Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Võrtsjäve külastuskeskuse ja Selli-Sillaotsa matkaraja külastajate rahulolu uuringu raport (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas jäite rahule sihtkoha külastusega?
  • Kui heahalb on juurdepääs asukohale?
  • Kui tõenäoliselt Te külastate veel seda sihtkohta?
  • Kus on Teie elukoht?
  • Kui tihti kasutate Laeva raba matkarada?
  • Kui sügishooajal tõmmakse sobivale vastusele ring ümber?
  • Millised on peamised kasutusviisid?
  • Kui teadsite siis millistest allikatest saite sellelaadset infot?

Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Triin Kelder
Võrtsjäve külastuskeskuse ja Selli-Sillaotsa matkaraja külastajate rahulolu uuringu raport
Teadustöö metodoloogia aines
Juhendaja : Lea Sudakova
Tartu 2013

Contents


Table of Contents
Piirkonna ülevaade 3
Uuringu eesmärgid 5
Andmete kogumine 5
Tulemuste analüüs 5
Uuringu ülesehitus 5
Uuringu teostajad 5
Metoodika 5
Vastajate profiil 6
Võrtsjärve külastuskeskus 6
Selli-Sillaotsa õpperada 7
Kokkuvõte 7
Lisad: 8
Lisa 1. Vaatlusankeet Võrtsjärve külastuskeskuses 8
Lisa 2. Võrtsjärve külastuskeskuse külastajate rahulolu uuringu küsitlusankeet 8
Lisa 3. Tagasiside ankeet Võrtsjärve Külastuskeskuses 9
Lisa 4. Vaatlusankeet Selli-Sillaotsa õpperajal 9
Lisa 5. Küsitlusankeet Selli-Sillaotsa õpperaja kohta 10
Lisa 6. Tagasiside ankeet Selli-Sillaotsa õpperaja kohta 11
Võrtsjärve Külastuskeskuse ja Selli-Sillaotsa õpperaja rahuloluuuringu raport

Piirkonna ülevaade

Uuritavas objektid asuvad Tartu maakonnas Laeva- ja Kolga Jaani vallas Alam- Pedja looduskaitsealal (musta joonega piiratud alal joonisel 1).
Joonis 1. Uuritav piirkond
Selli-Sillaotsa matkarada asub Tartumaal, Laeva vallas Alam-Pedja  kaitsealal . Kaitstakse maastikke ja siin elamisega kohandunud liike, seepärast on maa-alad suured ja kohati kehtivad liikumispiirangud. Ülevaate saamiseks tükikesest kaitsealast ongi ehitatud Selli-Sillaotsa matkarada.
Tasane teekond kulgeb ringmarsruudina ja on keskendunud rabaloodusele ja siin elanud inimeste elu tutvustamisele. Väga hea märgistuse, rohkete infotahvlitega rada viib mööda metsakasvanud muistsetest talukohtadest, läbi liivaste männikute, üle kõrg- ja madalsoo ning soosaarte. Imeilus vaade rabale avaneb Suuretüki vaatetornist. Omaette väärtus on vaatetorni ja raba infotahvlite tekstid ja pildid. 1,5-2 tundi aega saab paremini sisustatud kui telekast loodusfilme vaadates.
Emajõe algusesse Tartu - Viljandi maantee ääres Kolga-Jaani ja Rannu valla piiril asuvale Rannu- Jõesuu puhkealale on ehitatud turistide tarbeks ökoloogilistest materjalidest (puit, puitlaast , savi, põhk ) hoone - Võrtsjärve külastuskeskus. Ehitis on rajatud järve ümbritseva 7 valla koostöös ning kuulub Võrtsjärve Sihtasutusele. Sealt saab eelkõige infot puhke - ja turismivõimaluste kohta Võrtsjärve ümbruses ning tellida kalepurjekasõitu. Hoone on sobilik mitmesuguste ürituste ( koolitused , seminarid jms) läbiviimiseks. Võrtsjärve kaldal asuval puhkealal on ka puidust vaatetorn ning paadisild . Sobilik paik paatide vettelaskmiseks.

Uuringu eesmärgid

Uuringu esmärgiks on teada saada:
  • Võrtsjärve Külastuskeskuse ja Selli-Sillaotsa matkaraja külastajaprofiil;
  • külastuse motivatsioonitegurid;
  • Võrtsjärve Külastuskeskuse ja Selli-Sillaotsa matkaraja kui reisisihtkoha positiivsed ja negatiivsed küljed.

    Andmete kogumine

    Andmeid koguti paberankeetide abil. Ankeete täideti Võrtsjärve Külastuskeskuses ja Selli-Sillaotsa õpperajal kohapeal.

    Tulemuste analüüs

    Kuna ankeetide vastajaid ei valitud süstemaatiliselt, nagu esindusliku valimi puhul, vaid ankeete täitsid need, kel juhtus aega olema, siis ei peegelda tulemused sajaprotsendiliselt Võrtsjärve Külastuskeskuse ja Selli-Sillaotsa õpperaja tegelikku olukorda ning külastajate tavalist koosseisu. Kuna aga koguvalim oli uuringus väike kuid külastatud objektide lõikes ilmnesid tulemustes väga sarnased tendentsid, siis võib suure tõenäosusega pidada tõelähedasteks Võrtsjärve Külsatuskeskuse ja Selli-Sillaotsa tulemusi.

    Uuringu ülesehitus

    Uuringu läbiviimisel lähtuti kolmest peamisest etapist: uuringu ettevalmistamine, andmete
    kogumine ja tulemuste analüüs.

    Uuringu teostajad

    Uuringu teostasid Eesti Maaülikooli loodusturismi magistriõppe esimese kursuse tudengid
    Triin kelder
    Signe Hunt
    Alexandr Pavlov

    Metoodika

    Uuring viidi läbi aastal 2013, 1päevasel perioodil 19 Oktoober (madalhooaeg) Eestis, Võrtsjärve külastuskeskuses ja Laeva rabas. Küsimustik oli koostatud kolmes osas. Esimene osa koosnes 9-st reisieesmärkidega seotud küsimusest. Teine osa koosnes vaatlusest (külastajate tegevuste kirjeldus, millised inimesed viivivad seal, mida nad teevad, ning millist teenust nad kasutavad). Küsitluse kolmas osa oli suunatud üldisele külastaja rahulolule ja koosnes see 3-st küsimusest ning hinnat 5-palli süsteemis. (Nt sihtkoha üldine rahulolu 1 – pole üldse rahul ja 5 - väga rahul, Mida arvatakse hindadest , pole üldse kallis kuni väga kallis , kui tõenäoliselt nad külastaksid sama sihtkohta jälle mitte eriti tõenäoiline kuni kindlasti külastan). Küsitleti 19.10.1013. Eestis, Võrtsjärve külastuskeskuses ja Laeva rabas. Uuringus jagati välja 3 ankeeti, millest 100% vastati. Kasutatavaid ankeete sai kokku 18 tükki.

    Vastajate profiil


    Võrtsjärve külastuskeskuse ja Selli-Sillaotsa õpperaja rahulolu uuring viidi läbi 19.10.2013 ajavahemikul 11.00-13-00. Ilm oli päikeseline kuid tuuline . Õhutemperatuur oli +4 °C.

    Võrtsjärve külastuskeskus


    Vatlusankeet uuris missugused inimesed viibisid Külastuskeskuses uuringu läbiviimise ajal, mida keskuses viibides tehti ning millist külastuskeskuse teenust kasutati sel ajal.
    Vaatlusankeedi tulemustest ilmnes , et seda paika külastasid peamiselt kalamehed , kes kasutasid Võrtsjärve Külsatuskeskuse parklat ja paadisilda järvele suundumiseks. Läbisõitjad uurisid peamiselt kus asub lähim toitlustuskoht, külastasid vaatetorni, jalutasid piirkonnas ning fotografeerisid.
    Ankeetküsitluses tuunti huvi Võrtsjärve varasemate külastuste, Keskuses pakutavate teenuste rahulolu kohta. Samuti küsiti kuhu on edasi, peale Võrtsjärve Külastuskeskust plaanis suunduda. Ankeedis oli ka küsimusi selle kohta milliseid teenuseid kasutati Külastuskeskuses.
    Küsimustele, kas oled varem külastanud Võrtsjärve Külastuskeskust vastasid 100% küsitletutest, et nad on seda külastanud. Samuti oldi sajaprotsendiliselt rahul ka teenustega , mida seal pakuti. 100% vastanutest olid varasemalt külastanud ka teisi kohti Võrtsjärve ääres näiteks kaks külastajat oli varasemalt Võrtsjärve ääres viibides külastanud Järvseljat. Kõik vastajad olid viibinud varasemalt Järvemuuseumis, ning üks vastanutest oli ka käinud Valma seikluspargis ja Tarvastu muuseumis .
    Kaks inimest kolmest suundus peale Külastuskeskuses viibimist Tartusse üks suundus Elvasse.
    Samuti tunti huvi, milliseid teenuseid kasutati Võrtsjärve Külastuskeskuses. Kõik vastanutest olid kasutanud Külastuskeskust informatsiooni kogumiseks ning tüualeti külastamiseks.
    Võrtsjärve Külastuskeskuse tagasiside ankeet uuris kuidas jäädi üldiselt rahule sihtkoha külastusega, uuriti kui hea oli külastajate arvates juurdepääsutee. Tuntu huvi kas saadud elamuste ja rahulolu põhjal külastatakse Keskust tulevikus uuesti, ning millega jäädi kõige enam Külastuskeskuses viibides rahule. Küsimustele vastati viie palli süsteemis, kus 1 oli väga negatiivne kogemus ja 5 vastavalt väga positiivne.
    Küsimusele, kuidas jäite rahule sihtkoha külastusega seelgus, et kõik kolm vastajat jäid Võrtsjärve Külastuskeskuse külastamisega väga rahule, samuti olid kõik kolm vastanut väga rahul Keskusesse viivate teedega. Vastuseks küsimusele, kas ankeeti täitnud isikud külastavad veel kunagi Võrtsjärve Külastuskeskust saadi vastuseks, et kõi kolm vastanut tulevad suure tõenäosusega Keskusesse tagasi. Ning viimasena esitatud küsimus, mis Teile enim meeldis, millega kõige rohkem rahule jäite Võrtsjärve Külsatuskeskuses vastati, et sealne loodus on väga ilus, Keskuses töötab sõbralik perenaine , kes jagab väga lahkelt olemasolevat informatsiooni.

    Selli-Sillaotsa õpperada


    Vatlusankeedis vaadeldi missugused inimesed viibisid Külastuskeskuses uuringu läbiviimise ajal, mida keskuses viibides tehti ning millist külastuskeskuse teenust kasutati sel ajal.
    Vaatlusankeedi tulemustest ilmnes, et seda paika külastasid peamiselt perekonnad lastega kes külastasid vaatetorni, vaatlesid loodust ja läbisid kogu õpperaja, ning marjulised kes tegelesid korilusega.
    Ankeetküsitluses tuunti huvi Selli-Sillaotsa õpperaja varasemate külastuste kohta ja millised on peamised raja kasutusviisid. Tunti huvi, kas külastajad on teadlikud sellest, et õpperada asub Alam-Pedja kaitsealal, ning millistest allikatest on vastav informatsioon saadud. Ankeedis olid küsimused ka selle kohta kas Selli-Sillaotsa Õpperada oleks vaja pikendada ja milliseid laiendusi oleks vaja täpsemalt läbi viia.
    Ankeetküsitluse tulemustest selgus, et kõik kolm vastanut külastavad Selli-Sillaotsa õpperada veel harvem kui paar korda aastas, ning külastuse eesmärgiks on peamiselt matkamine või niisama jalutamine looduse ja lindude vaatlemise eesmärgil samuti fotografeerimine ja ka korilus .
    Küsimusele, ksa teadsite, et Selli-Sillaotsa õpperada asub Alam-Pedja looduskaitsealal vastasti sajaprotsendiliselt jaatavalt. Küsimusele, millistest allikatest Te vastavasisulist infot leidsite vastas üks külastaja, et oli leidnud sellist infot infotahvlilt ning ülejäänud kaks vastajat said sellesisulise informatsiooni internetist. Vastuseks küsimusele, kas leiate, et Selli-Sillaotsa õpperada tuleks laiendada, vastasid kõik kolm ankeeti täitnud isikut, et seda peaks kindlasti laiendama, näiteks istepinkide paigaldamisega raja äärde.
    Selli-Sillaotsa õpperaja tagasiside ankeet uuris kuidas jäädi üldiselt rahule sihtkoha külastusega, uuriti kui hea oli külastajate arvates juurdepääsutee. Tuntu huvi kas saadud elamuste ja rahulolu põhjal külastatakse matkarada tulevikus uuesti, ning millega jäädi kõige enam rajal viibides rahule. Küsimustele vastati viie palli süsteemis, kus 1 oli väga negatiivne kogemus ja 5 vastavalt väga positiivne.
    Küsimusele, kuidas jäite rahule sihtkoha külastusega seelgus, et kõik kolm vastajat jäid Selli-Sillaotsa õpperaja külastamisega väga rahule. Üks vastanus vastas, et õpperajani viiv tee oli keskmises seisukorras ning kaks vastanut olid enamvähem rahul tee olukorraga. Vastuseks küsimusele, kas ankeeti täitnud isikud külastavad veel kunagi Selli-Sillaotsa õpperada saadi vastuseks, et kõi kolm vastanut tulevad suure tõenäosusega õpperajale tagasi. Ning viimasena esitatud küsimus, mis Teile enim meeldis, millega kõige rohkem rahule jäite matkarada külastades vastati, et sealne loodus on väga ilus, rabas on värske õhk ning kaunis vaade vaatetornist.

    Kokkuvõte

    Mõlema objekti Võrtsjärve külastuskeskuse kui ka Selli-Sillaotsa õpperaja külastajad olid üldiselt rahul antud atraktsioonidega.
    Võrtsjärve Külastuskeskust külastasid pigem noored loodushuvilised kes olid toiduotsinguil või lihtsalt jalutamas ja fotografeerimas ja kalamehed, kes kasutasid ainult parklat ja paadisilda. Positiivseks peeti lahket perenaist ja head asukohta , negatiivseks seda, et toitlustusteenus puudus.
    Selli-Sillaotsa matkarada külastasid lastega pered kes külastasid vaatetorni ja matkarada ning korilased kes korjasid rabas jõhvikaid. Positiivsed küljed olid ilus loodus, värske õhk ning negatiivseks peeti seda et puudus rajal istumis võimalus ja rabasse viiv sõidutee oli kehvapoolne.

    Lisad:


    Lisa 1. Vaatlusankeet Võrtsjärve külastuskeskuses


    Vaatluspunkti kirjeldus:
    Vaadeldav ala
    Kuupäev
    Kellaaeg
    Külastajate tegevuste kirjeldus
    Millised inimesed viibivad vaatluse ajal külastuskeskuses?
    Mida nad külastuskeskuses teevad?
    Millist külastuskeskuse funktsiooni need inimesed kasutavad ning mis viitab sellele?

    Lisa 2. Võrtsjärve külastuskeskuse külastajate rahulolu uuringu küsitlusankeet


    Sugu
    N
    M
    Vanus
    0-14
    15-34
    35-54
    55-74
    Keel
    Eesti keel
    Vene keel
    muu
    Haridus
    Põhiharidus
    Keskharidus
    Kõrgharidus
    Leibkonna suurus
    1
    2
    3
    4
    5
    Oled varem külastanud Võrtsjärve külastuskeskust?
    JAH
    EI
    Oled Võrtsjärve külastuskeskuses pakutavate teenustega rahul?
    JAH
    EI
    Oled külastanud mõnda muud kohta Võrtsjärve ääres?
    JAH
    EI
    Kuhu suundud edasi Võrtsjärve külastuskeskusest lahkumisel?
    Tartusse
    Viljandisse
    Elvasse
    Mujale - täpsusta
    Milliseid teenuseid Te kasutate Võrtsjärve külastuskeskuses -
    Loetle, millistes paikades Te olete käinud võrtsjärve ääres -
    Tänan , et leidsite aega küsimustele vastamiseks!

    Lisa 3. Tagasiside ankeet Võrtsjärve Külastuskeskuses


    Palun vastake 5 palli süsteemis
    1 – üldse ei jäänud rahule, 5 väga jäin rahule
  • Kuidas jäite rahule sihtkoha külastusega?
    1 – Väga halb juurdepääs, 5 – väga hea juurdepääs
  • Kui hea/halb on juurdepääs asukohale?
    1 – mitte kunagi ei külasta, 5- tulen kindlasti tagasi
  • Kui tõenäoliselt Te külastate veel seda sihtkohta?
  • Mis Teile kõige rohkem meeldis, millega Te kõige enam rahule jäite?

    Lisa 4. Vaatlusankeet Selli-Sillaotsa õpperajal


    Vaatluspunkti kirjeldus:
    Vaadeldav ala
    Kuupäev
    Kellaaeg
    Külastajate tegevuste kirjeldus
    Millised inimesed viibivad vaatluse ajal külastuskeskuses?
    Mida nad külastuskeskuses teevad?
    Millist külastuskeskuse funktsiooni need inimesed kasutavad ning mis viitab sellele?

    Lisa 5. Küsitlusankeet Selli-Sillaotsa õpperaja kohta


    1. Sugu: M N
    2. Vanus:
    3. Kus on Teie elukoht?
    3. Kui tihti kasutate Laeva raba matkarada?
    Peaaegu iga päev
    Paar korda nädalas
    Paar korda kuus
    Paar korda aastas
    Harvem
    4. Kas kasutate matkarada nii talve- kui sügishooajal (tõmmakse sobivale vastusele ring ümber)?
    Suvehooajal/ sügishooajal/ mõlemal
    5. Millised on peamised kasutusviisid?
     Kepikõnd
    Jalutamine
    Matkamine
    Looduse vaatlemine
    Looduse pildistamine
     Orienteerumine
    Taimede uurimine
    Pikniku pidamine
    Lindude vaatlemine
    Korilus
    Muu...
    6. Kas teadsite, et Vapramäe matkarada paikneb Alam-Pedja kaistealal?
    JAH / EI
    Kui teadsite, siis millistest allikatest saite sellelaadset infot?
    Infotahvlilt
    Internetist
    Mujalt...
    7. Kas leiate, et Laeva raba matakarada tuleks laiendada ja edasi arendada?
    Ei
    Jah
    Näiteks: istepinke radade äärde, muud...
    Suur tänu koostöö eest!

    Lisa 6. Tagasiside ankeet Selli-Sillaotsa õpperaja kohta


    Palun vastake 5 palli süsteemis
    1 – üldse ei jäänud rahule, 5 väga jäin rahule
  • Kuidas jäite rahule sihtkoha külastusega?
    1 – Väga halb juurdepääs, 5 – väga hea juurdepääs
  • Kui hea/halb on juurdepääs asukohale?
    1 – mitte kunagi ei külasta, 5- tulen kindlasti tagasi
  • Kui tõenäoliselt Te külastate veel seda sihtkohta?
  • Mis Teile kõige rohkem meeldis, millega Te kõige enam rahule jäite?
    11
  • Vasakule Paremale
    Võrtsjäve külastuskeskuse ja Selli-Sillaotsa matkaraja külastajate rahulolu uuringu raport #1 Võrtsjäve külastuskeskuse ja Selli-Sillaotsa matkaraja külastajate rahulolu uuringu raport #2 Võrtsjäve külastuskeskuse ja Selli-Sillaotsa matkaraja külastajate rahulolu uuringu raport #3 Võrtsjäve külastuskeskuse ja Selli-Sillaotsa matkaraja külastajate rahulolu uuringu raport #4 Võrtsjäve külastuskeskuse ja Selli-Sillaotsa matkaraja külastajate rahulolu uuringu raport #5 Võrtsjäve külastuskeskuse ja Selli-Sillaotsa matkaraja külastajate rahulolu uuringu raport #6 Võrtsjäve külastuskeskuse ja Selli-Sillaotsa matkaraja külastajate rahulolu uuringu raport #7 Võrtsjäve külastuskeskuse ja Selli-Sillaotsa matkaraja külastajate rahulolu uuringu raport #8 Võrtsjäve külastuskeskuse ja Selli-Sillaotsa matkaraja külastajate rahulolu uuringu raport #9 Võrtsjäve külastuskeskuse ja Selli-Sillaotsa matkaraja külastajate rahulolu uuringu raport #10 Võrtsjäve külastuskeskuse ja Selli-Sillaotsa matkaraja külastajate rahulolu uuringu raport #11
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-12-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor tkelder Õppematerjali autor
    Missugune näeb välja Võrtsjärve piirkond aastani 1020

