,,Põllumajandus" Itaalia 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis ? 1) Põllukultuuride ja püsivat põllumaad 26.41% Püsikultuuri maad on 9,09% Muud maad on 64,5 % 2) Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. 3) Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva su...
rahvastikust. Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. Enamuse elanikkonnast moodustavad moslemid Afganistanis, Albaanias, Alzeerias, Egiptuses, Iraanis, Iraagis, Jordaanias, Liibüas, Malaisias, Maldiividel, Nigeerias, Palestiina territooriumil, Saudi Araabias, Somaalias, Sudaanis, Süürias, Türgis, ja Usbekistanis. Araabia Araabia ehk Araabia poolsaar on Edela-Aasias asuv poolsaar. Poolsaart piiravad läänes Punane meri, idas Araabia meri, põhjas Omaani laht ja Pärsia laht, lõunas Adeni laht. Siinai poolsaart ja Mesopotaamiat, st nn "viljaka poolkuu" alasid Araabia osaks ei loeta. Looduslikku piiri põhjas pole, kokkuleppeliseks piiriks peetakse ligikaudu 30. põhjalaiust. Pindala on ligikaudu 3 miljonit km². 2 Araabiast suurema osa hõlmab Saudi Araabia
rahvuspark. Eesmärk · Säilitada, kaitsta, tutvustada külastajatele rahvuspargi loodus- ja kultuuri pärandit. · Organiseerida teadusuuringuid jasäilitada selleks alasid võimalikult inimpuutumatus seisundis. Kirjeldus · Lahemaa on üks vanemaid pangapealseid paikse asustusega alasid. · Lahemaal haritakse põldu ja püütakse kala. · Lahemaal on viis reservaati. · Rahvuspargi keskus asub Palmses. · Alal aub ka neli kivist poolsaart. Kirjeldus · Lahemaa mitmekesiseid maastikke on kujundanud mandrijää ja meri. · Paetasandikul kasvavad kadastikud. · Jõed laskuvad peaastangult jugadena. Neist võimsaim on Nõmmeveski Valgejõel. · Lahemaa süda on kõige kivisem. Seal asuvad rikaste suvilad (Ossu oma :-* ) · Lahemaal on 14 järve rannajärved ja jääjärved mis tekkisid mandrijää taandumisel. · Lahemaal pesitsevad hõbekajakad, teder, hahk, luiged ja haned ning pardid.
Eesti geoloogiline ehitus Richard-Sven Rivik Geoloogiline asend • Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni ) loodeossa • Külgneb vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga Geoloogiline ehitus Eesti geoloogilises ehituses eralduvad selgesti kolm oma iseloomult tugevasti erinevat kivimite kompleksi: • Kristallilistest kivimitest (graniit, gneiss jt) koosnev aluskord • Settekivimiline (lubjakivid, liivakivid jt) pealiskord • Enamasti kobedatest, veel kõvastumata setetest (kruusad, liivad, savid) koosnev pinnakate Aluskord • Eesti alal on maakoor 44-51 kilomeetrit
Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni) loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga. Struktuurselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks - alus- ja pealiskorraks. Mandrilise maakoore kujunemine Eesti alal toimus Proterosoikumis, ligi 2 miljardit aastat tagasi ja sellest ajast on pärit meie ala kristalse aluskorra tard- ja moondekivimid. Kristalse aluskorra pealispind nagu seda katvad settekivimikihidki on kõik 6-13 minutilise nurga all lõuna poole kaldu, mis tähendab kihtide 2-4 m langust 1 km kohta
TagaEuroopa TagaEuroopa ...riigid on Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Horvaatia, Makedoonia, Rumeenia ja Serbia ja Montenegro. ...on valdavalt mägise pinnamoe ja kireva rahvastikuga piirkond, mis hõlmab Balkani poolsaart ja selle kirdepoolseid servaalasid. Tänapäeval on ta majanduslikus arengus läänepoolsest Euroopast selgelt maha jäänud, erandiks on Horvaatia. Oluline osa põllumajandusel Enamikes riikides hõivatud põllumajandusega rohkem kui 10% tööjõust. Rumeenias ligi 40% Albaanias isegi üle 70% HORVAATIA Pealinn Zagreb(~620 000 elanikku), teised suuremad linnad: Split, Rijeka, Osijak, Zadar, Slavonski Brod, Pula ja Karlovac. Rahvaarv ~4,5 mln. Pindala 56 542 km² .
Hitler viis seda ideoloogia Saksamaa ja maailma ajalugu poliitikat ellu ja vallutas mitmeid riike. 20.sajandil? Nimeta maailmakuulsaid Henrik Ibsen, Knut Hamsun, August Skandinaaviamaade kirjanikke! Strindberg. Miks võime öelda, et Soome jaoks oli Oma raha ja tollipiir, polnud kuulumine Vene Impeeriumi koosseisu sõjaväekohustust, umbes 100 aastat ei kasulik? osaletud üheski sõjas. Miks nimetati Balkani poolsaart Rahvuste ja uskude vahelised vastuolud, Euroopa ,,püssirohutünniks"? riik oli poliitiliselt ebastabiilne. Milliseid olulisi muudatusi viis ellu Pakkus välja rahuplaani sõja president Willson USA-s? lõpetamiseks. Milles seisnes 17.oktoobri 1905 Sõna-koosolekute ja organisatsioonide manifesti tähtsus Venemaal? loomise vabadus. Riigituuma kokkukutsumine.
loopealseid, klinti lõikunud kärestikulisi jõgesid ning geoloogia-, ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Palju on Soomest mandrijääga üle lahe toodud hiidrahnusid ja rändkive, millega on seotud rohkesti legende ja lugusid. 1971. aastal loodud rahvuspark on Eesti ja endise Nõukogude Liidu esimene rahvuspark. Peaaegu 1/3 sellest moodustab meri, 2/3 rahvuspargi maismaaterritooriumist aga katab mets. Lahemaal on 4 suurt poolsaart ja ühel neist, Pärispea poolsaarel asub Mandri-Eesti põhjapoolseim tipp – Purekkari neem. Matkarajad Oandu-Võsu matkarada Võsu-Nõmmeveski matkarada Nõmmeveski - Liiapeksi matkarada Käsmu matkarada RMK matkatee Oandu-Kalmeoja Õpperajad Altja kultuuri- ja looduslooline rada Koprarada Käsmu loodus- ja kultuurilooline rada Majakivi-Pikanõmme õpperada Oandu loodusmetsa õpperada Ojaäärse metsarada
Third level Fourth level Kõige suurema Fifth level rahvastikutihedusega linnad asuvad Põhja- Itaalias. Kõige suurema rahvaarvuga linn on Milano Loodus Mägine Põhjas asuvad Alpid Lõunas asuvad suurimad järved (Garda, Como, Lago) Piki Apenniini poolsaart kulgevad Apenniinid Lõunas asetsevad vulkaanid Vesuuv ja Etna Sageli esineb maavärinaid Kliima Alpid on talvel külmad ja sajused Apenniini poolsaarel on kuiv ja kuum suvi, ning pehme ja sademerikas talv Keskmised temperatuurid kõiguvad 11°C ja 19 °C vahel Aadria merehoovus põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm Riigikord Itaalia on parlamentaarne vabariik Vabariik loodi 2. juunil 1946
detsembril 1947 ning jõustus 1. Itaalia jaanuaril 1948. Itaalia asub 800 km Vahemerre Presidendi valib 7 aastaks ulatuval saapakujulisel Apenniini parlamendisaadikutest ja poolsaarel. Põhjas moodustavad maakondade esindajatest koosnev loodusliku piiri Alpid. Itaaliale valijatekogu. kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Valitsust juhib peaminister ning Põhjas on Itaalial maismaapiir tema kabinet, mis on valitud Austria, Prantsusmaa, Sloveenia ja parlamendi 322-liikmelisest Sveitsiga. Linnriikidena asuvad Senatist ja suurema mõjujõuga Itaalia territooriumil iseseisvad 630-liikmelisest Saadikutekojast 5 San Marino ja Vatikani riigid. aastaks. Loodus Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus Haldusjaotus asu...
lääne pool nihutatud või on iseloomulik taimestik aja jooksul nihkunud. Lepaninal, järgmisel suuremal nukil, ei ole ühtegi leppa. Sanglepad kasvavad hoopis Seaninast mõnisada meetrit lääne pool asuva väiksema maasääre lähedal. Küll aga kasvavad Lepanina juures tammed, mida Tammiskil võib leida vaid paar väiksemat. Loodus Nukki katavad päris põhjatipu lähedal türnpuud, kadakad, paakspuud, põldmuraka- ja mageda sõstra põõsad. Veidi lõuna pool katab poolsaart kadastik ja tihedam lehtpuuvõsa (valdavalt türnpuud)[1], kuni algab männik. Suurematest lehtpuudest on sagedamad saar ja harilik pihlakas. Mõnikord võib kohata merikotkast ja teisi merelinde.[2] Läänerannik on järsem ja kivisem, idarannik laugem ja kohati pillirooga kaetud. Läänerannikul, 15 meetri kaugusel veepiirist, asub 3,3 meetri kõrgune ja 15,4 meetrise ümbermõõduga rändrahn[1], mida on seostatud Muhu kunstmuistendilise vägilase Musta
Euroopa loodus 1.Euroopa asend, piirid. Euroopa ja Aasia vaheline piir. Euroopa on maailmajagu ida- ja põhjapoolkeral Euraasia mandri lääneosas. Euroopa kujutab endast hiiglaslikku poolsaart, mida kolmest küljest piirab vesi. Euroopast põhja jäävad Põhja-Jäämeri ning selle osad, läände Atlandi ookean ühes oma meredega ning lõunasse Vahemeri. Kagus ulatub Euroopa Kaspiani. Euroopa ja Aasia maisamaapiir kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali Mäestikku, ligikaudu piki 60o ip meridiaani kuni Uurali jõe lähteni. Piir jätkub mööda Uurali jõge selle suudmeni ning edasi sirgelt üle Kaspia mere Kuma jõe suudmeni. Edasi jookseb piir piki Manõtsi orundit
Eesti rahvuspargid Lahemaa rahvuspark 1971. aastal loodud rahvuspark on Eesti esimene rahvuspark. Peaaegu 1/3 sellest moodustab meri, 2/3 rahvuspargi maismaaterritooriumist katab mets. Lahemaal on 4 suurt poolsaart. Lahemaa on üks Euroopa olulisemaid metsakaitsealasid, kus elab rohkesti suurimetajaid. Lahemaa rahvuspargist lõuna pool asuvad suured sood ja metsad, mis lisab veelgi eluruumi põtradele, metssigadele, karudele, ilvestele ja rebastele. Matsalu rahvuspark Matsalu on meie rahvusparkidest maailmas tuntuim. Rahvuspark on loodud pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. Matsalus on märgatud 275 erinevat linnuliiki. Nende seas on siin oma
Hiina Hiina hälliks peetakse Huanghe jõe alamjooksu orgu ja Shadongi poolsaart. Sealt on leitud hieroglüüfkirja algeid, mis pärinevad 14.-15. sajandist eKr. Hiina koolidest, mis tegutesid juba esimesel aastatuhandel eKr, oli õpetajaks mõni mõtteteadlane, näiteks Kong Fuzi, kes avaldas suurt mõju hiina kultuuri arengule. Fuzi õpetuse, konfutsianismi kohaselt on igal inimesel ühiskonnas oma roll täita. Kuid oli ka teisi tuntuid mõjutajaid, nagu Laoz ning ka sisserännanud usk budism. Lõpuks kuulutati siiski valitseva eliidi huvides konfutsianism
ITAALIA VABARIIK Asukoht kaardil. Itaalia ulatub 800km pikkuselt Vahemerre. Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved Garda järv, Como järv, Lago Maggiore. Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaalia poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia Ja Sardiinia. Üldandmed. · Pealinn : Rooma · Pindala : 301 230 km² · Riigikeel : itaalia · Rahvaarv : 58 103 000 · Rahvastikutihedus : 192,8 in/km² · Rahaühik : euro (EUR) · Iseseisvus : 17.märts 1861 Itaalia köök Itaalia söögikultuur. Road ja enam kasutatavad toiduained jagunevad selles Vahemere-äärses riigis vastavalt piirkondadele- Põhja-,Kesk- ja Lõuna-Itaalia ning saared.
Eesti loodus Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemererannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk- Rootsi ja Sotimaa põhjatipp.Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaskalõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Põhja-Atlandi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast. Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Peamiseks selliseks Eesti-siseseid temperatuurierinevusi põhjustavaks jõuks on Läänemeri, mis hoiab talviti rannikualad soojemana kui sisemaa ning suviti neid seevastu jahutab. Samuti mõjutab mere lähedus kevade ning sügise saabumist, sest kevadel soojeneb sisemaa merest tunduvalt kiiremini ja sügisel on sisemaa kiirem jahtuma. Jaanuarikuu keskmine õhutemperatuur on Kesk- ja Ida- Eestis -6...7 °C, Lääne-Eesti saares...
Saab kergesti täiendada ja muuta ning sp kasut. kaartide valm. Sarnasused- mõlemaga antakse kohateavet edasi 11. Osata määrata Eesti geoloogilisel läbilõkel erinevate ajastuste kivimikihte (vt joonis Õ lk 19). + - graniit ; triibud-savi; tellised- lubjakivi,dolomiit;kollane-liivakini; ülemine-pinnakate 12. Osata kirjeldada Eesti geoloogilist ehitust. Geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia kilbiga. Struktuurselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks - alus- ja pealiskorraks. Eesti geoloogilises ehituses eralduvad selgesti 3 kivimite kompleksi: *kristallilistest kivimitest (graniit, gneiss jt) koosnev aluskord ; *settekivimiline (lubjakivid, liivakivid jt) pealiskord ; *enamasti kobedatest, veel kõvastumata setetest (kruusad, liivad, savid) koosnev pinnakate 14. Millise platvormi alal asub Eesti? Ida-Euroopa platvormil 15
õpikust) 7. Eestiga seotud Vene kuulsad maadeavastajad: Fabian Gottlieb von Bellingshausen , sünd. Saaremaal 1778, surnud Kroonlinnas 1852, uuris Antarktika vetevälju, oli sõitnud ümber Antarktika , panemata küll kordagi jalga jäisele kontinendile. Adam johann von Krusenstern: baltisakslane, sünd. 1770 Hagudis, surnud 1846 Kiltsis Virumaal. Juhtis esimest Vene ekspeditsiooni, mis ületas ekvaatori ning seilas ümber maailma. Uuris Kamtsatka poolsaart. Ferdinand v.Wrangel: ümbermaailmareis, Põhja-Jäämeri; Johann Friedrich Parrot: Alpid, Püreneed, Kaukaasia; Karl E. v. Baer: Novaja Zemlja, Lapimaa...; veel E.v.Toll, Al. V. Middendorff jt. 8. Al-Idris Araabia geograaf 1154.a. mainis esmakordselt maailmakaardil Tallinna, seda Kolõvani nime all. Korrata arvestustööks Teemad: Suur rahvasteränne. Feodaalkorra kujunemine.Frangi riik, Vana-Vene
Eesti geoloogiline ehitus Diana Petšnikovski, 9 “C“ Eesti geoloogiline ehitus Geoloogiliselt kuulub Eesti ala Ida-Euroopa platvormi loodeossa. Ida-Euroopa platvorm piirneb vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soome ala hõlmava Fennoskandia kilbiga. Esimesed geoloogilised vaatlused Eesti ala uurimise esimesed geoloogilised vaatlused tehti 18.sajandil. Professor Friedrich Schmidt avaldas esimese Eesti aluspõhja kaardi. Iseseisvunud Eesti Vabariigis jätkasid uuringuid esimene eesti soost geoloogia professor Hendrik Bekker, kes avaldas „Ajaloolise geoloogia õpperaamatu“. Friedrich Schmidt Hendrik Bekker
Ida-Rooma riik ehk Bütsants (395-1453) Bütsantsi riik tekkis 395. aastal, kui Rooma impeerium jagunes lõplikult Lääne- ja Ida-Rooma riigiks. Bütsantsi nime päris Ida-Rooma iidselt kreeka linnalt Bütsantsilt, mille Constantinus Suur oli 330. aastal muutnud Rooma keisririigi pealinnaks ja nimetanud selle Konstantinoopoliks. Riik hõlmas Balkani poolsaart, Krimmi lõunosa, Väike-Aasiat, osa Kaukaasiast, Süüriat, Palestiinat, Egiptust, Kürenaikat Põhja-Aafrikas ning Vahemere idaosa saari. Riigikeeleks sai 7. sajandist kreeka keel. Kogu maal levis monofüsiitide õpetus, mis väidab, et Kristusel on vaid üks - jumalik loomus. Kogu võim kuulus Bütsantsis keisrile ehk basileusele. Mõnevõrra piirasid varakeskajal keisri reaalset võimu siiski riiginõukogu, senat ja linnakodanike organisatsioonidena tsirkuseparteid ehk deemosed.
