Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"teisendamine" - 269 õppematerjali

teisendamine - pank kaasab lühiajalisi hoiuseid ja annab need siis pikaajaliste laenudena välja, rahuldades nii klientide laenuvajadused ning võttes riski enda kanda.
thumbnail
1
doc

Teisendamine

Pikkuseühikute korral kehtivad järgmised seosed: 1 km = 1000 m 1 m = 0,001 km 1 m = 10 dm 1 dm = 0,1 m 1 dm = 10 cm 1 cm = 0,1 dm 1 cm = 10 mm 1 mm = 0,1 cm Pindalaühikute korral kehtivad järgmised seosed: 1 km2 = 100 ha 1 ha = 0,01 km2 1 ha = 100 a 1 a = 0,01 ha 1 a = 100 m2 1 m2 = 0,01 a 1 m2 = 100 dm2 1 dm2 = 0,01 m2 1 dm2 = 100 cm2 1 cm2 = 0,01 dm2 1 cm2 = 100 mm2 1 mm2 = 0,01 cm2 Ruumalaühikute korral kehtivad järgmised seosed: 1 m3 = 1000 dm3 1 dm3 = 0,001 m3 1 dm3 = 1000 cm3 1 cm3 = 0,001 dm3 1 cm3 = 1000 mm3 1 mm3 = 0,001 cm3 1 liiter = 1 dm3 1 m3 = 1000 l Kaaluühikute korral kehtivad järgmised seosed: 1 t = 10 ts ...

Matemaatika → Matemaatika
146 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Teisendamine

Eesliited Tähis Nimetus Suurusjärk Y jotta 1 000 000 000 000 000 000 000 000 Z zetta 1 000 000 000 000 000 000 000 E eksa 1 000 000 000 000 000 000 P peta 1 000 000 000 000 000 T tera 1 000 000 000 000 G giga 1 000 000 000 M mega 1 000 000 k kilo 1 000 h hekto 100 da deka 10 d detsi 0,1 c senti 0,01 m milli 0,001 mikro 0,000001 n nano 0,000000001 p piko 0,000000000001 f ...

Matemaatika → Matemaatika
45 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Ühikute teisendamine

Ühikute teisendamine. Spikker Pikkusühikud: kilomeeter (km); meeter (m); detsimeeter (dm); sentimeeter (cm); millimeeter (mm) Pea meeles! 1 km = 1000 m = 103 m 1 m = 0,001 km = 10-3 km 1 m = 10 dm 1 dm = 0,1 m 1 m = 100 cm 1 cm = 0,01 m = 10-2 m 1 cm = 10 mm 1 mm = 0,1 cm 1 m = 1000 mm 1 mm = 0,001 m = 10-3 m Näiteid: 2,5 km = 2,5 x 1000 m Selgitus: 1 km = 1000 m = 2500 m Selgitus: 1 m = 1000 mm, st 1 13 mm = 13 x 0,001 m mm = 0,001 m = 0,013 m Selgitus: 1 m = 100 cm, st 1 cm 8,5 cm = 8,5 x 0,01 m = = 0,01 m 0,085 m Massiühikud: gramm (g), kilogramm (kg), tsentner (ts) ja tonn (t) Pea meeles! 1 kg = 1 000 g 1 ts = 100 kg = 100 000 g 1 t = 1 000 kg 1 t = 10 ts = 1 000 kg 1 t = 10 ts = 1000 kg = 1 000 000 g Pindalaühikud: ruutmillimeeter (mm2); ruutsentimeeter (cm2); ruutdetsimeeter (dm2); ruutmeeter (m2); aar (a); hektar (ha); ruutkilomeet...

Matemaatika → Matemaatika
80 allalaadimist
thumbnail
3
pptx

Ühikute teisendamine

Ühikute teisendamine 1 km = 1000 m = 103 m 1 m = 10 dm 1 m = 100 cm 1 cm = 10 mm 1 m = 1000 mm 1 m = 0,001 km = 103 km 1 dm = 0,1 m 1 cm = 0,01 m = 102 m 1 mm = 0,1 cm 1 mm = 0,001 m = 103 m

Matemaatika → Matemaatika
19 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Jagamine ja teisendamine.

Jagamine 2 arvuga. 1. 1) 8892:36= 2) 350980:805= 3) 170051:0= 4) 4900000:70000= 5) 302364:148= 2. Teisendamine. 1) 600 Cm= m 2) 20dm= m 3) 3km= cm 4) 300mm= dm 5) 8000cm= m 6) 20dm= cm 7) 10dm= mm 8) 5000m= dm

Matemaatika → Matemaatika
36 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ühikute teisendamine matemaatikas.

Ühikute teisendamine. Spikker 1 liiter = 1 kuupdetsimeeter 1 l = 1 dm3 Pikkusühikud: kilomeeter (km); meeter (m); detsimeeter (dm); sentimeeter (cm); millimeeter (mm) 1 milliliiter = 1 kuupsentimeeter 1 ml = 1 cm3 1 km = 1000 m = 103 m 1 m = 0,001 km = 10-3 km 1 m = 10 dm 1 dm = 0,1 m 1 m = 100 cm 1 cm = 0,01 m = 10-2 m 1 cm = 10 mm 1 mm = 0,1 cm 1 m = 1000 mm 1 mm = 0,001 m = 10-3 m Näiteid: 2,5 km = 2,5 x 1000 m = Selgitus: 1 km = 1000 m 2500 m Selgitus: 1 m = 1000 mm, st 1 mm = 13 mm = 13 x 0,001 m = 0,001 m 0,013 m Selgitus: 1 m = 100 cm, st 1 cm = 0,01 Ajaühikud: ööpäev; tund (h); minut (min); sekund (s) 8,5 cm = 8,5 x 0,01 ...

Matemaatika → Matemaatika
90 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Trigonomeetriliste avaldiste teisendamine

Trigonomeetriliste avaldiste teisendamine Trigonomeetria põhivalemid sin 2 + cos 2 = 1 sin tan = cos 1 1 + tan = 2 cos 2 cos cot = sin Taandamisvalemid Taandamisvalemite rakendamiseks piisab järgmise reegli teadmisest: nurkade - , + ja 2 - korral teiseneb nende siinus avaldiseks sin , koosinus avaldiseks cos ja tangens avaldiseks tan , mille ees olev märk ("+" või "-") sõltub sellest, milline on vastavalt siinuse, koosinuse või tangensi märk veerandis, kuhu kuulub esialgne nurk - , + ja 2 - Märgi määramisel loetakse nurk teravnurgaks. Kui nurk on kirjutatud kujul / 2 ± või 3 / 2 ± , siis muutub, sin cos tan cot cos sin cot tan. märgi määramise reegel jääb endiseks. Trigonomeetriliste funktsioonide märgid + ...

Matemaatika → Matemaatika
26 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Taandamine

MÕISTED: naturaalarv, harilik murd, selle lugeja ja nimetaja, lihtmurd, liigmurd, segaarv. 7 14 2 3 Esita naturaalarv hariliku murruna 7 = = = ... või 7 = 6 = 6 = .... nii nagu 1 2 2 3 ülesandes parajasti vaja on 17 2 Teisenda liigmurd segaarvuks = 3 . 5 läheb 17-sse 3 korda, see on täisosa, üle jääb 2, 5 5 see on uus lugeja ja nimetaja jääb samaks 2 5 3 + 2 17 Teisenda segaarv liigmurruks 3 = = 5 5 5 Taandamine ­ murru lugeja ja nimetaja jagamine ühe ja sama arvuga ( 2-ga jaguvad paarisarvud; 3-ga jaguvad arvud, mille ristsumma jagub 3-ga; 5-ga jaguvad arvud, mis lõpevad 0 või 5-ga; 10-ga jaguvad arvud, mis lõpevad 0-ga) 18 ...

Matemaatika → Matemaatika
19 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Funktsiooni teisendamine (valmis harjutus)

ÜLESANNE 3 FUNKTSIOONI TEISENDAMINE Teisenda funktsioon f(x) järgmistele kujudele ja tee igaühe kohta graafik. y=6x^2+5x-4 a=2 1. f(x)= 6*x^2+5*x-4 2. f(-x)=6*((-x)^2)+5*(-x)-4 3. -f(x)=-(6*x^2)-(5*x)+4

Matemaatika → Matemaatika
108 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Valemite teisendamine - muutujate avaldamine

1.2 VALEMITE TEISENDAMINE JA MUUTUJATE AVALDAMINE Valem on matemaatiliste märkide abil esitatud väide. Kuna matemaatika ja füüsika kursuses õpitakse väga erinevaid valemeid, siis tuleb tihti valemeid teisendada sobivale kujule, et avaldada nendest muutuja. Näide 6. Leiame voolutugevuse väärtuse amprites, kui toitepinge U = 12 V ja takistus ahelas R = 2 oomi. Lahendus. Ohmi seadusest U = IR avaldame voolutugevuse I. Selleks tuleb jagada valemis mõlemad pooled läbi suurusega R, sest see on voolutugevuse I kordajaks. U Saame: =I. R Võrduse pooli võib vahetada ilma märki muutmata. U Saame võrduse: I = . R 12 Arvutame voolutugevuse väärtuse: I = = 6 (A). ...

Matemaatika → Matemaatika
236 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

ARVUTAMINE JA ALGEBRALINE TEISENDAMINE

ARVUTAMINE JA ALGRBRALINE TEISENDAMINE Esmalt oleks vaja tuletada meelde järgmised valemid ja reeglid: Tähega N tähistatakse naturaalarvude hulka, st. arvud, mida saame loendamise teel (1, 2, 3, …..). Vahel arvatakse ka arv 0 naturaalarvude hulka. Tähega Z tähistatakse kõikide täisarvude hulka (… -3, -2, -1, 0, 1, 2, 3, 4, …) Tähega Q tähistatakse kõikide ratsionaalarvude hulka. Tähega I tähistatakse kõikide irratsionaalarvude hulka (mitteperioodilised lõpmatud kümnendmurrud). Tähega R tähistatakse kõikide reaalarvude hulka. R  Q  I 1) Arvu aste. a) a n  a  a  ......... a   a, kui n  N n tegurit b) a  a  a m  n m n Näide: x 8  x 5  x13 c) a m : a n  a m n Näide: y 9 : y 3  y 6 d) a n  b n  a  b  n Näide: x 5  y 5  xy  ...

Matemaatika → Matemaatika
4 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Numbrisüsteemid

1.Mis on kümnendsüsteemi esimesed neli numbrijärku?  Üks  Kümme  Sada  Tuhat 2.Mis on kahendsüsteemi esimesed viis numbrijärku?  1  01  10  11  001 3. Mis on neljandsüsteemi suurim ja väikseim arv?  Väikseim 0  Suurim 3 4. Mis on kuueteistkümnendsüsteemi suurim ja väikseim arv? Väiksem 0 ja suurim 9 5. Teisenda kahendsüsteemist, kümnendsüsteemi. (Korrutamine 0ga ei ole välja toodud, kuna vastus ikka 0) 10112 = (1x23)+(1x21)+(1x20)=8+2+1=1110 1010112 = (1x25)+(1x23)+(1x21)+(1x10)=32+8+2+1=4310 11101112 = (1x26)+(1x25)+(1x24)+(1x22) +(1x21) +(1x20)=64+32+16+4+2+1=11910 101010102 =(1x27)+ (1x25)+ (1x23)+ (1x21)=128+32+8+2=17010 6. Teisenda kümnendsüsteemist kahendsüsteemi. 3710 = 37 I 2 I 1 18 I 2 I 0 9I2I1 4I2I0 2 I 2 I 1 =1001012 6310 = 63 I 2 I 1 31 I 2 I 1 15 I 2 I 1 7I2I1...

Mehhatroonika → Tööstustehnoloogia
19 allalaadimist
thumbnail
0
py

Celsiuse skaala temperatuuri teisendamine fahrenheitidesse

docstxt/14434415352797.txt

Informaatika → Informaatika
2 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

NURKADE TEISENDAMINE KUUEKÜMNEDSÜSTEEMI JA VASTUPIDI EXCELIS

EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Kristi Ruul INFOTEHNOLOOGIA GEODEESIAS COMPUTER TECHNOLOGY IN GEODESY Laboratoorne töö Geodeesia, maakorraldus ja kinnisvara planeerimise õppekava Juhendaja: Lektor: Kristina Türk Tartu 2017 PRAKTIKUM NR 1: NURKADE TEISENDAMINE KUUEKÜMNEDSÜSTEEMI JA VASTUPIDI EXCELIS Kasutatud töövahendid: Töö vormistamisel on kasutatud arvutis olevaid programme: Morzilla Firefox, Microsoft Word, Paint ja Excel. Töö teostamisel on kasutatud internetiühendusega arvutit ja kalkulaatorit. Töö eesmärk: Antud praktilise töö eesmärgiks on tutvuda Execeli erinevate võimalustega. Selle käigus rombi arvutamine, nurkade teisendame nii kuuekümnendsüsteemi kui ka kümnendsüsteemi. Töö käigus õppin paremini kasutama Excelit

Geograafia → Geodeesia
6 allalaadimist
thumbnail
7
odt

ARVUSÜSTEEMID

SINDI GÜMNAASIUM MATEMAATIKA Kenneth Rääk 10a ARVUSÜSTEEMID Referaat Juhendaja: Tatjana Viks Sindi 2017 Sisukord 1. Arvusüsteemid 1.1 Erinevate arvusüsteemide arvude teisendamine kümnendesüsteemi 1.2 Kümnendsüsteemi arvude teisendamine erinevatesse arvusüsteemidesse 2. Positsiooniline arvusüsteem 3. Vanaaegsed arvusüsteemid 4. Kasutatud allikad 1. Arvusüsteemid Arvusüsteem ehk numeratsioonisüsteem on võtete ja sümbolite kogum, mis võimaldab arve ühesel viisil nimetada ja tähistada. Tuntumad arvusüsteemid on positsioonilised arvusüsteemid ja Rooma numbrid. 1.1 Erinevate arvusüsteemide arvude teisendamine kümnendsüsteemi Kaasajal omab erilist tähtsust kümnendsüsteemi kõrval kahendsüsteem.

Matemaatika → Matemaatika
4 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Kiiruse arvutamine, graafik

Jaagup pidi autoga läbima teelagunemise tõttu remondis oleva 10 km pikkuse teelõigu. Kiirusepiirangud oli kehtestatud järgmiselt: 1) 2,5 km pikkusel lõigul võis sõita kiirusega 50 km/h, 2) 1000 m ulatuses võis sõita kiirusega 30 km/h, 3) 2500 m pikkuselt oli kiirusepiirang 50 km/h, 4) ülejäänud teeosa läbis auto kiirusega 60 km/h. a) Kui palju aega kulus autol 10 km läbimiseks? V=s/t 1) t= s/v , t1= 2,5/50 = 0.05h 2) t2= 1/30= 0.03h 3) t2=0,05h 4) s4=10- 2,5-1,-2,5 = 4km , t = 4/60 = 0,06h t kogu = 0.05+0.03+0.05+0.06 = 0.19h = 12min b) Koosta teelõigu läbimist kajastav teepikkuse (km) ­ aja (min) graafik. ) Kui suureks kujunes auto keskmine kiirus kogu teelõigu läbimisel? Andmed : t kogu = 12min = 0.2h s kogu = 10km __ V=? Lahendus : V=s/t V = 10 / 0.2 = 50km/h

Füüsika → Füüsika
20 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Kahendsüsteemi powerpoint esitlus

Loendamine · Kahendsüsteemis toimub arvude loendamine järgmiselt: 0, 1, 10, 11, 100, 101, 110, 111, 1000, 1001 jne · Mitmekohalist arvu tuleb lugeda nii, nagu iga koht oleks eraldi number ­ näiteks: 10 tuleb lugeda "üks, null", mitte "kümme" · Kuna kasutada saab ainult kahte sümbolit, siis juba kümnendsüsteemse arvu 2 esitamiseks tuleb kasutada mõlemat: 10 Kümnendsüsteemi ja kahendsüsteemi arvude vaheline seos Täisarvu teisendamine kahendsüsteemist kümnendsüsteemi · Seleks tuleb numbrimärgid korrutada vastava järgukaaluga: ­ 10 2 = 1*21 + 0*20 = 2 10 ­ 1101 2 = 1*23 + 1*22 + 0*21 + 1*20 = 1310 ­ 1111100111 2 = 1*29 + 1*28 + 1*27 + 1*26 + 1*25 + 0*24 + 0*23 + 1*22 + 1*21 + 1*20 = =99910 Täisarvu teisendamine kümnendsüsteemist kahendsüsteemi · Selleks tuleb arvuga 2 täisarvuliselt jagada ning saadav arv moodustub jääkidest. Arv

Matemaatika → Matemaatika
16 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ühtlane sirgjooneline liikumine. Keskmine kiirus.

10. klassi füüsika töö, töös leidub: nihkevektor, kehade kiirus, teisendamine Lahendamata!

Füüsika → Füüsika
60 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Füüsika põhikooli põhivara

läbimisel prismast, tumeda pinna soojenemine valguse toimel, ujumine, elektrivoolu magnetiline toime, valgusemurdumine, inerts, soojuspaisumine, hõõrdumine, päikese varjutus, puu okste härmatumine, 2 FÜÜSIKALISED SUURUSED : peegeldumisnurk, valgusekiirus, voolutugevus, rõhumisjõud, optiline tugevus, pindala, rõhk, pinge, takistus, erisoojus FÜÜSIKALISED MÕÕTERIISTAD : kaalud, manomeeter, nihik, ampermeeter, termomeeter, dünamomeeter, voltmeeter, 3 TEISENDAMINE 110kv= 110 000V 220dm3= 0.22m3 100mA=0,1A 90km/h=25m/s 1,5A=1500Am 0,5km2=500 000m2 1500=1,5k 1,5V=1500mV 15dm3= 0.015m3 2k = 2000 1 FÜÜSIKALISED SUURUSED,TÄHISED, MÕÕTÜHIKUD optiline tugevus, D, dpt voolutugevus, I, 1A fookuskaugus, F, 1m võimsus, N, 1W takistus, R, 1 jõud, F, 1N energia, A, 1J võnkeperiood, T , 1s töö, A, 1J 1 FÜÜSIKALISED FAKTID

Füüsika → Füüsika
57 allalaadimist
thumbnail
10
xls

Excel funktsioonid

summa 3,9 3,9 Märkad erinevust? SEEGA Kui arvu vaja ümardada, kasuta ROUND funktsiooni. Ümardamine 5 sendi täpsusega funktsiooniga MROUND Tagastab arvu, mis on ümardatud ümardusaluse l 23,56 Multiple väärtus on 0,05 45,21 Mõned põhiühikud Mõõtühikute teisendamine Funktsioon CONVERT Meeter "m" Maamiil "mi" Convert(arv;ühikust;ühikusse) Meremiil "Nmi" Teisenda Toll "in" 4 päeva tundideks Jalg "ft"

