MERISK 6.C Hanna-Liisa Kuusik Rando Kleiman Välimus • Pea, saba ja selg, koos tiibadega on mustad, kõhualune ja tiiva ääred on valged. • Merisk on kiivitajast veidi suurem, pikkus 40–45 cm ja tiibade siruulatus 80–86 cm. • Pikk, kinaveripunane nokk. • Jalad punakaspruunid. • Kaalub 470-560 grammi. Toitumine • Merisk toitub selgrootutest loomadest, ta jahib neid madalas vees või siis nopib neid adruvallidest. • Limustest ning vähkidest keda ta rannalt või madalast veest oma pika nokaga korjab. Paljunemine • Pesa ehitab merisk klibule. Pesa põhi vooderdatakse ühesuurusega väikestest kivikestest. • Pesas on mai alguses 3, harva 4 karedakoorelist hallikaskollast hallide laikude ja mustade tähnide või kriipsukestega kirjut muna.
Taimed · Kokku on rannaniitudelt leitud 390 liiki taimi, mis moodustab 26% kõigist Eesti taimeliikidest. · Kaitstavaid taimeliike kasvab rannaniitudel üle 20. · Nende hulgas käpalised nt: Ruthe sõrmkäpp, rohekas õõskeel, soohiilakas, balti sõrmkäpp, kärbesõis ja harilik käoraamat Linnud · Kurvitsalised: Alpi risla; Naaskelnokk; Mustsaba- vigle; Tutkas; Liivatüll; Punajalg-tilder; Kiivitaja; Merisk; Suurkoovitaja · Hanelised · Värvulised: lamba- hänilane; sookiur; põldlõoke Alpi risla Tutkas Mustsaba- vigle Merisk Suurkoovitaj Naaskelnokk a Liivatüll Putukad, kahepaiksed, (kari)loomad · Kõre e. juttselg-
abistab toidu otsimisel · Jalad lühikesed · Pesitseb tiirude koloonias Alk pesitseb Soome ja Rootsi rannikul; Gotlandi läänerannikul. Läänemerel pesitsevad algid jäävad kohale ka talveks. Merelised linnud Siia kuuluvad need liigid, kes Läänemere alal pesitsevad ja tegutsevad valdavalt mererannikul. Mujal võib aga nendesamade liikide elupaigaline levik olla teistsugune. · Partlased: ristpart, rohukoskel, merivart, tõmmuvaeras. · Tüllaste sugukond: merisk e. meriharakas, liivatüll, meritüll, punajalg-tilder, alpi risla ja naaskelnokk. · Kajaklased: merikajakas, hõbekajakas, tõmmukajakas. · Tiirlased: tutt-tiir, väike tiir, röövtiir, randtiir. · Västriklased: randkiur. Merisk · Kurvitsaline · Erksavärviline · Kõvahäälne · Otsib toiduks karpe · Emalind toidab poegi Punajalg-tilder · Kurvitsalane · Pikakoivaline · Otsib toitu rohuselt rannalt ja mereveest · Poegade eest hoolitseb isaslind
Läänemere kalade (eelkõige räime ja kilu) toidulaua mõne aastaga tühjaks süüa. Meritäht Madutäht Kalad Räim Läänemere tähtsaim püügikala, püütakse aastaringi Kilu Elab Läänemeres kõikjal Püügikala, millest valmistatakse konserve ja vürtsikilu Kaladest veel tursk, lest, merihärg, tuulehaug, makrell jne. Merivarblane Linnud Hank, kivirullija, alk, pardid, kajakad, västrikud, merisk, lauk, luiged jne. Merisk Imetajad Viigerhüljes, hallhüljes, pringel e. Seakala (kuulub delfiinlaste sugukonda) Viigerhülge poeg Pringel Aitäh!!! Sai läbi!
Fifth level 16. Jääkoskel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 17 Kanakull 18. Raudkull 19 Hiireviu 20 Lõopistrik 21 Laanepüü 22. Nurmkana (Põldpüü) 23. Teder 24. Metsis 25. Rukkirääk 26.Lauk 27. Sookurg 28. Merisk 29. Kiivitaja 30. Liivatüll Väiketüll 31. Metskurvits e. nepp 32. Tikutaja rohunepp 33. Punajalg-tilder 34. Vihitaja 35. Metstilder 36. Naerukajakas 37. Kalakajakas 38. Hõbekajakas 39. Merikajakas 40. Randtiir jõgitiir 41. Kodutuvi 42. Kaelustuvi 43. Turteltuvi 44. Kägu 45. Värbkakk 46. Kodukakk 47.Händkakk 48. Kõrvukräts kassikakk
lumilehik, rood-lesiksammal, harilik tmpkaanik, kivi-lhikupar, sale lhikupar, lik- ulmik ja harilik korbik. LINNUD: Hanerahul on kohatud kokku 23 pesitsevat linnuliiki, hel aastal limalt 11. Erinevaid haudepaare on loendatud 14 (aastal 2007) kuni 498 (aastal 1992). 19941997 oli saarel kormoranide koloonia. 1997. aastal hvitasid kormoranides konkurente ngevad kohalikud kalurid pesadel nende munad. See peletas kormoranid ra. Hanerahul pesitsesid 2007. aastal khmnokk-luik, rohukoskel, merisk, kalakajakas, merikajakas, randtiir, linavstrik, hallvares ja metsvint. Samas, niteks 2004. aastal olid haudelinnustikus hbekajakas, jgitiir ja/vi randtiir, hahk, merikajakas, khmnokk-luik, merisk, linavstrik, jkoskel, hallvares. Varem on pesitsemas nhtud peale kormorani veel niteks hallhane ja sinikael-parti. Samuti on sealses linnustikus esindatud ristpart, liivatll ja kivirullija. LOOMAD: Suuremad imetajad klastavad Hanerahu suhteliselt harva. Talvel liiguvad laiult laiule
8)Saksamaa 9)Taani. 2.Nimeta vähemalt 4 Läänemeres kasvavat vetikat. 1)Punavetikas 2)Pruunvetikas 3)Rohevetikas 4)Sinivetikas. 3.Kes on Läänemere hõljumi kõige suurem loom? Vastus:Läänemere kõige suurem hõljumi loom on hallhüljes. 4.Kes on siirde kalad?Nimeta nad. Vastus:Siirde kalad on mage-ja soolasevee kalad.Siirde kalad on räim,tursk ja lest. 5.Nimeta 10 lindu, kes on seotud Läänemerega. Vastus:1)Kurg 2)Naerukajakas 3)Luiged 4)Hahk 5)Merisk 6)Jääkoskel 7)Kajakad 8)Merikotkas 9)Kühmnokk-luik. 6.Kuidas nafta sattumine vette mõjetab sealset elustikku? Vastus:Nafta on võimeline tappa linnu ja rikkuka rannal olevat mulla elistikku kahjustada. 7.Kuidas on ühendatud Läänemerei Atlandi ookeaniga? Vastus:Atlandi ookean on ühendatud Läänemerega väinade abil. 8. Miks kutsutakse rohevetikate vööndit mereloomade lasteaiaks? Vastus:Sest, et väikestel kaladel meeldib rohevetikatesse peituda. 9
väiksemad. Sellised kalaliigid on: kilu, räim, lest ning tursk. Need kalaliigid on Läänemeres väga levinud. Läänemerest püütakse kõige rohkem räime, kilu, lesta ja turska. Läänemeres on väga liigirohke linnustik. Linnustik jaguneb kahte suurde rühma: 1. läbirändavad linnud ja 2. haudelinnud. Läbirändavad linnud on kevaditi teel põhja ja sügiseti lõunasse. Haudelinnud aga jäävad siia pesitsema ja poegi hauduma. Tüüpilised merelinnud on hahk, merisk ja jääkoskel. On ka selliseid linde, keda võib kohata nii järvede kui ka mere ääres. Sellised linnud on kajakad, luiged ja merikotkad. Läänemeres ning selle ääres ei ela just palju imetajaid. Seal elavad hülged, veel elab Läänemere kallastel mügri ehk vesirott ja ondatra. Eestis elab kahte liiki hülgeid: viiger ja hallhüljes. Hülged on imetajad, kes veedavad enamuse oma elust vees
(kahepaiksetaolised Euroopas, Aafrikas, Hiinas roomajad) Stegosaurused 19. Ja 20. sajandil hävinud imetajad ja linnud Liik Leviala Hävimise aeg Päriskänguru Macropus greyi Austraalia 1927 Kariibi munkhüljes (Monachus tropicalis) Kariibi meri 1962 Hobuantiloop Hippotragus leucophaeus LõunaAafrika 1800 Merisk Haematopus maedewaldoi Kanaari saared 1914 Naerukakk (Sceloglaux albifacies) UusMeremaa 1914 Kolmvärvaara (Ara tricolor) Kuuba 1885 Nestelind Parareomysa flammea Hawaii saared 1963 Känguru Mis aitaks vähendada väljasuremist? Vaja on positiivsemaid ja praktilisemaid näiteid ja näidisprojekte. Tuleb tõsta teadlikkust maastike ja üldisemalt bioloogilise mitmekesisuse
Pargi pindala on 630 km². Rahvuspark rajati 1960 põhiliselt selleks, et kaitsta lähisantarktilisi metsi (kõige lõunapoolsemaid Patagoonia ja Kõrg-Andide metsi) ning näidata Beagle'i väina rannikut. Loomad Rahvuspargi territooriumil elab 20 liiki imetajaid ja umbes 90 liiki linde. Kahepaiksed puuduvad täielikult. Imetajad: Linnud: Lendlane kajakas Hiir aurikpart Küülikhamster merisk Rebane kuningrähn Kassiksaarmas papagoi Kobras suurpütt Ondatra lõunakiivitaja Guanako niidu-nösuhani 11 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Tulemaa_saared http://et.wikipedia.org/wiki/Tulemaa http://et.wikipedia.org/wiki/Tulemaa_rahvuspark http://en.wikipedia
Matsalu lahe äärsetel rannaniitudel pesitseb 65 linnuliiki. Iseloomulik on nende hulgas kurvitsaliste suur osakaal. Kurvitsaliste kõrval on arvukad värvulised, kuid nende liike on vähe. Iseloomulike liikidena pesitsevad rannaniitudel kiivitaja ja punajalg-tilder, värvulistest põldlõoke, sookiur ja hänilane. Sagedased haudelinnud on veel niidurüdi, mustsaba-vigle, tutkas, sinikael-part, rägapart ja luits-nokk-part, paljandikel ja madala rohustuga aladel liivatüll ja merisk. Harvem võib pesitsemas kohata suurkoovitajat, niiskemates kohtades tikutajat. Haruldastest linniliikidest võib meil vaid rannaniitudel pesitseda veetallaja. Rannaniidud on oluline elupaik paljudele ohustatud ja kaitsealustele liikidele. sellest biotoobist olenevad pesitsusajal suurel määral või täielikult niidurüdi, tutkas ja veetallaja, vähem naaskelnokk, kivirullija, väiketiir, soopart, sooräts ja randkiur. Valdavalt või ainult
aerjalalised, keriloom, 17. Läänemere rannikul kasvavad taimed. Sinerõigas Liiv-vareskaer Merikapsas Merihumur Merihein 18. Läänemeres elavad kalad ja imetajad ning Läänemerega seotud linnud. kalad: räim, kilu, lest, põhjakala, merihärg, tuulehaug, makrell, nigli, meripühvel, siirdekalad: meriforell, angerjas, lõhe linnud: hahk, kivirullija, alk, Partlased: ristpart, rohukoskel, merivart, tõmmuvaeras. Tüllaste sugukond: merisk e. meriharakas, liivatüll, meritüll, punajalg-tilder, alpi risla ja naaskelnokk. Kajaklased: merikajakas, hõbekajakas, tõmmukajakas. Tiirlased: tutt-tiir, väike tiir, röövtiir, randtiir. Västriklased: randkiur. Kõige liigirikkamalt on Läänemeres esindatud partlased: tuttpart, punapea-part, sinikael-part, rägapart, piilpart, luitsnokk-part, jääkoskel, hallhani, sarvikpütt, tuttpütt. Arvukalt pesitsevad
Rannaniit on mere rannikul soolase vee mõju piirkonnas levivad niidud, kus lained ja kõrgvesi on muutnud mullad soolasteks. Puu- ja põõsarinne enamasti puudub, harva kadakat ja kibuvitsa. Eestis võib kohata saartel ja laidudel ning mandri rannikualadel. Tuleb karjatata, muidu pilliroog vohama ning niidukooslus hävib. Suurim Matsalu looduskaitsealal. Rohuvönd- pilliroog, merihumur,rand-orashein, punane aruhein, randristik. Linnud kurvitsalised,kiivitaja,merisk,hanelised Soostunud niit esinevad nõgudes või madalatel tasandikel. üleminekukooslusteks aruniitude ja madalsoode vahel kasvab mõlemaile kooslustele iseloomulikke taimi. Mullad lubjarikkad ja suviti kuivad -põhjavee tase alaneb. Levinud üle kogu Eesti, eriti aga Lääne-Eestis. TAIMED - sookaske, haaba, saart/paakspuust, pajudest, lodjapuust/ tarnad, soopihl, kullerkupp, pääsusilm/ sammalt. LIND - Sookiur
Selts kanalised – jässaka kehaga, nokk lühike ja tugev. enamuses paigalinnud. Lendavad raskepäraselt, kuna tiivad lühikesed. N. põldvutt, põldpüü, , metsis, teder, laanepüü, rabapüü, nurmkana, paabulind, jahifaasan Selts kurelised – tiivad nõrgalt arenenud, jalad enamikul pikad, nokk lühikesevõitu ja tugev. Enamasti halvad lendajad, v.a. kured. N. vesikana, rukkirääk, sookurg, suurtrapp, kroonkurg. Selts kurvitsalised – sulestik tihe ja veekindel N. liivatüll, kiivitaja, merisk. Selts tuvilised – N. kõrbepüü, kaelustuvi, kodutuvi, turteltuvi Selts papagoilised – neil on ronijalad, 1. ja 4. varvas vastanduvad 2. ja 3.-le. N. hallpapagoi ehk jako, amatsoonpapagoid Selts käolised – ka ronijalg. Paljud pesitsusparasiidid N. kägu. Selts kakulised – lühike tugev nokk, tugevad küünised, öise eluviisiga. Sulestik pehme ja kohev, lendamine kahinata. Kael võimaldab keha pööramata vaadata igas suunas. N. kassikakk, kodukakk, kõrvukräts
-tugev nokk, mis abistab toidu otsimisel -jalad lühikesed -pesitseb tiirude koloonias Alk pesitseb Soome ja Rootsi rannikul, Gotlandi läänerannikul. Läänemerel pesitsevad algid jäävad kohale ka talveks. Merelised linnud Siia kuuluvad need liigid, kes Läänemere alal pesitsevad ja tegutsevad valdavalt mererannikul. Mujal võib aga nendesamade liikide elupaigaline levik olla teistsugune. Partlased: ristpart, rohukoskel, merivart, tõmmuvaeras Tüllaste sugukond: merisk e. meriharakas, liivatüll, meritüll, punajalg-tilder, alpi risla, naaskelnokk Kajakalised: merikajakas, hõbekajakas, tõmmukajakas Tiirlased: tutt-viir, väike tiir, röövtiir, randtiir Västriklased: randkiur Merisk Punajalg-tilder -kurvitsaline -kurvitsaline -erksavärviline -pikakoivaline
Selts kanalised jässaka kehaga, nokk lühike ja tugev. enamuses paigalinnud. Lendavad raskepäraselt, kuna tiivad lühikesed. N. põldvutt, põldpüü, , metsis, teder, laanepüü, rabapüü, nurmkana, paabulind, jahifaasan Selts kurelised tiivad nõrgalt arenenud, jalad enamikul pikad, nokk lühikesevõitu ja tugev. Enamasti halvad lendajad, v.a. kured. N. vesikana, rukkirääk, sookurg, suurtrapp, kroonkurg. Selts kurvitsalised sulestik tihe ja veekindel N. liivatüll, kiivitaja, merisk. Selts tuvilised N. kõrbepüü, kaelustuvi, kodutuvi, turteltuvi Selts papagoilised neil on ronijalad, 1. ja 4. varvas vastanduvad 2. ja 3.-le. N. hallpapagoi ehk jako, amatsoonpapagoid Selts käolised ka ronijalg. Paljud pesitsusparasiidid N. kägu. Selts kakulised lühike tugev nokk, tugevad küünised, öise eluviisiga. Sulestik pehme ja kohev, lendamine kahinata. Kael võimaldab keha pööramata vaadata igas suunas. N. kassikakk, kodukakk, kõrvukräts Selts öösorrilised N
veeloomade elupaigad. Pruunvetikad kuni 30 m sügavusel. Veel sügavamal punavetikad. Läänemere loomastik · Kalad: räim ehk heeringa kääbus-alaliik, kilu, tursk, lest, emakala, merihärg, mudilad, merivarblane, tuulehaug jne. 14 · Siirdekalad: meriforell, lõhi, angerjas · Linnud: merelindudest hahk, kivirullija, alk. Teised linnud võivad mujal pesitseda ka väljaspool rannikuid: merisk, naaskelnokk, merikajakas, randtiir, liivatüll jt. Palju mageveelinde ka rannikuil. · Imetajad: viigerhüljes, hallhüljes, pringel. NÕMMED JA LIIVIKUD. VÄIKEELUPAIGAD NÕMMED JA LIIVIKUD Primaarselt või sekundaarselt kujunenud elupaigad liivapinnasel. Primaarne ainult rannikutel, kallastel liivastel setetel (tuiskliivade kinnistumine, kus arenevad nõmmed ja nõmmemetsad). Kõik sisemaa liivikud ja nõmmed on tänapäeval sekundaarse tekkega: eelkõige põlendikud, kus maakamara
inimmõju häiringu hindamiseks. Simulatsioonimudelid. SODA Külastuskoormuse loodust häiriva mõju demonstreerimiseks on loodud mitmeid erinevate uuringutega seotud simulatsioonimudeleid (Bennett et al. 2008). Loodud mudelid on seotud konkreetsete liikidega konkreetsetes püsivates spetsiifilistes tingimustes: Euroopa öösorr (Langston et al. 2007), merelindude kolooniad (Beale 2007), kahlajad ja veelinnud (West ja Caldow 2006) ja merisk (Goss-Custard et al. 2006). Häirimist põhjustavate tegevuste simulatsioon (SODA) on ruumiline konkreetse indiviidi põhine mudel, mis on kavandatud paindliku ja iseloomustava vahendina, et uurida antropogeense häirimise ruumilise ja ajalise mustri mõju elustikule (Bennett et al. 2008). Kuna SODA mudel on ruumiliselt konkreetne kasutatakse järgmiste lähteandmetega kaarte: • elupaigalaikude tüüp; • elupaigalaikude suurus;
annaabi.ee 