ee Teksti See viitab teistele meediatekstidele/allikatele, Teisteks infoallikateks peale Postimehe selle artikli nendeks on Reuters ja BBC. Nendest allikatest puhul on BNS, veebisait Flight Radar, Interfax, BBC, intertekstuaalsus vahendati, et ei ole mingeid märke, et lennuk ERR uudisteportaal. Nendes tekstides on vahendatud oleks allatulistatud ning esialgsel hinnangul on seda, et nüüdsest on kõik Siinai poolsaart läbivad tegemist tehnilise rikkega. lennud tühistatud kuni õnnetuse asjaolude selgumiseni ning, et informatsiooni, mis ütleb, et lennuk kukkus alla tänu terroristide tegevusele, ei saa pidada õigeks.
lõhenemisi. Enne 19. sajandit oli poolsaar poliitiliselt ühendatud vaid kahel korral: roomlaste võimu all, kes 3. sajandiks eKr olid alistanud teised Itaalia hõimud, ja 6. sajandil Bütsantsi võimu all. Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima
ähvardasid mitmed hädaohud. Muhamedi sõbrad otsustasid välja valida endile liidri - kaliifi, kes siis peaks uut usku hakkama levitama. Peale Muhamedi oli kokku 4 valitud kaliifi, enne kui islami riik stabiliseerus Umaijaad-i dünastiaga. Damaskuses olev Omaijaad-i mosee. 4 2. ESIMENE KALIIF ABU BAKR Abu Bakri valitsemisajal astus islamikogukond tähtsa sammu: vallutas lõplikult kogu Araabia poolsaare. Muhamedi eluajal oli enamik poolsaart asustavaid araabia hõime nõustunud islami õpetust tunnistama, kuid paraku murdsid paljud pärast prohveti surma sõna. Abu Bakr saatis relvajõud neid hõimusid islami rüppe tagasi tooma. Lühikese ajaga oli terve poolsaar moslemite kontrolli all. Sellega seoses tekkis islami mõiste jihad (dzihad), mis tähendab tõlkes "püha sõda" uskumatute vastu. Otsuse saata islamiväed väljapoole Araabia poolsaart oli teinud juba Muhamed. Kuna
kolmandik sealsetest taimeliikidest kuulub kaitstavate taimede nimekirjadesse (näiteks taani- merisalat, rand-kesakann, rand-seahernes, arukäpp jpt). Suurem osa kaitstavatest taimeliikidest kuulub kas lubja- või soolalembelistesse kooslustesse. Hahk; http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0008/hahk.jpg 3. Loodusobjektid Vilsandi rahvuspargis 3.1 Poolsaared Vilsandi rahvuspargi aladel on 14 poolsaart : 1)Eeriksaare poolsaar 2)Elda poolsaar 3)Juksirahu poolsaar 4)Kakru nukk 5)Kelba nukk 6)Kubjama säär 7)Kuusnõmme poolsaar 8)Maturahu poolsaar 9)Orjassaare nukk 10)Panga nukk 11)Pikanina 12) Papissaare poolsaar on endine saar ja praegune poolsaar Kihelkonna lahes. See asub umbes 3 km Kihelkonna alevikust lääne pool ja on ümbritsetud põhja poolt Abaja lahe, lääne poolt Kiirassaare lahe ja lõuna poolt Lüllelahega. Poolsaarel asub ka Papissaare sadam.
Rooma eraõiguse alused kui õigusteaduslik õppeaine. 1. peatükk. Rooma eraõiguse sünnikohaks on väike kogukond Rooma, mis asetses keset Appenniini poolsaart. Inimesed tegelesid karjakasvatuse ja põlluharimisega. Läbi sõdade võitis Rooma juurde maa-ala.Rooma laienes ja astus kaubanduslikesse suhetesse teiste rahvastega.Õigussüsteem muutus universaalseks, sest uuema Rooma õiguse sisus oli elemente väga mitmete rahvaste õigusest. Rooma riik hävis. Uued rahvad alustavad uut elu. Vajatakse taaskord õigust, milleks saab Rooma õigus. Seda teistkordset vallutamist Rooma õiguse poolt nim Rooma õiguse retseptsiooniks. Orjad olid asjad-õiguse objektid. Rooma õiguse ül: Orjapidajate võimu kindlustamine;orjapidajate enestevaheliste suhete normeerimine;eraomand; lepingud;perekonnasuhted; pärimine; orjandusliku korra kindlustamine;jõukate klassile õiguse andmine maade ekspluateerimiseks. Selle tagajärjeks oli piiramatu eraomandiõigus...
saj lõpul ja 20. saj alguses. Atant ja Kolmikliit Too välja blokkide liikmesriigid ja nende ühised huvid. A – Pr, SB, Venemaa – keegi ei soovinud Saksamaa tugevnemist ning olid Saksamaa vastased. K – A.- U., Saksamaa, Itaalia – sooviti kas kaitset kellegi eest või taheti kedagi purustada või vallutuada. 5. Mis kujutas sinu arvates suuremat ohtu Euroopale, kas vastuolud eri ühiskonnakihtide või rahvuste vahel? 6. Miks on nimetatud Balkani poolsaart 20. Sajandi algul Euroopa püssirohutünniks? Ka väike konflikt riikide vahel vallandanuks suure sõja 7. Nimeta 1900. -1913. aastate olulisemad sõjalised konfliktid. Vene-Jaapani sõda, I Maroko kriis, Bosnia kriis, II Maroko kriis, Itaalia-Türgi sõda, I Balkani sõda, II Balkani sõda. 8. Kuidas avaldusid 20. sajandi algusele iseloomulikud jooned Eestis? Kiire majanduslik areng (Tlnast pidi saama Vene sõjalaevastiku peamine tugipunkt
Islam Kätriin Randla 7.klass Rõuge Põhikool Juhendaja: Inga Ermel Kasesalu Araablased enne islamit Puudus ühtne riik Poolsaar oli kuiv ja krõbe Suurem osa inimesi olid beduiinid Lõunaosa oli niiskem Araabia poolsaart läbivate kauba- teede ristumiskohtades asusid jõukad kaubalinnad Jathrib ja Meka Usuti paljusid jumalaid Tähtsaim usukeskus asus Mekas, kus suure pühamu Kaaba ümber asustati 360 jumalust Islami tekkimine Muhamed hakkas kuulutama uut usku Uue usu nimeks sai islam - "Kuuletumine" Mekas leidus uue usu pooldajaid, kuid vastaseid oli rohkem Mediinas leidis ta rohkem järgijaid Peagi võtsid ka teised ümberkaudsed
praktiline asend. Kerkima on hakanud kruntide hinnad, toimub aktiivne maa - tükkide müük välismaalastele ja Eesti eliitklassile ning seda niivõrd tormiliselt, et minnakse vastuollu nii ehitus – kui ka keskkonnaseadustega. Tulevikus võib Paldiskist kujuneda Tallinna eeslinn, sest looduskaunis ja rahulik piirkond on sobiv koht elamiseks ja vahemaa pealinnaga pole suur. Samuti on tõusvaks majandustegevuseks saanud turism. Asend Nii nagu heal lapsel on mitu nime, saab ka Pakri poolsaart ( varem ka Leetse poolsaare nime all) määratleda mitmeti. Üldiselt võib ju öelda, et ta asub Eesti Põhjarannikul Harju lavamaa lääneosas Paldiski ja Lahepere lahe vahel ning lõpeb Pakri (Pakerort) neemega.Teiseks saab öelda, et osa poolsaarest kuulub kindlasti Soome lahe rannikumadaliku maastikurajooni (Laheperest alates). Poolsaare pikkus on 12 km, laius keskmiselt 5 km ja pindala 40 km², kõrgus kuni 31 m, neeme otsas Pakri pangal 24-25 m.ü.m. Geoloogiline ehitus
katoliku usku. Portugallased on hispaanlastele lähedane rahvas, kes on tekkinud peamiselt romaani, araabia ja keldi hõimude segunemisel. Portugali pealinna Lissaboni ametlikuks elanike arvuks on 559 000. Kogu riigis on üle 10,6 miljoni elaniku ehk siis umbes sama palju kui Rootsis. Üle 4,5 miljoni portugallase elab välismaal - enim Brasiilias, Prantsusmaal ja Kanadas. Tänasesse Lissaboni on oma jälgi jätnud nii foiniiklased, keldid, roomlased kui ka araablased. Omal ajal kogu Ibeeria poolsaart valitsenud islamiusulised maurid sunniti lahkuma alles 1147. aastal ning Portugali pealinn on Lissabon alates 1252. aastast. Neil aegadel oli tegu tõelise maailmalinnaga, kust algas enamik suuri mereretki - nii Aafrikasse, Ameerikasse kui ka Aasiasse. Umbes 95% rahvastikust on rooma-katoliku usku. Riigis on säilinud ohtralt usulisi traditsioone, samuti on paljude pühakute päevad riiklikud pühad. Fatima pühapaik, mida
Sardiinia ning palju teisigi väiksemaid saari. Põhja pool moodustavad loodusliku piiri Alpid, kuid riikidest on Itaalial piir Austriaga, Prantsusmaaga, Sveitsi ja Sloveeniaga. Itaalia territooriumil asuvad ka San Marino ja Vatikani iseseisvad riigid. Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevatest Alpidest lõuna poole jäävad sügavad orud, kus paiknevad riigi sügavaimad järved Garda järv, Como järv ja Lago Maggiore. Alpide järkuks kirdes on Dolomiidid ning piki poolsaart kulgevad Apenniinid. Itaalias esineb tihedasti maavärinaid ning seal asetsevad kaks kuulsat vulkaani Etna ja Vesuuv. Riigikord Itaalia on parlamentaarne vabariik, mis kuulutati välja 2. juunil 1946 korraldatud reformiga. Põhiseadus Itaalias kuulutati välja 27. detsembril 1947 ning see jõustus 1. jaanuaril 1948. Presidendi valib 7 aastaks parlamendisaadikutest ja maakondade esindajatest koosnev valijatekogu
Rooma rahu kujutas endast institutsioonide kogumit, mis tagas impeeriumi stabiilsuse aastatel 27.eKr 14.pKr. Lisaks reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid kandes hoolt, et ääremaade mõju keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. IDAROOMA RIIK EHK BÜTSANTS 1. Bütsantsi riik tekkis 395. aastal, kui Rooma impeerium lagunes lõplikult Lääne ja IdaRooma riigiks. Ida Rooma riigi territoorium hõlmas Balkani poolsaart (kuni Doonauni), Krimmi lõunaosa, VäikeAasiat, osa Kaukaasiast, Süüriat, Palestiinat, egiptust, Kürenaikat PõhjaAafrikas ning Vahemere idaosa saari. 2. Kogu võimutäius (kõrgem sõjaline, administratiivne, kohtuvõim) kuulus keisrile ehk basileusele. Mõnevõrra piirasid tema võimu riiginõukogu, senat (sünkliit) ja linnakodanike organisatsioonid nn tsirkuseparteid ehk deemosed. 3
tõmbas poliitilisel (USA-vastasel) ajendil olematu geograafilise piiri, tähistamaks veelgi olematut kultuurilist ja väärtuste piiri. Too kultuuriline määratlus on venelastele siimaani lohutuseks, mida iseloomustab tõik, et just selle tsitaadi pühitsemiseks avas Vladimir Putin 9. mail Moskvas De Gaulle`i kuju. Üsnagi suveline geograafiline või täpsemalt orograafiline ehk mäeteaduslik Euroopa piiritlemine ei vii meid kaugele. Geograafiliselt hõlmab Euroopa vaid väikest poolsaart Aasia hiigelmandri lääneosas. Nood madalad mäed, mida de Gaulle nimetas Euroopa piiriks, pole kunagi olnud mingi piir sellises mõttes, et saaksime öelda: ühel poole tunneme Euroopa ära, teisel pool aga Aasia. Teisalt ütlest üks teine kuulus eurooplane, Napoleoni lõpliku võitmise järgse Viini kontserdi ehk liitlasriikide rahukonverentsi pealik prints Klemens von Metternich, et ,, Aasia algab Landstrassel" ehk teel, mis viib ida suunas Viinist väja
Esimese astme kohtuotsus kas tühistatakse, jäetakse samaks või muudetakse. III HALDUSKOHTUD- (Asub Tartus, siia saab kaevata Teise astme kohtu otsust kassatsiooni korras edasi. Riigikohtu otsus on lõplik! Väärtegu- seaduse rikkumine, millega ei kaasne suuri kehalisi vigastusi, ega materiaalseid kahjusiD. Tsiviilasjad- abielu lahutus, laste jagamine, päranduste jagamine Kloostririik- Mägine Athise poolsar Põhja-kreekas on üks eripärasemaid omavalitsusüksusi Euroopas. Poolsaart valitseb 20 õigeusu kloostrit.. Klooster asutati 963. Aastal, poolsaarel elab 200 munka. Sinna pääsemiseks on vaja viisat. Side välismaailmaga toimub meritsi. Poolsaar on täielikult naistevaba.. Kreekas on tänapäeval naistel Athose poolsaarele minek, seadusega karistatav. Eesti suurim omavalitsusüksus on Tallinn. Väikseim on Piirissaare vald (8o elanikku). Pindala poolest suurim on Märjamaa, väikseim Tootsi vald Pärnumaal. 2009. Aasta
ROOMA AED Triin Viilvere, Helen Heinsoo, Riina Kartau, Mattias Hint, Mikk Sääsk, Kätlin Kuus Rooma eluolu Rooma asetses keset Apenniini poolsaart. Tegeleti kaubanduse, farmindusega Populaarsemad olid gladiaatorite võitlused ja hobuste võiduajamised Rooma teater Lyonis Põhitoiduks oli kas leib või liha ning joogiks veega lahjendatud vein. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Orjadel puudusid igasugused õiguse, neid peeti asjadeks. Mars- Rooma jumal
• Toodetakse ka terast ja tsementi. Kultuur • Religioon: islam • Šariaat • Väga sarnane teiste Lähis-Ida riikidega. • Kultuuriminister: Hamad Bin Abdulaziz Al-Kawari • Islami Kunstimuuseum (2008), on kuulutatud üheks parimaks muuseumiks terves regioonis. Riigi eripärad ja huvitavad faktid • Kogu elektrienergia saadakse gaasielektrijaamadest • Maanteid on 7800 km (2010), neist 1300 km on kiirteed. • Põllumajandus katab 10% toiduainete vajadusest. • Katari poolsaart ümbritsevad kuni 4 km laiuselt korallrahud. • Suvepäeval võib keskmine temperatuur olla kuni 42 °C (keskpäeval kuni 50 °C) • Valdav osa Katarist on kõrb, harimiskõlblikku maad on 2,4% Olukord riigis praegu • Katar on ikka veel maailma suurim veeldatud gaasi müüja. • 2017 lõpuks peaks Doha metroost olema valmis 70% • Katar on 2022 toimuva FIFA jalgpalli MM-finaalturniiri korraldajamaa. • 2022. aastaks tahetakse ehitada 9 uut ja renoveerida 3 jalgpallistaadionit
Kaukaasiast Uueks pealinnaks sai Damaskus, kuhu rajati uhkeid losse kaliifidele 8.saj said Mesopotaamia asevalitsejad Damaskuse üle võimu ja riigi uueks pealinnaks sai Bagdad 9.saj tekkisid mitu omavahel tülitsevat kalifaati 11. saj tõusid türgi- pealikud võimule Kesk- Aasia linnades ja vallutasid Pärsia, Mesopotaamia ja Bagdadi KULTUUR Araabia ehk Araabia poolsaar on Edela- Aasias asuv poolsaar. Poolsaart piiravad läänes Punane meri, idas Araabia meri, põhjas Omaani laht ja Pärsia laht, lõunas Adeni laht. Ligi 95% Araabiast on kõrb. Poolsaarel on mitmeid suuri liivakõrbeid. Araabia pindala on ligikaudu 3 miljonit km². Punane meri asub Araabia poolsaare ja Aafrika ranniku vahel. Ta pikkus ulatub ligi 2000 kilomeetrini. Suurim laius on 305 kilomeetrit. Araabiast suurema osa hõlmab Saudi Araabia. Araabia maadeks loetakse
