TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTROENERGEETIKATEADUSKOND SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktilised tööd: Soojustehnika Töö nr. 1 Töö nimetus: Termopaaride kalibreerimine Üliõpilased: Matrikli numbrid: Rühm: Õppejõud: Allan Vrager Töö tehtud: 02.10.2009 Aruanne esitatud: Aruanne vastu võetud: Tööks vajalikud vahendid: 1. Elektriahi. 2. Võrdlustermopaar (plaatina-plaatinaroodium termopaar) 3. Kalibreeritav termopaar 4. Voltmeetrid 5. Termomeeter 6
Tallinna Tehnikaülikool, Automaatikainstituut Töö nr. 1 nimetusega NIHKEANDURI KALIBREERIMINE aines LAV3730 Mõõtmine Töö tehti 6. aprill 2001 brigaadiga koosseisus: Priit Kahn Anneli Kaldamäe Aruanne üliõpilane ANNELI KALDAMÄE 991476 LAP-41 aruanne esitatud aruanne kaitstud Töö iseloomustus Nihkeadur sisaldab reostaatmõõtemuunduri, mis muundab pöördliikumise takistuse
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOORNE TÖÖ Ampermeetri kalibreerimine Õppeaines: Füüsika Transporditeaduskond Õpperühm: AT-21 Üliõpilased: Juhendaja: P. Otsnik Tallinn 2008 1. Töö eesmärk Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga ampermeetriks. Määrata ampermeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid Galvanomeeter, etalonampermeeter,takistusmagasin, alalispingeallikas. 3
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOORNE TÖÖ Voltmeetri kaliibrimine Õppeaines: Füüsika Transporditeaduskond Õpperühm: AT-21 Üliõpilased: Juhendaja: P. Otsnik Tallinn 2008 Töö eesmärk. Kaliibrida galvanometer etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. Töö vahendid. Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin ja alalispingeallikas. Töö teoreetilised alused. Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotisega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmõõteriist nõrkade voolude (ca 1mA) mõõtmiseks. Selleks, et ...
Eero Sonberg Indrek Sonberg Andreas Lahesalu Voltmeetri kalibreerimine PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA (II) Ehtiusteaduskond Õpperühm: TEI 11/21 Juhendaja: lektor Irina Georgievskaya Esitamiskuupäev:……………. Tallinn 2015 1. Töö eesmärk Kaliibrida galvanomeeter etteantud mōōtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid. Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3
docstxt/129655344734538.txt
Füüsika laboratoorne töö nr 3 Ampermeetri kaliibrimine Õppeaines: FÜÜSIKA II Mehaanikateaduskond Õpperühm: Kontrollis: Tallinn 2010 1. Töö eesmärk Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga ampertmeetriks. Määrata ampermeetri täpsusklass. 2. Töövahendid Galvanomeeter, etalonampermeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Selleks, et kasutada galvanomeetrit ampermeetrina, tuleb galvanomeetriga G paralleelselt ühendada nn sunt Rs (joon.1). Sundi ülesandeks on juhtida osa voolu galvanomeetrist mööda. Joonisel 1 on Ig galvanomeetri lõppnäidule vastav voolutugevus ja Ug sellele vastav pinge galvanomeetri klemmidel. kus Rg on galvanomeetri sisetakistus. Oletame, et galvanomeeter on v...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Rauno Kaasik 093581 IAEB21 Nihkeanduri kalibreerimine aines ISS0050 Mõõtmine Juhendaja: Rein Jõers Dotsent Tallinn 2010 2 Töö iseloomustus: Nihkeandur sisaldab reostaatmõõtemuunduri, mis muundab pöördliikumise takistuse väärtuseks ning elektriskeemi, mis muundab takistuse väärtuse pingesignaaliks U. Töö eesmärk: Selgitame, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Mõõtmine Labor 4 aruanne Maria Kohtla 103548IAPB 2704.2011 Tallinn 2011 Arvutused U = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 31.4 mV/° Un = C * U0 = 331*C = 331* 31.4/1000 = 10,39 V Mõõdetud pöördenurk Mõõdetud pinge koormamata Uv (V) Mõõdetud pinge koormatult Uk (V) Pinge väärtus arvutuslikult (nominaalne väljundpinge) Un = Ci Pöördenurga piirviga = ± 0,5° Viga sisendühikutes Uv = |Uv Un| Koormamata anduri mõõteviga väljundühikutes i = |Uv / 0,040| Koormatud anduri mõõteviga Uk = |Uk Un| Uvvi multimeetri viga u(U) Standardmääramatus u(U) = Uv/ 3 u() Standardmääramatus u()=/ 6 u(Uvi) - Liitstandardmääramatus koormamata katsest 2 2 Uvi Uvi u(Uvi)= u Uvi u ...
