NÕLVAPROTSESSID Nõlvad on enam levinud reljeefivormid. Kõik rejeefielemendid,mille kalle on üle 2% on nõlvad. Nõlv on pind, mida mööda maa ainese edasikandmisel on määravaks Maa raskusjõud. Nõlvade kulutus e denudatsioon on põhiliseks reljeefi kujundavaks teguriks. Selle tulemusel tekib erinevaid setteid, millest võivad tekkida uued pinnavormid. Nõlvaprotsessid on eksogeensete ja endogeensete protsesside kogumid, millised kujundavad ja muudavad nõlva kuju.*Lauged nõlvad kalle 15 *järsud nõlvad-kalle kuni 60 *vertikaalsed nõlvad kalle kuni 90 *rippuvad nõlvad kalle üle 90 Varisemine *varingulised nõlvad *kiireim *ülaosa järsk,alaosasse kuhjub materjal *seda põhjustab gravitatsioonijõud *mida jämedam on materjal,mis alla kukub,seda järsemLibisemine *lihkelised nõlvad Looduslikud tegurid mis võivad viia maalihkeni: *kivimikihtide kallakus nõlva suhtes *savikihi olemasolu *suur sademete hulk, lume
isiku omandis. Tee liigid Kohalik maantee Kohalik tee Eratee Metsatee Tänav Jalgtee ja jalgrattatee Talitee Muldkeha kohapealsest või juurde veetud külmakerkeohutust, tihendatud pinnasest ühe- või mitmekihiline rajatis maantee sõidutee ( katendi ) all. Muldkeha ise koosneb järgmistest elementidest: mulde alus ( taldmik ), mulde keha (nõlvadega), mulde ülemine osa , süvendi alus, süvendi nõlvad nõlvad, , pinnasevee viimarid, pinnasevee alandid, drenaa, geotehnilised tugi- või kaitserajatised ja tarindid,mis on ette nähtud Planeerimis- ja projekteerimistasandid Maanteevõrgu planeerimisel ja maanteede projekteerimisel tuleb lähtuda teeseaduse, planeerimis- ja ehitusseaduse ning teiste õigusaktide sätetest, tagades võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks arenguks, maakasutuseks
kui ka kamardumiseks, mistõttu tekkivad seal kõige viljakamad ja paksud mustmullad. • Külma või kuiva kliimaga aladel on ülekaalus füüsikaline murenemine. • Liiga külm ja liiga kuiv kliima on taimedele ebasoodne ja selletõttu on seal tekkinud mullad kehvad ja huumusevaesed. Reljeef • Reljeef ehk pinnamood mõjutab mulla vee- ja soojusrežiimi ning ainete ümberpaigutumist. • Tasane pind on muldade tekkimiseks soodsam kui mägede nõlvad, sest järskudel nõlvadel kandub mullakiht nõlva jalamile. • Samuti mõjutab mulla tekkimist nõlvade ekspositsioon: lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Veerežiim • Veerežiim mõjutab taimestikku. • Niiske kliimaga aladel võivad veed mullast mineraalaineid välja uhtuda ja põhjustada leetumist. • Kui aga põhjavee tase on aastaringselt kõrge, siis toimub gleistumine. Taimestik
Laamade servadesse tekivad mäed & nende vahele tekib süvik. Laamade keskel on maakoor paks, pragusid ei ole. Ei ole vulkaanipurskeid ega maavärinaid. Settimine mitmesuguse pudeda materjali ladestumine. Kurdmäestik mäestik, mis tekib kivimite kurdumisel ( kujuneb seal, kus ookeaniline laam sukeldub mandri alla). Noor mäetik lühikest aega välisjõudude mõjule allunud mäestik, millele on iseloomulikud sügavad orud, järsud nõlvad & teravad tipud. Vanad mäestikud - pikka aega välisjõudude mõjule allunud mäestik, millel on iseloomulikud ümarad tipud, lauged nõlvad & laiad orud. Murrang sügav maakoorelõhe, mille tekkimisel maakoore osad üksteise suhtes nihkuvad. Ülang kerkinud maakoore osa kahe murrangu vahel Alang maakoore vajunud osa, mis on tekkinud maakoore plokkideks murdumisel. Pangasmäestik mäestik, mis on tekkinud murrangutest lõhestatud maakoore pangaste
• Rahvaarv: 6,561,748 • Rahvastiku tihedus: 14,8 in/km² • Pealinn: Asunción • Keel: Hispaania ja guaranii • Rahaühik: guarani (PYG) • President: Federico Franco ASUNCIÓN Rahvaarv: 542,023 Pindala: 117 km2 GEOGRAAFILINE ASEND • Paraguay on riik Lõuna-Ameerikas • Naaberriikideks on Brasiilia, Boliivia ja Argentina • Paraguay jõgi poolitab riigi kaheks PINNAMOOD JA KLIIMA • Idas asuvad suured rohtlad ja metsased mäe nõlvad • Läänes on suured soised maaalad • Lähistroopika kuni paravööde • Oktoobrist märtsini soojad tuuled • Maist augustini külmad tuuled • Kuiv periood juulist septembrini LOODUSVARAD • Lubjakivi • Mangaan • Rauamaak • Puit • Hüdroenergia KASUTATUDKIRJANDUS http://wiki.gomaailm.ee/wiki/paraguay/ http://en.wikipedia.org/wiki/Asunci%C3%B3n#Climate http://en.wikipedia.org/wiki/Paraguay#Climate http:// www.britannica
Nõlvaprotsesside jagunemine. Nende tekkepõhjused ja tagajärjedNõlvaprotsessid on raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju.Jagunevad : 1.) varisemine – kivid veerevad vabalt alla 2.)libisemine – suure kivimid liiguvad allapoole. Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked. 3.)voolamine - sulaperioodil niiskusega küllastunud maapinna ülemine sulanud osa hakkab voolama veel külmunud pinnasel.Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks. 4.)nihkumine – aeglane liikumine.Silmaga pole pole protsess nähtav, nähtav on ainult tagajärg. nihkumise tagajärjed avalduvad nõlva alumises osas, kuhu kuhjuvad peeneteralised setted. Nõlvale rajatud ehitised võivad pika aja jooksul toimuva nihke tagajärjel viltu vajuda või puruneda. Nõlvad võivad olla sirged, nõgusad, kumerad, astmelised.
