Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Võrtsjäve külastuskeskuse ja Selli-Sillaotsa matkaraja külastajate rahulolu uuringu raport (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas jäite rahule sihtkoha külastusega?
  • Kui heahalb on juurdepääs asukohale?
  • Kui tõenäoliselt Te külastate veel seda sihtkohta?
  • Kus on Teie elukoht?
  • Kui tihti kasutate Laeva raba matkarada?
  • Kui sügishooajal tõmmakse sobivale vastusele ring ümber?
  • Millised on peamised kasutusviisid?
  • Kui teadsite siis millistest allikatest saite sellelaadset infot?
  • Kuidas jäite rahule sihtkoha külastusega?
  • Kui heahalb on juurdepääs asukohale?
  • Kui tõenäoliselt Te külastate veel seda sihtkohta?

Lõik failist


Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Triin Kelder
Võrtsjäve külastuskeskuse ja Selli-Sillaotsa matkaraja külastajate rahulolu uuringu raport
Teadustöö metodoloogia aines
Juhendaja : Lea Sudakova
Tartu 2013

Contents


Table of Contents
Piirkonna ülevaade 3
Uuringu eesmärgid 5
Andmete kogumine 5
Tulemuste analüüs 5
Uuringu ülesehitus 5
Uuringu teostajad 5
Metoodika 5
Vastajate profiil 6
Võrtsjärve külastuskeskus 6
Selli-Sillaotsa õpperada 7
Kokkuvõte 7
Lisad: 8
Lisa 1. Vaatlusankeet Võrtsjärve külastuskeskuses 8
Lisa 2. Võrtsjärve külastuskeskuse külastajate rahulolu uuringu küsitlusankeet 8
Lisa 3. Tagasiside ankeet Võrtsjärve Külastuskeskuses 9
Lisa 4. Vaatlusankeet Selli-Sillaotsa õpperajal 9
Lisa 5. Küsitlusankeet Selli-Sillaotsa õpperaja kohta 10
Lisa 6. Tagasiside ankeet Selli-Sillaotsa õpperaja kohta 11
Võrtsjärve Külastuskeskuse ja Selli-Sillaotsa õpperaja rahuloluuuringu raport

Piirkonna ülevaade

Uuritavas objektid asuvad Tartu maakonnas Laeva- ja Kolga Jaani vallas Alam- Pedja looduskaitsealal (musta joonega piiratud alal joonisel 1).
Joonis 1. Uuritav piirkond
Selli-Sillaotsa matkarada asub Tartumaal, Laeva vallas Alam-Pedja  kaitsealal . Kaitstakse maastikke ja siin elamisega kohandunud liike, seepärast on maa-alad suured ja kohati kehtivad liikumispiirangud. Ülevaate saamiseks tükikesest kaitsealast ongi ehitatud Selli-Sillaotsa matkarada.
Tasane teekond kulgeb ringmarsruudina ja on keskendunud rabaloodusele ja siin elanud inimeste elu tutvustamisele. Väga hea märgistuse, rohkete infotahvlitega rada viib mööda metsakasvanud muistsetest talukohtadest, läbi liivaste männikute, üle kõrg- ja madalsoo ning soosaarte. Imeilus vaade rabale avaneb Suuretüki vaatetornist. Omaette väärtus on vaatetorni ja raba infotahvlite tekstid ja
Vasakule Paremale
Võrtsjäve külastuskeskuse ja Selli-Sillaotsa matkaraja külastajate rahulolu uuringu raport #1 Võrtsjäve külastuskeskuse ja Selli-Sillaotsa matkaraja külastajate rahulolu uuringu raport #2 Võrtsjäve külastuskeskuse ja Selli-Sillaotsa matkaraja külastajate rahulolu uuringu raport #3 Võrtsjäve külastuskeskuse ja Selli-Sillaotsa matkaraja külastajate rahulolu uuringu raport #4 Võrtsjäve külastuskeskuse ja Selli-Sillaotsa matkaraja külastajate rahulolu uuringu raport #5 Võrtsjäve külastuskeskuse ja Selli-Sillaotsa matkaraja külastajate rahulolu uuringu raport #6 Võrtsjäve külastuskeskuse ja Selli-Sillaotsa matkaraja külastajate rahulolu uuringu raport #7 Võrtsjäve külastuskeskuse ja Selli-Sillaotsa matkaraja külastajate rahulolu uuringu raport #8 Võrtsjäve külastuskeskuse ja Selli-Sillaotsa matkaraja külastajate rahulolu uuringu raport #9 Võrtsjäve külastuskeskuse ja Selli-Sillaotsa matkaraja külastajate rahulolu uuringu raport #10 Võrtsjäve külastuskeskuse ja Selli-Sillaotsa matkaraja külastajate rahulolu uuringu raport #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tkelder Õppematerjali autor
Missugune näeb välja Võrtsjärve piirkond aastani 1020

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
46
doc

Eesti kaitsealad (referaat)

Kuulub Natura 2000 loodushoiualade hulka ja on Corine biotoobi ala. 10. Kas on kehtiv kaitsekorralduskava? Valmimas on kaitsekorralduskava Hiiumaa laidude maastikukaitsealale. Hanerahu 10 PÕHJA- KÕRVEMAA MAASTIKUKAITSEALA 1. Asustamise aeg. 29. oktoobril 1991, moodustati Harju maavalitsuse otsusega Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala. Loodushoiuks ja külastajate paremaks teenindamiseks on loodud kaks maastikukaitseala: Põhja-Kõrvemaa Maastikukaitseala keskusega Aegviidus, mis hõlmab endist sõjaväepolügooni ja Kõrvemaa Maastikukaitseala lõunas keskusega Simisalus. Praeguse Kõrvemaa maastikukaitseala koosseisu kuuluvatest loodusobjektidest võeti esimesena 1957. aastal kaitse alla Aegviidu-Nelijärve piirkond.1971. aastal laiendati kaitseala piire ning nimetati ümber Kõrvemaa maastikukaitsealaks. 2. Asukoht.

Keskkonnakaitse
thumbnail
284
pdf

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine

....................................................................................... 56 3.2.4 Loendurite kaardistamine ...................................................................................................... 57 3.2.5 Loenduritest saadud seireandmete säilitamine ja haldamine ............................................... 58 3.2.6 Loendurite perioodilise ümberpaigutamise ajakava koostamine .......................................... 62 3.2.7 Kaitseala külastajate voogude seire kulud kümneks aastaks ................................................ 66 3.2.8 Loendurite kasutamise näide ................................................................................................. 68 3.3 MÕJU HINDAMINE LOOMASTIKULE ................................................................................................................................ 69 3.4 MÕJU HINDAMINE TAIMEKOOSLUSTELE ............................................................

Loodus
thumbnail
32
docx

UURIMUSTÖÖ KODUKOHA ENIM KÜLASTATAVAD LOODUSOBJEKTID

Võhandu jõe ürgorgu on külastanud 41 õpilast. Ilumetsa meteoriidi kraatreid on külastanud 35 õpilast. Kõige vähem, 28 õpilast on külastanud Liipsaare metsaonni. 11 60 54 51 53 50 50 41 40 35 28 30 Külastajate arv 20 10 0 Ilumetsa meteoriidi kraatrid Joonis 6. Kirjeldab loodusobjektide külastatavust. - Milliseid järgnevaid loodusobjekte oled külastanud? Uurisin ka, millal õpilased viimati külastasid enda poolt valitud loodusobjekti (vt joonis 7). 24 õpilast külastasid loodusobjekti rohkem kui 3 kuud tagasi. 22 õpilast külastasid loodusobjekti rohkem kui 6 kuud tagasi ning 11 õpilast külastasid loodusobjekti rohkem kui aasta tagasi. 25 24

Bioloogia
thumbnail
73
docx

Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele

..........................14 1.4. Lastega reisimise eripära......................................................................................19 2. Tootearendus Hõbevalge teemapargis.........................................................................26 2.1. Hõbevalge teemapargi idee...................................................................................26 2.2. Uuring: lastega perede soovid ja vajadused teemapargis.....................................29 2.3. Uuringu tulemuste analüüs...................................................................................31 2.4. Ettepanekud Hõbevalge teemapargi arendamiseks..............................................46 Kokkuvõte.......................................................................................................................53 Viidatud allikad................................................................................................................56 Lisad....................

Turism
thumbnail
35
doc

RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID AASTATEL 2014 - 2016

KÜKAMETSA GÜMNAASIUM RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID AASTATEL 2014 - 2016 UURIMISTÖÖ KOOSTAJA: AADU KADAKAS 11. KLASS JUHENDAJA: XXX XXX Kükametsa 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. TEOREETILISI LÄHTEKOHTI.....................................................................5 1.1. Näitekunsti ajaloost................................................................................5 1.2. Rakvere Teatrist....................................................................................6 1.3. 2014 ­ 2016 aasta lavastused ja publikumagnetid.............................................8 2. ANKEETKÜSITLUSE JA INTERVJUUDE TULEMUSENA SAADUD ANDMETE ANALÜÜS.........................................................................................

Eesti teatri ajalugu
thumbnail
37
pdf

Sooteadus

Sooteadus MI. 0920 3,0 EAP 1. Sood ja sooteadus 2. Soode mõiste ja levik 2.1. Soo ja turba mõiste 2.2. Soostumist ja soode teket mõjutavad tegurid 2.3. Soode levik maailmas 2.4. Sood maastiku osana ja ökosüsteemina 3. Eesti soode ökoloogiline iseloomustus 3.1. Soostumist põhjustavad tegurid 3.2. Soode arenemiskäik 3.3. Veereziim soodes 3.4. Turvas, turbaliigid ja -lasundid 3.5. Soode levik Eestis 4. Eesti soode üldine liigitus ja iseloomustus 4.1. Madalood 4.2. Siirdesood 4.3. Rabad 5. Aineringe sookooslustes 6. Soode kasutamine 6.1. Kasutamise võimalused 6.2. Soode kasutamine metsakasvatuses 6.2.1. Liigniiskuse tunnused, pahed ja põhjused 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid 6.2.3. Kuivendusviisid, nende valik 6.2.4. Kuivendusvõrgu ja kuivendussüsteemi mõisted ja koosseis 6.2.5.

Geoloogia
thumbnail
31
rtf

KEHAKEEL uurimistöö

............................................................................10 2.2.1 Käed kui tõkked......................................................................................................10 2.3 Jalad................................................................................................................................11 2.4 Isiklik ruum....................................................................................................................11 3.1 Uuringu iseloomustus.....................................................................................................11 3.1.1 Uuringu analüüs .....................................................................................................12 3.1.2 Uuringu kokkuvõte.................................................................................................23 Kasutatud materjal......................................................................................................

Teadus tööde alused (tta)
thumbnail
57
doc

Uimastid vanglas

Teabe kontrollimine erinevatest allikatest ja "infokolmnurkade" loomine on põhiliseks RAR-i iseloomustavaks elemendiks. Tulemused loovad probleemist eelduslikult selge ja olulist esiletoova pildi ja sobivad seega edasiste sekkumiste planeerimiseks. Võtmeküsimused Uuringu ülesehitamisel kasutati mitut võtmeküsimust, kogumaks teavet nii uimastite kasutamise kohta sihtgrupis kui ka sobivate ennetavate meetmete kohta. Need küsimused moodustavad teabekogumise etappide aluse ja raamistiku. Uuringu edenedes sõnastati küsimused täpsemalt, formuleerides need eelmistes etappides kogutud teabele toetudes. Vältimaks ühiskondlikult aktsepteeritavaid vastuseid, ei esitatud uuringus osalejaile küsimusi nende eneste uimastitarbimise kohta, vaid üldiselt, nende (anonüümsete) kaaslaste kohta. Kinnipeetavaist osalejad valiti, võttes aluseks nende teadmised vanglaühiskonna (või selle osa) kohta. Uuringus ei puudutatud uimastite vanglasse jõudmise viise.

Sotsiaaltöö




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun