................................................................................................. 6 2.1 Põhjavee seire eesmärk......................................................................................... 7 2.2 Põhjaveekihid ja seirejaamad................................................................................. 7 2.3 Seire jaotus............................................................................................................. 9 2.3.1 Riikliku seire alamprogrammid....................................................................... 10 2.3.2 Rahvusvaheline koostöö ............................................................................... 10 2.4 Põhjavee seire korraldamine ............................................................................... 11 2.4.1 Vaatluskaevude paigutus............................................................................... 11 2.5 Põhjavee seirest saadavad andmed.............................
Funktsioonid Nimi: Leia materjale internetist ning vasta küsimustele: Mida tähendavad järgmised mõisted? Milles seisneb mõistepaari erinevus ja milles sarnasus? Vastus anna kujul: ,,Esimene on ... Teine on ... Mõlemad on ..., aga ..." funktsioon ja protseduur Esimene on alamprogramm, mille ülesandeks on mingi väärtuse väljaarvutamine. Teine on alamprogramm, mille ülesanne on programmi osadeks jaotamine ja korduvalt kasutatava tegevuse defineerimine. Mõlemad on alamprogrammid, aga erinevuseks on täidetav ülesanne. parameeter ja argument Esimene on väärtus, mis antakse alamprogrammile teda väljakutsuva programmiosa poolt. Teine on argument, mis väljendab seda väärtust, mis antakse parameetrile, kui kutsutakse välja mingi protseduur. Mõlemad väljendavad mingit väärtust, kuid argument esindab parameetri väärtust ehk üks väljendab teise väärtust. kohustuslik parameeter ja vabatahtlik parameeter
Programmeerimise etapid *Formaliseerimine ·Mis on antud? lähtetingimused ·Mida on tarvis leida? tulemus ·Probleemi lahendamise (matemaatiline) eeskiri välja töötada *Algoritm Tegevused, mis on vaja teostada ülesande täitmiseks Lahendusmeetod Enne algoritmi kirjeldamist tuleb määrata meetod, mida probleemi lahendamisel kasutatakse Ülesanne võib nõuda oma meetodi väljatöötamist! Plokkskeem *Programmeerimine ·Programm Käskude jada, mida arvuti peab ülesande lahendamiseks täitma ·Programmeerimiskeeled ·Masinkood Programm sisaldab vahetult protsessori käske Käsud on numbrilisel kujul Töötatakse vahetult arvuti mäluaadressidega Kõigis teistes keeltes kirjutatud programmid teisendatakse täitmiseks alati masinkoodi ·Sümbolkeel Käskude andmiseks kasutatakse numbrite asemel käsku kirjeldavaid lühendeid Madala taseme keeled on seotud riistvaraga Kõr...
Funktsioonid Mida tähendavad järgmised mõisted? Milles seisneb mõistepaari erinevus ja milles sarnasus? 1. funktsioon ja protseduur Alamprogrammid jagunevad protseduurideks ja funktsioonideks. Funktsioonina saab vormistada üksnes sellist algoritmi, mis leiab täpselt ühe lihttüübi, viidatüübi või stringväärtuse. Protseduur on mõeldud mistahes töödeks: struktuursete väärtuste leidmine, joonistamine (graafikas) vms. Protseduur kutsutakse välja protseduurilausega, funktsioon aga funktsiooniviitega. Protseduur ja funktsioon on konstruktsioonilt sarnased: mõlema põhiosa on nn. plokk, mis koosneb kirjelduste osast ja lauseosast. 2. parameeter ja argument Parameeter esindab mingit väärtust, mida sa protseduuri välja kutsumisel peaksid andma. Ühte protseduuri saab defineerida kas mitte ühegi, ühe või enama parameetriga. Argument väljendab seda väärtust, mis antakse parameetrile, kui kutsutakse välja mingi protseduur. 3....
VISUAL BASICU KEELEREEGLID Suur- ja väiketähed on samaväärsed. Üldiselt üks rida üks käsk (lause, korraldus) tühik+allkriips (_) lause jätkamine järgmises reas Kommentaarid peale apostroofi (') Muutujate deklareerimine: Dim/Private/Public/Global/Static Nimi [As andmetüüp] Andmetüübid: täisarv Integer komakohtadega arv Single,Double aeg (kuupäev, kellaaeg) Date tekst String loogikaväärtus (jah/ei) Boolean Avaldised muutuja = avaldis Tehted +-/* Mod (jääk) & (tekstide sidurdamine) Võrdlustehted = > < >= <= <> Tingimustes loogikatehted And Or Not Kontrollifunktsioonid IsNumeric, IsDate Teisendusfunktsioonid CInt, CDbl, CStr, CDate Ajafunktsioonid Now, Date, Time, Day, Year, Month, Hour, Minute, Second, Weekday, DateSerial, TimeSerial Tekstifunk...
Arvutuste tulemused kirjutada välja töölehele nii, et nende asukoht sõltuks dünaamiliselt massiivi suurusest kas ühe veeru vahega paremale maatriksist või üks rida allapoole seda. Programmi käivitamisel kustudada vanad tulemused töölehelt. ng ridade ja veergude jaoks kasutada VBA massiive. kirjutada need töölehele alamprogrammide abil ementide hulgas suurim element ja selle asukoht selles veerus, kus asub leitud suurim element. eade. lemuste arvutamiseks kasutada alamprogrammid. a parameetreid. liselt massiivi suurusest st. et need ilmuksid alati
Vastus anna kujul: ,,Esimene on ... Teine on ... Mõlemad on ..., aga ..." 1. funktsioon ja protseduur: Esimene on alamprogramm, mis tagastab oma töö tulemusena mingi väärtuse. Funktsioonil on tüüp, funktsioon tagastab ainult sellesse tüüpi kuuluvaid väärtusi ja funktsiooni väljakutset võib kasutada avaldises seda tüüpi operandina. Teine on keele konstruktsioon, mille abil võib sooritada programmi osadeks jaotamist ja korduvalt kasutatava tegevuse defineerimist. Mõlemad on alamprogrammid, mõlemaga me taotleme, et programm tuleks võimalikult lühikene ja nad täidavad mõlemad ülesandeid, aga need ülesanded on erinevad. 2. parameeter ja argument: Esimene on ühelaadseid objekte või protsesse iseloomustav suurus (muutuja), mille väärtus antakse alamprogrammile teda väljakutsuva programmiosa poolt . Teine on sõltumatu muutuja, mis väljendab väärtust, mis antakse parameetrile, kui kutsutakse välja mingi protseduur
On antud tabel kaupade hindadega kroonides erinevates kauplustes (allikas www.hind24.ee) ja E kurss kroonides. Luua peaprogramm , mis kirjeldab kõik muutujad ja objektid ning käivitab vajalikud funktsioonid ja alamprogrammid: - alamprogramm, mis loeb antud tabel töölehelt VBA massiivi; - alamprogramm, mis loeb rida kaupluste nimedega VBA massiivi; - alamprogramm, mis loeb veeru kaupade nimetustega VBA massiivi; - alamprogramm, mis moodustab uue massiivi hindadega eurodes; - alamprogramm, mis väljastab saadud tabeli töölehele 3 rida allapoole antud tabelist; - alamprogramm, mis väljastab töölehele VBA massiivist rea kaupluste nimedega ; - alamprogramm, mis väljastab töölehele VBA massiivist veeru kauplade nimetustega ; - alamprogramm, mis leiab uues tabelis kõige odavama keefiri Tere hinna ja vastava kaupluse Kasutatavatele lahtritele määrata nimed. Tulemus peaks välja nägema nagu lehel Näide. Dokument salvestada H: k...
VISUAL BASIC 5 Sisukord .................................................................................................................................................. 1 Sissejuhatus............................................................................................................................................. 1 1. Objektide klassid ................................................................................................................................ 2 2. Programmid VB-s .............................................................................................................................. 2 3. Keelereeglid ........................................................................................................................................ 2 Funktsioonid...........................................................................................
Silumise käigus on ligipääs riistvarale keeruline kompileeritult või teekidest .o-failidena programm (code) aadressist 0 (ainult loetav) käigus SpecC sys.f-ns andmed loetavas ja kirjutatavas segmendis korduvalt interface L {void Write(int x);}; standartsed alamprogrammid Staatiline linkimine Teatud ülesannete hulk on planeeritav interface R {int Read (void);}; · kompilaatori-spetsiifilised kõik alamprogrammid paiknevad mälukujutises (schedulable),
Sõnumivahetus ja koostöö (Messaging and Collaboration) Võrgundus (Networking) Veebiteenused (Web Services) Kaasaegsed OS'id on juhitavad katkestuste kaudu (Interrupt driven). Sündmused käivituvad katkestuste või erandite poolt. Erandid (Exceptions või Trap) on tarkvara poolt genereeritud katkestused kas veaolukorra tekkimisel või kasutajarakenduse poolt OS'i teenuse nõudmiseks. Erinevate katkestuste täitmiseks on eraldi alamprogrammid OS'is. API poole pöördumine toimub kasutajarakendustel süsteemikutsete (System Call) abil. Turvakaalutlustel ei saa rakendused süsteemikutseid otse välja kutsuda, vaid vajavad selleks katkestuste mehanismi, millega tekitatakse tarkvaraline katkestus protsessorile, mis omakorda põhjustab katsetuste halduri käivituse OS'ikernelireziimis. Käsk, millega süsteemiteenus välja kutsutakse sõltub protsessorist
53 45 -1 -19 -14 59 -38 -73 95 -49 -86 -88 -5 -98 -46 -33 -43 86 33 17 -9 -73 32 -84 52 -82 -10 23 -39 40 62 13 -54 70 67 -42 33 -35 -49 84 97 -34 22 95 45 -37 -57 -65 94 7 -59 -1 -19 -41 -6 -71 -30 -54 9 -19 -33 -60 -82 -67 -61 81 -86 31 65 96 -60 -15 8 93 -92 89 -44 68 -20 -65 78 -26 -12 67 9 38 18 -33 -14 -82 Marika Midro 104030 KAKB11 Minimum Rida Veerg -98 2 5 -61 Negatiivsed arvud 43 -98 92 -44 77 Loo maatriks 29 90 32 -44 -40 -6
peaks olema, kuid muud parameetrid olid enamvähem normaalsed. Jõksi järvele võib mõju anda ka see, et tema ümbruskond on kohalikkel eriti populaarne turismi paik. Rahvamassiga võib kaasneda suurem reostusehulk, kuid seniste andmete põhjal on punktreostus rahuldav. 11 KASUTATUD KIRJANDUS Mäemets, A. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn 1977 : Valgus Riiklik keskkonnaseire programm, alamprogrammid, siseveekogud, väikejärved 2007 : http:// eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb 12 13 14
PASCAL
1. loeng.
Looja - N. Wirth, nimi B. Pascali (1623-62) järgi.
+ Üldotstarbeline, hästi õpitav ja õpetatav, head stiili
õpetav, kergesti loetavad programmid.
Struktuurprogrammeerimise klassikaline keel.
- Standardis puuduvad madaltaseme vahendid jms. ->
suhteliselt aeglane programm, arvutist "viimast võtta"
on raske/võimatu.
Enamlevinud IBM PC-tüüpi arvuteil (Turbo Pascal, Object
Pascal (Delphi) jm), kuid ka UNIX ja VAX süsteemides.
SUN-i Pascal (meie töövahend) - üldiselt standard-Pascal.
Märkus edasijõudnutele.
moodulitehnika (UNIT) sellisel kujul ei tööta.
andmetüübid - standardsed + string ja alpha.
(string - 255 sümbolit, alpha - 10 sümbolit )
Üldised juhised:
·programm koosneb lausetest. Iga lause on soovitav kirjutada eraldi
reale, rea lõpus vajutada
vajalikku programmiosa. Protseduuri kasutamine toimub omaette lausega, mis siis nagu laiendaks keele lausete hulka. Funktsioon on mõnevõrra spetsiifilisem alamprogramm. Olles oma struktuurilt sarnane protseduuriga, on tema ülesandeks mingisuguse väärtuse väljaarvutamine. Globaalse muutuja tegevuspiirkond ulatub alates tema deklareerimise kohast üle kogu ülejäänud programmi. See tähendab, et kõik sellesse piirkonda jäävad alamprogrammid ja põhiprogramm saavad seda muutujat kasutada. Lokaalse muutuja tegevuspiirkonnaks on see alamprogramm, milles ta on deklareeritud. Seda muutujat saab kasutada ainult selle alamprogrammi sees ning teiste alamprogrammide ja põhiprogrammi jaoks seda muutujat ei eksisteeri. Programmeerimiskeele translaatoriga käivad harilikult kaasas alamprogrammide teegid, milles sisalduvaid protseduure ja funktsioone nimetatakse standardprotseduurideks ja -funktsioonideks. Programmide vormistamine. 1
Need on mõeldud käskude poolt kasutatavate andmete ja/või operandide hoidmiseks. Spetsiaalsed registrid, millel on täita spetsiaalsed funktsioonid protsessori töös. Spetsiaalsed registrid on järgmised: o Akuregister (A - Accumulator Register) hoiab käskude täitmise vahetulemusi o Käsuloendur (PC - Program Counter) sisaldab järgmise käsu mäluaadressi. Seda suurendatakse automaatselt iga käsutsükli jaoks. Alamprogrammid ja katkestused muudavad selle registri tavalist töötsüklit, sisestades käsuloendurisse uue väärtuse o Käsuregister (IR - Instruction Register) sisaldab mälust loetud käsku o Olekuregister (SR - Status Register) sisaldab protsessori tehete teostamise olekut o Pinuviit (SP - Stack Pointer) sisaldab pinumälu järgmist vaba aadressi. Pinumälu kasutatakse protsessori registrite seisu salvestamiseks. Näiteks on see vajalik
Siin on Vai VBA sisefunktsioon, mis teisendab arvu tekstivormingust arvu-vormingusse. Makros Test2, kus arvude sisestamisel käsutatakse funktsiooni Vai, toimub arvude liitmine ning samade väärtuste korral (20 ja 10) väljastatakse vastus Keskmine = 15. Makrod demonstreerivad ka võimaliku reaktsiooni juhule, kui käsutaja klõpsas nuppu Cancel. ALAMPROGRAMMID Peaprotseduuriks võib olla ainult parameetriteta alamprogramm, alamprotseduurideks aga nii alamprogrammid kui ka funktsioonid. Andmevahetuseks peaprotseduuri ja alamprotseduuride vahel ning ka alam-protseduuride vahel võib käsutada parameetreid ja argumente. Siin vaadeldakse nende käsutamist alamprogrammide puhul, kuid suur osa alljärgnevast kehtib ka parameetritega funktsioonide jaoks. Üldjuhul on alamprogrammi struktuur järgmine: Siin on nimi alamprogrammi nimi, parameeter { , parameeter } on formaalsete parameetrite ehk lihtsalt parameetrite loetelu
Tegevuses juhindutakse EV seadusandlusest ning ollakse kooskõlas EV hea raamatupidamistavaga. Selver on eelarveline ettevõtte, mille koostavad kaupluste juhatajad koos Selveri finantsistidega. 3.1 Raamatupidamise sise-eeskiri 3.1.1 Raamatupidamisprogramm Raamatupidamises on kasutusel XAL raamatupidamisprogramm. See on tarkvaraprogramm, mis ühendab raamatupidamise korraldamiseks vajalikud alamprogrammid. Õppisin tundma programmi XAL, sisestades sinna hankijate poolt esitatud arveid, kreeditarveid, maksevahendite aruandeid. Aitasin koostada maksegraafikuid, teostasin ka saldo võrdlusi. 3.1.2 Kontoplaan Kontsernikonto on kommertspanga pakutav lahendus, mis tähendab seda, et kõik kontsernikonto lahendusega liitunud kontserni ettevõtete pangakontod on koondatud ühe konto alla. Igal kontsernikontoga liitunud kontserni ettevõttel on oma alamkontod (kontserni ettevõtte
' 2. Põhimõisted: andmetüüp, väärtus, konstant, muutuja, identifikaator, võtmesõna, operand, operaator. Omistamise lause. 3. Aritmeetiline ja loogiline avaldis. 4. Standardprotseduurid andmete sisestamiseks ja väljastamiseks. 5. Tingimuslause. Suunamislause. Valiklause. 6. Struktuursed andmetüübid: jada, massiiv, kirje, fail. 7. Määratud kordus. Eelkontrolliga kordus. Järelkontrolliga kordus. 8. Viitmuutuja. Arvuti mälu paindlik kasutamine. 9. Alamprogrammid. Protseduur ja funktsioon. 10. Programmide vormistamine. Identifikaatorite süstematiseerimine. Taanete kasutamine. 11. Programmi dokumenteerimine. Kommentaarid. Programmi projekteerimine. Programmi testimine. 12. Struktuurprogrammeerimise põhimõtted. Objektorienteeritud programmeerimise põhimõtted. Esimesel tasemel kasutatakse näidetes samaaegselt kolme programmeerimise keelt, milleks on Pascal, C ja Basic
.................................................76 Tüüpilised komistuskivid.............................................................................77 Dünaamilised andmestruktuurid................................................................77 Ahel ja järjekord.........................................................................................78 Pinumälu ehk magasinmälu.......................................................................82 ÜHEKSAS TEEMA: alamprogrammid. protseduur ja funktsioon..........................86 Milleks on vaja alamprogramme?...............................................................86 Protseduuri ja funktsiooni erinevused........................................................86 Alamprogrammide kasutamine..................................................................87 Pascal................................................................................................... ......87 C..................
ka Ülesanne II) ( need INT ja edaspidised TAN leiame OSNAP alamprogrammidega hiire abil) {punkt H} ┐ Näide 4 7 to {punkt joonel g } ┐ (kuigi see punkti võib olla joone g mis tahes kohas, on siiski soovitatav, et ta asuks „silma järgi” tulevaase puutepunkti ligiduses. NB! Soovitatav on kõik käsu OSNAP alamprogrammid välja lülitadaa sõrmisega [ F3 ], sest alamprogrami TAN tunnusarv on palju suuem kui alamprogrammil END ja "konkureerivate" tunnusarvude puhul kipub arvuti valima ikka kõige pisema tunnusarvuga alamprogramme: Sinna kohta, kuhu kursoriga näidati, et see joon kujuneb puutujaks, ilmub ka vastav puutumise OSNAP-tähis koos kolme punktiga, mis tähendab seda, et on
ARVUTITE EKSAM PILETID PILET 1. Käsu täitmine protsessoris. Teisisõnu fetch-decode-execute tsükkel. Protsessor viib käsu täide iga käsu väikeste sammude seeriana. Umbkaudu on need sammud järgmised: järgmise käsu haaramine käsuregistrisse -> käsuloenduri muutmine nii, et ta viitaks järgmisele käsule -> teha kindlaks käsu tüüp -> juhul, kui käsk kasutab sõna, mis on juba mälus, siis teha kindlaks, kus see mälus asub -> vajaduse korral haarata see sõna ja viia see protsessori registrisse -> täita antud käsk -> naaseda esimese sammu juurde ja alustada järgmise käsu täitmist. Et käsku täita, peab protsessor 1) pöörduma mälu poole 2) Lugema sealt käsukoodi 3) dekodeerima selle 4) võtma vastu käsu sisule vastavad loogilised otsused 5) väljastama juhtsignaali kõigile komponentidele arvutis. 6) leidma uue käsuaadressi ning salvestama ta käsuregistrisse. Ühe käsu täitmiseks kuluvat aega nimetatakse käsutsükliks VO...
(c)Juhtimine läheb üle alamprogrammile aadressil 00FF. Alamprogrammi käsud täidetakse tagasipöördumise käsuni (RET). (d)Pinumälu tipust ,,tõmmatakse" sinna salvestatud käsuloenduri aadress (0006) ning see salvestatakse tagasi käsuloendurisse. (e)Pinuviit inkrementeerub (SP = SP +1) järgmise ,,tipuelemendini" ning peaprogrammi täitmine jätkub. *Samal põhimõttel käituvad ka mitmedimensionaalsed alamprogrammid: käsuloenduri väärtused paiknevad üksteise otsas pinumälus ning niipea, kui kõige madalam alamprogramm lõpetab oma töö, pöördutakse tagasi üks aste kõrgemale - kõrgema astme ,,jätkamise" aadress saadaksegi pinu tipust. 18. Vahemälu (Cache) organiseerimine: otsevastavusega, assotsiatiivne ja kogumassotsiatiivne[2] *Vahemälu töö üldine kirjeldus: Cache'i kontroller analüüsib protsessorist põhimälu poole
käskude hulka, millel on väga palju erinevaid töövõimalusi. Nii saab käsuga PEDIT muuta sirglõiku (LINE) või kaart (ARC) liitjooneks, liitjoonel aga muuta pea-aegu kõiki tema omadusi, töödelda seibe, ruumilist liitjoont (3DPOLY) ning isegi “järgi aidata” ruumilisi pindu (ruumilisi kehasid ei saa, nende puhul tuleb muutmiseks kasutada käsku SOLIDEDIT). Vastavalt valitud objektile, leiab arvuti ise vajalikud muutmise alamprogrammid. Liitjoonena käsitleb käsk PEDIT ka käskudega ELLIPSE ( kui PELLIPSE = 1), DONUT ja RECTANG joonestatud objekte. Töö 3 Klamber 50 Liitjoone muutmisel on käsuga PEDIT võimalikud järgmised tööd: – sulgeda või avada liitjoont; – jaotada liitjoon osadeks, iga osa on seejuures omaette liitjoon;
1. Trigerid. Trigerid kuuluvad järestikskeemide hulka, sest neil on mälu omadus. Väljundi väärtus sõltub peale sisendite väärtuste ka väljundi väärtusest eelnevatel hetkedel. Triger on mäluelement, mis säilitab ühe bitist informatsiooni. Trigeril on kaks stabiilset olekut. Olekuks nimetatakse trigeri väljundi väärtust antud ajahetkel. Tavaliselt on trigeril kaks väljundit: otseväljund ja tema eitus. Trigeri tüübid: 1) SR-triger (Set Reset) Asünkroonse trigeri puhul pole sünkrosisendit millega ümberlülitumise aega juhtida, seega väljundi väärtus muutub sisendi väärtuste muutuste järgi. S R Qt 0 0 Qt-1 01 0 10 1 11 - Kui S = R = 1, siis on otseväljud ja inversioonväljund ühesuguse väärtusega Q = ^Q, kuna kahendväärtuse otseväärtuse ja eitus ei saa olla võrdsed, siis loetakse seda keelatud väärtuseks. Loogikafunktsioon Qt = S + ^R Qt-1 SR trigerit saab ka li...
EKSAMIKÜSIMUSED 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ............................................................................................ 4 Kahendsüsteem............................................................................................................................4 Boole funktsioonid ja nende esitus..............................................................................................4 Diskreetne aeg............................................................................................................................. 4 Lihtsamaid Boole` funktsioone realiseerivad loogikaelemendid.................................................... 5 AND...........................................................
EKSAMIKÜSIMUSED 2005 Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................................... 1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ...................................................................................................... 4 Kahendsüsteem .............................................................................................................................. 4 Boole funktsioonid ja nende esitus................................................................................................ 4 Diskreetne aeg ............................................................................................................................... 4 Lihtsamaid Boole` funktsioone realiseerivad loogikaelemendid ............................................................. 5 AN...
1. Trigerid Triger on mäluelement, mis säilitab 1 biti informatsiooni. Triger on kahe stabiilse olekuga loogikalülitus (1 või 0). Trigeri olek vastab tema väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab triger endise oleku või muudab seda hüppeliselt (seega sültub trigeri väljund ka selle eelmisest väljundist). Trigeril on tavaliselt 2 väljundit: otsene Q ja invertne Q . Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigerid seadesisenditega ehk SR- trigeriteks, loendussisenditega e. T- trigeriteks, andmesisenditega ehk D- trigeriteks ...
Kui te leiate vea siis osutage sellele kommentaariga (“Insert” ->”Comment” või märgi osa sellel parem klõps ning “Comment”). Küsimuste järel on vastamise koht. Vastamisel lisage kindlasti küsimus ja järjekorra number! TUBLID OLETE! :) Kes ütles? Palume autorit! :-) Kuidas kasutada Google Doc-si, õppevideo: http://www.youtube.com/watch?v=lMqdex3KDQM Rene 1-6 1. Käsu täitmine protsessoris (käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, operatsioon automaat ja juhtautomaat). 2. Arvuti mälu hierarhia. 3. Analoog info, ADC, DAC ja helikaart. 4. Pooljuhtmälud. 5. Konveier protsessoris ja mälus. 6. Virtuaal mälu. TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! PIIA 7-12 8. Andmevahetus mikroarvutis (erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses, AB, DB, CB). 7. Erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses (AB, DB,...
Arvuti riistvara matemaatilised alused · Kahendsüsteem Digitaalseadmetes teostatavate arvutuste ja muu infotöötluse kiirus, täpsus ja arusaadavus sõltub suuresti seadmes kasutatavast arvutussüsteemist. Digitaaltehnikas domineerib kahendsüsteem nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina ja seda järgmistel põhjustel: Füüsikalise realiseerimise lihtsus tehete sooritamise põhimõtteline lihtsus funktsionaalne ühtsus Boole'i algebraga, mis on loogikalülituste peamine matemaatiline alus. Kahendsüsteem kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka nagu kümnendsüsteemgi. Kahendarvu kohta nimetatakse bitiks. Vasakpoolseim koht on kõrgeim bitt ja parempoolseim madalaim bitt. · Boole funktsioonid ja nende esitus Digitaalseadmete realiseerimise matemaatiliseks aluseks on valdavalt kahendloogika ja kahendfunktsioonid. Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2 n (n- argumentide väärtuste või...
Tähelepanuväärsemad on nen- de seas näiteks järgmised. (Siin toome käsud ära lihtsustatud kirjeldustega.) · MOV register, väärtus paigutada antud väärtus antud registrisse. Näiteks: MOV BX, 2E · JMP nihkebait viia programmi täitmisjärg antud nihkebaidile. Näiteks: JMP 102 · JCXZ nihkebait viia programmi täitmisjärg antud nihkebaidile, kui registris CX on 0. · INT katkestuse_number täita antud numbriga katkestus. Katkestused on num- merdatud alamprogrammid, millest suur osa on operatsioonisüsteemi poolt pakutavad teenused. Katkestuste tabeli võib leida näiteks allikast [3]. Näiteks: INT 21 · RET väljuda (alam)programmist. Koostatavad masinkoodis programmid peaksid lõppema selle käsuga, et operatsioonisüsteemi tagasi pöördutaks. · ADD register, väärtus liita antud registrile antud väärtus. Näiteks: ADD AX, 15 · SUB register, väärtus lahutada antud registrist antud väärtus. Näiteks: SUB CX, 1
selle eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire allprogrammiga. Keskkonnaseire üheks peamiseks eesmärgiks on keskkonnaseisundi hindamine ning keskkonnamuutuste tuvastamine. Keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire allprogrammi raames teostatakse koosluste ja liikide seiret. Külastusseire arendamise ja külastusseire andmete tõlgendamise seisukohalt on huvi pakkuvad selle allprogrammi alamprogrammid, mis tegelevad: EL Elupaikade direktiivi (92/43/EEC) ning EL Elupaikade ja Linnudirektiivi (74/409/EEC) lisades toodud elupaikade ja liikide seisundi seirega, rahvusvaheliste lepetega (eluslooduse mitmekesisuse konventsioon, Berni konventsioon, Washingtoni konventsioon, Ramsari konventsioon) seotud seirega, riiklikul tasemel haruldaseks ja/või ohustatuks kuulutatud liikide populatsioonide ja elupaikade seisundi määramisega. Samuti jälgitakse allprogrammi raames maastike arengut