ja kerkib. Jahedam õhk on mere kohal nong liigub maa poole, asendades seal üles kerkivat õhku. · Maabriis ehk ööbriis Öösel jahtub maapind kiiremini kui meri. Mere kohale tekib madalrõhuala ja tuul puhub maalt mere poole. Hoovused · Soe hoovus Soe ja niiske õhk kohtub külmaga. Soe õhk hakkab tõusma. See aga jahtub ning tekivad pilved. · Külm hoovus Õhk soojeneb ja muutub kuivemaks. Pilvi ega sademeid ei teki. Nõlvad · Tuulepealne nõlv Ookeanilt tulev nõlv kerkib mööda mäenõlva üles ja hakkab jahtuma. Kondesnsserub veeaur, tekivad pilved ning hakkab sadama. · Tuulealune nõlv Kuiv õhk laskub mööda nõlva alla ja hakkab taas sadama. Tuuled · Orutuul Tekib päeval. Soojenev õhk tõuseb, jahtub ning tekivad pilved. · Mäetuul Tekib öösel. Õhk jahtub, muutub tihedamaks ja laksub allapoole.
Kristalsed kivimid 5. Skeemi järgi ära tunda kurdmäestik ja pangasmäestik. A-pangamäestik B-kurdmäestik 6. Osata nimetada üks kurdmäestik ja üks pangasmäestik Euroopas. Kurdmäestik-Juura mäestik Pangasmäestik- madal mäestikud kummalgi pool Reini orgu. 7. Miks on talv Euroopas pehmem kui samadel laiuskraadidel Põhja-Ameerikas? Tänu soojale atlandi hoovusele 8. Mis iseloomustab alpiinset pinnamoodi? teravad mäetipud, ahelike harjad, moreenvallid, järved, järsud ja kaljused nõlvad, teravad ja hambulised veelahkmealad. 9. Miks on Island aktiivne vulkanismipiirkond? Kuna Island asub Atlandi ookeani keskmäestiku kohal uue maakoore tekkevööndis 13. Miks ei esine Rootsi ja Soome jõgedel suuri kevadisi üleujutusi, kuigi nende toitumine on sarnane Eesti jõgede toitumisega? Sest Rootsi ja Soome jõed voolavad kiiremini ja rohkem läbi järvede
Põhja-Euroopat kui turismisihtkohta iseloomustavad: · Mäed, mis pole küll kõige korgemad, kuid nende järsud nõlvad pakuvad siiski kauneid vaateid ja neid külastavad nii rahvusvahelised turistid kui ka oma riigi matkajad ja mägironijad (nt Soti) · Põhjapolaarjoonest põhjas ei looju suvel päike 24 tundi tänu maakera kaldele Päikese suhtes ehk keskööpäikese on oluliseks turismiatraktsiooniks. Samuti vastupidine nähtus polaaröö · Talveperioodil esineb looduslik vaatemäng virmalised · Põhja-Euroopas on tihe jõgede ja järvede võrk
Leiumaterjali hulgas on naaskel, nuga, tuleraud, hõbe- ja pronksehted, aga samuti noole- ja odaotsi, mõõgatükke ja isegi üks terve . Linnamäel avati 1969. aasta Madisepäeval (21. septembril) muistse vabadusvõitluse monument. Monument on valmistatud punase graniidi tahkudest. Kahele tahule on raiutud väljavõte Läti Henriku kroonikast eesti ja ladina keeles. Monumendi autorid on arhitekt Ülo Stöör ja skulptor Renaldo Veeber. Lõhavere linnamäe järsud ja korrapärased nõlvad ulatuvad ümbritsevast maapinnast 8--10 meetri kõrgusele.
Pandivere kõrgustik Toila Gümnaasium Fred-Georg Pääro Pandivere kõrgustik Pindala: 2415 km2 Moodustab Eesti territooriumist 5,3% Kuulub Lääne-viru ja Järva maakonda Naabruses asuvad: põhjas- Viru lavamaa idas- Alutaguse madalik lõunas- Kesk-Eesti lavamaa läänes- Kõrvemaa Pandivere kõrgustik Iseloomustus Laugjad nõlvad Pinnamood nõrgalt lainjas Lubjakivist aluspõhi Eesti suurim karstiala (1375 km2) Allikarohke Kõrgustiku jalamil asub Endla soostik Iseloomustus Kõrgeim punkt- Emumägi (166m) Suuremad järved- Väinjärv ja Porkuni järv Suuremad jõed- Põltsamaa, Pedja, Pärnu ja Kunda Linnad ja asulad Asulad: Loodes- Aaspere, Kadrina, Sõmeru Lõunas- Vinni, Pajusti, Viru-Jaagupi, Roela, Rakke, Laekvere
- karjatamine: karjamaade väljakurnamine, liiga suured loomakarjad - metsade üleliigne raie. Mullakihi paksus on keskmiselt umbes 15 cm, mulla looduslikku ärakannet ehk erosiooni põhjustavad mitmed looduslikus tegurid. Sel moel uhutakse minema mulla pealmine viljakas kiht ehk huumuskiht, mille taastamine nõuab väga palju aega. Erosioon on küll looduslik nähtus, kuid inimene võib oma tegevusega sellele tublisti kaasa aidata. Eriti tundlikud on klimaatilised piirialad ja mägede nõlvad, erosiooni kiirendavad liigkarjatamine, metsade maharaiumine ja väärad maaharimisviisid. Kõige esmalt kaitseb erosiooni eest maastikule sobivate harimisviiside järgimine; laugetel nõlvadel tuleks järgida kõrgenemise suunda, järsematel nõlvadel on ainumõeldav terrasspõllundus. Abiks on ka segaviljelusmeetmed, ribapõllunduses kasvatatakse vaheldumisi erinevaid taimeliike, nt soja ja maisi. Ennetav abinõu on mulla viljakuse säilitamine ja suurendamine, külvikordi vahetades saab
Kilimanjaro Kilimanjaro on kõrgeim mägi Aafrikas ja Tansaania kõrgeim tipp. Paikneb üksi keset tasandikku, olles päritolult kihtvulkaan(suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm).Nõlvad on tipuni lauged.Kõrgus 5895 meetrit. Kilimanjaro koosneb kolmest eraldi vulkaanilisest koonusest:Kibo,Mawenzi ja Shira. Uhuru Peak on kõrgeim tipp Kibo ja kraatri serval.Kilimanjaro on hiiglaslik vulkaan,mis hakkas moodustuma miljoneid aastaid tagasi.Kaks kolmest tipust, Mawenzi ja Shira on väljasurnud, samas kui Kibo on puhkeseisundis ja võib uuesti pursata.Viimane suur purse dateeriti 360000 aastat tagasi, kuid viimase tegevus salvestati vaid 200 aastat tagasi. Ajalugu: Ei ole teada, kuidas täpselt on tulnud nimi Kilimanjaro.Sellega seoses on mitmeid teooriaid.Paljud neist teooriatest oletavad, et sõna on jagatud Kilima (suahiili keeles "mägi, väike mägi") ja Njaro, mis...
