45 4 36 40 3 31 35 2 26 30 1 25 0 NB
Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Plastik 4 Alumiinium 5 Mark Hind Kr/m3 Liik Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 M_MarkHind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 BK100 350 LP02 2400 Te02 2300 Pla02 3000 Al02 2700 BK200 430 LP04 2600 Te04 2500 Pla03 3000 Al04 2300 BK250 540 LP05 1700 Te07 3600 Pla05 3200 Al05 3600 BK300 540 LP07 1900 Te08 2700 Pla07 2400 Al07 4200 BK501 250 LP08 3000 Te10 3900 Pla08 1500 Al08 4500 BR100 320 LP10 2200 Te11 3000 Pla10 2700 Al09 3800 BR200 400 LP11 3300 Te15 3000 Pla12 2900 Al11 4200
Milline peab olema koormust tõstva silindri minimaalne läbimõõt d mm, kui rõhk p süsteemis ei tohi ületada 200bar ja silindri mehaaniline kasutegur m? Valida silindrite standardsete läbimõõtude reast lähim sobiva läbimõõduga silinder. Milline peaks olema valitud silindri käitamiseks kasutatava töövedeliku rõhk, bar? Hüdrosilindrite normaalläbimõõtude (mm) rida: 12, 16, 20, 25, 32, 40, 50,63, 80, 100, 125, 160, 200, 220, 250, 280, 320, 360, 400. Antud: F = 3600 kg = 36000N = 0,9 pmax=200bar=200x105 dmin=? F = pA p rõhk silindris F kolvile mõjuv jõud A kolvi pindala kasutegur Avaldan F A= p × A= = =0.002m2 = 2000mm2 mille puhul silindri diameeter on: d= = = 50,46mm Vastus Antud juhul on miinimum silindri mõõde d min = 56,46mm , standard mõõtude seast sobiks järgmisena 63mm läbimõõduga silinder, mille puhul 1000kg raskuse tõstmiseks peab olema rõhk vähemalt
a.e.Kr. Akad 2350 2150.a.e.Kr. Babüloonia 1830 1530.a.e.Kr . Assüüria 1360 605.a.e.Kr. Uus-Babüloonia 625 -539.a.e.Kr . SUMERID maailma vanima kirjasüsteemi kiilkiri maailma esimesi tehnilisi leiutisi - ratas TSIKURAAT ASTMELINE TORNTEMPEL Kompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat, kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Uri tsikuraat 3600 -2370.a.e.Kr. Kõige paremini säilinud tsikuraat tollest ajast Tsikuraadi tipus asus kuujumal Nannale pühendatud tempel. Hoone on ehitatud savitellistest ja kõik kihid on seotud bituumeniga ning niinmattidega KUJUTAV KUNST KUJUTAVAS KUNSTIS ON JUHTIVAKS ALAKS SKULPTUUR RELJEEFID JA KUJUD Traditsioonipäraselt kujutati kuningad jt. tähtsad isikud lihtinimestest palju suurema-
Ettevõtte kulud on järgmised (kuus) Materjalikulu toodetele K: 3 000 S: 1 400 Tööjõukulu toodetele K: 2 600 S: 1 000 Tööjõukulud juhtimises 700 Kindlustuskulud tootmises 25 Tootmismasinate amortisatsioon 40 Transpordikulud 335 Elekter, vesi soojus, side 900 Muud........................ 1000 Lihtsustatult Otsekulud K-le 5600 Otsekulud S-le 3600 Üldkulud kokku 3000 8600 5400 Kokku K kulud 8600 Kokku S kulud 5400 Juurdehindlus 12 % 9632 Juurdehindlus 8% 8532
Kirjandi tulemus Võõrkeele Järjekorranumber (X) tulemus (Y) X2 Y2 X*Y 1 55 50 3025 2500 2750 2 55 85 3025 7225 4675 3 70 80 4900 6400 5600 4 50 72 2500 5184 3600 5 50 92 2500 8464 4600 6 50 77 2500 5929 3850 7 55 81 3025 6561 4455 8 75 91 5625 8281 6825 9 65 64 4225 4096 4160 10 75 91 5625 8281 6825
q= It 10. Kuloni seadus (V.T). Kui voolutugevus juhis on üks amper, siis läbib ühe sekundi jooksul juhi ristlõiget laeng suurusega üks kulon. Järelikult 1C = 1 A·1s. Maksimaalset laengut, mille vooluallikas suudab vooluringist läbi viia, nimetatakse sageli vooluallika mahutavuseks (mitte mahtuvuseks!) ja teda mõõdetakse amper-tundides. Kui voolutugevus juhis on üks amper, siis läbib ühe tunni jooksul juhi ristlõiget laeng üks amper-tund (1 A·h). Kuna ühes tunnis on 3600 sekundit, siis 1 A·h = 1 A·3600 s = 3600 C. 11. Millega tegeleb elektrostaatika? Homogeense välja E-vektor on kogu vaadeldavas ruumis ühesuguse pikkuse ja suunaga ning välja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu. Elektrivälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat. Seal, kus väli on tugevam, paiknevad jõujooned tihedamalt. 12. Mida näitab dielektriline läbitavus?