1856. a. Siversite poolt. Mõisa omanik P.A. von Sivers tõi 1858-1859. aastatel Saksamaalt sisse ka võõrliike, peamiselt okaspuid (Keskkonnaamet). 1980-ndatel aastatel kujundati park ümber tuntud baltisaksa aedniku Moritz Aleksander Walter von Engelhardti poolt. 1938. aastal park rekonstrueeriti, kuid algne põhikavand on säilinud. 2002. a. teostati pargis kujundusraiet (Muinsuskaitseamet). Koos Sillapää lossiga kavandati tõenäoliselt ka kogu poolsaart hõlmav park ning selle kaugemas punktis Võhandu kaldal rotund. Von Engelhardt tuli Sillapää lossi parki rekonstrueerima tõenäoliselt oma sugulusidemete tõttu toonaste omanike von Siversitega. 1882.-83. aasta kaardil näeme kogu poolsaart hõlmavat pargilahendust, looklevaid teid ja häärberi ees suure muruväljakuga rondeeli. Selgelt hoonega risti olevat vaatekoridori võime aimata aiapoolsel osal, millega on antud vaade teisel pool paisjärve asuvale luteri usu kirikule
25% 25% Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast: Põllumajandusega tegelevad põhiliselt Itaalia põhjaosa ja idarannik, sest seal on tasane maapind ning põlluharimiseks vajalikud tingimused. Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Cosmo järv ja Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Kliima: Itaalia asub lähistroopikavöötmes. Aasta keskmine temperatuur on 10 kuni 20 oC. Keskmine temperatuur jaanuaris on 0 kuni 8 oC. Juuli keskmine temperatuur on 24 kuni 32 o C, idarannikul ka üle 32 oC. Itaalia asub soojas vöötmes ja sooja vöötme aktiivsete temperatuuride summa on 4000 kuni 8000 oC
Itaalia on G8 liige ja Euroopa Majandusühenduse (EEC) asutajaliige (1957). Itaalia poolsaarel paiknevad lisaks veel kaks iseseisvat riiki: San Marino ja Vatikan 3) Looduslikud tingimused: · Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. · Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. · Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja
Kontrolltöö. 10. Klass. Hiina Nimi............ 1.Täida lüngad. 17,5p Hiina kultuuri hälliks peetakse 1)................jõe alamjooksu orgu ja 2) ................. poolsaart. 3)...........sajand eKr. pärinevad sealt leitud kirjamärgid. Need graveeritud4)............kirjamärki, panid aluse hiina 5)........................ . Hiina kultuurile avaldas suurt mõju 6) ...................... õpetus.7) ........ riigi perioodil 8).........eKr - .......pKr tegutsesid pealinnas riigikoolid. Hiinas oli 9)........... ja 10)........... astme koole. Riigikoolide süsteemi rajati alles 11) ..... sajandil. Kooli mindi 7-8 aastaselt ja
Külastajale Avatud aastaringlselt, kohaleminek Kuressaare linnast bussi või autoga 32 km Kihelkonna poole, sealt 3,5 km Papisaare sadamasse ning 10 - 12 km ongi Vilsandile. Vilsandile saab nii paadi, veoautoga kui ka jalgsi! Geoloogiahuvilised leiavad läänerannikult ja Vilsandilt siluriaegse paekivi paljandeid, milles leidub rikkalikult fossiile ja kivistunud koralle. Kes ei pelga pikemat jalutuskäiku, leiab Harilaiu poolsaarelt liivaluited, mille muutuv kuju on Eestis ainulaadne. Keset poolsaart ehitatud Kiipsaare majakas asus vahepeal poolsaare idakaldal, nüüd aga seisab see hoopis poolsaare läänekalda lähedal meres. Vilsandi rahvuspargi keskus asub Loona mõisakompleksis, kus saab uudistada rahvusparki tutvustavat püsiekspositsiooni ja fossiile ning vaadata filme mereelustikust ja piirkonna loodusest. Kivististe püsinäitus kivimajas, vahetatavad näitused, mäng lastele, kaardimaterjal ja Eesti loodust ning metsi tutvustavad materjalid. Suvehooajal korraldatakse iga päev
Eestiga seotud Vene kuulsad maadeavastajad: Fabian Gottlieb von Bellingshausen , sünd. Saaremaal 1778, surnud Kroonlinnas 1852, uuris Antarktika vetevälju, oli sõitnud ümber Antarktika , panemata küll kordagi jalga jäisele kontinendile. Adam johann von Krusenstern: baltisakslane, sünd. 1770 Hagudis, surnud 1846 Kiltsis Virumaal. Juhtis esimest Vene ekspeditsiooni, mis ületas ekvaatori ning seilas ümber maailma. Uuris Kamtsatka poolsaart. Ferdinand v.Wrangel: ümbermaailmareis, Põhja-Jäämeri; Johann Friedrich Parrot: Alpid, Püreneed, Kaukaasia; Karl E. v. Baer: Novaja Zemlja, Lapimaa...; veel E.v.Toll, Al. V. Middendorff. Frangi riik- oli riik varakeskaegses Euroopas. Suures osas langeb Frangi riigi territoorium kokku tänapäevase Prantsusmaaga. Frangi riik tekkis 5. sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid kuningas Chlodovech I juhtimisel enamiku Galliast
Valga Põhikool ITAALIA Referaat Koostaja: Klass: 9 Valga 2010 1 SISUKORD Sisukord.........................lk 2 Sissejuhatus...................lk 3 Kliima............................lk 4 Loodus...........................lk 4 Majandus.......................lk 5 Itaalia kaart...................lk 6 Kokkuvõte....................lk 7 Kasutatud kirjandus.....lk 8 SISSEJUHATUS 2 Itaalia Vabariik on riik Euroopas. Itaalia pindala on 301 230 km². Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil ises...
Ühtlasi on ta ka ainukeseks Atlandi oookeani ja Vahemerd ühendavaks veeteeks. Eriti elavnes liiklus läbi Gibraltari Suessi kanali käikulaskmisega, mllega avanes lühim meretee Lääne Euroopa ja Pärsia lahe, Ida Aafrika, India, Hiina ning Kaug Ida vahel. Läbi Gibraltari saavad sõita nii kauba-, kala- kui ka sõja- laevad ilma igasuguste piiranguteta. 10. Hormuze väin ühendab Pärsia lahte Omaani lahega Araabia meres, eraldab Araabia poolsaart Aasiast (Iraanist). p 195 km l 54 km lvs 27 m Pinnahoovus suundub Pärsia lahte kiirusega 0,4 sõlme, tõus kuni 4,4 m. Väina läbivad ööpäevas kümned suuretonnaazilised naftatankerid. Kuna taoliste aluste avarii võib liikluse väinas täielikult blokeerida, siis on seal liiklus 1970 aastatest jagatud ohutuse tagamiseks kahesuunaliseks. Suunad on üksteisest on eraldatud miilise ohutusribaga. 11
Varasemate aegade võimsad liustikud on kujundanud ka mitmeid sügavaid jõeorge. Alpides esineb vahel ka lumelaviine. Liustikud moodustavad 2% Alpide pindalast. Alpidest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Nende teravatipulised mäed koosnevad valdavalt dolomiidist, mis annab neile ilusa roosaka värvuse. Mäestiku lõunajalamil asub Po madalik. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid, mis ääristavad Po madalikku lõunast ja ulatuvad üle terve poolsaare. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia, viimane on Türreeni massiivi osa. Poolsaart ümbritsevad mitmed saarestikud: Toscana, Ponziane, Treniti jne. Lõuna-Itaalias asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv (1281 m) ja Etna (3350 m). Sageli esineb seal ka maavärinaid. 2. Hinda pinnamoe mõju majandusele (põllumajandusele,
need tekitada kopsu põletikukolde. Alla 0,1 mikromeetrised osakesed võivad jõuda läbi kopsu alveoolide otse vereringesse ja seeläbi teistesse organitesse (http://www.keskkonnainfo.ee/failid/ky/keskkond_tervis.pdf) 2. Kliima Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-Rootsi ja Šotimaa põhjatipp. Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaska lõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Põhja-Atlandi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast Kokkuvõte Norra majandus põhineb suuresti teenindusel, nafta- ja maagaasitootmisel ning kerge- ja rasketööstusel. Traditsioonilised tegevusvaldkonnad on olnud kalapüük ja metsandus. Norra tööstus toetub peamiselt kodumaistele toorainetele ja loodusvaradele nagu nafta, puit, metallid, kala, mets.
võimaliku Prantsusmaa rünnaku eest. Türgi lootis kaitset Venemaa ja Itaalia surve vastu. (Kõik soovivad Prantsusmaa ja Venemaa purustamist ja oma valdusi kaitsa ja tugevdada) 5. Mis kujutas sinu arvates suuremat ohtu Euroopale, kas vastuolud eri ühiskonnakihtide või rahvuste vahel? – Pigem rahvuste vahel, kuna erinevad riigid olid oma vahel liidus, mis näiteks tähendas seda, et konflikt Serbiaga tähendab ka konflikti Venemaaga. 6. Miks on nimetatud Balkani poolsaart 20. sajandi algul Euroopa püssirohutünniks? – Kuna riikide omavahelised liidud vallandasid väiksest konfliktist suure sõja. 7. Nimeta 1900. -1913. aastate olulisemad sõjalised konfliktid. – 1904-1905 Vene – Jaapani sõda. 1905 Revolutsioon Venemaal. 1905-1906 Esimene Maroko kriis Prantsusmaa ja Saksamaa vahel. 1908 Bosnia Kriis. 1911 teine Maroko kriis Prantsusmaa ja Saksamaa vahel (prantsusmaa tahtis Marokot endale, Saksamaa soovis selle iseseisvust)
Varasemate aegade võimsad liustikud on kujundanud ka mitmeid sügavaid jõeorge. Alpides esineb vahel ka lumelaviine. Liustikud moodustavad 2% Alpide pindalast. Alpidest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Nende teravatipulised mäed koosnevad valdavalt dolomiidist, mis annab neile ilusa roosaka värvuse. Mäestiku lõunajalamil asub Po madalik. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid, mis ääristavad Po madalikku lõunast ja ulatuvad üle terve poolsaare. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia, viimane on Türreeni massiivi osa. Poolsaart ümbritsevad mitmed saarestikud: Toscana, Ponziane, Treniti jne. Lõuna-Itaalias asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv (1281 m) ja Etna (3350 m). Sageli esineb seal ka maavärinaid. Itaalia kontuurkaart
Transfeer hotelli. Majutus kolmel järgneval ööl hotellis Kristal***Torremolinoses. Hommikusöök hotellis. Tänase päeva on võimalik veeta rannas puhates, sisseoste tehes ja kuurorti melu nautides. Soovijatel on õhtul võimalik ühineda flamenco etendusele (lisatasu eest). 3. päev VABA PÄEV TORREMOLINOSES SOOVIJATELE VALIKEKSKURSIOON GIBRALTARILE (lisatasu eest) Hommikusöök hotellis. Soovijatega külastame Gibraltari väina põhjarannikul Suurbritannia valduses olevat Gibraltari poolsaart. Gibraltari kaljult avaneb selge ilmaga suurepärane vaade Atlandi ookeanile ja Aafrika mandrile. Gibraltar on kuulus ka oma ahvide poolest. Magot on ainus sabatu liik makaagi perekonnas. Magotid elavad 2 Tuneesias, Alžeerias ja Marokos. Peale selle leidub neid ainukesena Euroopas ka just siin - Gibraltaril. Tagasiteel Gibraltarilt Torremolinosesse peatume jahisadamas Puerto Banusis ja Marbellas.
Valitsust juhib peaminister ning tema kabinet, mis on valitud parlamendi 322- liikmelisest Senatist ja suurema mõjujõuga 630-liikmelisest Saadikutekojast 5 aastaks. Looduslikud tingimused Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Põllumajandus Kliima poolest on Itaalial ideaalsed eeldused põllumajanudse arendamiseks , aga kuna maastik on mägine ja kivine siis on raske seda künda ja tegeletakse peamiselt puuviljade kasvatamisega , põllumajanduse arendamiseks Itaalias on vaja rajada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