Nurk Uv V Uk V Un Uv i Uk Uvv % 0 0,034327 0,034268 0 0,5 0,034327 0,858 0,034268 0,039 33 0,9849 0,94916 0,9438 0,5 0,0411 1,028 0,00536 0,015 66 1,9305 1,793 1,8876 0,5 0,0429 1,073 -0,0946 0,009 99 2,8808 2,6219 2,8314 0,5 0,0494 1,235 -0,2095 0,0087 132 3,8095 3,4367 3,7752 0,5 0,0343 0,858 -0,3385 0,0085 165 4,742 4,2517 4,719 0,5 0,023 0,575 -0,4673 0,0084 198 5,6898 5,1262 5,6628 0,5 0,027 0,675 -0,5366 0,0084 231 6,6243 6,0459 6,6066 0,5 0,0177 0,442 -0,5607 0,0083 264 7,5772 7,0654 7,5504 0,5 0,0268 0,67 -0,485 0,0083 297 8,5255 8,1936 8,4942 0,5 0,0313 0,782 -0,3006 0,...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHAANIKA TEADUSKOND SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktiline töö aines : Soojustehnika Töö nr. 1 Töö nimetus: Termopaaride kalibreerimine Üliõpilane: Matr. nr. Rühm: AAAB-32 Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Aruanne esitatud: Aruanne vastu võetud: Katseseadme skeem Joonis 1.1. Termopaaride katseseadme skeem: 1-metallplokk; 2-elektriahi; 3- võrdlustermopaar; 4-vedeliktermomeeter; 5-voltmeeter; 6-termostateeritud klemmlaud; 7-
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOOJUSTEHNIKAINSTITUUT Praktilised tööd aines: Soojustehnika Töö nr 1 Termopaaride kalibreerimine Üliõpilased: Kood Rühm Andres Raag 134882 Raimond Vaba 112419 AAAB-31 Oliver Saare 146034 Õppejõud H
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Mõõtmine ISS0050 Laboratoorne töö nr 1 Nihkeanduri kalibreerimine Käesolevaga kinnitan, et töö on tehtud minu poolt ning selle aruande kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi. ___________________ (allkiri) Tallinn 2010 Töö iseloomustus: Nihkeandur sisaldab reostaatmõõtemuunduri, mis muundab pöördliikumise
docstxt/13045172463088.txt
Tallinna Tehnikaülikool Automaatika instituut Mõõtmine ISS0050 Laboratoorne töö nr 1 Nihkeanduri kalibreerimine Töö mõõdetud Töö esitatud Töö kaitstud Tallinn 2011 AUTORIDEKLARATSIOON Deklareerin, et olen antud laboratoorse töö teostanud vastavalt eeskirjale, mõõtmisi olen teostanud koos etteantud brigadiriga . Aruande olen koostanud ise. Autor
Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktiline töö aines soojustehnika Töö nr 1 TERMOPAARIDE KALIBREERIMINE Üliõpilased: Jürgen Rosen, Mihkel Must, Koodid: 082706, Rühm: Edvin Reinhold 082683, 082704 MATB33 Õppejõud: Allan Vrager Töö tehtud 18.09.09 Esitatud: Arvestatud 0 Töö eesmärk: Määrata tehnilise termopaari termoelektromotoorjõu E olenevus temperatuurist t ja koostada graafikud E1 = f1(t) ning t1 = f2(t)
Reedo Koort Siim Loost Sven Albi Andri Kõiv VOLTMEETRI KALIBREERIMINE Õppeaines: FÜÜSIKA Õpperühm: ET 11/21 Esitamise kuupäev: Tallinn 2019 1. Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mōōtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid. Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mōōteriista kaliibrimine on protseduur,kus mōōteriista
FÜÜSIKA LABORATOORSETE TÖÖDE ARUANNE Õppeaine: Füüsika II Ehitus teaduskond Õpperühm: KEI 11/21 Üliõpilased: Tallinn 2013 SISUKORD Lähteülesanne 1.Voltmeetri kalibreerimine ............................................................................3 2. Eritakistus.........................................................................................................5 3.Vooluallika kasutegur.........................................................................8 2 1.Voltmeetri kalibreerimine 1
Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr. 1 TERMOPAARIDE KALIBREERIMINE Üliõpilane: Rühm Õppejõud Allan Vrager Töö tehtud 11.09.2009 Esitatud Arvestatud SKEEM 1 2 4 3 7
Tallinna Tehnikaülikool Mõõtmine Laboratoorne töö nr 1 Nihkeanduri kalibreerimine Aruanne Üliõpilane: IATB-21 103636 Õppejõud : Kristina Vassiljeva Tallinn 2011 R U. U( ) Un( )=C . : 5 , . : E=24V R=40 k 5% Rk = 90 k C = 28.6 mV/deg min= 0 º max= 330 º 1. . : · 5, R=40 k ±5%, ±0,2%, P=1 W; · Un()=C, //, · =0° ..
Autorideklaratsioon Käesolevaga kinnitan, et olen antud praktilise töö teostanud vastavalt eeskirjale, iseseisvalt. Aruande olen koostanud ise. Töö iseloomustus: Nihkeandur sisaldab reostaatmõõtemuunduri, mis muundab pöördliikumise takistuse väärtuseks ning elektriskeemi, mis muundab takistuse väärtuse pingesignaaliks U. Töö eesmärk: Selgitame, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimekarakteristikust Un() = C* ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Töökäik: Skeem: E = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 40,3 mV/° U = C * Katse Nurk Uv Uk Nominalne Koormamata Viga Uv Koormatu nr Un anduri sisend- d anduri mõõteviga ühikutes mõõtevig i a Uk 1 ...
docstxt/127118330514363.txt
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut OLGA DALTON 104493IAPB Töö nr 1 nimetusega NIHKEANDURI KALIBREERIMINE Aruanne aines ISS0050 Mõõtmine Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Nihkeandur sisaldab muunduri, mis muundab pöördliikumise pingesignaaliks U. Töö eesmärk Selgita, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimikarakteristikust Un()=C· ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Töö käik C = 28,6 mV/deg
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktilised tööd õppeaines soojustehnika Töö nr. 1 Töö nimetus: TERMOPAARIDE KALIBREERIMINE Üliõpilane: Matr. nr. Rühm: Üliõpilane: Matr. nr. Üliõpilane: Matr. nr. Juhendaja: Allan Vrager Töö tehtud: 23.09.09 Aruanne esitatud: Aruanne vastu võetud: 1. Töö eesmärk Määrata tehnilise termopaari termoelektromotoorjõu E olenevus temperatuurist t ja koostada graafikud E1 = f1 (t ) ning t1 = f 2 (t )
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstuut Nihkeanduri Kalibreerimine Töö nr. 1 Aruanne Juhendaja: Rein Jõers Tallinn 2012 Üldine iseloomustus Nihkeandur sisaldab muunduri, mis muundab pöördliikumise pingesignaaliks U Töö eesmärk Selgita, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimikarakteristikust Un()=C· ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Skeem E = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 26,17 mV/° U=C· Kasutatud seadmed
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Töö nr 1 nimetusega NIHKEANDURI KALIBREERIMINE Aruanne ai nes ISS0050 Mõõtmi ne Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Nihkeandur sisaldab muundurit mis muundab pöördliikumise pingesignaaliks U. Töö eesmärk Selgita, kui palju anduri tegelik karakteristika U() erineb temale omistatud nimikarakteristikust Un()=C ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Töö käik C = 28,6 mV/deg Rk= 90000 R= 40000 ,kus Xp on piirkond ja X näit
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Füüsika laboratoorne töö Voltmeetri kalibreerimine Õppeaines: FÜÜSIKA II Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI 21a Üliõpilased: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2010 VOLTMEETRI KALIIBRIMINE. 1. Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mootepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid. Galvanomeeter,etalonvoltmeeter,takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused.
Tallinna Tehnikaülikool Automaatika instituut Mõõtmine ISS0050 Laboratoorse töö nr. 1 aruanne Nihkeanduri kalibreerimine Rein-Sander Ellip 112989 IAPB21 Tallinn 2012 Üldine iseloomustus: takistuse väärtuseks ning elektriskeemi, mis muundab takistuse väärtuse pingesignaaliks U. Töö eesmärk: Selgitame, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimekarakteristikust Un() = C* ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Skeem: Mõõtetulemused ja arvutused:
Kuidas alkomeeter töötab? o Alkomeetrid, mis mõõdavad alkoholijoovet hingeõhu abil, kasutavad oma tööks alkoholiandurit - puhudes alkomeetrisse, satub sensorisse näidis hingeõhust. Andur väljastab sellele tuginedes elektrilise signaali, mille põhjal protsessor, võrreldes saadud tulemit hoolduslaboris salvestatud etalonidega, arvutab testitava isiku joobe suuruse. o Kuna andurite töövõime on ajas muutuv, on vajalik alkomeetrite regulaarne hooldus ehk kalibreerimine, vastasel juhul hakkab alkomeeter valetama. Soovituslik on seda teha iga 6 kuu järel, kuid paika saadakse ka aastaid vanad seadmed. Kalibreerimine o Kalibreerimise käigus salvestatakse seadme mällu anduri hetkeseisundile vastavad joobeetaloni või -etalonide väärtused. See saab toimuda ainult laboratoorsetes tingimustes ning oksiidpooljuhtanduriga seadmetel joobesimulaatori ning elektrokeemilise anduriga seadmetel, kas joobesimulaatori või kuivgaasi abil.
- 0,5 3,60 0 1,57 0,5 -0,35 1,0 -1,90 1 4.1.2 Sensori kalibreerimine Märkisime nõutud kohtadesse lin- eaarse tulemuse hälbed ning liiguta- sime liugurit, kontrollimaks mõõt- mete tõepärasust. Parameeter Väärtus Gain - 0,272 cm/V Offset 0,447 cm 4.1.3 Resonants Tõmbasime käsitsi "pendli" käima ning ootasime, kuni see võnkumise lõpetasime
Definitsoonid Mõõtesuurus- mõõdetav suurus on nähtuse, keha või aine oluline omadus, mida saab kvalitatiivselt eristada ja kvantitatiivselt määrata. Mõõtesuuruse väärtus- mõõdetava suuruse väärtus on konkreetse suuruse kvantitatiivmäärang, mida tavaliselt väljendatakse mõõtühiku ja arvväärtuse korrutisena; Mõõtevahend- mõõteriist on mõõtevahend mõõtesignaali saamiseks vaatlejale vahetult tajutaval kujul. Mõõtevahendi kalibreerimine- kalibreerimine on menetlus, mis fikseeritud tingimustel määrab kindlaks seose mõõtevahendiga saadud väärtuse ja etaloni abil realiseeritud füüsikalise suuruse vastava väärtuse vahel. Mõõteriist- etalon on materiaalmõõt, mõõteriist, etalonaine või mõõtesüsteem, mida kasutatakse mõõtühiku või sama liiki suuruse mõnede teiste väärtuste määratlemiseks, realiseerimiseks, säilitamiseks või edastamiseks.
3. Mõõteobjektid: madalpääsfilter, pikk koakskaabel 4. Ühendusjuhtmed Töö käik: 1. Käivitasime arvutis siduanalüsaatori juhttarkvara vnaJ.2.8.0x ning tutvusime ahelaanalüsaatori kasutusvõimalustega. 2. Kalibreerisime siduanalüsaator sobituse mõõtmiseks. Selleks ühendasime DUT ja DET külge mõõtmistel kasutatavad juhtmed kuid jätsime juhtmete teised otsad lahti. "Calibration" menüüs valisime "Create", vajutasime avanenud aknas "Read OPEN" nupule ning ootasime kuni kalibreerimine on lõppenud. Seejärel vajutatime "Update" nupule. Ühendasime siduanalüsaatoriga uuritav madalpääsfilter (filtri sisendport on J1 ja väljund J2). Seadistasime vaadeldavaks sagedsuvahemikuks 0,1-27MHz. Käivitasime skaneering ("Single") ja nägime ekranil sisendpordi sobituse moodul |S11| (RL (dB)). Salvestasime saadud graafik .jpg formaadis. Salvestasime edasise võrdlemise eesmärgil sama graafik ka .XML formaadis. Joonis 1. Sisendpordi sobituse mooduli graafik. onis 1
aruanne esitatud aruanne kaitstud Töö iseloomustus Alalisvoolukompensaator e. potentsiomeeter on klassikaline täppismõõtevahend, millist kasutatakse alalispinge mõõtmiseks ning mõõtevahendina vähem täpsete mõõtevahendite kontrolliks. Töö eesmärk Tutvumine kompensatsioonmõõtemeetodiga ning alalisvoolukompensaatori omaduste ja kasutamisvôimalustega. Mitmest môôtevahendist koostatud môôteskeemi summaarse môôtemääramatuse arvutus. Mõõtevahendi kalibreerimine teise täpsema mõõtevahendiga. Töövahendid Kompensaatori plokk P373, normaalelement ME4700, nullindikaator M195/2, voltmeeter V7-37, pingeallikas B5-43, patarei (1,5 V). Töö käik Mõõteskeemi koostamine ja töövoolu reguleerimine Normaalelemendi tüüp ME4700 Normaalelemendi pinge nimiväärtus Une = 1,01851 V ± 50 µV Täpsusklass ± 0,01 % Triiv ± 100 µV aastas Mõõtemääramatus Une = ± ( 50 + 3 * 100 ) = 350 µV Nullindikaatori tüüp M195/2
Igasuguse mõõtmise tulemusele on omane teatav määramatus või mõõtemääramatus ebakindlus mõõtmise tulemuse suhtes. Mõõdetava suuruse tõeline väärtus ja viga ei ole üldjuhul eksperimentaalselt määratavad. Kui mõõteviga oleks teada, siis saaks mõõtetulemust korrigeerides kergesti leida mõõdetava suuruse tõelise väärtuse. 17) Seletage, kuidas koostada kalibreerimisgraafikut välisstandardiga? Keemilise analüüsi juures näeb kalibreerimine lihtsamal juhul järgmiselt: a) Valmistatakse analüüdi teadaolevate kontsentratsioonidega standardlahused (UV-Vis spektrofotomeetria, HPLC, AAS jne) b) Registreeritakse analüüsiaparaadi näidud nende lahuste või proovidega (etalonidega) c) Koostatakse graafik kalibreerimisgraafik, mis seob saadud näidud analüüdi kontsentratsioonidega. Kui kalibreerimine on tehtud, siis valmistatakse ette uuritav proov ja sellega registreeritakse sama analüüsiaparaadi näit
siht A-A B-B C-C hälve mõõde mõõde I-I -0,03 -0,06 -0,02 -0,02167 120 119,97833 II - II -0,07 -0,01 0,06 Ovaalsus 0,04 -0,05 -0,08 4. Lühike töö kirjeldus. Mõõteriista ehitus, nulli seadmine, mõõtmisvõtted. arvutused, järeldused. Silindri läbimõõdu määramine nihikuga. Siseindikaatori kalibreerimine. Siseindikaatoriga silindri ristlõike määramine kolmes lõikes.
3. Harvesteri käivituseelne kontroll. Kontrollid järgnevaid tegureid: mootoriõli taset, jahutus vedeliku taset, hüdroõli taset, masina kompleksust ja üldine masina ülevaade, et poleks mõrasid jms. 4. Harvesteri keevitustöödeks ette valmistamine. Seisata masin ja peavoolulüliti välja lülitada, arvuti ja moodulid lahti ühendada. Soovitavalt võtta maha akujuhe ja järgida instruktsiooni juhendit. 5. Harvesteri kalibreerimine kalibreerimisklupe ja mõõdulindiga. Eelnevalt tuleb maha lõigata puu(d) ja järgata vastavalt sortimendile. Vali arvutist kalibreerimine ja ühendada masinas oleva pistikuga klupe. Saadad andmed klupele, edasi tuleb välja minna ja järgida klupelt saadavate juhiste järgi. Notid tehtud, tuleb andmed saata klupelt arvutisse tagasi ja tuleb alustada kalibreerimist. Harvesteriga töötamise nõuded.
Segada lahust ning oodata, kui tablett lahustub täielikult. OSA 2 – Titrandi (NaOH) kontsentratsiooni määramine 1. Leida NaOH kontsentratsiooni, tiitrides hüdroksiidi lahust tugeva happega. 2. Pipiteerida 25 ml NaOH lahust keeduklaasi, lisada paar tilka mp indikaatorit ja tiitrida lõpp-punktini. Sooritada katse vähemalt 2 korda, et saadud HCl ruumala väärtuste SSH ei ületa 2%. 3. Arvutada tiitritava lahuse molaarne kontsentratsioon. OSA 3 – pH meetri kalibreerimine 1. Kalibreerida pH meetri kasutades puhverlahuseid pH 4.00 ja pH 7.00. Iga kord on vaja pesta elektroodi dest.veega. OSA 4 – Tiitrimine 1. Pipeteerida 25 ml C-vitamiini lahust tiitrimise anumasse. Asetada magnetsegaja pulk lahusesse, pesta elektrood dest.veega ja sukeldada elektrood C-vitamiini lahusesse. Magnetsegaja pulga ja elektroodi vahel peab olema piisavalt ruumi (vähemalt 0,5 cm) ning
T võnkeperiood g - raskuskiirendus Heli kiirus Katse nr f(Hz) l0(cm) ln(cm) ln(cm) (m) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 v lainete levimise kiirus lainepikkus f - sagedus v lainete levimise kiirus t gaasi temperatuur *C R universaalne gaasikonstant T absoluutne temperatuur (*K) moolmass (õhu jaoks Voltmeetri kalibreerimine Katse nr Galvanomeetri U1(V) U2(V) (V) jaotised kasvades kahanedes 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Ue etalon voltmeetri absoluutne viga U1 kaliibritava galvanomeetri lugemi viga ( võetakse pool jaotise väärtusest) UV variatsioon, leiame tabelist Vooluallika kasutegur
25 14.25 61 4,51 26 14.30 66 3,85 27 14.40 76 2,34 28 14.50 86 1,11 29 15.00 96 0,04 29 20.40 436 -3,84 29 18.15 1721 -4,52 Graafik 1. Pöördenurga sõltuvus ajast. Kontsentratsioonil 9,6% Kalibreerimine: Algne sahharoosilahus oli 9,6%. Kuna M(C12H22O11) = 342 ja katsetulemuste tabelist leiame, et 61 minuti pärast näitab Polamat = 4,51, siis on vaja teada sellele pöördenurgale vastavat substraadi kontsentratsiooni. Selle määramiseks konstrueerime kalibreerimissirge. S0=9,6*1000/(342*100)=0,281 mol/l 0 =15,26 S0 = 0,281 =-4,52 S = 0 Graafik 2. Pöördenurga sõltuvus kontsentratsioonist. Kontsentratsioonil 9,6%
36. 13.52 35 0,8 36 0,6 37. 13.53 38. 9.00 1183 -2,1 Graafik 1. Pöördenurga sõltuvus ajast. Kontsentratsioonil 2,4% 10 8 6 Jekaterina Miloserdova 2,4% 4 2 0 0 200 400 600 800 1000 1200 1400 -2 -4 Aeg, min Kalibreerimine: Algne sahharoosilahus oli 2,4%. Kuna M(C12H22O11) = 342 ja katsetulemuste tabelist leiame, et 17 minuti pärast näitab Polamat = 4,1, siis on vaja teada sellele pöördenurgale vastavat substraadi kontsentratsiooni. Selle määramiseks konstrueerime kalibreerimissirge. S0=2,4*1000/(342*100)=0,07 mol/l 0 =8,5 S0 = 0,07 =-2,1 S = 0 Graafik 2. Pöördenurga sõltuvus kontsentratsioonist. Kontsentratsioonil 9,6% 0,08
Tõmbamisel on tööriistaks tõmbesilm. Tõmbamisprotsessis tooriku ristlõikepindala väheneb ja pikkus suureneb. Tõmbamine toimub reeglina külmalt, kuna kuumutamine, suurendades küll metalli plastsust, vähendab samal ajal tõmbetugevust. Tõmbamine kuulub külmsurvetöötlemisviiside hulka, mistõttu toimub metalli kalestumine. Samas, nagu külmsurvetöötlemisele omane, saavutatakse toodete suur täpsus ja pinnasiledus. Sageli ongi tõmbamise eesmärgiks mitte tooriku kujumuutus, vaid kalibreerimine mõõtmete täpsuse suurendamine ning pinnakareduse vähendamine. Toodang tõmmatud tooted Tõmbamise teel saab töödelda praktiliselt kõiki teraseid ja mitterauasulameid. Toodetakse traati läbimõõduga 0,002...6 mm, täisprofiile läbimõõduga kuni 100 mm ja õõnesprofiile läbimõõduga kuni 400 mm. Saab tõmmata vardaid ja õõnesprofiile, mille tootmine valtsimisega ei ole võimalik. Tööriistad ja seadmed Tõmbamise tööriistaks on ühe või mitme avaga tõmbesilm e
2 27 3:30 PM 32 0.05 28 3:35 PM 35 -0.1 29 3:40 PM 40 -0.3 30 3:45 PM 45 -0.33 31 3:50 PM 50 -0.46 32 3:55 PM 60 -0.55 33 4:00 PM 65 -0.81 34 4:05 PM 70 -0.9 35 4:10 PM 75 -0.96 36 4:20 PM 85 -1 Pöördenurga sõltuvus ajast. Kontsentratsioonil 1,2% Kalibreerimine: Algne sahharoosilahus oli 1,2%. Kuna M(C12H22O11) = 342 ja katsetulemuste tabelist leiame, et 12 minuti pärast näitab Polamat = 2,1, siis on vaja teada sellele pöördenurgale vastavat substraadi kontsentratsiooni. Selle määramiseks konstrueerime kalibreerimissirge. S0=1,2*1000/(342*100)=0,035 mol/l 0 =4,3 S0 = 0,035 =-1,0 S = 0 Pöördenurga sõltuvus kontsentratsioonist. Kontsentratsioonil 1,2%
9 48.8 1331 0.9 48.7 1334 1 4)Desorptsioon Imax(mA) Counteri näit Imin(mA) 127.7 1545 0.6 128 1551 0.6 128 1551 0.5 5)Kalibreerimine Tõmbasin 7.5 ml adsorbaati süstlasse Imax(mA) 130.9 131.7 129.9 Adsorbeerunud N2 ruumala arvutan valemist: Vdes on adsorbendil adsorbeerunud N2 ruumala
(kodutöö OSA B): min B, max B keskväärtus standardhälve intervallhälve (t - Studenti tegur tabelist) histogramm ja sellele vastav teoreetiline normaaljaotuse tihedusfunktsiooni graafik hüpoteesi kontroll 2 kriteeriumi alusel dispersioonanalüüsi alusel süstemaatilise komponendi möju mõõtme B mõõtepunktide vahel 9. MÕÕTEVAHENDI KALIBREERIMISE PÕHIMÕTTED Kalibreerimine - Menetlus, mis teatud tingimustel esmalt määrab kindlaks seose etalonide abil esitatud suuruse väärtuste ja mõõtemääramatuste ning vastavate näitude ja mõõtemääramatuste vahel, ning seejärel kasutab seda infot seose fikseerimiseks, et näidu alusel saada lõplik mõõtetulemus. Kalibreerimistulemust saab väljendada kirjelduse, kalibreerimisfunktsiooni, -diagrammi, -kõvera, või -tabeli kujul. Mõnel juhul võib see koosneda näidu
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr. 1 TERMOPAARIDE KALIBREERIMINE Üliõpilane: Matrikkel Rühm: Üliõpilane: Matrikkel Rühm: Üliõpilane: Matrikkel Rühm: Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: 07.10.2009 Aruanne esitatud: 11.11.2009 Aruanne vastu võetud: Katseseadme skeem Tallinn 2009 1. Töö eesmärk
POT Askorbiinhappe sisalduse määramine potentsiomeetrilisel tiitrimisel Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: 1 Töö eesmärk Töö eesmärgiks on määrata askorbiinhappe sisaldust tablettis, kasutades potentsiomeetrilise tiitrimise meetodit. 2 Töö käik 1. Valmistada ette proov: lahustada 1 askorbiinhappe tablett 100mL vees. 2. pH-meetri kalibreerimine kasutades puhverlahuseid (pH 4 ja pH 7). Kontrollida saadud andmeid. 3. Määrata titrandi (NaOH) kontsentratsioon. Selleks tiitrida 25mL NaOH tugeva hape mõõtelahusega (0,0474 M HCl). Indikaator: metüülpunane. Sooritada vähemalt 2 korda (SSH ei tohi ületada 2%). 4. Pipeteerida 25mL C-vitamiini lahust tiitrimise anumasse, asetada magnetsegaja pulk. Lisada vett mahuni ca 40mL. 5. Pesta elektrood dest
mõõtu Tooriku baaskülje ja serva Noavõll Baaspinna Rihthöövelpink hööveldamine Ø125 mm moodustamine Noavõll Detailide kalibreerimine Paksushöövelpink Ø125 mm Detailidele klaasi valtsi Haakfrees Freespink Valts 12x15 freesimine Ø120/18 mm Saeketas
See kiirendab ja lihtsustab raamatupidamis protsesse ja aitab viia miinimumi paberi kulu. Kuna sai paigaldatud ka vastav programm, mis oskab suhelda kaalusüsteemiga masinas ja raamatupidamis pogrammiga siis tegi see mitme inimese töö lihtsamaks. Peale kaalumist jõuavad andmed sekunditega kontorisse ja sealt edasi arvena kliendini. Selliselt saab klient arve enne kui auto on karjäärist lahkunud. Kui paigaldus ja kalibreerimine tehtud sai, tuli masin kliendile üle anda ja läbi viia kliendi personali koolitus nii laaduri juhile kui ka kontori inimestele. See kestis terve päeva koos kaalu peenhäälestusega. Sätitud sai kaalu väljaprinti vastavalt kliendi soovile. Kõige keerulisem on aga kaalu töö põhimõtete selgitamine laadurijuhile, kellel on hardust vennaga kahe peale neli klassi külakooli. Kaalusüsteemiga pControl on võimalik ühendada peale GSM modemi ka teisi sideseadmeid.
Need skanneerivad skaalad ja esitavad graafiliselt arvutis mõõtmistulemused. Harilikult võrreldakse masinasse saadetud värvi-infoga. Uuemad skaneerivad kogu paberil oleva kujutise või vajadusel osa sellest. Kõige uuemates trükimasinates on on mõõteseadmed juba masina sisse ehitatud ning osaline värvikorrektsioon toimub juba programmeritult. Trükioperaatoril kulub järjest vähem aega trükkimise värvikontollile ja sissevõtule. · Densitomeetrite kalibreerimine · Tava densitomeetreid kalibreeritakse spetsiaalse kalibratsiooni paberi abil, mida hoitakse valguse eest kaitstult ja uuendatakse iga kahe aasta tagant. · Spektromeetreid üldjuhul pole vaja kalibreerida kuna kalibritasioonisüsteem on sisse ehitatud ning kalibreeritakse automaatselt enne iga mõõtmise alustamist. Vajadusel saab seda kalibreerida ainult spetsiaalsetes töökodades · Kaasaegsete densitomeetrite ja spektromeetritega kaasnevad
- Fenolaatmeetod Nitraatlämmastiku analüüs - salitsülaatmeetod - redutseerimisega Cd-kolonnis Kjeldahl lämmastiku analüüs - keetmine väävelhappega Keemilise mõõtmise väärtus 07/10/2009 Mõõtemääramatus mõõtmistulmustega seotud parameeter, mis annab piirud, kus etteantud tulemustega võib asuda antud väärtus. Määramatuse allikad: - Proovi võtmine ja eeltöötlemine - Mõõtevahendi kalibreerimine - Mõõtmisprotsess o Mingi ane segab mõõtmist Mõõtmisvead: Igasuguste suuruste kvantitatiivne määramine on seotud mõõtmisvigadega. Mõõtmisviga mõõtetulemuse ja mõõdetud suuruse tõelise väärtuse vahe.
annaabi.ee 