ÜLESANDED Ü-8.1 Firmakese mõnede kontode saldod on järgmised: Ostjate arved 120 000 Müügitulu 350 000 Väärtusvähend 400 Millised korrigeerimiskanded tuleks teha ebatõenäolise laekumise kajastamiseks juhul, kui Firmakene kasutab väärtusvähendi kindlaksmääramiseks: a) 1% müügitulust b) Aegumisprotokolli, mille alusel väärtusvähend peaks olema 3600 krooni Väärtus - vähend D K 400 S0 3500 S1 Maha kantud D: Kulu 3500 arved K: Väärtusvähend 3500 a) 1% müügitulust on 3200 krooni. Väärtus - vähend D K 400 S0 4000
suve lõpuks. Toomingas varakevadel Padus avidium Mitmeaastane heitlehine, lehtpuu. Ühekojaline. Kõrgus kuni 16 m. Õied 1012 cm pikkustes rippuvates kobarates, valged, tugeva uimastava lõhnaga, õiekate kaheli Läikivmust luuvili, kerajas, läbimõõt ~0,7mm Paljuneb peamiselt seemnetega, kuid uueneb ka kännu ning juurevõsust. Levinud väga laialt Euroopas ja Aasias, Himaalajas tõuseb maksimaalkõrgusele: 3600 m. Eestis tavaline. Kuulub pinnast parandavate liikide hulka, ei kuulu kaitse alla. Toomingas Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/general/indexravim.html http://bio.edu.ee/taimed/general/indexravim.html http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_toomingas http://et.wikipedia.org/wiki/Taimed
piduriga 4. Nurgamõõdiku näidu lugemisel võetakse täiskraadid limbi skaalalt nooniuse nullkriipsu kohalt ja minutid nooniusskaalalt. Ei tohi unustada, et nooniusskaala kriipsude vahekaugusele vastab 2'. 1 limb 5 sektor 2 nurgik 6 liikumatu joonlaud 3 noonius 7 liikuv joonlaud 4 pidur 8 pide 5.Järeldus Kuna keskmiste summa tuli 3600 29, siis see erineb tegelikust 29. See mahub lubatud vea piiridesse ning mõõtmised õnnestusid.
Ajamõõdud.Ajaühikud Sekund s Minut min 1 min = 60 s Tund h 1 h = 60 min = 3600 s nimetus seos teiste ajaühikute ja ajavahemikega ööpäev 1 ööpäev = 24 tundi nädal 1 nädal = 7 ööpäeva kuu ühes kuus on 28, 29, 30 või 31 ööpäeva aasta 1 aasta = 12 kuud sajand 1 sajand = 100 aastat Teepikkus, aeg ja Kiirus Teepikkus s s=vt Teepikkust mõõdame tavaliselt sentimeetrites, meetrites, kilomeetrites jne Aeg t t=s:v Aega mõõdame tavaliselt sekundites, minutites, tundides jne
annaabi.ee 