    Sarnased õppematerjalid

    Eesti kaitsealad-referaat
    46
    doc

    Eesti kaitsealad (referaat)

    Kuulub Natura 2000 loodushoiualade hulka ja on Corine biotoobi ala. 10. Kas on kehtiv kaitsekorralduskava? Valmimas on kaitsekorralduskava Hiiumaa laidude maastikukaitsealale. Hanerahu 10 PÕHJA- KÕRVEMAA MAASTIKUKAITSEALA 1. Asustamise aeg. 29. oktoobril 1991, moodustati Harju maavalitsuse otsusega Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala. Loodushoiuks ja külastajate paremaks teenindamiseks on loodud kaks maastikukaitseala: Põhja-Kõrvemaa Maastikukaitseala keskusega Aegviidus, mis hõlmab endist sõjaväepolügooni ja Kõrvemaa Maastikukaitseala lõunas keskusega Simisalus. Praeguse Kõrvemaa maastikukaitseala koosseisu kuuluvatest loodusobjektidest võeti esimesena 1957. aastal kaitse alla Aegviidu-Nelijärve piirkond.1971. aastal laiendati kaitseala piire ning nimetati ümber Kõrvemaa maastikukaitsealaks. 2. Asukoht.

    Keskkonnakaitse
    Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend-seiremeetodite arendamine ja rakendamine
    284
    pdf

    Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine

    ....................................................................................... 56 3.2.4 Loendurite kaardistamine ...................................................................................................... 57 3.2.5 Loenduritest saadud seireandmete säilitamine ja haldamine ............................................... 58 3.2.6 Loendurite perioodilise ümberpaigutamise ajakava koostamine .......................................... 62 3.2.7 Kaitseala külastajate voogude seire kulud kümneks aastaks ................................................ 66 3.2.8 Loendurite kasutamise näide ................................................................................................. 68 3.3 MÕJU HINDAMINE LOOMASTIKULE ................................................................................................................................ 69 3.4 MÕJU HINDAMINE TAIMEKOOSLUSTELE ............................................................

    Loodus
    UURIMUSTÖÖ KODUKOHA ENIM KÜLASTATAVAD LOODUSOBJEKTID
    32
    docx

    UURIMUSTÖÖ KODUKOHA ENIM KÜLASTATAVAD LOODUSOBJEKTID

    Võhandu jõe ürgorgu on külastanud 41 õpilast. Ilumetsa meteoriidi kraatreid on külastanud 35 õpilast. Kõige vähem, 28 õpilast on külastanud Liipsaare metsaonni. 11 60 54 51 53 50 50 41 40 35 28 30 Külastajate arv 20 10 0 Ilumetsa meteoriidi kraatrid Joonis 6. Kirjeldab loodusobjektide külastatavust. - Milliseid järgnevaid loodusobjekte oled külastanud? Uurisin ka, millal õpilased viimati külastasid enda poolt valitud loodusobjekti (vt joonis 7). 24 õpilast külastasid loodusobjekti rohkem kui 3 kuud tagasi. 22 õpilast külastasid loodusobjekti rohkem kui 6 kuud tagasi ning 11 õpilast külastasid loodusobjekti rohkem kui aasta tagasi. 25 24

    Bioloogia
    Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele
    73
    docx

    Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele

    ..........................14 1.4. Lastega reisimise eripära......................................................................................19 2. Tootearendus Hõbevalge teemapargis.........................................................................26 2.1. Hõbevalge teemapargi idee...................................................................................26 2.2. Uuring: lastega perede soovid ja vajadused teemapargis.....................................29 2.3. Uuringu tulemuste analüüs...................................................................................31 2.4. Ettepanekud Hõbevalge teemapargi arendamiseks..............................................46 Kokkuvõte.......................................................................................................................53 Viidatud allikad................................................................................................................56 Lisad....................

    Turism
    RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID-AASTATEL 2014 - 2016
    35
    doc

    RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID AASTATEL 2014 - 2016

    KÜKAMETSA GÜMNAASIUM RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID AASTATEL 2014 - 2016 UURIMISTÖÖ KOOSTAJA: AADU KADAKAS 11. KLASS JUHENDAJA: XXX XXX Kükametsa 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. TEOREETILISI LÄHTEKOHTI.....................................................................5 1.1. Näitekunsti ajaloost................................................................................5 1.2. Rakvere Teatrist....................................................................................6 1.3. 2014 ­ 2016 aasta lavastused ja publikumagnetid.............................................8 2. ANKEETKÜSITLUSE JA INTERVJUUDE TULEMUSENA SAADUD ANDMETE ANALÜÜS.........................................................................................

    Eesti teatri ajalugu
    Sooteadus
    37
    pdf

    Sooteadus

    Sooteadus MI. 0920 3,0 EAP 1. Sood ja sooteadus 2. Soode mõiste ja levik 2.1. Soo ja turba mõiste 2.2. Soostumist ja soode teket mõjutavad tegurid 2.3. Soode levik maailmas 2.4. Sood maastiku osana ja ökosüsteemina 3. Eesti soode ökoloogiline iseloomustus 3.1. Soostumist põhjustavad tegurid 3.2. Soode arenemiskäik 3.3. Veereziim soodes 3.4. Turvas, turbaliigid ja -lasundid 3.5. Soode levik Eestis 4. Eesti soode üldine liigitus ja iseloomustus 4.1. Madalood 4.2. Siirdesood 4.3. Rabad 5. Aineringe sookooslustes 6. Soode kasutamine 6.1. Kasutamise võimalused 6.2. Soode kasutamine metsakasvatuses 6.2.1. Liigniiskuse tunnused, pahed ja põhjused 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid 6.2.3. Kuivendusviisid, nende valik 6.2.4. Kuivendusvõrgu ja kuivendussüsteemi mõisted ja koosseis 6.2.5.

    Geoloogia
    KEHAKEEL-uurimistöö
    31
    rtf

    KEHAKEEL uurimistöö

    ............................................................................10 2.2.1 Käed kui tõkked......................................................................................................10 2.3 Jalad................................................................................................................................11 2.4 Isiklik ruum....................................................................................................................11 3.1 Uuringu iseloomustus.....................................................................................................11 3.1.1 Uuringu analüüs .....................................................................................................12 3.1.2 Uuringu kokkuvõte.................................................................................................23 Kasutatud materjal......................................................................................................

    Teadus tööde alused (tta)
    Uimastid vanglas
    57
    doc

    Uimastid vanglas

    Teabe kontrollimine erinevatest allikatest ja "infokolmnurkade" loomine on põhiliseks RAR-i iseloomustavaks elemendiks. Tulemused loovad probleemist eelduslikult selge ja olulist esiletoova pildi ja sobivad seega edasiste sekkumiste planeerimiseks. Võtmeküsimused Uuringu ülesehitamisel kasutati mitut võtmeküsimust, kogumaks teavet nii uimastite kasutamise kohta sihtgrupis kui ka sobivate ennetavate meetmete kohta. Need küsimused moodustavad teabekogumise etappide aluse ja raamistiku. Uuringu edenedes sõnastati küsimused täpsemalt, formuleerides need eelmistes etappides kogutud teabele toetudes. Vältimaks ühiskondlikult aktsepteeritavaid vastuseid, ei esitatud uuringus osalejaile küsimusi nende eneste uimastitarbimise kohta, vaid üldiselt, nende (anonüümsete) kaaslaste kohta. Kinnipeetavaist osalejad valiti, võttes aluseks nende teadmised vanglaühiskonna (või selle osa) kohta. Uuringus ei puudutatud uimastite vanglasse jõudmise viise.

    Sotsiaaltöö




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun