Kuulub Natura 2000 loodushoiualade hulka ja on Corine biotoobi ala. 10. Kas on kehtiv kaitsekorralduskava? Valmimas on kaitsekorralduskava Hiiumaa laidude maastikukaitsealale. Hanerahu 10 PÕHJA- KÕRVEMAA MAASTIKUKAITSEALA 1. Asustamise aeg. 29. oktoobril 1991, moodustati Harju maavalitsuse otsusega Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala. Loodushoiuks ja külastajate paremaks teenindamiseks on loodud kaks maastikukaitseala: Põhja-Kõrvemaa Maastikukaitseala keskusega Aegviidus, mis hõlmab endist sõjaväepolügooni ja Kõrvemaa Maastikukaitseala lõunas keskusega Simisalus. Praeguse Kõrvemaa maastikukaitseala koosseisu kuuluvatest loodusobjektidest võeti esimesena 1957. aastal kaitse alla Aegviidu-Nelijärve piirkond.1971. aastal laiendati kaitseala piire ning nimetati ümber Kõrvemaa maastikukaitsealaks. 2. Asukoht.
....................................................................................... 56 3.2.4 Loendurite kaardistamine ...................................................................................................... 57 3.2.5 Loenduritest saadud seireandmete säilitamine ja haldamine ............................................... 58 3.2.6 Loendurite perioodilise ümberpaigutamise ajakava koostamine .......................................... 62 3.2.7 Kaitseala külastajate voogude seire kulud kümneks aastaks ................................................ 66 3.2.8 Loendurite kasutamise näide ................................................................................................. 68 3.3 MÕJU HINDAMINE LOOMASTIKULE ................................................................................................................................ 69 3.4 MÕJU HINDAMINE TAIMEKOOSLUSTELE ............................................................
Võhandu jõe ürgorgu on külastanud 41 õpilast. Ilumetsa meteoriidi kraatreid on külastanud 35 õpilast. Kõige vähem, 28 õpilast on külastanud Liipsaare metsaonni. 11 60 54 51 53 50 50 41 40 35 28 30 Külastajate arv 20 10 0 Ilumetsa meteoriidi kraatrid Joonis 6. Kirjeldab loodusobjektide külastatavust. - Milliseid järgnevaid loodusobjekte oled külastanud? Uurisin ka, millal õpilased viimati külastasid enda poolt valitud loodusobjekti (vt joonis 7). 24 õpilast külastasid loodusobjekti rohkem kui 3 kuud tagasi. 22 õpilast külastasid loodusobjekti rohkem kui 6 kuud tagasi ning 11 õpilast külastasid loodusobjekti rohkem kui aasta tagasi. 25 24
..........................14 1.4. Lastega reisimise eripära......................................................................................19 2. Tootearendus Hõbevalge teemapargis.........................................................................26 2.1. Hõbevalge teemapargi idee...................................................................................26 2.2. Uuring: lastega perede soovid ja vajadused teemapargis.....................................29 2.3. Uuringu tulemuste analüüs...................................................................................31 2.4. Ettepanekud Hõbevalge teemapargi arendamiseks..............................................46 Kokkuvõte.......................................................................................................................53 Viidatud allikad................................................................................................................56 Lisad....................
KÜKAMETSA GÜMNAASIUM RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID AASTATEL 2014 - 2016 UURIMISTÖÖ KOOSTAJA: AADU KADAKAS 11. KLASS JUHENDAJA: XXX XXX Kükametsa 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. TEOREETILISI LÄHTEKOHTI.....................................................................5 1.1. Näitekunsti ajaloost................................................................................5 1.2. Rakvere Teatrist....................................................................................6 1.3. 2014 2016 aasta lavastused ja publikumagnetid.............................................8 2. ANKEETKÜSITLUSE JA INTERVJUUDE TULEMUSENA SAADUD ANDMETE ANALÜÜS.........................................................................................
Sooteadus MI. 0920 3,0 EAP 1. Sood ja sooteadus 2. Soode mõiste ja levik 2.1. Soo ja turba mõiste 2.2. Soostumist ja soode teket mõjutavad tegurid 2.3. Soode levik maailmas 2.4. Sood maastiku osana ja ökosüsteemina 3. Eesti soode ökoloogiline iseloomustus 3.1. Soostumist põhjustavad tegurid 3.2. Soode arenemiskäik 3.3. Veereziim soodes 3.4. Turvas, turbaliigid ja -lasundid 3.5. Soode levik Eestis 4. Eesti soode üldine liigitus ja iseloomustus 4.1. Madalood 4.2. Siirdesood 4.3. Rabad 5. Aineringe sookooslustes 6. Soode kasutamine 6.1. Kasutamise võimalused 6.2. Soode kasutamine metsakasvatuses 6.2.1. Liigniiskuse tunnused, pahed ja põhjused 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid 6.2.3. Kuivendusviisid, nende valik 6.2.4. Kuivendusvõrgu ja kuivendussüsteemi mõisted ja koosseis 6.2.5.
............................................................................10 2.2.1 Käed kui tõkked......................................................................................................10 2.3 Jalad................................................................................................................................11 2.4 Isiklik ruum....................................................................................................................11 3.1 Uuringu iseloomustus.....................................................................................................11 3.1.1 Uuringu analüüs .....................................................................................................12 3.1.2 Uuringu kokkuvõte.................................................................................................23 Kasutatud materjal......................................................................................................
Teabe kontrollimine erinevatest allikatest ja "infokolmnurkade" loomine on põhiliseks RAR-i iseloomustavaks elemendiks. Tulemused loovad probleemist eelduslikult selge ja olulist esiletoova pildi ja sobivad seega edasiste sekkumiste planeerimiseks. Võtmeküsimused Uuringu ülesehitamisel kasutati mitut võtmeküsimust, kogumaks teavet nii uimastite kasutamise kohta sihtgrupis kui ka sobivate ennetavate meetmete kohta. Need küsimused moodustavad teabekogumise etappide aluse ja raamistiku. Uuringu edenedes sõnastati küsimused täpsemalt, formuleerides need eelmistes etappides kogutud teabele toetudes. Vältimaks ühiskondlikult aktsepteeritavaid vastuseid, ei esitatud uuringus osalejaile küsimusi nende eneste uimastitarbimise kohta, vaid üldiselt, nende (anonüümsete) kaaslaste kohta. Kinnipeetavaist osalejad valiti, võttes aluseks nende teadmised vanglaühiskonna (või selle osa) kohta. Uuringus ei puudutatud uimastite vanglasse jõudmise viise.
Kõik kommentaarid