Objektide puhul aga püütakse enamik konkreetse objektitüübiga seotud toiminguid ühise kesta sisse koondada. Piir kirjete ja objektide vahel on mõnevõrra hägune ning mõnes keeles (nt. Java) polegi kirjete jaoks eraldi keelekäsklust olemas. Samas siiski on hea eri lähenemised lahus hoida. Traditsioonilise objektorienteeritud programmeerimise juures pole eksemplari muutujatele sugugi võimalik otse väljastpoolt ligi saada. Samuti vaid mõned alamprogrammid on teistele objektidele vabalt kasutavad, küllalt palju vahendeid võib olla loodud vaid objekti enese toimimise tarbeks. Selline kapseldamine aitab suuremate programmide puhul järge pidada, et vaid ühe teemaga seotud ning teemadevahelised lõigud üksteist segama ei hakkaks. Lisaks väliste käskude vähemast arvust tulevale lihtsusele lubab muutujate ja alamprogrammide varjamine teiste objektide eest hiljem oma objekti sisemist ülesehitust muuta ilma, et muu
Objektide puhul aga püütakse enamik konkreetse objektitüübiga seotud toiminguid ühise kesta sisse koondada. Piir kirjete ja objektide vahel on mõnevõrra hägune ning mõnes keeles (nt. Java) polegi kirjete jaoks eraldi keelekäsklust olemas. Samas on siiski hea eri lähenemised lahus hoida. Traditsioonilise objektorienteeritud programmeerimise juures pole eksemplari muutujatele sugugi võimalik otse väljastpoolt ligi saada. Samuti on vaid mõned alamprogrammid teistele objektidele vabalt kasutavad, küllalt palju vahendeid võib olla loodud vaid objekti enese toimimise tarbeks. Selline kapseldamine aitab suuremate programmide puhul järge pidada, et vaid ühe teemaga seotud ning teemadevahelised lõigud üksteist segama ei hakkaks. Lisaks väliste käskude vähemast arvust tulevale lihtsusele lubab muutujate ja alamprogrammide varjamine teiste objektide eest hiljem oma objekti sisemist ülesehitust muuta ilma, et muu
võrgustiku ridade ja veergude vahekaugused seadistada enne käsu SNAP vastavate omaduste seadistamist, vastasel juhul võetakse GRID-samm võrdseks SNAP- sammuga. ÜLESANNE I Pinnatükk 223 „Võrgustik” on kujutatud punktide kogumina (põhimuutujad GRIDDISPAY = 1). NB! Punktide asukohtale ei laiene käsu OSNAP asukoha täppismääramise alamprogrammid Võrgustik sammuga ≈10 mõlemas suunas; põhimuutuja GRIDMAJOR = 5 (iga viies joon on kujutatud veidi laiema joonena) ÜLESANNE I Pinnatükk 224 Võrgustikule on antud samm ≈ 25; põhimuutuja GRIDMAJOR = 5 Võrgustiku sammud: rõhtsuunas (X-suund) 25 ja püstsuunas (Y-suund) 10 Võrgustike kujundamist saab juhtida käsu OSNAP kaardiga Snap and Grid:
Objektide puhul aga püütakse enamik konkreetse objektitüübiga seotud toiminguid ühise kesta sisse koondada. Piir kirjete ja objektide vahel on mõnevõrra hägune ning mõnes keeles (nt. Java) polegi kirjete jaoks eraldi keelekäsklust olemas. Samas on siiski hea eri lähenemised lahus hoida. Traditsioonilise objektorienteeritud programmeerimise juures pole eksemplari muutujatele sugugi võimalik otse väljastpoolt ligi saada. Samuti on vaid mõned alamprogrammid teistele objektidele vabalt kasutavad, küllalt palju vahendeid võib olla loodud vaid objekti enese toimimise tarbeks. Selline kapseldamine aitab suuremate programmide puhul järge pidada, et vaid ühe teemaga seotud ning teemadevahelised lõigud üksteist segama ei hakkaks. Lisaks väliste käskude vähemast arvust tulevale lihtsusele lubab muutujate ja alamprogrammide varjamine teiste objektide eest hiljem oma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