madalaveelises osas, nimetatakse rannanõlvaks. Seda rannanõlva osa , mille piires rannajoon oma asendit muudab, nimetatakse rannaks. Mida väiksema kalsega on rannanõlv, seda aeglasemalt veekogu sügavneb. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajonne lähedale suure energiaga. Ülekaalus on lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad ära setteid, mistõttu moodustuvad rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. Kui selline järsak on kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis nimetatakse seda pangaks ja vastavat rannalõiku pankrannaks. Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine ehk õgvenemine. Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus.
MULLATEKKETEGURID Lähtekivim -Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa, määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise,õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse Kliima - Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik. Reljeef - Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile Taimed - Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa-huumus Mullaorganismid - Kobestavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid Aeg - Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab mullas aineid ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist
Maal umbes 2500 vulkaani. Vulkaan purskab laavat, gaase, tuhka, rapille, räbu, vulkaanilisi pomme. Vulkaanide tüübid: 1)Lõhevulkaan- esinevad harva, maapinnas pikk lõhe. Iseloomulik laamade lahknemise piirkonnas, laava hästi voolav(vedel) 2)Kilpvulkaan- kilpi meenutav mägi, lamedad nõlvad, lai põhi, lame lagi. Voolav laava vedel. Iseloomulik ,,Kuuma täpi" vulkaanidele. Magma on vedelam vahevöö sügavamates kihtides. Nt. Mauna Kea Havail. 3)Kihtvulkaanid- Järskude nõlvadega mägi, mille moodustavad vahelduvad laava ja tuhakihid. On laamade kokkupõrke vulkanism. Laava paks. Nt. Colima Mehhikos. Vulkaanid jagunevad: Aktiivsed(Aeg-ajalt tegutsevad u. 1400 vulkaani) Kustunud(Inimkond ei mäleta selle purset.)
Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg: 1. Keskmine rauaaeg ( u 450- 800a ), kerkisid mitmed linnused, aga nende kasutus iga oli lühike 2. Viikingiaeg ( u 800-1050 ) 3. Linnuste rajamiseks valiti järsud nõlvad ja sobiva suurusega künkad 4. Mägilinnused- on rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele 5. Neemiklinnus- mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnused, seal kuhjati kuntslik vall üksnes seljakupoolsele küljele 6. Kalevipoja säng- eemalt vaadates meenutavad need suur kõrgete otsadega voodit 7. Ringvalli linnused- üksikud madalate vallidega, rajati juba vanemal rauaajal Külad ja põllud 1
1) Lähtekivim Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa, määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused : · mulla lõimise, õhu ja niiskusesisalduse soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse 2) Kliima Kllimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik. 3) Reljeef reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudel nõlvadel kantakse mullakiht nõlva jalamile. 4) Taimed Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa- huumus. 5) mullaorganismid Kobestavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid.
Kordamisküsimused geograafia Tv lk 14 4. Külmematel perioodidel tekkis jääd juurde, see liikus edasi ning kulutas allolevat pinda, jääga kandusid edasi nii peenem, kui ka suurem kivimmaterjal. Mandrijääga edasi kantud suuri kive nimetatakse rändrahnudeks. Soojematel perioodidel jää sulas ja taandus ning selles olev kivimmaterjal settis ning kuhjus maapinnale. Liustikujääst välja settinud eri suurusega osakestest koosnevat setet nimetatakse moreeniks. 6. Miks on Eestimaa pinnakatte peamiseks materjaliks moreen? Kuna Eesti oli mandriliustikuga kaetud ning sellest settis peenike kivimaterjal. 7. Miks Põhja- ja Lääne-Eestis on moreen hallikas ja kividerohke, Lõuna-Eestis aga punakaspruun ja väheste kividega? Kuna Põhja- ja Lääne-Eestis paljanduvad lubjakivid, Lõuna-Eestis on liivakivi. Tv lk 21 Lauskmaa- suur tasane ala koos kõrgustikuga. (Ida-Euroopa lauskmaa) Madalik- umb 50m Kõrgem merepinnas. Alamik- alla poole me...