Informaatika → Inseneriinformaatika
214 allalaadimist
thumbnail
17
pptx

Elektromagnetiline induktsioon esitlus

Margo Martis Jaanika Orav Elektromagnetiline induktsioon Mõiste- Elektromagnetiline induktsioon Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes indutseerub (tekib) elektromotoorjõud (emj.). Selle füüsikalise nähtuse avastas inglise füüsik Michael Faraday 1831. aastal. Kordamine/arvutus E=Blv(sin) E indutseeritav emj. voltides (V) B magnetvootihedus e. induktsioon teslades (T) l juhtme aktiivpikkus meetrites (m) v juhtme liikumiskiirus magnetvälja suhtes m/s juhtme liikumissuuna ja välja jõujoonte vaheline nurk 1. Magnetväljas, mille induktsioon on 0,8T liigub risti jõujoontega 20cm pikkune sirge juhe kiirusega 3 m/s. Arvuta indutseeritav elektromotoorjõud (edaspidi emj). 2. Magnetväljas, mille induktsioon on 0,3T liigub juhe kiirusega 9 m/s risti jõujoontega. Juhtmes indutseeritakse emj 1,2V. Kui pikk on see juhe? 3. Lennuki tiibade siruulatus on 12m. Maa magnetvälja magneti...

Füüsika → Füüsika
37 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Murdude teisendamine ühenimelisteks; murdude võrdlemine; liigmurrud ja segaarvud.

6. kl matem (Murdude teisendamine) Murdude teisendamine ühenimelisteks; murdude võrdlemine; liigmurrud ja segaarvud. Vali, millised arvud sobivad antud murdude ühiseks nimetajaks: a) 5/8 ja 3/10 2 10 40 60 80 Nende murdude vähim ühine nimetaja on: b) 3/2; 7/8 ja 1/4 1 4 8 12 48 Nende murdude vähim ühine nimetaja on: Otsusta, kas murrud on õigesti ühenimeliseks teisendatud: 2/3 = 6/12 ja 1/4 = 3/12 7/5 = 42/30 ja 5/6 = 25/30 11/20 = 33/60 ja 9/10 = 45/60 8/12 = 2/3 ja 9/36 = 1/3 2/5 = 12/30, 7/10 = 21/30 ja 4/15 = 8/30 Võrdle murde: 2/3 10/15 7/8 3/4 4/3 5/7 12/24 18/36 5/6 8/11 Teisenda liigmurd segaarvuks: 11/3 = 51/5 = 13/2 = 38/7 = 40/8 = 23/6 = 83/30 = Teisenda segaarv liigmurruks: 1 3/5 = 2 4/7...

Matemaatika → Matemaatika 6. klass
23 allalaadimist
thumbnail
3
doc

TRIGONOMEETRIA VALEMID

Kahekordse nurga siinus, koosinus, tangens ja kootangens. sin 2 =2sin cos cos 2 =cos2 - sin 2 cos 2 = 2 cos2 -1 cos 2 = 1- 2 sin 2 tan 2 = 2 tan / (1 - tan 2 ) cot 2 = cot2 - 1/ (2cot ) Poolnurga trigonomeetrilised funktsioonid. cos2 (/2) + sin2 (/2) = 1 cos2(/2) - sin 2(/2) = cos Liites võrduste mõlemad pooled: 2cos2(/2) = 1 + cos Lahutades: 2sin 2(/2) = 1 - cos järelikult: cos2 (/2) = 1 + cos (/2) sin 2/2) = 1 - cos (/2) Trigonomeetriliste funktsioonide summa ja vahe teisendamine korrutiseks. sin + sin = 2sin( + ) /2 cos( - ) /2 sin - sin = 2cos( + ) /2 *sin( - ) /2 cos + cos =2cos( +) /2 *cos( -) /2 cos ­ cos = -2sin( + ) /2 *sin( - ) /2 tan + tan = sin( + ) / (cos*cos) tan ­ tan = sin( - ) / cos*cos) Trigonomeetriliste funktsioonide korrutise teisendamine summaks. sin*sin = 0,5[cos( - ) ­ cos( + b)] cos*cos = 0,5[cos( + ) + cos( - )] sin*cos = 0,5[sin( + ) + sin( - )] Huvitavaid lisavalemeid. 1 + cos = 2cos2 (/2) 1 ­ cos = 2sin 2(/2) cos + sin = 2cos( - 45°)

Matemaatika → Matemaatika
639 allalaadimist
thumbnail
15
pdf

Üldine

li k nii, ii et ta jaguks kolmega · Näide: ­ 2,9 2,9·10 103 ­ 42·10-6 Kümnendeesliited · T tera 1012 triljon · G giga 109 miljard · M mega 106 miljon ilj · k kilo 103 tuhat · m milli 10-3 tuhandik · mikro 10-6 miljondik · n nano 10-99 miljardik ilj dik · p piko 10-12 triljondik Ühikute teisendamine · Suurema ühiku teisendamisel väiksemaks tuleb nihutada koma p paremale · Väik Väiksema ühik ühiku tteisendamisel i d i l suuremaks tuleb nihutada koma vasakule Elektriahelate koostisosad · Takisti · Kasutatakse ahelates voolu piiramiseks ja pinge alandamiseks · Jaotatakse püsi- ja muuttakistiteks Elektriahelate koostisosad · Kondensaator · Põhiliselt kasutatakse ära kondensaatori

Tehnika → Elektrotehnika
118 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Arvutus ja aruandlus (hinnakalkulatsioon jms.)

Teisendamine Tootenimetus PORGANDITORT TOORJUUSTUKREEMIGA Tootekogus 10 kg Pooltoodete / Originaalretsept Originaalretsept Tooteretsept, kg-des Toorainenimetus (dl, ml, sl, tl jne.) Kg-des 100 tk / 10 kg-le Biskviit Jahu 4 dl. 0,240 kg. 2,400 kg. Küpsetuspulber 2 tl. 0,008 kg. 0,080 kg. Suhkur 2,2 dl. 0,200 kg. 2 kg. Vanillisuhkur 2 tl. 0,006 kg. 0,060 kg. Õli 1,1 dl. 0,100 kg. 1 kg. Muna 4 tk. 0,200 kg. 2 kg. Sool Näpuots u. 0,001 kg. u. 0,010 kg. Porgand n tk. 0,500 kg. 5 kg. Kokku - 1,255 kg. 12,550 kg. Väljatulek - 0,251 kg. 2,5...

Toit → Toidutehnoloogia
7 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Matemaatika põhivalemid

tan 2 = sin 2 = 2 sin cos cos 2 = cos 2 ­sin 2 1 - tan 2 1 - cos = 2 sin 2 1 + cos = 2 cos 2 2 2 tan Liitmisvalemid ) = sin ) = sin ) = cos ) = cos Korrutise teisendamine summaks Trigonomeetrilised põhivõrrandid x = ( - 1) arcsin m + n n sin x = m, , nZ ± arccos m + 2n cos x = m, x= ,nZ tan x = m, x = arctan m + n , nZ arc cot m + n cot x = m, x= , nZ

Matemaatika → Matemaatika
21 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Elektrivool õp lk 26-45 kokkuvõte

Elektrivool õp lk 26-28 Elektrivooluks nim laetud osakeste korrapärast e. suunatud liikumist. Elektrivoolu tekkimiseks on vaja *vabade laetud osakeste olemas olu *elektrivälja ,mis tekkida jõu pannes laetud osakesed liikuma. Elektrivool tekkib suletud vooluringis. Positiivsed laetud osakesed liiguvad negatiivselt laetud osakeste poole. Elektrivool metallides ja elektrolüütides õp lk 29-31 Metallides on laengukandjaks elektronid .metallid moodustavad kristallvõre e. ruumvõre. Seal asetsevad positiivsed aatomid mille vahel on vabad elektronid mis on tuumaga sideme kaotaud. Vabad elekt liiguvad korrapäratult kui aga tekkida võib elektriväli siis hakkavad elektronid korrapäraselt liikuma. Elektrolüütideks nim soolade, hapete vesilahuseid .seal on laengute kandjad ioonid Aine lahustumisel tekkivate ioonide protsessi nim Elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks ioonide arv määrab ära Elektrolüütide elektrijuhtivuse. Elektrivoolu toimed õp lk 32-...

Füüsika → Füüsika
26 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ühikute vahelised seosed

Ühikute teisendamine Ühikute eesliited: Eesliide Tähis Kordsus Näide Näiteteisendus giga- G 109 GHz; GW 1,5 GHz = 1,5×109 Hz mega- M 106 MW;MHz 100 MW = 100×106 W = 108 W kilo- k 103=1000 km; kV 22 km = 22×103 m = 22000 m hekto- h 102=100 hPa; 960 hPa = 960×102 hPa = 96000 Pa põhiaste 100=1 m, A, V 12 m = 12 m detsi- d 10-1=0,1 dm 15 dm = 15×10-1 m = 15×0,1 m =1,5 m senti- c 10-2=0,01 cm 1,3 cm = 1,3×10-2 m = 1,3×0,01 m=0,013 m milli- m 10-3=0,001 mm; mV 215 mV = 215×10-3 V = 215×0,001 V = =0,215 V mikro- µ 10-6 µV; µm 2,5 µm = 2,5×10-6 m nano- n 10-9 nm; nV 4 nC = 4×10-9 C Võime asendada 1 cm = 10-2 × 1m = 0,01 × 1 m =...

Füüsika → Füüsika
151 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Teooria kontrolltöö 2 (Variant A)

1. Kahemuutuja funktsiooni integraalsumma ja kahekordse integraali definitsioonid. Kahekordse integraali geomeetriline sisu. 2. Kahekordse integraali omadused (põhjendusi ei küsi). 3. y- ja x-telje suhtes regulaarsed piirkonnad. Kahekordse integraali esitus kaksikintegraalina y- ja x-telje suhtes regulaarsete piirkondade korral. Millal nimetatakse piirkonda regulaarseks? 4. Muutujate vahetus kahekordse integraali all. Kahekordse integraali teisendamine polaarkoordinaatidesse (esitada vastav valem tuletamata). 5. Kolmemuutuja funktsiooni integraalsumma ja kolmekordse integraali definitsioonid. 6. Kolmekordse integraali omadused (põhjendusi ei küsi). 7. Kolmekordse integraali esitamine kolmikintegraalina. 8. Muutujate vahetus kolmekordse integraali all. 9. Silinderkoordinaadid ja nende seosed ristkoordinaatidega. Kolmekordse integraali teisendamine silinderkoordinaatidesse (esitada vastav valem ilma tuletamata). 10

Matemaatika → Matemaatiline analüüs 2
24 allalaadimist
thumbnail
41
pdf

Valemid ja õ petusesõnad 6.klassile

SEKTORDIAGRAMM TEEMADE JÄRJEKORD: 1. Murd 21.Harilike murdude korrutamine 2. Murd 22.Lihtmurdude korrutamine 3. Lihtmurd 23.Lihtmurdude korrutamine 4. Liigmurd 24.Harilike murdude korrutamine täisarvuga 5. Segaarv 25.Harilike murdude korrutamine segaarvuga 6. Liigmurru teisendamine segaarvuks 26.Segaarvu korrutamine täisarvuga 7. Murru taandamine 27.Segaarvu jagamine lihtmurruga 8. Murdude teisendamine ühenimelisteks 28.Segaarvu jagamine täisarvuga 9. Näide: Murdude teisendamine ühenimelisteks 29.Murru jagamine naturaalarvuga 10.Murdude võrdlemine 30.Lihtmurru jagamine 11.Ühenimeliste murdude liitmine 31.Mis on protsent? 12.Segaarvude liitmine ja lahutamine 32

Matemaatika → Algebra I
22 allalaadimist
thumbnail
13
pdf

Tehted ratsionaalarvudega

(loe: null koma kaheksa, kolm perioodis); Null perioodilise kümnendmurru perioodina Perioodi null võib jätta kirjutamata. Näited : 2 1) = 0,4000... = 0,4(0) = 0,4; 5 48 2) = 0,0768000... = 0,0768(0) = 0,0768; 625 Järeldus : Ei ole õige kirjutada = 3,14, kuna 3,14 = 3,14(0) 3,14159... Õige on: 3,14, või = 3,14... . Perioodilise kümnendmurru teisendamine harilikuks murruks geomeetrilise rea abil Iga perioodiline kümnendmurd on vaadeldav perioodi ees seisva lõpliku kümnendmurru ja lõpmatult kahaneva geomeetrilise jada summana. See asjaolu võimaldab teisendada perioodilist kümnendmurdu harilikuks murruks. 7 7 7 Näide: 0, (7) = 0,777... = + + + ... = 10 100 1000 7 1 1 2

Matemaatika → Matemaatika
28 allalaadimist
thumbnail
7
odt

ARVUSÜSTEEMID

Referaat Sindi 2015 SISUKORD 1. ARVUSÜSTEEMID.........................................................................................................................3 1.1 Positsiooniline arvusüsteem.......................................................................................................3 1.2 Erinevad arvusüsteemid.............................................................................................................3 2. ERINEVATE ARVUSÜSTEEMIDE ARVUDE TEISENDAMINE KÜMNENDSÜSTEEMI.......5 3. KÜMNENDSÜSTEEMI ARVUDE TEISENDAMINE ERINEVATESSE ARVUSÜSTEEMIDESSE...................................................................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................................7 1. ARVUSÜSTEEMID Kunagi algklassides õppisime, et arvus on olemas üheliste, kümneliste, sajaliste, tuhandeliste ja muud kohad ehk positsioonid

Matemaatika → Matemaatika
11 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Side spiker(vene)

. : , , . 5. 3,84 /. 8 480 / . .. , . . / ­ , . Open loop power control ­ , . Closed loop power control ­ : /. : , , . . : soft handover ­ , hard handover ­ . . . : . DNS ­ domain name system ­ , . ARD ­ . SNMP (simple network management protocol) , . , . ­ . , , performance. CDMA . Kodeerimine ­ andmete teisendamine mingi koodiga. Dekodeerimine ­ kodeeritud andmete esmasele kujule teisendamine. Krüpteerimine ­ andmete viimine kõrvaliste isikute jaoks loetamatule kujule. Dekrüpteerimine ­ krüptogrammi teisendamine avatekstiks ka sifrit või võtit teadmata. DNS -- ( ), , ( ), IP ( ) . DNS TCP/IP. , DNS , IP : IP , "PTR".USB , . USB .

Informaatika → Side
88 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Exceli valemid

Ajafunktsioonid Kuupäev-väärtus Täisosa ­ päeva järjenumber alates 1. jaanuarist 1900 Murdosa ­ osa ööpäevast, käsitletakse kellaajana Vorming määrab andmete esituse tabeli lahtris, mitte tema väärtuse TODAY() ­ tänane (arvuti) kuupäev NOW() ­ kuupäev ja kellaaeg DATE(aasta;kuu;päev) ­ kuupäev-väärtuse täisosa moodustamine TIME(tunnid;minutid;sekundid) ­ kuupäev-väärtuse murdosa moodustamine DATEVALUE, TIMEVALUE ­ teksti teisendamine kuupäev-väärtuseks YEAR(kuupäev-väärtus) ­ aasta MONTH(kuupäev-väärtus) ­ kuu DAY(kuupäev-väärtus) ­ päev HOUR(kuupäev-väärtus) ­ tunnid MINUTE(kuupäev-väärtus) ­ minutid SECOND(kuupäev-väärtus) ­ sekundid WEEKDAY(kuupäev-väärtus;2) ­ nädalapäev (1=esmaspäev) DAYS360(alguskuupäev;lõppkuupäev) ­ kuupäevade vahe 360-päeva süsteemis (12 kuud, 30 päeva igas kuus) EOMONTH(kuupäev-väärtus;kuude_arv) ­ kuu viimane päev

Informaatika → Informaatika
4 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Exceli valemid

Ajafunktsioonid Kuupäev-väärtus Täisosa – päeva järjenumber alates 1. jaanuarist 1900 Murdosa – osa ööpäevast, käsitletakse kellaajana Vorming määrab andmete esituse tabeli lahtris, mitte tema väärtuse TODAY() – tänane (arvuti) kuupäev NOW() – kuupäev ja kellaaeg DATE(aasta;kuu;päev) – kuupäev-väärtuse täisosa moodustamine TIME(tunnid;minutid;sekundid) – kuupäev-väärtuse murdosa moodustamine DATEVALUE, TIMEVALUE – teksti teisendamine kuupäev-väärtuseks YEAR(kuupäev-väärtus) – aasta MONTH(kuupäev-väärtus) – kuu DAY(kuupäev-väärtus) – päev HOUR(kuupäev-väärtus) – tunnid MINUTE(kuupäev-väärtus) – minutid SECOND(kuupäev-väärtus) – sekundid WEEKDAY(kuupäev-väärtus;2) – nädalapäev (1=esmaspäev) DAYS360(alguskuupäev;lõppkuupäev) – kuupäevade vahe 360-päeva süsteemis (12 kuud, 30 päeva igas kuus) EOMONTH(kuupäev-väärtus;kuude_arv) – kuu viimane päev

Informaatika → Andmeanalüüs
39 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Exceli valemid

Ajafunktsioonid Kuupäev-väärtus Täisosa ­ päeva järjenumber alates 1. jaanuarist 1900 Murdosa ­ osa ööpäevast, käsitletakse kellaajana Vorming määrab andmete esituse tabeli lahtris, mitte tema väärtuse TODAY() ­ tänane (arvuti) kuupäev NOW() ­ kuupäev ja kellaaeg DATE(aasta;kuu;päev) ­ kuupäev-väärtuse täisosa moodustamine TIME(tunnid;minutid;sekundid) ­ kuupäev-väärtuse murdosa moodustamine DATEVALUE, TIMEVALUE ­ teksti teisendamine kuupäev-väärtuseks YEAR(kuupäev-väärtus) ­ aasta MONTH(kuupäev-väärtus) ­ kuu DAY(kuupäev-väärtus) ­ päev HOUR(kuupäev-väärtus) ­ tunnid MINUTE(kuupäev-väärtus) ­ minutid SECOND(kuupäev-väärtus) ­ sekundid WEEKDAY(kuupäev-väärtus;2) ­ nädalapäev (1=esmaspäev) DAYS360(alguskuupäev;lõppkuupäev) ­ kuupäevade vahe 360-päeva süsteemis (12 kuud, 30 päeva igas kuus) EOMONTH(kuupäev-väärtus;kuude_arv) ­ kuu viimane päev

Informaatika → Andmetöötlus
6 allalaadimist
thumbnail
16
xlsx

Mäemajandus ja projekt

3 361161.2 460943.4 8471488.8 10812005.0 13799162.6 17611616.8 42464.8 54197.0 69170.6 88281.2 8735675.2 11149181.2 14229494.4 18160841.4 8735.7 11149.2 14229.5 18160.8 Lubjakivi-> madalamargiline 24.3 tuh m³ 1.1 10% 1.05 5% teisendamine Kokku keskmine Kaevandamistasu, eur/m³ Tasuda kokku, tuh eur kaevandamistasu, eur/m3 1.96 47.7 3.2 3.16 76.8 5.1 5.08 123.7 8.2 8.19 199.2 13.2

Maateadus → Mäemajandus ja projekt
3 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Digitaaltehnika

1. Kahendsüsteem ja selle teisendamine kümnendsüsteemi. Sümbolite arv ehk süsteemi alus p=2, sümbolid on 0 ja 1. Järkude kaalud vasakul pool koma on 2 0; 21; 22; 23 jne. Ning paremalpool koma 2-1; 2-2; 2-3; jne. Näide. Hakkame , pihta ja liigume vasakule (0 ei pea kirjutama) 100101,1012 = 1*20+0*21+1*22+0*23+0*24+1*25+1*2-1+0*2-2+1*2-3 =1+4+32+1/2+1/8=37+0,5+0,125=37,625 10 2. Kümnendsüsteem ja selle teisendamine kahendsüsteemi Sümbolite arv ehk üsteemi alus p=10 sümbolid on 0;1;2;3;....;9, järkude kaalud vasakul pool koma on 100; 101; 102; jne ning paremal pool koma 10-1; 10-2; 10-2 jne. Näide. 598,7410 = 8*100+9*101+5*102+7*10-1+4*10-2 Teisendamine 2'hend süsteemi. Täisarvu teisendamiseks kahendsüsteemi jagatakse seda süsteemi alusega ja jääk kirjutatakse kõrvale. Näide. 55 10->2 55:2 1 27:2 1 13:2 1 6:2 0 3:2 1 1 1

Informaatika → Digitaaltehnika
66 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Täisprogrammi küsimustik

definitsioonid. Kahekordse integraali geomeetriline sisu. 24. Kahekordse integraali omadused (sh omadused 3-5 koos põhjendustega). 25. y- ja x-telje suhtes regulaarsed piirkonnad. Kahekordse integraali esitus kaksikintegraalina y- ja x-telje suhtes regulaarsete piirkondade korral. Millal nimetatakse piirkonda regulaarseks? 26. Ruumala arvutamine kahekordse integraali abil. Tuletada vastav valem. 27. Muutujate vahetus kahekordse integraali all. Kahekordse integraali teisendamine polaarkoordinaatidesse (tuletada vastav valem). 28. Tuletada tasandilise kujundi massi valem pindtiheduse kaudu. Tuletada tasandilise kujundi masskeskmete koordinaatide valemid pindtiheduse kaudu. 29. Kolmemuutuja funktsiooni integraalsumma ja kolmekordse integraali definitsioonid. Massi arvutamine ruumtiheduse kaudu (tuletada vastav valem). 30. Kolmekordse integraali omadused (sh omadused 3-5 koos põhjendustega). 31. Kolmekordse integraali esitamine kolmikintegraalina. 32

Merendus → Meresõidu...
27 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Matemaatiline analüüs II

Siis kehtib võrdlus dS = S D 5) Olgu m ja M vastavalt (x,y), vähim ja suurim väärtus piirkonnas D.Siis kehtivad seosed mS = m dS (P)dS M dS = MS D D D 6) Keskväärtusteoreem: Piirkonnas D leidub vähemalt üks punkt A nii, ett kehtib võrdlus (P)dS= (A) dS = (A)S D D 4. Kahekordse integraali teisendamine kaksikintegraaliks ristkülikukujulise piirkonna korral. Tuletada vastav valem. (lk 4-7) 5. Telgede suhtes regulaarsed piirkonnad. Piirkond D on koordinaattelje suhtes regulaarne kui ta on regulaarne nii x-telje kui ka y-telje suhtes. (NB! kirjutan ainult y- telje suhtes sest, x-telje suhtes on regulaarsus analoogne) Piirkonda D nim. regulaarseks y-telje suhtes, kui iga sirge, mis on paraleelne y-teljega, lõikab piirkonna D rajajoont maksimaalselt kahes punktis

Matemaatika → Matemaatiline analüüs
523 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Raha ja pangandus

-hoiuste vastuvõtmise ja raha konventveerimiseks välisvaluutaks -hoiuste vastuvõtmise ja raha investeerimises investeerimisfondidesse 7. Nimetage põhilised pangandusriskid? 6 tk. -Krediidirisk -Tururisk -Finantsrisk -Operatsioonirisk -Tehniliste süsteemide risk -Personalirisk 8. Laenuandja andis raha laenuks üheks aastaks. Laenuvõtja läks pankroni. Milline risk avaldus tegelikkuses? -likviitsusrisk -maarisk -krediidirisk ­õige vastus -tururisk 8. Mida tähendab tähtaegade teisendamine? Pank võtab sisse suhteliselt lühiajalisi hoiuseid, annab välja suhteliselt pikema ajalist laenu- seoses sellega teenib raha!!! 9. Millised on valuutakomitee süsteemi eelised? 4 tk. -raha on riigis stabiilne ja tagatud -süsteem on lihtne ja arusaadav -valuutakurss on püsiv, mis soodustab suures ulatuses väliskaubandust antud valuutapiirkonna riikidega -reservvaluuta maa(ühenduse) finantsturge saab kasutada riigi raha ohutuks ja otstarbekamaks paigutamiseks. 10

Majandus → Raha ja pangandus
248 allalaadimist
thumbnail
3
xls

Palga bruto, Neto arvutamine

Tulumaksuvaba miinimum ja - töövõtja tulumaksuvaba miinimumi arvestab antud tööandja ei - töövõtja tulumaksuvaba miinimumi ei arvesta antud tööandja, st. seda teeb mõni teine tööandja Töötuskindlustus ja - tegemist on töösuhtega töölepingu alusel ning töövõtja ja tööandja tasuvad töötuskindlustusmakseid ei - tegemist on muud tüüpi suhtega (näit. juhatuse liige, nõukogu liige) ning töötuskindlustusmakseid ei tasuta PALGA TEISENDAMINE NETOST BRUTOKS Tulumaks 21,0% Töötuskindlustusmaks, töövõtja osa 2,8% Töötuskindlustusmaks, tööandja osa 1,4% Kogumispensioni II sammas 2,0% Sotsiaalmaks 33,0% Maksuvaba miinimum kuus 2 250 kr Netopalk 10 000 kr Tulumaks Töövõtja

Majandus → Finantsarvestus
161 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ajalugu(11klass) õ lk 41 küsimused ja vastused!

1.Millised tegurid mõjutasid muinasusundi muutumist? Tegevusalade teisendamine, tihe suhtlemine naaberhõimude ja ­rahvastega. 2.Miks on muinasusundi uurimine problemaatiline? Sest muistseid uskumusi kajastavaid allikaid on väga vähe säilinud. 3.Milliseid muinasusundi põhimõistega vägi seotud ütlemisi, uskumusi olete kuulnud (näiteks muinasjuttudes)? Arvatakse, et mõningatel inimestel on nt ravitseja võimed. 4.Milliseid hingega seotud tavasid järgitakse veel tänapäevalgi? Kas ka teie neid järgite?

Ajalugu → Ajalugu
67 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kõik Trigonomeetrilised valemid

Õppematerjalide loomist toetab AS Topauto/autod, markide Seat, Suzuki, Hyundai ning kasutatud autode müüja üle Eesti 7. Trigonomeetrilised funktsioonid. Trigonomeetrilised võrrandid Põhiteadmised · Kraadimõõt; · radiaanimõõt; · suvalise nurga (ka negatiivse) trigonomeetrilised funktsioonid; · trigonomeetrilised põhiseosed; · trigonomeetriline avaldis; · taandamisvalemid nurkade 90o , 180 o ja 360 o puhul; · kahe nurga summa ja vahe siinus, koosinus, tangens; · kahekordse ja poolnurga siinus, koosinus, tangens; · siinus- ja koosinusteoreem; · trigonomeetrilised funktsioonid, nende graafikud ja omadused; · trigonomeetrilised põhivõrrandid. Põhioskused · Täis-, terav- ja nürinurksete kolmnurkade lahendamine; · trigonomeetriliste avaldiste teisendamine; · taandamisvalemite kasutamine; · trigonomeetriliste funktsioonide graafikute skitseerimine ja lugemine; · lihtsamate trigo...

Matemaatika → Trigonomeetria
97 allalaadimist
thumbnail
42
rtf

WMV vorming ja tarkvara

Koodekina pakib WMV suured video ja audio failid kokku ning säästab oluliselt arvutis ruumi. Koodek on seade või programm, mida kasutatakse digitaalfailide kas kokku- või lahtipakkimiseks. WMV on väga laialdaselt kasutatud video kokkupakkimise koodek. Koodeki kasutamine muudab digitaalfailide üles laadimise kiiremaks ning lihtsamaks. (About... 2015) Teisendamine on hea variant muutmaks videofaili selliseks, nagu seade seda vajab. Kõige lihtsam variant on WMV faili teisendamine MP4’ks, mis on tänapäeval kõige levinum. Selleks, et WMV faili teisendada, tuleb kasutada selleks mõeldud tarkvara. Alljärgnev pilt annab ülevaate tüüpilisest teisendusprogrammist. Joonis 1. Kuvatõmmis WMV faili teisendamine (Convert video files 2015) Teisendusprogrammi kasutamine on muudetud väga lihtsaks. Fail tuleb asetada selleks ettenähtud kohta ning seejärel tuleb valida, millises suuruses soovitakse oma videot saada. Samuti saab valida video kvaliteeti.

Informaatika → Majandusinformaatika
7 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Gümnaasiumi valemid

cos 2 sin 2 Kahekordse nurga valemid: sin 2 = 2 sin cos , cos 2 = cos 2 - sin 2 , 2 tan tan 2 = 1 - tan 2 Summa ja vahe siinus ning koosinus: sin( ± ) = sin cos ± cos sin cos( ± ) = cos cos sin sin Trigonomeetriliste funktsioonide summa ja vahe teisendamine korrutiseks: + - + - sin + sin = 2 sin cos sin - sin = 2 cos sin 2 2 2 2 + - + - cos + cos = 2 cos cos cos - cos = -2 sin sin

Matemaatika → Matemaatika
833 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Trigonomeetria

tan = ; cot = cot tan 1 1 + tan 2 = cos 2 Kahekordse nurga valemid: sin 2 = 2 sin cos cos 2 = cos 2 - sin 2 2 tan tan 2 = 1 - tan 2 Liitmisvalemid: sin ( + ) = sin cos +cos sin cos( + ) = cos cos +sin sin tan + tan tan (+ ) = 1 +tan tan Summa teisendamine korrutiseks: + - sin + sin = 2 sin cos 2 2 + - sin - sin = 2 cos sin 2 2 + - cos + cos = 2 cos cos 2 2 + - cos - cos = -2 sin sin 2 2 +tan sin ( + ) tan =

Matemaatika → Matemaatika
499 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Segaarvud

1. Kui on 7/3 (seitse kolmandikku) siis vaata mitu kolme mahub seitsmesse. (7:3=2 j 1) ehk kaks tervet ja üks murdosa. 2. Selle (7/3) vastuseks on 2 1/3 3 Kuidas ma sellise vastuse sain? Esiteks ma jagasin 7 kolmega siis sain 2 jääk oli 1. Teiseks kirjutasin täisosa ära ja siis kirjutasin murd osa. Kolmandaks sain ma murd osa nii ,et ma kirjutasin jäägi (mis jäi 7:3 alles) lugeja kohta siis kirjutasin nimetajasse selle millega ma jagasin(7 ehk jagatav). Tagasi teisendamine. Algne näide 6 2/6=38 1. vaata mis arv on nimetajas. Näiteks seal on 6. siis korruta kuus täis osaga(6*6) ning liida sellele lugeja(6*6+2). Siis saad vastuse. Ma toon 3 näidet 2 3/6=15=6*2+3 3 6/7=27=7*3+6 100 8/9=908=9*100+8

Matemaatika → Matemaatika
14 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Mis on DISKREETNE MATEMAATIKA ?

t "Pidevaks matemaatikaks" võib tinglikult nimetada kõiki neid u matemaatikavaldkondi, kus tegeletakse pidevate funktsioonidega. u — Loogikaalgebra ( Boole'i algebra ) i t Loogikaalgebra põhiseosed. Loogikaavaldiste teisendamine. t Pidevateks funktsioonideks on sellised funktsioonid, mille graafik on s koordinaatteljestikus esitatav pideva (kõver)joonena. n — Loogikafunktsioonid I Matemaatilises analüüsis, differentsiaal- ja integraalarvutuses tegeletakse Tõeväärtustabelid. Normaalkujulised loogikaavaldised. just pidevate funktsioonidega

Matemaatika → Diskreetne matemaatika
34 allalaadimist
thumbnail
57
doc

Digitaaltehnika

Digitaaltehnika konspekt 1 Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 2 Arvusüsteemid..................................................................................................................... 4 2.1 Kahend-, kaheksand-, kuueteistkümnendarvude teisendamine kümnendarvudeks.......4 2.2 Teiste arvsüsteemide arvude murdosa teisendamine kümnendarvu murdosaks...........5 2.3 Ülesanne 1.................................................................................................................... 5 2.4 Ülesanne 1a.................................................................................................................. 6 2.5 Ülesanne 1b.................................................................................................................. 6

Informaatika → Digitaaltehnika
84 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun