Kodutöö teadustöö ja majandusuuringute aluste õppeaines Juhendaja: dotsent .................. Tallinn 2010 Joonis 1. Juhtmeta Interneti-ühendust omavate ettevõtete osatähtsus, inimeste arvu järgi ettevõttes Eestis 2000. aastal Allikas: Lisa 1. Joonis 2. Kõrgharidusest väljalangenud soo ja hariduse järgi Eestis 2009. aastal Allikas: Lisa 2. Joonis 3. Toidu ja mittealkohoolsete jookide tarbijahinna indeks Eestis 2009. aastal Allikas: Lisa 3. Joonis 4. Kaupade eksport STIC kaubajaotise järgi Eestis 2008. ja 2009. aastal Allikas: Lisa 4. Joonis 5. Kahjustatud puistud, hektarites, maakondade järgi Eestis 2009. aastal Allikas: Kahjustatud puistud... VIIDATUD ALLIKATE LOETELU Juhtmeta Interneti-ühendust omavate ettevõtete osatähtsus, inimeste arvu järgi ettevõttes Eestis 2000. Aastal. http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?
INDIVIID JA MAJANDUS Teemad · Rikkus ja vaesus · Peremajandus · Karjääri ja toimetuleku planeerimine · Tööturg, tööandjad ja töövõtjad · Konkurents tööturul · Tööseadusandlus · Raha ja pangandus · Tarbijakaitse ja tarbijakäitumine Mõisted · brutopalk ehk nominaaltulu · netopalk ehk reaaltulu · alampalk ehk miinimumpalk · inflatsioon · elukallidus · ostujõud · tarbijahinna indeks (THI) · absoluutne vaesus · vaesuspiir ehk toimetulekupiir · toimetulekutoetused · sotsiaalne tõrjutus · tööturg · tööpuudus · tööjõupuudus · tööandja · töövõtja · füüsilisest isikust ettevõtja ehk FIE · tööinspektsioon · tööhõiveamet · deebetkäive · kreeditkäive · intress ehk kasvik · aktsia ehk osak · dividend · investeering · deebetkaart
inflatsiooni perioodil tõusevad tavaliselt palk jm.väljamaksed, kuid see ei paranda oluliselt toimetulekut. Maj.teadus väljendab naid suhteid, kasutades nominaaltulu ja reaaltulu. Nominaaltulu summa, mida inimene palgana saab. Reaaltulu summa, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära. Inimene säilitab oma ostujõu. Ostujõud ja reaaltulu tõusevad ainult juhul, kui sissetuleku kasv ületab kaupade hinna kasvu. Inflatsioon mõjutab elukallidust, mida Eesti Statistikaamet mõõdab tarbijahinna indeksiga (THI). Toimetulekuressursid jaotatakse 3'e kategooriasse: *rahaline tulu (töötasu, intressid, tulusiirded jne.)*füüsiline vara(maa, eluase, kestvuskaubad)*vaimne vara(teadmised, oskused, sots.kontaktid). tänapäeval ei räägita enam absoluutsest vaesusest, millises olukorras inimesel napib toitu ja riideid eluspüsimiseks, vaid pigem sotsiaalsest tõrjutusest. Enamik inimesi, kes elavad kellegiga koos nim.leibkonnaks
Sisemajanduse koguprodukt(SKP)- Kogu ühiskonna rikkuse tase Nominaaltulu- Summa, mida inimene palgana saab Reaaltulu- Summa, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära Ostujõud- Inimene saab palga eest osta sama palju kaupa kui enne Tarbijahinna Indeks(THI)- Inflatsiooni mõju elukallidusele Toimetulekuressursid- Rahaline tulu, füüsiline vara, vaimne vara Absoluutne vaesus- Olukord kus inimesel napib toitu ja riideid eluspüsimiseks Sotsiaalne tõrjutus- Inimese tõrjumine ühiskonna poolt Leibkond- Inimesed kes elavad koos ja jagavad majapidamist Vaesusvastane poliitika- Eesmärgiks parandada vaeste inimeste toimetulekut ja kujundada teisi poliitikaid, et ennetada vaesumist
5. Ei tohi seada tingimust, et ühe kauba ostmisel peab ostma ka teise. Sisemajanduse koguprodukt SKP üldine rahvuslik tulu, mis näitab ühiskonna rikkuse taset. Inflatsioon üldine hinnatõus, millega kaasneb raha väärtuse langus ja ostujõu vähenemine. Nominaaltulu rahasumma, mida inimene palgana saab. Reaaltulu kaupade ja teenuste hulk, mida inimene saab osta rahalise sissetuleku eest. Elukallidus elatusmaksumus, summa, mille leibkond kulutab aasta jooksul. Tarbijahinna indeks THI, statistiline näitaja elukalliduse mõõtmiseks. Toimetulekuressursid vahendid, ehk ressursid, mis mõjutavad inimese toimetulekut. Absoluutne vaesus; Sotsiaalne tõrjutus on olukord, kus inimesel napib toitu, riideid, vahendeid elamiseks. Leibkond sotsiaalmajanduslik üksus, mis koosneb koos elavatest inimestest, kes ei pea olema sugulased. Toimetulekupiir vaesuspiir rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused.
lisatakse neile ka ettevõtlikus. Tootmine = f (w,k) Teenust tooted w = töö (ettevõtlikus) k = kapital. (loodusressursid) Majanduse Põhivalikud · Mida toota ja millises mahus? · Kuidas neid tooteid ja teenuseid toota? · Kellele lähevad need tooted ja teenused tarbimiseks? Makroökonoomika · Üldine tasakaal, õpetus majandusest tervikuna. · Sisemajanduse koguprodukt (skp) · Tarbijahinna indeks · Tööjõuturg Mikroökonoomika · Üksiktarbijaid ja ettevõtteid · Nõudlus ja pakkumine · Tulud ja kulud · Tootmine ja tootlikkus Tootmisvõimalustepiir (kui loobumiskulud ei muutu) Kõik muud tingimused jäävad samaks. ( ceteris paribus pirintsiip) Tootmisvõimaluste piir tõhusus, mitte tõhusus ning kasutamata ressursid. 1. On pealkiri 2. kui pole midagi spetsiifilist siis numbreid ei ole 3
See käivitab järgmise sündmuste ahela. Sinu ülesanne on seda täiendada märgi ära õige suund: 1. Valitsus müüb võlakirju; 2. riigis ringleva raha hulk; või 3. raha nõudmine; või 4. intressimäärad; või 5. laenamine; või 6. tarbimine; või 7. majanduskasv; või 8. töötus. või Eesti THI Eestis mõõdetakse inflatsiooni tarbijahinna indeksi abil. Järgnev joonis kirjeldab THI muutumist aastate lõikes. Y-teljel on logaritmiline skaala vahed väiksemate väärtuste vahel on graafikul suuremad, kui tegelikult peaksid olema. Eesmärgiks on samal joonisel esitada väga erineva suurusega arve. Näiteks THI aastal 1992 oli umbes 1000% ja aastal 2003 umbes 1%. Koos õpetaja abiga kanna graafikule puuduvad punktid. Näiteks kui suur oli THI aastal 2004? 1000,0 100,0
haldusele, jne. · Puhas eksport RKP-rahvamajanduse koguprodukt-mõõdab riigi residentide(fiiede ja juriidiliste isikute) poolt toodetud kaupade ja teenuste väärtust. RKP arvestab ka välismaal tootvate kodanike loodud väärtusi. SKP ei arvesta kodanike välismaal teenitud tulu. Inflatsioon e. ostujõu langus. Mõõdetakse inflatsiooni määraga. Keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrreldes. THI e. tarbijahinna indeks-tarbekaupade ja teenuste hindade muutumine teatud perioodi jooksul, arvestamise aluseks võetakse ostukorv, mis kajastab keskmist tarbimist. Hinna tõusu põhjused: · Tooraine hinna tõus/tootmis kulude kasv · Riigipoliitika(maksutõusud, aktsiis) · Inflatsioon, raha väärtus vähendab ja hindu tõstetakse · Kui nõudlus kasvab tootmisest kiiremini Majanduspoliitika · Riik kehtestab seadused · Riik edendab majandust üldiselt
- raharinglus - väärtpaberid 7) Eesti majandusliku arengu võimalused - Eesti valitsuse majandus- ja maksupoliitika - innovatsioon 8) Eesti tööturg ja tööturupoliitika 7. Indiviid ja majandus 1) Rikkus ja vaesus (õpik lk 145-151, TV ül 120-123) - mõisted: sisemajanduse koguprodukt, inflatsioon, nominaaltulu, reaaltulu, ostujõud, tarbijahinna indeks, toimetulekuressurss, absoluutne vaesus, sotsiaalne tõrjutus, leibkond, vaesuspiir, toimetulekutoetus, elustandard. - Üksikisiku majandusliku olukorra mõjutajad - Leibkonna suurus ja struktuur kui majandusliku olukorra mõjutajad - Erinevad toimetulekuressursid ja nende mõjutajad - Vaesuse leevendamise meetodid 2) Peremajandus (õpik lk 164-168, TV ül 138-141)
· mikromajandus- vaatab ettevõtteid ja kodumajandusi, kuidas nad nappivates resursside tigngimustes teevad oma majanduse otsuseid selliselt, maksimeerivad rahulolu või kasumit · makromajandus ehk makroökonoomika, uurib majandust tervikuna · inflatsioonimäär - tarbijahinna indeks · töötud- inimesed, kes on ilma tööta · tööhõive- inimesed, kes töötavad · sisend ->tootmine -> hüvis : 1) kaup · 2) teenus Tootmise sisend ehk ressursid: 1)maa (hõlmab ennas maismaapind, floorat ja faunat(loomad taimed), terrotoriaalveed ja siseveekogud,õhuruum 2)töö-inimese vaimsete ja füüsiliste tegevuste summa 3) kapital-varasema tootmisprotsessi käigus loodud:
a. korrutatuna nende madala hinnaga 2010.a. näitab tinglikult SKP kahanemist Baasaastat muudetaksegi (u. iga 5 aasta järel) seetõttu, et statistika peegeldaks võimalikult täpselt aja jooksul tootmise ja hindade struktuuris toimunud muutusi. f) Arvutage SKP deflator (2000 baasaasta): 40/48*100%=83,3 g) Arvutage tarbijahinnaindeks, kasutades 2000 aasta kui baasaastat: 21/15*100%=140 h) Arvutage inflatsioon , nii deflaatori kui tarbijahinna indeksi järgi aastatel 2000 kuni 2010 Inflatsioon THI alusel = 140-100=40% inflatsioon deflaatori alusel = 83,3-100= -16.7% i) Miks need näitajad on nii erinevad? Nii deflaatori kui THI arvutamisel kasutati sama baasaastat, kuid ometi on tulemused erinevad (deflator<100% näitab hinnataseme alanemist kuid THI>100% näitab hindade tõusu). Miks nii? Selgitus: deflaatori arvutamisel hoidsime baasaasta suhtes konstantsena hinnataseme, THI arvutamisel
SKT puudused Arvesse ei lähe turule mittejõudnud toodang Tarvitatud kaupu ei arvestata Osadel kaupadel on negatiivne mõju SKT väärtust mõjutab hindade kiire kasv Ei kajasta teenuste kvaliteeti SKT elaniku kohta Et võrrelda suuri ja väiksemaid riike arvestatakse SKT-d elaniku kohta Kui räägitakse majanduskasvust, siis tegemist on SKT kasvuga. Reaalne SKT võimaldab võrrelda majanduse reaalsete mahtude muutusi. THI- tarbijahinna indeks. Inflatsiooni taseme mõõtmiseks. (raha väärtuse langus) Deflatsioon (hinnalangus, rahaväärtuse tõus) Ostukorvi maksumus Intressimäär- madal- madal inflatsioonitase /kõrge- kõrge inflatsioon Inflatsioonimäär 2% madal 5-10% kõrge Devalmeerimine- raha väärtuse muutus Riigi sekkumine majandusse 1. Rahapoliitika- keskpank 2. Maksupoliitika ja riigieelarve Otsesed maksud: Tulumaks- üksikisiku/ ettevõtte 20%
finantsriskid vähenenud ning ka võlakoormus on väiksem. Majapidamiste kindlustunne ja ootused on tänu majanduse elavnemisele paranenud ning 2011. aasta alguses oli tarbijate kindlustunde indikaator taas positiivne. Kindlustunnet on soodustanud mitmed makromajanduse näitajad. Tööpuuduse vähenemise, tööhõive kasvu ning keskmise palga positiivse aastakasvu tõttu on majapidamiste sissetulekutega seotud riskid langenud. Kuid tarbijahinna kiire tõusu tõttu majapidamiste reaaltulu kahanes jätkuvalt. Reaalsissetulekute vähenemisest olenemata usuvad majapidamised oma pere majandusolukorra jätkuvasse paranemisse ning aastaga on eraklientide hoiused krediidiasutustes suurenenud ligi 7%. Elamispindade turu mõningane elavnemine on vähendanud majapidamiste laenude tagatisvaradega seotud riske ning kinnisvaraturg on muutunud tasapisi likviidsemaks, mis on
Eestis on välistegurite suurenevat mõju tasakaalustamas kodumaise hinnatõusu aeglustumine. Seetõttu on inflatsioon viimastel kuudel stabiliseerunud 11 protsendi lähedal. Lähikuudel püsib inflatsioon juunikuu taseme lähedal ning sügisest alates võib oodata hinnakasvu aeglustumistrendi algust. Eesti Pank: majanduslangus pöörab inflatsioonitrendi Novembris oli inflatsioon aasta madalaim, kommenteeris Eesti Panga ökonomist Martin Lindpere täna avaldatud tarbijahinna indeksit. Novembris odavnes tarbija ostukorv oktoobri suhtes Eesti Statistikaameti andmetel 0,3 protsenti. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on hinnad tõusnud 8 protsenti, mis on selle aasta madalaim näitaja. Finantssurutis tekitab maailmamajanduses palju ebakindlust, kuid see aitab kaasa inflatsioonitrendi kiiremale pöördumisele, rääkis Lindpere. Euroala inflatsioon aeglustus esialgsel hinnangul novembris 2,1 protsendini, olles kuu aega varem 3,2 protsendi tasemel.
realiseeruda. See piirväärtus tagab ,,piisava marginaali, et vältida deflatsiooni ohtu. Kui inflatsioon annab endast märku, siis inflatsiooni reguleerimiseks on peamiselt kaks võimalust: raha- ja fiskaalpoliitika. Mõlema poliitika koosmõjul reguleeritakse majanduses ringleva raha hulka. Raha hulga suurendamine majanduses tähendab seda, et inimesed kalduvad rohkem kulutama, mille tulemusena kasvab nõudlus kaupade ja teenuste järele. Euroopa Liit on loonud tarbijahinna inflatsiooni mõõtmiseks ühtlustatud tarbijahinnaindeksi, see on majandusnäitaja, mis on välja töötatud leibkondade poolt kaupade ja teenuste eest makstavate hindade muutuste mõõtmiseks. ELis on kasutusel ühtlustatud tarbijahinnaindeks. Iga kuu registreerivad riiklikud statistikaametid ühtlustatud meetodite alusel laia valiku toodete ja teenuste tarbijahinnad, mis kajastavad riigi leibkonna lõplikke tarbimiskulusid.
inflatsiooniga. 2. Keskklass Reeglina kuuluvad laenuvõtjad keskklassi, seega jaotab inflatsioon tulu ümber keskklassi kasuks. Inflatsiooni suhtes Sotsiaalhoolduse saajad, kuna need on täielikult neutraalne: indekseeritud tarbijahinna suhtes. Eestis pensionid. Kaotavad: Laenajad, väikehoiustajad ja madala sissetulekuga rühmad. 18 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Säästmise vähendamine 1. Madal või lausa negatiivne reaalne intressimäär soosib laenuvõtmist ning on mõjukaks stiimuliks säästmise ja finantskapitali ostmise vastu. Inflatsioon võib põhjustada elamuturuhindade äärmiselt kiiret kasvu.
0 = 1 baasperioodi väärtuse i ja asendades sellega 0 väärtuse kvalitatiivse teguri agregaatindeksis, saadakse kvalitatiivse nähtuse üldindeks kaalutud harmoonilise keskmise kujul: I = 1 1 i 1 1 Kvalitatiivse teguri indekseid, näiteks hinnaindekseid, kasutatakse praktikas väga sageli harmoonilise keskmise kujul (nii leitakse näiteks tarbijahinna üldindeksid). Ühte süsteemi kuuluvaid teguriindekseid nimetatakse üksteise suhtes süsteemseteks indeksiteks. Indeksisüsteemid rajanevad vastavate majanduslike nähtuste vahelistel tegelikel seostel, mida väljendavad valemeid nimetame tegurisüsteemideks. Näide 1. Maksumuse ja keskmise hinna indeksanalüüs Olgu meil teada sõiduautode Ford Sierra müügikäivet iseloomustavad andmed. Autoturg Müügikäive tegelikes Aruandeperioodil müüdud autode arvu muutus,
Kui me jaotame tulu neljaks komponendiks: töötasud ja palgad (W), üürid (rt), intressid (r), kasumid (p), siis SKP on nende summa SKP arvutamisel kulutuste meetodil loetakse valitsuse ostude hulka: a. Väljamakstud lastetoetused b. Kõik valitsuse kulutused c. Kaupade ja teenuste ostmist avaliku sektori poolt arvestatakse SKP arvutamisel kulutuste meetodil 1,00/1,00 Makroökonoomikas kasutatakse hinnaindeksina: a. jaehinna-, turhinna- ja kokkuleppehinnaindeksit b. tarbijahinna-, ostjahinnaindeksit ja SKP deformaatorit c. tarbijahinna, tootjahinna indeksit ja SKP deflaatorit d. universaalset makroökonoomilist indeksit Mitmel eri meetodil arvutatakse Eestis SKP väärtust? a. ainult ühel ja selleks on rahvamajanduse arvepidamise süsteem SNA (The System of National Accounts) universaalne meetod b. kahel meetodil ja nendeks on tehtud kulutuste ja saadud tulu meetod c
EURO- Al 2002 sularahana. Eurotsoon: Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Luksemburg, Malta, Portugal, Prantsusmaa, SM, Slovakkia, Sloveenia, Soome. Hea: ei pea valuutat vahetama ega pidevalt ümber arvutama, väiksem inflatsioon, madalamad intressimäärad, suurem stabiilsus, mahukamad investeeringud, paremad kaubandusnäitajad, läbipaistvamad hinnad, selgem konkurents. MAASTRICHTI KRITEERIUMID- 1) tarbijahinna inflatsioonimäär ei tohi ületada rohkem kui 1,5% kolme parima hinnastabiilsusega liikmesriigi keskmist 2) eelarvepuudujääk kuni 3% SKT-st 3) valitsussektori võlakoormus kuni 60% SKT-st 3) pikaajaline inflmäär ei tohi ületada 2%... 4) osalemine Euroopa vahetuskursimehhanismis 2 a EKP Põhiül hoida inflatsioon madal. Rahapoliitika üle otsustab EKP nõukogu (EKP juhatus + eurotsooni keskpanga juhid)
c) inflatsioonimäär ei ei muutu; muutu; d) töötus suureneb kiiresti. 48. Riigi majanduslikku arengut iseloomustab kõige paremini: Vastused: a)) miinimumpalk; p ; b) atesteeritud kaardimoor; c) sisemajandusliku koguprodukti suurus; d) iinflatsiooni fl i i suurus 28 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 49. SKP deflaator on sama mis : a) tootjahinna indeks; b) tarbijahinna indeks, c) hulgihinna g indeks; d) d) kõikide võimalike toodete turuhinna indeks. 50. Eeldame, et SKP, mõõdetuna turuhindades aasta jooksul kasvas 120 miljardilt kroonilt 160 miljardi kroonini. Sama perioodi SKP deflaatori kasv oli 1,3. Kui palju suurenes reaalne SKP protsentides Teise aasta reaalne SKP = 160 / 1,3 = 123,0769; Reaalse SKP kasv = (123,0679 - 120)) / 120 = 2,56% 51. Kui riigi A SKP on 10 miljardit krooni ja riigi B SKP on 12 miljardit krooni
217. SKP inimese kohta regionaalne dispersioon: Eesti regionaalse dispersiooni indeksi dünaamika ja võrdlus Läti, Leedu, Ungari, Soome ja Rootsiga? Eurostat, NUTS3 tase. http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/sdi/indicators/theme1 218. Koguinvesteeringute tase Eestis võrreldes EL keskmisega? Eurostat http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/sdi/indicators/theme1 45 219. Tarbijahinna tase ja dünaamika Eestis aastatel 1997-2007 ning selle võrdlus EL tarbijahinna taseme ja dünaamikaga? Milline oli tarbijahinna indeksi tase Eestis 2008. aastal? Milline mure on tarbijahinna tasemega seotud arvestades Eesti üleminekut eurole? http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/hicp/documents/Tab/Tab/HICP-CPI %20DIFFERENCES 220. Avaliku sektori investeeringute tase: Eesti võrdlus EL keskmisega?
Inflatsioon on üldise hinnataseme märgatav ja püsiv tõus. Inflatsiooni tingimustes ei tõuse mitte kõik hinnad(mõned hinnad võivad koguni langeda), vaid tõuseb keskmine hinnatase Inflatsiooni mõõtmise 3 meetodit: 1) SKP deflaator- väljendab kogutoodangu hinnataseme indeksit. SKP komponentide hind, mis näitab mitu% on üldine hinnatase baasperioodiga võrreldes muutunud 2) Tarbijahinna indeks(THI) mis näitab nende tarbekaupade ja teenuste fikseeritud ostukorvi kaalutud keskmist hinda, mida on tarbinud antud majanduses kogumajapidamised. (jooksva kuu ostukorvihind/ baas kuu ostukorvi hind)*100% 3) Tootjahinna indeks Jooksva kuu inflatsioon, mis väljendatakse tootmis resursside eest makstud hinna, kaasa arvatud kaubad ja teenused, mida firmad on üksteiselt ostnud 25. Nõudluse inflatsioon, kuluinflatsioon
91) Põhimõisted a. Sisemajanduse koguprodukt ehk SKP ühiskonna rikkuse taseme näitaja (rahvuslik rikkus jagada inimeste arvuga riigis) b. Inflatsioon raha väärtuse vähenemine c. Nominaaltulu summa, mida inimene palgana saab d. Reaaltulu summa, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära e. Ostujõud inimese võime osta kaupu ja tarbida teenuseid f. Elukallidus - leibkonna kulutused eluks esmavajalikele asjadele ja teenustele g. Tarbijahinna indeks ehk THI elukalliduse mõõtühik h. Sotsiaalne tõrjutus kui inimene ei ole rahul oma elustandardiga (ei pruugi olla väga vaene, kuigi arvab, et tal pole piisavalt raha) i. Leibkond koos ühes majapidamises elavad inimesed j. Perekond abielus olevad inimesed (+lapsed võivad ka olla) k. Toimetulekupiir ehk vaesuspiir arvestuslik väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused tööjõu säilitamiseks ning millest vähem ei tohi
b. Suureneb ka välisvõlg c. Muutub valuuta vahetuskurss d. Valuuta reaalne vahetuskurss (REER) tugevneb Graafilist seost tööpuuduse ja inflatsiooni vahel nimetatakse a. Ratsionaalsete ootuste jooneks b. Philipsi kõveraks c. Võimaliku tootmise piiriks Riigi valuutakurss a. Muutub reeglina üks kord aastas b. On alati suurem kui reaalne vahetuskurss c. Näitab välisvaluuta hinda kodumaises vääringus d. Ei mõjuta reaalmajandust Tarbijahinna indeks on sama mis SKP deflaator. - Vale Valuutakurssi defineeritakse kui a. Siseturu hindade taset välisvaluutas b. SKP deflaatori suurust c. Ühe ühiku kodumaise raha hinda teise maa valuutas d. Sisemaiste ja välismaiste tarbekaupade hindade suhet Kiire inflatsiooni tagajärjel võidavad suhteliselt a. Hoiustajad b. Laene omavad ettevõtjad c. Avaliku sektori ettevõtete töötajad d. Kindlasummaliste tulude saajad
rohkem margariini. Ostukorvi on valitud kaubad lähtudes elatusmiinimumist. Toidukaupade osakaal ostukorvis moodustab umbes poole ja tööstuskaubad ja teenused teise poole. TOOTJAHINNAINDEKS iseloomustab hindu, mida tootjad maksavad tootmise erinevatel etappidel. Selle arvutamiseks lähtutakse toormest, pooltootest ja lõpptootest ning see võimaldab hinna tõusu erinevatel staadiumitel kindlaks määrata ja ärisuhteid kujundada. Tootjahinnaindeks võimaldab ka tarbijahinna muutusi prognoosida, olles seega teatud mõttes inflatsiooni indikaatoriks. TÄIELIK HINNAINDEKS ehk sisemajanduse kogutoodangu deflaator on kõige üldisem hinnaindeks. Selle leidmiseks arvutatakse välja sisemajanduse kogutoodangu suurus kehtivates hindades, seejärel baasaastal kehtinud hindades ning nende omavaheline suhe väljendabki selle väärtust. Arvatakse, et täielik hinnaindeks iseloomustab kõige paremini inflatsioonimäära, sest ta
saadud tulu meetod summeerib eriliigilised sissetulekud, mis on makstud tootjatele ja töötajatele. Kui me jaotame tulu neljaks komponendiks: töötasud ja palgad (W), üürid (rt), intressid (r), kasumid (p), siis SKP on nende summa Nominaalse SKP arvutamisel kasutatakse: jooksvaid turuhindu. Millisel alltoodud meetodil on võimalik SKP välja arvutada? saadud tulu meetodil (palgad, üürid, intressid ja kasumid) Makroökonoomikas kasutatakse hinnaindeksina: tarbijahinna, tootjahinna indeksit ja SKP deflaatorit Mida peetakse silmas SKP arvutamisel investeeringute all? investeeringud on kulutused põhivahenditesse ja väärtpaberitesse. Mitmel eri meetodil arvutatakse Eestis SKP väärtust? kolmel meetodil ja nendeks on tootmise meetodil, mille aluseks on kogutoodangust vahetarbimise mahaarvamine, kulutuste ja saadud tulu meetod. Sisemajanduse koguprodukti arvestusel ignoreeritakse täielikult: tööaja lühenemise ja vaba aja suurenemise mõju.
kahte liiki: läbilõikeandmed , mis kujutavad endast valimit erinevate majandusüksuste(ettevõtete, talude, maakondade jne.) majandustegevust iseloomustavatest näitajatest. Kõik vaatlustulemused iseloomustavad ühte ja sama ajahetke või ajavahemikku.Aegread,mis iseloomustavad ühe ja sama majandusüksuse tegevust teatud perioodi kestel. Aegrida moodustavad näitajad kujutavast endast makromajanduslikke näitajaid( sisemajanduse koguprodukt, tarbijahinna indeks). Enamik ökonomeetrias kasutatavaid arvandmeid on hangitud statistikaorganite poolt, seega ökonomeetria vaatleb majandusprotsesse passiivselt. Ökonomeetrilise analüüsi põhialuseks on majandusteooria järeldused antud probleemi kohta. Ökonomeetriliseks mudeliks nim-teoreetiliste seisukohtade kogumit, mida me konkreetses analüüsis kasutame.Kokkuvõtvalt võib märkida järgmist: a)Ökonomeetrilises analüüsis ja ökonomeetrilise mudeli koostamisel vundamendiks
keskmiselt kaupadele ja teenustele konkreetse aja jooksul. Nominaaltulu rahas väljendatud palgasumma. Reaaltulu kaupade ja teenuste hulk , mida saab osta teatava rahalise sissetuleku eest; arvutatakse nominaaltulu ja hindade taseme suhtena ; näitab reaalset ostujõudu. Ostujõud ja reaaltulu tõusevad ainult siis, kui sissetuleku kasv ületab kaupade hinna kasva. Elukallidust eestis mõõdetakse tarbijahinna indeksiga. Toimetulekuressursiks on vaimne kapital tema teadmised, kutse ja sotsiaalsed oskused, tutvusringkond ja kaasatus ühiskonda. Toimetulekuressursid: · Rahaline tulu · Füüsiline vara · Vaimne vara Paljud riigid viivad ellu vaesusvastast poliitikat, millel on kaks eesmärki : parandada vaeste toimetulekut ja kujundada teisi poliitikaid niimoodi, et ennetada vaesumist.
langes tagasi. Leedu 16 % ja 28 % - tõus. Ungari 40-44 % andmed kolme aasta kohta ja kasvavad. Soome 19-21 % ja langes korraks kuid lõpuks võrreldes baasaastaga kasvas. Rootsis 16-19 % ja tõusis, väikesese langusega vahepeal. 218. Koguinvesteeringute tase Eestis võrreldes EL keskmisega? Eesti koguinvesteeringute tase 30 %, majanduskriisi ajal langes 20 % peale. Euroopa Liidust koguaeg 10 % üle, kuni majanduskriisini, mil tasemed ühtlustusid. 219. Tarbijahinna tase ja dünaamika Eestis viimastel aastatel? Võrreldes 2005. aastaga, mis on võrdsustatud 100% on koguaeg tõusnud kuni 130 % 220. Avaliku sektori investeeringute tase: Eesti võrdlus EL keskmisega? Eestil 5,25 % ja lõpus alla 4%. Võrreldes Euroopa Liiduga, siis Eestil kõrgemad. Eesti dünaamika vägagi laineline. 221. Valitsussektori osatähtsus lisandväärtuse loomisel Eestis: tase ja dünaamika viimastel aastatel
PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 maksumus (mis teisendatakse THI kujule) võrreldes aastaga 2002. SKP deflaatori ja THI põhiline erinevus seisneb selles, et THI sisaldab ka importkaupade hindade muutust, ei kajasta aga ettevõtete ja avaliku sektori poolt tarbitavate kaupade hindade muutusi. Olgu siinkohal toodud ka üks näide tarbijahinna indeksi arvutamise ja sellest inflatsioonimäära tuletamise kohta. Näiteks kui oletada, et tarbija ostukorv koosneb järgmistest kaupadest: Leib 1 kg Sai 1 kg Piim 1 l Kinopilet 2 tk Bensiin 20 l Et leida ostukorvi maksumust, on vaja teada nende hüviste hindu. Oletame, et aastal X maksis leiva kg 15 kr, saia kg 10 kr, piimaliiter 8 kr, kinopilet 100 kr ja bensiiniliiter 12 kr
Vastused: a) inflatsioonimäär tõenäoliselt tõuseb; b) inflatsioonimäär tõenäoliselt langeb; c) inflatsioonimäär c) inflatsioonimäär ei ei muutu; muutu; d) töötus suureneb kiiresti. 48. Riigi majanduslikku arengut iseloomustab kõige paremini: Vastused: a) miinimumpalk; b) atesteeritud kaardimoor; c) sisemajandusliku koguprodukti suurus; d) inflatsiooni suurus 49. SKP deflaator on sama mis : a) tootjahinna indeks; b) tarbijahinna indeks, c) hulgihinna indeks; d) kõikide võimalike toodete turuhinna indeks. 50. Eeldame, et SKP, mõõdetuna turuhindades aasta jooksul kasvas 120 miljardilt kroonilt 160 miljardi kroonini. Sama perioodi SKP deflaator suurenes 100 kuni 130-ni. Kui palju suurenes reaalne SKP protsentides Deflaatori kasv = 130 / 100 = 1,3; Teise aasta reaalne SKP = 160 / 1,3 = 123,0769; Reaalse SKP kasv = (123,0679 -120) / 120 = 2,56% 51
vastavas õiguses eraldi kokkuleppida. Muude kui eluruumi üürilepingute puhul VÕS piiranguid poolte kokkuleppele üüri suurendamise kohta ei sea. Kuidas üürileandja üüri suurendamisest üürnikule ette teatab, kui sageli ja kui palju üüri võib tõsta, on poolte kokkuleppe küsimus. Lepingupooled võivad näiteks kokkuleppida, et üürileandal on õigus üüritasu tõsta kord poole aasta jooksul 1000 kroon võrra või et üürileandjal on õigus üüritasu suurendada lähtuvalt tarbijahinna indeksist jne. Samas tuleb lepingupooltel perioodiliste üürisuurendamise kokkulepete tegemisel arvestada VÕS § 300 tuleneva põhimõttega. Nimelt kokkulepe eluruumi üüri perioodilise suurenemise kohta kehtib üksnes juhul, kui: 1. üürileping on sõlmitud vähemalt kolmeaastase tähtajaga ja 2. üür tõuseb mitte rohkem kui kord aastas ja 3. üüri tõstmise ulatus või selle arvestamise alus on täpselt määratud.
Selle lähenemise puhul on vaja ühte pihuarvutit regiooni kohta, transpordi ja personaliga seotud kulud on aga madalamad. Kõik projekti etapid jagati mitmeteks muutujateks, millest kõigil on ühtne maksumus. Välja arvutati projekti esimese aasta maksumus ja kümne aasta maksumus. Paljudel juhtudel on esimese aasta ja kümne aasta maksumuse suurus sama, kuna mõned etapid ja alletapid toimuvad ainult esimesel aastal. Iga-aastase palgatõusu hindamiseks kasutati tarbijahinna- indeksit (THI). Eurostati ja Eesti Panga andmetel on THI kasvuprognoos aastaks 2010 1,3% ja aastaks 2011 2%, mis vastab tegelikult Euroopa Keskpanga järgmiseks 20 aastaks seatud eesmärgile (võrdne või väiksem kui 2% inflatsioonimäär). Seega kasutati 2% iga-aastase palgatõusu hindamisel THI konstantse kasvuprotsendina aastate lõikes, ehkki THI kasvu kümne aasta prognoosid on äärmiselt ebatäpsed. Bensiini hinnatõusu hinnang põhineb nafta
Ostukorvi on valitud kaubad lähtudes elatusmiinimumist. Toidukaupade osakaal ostukorvis moodustab umbes poole ja tööstuskaubad ja teenused teise poole. 1.49.3.2 Tootjahinnaindeks Iseloomustab hindu, mida tootjad maksavad tootmise erinevatel etappidel. Selle arvutamiseks lähtutakse toormest, pooltootest ja lõpptootest ning see võimaldab hinna tõusu erinevatel staadiumitel kindlaks määrata ja ärisuhteid kujundada. tootjahinnaindeks võimaldab ka tarbijahinna muutusi prognoosida, olles seega teatud mõttes inflatsiooni indikaatoriks. 1.49.3.3 Täielik hinnaindeks ehk sisemajanduse kogutoodangu deflaator on kõige üldisem hinnaindeks. Selle leidmiseks arvutatakse välja sisemajanduse kogutoodangu suurus kehtivates hindades, seejärel baasaastal kehtinud hindades ning nende omavaheline suhe väljendabki selle väärtust. Arvatakse, et täielik hinnaindeks iseloomustab kõige
annaabi.ee 
