Valdade valik Koondid risttabel 1 c Vald 1 Vald 2 Vald 3 a kogus ja maksumus 0 Tori Massiaru Surju 0 müüjate lõikes 1 Abja Asuja Võiste 1 kuupäevade lõikes 2 Võiste Kabli Uulu 2 sortide lõikes 3 Uulu Laiksaare Abja 3 valdade lõikes 4 Tali Abja Tori 4 liikide lõikes 5 Surju Tori Asuja 5 liikide lõikes 6 Massiaru Surju Tali 6 sortide lõikes 7 Laiksaare Tali Kabli 7 valdade lõikes 8 Kabli Uulu Laiksaare 8 müüjate lõikes
Valdade valik Koondid risttabel 1 c Vald 1 Vald 2 Vald 3 a kogus ja maksumus 0 Tori Massiaru Surju 0 müüjate lõikes 1 Abja Asuja Võiste 1 kuupäevade lõikes 2 Võiste Kabli Uulu 2 sortide lõikes 3 Uulu Laiksaare Abja 3 valdade lõikes 4 Tali Abja Tori 4 liikide lõikes 5 Surju Tori Asuja 5 liikide lõikes 6 Massiaru Surju Tali 6 sortide lõikes 7 Laiksaare Tali Kabli 7 valdade lõikes 8 Kabli Uulu Laiksaare 8 müüjate lõikes
Valdade valik Koondid risttabel 1 c Vald 1 Vald 2 Vald 3 a kogus ja maksumus 0 Tori Massiaru Surju 0 müüjate lõikes 1 Abja Asuja Võiste 1 kuupäevade lõikes 2 Võiste Kabli Uulu 2 sortide lõikes 3 Uulu Laiksaare Abja 3 valdade lõikes 4 Tali Abja Tori 4 liikide lõikes 5 Surju Tori Asuja 5 liikide lõikes 6 Massiaru Surju Tali 6 sortide lõikes 7 Laiksaare Tali Kabli 7 valdade lõikes 8 Kabli Uulu Laiksaare 8 müüjate lõikes
S_2 telefon vald S_3 1 isikukood palgaaste S_4 telef S_5 3..* 2..* Koond Päring 1..2 Diagramm Töötajad Isikukood Nimi Vald Palga aste Telefon 44002110722 Hunt Aili Kabli 12 5413354 37110240441 Hunt Heino Kabli 13 5120371 38104220473 Känd Aare Kabli 13 5742433 48208230166 Mäger Tiina Kabli 8 5356094 38303010526 Noormets Jaan Kabli 9 5041124 36406070555 Norak Aarne Kabli 10 5187660 45902200391 Põld Evelin Kabli 9 5045920 38105090295 Saar Erki Kabli 4 5282149
1.. 2 Diagramm P_müügid Töötaja nimi Vald Vald2 sort liik hind Kuusk Maria Tori Tori 2 mänd 1430 Merilaid Arnold Asuja Asuja 3 kask 1260 Marmor Aare Tori Tori 3 haab 900 Toomsalu Tiina Massiaru Massiaru 1 kask 1400 Mäger Tiina Kabli Kabli 3 haab 900 Väljas Arvi Abja Abja 1 haab 1000 Merilaid Arnold Asuja Asuja 2 haab 950 Hunt Ene Kabli Kabli 3 haab 900 Raja Tiina Tali Tali 3 mänd 1350 Muld Reijo Abja Abja 3 haab 900 Merilaid Arnold Asuja Asuja 3 haab 900
Valdade valik Koondid risttabel 1 c Vald 1 Vald 2 Vald 3 a kogus ja maksumus 0 Tori Massiaru Surju 0 müüjate lõikes 1 Abja Asuja Võiste 1 kuupäevade lõikes 2 Võiste Kabli Uulu 2 sortide lõikes 3 Uulu Laiksaare Abja 3 valdade lõikes 4 Tali Abja Tori 4 liikide lõikes 5 Surju Tori Asuja 5 liikide lõikes 6 Massiaru Surju Tali 6 sortide lõikes 7 Laiksaar Tali Kabli 7 valdade lõikes 8 Kabli Uulu Laiksaare 8 müüjate lõikes
Valdade valik Koondid risttabel 1 c Vald 1 Vald 2 Vald 3 a kogus ja maksumus 0 Tori Massiaru Surju 0 müüjate lõikes 1 Abja Asuja Võiste 1 kuupäevade lõikes 2 Võiste Kabli Uulu 2 sortide lõikes 3 Uulu Laiksaare Abja 3 valdade lõikes 4 Tali Abja Tori 4 liikide lõikes 5 Surju Tori Asuja 5 liikide lõikes 6 Massiaru Surju Tali 6 sortide lõikes 7 Laiksaare Tali Kabli 7 valdade lõikes 8 Kabli Uulu Laiksaare 8 müüjate lõikes
• Liivi lahe rannikumadalik asub Väinamere-Liivi lahe vesikonnas. http://pilt.delfi.ee/album/264135/?view=blog&page=2 http://gl.wikipedia.org/wiki/Golfo_de_Riga#mediaviewer/File:Esto nian_archipelago_(Saaremaa_and_Hiiumaa).jpg Asulad • Suurimad asulad on: Pärnu, Kilingi-Nõmme, Audru, Paikuse, Uulu, Võiste, Häädemeeste, Kabli, Treimani ja Ikla. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/p%C3%A4rnumaa2 Looduskaitse • Nigula looduskaitseala • Manija looduskaitseala • Rannametsa looduskatiseala • Soometsa looduskaitseala • Lindi looduskaitseala http://epl.delfi.ee/news/online/manijaebaseaduslikudpalkmajad onlopukslikvideeritud?id=61776032 Kabli linnujaam
Miller Kersti haab 4 Laiksaare Salu Kustav tamm 5 Laiksaare Kukk Krista haab 4 Laiksaare Jänes Ahto saar 2 Uulu Kukk Krista haab 3 Laiksaare Kukk Krista lepp 2 Laiksaare Total Vale! Näit Ilves Annika ei ole Kabli vaid Laiksaare. Milles asi? Hind Kogus Maksumus Kuupäev Err:509 8 Err:509 12.10.2008 Err:509 5 Err:509 13.10.2008 Err:509 5 Err:509 14.10.2008 Err:509 8 Err:509 15.10.2008 Err:509 8 Err:509 11.10.2008 Err:509 7 Err:509 17.10.2008
Valdade valik Koondid risttabel 1 c Vald 1 Vald 2 Vald 3 a kogus ja maksumus 0 Tori Massiaru Surju 0 müüjate lõikes 1 Abja Asuja Võiste 1 kuupäevade lõikes 2 Võiste Kabli Uulu 2 sortide lõikes 3 Uulu Laiksaare Abja 3 valdade lõikes 4 Tali Abja Tori 4 liikide lõikes 5 Surju Tori Asuja 5 liikide lõikes 6 Massiaru Surju Tali 6 sortide lõikes 7 Laiksaare Tali Kabli 7 valdade lõikes 8 Kabli Uulu Laiksaare 8 müüjate lõikes
Valdade valik Koondid risttabel 1 c Vald 1 Vald 2 Vald 3 a kogus ja maksumus 0 Tori Massiaru Surju 0 müüjate lõikes 1 Abja Asuja Võiste 1 kuupäevade lõikes 2 Võiste Kabli Uulu 2 sortide lõikes 3 Uulu Laiksaare Abja 3 valdade lõikes 4 Tali Abja Tori 4 liikide lõikes 5 Surju Tori Asuja 5 liikide lõikes 6 Massiaru Surju Tali 6 sortide lõikes 7 Laiksaare Tali Kabli 7 valdade lõikes 8 Kabli Uulu Laiksaare 8 müüjate lõikes
Valdade valik Koondid risttabel 1 c Vald 1 Vald 2 Vald 3 a kogus ja maksumus 0 Tori Massiaru Surju 0 müüjate lõikes 1 Abja Asuja Võiste 1 kuupäevade lõikes 2 Võiste Kabli Uulu 2 sortide lõikes 3 Uulu Laiksaare Abja 3 valdade lõikes 4 Tali Abja Tori 4 liikide lõikes 5 Surju Tori Asuja 5 liikide lõikes 6 Massiaru Surju Tali 6 sortide lõikes 7 Laiksaare Tali Kabli 7 valdade lõikes 8 Kabli Uulu Laiksaare 8 müüjate lõikes
Valdade valik Koondid risttabel 1 c Vald 1 Vald 2 Vald 3 a kogus ja maksumus 0 Tori Massiaru Surju 0 müüjate lõikes 1 Abja Asuja Võiste 1 kuupäevade lõikes 2 Võiste Kabli Uulu 2 sortide lõikes 3 Uulu Laiksaare Abja 3 valdade lõikes 4 Tali Abja Tori 4 liikide lõikes 5 Surju Tori Asuja 5 liikide lõikes 6 Massiaru Surju Tali 6 sortide lõikes 7 Laiksaare Tali Kabli 7 valdade lõikes 8 Kabli Uulu Laiksaare 8 müüjate lõikes
pulmapeo ajal kerjusele almust ei andnud. JÕULUMÄE TERVISESPORDIKESKUSE MATKARADA Jõulumäelt Tervisekeskuse luitemännikus leiad looduse õpperaja (5 km) ja kolm pikemat märgistatud matkarada (10, 15 ja 25 km), pikim neist ulatub Rannametsa-Tolkuse looduse õpperajani. Tervisekeskuse administraatorilt saad osta (25 krooni) ka Jõulumäe 20 püsipunktiga orienteerumiskaardi ning minna sellega loodust avastama! KABLI LINNUJAAM Kabli linnujaamas on sügiseti üleval hiigelsuur, 17 m kõrgune mõrdpüünis, mille abil on linde rõngastatud ja rännet uuritud juba pea 40 aastat. Linnujaamas saad tutvuda lindude rände, ornitoloogide tegevuse ja siinse väärtusliku rannikumaastikuga. Linnujaamast Kabli looduskeskuseni kulgeb 1.8 km pikkune põnev ja hariv õpperada, teele jäävad infostendid, pesakastimaailm ja mitu torni lindude ja kauni maastiku vaatlemiseks. KABLI, LEMME JA TREIMANI RANNAD
8 kogus kuupäevad lõikes valdade lõikes 8 9 kogus müüjate lõikes kuupäevade lõikes 9 nenumber, b -eelviimane, c - a+b viimane number Valdade valik risttabel 2 c Vald 1 Vald 2 maksumus liikide - sortide lõikes 0 Asuja Võiste kogus liikide - sortide lõikes 1 Kabli Uulu kogus kuupäede - liikide lõikes 2 Laiksaare Tali kogus liikide - müüjate lõikes 3 Massiaru Surju maksumus sortide - müüjate lõikes 4 Surju Tori kogus sortide - valdade lõikes 5 Tali Abja maksumus kuupäevade - valdade lõikes 6 Uulu Laiksaare kogus küüpäevade -sortide lõikes 7 Võiste Kabli
Valdade valik Koondid risttabel 1 c Vald 1 Vald 2 Vald 3 a kogus ja maksumus 0 Tori Massiaru Surju 0 müüjate lõikes 1 Abja Asuja Võiste 1 kuupäevade lõikes 2 Võiste Kabli Uulu 2 sortide lõikes 3 Uulu Laiksaare Abja 3 valdade lõikes 4 Tali Abja Tori 4 liikide lõikes 5 Surju Tori Asuja 5 liikide lõikes 6 Massiaru Surju Tali 6 sortide lõikes 7 Laiksaare Tali Kabli 7 valdade lõikes 8 Kabli Uulu Laiksaare 8 müüjate lõikes
Sügisvaatlused minu kodulinnas Sügis on käes. Sellest annab märku sügishommikune külm, märg ja udune ilm. Taevasse on ilmuvad hallid ja kurjakuulutavad pilved, millest varsti võib vihma sadama hakata. Ilmad muutuvad jahedamaks ja õhtud pikemaks, pimedamaks. Lehed, mis olid rohelised, hakkavad järjest rohkem värve koguma. Hoogne lehelangus algab kohe pärast esimesi öökülmi ning tuul paiskab neid laiali. Pihlakamarjad punetavad ning õunad on valminud ning puude otsast maha kukkunud. Ilm muutub järk-järgult tuulisemaks ja pilvisemaks, aeg-ajalt annab pilvede vahelt endast märku ka päike, mis toob halli argipäeva veidikenegi selgust. Muutused on toimunud ka teedel: külateedel on liiklus vähenenud, vaid õpilased liiguvad seal. Linnades on sügisele iseloomulikku kiirustamist ning saginat. Tekkimas on rutiin. Et aga halli argipäeva midagi põnevat tuua ning samas värvilist sügist nautida, võib minu kodukohas nii mõndagi e...
8 kogus kuupäevad lõikes valdade lõikes 8 9 kogus müüjate lõikes kuupäevade lõikes 9 nenumber, b -eelviimane, c - a+b viimane number Valdade valik risttabel 2 c Vald 1 Vald 2 maksumus liikide - sortide lõikes 0 Asuja Võiste kogus liikide - sortide lõikes 1 Kabli Uulu kogus kuupäede - liikide lõikes 2 Laiksaare Tali kogus liikide - müüjate lõikes 3 Massiaru Surju maksumus sortide - müüjate lõikes 4 Surju Tori kogus sortide - valdade lõikes 5 Tali Abja maksumus kuupäevade - valdade lõikes 6 Uulu Laiksaare kogus küüpäevade -sortide lõikes 7 Võiste Kabli
Valdade valik Koondid risttabel 1 c Vald 1 Vald 2 Vald 3 a kogus ja maksumus 0 Tori Massiaru Surju 0 müüjate lõikes 1 Abja Asuja Võiste 1 kuupäevade lõikes 2 Võiste Kabli Uulu 2 sortide lõikes 3 Uulu Laiksaare Abja 3 valdade lõikes 4 Tali Abja Tori 4 liikide lõikes 5 Surju Tori Asuja 5 liikide lõikes 6 Massiaru Surju Tali 6 sortide lõikes 7 Laiksaare Tali Kabli 7 valdade lõikes 8 Kabli Uulu Laiksaare 8 müüjate lõikes
Kas arvutis istudes on ka selline tunne? Kaldun arvama, et mitte. Kus oleks Eestis see õige koht tunnetada rahu ja vaikust? Eesti on pisike riik põhjapoolkeral, kus suved pole kuumad ja talved lumerohked, kuid siiski leidub siin imelisi kohti, kuhu minna ja kus lõõgastuda, et tunda seda vabaduse tunnet. Pisikesed külad mereäärsetes paikades näiteks Pedaspea, kus kaunistavad mereäärt pisikesed suvilad ja mets ning kilomeetrite pikkune liivarand. Mõnusaks kohaks on veel Kabli, kus veetsin paljud suvepuhkused enda lapsepõlves. Päeval päevitasime Kabli rannas, öösel magasime telgis või pisikeses puumajas, pissil käisime metsa all ja õhtul istusime kõik koos kambaga lõkke ümber. Tagant järgi meenutades oli see mu elu üks mõnusamaid aegu. Eesti ei jõua saarte arvult kaugeltki Soome või Rootsi lähedale, kuid siiski on meil ka saari, mida ääristab meri, kus on võimalik leida rahu, istuda rannaliival ja maalida lõputult pilte merest ning
Keele keerud: · Pagari piparkook · Põrsas jooksis põrinal üle põranda, nii et sõrad krõbisesid · Musta lehma saba valge lehma taga, valge lehma saba musta lehma taga · Roheline tuli tuli tulipunase tule järel · Kabli klubi · Kummikutes kummitus kummitas kummutis. · Habemeajaja, majarajaja ja jaamaülem · Habemeajaja ja jaamaülem jalutasid honorari järele · Kummikutes kummitus kummitas kummutis · Eminemi / esimehe esimene esinemine · Jüriöö ülestõus · Õunapuu õitseaeg on Jüriöö ülestõusust jõululaupäevani · Kuulilennuteetunneliluuk · Õue-aia-äär · Jää-äär · korstnapühkija teeb kortsus korstnad korda · Kuu-uurija
1..2 Diagramm Puidu müük. Variandid a -õppemärkmiku viimane number, b -eelviimane, c - a+b viimane number Valdade valik Koondid risttabel 1 c Vald 1 Vald 2 Vald 3 a kogus ja maksumus 0 Asuja Võiste Massiaru 0 kuupäevade lõikes 1 Kabli Uulu Laiksaare 1 müüjate lõikes 2 Laiksaare Tali Kabli 2 valdade lõikes 3 Massiaru Surju Tali 3 sortide lõikes 4 Surju Tori Asuja 4 liikide lõikes 5 Tali Abja Tori 5 liikide lõikes 6 Uulu Laiksaare Abja 6 valdade lõikes 7 Võiste Kabli Uulu 7 sortide lõikes
Grand Total 1559632 Puidu müük. Variandid a -õppemärkmiku viimane number, b -eelviimane, c - a+b viimane number Valdade valik Koondid risttabel 1 c Vald 1 Vald 2 Vald 3 a kogus ja maksumus 0 Asuja Võiste Massiaru 0 kuupäevade lõikes 1 Kabli Uulu Laiksaare 1 müüjate lõikes 2 Laiksaare Tali Kabli 2 valdade lõikes 3 Massiaru Surju Tali 3 sortide lõikes 4 Surju Tori Asuja 4 liikide lõikes 5 Tali Abja Tori 5 liikide lõikes 6 Uulu Laiksaare Abja 6 valdade lõikes 7 Võiste Kabli Uulu 7 sortide lõikes
• Nari voodi moodi voodi viidi voodi poodi • Kuu-uurijad töö-ööl jää-äärel • Kas see ei või või või võimargariin olla? • Kummitus kummitas kummikutega kummutis • Kas ma võin või ei või võid võtta • Roosa rott röövis roosi • Ülihea ülikool • Anna õlu üle Ülo õe õla • Mahlakas jõhvikas maitses soisel kaldal hää • Tilluke talleke tatsas tasasel pinnal • Kuula, kulla külanaine – kuuled külla tulnud vaime. • Kabli klubi • Nüüd on sõnad kokku kirjutatud .Kas saad hakkama? • Töööö – Öötöö • Raudteeülesõidukoht • Tagavararehepeksumasin • Jõululaululaulja • Laoõueaiauuendamine • Jüriööülestõus • Asjaajajajajaamaülem • Tohuvabohu • Vanapaganatagavararahapada • Äiaõeoaaiaoaõieau • Uusaastaöövastuvõtuhommikuidüll • Kuulilennuteetunneliluuk •Proportsionaalne •Entsüklopeedia •Ingognito
12.01.2008 Meister Anton Surju haab 5 7 800 03.01.2008 Paju Ants Massiaru vaher 5 9 1520 16.02.2008 Rebane Rein Tali tamm 5 10 1760 Maksumus 5600 5700 6000 Maksumus 10000 10400 11200 11160 11160 18810 8820 12150 5600 13680 17600 Töötajad Isikukood Nimi Vald Palga aste 44002110722 Hunt Ene Kabli 12 37110240441 Hunt Heiki Kabli 13 47704250911 Ilves Annika Laiksaare 6 37302150417 Ilves Tom Surju 3 36405130719 Jänes Ahto Uulu 7 36605150941 Kaasik Reijo Abja 4 35404050446 Kadak Priit Tali 12 34103030178 Kana Kalju Tori 9 34708140585 Karu Karl Uulu 4 48305030944 Karu Salme Tali 7
1360 25 840 kr 1240 23 560 kr Puidu müük. Variandid a -õppemärkmiku viimane number, b -eelviimane, c - a+b viimane number Valdade valik Koondid risttabel 1 c Vald 1 Vald 2 Vald 3 a kogus ja maksumus 0 Asuja Võiste Massiaru 0 kuupäevade lõikes 1 Kabli Uulu Laiksaare 1 müüjate lõikes 2 Laiksaare Tali Kabli 2 valdade lõikes 3 Massiaru Surju Tali 3 sortide lõikes 4 Surju Tori Asuja 4 liikide lõikes 5 Tali Abja Tori 5 liikide lõikes 6 Uulu Laiksaare Abja 6 valdade lõikes 7 Võiste Kabli Uulu 7 sortide lõikes
"Can u say something in estonian?" Me: Pagana vana vanapagana tagavararatas Nari voodi moodi voodi viidi voodi poodi Kuu-uurijad t��-��l j��-��rel Kas see ei v�i v�i v�i v�imargariin olla? Kummitus kummitas kummikutega kummutis Kas ma v�in v�i ei v�i v�id v�tta Roosa rott r��vis roosi �lihea �likool Anna �lu �le �lo �e �la Mahlakas j�hvikas maitses soisel kaldal h�� Tilluke talleke tatsas tasasel pinnal Kuula, kulla k�lanaine � kuuled k�lla tulnud vaime. Kabli klubi T���� - ��t�� Raudtee�les�idukoht Tagavararehepeksumasin J�ululaululaulja Lao�ueaiauuendamine J�ri���lest�us Asjaajajajajaama�lem Tohuvabohu Vanapaganatagavararahapada �ia�eoaaiaoa�ieau Uusaasta��vastuv�tuhommikuid�ll Kuulilennuteetunneliluuk Proportsionaalne Ents�klopeedia Kirjandi kirjutamine Ma m�tlen, et sa m�tled, et ma ei m�tlegi su peale, m�tle pealegi, et ei m�tle, m�tlen ikka su peale! Kunst ei ole kunsti teha, kunst on kunstis kunsti n�ha Vahete vahel on ka vahede ...
Valdade valik Koondid risttabel 1 c Vald 1 Vald 2 Vald 3 a kogus ja maksumus 0 Tori Massiaru Surju 0 müüjate lõikes 1 Abja Asuja Võiste 1 kuupäevade lõikes 2 Võiste Kabli Uulu 2 sortide lõikes 3 Uulu Laiksaare Abja 3 valdade lõikes 4 Tali Abja Tori 4 liikide lõikes 5 Surju Tori Asuja 5 liikide lõikes 6 Massiaru Surju Tali 6 sortide lõikes 7 Laiksaare Tali Kabli 7 valdade lõikes 8 Kabli Uulu Laiksaare 8 müüjate lõikes
Valdade valik Koondid risttabel 1 c Vald 1 Vald 2 Vald 3 a kogus ja maksumus 0 Tori Massiaru Surju 0 müüjate lõikes 1 Abja Asuja Võiste 1 kuupäevade lõikes 2 Võiste Kabli Uulu 2 sortide lõikes 3 Uulu Laiksaare Abja 3 valdade lõikes 4 Tali Abja Tori 4 liikide lõikes 5 Surju Tori Asuja 5 liikide lõikes 6 Massiaru Surju Tali 6 sortide lõikes 7 Laiksaare Tali Kabli 7 valdade lõikes 8 Kabli Uulu Laiksaare 8 müüjate lõikes
Natura 2000 aladele jääva erametsamaa omanikel on võimalik alates 2008. a taodelda Natura 2000 toetust erametsamaa kohta. Toetuse eesmärk on samuti saamata jäänud tulu kompenseerimine. Natura alasid: Põlvamaal Ahja loodusala Kanepi järvede loodusala Meelva linnuala, Meelva loodusala Meenikunno linnuala, Meenikunno loodusala Mooste loodusala Räpina loodusala Räpina poldri linnuala Võhandu jõe ürgoru loodusala Värska loodusala Pärnumaal Kabli linnuala, Kabli loodusala Kanaküla loodusala Kihnu loodusala Kikepera linnuala (Pärnumaa, Saarde vald, Sigaste küla; Pärnumaa, Surju vald, Saunametsa küla; Surju küla) Koonga tammiku loodusala Laiksaare loodusala Lavassaare linnuala, Lavassaare loodusala Lemmejõe loodusala Lindi loodusala Luitemaa linnuala, Luitemaa loodusala Manilau-Hanilaiu loodusala Metsaääre loodusala (Pärnumaa, Surju vald, Jaamaküla küla; Metsaääre küla) Navesti loodusala Nigula loodusala Põhja-Liivimaa linnuala
piirkonnaga, kus laiadel aladel katavad viirsavisid märjad merelised liivad. Levinud on liigniisked, väheviljakad leedeglei ja turvastu nud leedemullad. Soostumisprotsess on perioodiline. Enamik metsaalasid on kuivendatud kraavitamise teel Asustus ja kaitsealad Siin asub Lääne-Eesti suurim asula 44 000 elanikuga kuurort- ja sadamalinn Pärnu. Linnadest on siin veel Sindi ja suurematest asulatest Audru, Paikuse, Uulu, Häädemeeste, Kabli jt. ------------------------------------------------------------------------------- Luitemaa Looduskaitseala asub Pärnu maakonnas Tahkuranna, Suru ja Häädemeeste valla territooriumil. Kaitseala suurus on 11 200 hektarit. Kihnu
on murdnud metsnugised. Emaslind muneb tavaliselt 1-8 muna (Eesti oludes 2-3, harva 4) märtsi lõpul või aprilli alguses. Haudevältus kestab 32-34 päeva. Pojad püsivad pesas 26-30 päeva. Pesa läheduses viibib pesakond veel 2-3 kuud. 5 1.5. Rõngastamine ja eluiga Eestis on aastatel 1922-2007 rõngastatud 417 händkakku (neist 406 aastatel 1970-2007). Taasleide on 12. Üks Kabli linnujaamas rõngastatud lind leiti ligi viis aastat hiljem Leningradi oblastist. Raja tagant on Eestimaale saabunud vaid 1 rõngastatud lind, kes oli märgistatud Pihkva oblastis ja tabati Harjumaal. Händkaku käes on ka Eestis rõngastatud kakuliste eluea rekord 9 aastat ja 10 kuud. Maailma vanim händkakk on rõngastusandmeil elanud 20 aastat ja 11 kuud (Rootsi). 6 Siin pildil händkakk peseb ennast arvatavasti
vaatamisväärsusi , mille kohta saab lähemat infot lehel: http://www.rattaretked.ee/matsalu_kirjeldus.pdf 2008.a. 9-11 mai Kuidas elad , Lämmijärv? Räpina Saki Meerapalu Mehikoorma Raigla Lüübnitsa Räpina . 6 Planeeritud on ka 2009.a. retk(8-10 mai)Kuidas elad, Luitemaa? Kilingi-Nõmme Punapargi Vanajärve Kabli Jõulumäe Suursoo Kilingi-Nõmme. Kilometraaz: 55+90+54=199km. Alguspunkt: Kilingi-Nõmme klubi. Lõpp-punkt : Kilingi-Nõmme suveaed . Rattaretke pilet eelregistreerimisel 13. aprillist - 5. maini (k.a) maksab õpilastele, ISIC ja ITIC kaardi omanikele ja pensionäridele 410 krooni, täiskasvanutele 590 krooni. Marsruut: 1. PÄEV: Kilingi-Nõmme - Saarde - Allikukivi - Tihemetsa - Punapargi - Leipste - Jäärja mõis -
nimi vald palga aste telef Puidu müük. Variandid a -õppemärkmiku viimane number, b -eelviimane, c - a+b viimane number Valdade valik Koondid risttabel 1 c Vald 1 Vald 2 Vald 3 a kogus ja maksumus 0 Asuja Võiste Massiaru 0 kuupäevade lõikes 1 Kabli Uulu Laiksaare 1 müüjate lõikes 2 Laiksaare Tali Kabli 2 valdade lõikes 3 Massiaru Surju Tali 3 sortide lõikes 4 Surju Tori Asuja 4 liikide lõikes 5 Tali Abja Tori 5 liikide lõikes 6 Uulu Laiksaare Abja 6 valdade lõikes
Rainer Sarneti ja Peeter Sauteri kõrval. Filmi keskseks tegelaskujuks on Aidi Valliku noorsooromaanidest tuntud Ann. Pärast filmi linastumist avaldas Aidi Vallik samadel sündmustel põhineva romaani "Mis sinuga juhtus, Ann?" *Juhan Paju Tervisehädade tõttu tuligi ta 1972. aastal Haapsallu, oli siin kohalike raadiosaadete toimetaja, ajalehetöötaja. Siin armus ta meresse. Tema nõrkus on purjekad. Ise ta arvab, et süüdi on tema esivanemate päritolu -- nad pärinesid Pärnumaalt Kabli rannast, kus ehitati teadaolevalt ka esimesed Eesti suuremerepurjekad. Juhan Paju on valmistanud neli purjekat. Esimese ehitas vanast päästepaadist. Masti tõi Hiiumaalt veoautoga. Veebruaris vana kuu ajal maha raiutud kuue meetri pikkune kuusk osutus õnnestunud valikuks. Kahest voodilinast õmbles ta ristpistega purje ja 1977. aastal sõitis koos sõbraga Osmussaarele, mis tol ajal oli keelutsoon, mida valvas Vene piirivalve. Pärale jõudsid! Lisaks möllas merel
säilitamine; 3) loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. 25. Oska nimetada Eestis asuvaid maastikukaitsealasid, looduskaitsealasid ja rahvusparke. (5) Maastikukaitsealad Looduskaitsealad Rahvuspargid Ainja Akste Lahemaa Alatskivi Alema Karula Luhasoo Kabli Soomaa Kaali Kesknõmme Vilsandi Kallaste Laulaste Matsalu 26. Oska nimetada Eesti kaitsealuseid taime- ja loomaliike ning nende kaitsekategooriaid. (5) I kategooriasse kuuluvad enamasti vähenenud arvukuse ning kriitilise piirini rikutud elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses
Puidu müük. Variandid a -õppemärkmiku viimane number, b -eelviimane, c - a+b viimane number Valdade valik Koondid risttabel 1 c Vald 1 Vald 2 Vald 3 a kogus ja maksumus 0 Asuja Võiste Massiaru 0 kuupäevade lõikes 1 Kabli Uulu Laiksaare 1 müüjate lõikes 2 Laiksaare Tali Kabli 2 valdade lõikes 3 Massiaru Surju Tali 3 sortide lõikes 4 Surju Tori Asuja 4 liikide lõikes 5 Tali Abja Tori 5 liikide lõikes 6 Uulu Laiksaare Abja 6 valdade lõikes
heina niitmine, hakkasid need kulustuma, roostuma ja võsastuma ning neil olevad madalad rannikulohud ja veesilmad kinni kasvama: kui karjatamiskoormus on väike, asuvad märjematesse nõgudesse tarnad, mida kariloomad meelsasti ei söö. Nii ladestub aasta-aastalt surnud taimede kiht ning madalad veesilmad ummistuvad, mudastuvad ning lõpuks kaovad sootuks. Kõrekulleseid hakati endistesse elupaikadesse taasasustama 2000.a alates. Esimesteks kohtadeks olid Kabli ja Saastna (Kõre ehk juttselg- kärnkonn, 2002 a). Joonis 1. Kõre levik 20. saj 1. poolel 4 Joonis 2. Kõre levik Eestis pärast 2000.a 2. Elupaik Kogu oma levila piires esineb kõre avatud maastikel, kus leidub kaevumiseks sobivat pinnast ning madalaid veekogusid kudemiseks. Kõre elupaikade geoloogilises struktuuris domineerivad tihti liiv või kiviklibu. Liival või kivisel pinnasel kasvab kidur taimestik ning
Ettetellimisel lõuna- ja õhtusöök Saunad ja kümblustünnid Suur välibassein Rannavolle plats, grillinurgad, kiik Suur hooldatud territoorium Lisaks kuulub Ojako Eesti Maaturismi(MTÜ Eesti Maaturism on suurim maapiirkonna turismiettevõtjaid ühendav katusorganisatsioon Eestis), on osa Romantilisest Rannateest(on teekond, mis viib rändaja mööda ligi 250 km pikkust rannajoont Varbla kadakate vahelt Kabli ja Treimani liivarandadeni Läti piiri ääres. Teekond põikab ka erilise hõnguga Kihnu saarele ning salapärasesse, iidseid aegu mäletavasse, sügavate metsade ja soodega sisemaa paikadesse. Siin leiab teadlik ja tähelepanelik silm märke Läänemere unustatud rannajoonest. 1.2.Ettevõtte struktuur Töötajad on seal praktikandid ja suvehooaja töötajad ning 7 täiskohaga töölist(kokk, neli teenindajat ja kaks töömeest).
loodusobjektide valitseja ning teostab täidesaatvat riigivõimu seaduses sätestatud ulatuses ja korras. Administratsioon asub Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas. Nigula LKA hallata on peale Nigula looduskaitseala veel Sookuninga looduskaitseala (Sookuninga looduskaitseala moodustati 1999. aastal (VV m 08.10.1999 Nr.297) ning 2000. aastal määrati looduskaitseala valitsejaks Nigula Looduskaitseala Administratsioon), samuti korraldab Nigula LKA Kabli ja Häädemeeste - Pulgoja linnujaamade ning Nigula metsloomade turvakodu tööd, soolindude üleeestilist riiklikku seiret, hariliku jõhvika looduslike kasvukohtade inventeerimist ning jõhvika kultuuristamist. 7. Kui palju on kaitsealal erinevaid vööndeid? 21 Nigula looduskaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja
lühida "tji". Sügisrände ajal kohatakse jäälinde jõgedel, ojadel ja kraavidel, järvede ja kalatiikide ääres ning mererannikuilgi. Enne lõuna suunas lahkumist uitavad nad mitmesuguseid veekogusid pidi. Osa jäälinde näib rändavat Saaremaa kaudu, sest neid nähakse seal sügisel üsna sageli. Nii pesitsusajal kui ka muidu õgvendavad jäälinnud oma teekonda läbi hõreda metsa või madalal üle lagendike lennates. Kabli linnurüsasse satub peaaegu igal sügisel kuni paarkümmend jäälindu. Enamasti rännatakse üksikult, harvem nähakse korraga kaht-kolme isendit, kes võivad olla ka ühe pesakonna noored. Talvel kohatakse jäälinde ka Väike-Aasia lõuna- ja Aleeria põhjarannikul. Kuna siiani pole meil rõngastatud jäälindude taasleide talvituspaikadest, jääb teadmata, kas meie linnud rändavad nii kaugele või piirduvad nad Kesk- ja Lõuna-Euroopa sisevetega. Vaenlasi on jäälinnul vähe
kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Hoiualad 1 Kaitsealused liigid ja kivistised püsielupaigad kaitstavad looduse üksikobjektid kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid Kaitsealade jaotus: Rahvuspark – Lahemaa, Karula, Soomaa, Matsalu, Vilsandi Looduskaitseala – Kabli looduskaitseala, Abruka LKA Maastikukaitseala - Haanja, Otepää Kaitseala tsoneering ehk vööndid: Loodusreservaat – keeluala, inimtegevus keelatud Sihtkaitsevöönd – teatud tegevused lubatud Piiranguvöönd – majandustegevus teatud tingimustel, liigilise koosseius säilitamine kohustus. Kaitse-eeskiri (KEK) – konkreetse kaitstava objekti looduskaitseline reeglistik, mis tugineb LKS’ile. Kaitsekohustuseteatis – teabedokument maaomanikule
Fossiilsete kütuste tarimise piiramine. Materjalide kvaliteedi parandamine, et tagada toodete pikem eluiga. Kaitsealade vööndid: Reservaat igasugune tegevus on keelatud. Sihtkaitsevöönd keelatud on kõik, mis pole lubatud. Piiranguvöönd lubatud on kõik, mis pole keelatud. Kaitsealade ülesandeks on sealse looduse kaitsmine, taastamine, uurimine ja tuvastamine. Rahvuspargid: Soomaa, Lahemaa, Karula, Vilsandi, Matsalu. Looduskaitsealu: Alam-Pedja, Kabli, Muraste Maastikukaitsealu: Kõrvemaa, Otepää, Voorema, Kõnnumaa Programmialad: Pandivere veekaitseala, Lääne-Eesti saarestiku biosfäärikaitseala. Natura 2000 üleeuroopaline loodus- ja linnuhoiualade võrgustik. Keskkonnastrateegia on suunatud Eesti majanduse ja inimeste tegutsemismotiivide mõjutamisele säästva arengu suunas, nii et oleks tagatud loodusväärtuste säilimine tulevastele põlvkondadele.
Harvem võib pesitsemas kohata suurkoovitajat, niiskemates kohtades tikutajat ja kiviaedades või kuhjatistes kivitäksi. Haruldastest linnuliikidest võib meil vaid rannaniitude veeloikudega aladel pesitseda veetallaja Rannaniidud on Eestis hävimisohus oleva kõre e juttselg-kärnkonna peaaegu ainukeseks elualaks. See kunagi üpris arvukas ja levinud liik on praeguseks säilinud vaid vähestes paikades, näiteks Manija, Häädemeeste – Pulgaoja ja Kabli rannaniidul Pärnumaal, Ruhnu saarel, Mudaste-Kootsaare rannaniidul Hiiumaal jm. Viimase paarikümne aastaga on enamik kõre kudemis- ja elupaiku – endisi lagedaid rannaniidu- ja rannakarjamaa-alasid – roostunud ning võsastunud. Põhjuseks eelkõige see, et seal enam ei karjatata loomi ega niideta heina. Samuti on rannaniitudel muutunud veerežiim. Elupaikade hävides on ka kõre suurelt osalt oma endiselt levikualalt kadunud.
KUTSEÕPE PÕHIKOOLIS JA GÜMNAASIUMIS VALDKOND: LAEVA TEKIMEESKOND ERIALA: MADRUS VALIKAINE MEREKULTUUR JA ETIKETT KOOSTAS: PAUL KOOSER 2012/2013 Õ.A. AINEKAVA 1. Õppeaine nimetus: Merekultuur ja etikett 2. Õpperühmad: merendusklassid 3. Üldmaht: 40 tundi 4. Õppeesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab merekultuuri ja selle mõju kutselise meresõidu arengule. Tunneb laevadel kehtivat etiketti ja oskab käituda vastavalt etiketinõuetele. 5. Õppesisu ja õppeaine temaatiline plaan: Õppesisu(käsitletavad teemad ja alateemad) Tundide arv 1.MEREKULTUUR 1.1Merekultuuri mõiste 1.2Meresõidu ajalugu. Foniiklased ja nende peamised 8 tegevusalad(sadamalinnade ehitus,kaubandus ja meresõit) 1.3Maailma tuntumad meresõitjad...
Endla LKA 5. Nõva MKA 20.1. Võlingi allika matkarada 5.1. Põõsaspea puhkekoht 20.2. Männikjärve raba õpperada 5.2. Uuejõe parkla 20.3. Endla järve matkarada 5.3. Uuejõe sauna lõkkekoht 20.4. Endla järve lõkkekoht 5.4. Uuejõe lõkkekoht 21. Kabli LKA 5.5. Allikajärve lõkkekoht 21.1. Kabli looduskeskus 5.6. Peraküla telkimisala 22. Emajõe-Suursoo LKA 5.7. Toatse järve puhkekoht 22.1. Emajõe- Suursoo looduskeskus 5.8. Liivaneranna –Peraküla õpperada 23. Soontaga LKA 5.9. Liivanõmme õpperada 23.1. Soontaga matkarada 5.10
Tööajatabel [1] Tööpäevad Jaak Joosep Kokku 10/1/2005 ### 10/2/2005 ### ### 1. Leia iga päeva kohta töötatud tundide 10/3/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut. 10/4/2005 ### ### ### 2. Leia iga töötaja kohta töötatud tundid 10/5/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut (näidata 10/6/2005 ### ### 10/7/2005 ### ### 10/8/2005 ### ### ### 10/9/2005 ### ### ### 10/10/2005 ### ### 10/11/2005 ### ### ### 10/12/2005 ### ### ### 10/13/2005 ### ### 10/14/2005 ### ### Viidatud allikad 10/15/2005 ### ### ### [1] H. Sarv, „Ajatabel palkadega,“ 200 10/16/2005 ### ### ### 18...
Sara uks oli Kuna pool; sel oli ripplukk ees. Tom läks seebikeetmise kööki, kõlas seal ringi ja tõi seatt raudkonksu, millega seebikeetmiskatla kaant kergi-tatakse. Sellega kangutas ta teise lukukrambi lahti. Lukk kukkus eest,, me avasime ukse, läksime sisse, panime ukse kinni, tõmbasime tikust tuld ja nägime, gt sara oli ehitatud küll onni külge, kuid polnud sellega ühenduses. 440 Saral polnud põrandat ja sees polnud midagi peale mõne vana roostetanud tarvituseks kõlbmatu Kabli, mõne labida, mõne kirka ja katkise saha. Tikk kustus, me läksime välja, lükkasime krambi jälle sisse ja uks oli lukus nagu ennegi. Tom oli rõõmu täis. Ta ütles: «Nüüd oleme õigel teel. Kaevame ta välja. See võtab umbes nädal aega!» Siis läksime maja poole tagasi: ma läksin tagumise ukse juurde, seal polnud muud tarvis kui kuradinahksest rihmast tõmmata ja uks oligi lahti. Aga see polnud Tom Sawyerile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