kollasemaks, kuni tumepruunini. Langujooned - näitavad languse suunda Mida tähendab, kui absoluutseks kõrguseks on kaardil näidatud ? 40m Et see on maismaal süvend, mille sügavus merepinnast on 40m Kas kõrguse järgi on Eestis tegelikult mägesid? Ei Suure munamäe suhteline kõrgus on 60m, mägi hakkab 200 meetrist Kuidas jaotuvad mäestikud? 1) Kõrg- nt. Alpid, Himaalaja. Kaukasus vähemalt 3000m üle merepinna tipus jää ja lumi, nõlvad järsud, teravad tipud 2) Kesk- 1000 ? 3000m kõrgused, lauged nõlvad, ümarad tipud 3) Ja madalmäestikud absoluutne kõrgus alla1000m, tavaliselt vanad mäed maailma pikim mäestik ? Lõuna-Ameerika läänerannikul Andid Euroopa kõrgeim tipp ? Alpides Mont Blanci mäetipp nimeta kaks peamist mäestikuvööndit 1) põhja-lõuna suunaline Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika lääneosas 2) ida-läänesuunaline Vahemerest kuni Malai saarestikuni algab Atlase mäestikuga Aafrika põhjaosas
olevatesse piirkondadesse. Näiteks Lõuna-Itaaliast Põhja-Itaaliasse. Poliitilised Kodusõjad (näiteks Darfuri konflikt Sudaanis) põhjustavad suurte masside rännet teistesse riikidesse. Ajaloolised tegurid Paljudest piirkondadest, mis on juba ammustest aegadest tihedama asustusega on nüüdseks kujunenud arenenumad alad Pinnamood Tasandikud, eriti madalikud on väga tihedalt asustatud, näiteks Holland, Belgia, Bangladesh jt. Elamiseks on vähesobivad kõrgmäestikud, kus on järsud nõlvad, kogu aasta madal temperatuur ja madal õhurõhk. Andid, Himaalaja, Tiibeti kiltmaa jt. Kliima Tiheda asustusega on alad, kus on elamiseks mõõdukas temperatuur, piisavalt sademeid, palju päikesepaistet jne. Hõreda asustusega on piirkonnad, kus on aastas vähe sademeid (kõrbed) või on väga pikk kuivaperiood, väga suur õhuniiskus (ekvatoriaalne kliima), kogu aasta madal temperatuur (polaaralad). Mullad. Tiheda asustusega on suurte jõgede deltad (Niilus,
Caesar ja Spartacus Kodusõdade vahepeal puhkes Itaalias orjade ülestõus Spartacuse juhtimisel. Selle eestvedajaks olid gladiaatorid. Need olid orjad kes ei teinud mitte tavapärast tööd, vaid võitlesid rahva silme all elu ja surma peale. Et gladiaatorid hästi võitleksid pidid nad olema hästi treenitud ja selleks rajati ka gladiaatorite koole. Spartacus oli gladiaator kes pärines Traakiast. Teised gladiaatorid pidasisd temast väga lugu. 73 aastat eKr. Põgenes Spartacus koos mitmekümne gladiaatoriga koolist. Põgenejad varjusid järsunõlvalisel Vesuuvi mäel. Kuid peagi saabus kohale suu Rooma väesalk kes piiras Vesuuvi mäe ümber. Õigupoolest valvasid sõdurid ainsat teed mäkke. Mujal olid nõlvad nii järsud,et sealtkaudu minema pääseda tundus võimatu. Kuuldus ülestõusnutest levis kogu Itaalias. Kõikjalt põgenes orje Spartacuse juurde. Varsti oli neid kümneid tuhandeid. Kuid orjad ei olnud väga ük...
Arengumaades. levinum maisi, nisu, riisi kasvatamine. Suurim saagikus riisist sest annab 2 korda aastas saaki. Riis vajab alguses kõvasti vett, pärast kuiva, kasvatatakse palju soojemas kliimas kui nisu. 3. Maailmatoiduprobleemid Arengumaades : rahvastiku kasv. Põllumaad pole võimalik enam juurde teha. Pigem väheneb. Kliima muutused, ebastabiilne kliima, kuumalained, üleujutused. Mulla erusioon, tuul, suured põllud, vesi, nõlvad. Sooldumine, soojas kuivas ilmas sajab vähe, aurab palju. Põllud muutuvad kasutuskõlbmatuks. Kõrbestumine, laienemine põllualadele, kõrbepiiril ei kasva metsa. Puude mahavõtmine soodustab
Argentinat Monaco lõunas Kirjeldus Madalaim loodusvöönd on Noor mäestik, palju tegev- Noor kurdmäestik, palju liustikke, Vana mäestik, rohkesti järvi lopsaka taimestikuga, idaosas vulkaane ja maavärinaid, mäestik järsud kaljused nõlvad, millesse ning lühikesi vee- ja langeb rohkem sademeid, koosneb mitmest põhja-lõuna on energiarikkaid lähis-troopiline mets, suunalisest mäeahelikust, lõikunud orvandid, hambulised jõgesid, mäestiku kõrgemas
Millest sõltub merevee soolsus? Peamisteks merevee soolsuse reguleerijateks on sademete ja aurumiste vahe, Jõgede sissevool merre, väiksemate merede puhul ühendus ookeaniga ning ka tormid hulk. Milline vahe on järskrannikul ja laugrannikul? Järskrannikule on omane veekogu kiire sügavnemine,lained jõuavad rannale suure energiaga, ülekaalus on lainete kulutav tegevus, tänu sellele kujunevad kulutusrannad, moodustuvad rannajärsakud, suure kaldega nõlvad. Laugrannikule on omane setete pikiränne, ülekaalus lainete kuhjav tegevus, randa jõudes on lainetel vaid setteid liigutav jõud, kujunevad rannavallid ja rannabarrid, tänu sellele võib kujuneda maasäär. Kuidas on omavahel seotud kliima ja jõe äravool? Mis on soot? Vana jõgi, mis on eraldunud sängist, tavaliselt muutub ta kinnikasvanud järvikuks, ning soot võib tekkida üheainsast üleujutusest. Milline on põrkeveer ja milline on laugveer?
Hawaii saared Kirjeldus Hawaii saared on saarestik Polüneesias. Saared kuuluvad Ameerika ühendriikidele, moodustades Hawaii osariigi. Hawaii saarestik tekkis vulkaani purske tagajärjel. Vulkaanilise tekkega saarte kogupindala on 16 600 km2. Pinnamood ja pinnavormid Suurest kõrgusest hoolimata on saare pinnamood vähe liigestatud ja valdavad on lauged nõlvad. Põhjuseks on see, et vedel basaltlaava voolas mööda laugeid nõlvu alla ja moodustas tardudes laugete nõlvadega kilpvulkaani. Laama Vaikse ookeani laama liigub aastas 5- 6mm jagu Aasia mandri poole. Hawaii vulkaanid tõusevad kõrgustikesse keset Vaikse ookeani laama. See laama lahkneb. Nähtused Hawaiil on ainukesena aktiivne vulkaan tema teistest saartest. Hawaiil on vahel suured lained. Vulkaani pursked võivad tekitada tsunami. 2006 aastal toimus maavärin.
· Muldkeha kohapealsest või juurde veetud külmakerkeohutust, tihendatud pinnasest ühe- või mitmekihiline rajatis maantee sõidutee ( katendi ) all. · Üldnõuded: 1) pikaajalisus, püsivus ja stabiilsus 2) tagab liiklusohutuse 3) peab sobima ümbritsevasse keskkonda 4) lihte, tuisuohtu 12) Muldkeha elemendid, skeem · Muldkeha ise koosneb järgmistest elementidest: mulde alus ( taldmik ), mulde keha (nõlvadega), mulde ülemine osa , süvendi alus, süvendi nõlvad, süvendi alus, süvendi nõlvad, pinnasevee viimarid, pinnasevee alandid, drenaa, geotehnilised tugi- või kaitserajatised ja tarindid, mis on ette nähtud 13) Mida tuleb arvestada muldkeha ehitusel? · maantee klassi, · teekatendi tüüpi, · mulde kõrgust ( süvendi sügavust ), · piirkonna loodustingimusi, klimaatilisi, · piirkonna loodustingimusi, klimaatilisi, geoloogilis- hüdrogeoloogilisi tingimusi,
Läänetuuled-on püsivad tuuled, mis on ülekaalus parasvöötmes. Nad puhuvad põhja- ja lõunapoolkera troopika piirkondadest, kus kujuneb kõrgrõhuala, 60° laiuskraadide suunas, kus kujuneb madalrõhuala Briis-ehk vinu on maismaa ja mere kokkupuutealal ja nende vahetus läheduses puhuv temperatuurierinevustest põhjustatud kohalik tuul. Passaat-on püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole. Mäe-orutuuled- tuul tekib mägedes see tõttu, et nõlvad ja orud soojenevad ja jahtuvad erinevalt. Päeval soojenevad lõunapoolsed nõlvad enam kui orud ja mäe harjade kohal tekib madalam rõhk. Seetõttu hakkab orgudes olev õhk liikuma piki mäenõlvasid ülespoole. Öösel aga kui nõlvad jahtuvad kiiremini kui orud hakkab külm õhk voolama piki nõlvu orgude suunas. Seda tüüpi tuuled esinevad Alpides, Suur-Kaukasuses jt kõrgmägedes, peamiselt suvel. Tuule kiirus on tagasihoidlik.
Karjääride kaevandatud ala ~120 km2 Kaevandamispiirangud Tehnoloogilised Keskkonnakaitselised Majanduslikud Sotsiaalsed Riigikaitselised Pealmaakaevandamine Korrastamise tehnoloogia Kaevandatud maa rekultiveerimist teostatakse kahes etapis Tehnilist korrastamist teostavad Eesti Põlevkivi karjäärid oma tehnika ja jõududega Bioloogilise korrastamise tellib Eesti Põlevkivi lepingulise töö korras Tehniline korrastamine Tasandatakse sisepuistangud, silutakse nõlvad ja rajatakse teedevõrk Esmane tasandamine toimub valdavalt draglainiga Järeltasandamine toimub buldooseritega kas vahetult peale esmast tasandamist või hiljem Maapinna stabiliseerumisaeg kuni bioloogilise korrastamiseni 1-2 (3) aastat Bioloogiline korrastamine Ala metsastamisel on põhipuuliigiks harilik mänd, tuleohutuse vööndite rajamisel kask Istutusmaterjaliks vaesel pinnasel eelkasvatatud kaheaastased istikud aastas istutatakse ja ka külvatakse metsa ~170 hektaril
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledz Allmaarajatised Rikastamine ja korrastamine Allmaarajatised 1. Allmaarajatised on mitmesuguse kuju ja suurusega maa alla rajatud kaeveõõned, mida ei kasutata maavara tootmiseks vaid teisteks majanduslikeks eesmärkideks. Allmaarajatised on: 1. Kultuuri- ja spordirajatised 2. Elektrijaamad, tehased 3. Tunnelid 4. Hoidlad, laod, reservuaarid 5. Jäätmete ladestuspaigad 6. Sõjalised rajatised 7. Energiasalvestus-rajatised 8. Parklad 2. Allmaarajatised ja nende kasutamisvõimalused 1. Liiklustunneleid rajatakse rongidele või metroode jaoks. 2. Veetunneleid rajatakse puhta vee juhtimiseks linnadesse ja linnades reo- ning sademevee ärajuhtimiseks. 3. Hüdroelektrijaamade turbiinisaale ja veekanaleid rajatakse maa alla veest elektri ...
Kaheväljasüsteem - igal aastal külvati täis umbes pool ja teine pool jäeti kesana puhkama. Kolmeväljasüsteem - ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas oli kesaks. Mägilinnus rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Neemiklinnus mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnus.Pealtvaates kumerate külgedega kolmnurki. Kalevipoja sang külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nõlvad ja kraavid rajati ainult otstele, meenutas kaugelt kõrgete otstega voodit. Ringvall-linnus madalad valid, rajati vanemal rauaajal, 8-10 m kõrguste paekivist laotud vallidega linnused. Idaslaavlased - nendega oli konflikte 10.saj lõpust, rüüsteretked Venemaalt. Hing oli inimese isikupära edasikandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda ja ringi liikuda. Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt
Hawaii Hawaii on kagupoolseim ja suurim saar Hawaii saarestikus. Saar kuulub Ameerika Ühendriikidele. Saare pindala on 10 400 km2, mis moodustab 63% Hawaii osariigi territooriumist. Saare enda pikkus põhjast lõunasse on peaaegu 153 km ning laius läänest itta 128 km. Hawaii rannajoon on 428 kilomeetrit pikk. Saare idapoolseim punkt on Kumukahi neem. Saare lõunapoolseim punkt Ka Lae on ühtlasi USA lõunapoolseim ning seda kutsutakse seetõttu ka South Pointiks. Põhjas tipneb saar Upolu neemega ja läänes Keahole'i neemega. Hawaii saar on teistest Hawaii saarestiku saarest noorem. Mägine saar on kujunenud viie kilpvulkaani liitumisel. Neist kirdepoolseim ja vanim Kohala on kustunud. Mauna Kea, Huallai ja Mauna Loa on uinunud vulkaanid. Viiest vulkaanist noorim Klauea on tegevvulkaan. Suurest kõrgusest hoolimata on saare pinnamood vähe liigestatud ja valdavad on lauged nõlvad. Põhjuseks on see, et vedel...
jallgrattaliilusega kergliiklustee, eraldusriba- sõidusuundade vahel sõidutee ja kõnnitee vahel, parkimisrada, ooteplatvorm, trammitee ühe/kahesuunaline, trammi/bussi ühe/kahesuunaline, bussitasku. 11) Muldkehale esitatavad nõuded 1) pikaajalisus, püsivus ja stabiilsus 2) tagab liiklusohutuse 3) peab sobima ümbritsevasse keskkonda 4) lihte, tuisuohtu 12) Muldkeha elemendid, skeem mulde alus ( taldmik ), mulde keha (nõlvadega), mulde ülemine osa , süvendi alus, süvendi nõlvad, pinnasevee viimarid, pinnasevee alandid, drenaa, geotehnilised tugi- või kaitserajatised ja tarindid,mis on ette nähtud 13) Mida tuleb arvestada muldkeha ehitusel? · maantee klassi, · teekatendi tüüpi, · mulde kõrgust ( süvendi sügavust ), · piirkonna loodustingimusi, klimaatilisi, geoloogilis-hüdrogeoloogilisi tingimusi, · muldkeha ehituseks kasutatavate pinnaste omadusi, niiskusmäära, · vaadeldavas paikkonnas mullete ehitamisel ja ekspluateerimisel saadud varasemaid kogemusi.
Atmosfäär-e.õhkkond.Maad ümbritsev kihilise ehitisega õhkkest.Meteroloogia-Teadus, mis uurib atmosfääri(ehitust,omadusi,protsesse).Ilm-Pidevalt muutuv atmosfääri seisund.Päikeseenergia mõjul ja aluspinna kaastoimel atmosfääris kulgevate füüsikaliste protsesside tõttu.Ilmastik-Mõne a. vältel jägitav imade vaheldumine mingis kohas.Ilmaelemendid e. meteoroloogilised protsessid-Õhkkonna seisundit isel. andmed. Ilmastu e kliima-Mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine.Otsekiirgus- Paralleelsete kiirtena maapinnale jõudev päikesekiirgusHajuskiirgus-PK, mis jõuab maapinnale pärast pilvede, tolmu jne poolt põhjustatud hajumist õhus.Kogukiirgus e. sumaarne kiirgus-otse-ja hajukiirguse summa.Peegeldunud kiirgus e. albeedo-Pinnale langeva ja pinnalt peegelduva kiirgusenerg. Suhe. Iseloom. pinna peegeldusvõimet.Passaadid-Läänetuuled- P-ja L poolkera 60. laiuskraadidel läänest itta puhuvad tuuled Mussoonid-Püsivad tuuled mandrite ja oo...
Murenemise lõpp-produkt. Mullatekketegurid Lähtekivim määrab ära mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise (kas on rohkem liiva või savi), õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa huumus. (Kõige viljakamad mullad on rohtlates, kus on u. 1m huumusekiht). Mullaorganismid kobestavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab mullas aineid ümber ja kujunevad mulla horisondid
.. .www) Maastikulised tunnused Maastikulised võtmetunnused on sageli bioloogiliste võtmetunnuste tekkimise ja säilimise eelduseks, näiteks järsakute metsades või allikate ümbruses. · Vooluveekogude ümbrus- allikad, jõed ja ojad. (vt. joon. 3) · Seisuveekogude ümbrus- tiigid ja järved. · Ajutiste üleujutuste või vooluvee tunnused- taimestikuvabad või soostuvad märjad lohud ja nõlvad, viirud tüvedel ja mätastel. · Allikalised alad. · Saared- veekogudes ja soodes paiknevad põlise metsaga saared ja märgalasaared- nõlvadega selgelt piiritletud väikesed sood ning neid ümbritse metsaserv. · Arheoloogilise või kultuuriloolise tähtsusega alad- kalmed, jaanikukohad, kivikangrud, kiviaiad, vanad veskid ja taluvaremed. (vt. joon. 4) · Geoloogilised objektid, mille alla kuuluvad erinevad paljandid, kivikülvid ja rändrahnud.
Hindustani ps.). Keskaegkond Tugev kurrutus, kus tekkisid uuemad mäestikud. Kujunesid uhtmadalikud. Uusaegkond Jaotatakse Paleogeeniks, Neogeeniks ja Kvaternaariks. Rängad vulkaanipursked ja maavärinad. Tekkisid Malawi, Baikali ja Tanganjika järv ning Punane meri. Kujunes Vaikse Ookeani tulerõngas. Kujunesid välja tänapäevased mandrid. Jääajad. Vanade mägede tipud on aegade jooksul muutunud ümarateks, nõlvad laugemaks ja kogu mäestik on madaldunud. Uuemad mäestikud on tippudest teravad ja järskude nõlvadega. Õhku reostavad tööstusettevõtted ja transpordivahendid. Happelised sademed põhjustavad pöördumatuid kahjustusi taimedele. Peale happevihmu jääb metsast sageli järele vaid kütteks sobiv puiduräga. Veekogude reostust põhjustavad tööstusettevõtted, põldude üleväetamine ja laevad. Pinnast kahjustatakse liiga intensiivse maaharimisega.
Pandivere kõrgustik on kulutuskõrgustik, mis sai oma ilme viimase jääaja mandrijää kulutava toime tõttu. Kõrgustiku aluspõhja moodustab peamiselt lubjakivi mille peal on küllalt paks moreenhorisont. Maavaradest leidub pandivere kõrgustiku idaosas põlevkivi, kuid seda ei kaevandata, kuna Ida-Virumaa kaevandustes leiduv põlevkivi on palju kvaliteetsem ja puhtam. Maastik Oma tekkeloo tõttu on Pandivere kõrgustiku nõlvad Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim küllaltki lauged. Teine tase Kolmas tase Pandivere kõrgustiku kõrgeim Neljas tase tipp on Emumägi, mille Viies tase suhteline kõrgus on 79m ning absoluutne kõrgus 166m. Kõrgustiku põhjaosas
Kõige ilmekalamt on nad välja kuj euraasias, lõuna pk idaosas. Väikestel laiustel. NB! Mus.kllima on maailma kõige sademeterohk kliima tüüp. (maa abs sadem. 22000 mm/a) BRIISID- kohalikud tuul. mis puhuvad kitsas rannikuvööndis öösel ja päeval vastupidi. Briiside sad hulgas muutusi ei ole Reljeefi suured erinevused võivad põhj ilmaelementde väga järsku muutumist väga väiksel territ. Mäestike ja kõrgustike tuulepealsed nõlvad on sademete püüdjad *külm õhk on raske Merehoovuste mõju kliimale: Külmad hoovused- toovad kaasa külma ja kuiva õhku. Soojadh-... soojem ja niisket Kliima sõltub ka valdavatest tuultest
saj paiku linnused rajati järskude nõlvade ja sobiva suurusega küngastele vallid tehti esmajoones liivast valli harjale püstitati palkidest kaitseseinad vallist väljapoole kaevati kraav kasutusel oli enamk ui 50 linnust Mägilinnused: üksikud igast küljest looduslikult kaitstud küngastel Neemiklinnused: asuvad mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal pealt vaates kumerate külgedega kolmnurgad külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nõlvad eemalt meenutasid suurt kõrgete otstega voodit Ringvall-linnused: 8-10 meetri kõrgused paekividest vallidega linnused hakati nimetama maalinnadeks Külad ja põllud: suur osa rahvast elas avaasulates kujunesid külad levisid ribapõllud, et iga pere saaks võrdselt paremat ja kehvemat maad. Puuadrale lisati rauast ots kasutusele võeti kaheväljasüsteem Kalmed: Kasutati erinevaid matmispaiku
c) soojenemiskiirus d) reaktsioon(aluseline,happeline) e) värvus f)toitainesisaldus protsessid ( peaksid olema :D ) : sademed > aurumine ( humiidne ) sademed=aurumine (tasakaalus) sademed < aurumine ( ariidne) Biosfääri mõju: a)Taimkate- orgaanilise kõduaine hulk, aineringe kiirus. *Taimkate kaitseb mulda erosiooni eest(kinnistab pinnast). b) Elustik- lagundajad,kõdustajad ja kobestajad. Muldade kaitse: a) ribapõllundus b)kinnistada pinnas taimestikuga c) mäe nõlvad rajada astmeliseks d) terrass Vee-erosiooni tegurid : a) Lahtine taimkatteta pinnas b) Lumed sulavad, sademed, c) Ebatasane reljeef, suur nõlvakalle. Tuule-erosioon on valdavalt kõrbe aladel. Inimtegevus: a) Laialdlane põldude harimine ja loodusliku taimkatte hävitamine b) Suured karad väikese põllu peal ( ülekarjatamine) c) Maa välja-kurnamine ühe ja sama kultuuriga (nt. kasvatatakse ühte ja sama vilja mitmeid aastaid sama põllulapi peal)
saj paiku. Linnused rajati järskude nõlvade ja sobiva suurusega küngastele. Esmakordselt tehti vallid liivast ning valli harjale püstitati palkidest kaitseseinad ja vallist väljapoole kaevati kraav. Tehti ka mägilinnuseid, mis olid igast küljest looduslikult kaitstud küngastel. Neemiklinnused asusid mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal, mis oli pealt vaates kumerate külgedega kolmnurgad ning külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nõlvad. Ringvall-linnused olid 8-10 meetri kõrgused paekividest vallidega linnused, mida hakati nimetama maalinnadeks. Külad ja põllud Suur osa rahvast elas avaasulates, kus kujunesid külad. Levisid ribapõllud, et iga pere saaks võrdselt paremat ja kehvemat maad. Puuadrale lisati rauast ots ning kasutusele võeti kaheväljasüsteem. Kalmed Hakati kasutama erinevaid matmispaiku. Sageli maeti edasi vanadesse tarandkalmetesse ning uusi tarandeid juurde ei ehitatud
paiskab rannanõlvale rannajoonest kaugemale. Sedasi tekivad kuhjumisest rannavallid. Samuti võivad tekkida leetseljakuid, kus on madalam, kui mujal vees. Samuti võib tekkida maasäär Järskrannikule tulevad lained suure energiaga, ning seetõttu on ülekaalus kulutav tegevus ja tekivad kulutusrannad. Lained purustavad või kannavad ära setteid ning seetõttu moodustuvad sinna rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine. Randadele on kahjulik ka inimtegevus: Sadamate ehitamine, laevandus, kuurortlinnade rajamine, kalastus. 6) Vaata jooniselt ja tunne ära fjord-, skäär-, laguun-, järsk- ja laugrannikuid 7) Liustike tekke eelduseks on: Tahked sademed ja aastaringselt negatiivsed temperatuurid. Sadanud lumi tiheneb jääks, mis liigub aluspinnalt vastavalt selle kallakule. Pingete tõttu tekivad lõhed
Nõlvaprotsesside jagunemine. Nende tekkepõhjused ja tagajärjed Nõlvaprotsessid on raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju. Jagunevad : 1.) varisemine kivid veerevad vabalt alla 2.)libisemine suure kivimid liiguvad allapoole. Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked. 3.)voolamine - sulaperioodil niiskusega küllastunud maapinna ülemine sulanud osa hakkab voolama veel külmunud pinnasel.Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks. 4.)nihkumine aeglane liikumine.Silmaga pole pole protsess nähtav, nähtav on ainult tagajärg. nihkumise tagajärjed avalduvad nõlva alumises osas, kuhu kuhjuvad peeneteralised setted. Nõlvale rajatud ehitised võivad pika aja jooksul toimuva nihke tagajärjel viltu vajuda või puruneda. Nõlvad võivad olla sirged, nõgusad, kumerad, astmelised. Mõisted: litosfäär Maa tahke kest, mis koosneb maakorest ja vahevööst.
Paljand- on näha aluspõhja kive Kivistis e fossiil- hävinud loomade või taimede jäänused, mis on säilinud kivimite sees Karjäär- maa peal Kaevandus- maa all Pinnamood e reljeef- maa pealispinna kuju, mille moodustavad mäed ja mäestikud, tasandikud ning nõod ja orud Mägi- ümbrusest kõrgem pinnavorm, mille suhteline kõrgus on tavaliselt üle 200m Mäestik- mägine ala, mis on korrapäraselt liigestatud mäeahelikest ja orgudest Vana mäestik- mägede tipud on nürid, nõlvad on lauged Noor mäestik- mägede tipud on teravad, nõlvad järsud Tasandik- väikeste kõrgusvahede ja väheliigestatud pinnamoega ala Madalik- kuhjeline tasandik absoluutkõrgusega kuni 200m Alamik- allpool maailmamere taset asuv tasandik Nõgu- suletud piirjoonega süvend, mille põhjas võib olla järv, soo Org- ühes suunas avatud piklik süvend maapinnas Mandrilava- mere-või ookeaniveega üleujutatud mandri ääreala Mandrinõlv- ookeaninõkku järsult laskuv mandri serv
Keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud mineraalained, mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid 2.) mulla tekketegurid lähtekivim- lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Annab mullale mineraalse aluse ja määrab mulla f. Ja keem. Omadused. Kliima- kliimast sõltub murenemise kiirus, milline on murenemise lõppsaadus. Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef- mõjutab mulla soojus- ja veereziimi, ainete ümberpaigutamist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuuivavad kiiremini, põh.poolsed agelasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile. Taimed- taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa- huumus. Mullaorganismid- segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda igasuguseid aineid. Aeg- aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Inimtegevus- külmas ja niiskes kliimas taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. 3.) mulla protsessid
Põllumaa- istandused, põllud, kultuurkarjamaad. Looduslikud rohumaad- kultuurkarjamaad, niidud, luhad, rohtlad, poolkõrbed, kõrbed, savannid, tundrad, kõrgmäestikniidud. Kliima- õhutemperatuur taimekasvu perioodil, vegetatsiooniperiood, aktiivsete temperatuuride summa, aasta sademete hulk, sademete jaotus aastas. Pinnamood- tasandikud on maaharimiseks soodsamad, sest ühtlasemad ja paremad mullad ja hea masinaid kasutada. Mäestikud on vähe sobivad taimekasvatuseks, sest järsud nõlvad, jahedam, sademed uhuvad toitained nõlvadelt ära. Mullad- viljakus (huumus, mineraalained), pH, soolasus. Agroklimaatilised vööndid: Parasvööde- taimekasvatus võimalik soojal aastaajal (1 saak aastas), piisavalt niiskust, palju põllumaid/rohumaid (okas-, sega- ja lehtmetsad, rohtlad). Lähistroopiline vööde- Mandrite läänerannik (Vahemeremaad): kuum ja kuiv suvi, pehme ja vihmane talv, mullad viljakad aga õrnad, sobib hästi istandusteks. Mandrite idarannik (Ida-Hiina): niiske
Pinnalained: maavärina epitsentrist, mööda maapinda nagu veelained kui kivi vette visata. 13) Nõlvaprotsess Nõlvaprotsess – Kivimimaterjali liikumine nõlval raskusjõu mõjul. Varisemine: väga kiire, kivimiosakesed veerevad vabalt nõlva jalami suunas, nt mäestikel. Libisemine: kivimiplokid liiguvad mööda kindlalt lihkepinda, tagajärjeks võivad olla maalihked, kuid sees midagi ei toimu, mäestikel. Voolamine: niiskunud pinnasel, nõlvad muutuvad astmeliseks. Nihkumine: aeglane, põhjuseks pinnase külmumine või sulamine, ehitised võivad viltu vajuda või puruneda.
beautiful in the north, and they are more rounded in centaral Wales. Southern Wales is largely a plateau deeply cut by river valleys. Best areas for crop farmind, Fertile - viljakas Copper mine - vasekaevandus Poor soil väheviljakas muld tides tõus ja mõõn recreation area - puhkeala china clay - portselanisavi mild climate pehme kliima limestone - paekivi moor nõmm natural resource loodusvara gentle slopes lauged nõlvad raise sheep kasvatama lambaid rolling plain lainjas tasandik coal deposit - kivisöelasundid pasture - karjamaa heather kanarbik fishing village kaluriküla steep järsk evergreen shrub igihaljas põõsas below sea level allapoole merepinda
valgla- territoorium,kus vesi jõe kaudu ära voolab. Infilttratsioon- sademete maase imbumine ja põhjavee teke. filtratsioon-vee liikumine läbi kivimkihtide. tulvavesi- veetaseme juhuslik järsk tõus. järskrannik- veekogu sügavneb kiiresti, lained jõuav rannajoone lähedale energiaga, seega ülekaalus lainete kulutav tegevus kujundab kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad ära setted, mistõttu sinna moodustuvad järsakud või suure kaldega nõlvad. (pank või pankrand) Lahtised uhutakse ja suured jäävad järsaku jalamile. Laugrannik-lained kuhjuvad ning lainetel on setteid liigutav jõud. Eestile iseloomulikud. Kujundab rannajoone paralleelsed settevallid-rannavallid. Vastupidi rannabarriks. Jõgede äravool- jõe kaudu äravool vee hulk pikemas ajaühikus kui 1 sek. Moodul k- näitab mitu meetrit põhjavesi liigub ööpäevas. Hoovused- Hoovus on ühesuguste omadustega veehulk. Soojad ja külmad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
