................................................................................................ 6 2.1 Põhjavee seire eesmärk......................................................................................... 7 2.2 Põhjaveekihid ja seirejaamad................................................................................. 7 2.3 Seire jaotus............................................................................................................. 9 2.3.1 Riikliku seire alamprogrammid....................................................................... 10 2.3.2 Rahvusvaheline koostöö ............................................................................... 10 2.4 Põhjavee seire korraldamine ............................................................................... 11 2.4.1 Vaatluskaevude paigutus............................................................................... 11 2.5 Põhjavee seirest saadavad andmed............................
Funktsioonid Nimi: Leia materjale internetist ning vasta küsimustele: Mida tähendavad järgmised mõisted? Milles seisneb mõistepaari erinevus ja milles sarnasus? Vastus anna kujul: ,,Esimene on ... Teine on ... Mõlemad on ..., aga ..." funktsioon ja protseduur Esimene on alamprogramm, mille ülesandeks on mingi väärtuse väljaarvutamine. Teine on alamprogramm, mille ülesanne on programmi osadeks jaotamine ja korduvalt kasutatava tegevuse defineerimine. Mõlemad on alamprogrammid, aga erinevuseks on täidetav ülesanne. parameeter ja argument Esimene on väärtus, mis antakse alamprogrammile teda väljakutsuva programmiosa poolt. Teine on argument, mis väljendab seda väärtust, mis antakse parameetrile, kui kutsutakse välja mingi protseduur. Mõlemad väljendavad mingit väärtust, kuid argument esindab parameetri väärtust ehk üks väljendab teise väärtust. kohustuslik parameeter ja vabatahtlik parameeter
Metakeel kokkuleppeline väljamõeldud programmeerimiskeel erinevate programmielementide kirjutamiseks Muutuja mälupesa või mitmest pesast koosnev plokk, millele on antud nimi. Andmetüüp näitab, mis tüüpi andmeid muutujas hoida saab. Omistamine Plokk-programmis kirjeldatud käskude grupp,mida keele süntaksi seisukohast saab vaadata ühe käsuna Kontrollstruktuurid kasutatakse programmi käskude täitmise järjekorra muutmiseks. Alamprogrammid(tsüklid, hargnemised) Translaatorid ·Kompilaatorid Transleerimine peab toimuma enne programmi täitmist ·Interpretaatorid Transleerimine toimub programmi täitmise ajal
Funktsioonid Mida tähendavad järgmised mõisted? Milles seisneb mõistepaari erinevus ja milles sarnasus? 1. funktsioon ja protseduur Alamprogrammid jagunevad protseduurideks ja funktsioonideks. Funktsioonina saab vormistada üksnes sellist algoritmi, mis leiab täpselt ühe lihttüübi, viidatüübi või stringväärtuse. Protseduur on mõeldud mistahes töödeks: struktuursete väärtuste leidmine, joonistamine (graafikas) vms. Protseduur kutsutakse välja protseduurilausega, funktsioon aga funktsiooniviitega. Protseduur ja funktsioon on konstruktsioonilt sarnased: mõlema põhiosa on nn. plokk, mis koosneb kirjelduste osast ja lauseosast
Mod (jääk) & (tekstide sidurdamine) Võrdlustehted = > < >= <= <> Tingimustes loogikatehted And Or Not Kontrollifunktsioonid IsNumeric, IsDate Teisendusfunktsioonid CInt, CDbl, CStr, CDate Ajafunktsioonid Now, Date, Time, Day, Year, Month, Hour, Minute, Second, Weekday, DateSerial, TimeSerial Tekstifunktsioonid Len, Mid, InStr, Replace Värvifunktsioonid RGB, QBColor. Vormingufunktsioon Format Alamprogrammid Private/Public Sub nimi(argumendid) programmi algoritm End Sub Väljakutsumine nimi argumendid Funktsioonid Function nimi(parameetrid) [As andmetüüp] funktsiooni algoritm nimi=avaldis End Function Keelestruktuurid Valikud 1. If tingimus Then tegevus 2. If tingimus Then tegevus(ed) End If 3. If tingimus1 Then tegevus(ed)1 ElseIf tingimus2 Then ...
Arvutuste tulemused kirjutada välja töölehele nii, et nende asukoht sõltuks dünaamiliselt massiivi suurusest kas ühe veeru vahega paremale maatriksist või üks rida allapoole seda. Programmi käivitamisel kustudada vanad tulemused töölehelt. ng ridade ja veergude jaoks kasutada VBA massiive. kirjutada need töölehele alamprogrammide abil ementide hulgas suurim element ja selle asukoht selles veerus, kus asub leitud suurim element. eade. lemuste arvutamiseks kasutada alamprogrammid. a parameetreid. liselt massiivi suurusest st. et need ilmuksid alati
Vastus anna kujul: ,,Esimene on ... Teine on ... Mõlemad on ..., aga ..." 1. funktsioon ja protseduur: Esimene on alamprogramm, mis tagastab oma töö tulemusena mingi väärtuse. Funktsioonil on tüüp, funktsioon tagastab ainult sellesse tüüpi kuuluvaid väärtusi ja funktsiooni väljakutset võib kasutada avaldises seda tüüpi operandina. Teine on keele konstruktsioon, mille abil võib sooritada programmi osadeks jaotamist ja korduvalt kasutatava tegevuse defineerimist. Mõlemad on alamprogrammid, mõlemaga me taotleme, et programm tuleks võimalikult lühikene ja nad täidavad mõlemad ülesandeid, aga need ülesanded on erinevad. 2. parameeter ja argument: Esimene on ühelaadseid objekte või protsesse iseloomustav suurus (muutuja), mille väärtus antakse alamprogrammile teda väljakutsuva programmiosa poolt . Teine on sõltumatu muutuja, mis väljendab väärtust, mis antakse parameetrile, kui kutsutakse välja mingi protseduur
On antud tabel kaupade hindadega kroonides erinevates kauplustes (allikas www.hind24.ee) ja E kurss kroonides. Luua peaprogramm , mis kirjeldab kõik muutujad ja objektid ning käivitab vajalikud funktsioonid ja alamprogrammid: - alamprogramm, mis loeb antud tabel töölehelt VBA massiivi; - alamprogramm, mis loeb rida kaupluste nimedega VBA massiivi; - alamprogramm, mis loeb veeru kaupade nimetustega VBA massiivi; - alamprogramm, mis moodustab uue massiivi hindadega eurodes; - alamprogramm, mis väljastab saadud tabeli töölehele 3 rida allapoole antud tabelist; - alamprogramm, mis väljastab töölehele VBA massiivist rea kaupluste nimedega ;
Kettaseade - drive list box - Drive1 - kettaseadme valimine Sisukord - directory list box - Dir1 - sisukorra valimine Faililoend - file list box - File1 - faili valimine Kujund - shape - Shape1 - ristkülikud, ringid Joon - line - Line1 Pilt - image - Image1 - nupuna käituv pilt Andmebaas - data -Data1 OLE OLE OLE1 2. Programmid VB-s vormimoodul (Form Module) koodimoodul (Standard Module) klassimoodul (Class Module) deklaratsioonid alamprogrammid/funktsioonid sündmusprogrammid (seotud objektiga) üldkasutatavad objektide klassi omadusprogrammid (Property) 3. Keelereeglid Üldiselt: rida - lause koolon (:) lausete eraldaja tühik+allkriips (_) lause jätkaja Kommentaarid peale apostroofi (') Nimed kuni 255/40 märki (tähed, numbrid), pole võtmesõna Muutujate deklareerimine Dim/Private/Public [Static] nimi [As andmetüüp]
Silumise käigus on ligipääs riistvarale keeruline kompileeritult või teekidest .o-failidena programm (code) aadressist 0 (ainult loetav) käigus SpecC sys.f-ns andmed loetavas ja kirjutatavas segmendis korduvalt interface L {void Write(int x);}; standartsed alamprogrammid Staatiline linkimine Teatud ülesannete hulk on planeeritav interface R {int Read (void);}; · kompilaatori-spetsiifilised kõik alamprogrammid paiknevad mälukujutises (schedulable),
Sõnumivahetus ja koostöö (Messaging and Collaboration) Võrgundus (Networking) Veebiteenused (Web Services) Kaasaegsed OS'id on juhitavad katkestuste kaudu (Interrupt driven). Sündmused käivituvad katkestuste või erandite poolt. Erandid (Exceptions või Trap) on tarkvara poolt genereeritud katkestused kas veaolukorra tekkimisel või kasutajarakenduse poolt OS'i teenuse nõudmiseks. Erinevate katkestuste täitmiseks on eraldi alamprogrammid OS'is. API poole pöördumine toimub kasutajarakendustel süsteemikutsete (System Call) abil. Turvakaalutlustel ei saa rakendused süsteemikutseid otse välja kutsuda, vaid vajavad selleks katkestuste mehanismi, millega tekitatakse tarkvaraline katkestus protsessorile, mis omakorda põhjustab katsetuste halduri käivituse OS'ikernelireziimis. Käsk, millega süsteemiteenus välja kutsutakse sõltub protsessorist
53 45 -1 -19 -14 59 -38 -73 95 -49 -86 -88 -5 -98 -46 -33 -43 86 33 17 -9 -73 32 -84 52 -82 -10 23 -39 40 62 13 -54 70 67 -42 33 -35 -49 84 97 -34 22 95 45 -37 -57 -65 94 7 -59 -1 -19 -41 -6 -71 -30 -54 9 -19 -33 -60 -82 -67 -61 81 -86 31 65 96 -60 -15 8 93 -92 89 -44 68 -20 -65 78 -26 -12 67 9 38 18 -33 -14 -82 Marika Midro 104030 KAKB11 Minimum Rida Veerg -98 2 5 -61 Negatiivsed arvud 43 -98 92 -44 77 Loo maatriks 29 90 32 -44 -40 -6
peaks olema, kuid muud parameetrid olid enamvähem normaalsed. Jõksi järvele võib mõju anda ka see, et tema ümbruskond on kohalikkel eriti populaarne turismi paik. Rahvamassiga võib kaasneda suurem reostusehulk, kuid seniste andmete põhjal on punktreostus rahuldav. 11 KASUTATUD KIRJANDUS Mäemets, A. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn 1977 : Valgus Riiklik keskkonnaseire programm, alamprogrammid, siseveekogud, väikejärved 2007 : http:// eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb 12 13 14
4. ARVESTUSÜLESANNE. Metsandusfirma palkidearvestus. Eraldi väikese programmiga luua fail, mille igale reale sisestatakse ühe palgi pikkus ning kummagi otsa läbimõõt (oletame, et palk muutub ühtlaselt peenemaks, s.o. on tüvikoonuse kujuga). Peaprogrammi ülesandeks on lugeda sisendfailist palkide andmed ning leidapalkide ruumala. Ruumalad tuleb väljastada teise faili, palkide kogu- ruumala aga väljastada ekraanile. PASCAL, 5. loeng; ALAMPROGRAMMID. Seni vaadeldud programmid olid kõik n.ö. ühes tükis, kogu programm moodustas ühtse terviku. Enamiku reaalsete, suuremate programmeerimisülesannete juures ei ole selline lahendus otstarbekas, mõnel juhul isegi on see võimatu - kogu programm ei mahu tervikuna arvuti mällu. Programmi liigendamine väiksemateks autonoomseteks osadeks - muudab enamasti programmi ülevaatlikumaks - lihtsam on lugeda kümmet 20-realist kui üht 200-realist programmi
vajalikku programmiosa. Protseduuri kasutamine toimub omaette lausega, mis siis nagu laiendaks keele lausete hulka. Funktsioon on mõnevõrra spetsiifilisem alamprogramm. Olles oma struktuurilt sarnane protseduuriga, on tema ülesandeks mingisuguse väärtuse väljaarvutamine. Globaalse muutuja tegevuspiirkond ulatub alates tema deklareerimise kohast üle kogu ülejäänud programmi. See tähendab, et kõik sellesse piirkonda jäävad alamprogrammid ja põhiprogramm saavad seda muutujat kasutada. Lokaalse muutuja tegevuspiirkonnaks on see alamprogramm, milles ta on deklareeritud. Seda muutujat saab kasutada ainult selle alamprogrammi sees ning teiste alamprogrammide ja põhiprogrammi jaoks seda muutujat ei eksisteeri. Programmeerimiskeele translaatoriga käivad harilikult kaasas alamprogrammide teegid, milles sisalduvaid protseduure ja funktsioone nimetatakse standardprotseduurideks ja -funktsioonideks. Programmide vormistamine. 1
Need on mõeldud käskude poolt kasutatavate andmete ja/või operandide hoidmiseks. Spetsiaalsed registrid, millel on täita spetsiaalsed funktsioonid protsessori töös. Spetsiaalsed registrid on järgmised: o Akuregister (A - Accumulator Register) hoiab käskude täitmise vahetulemusi o Käsuloendur (PC - Program Counter) sisaldab järgmise käsu mäluaadressi. Seda suurendatakse automaatselt iga käsutsükli jaoks. Alamprogrammid ja katkestused muudavad selle registri tavalist töötsüklit, sisestades käsuloendurisse uue väärtuse o Käsuregister (IR - Instruction Register) sisaldab mälust loetud käsku o Olekuregister (SR - Status Register) sisaldab protsessori tehete teostamise olekut o Pinuviit (SP - Stack Pointer) sisaldab pinumälu järgmist vaba aadressi. Pinumälu kasutatakse protsessori registrite seisu salvestamiseks. Näiteks on see vajalik
arvude sisestamisel käsutama funktsiooni InputBox järgmisel kujul: muutuja = Val(lnputBox(feacte [,päis, pakkumine])) Siin on Vai VBA sisefunktsioon, mis teisendab arvu tekstivormingust arvu-vormingusse. Makros Test2, kus arvude sisestamisel käsutatakse funktsiooni Vai, toimub arvude liitmine ning samade väärtuste korral (20 ja 10) väljastatakse vastus Keskmine = 15. Makrod demonstreerivad ka võimaliku reaktsiooni juhule, kui käsutaja klõpsas nuppu Cancel. ALAMPROGRAMMID Peaprotseduuriks võib olla ainult parameetriteta alamprogramm, alamprotseduurideks aga nii alamprogrammid kui ka funktsioonid. Andmevahetuseks peaprotseduuri ja alamprotseduuride vahel ning ka alam-protseduuride vahel võib käsutada parameetreid ja argumente. Siin vaadeldakse nende käsutamist alamprogrammide puhul, kuid suur osa alljärgnevast kehtib ka parameetritega funktsioonide jaoks. Üldjuhul on alamprogrammi struktuur järgmine:
Tegevuses juhindutakse EV seadusandlusest ning ollakse kooskõlas EV hea raamatupidamistavaga. Selver on eelarveline ettevõtte, mille koostavad kaupluste juhatajad koos Selveri finantsistidega. 3.1 Raamatupidamise sise-eeskiri 3.1.1 Raamatupidamisprogramm Raamatupidamises on kasutusel XAL raamatupidamisprogramm. See on tarkvaraprogramm, mis ühendab raamatupidamise korraldamiseks vajalikud alamprogrammid. Õppisin tundma programmi XAL, sisestades sinna hankijate poolt esitatud arveid, kreeditarveid, maksevahendite aruandeid. Aitasin koostada maksegraafikuid, teostasin ka saldo võrdlusi. 3.1.2 Kontoplaan Kontsernikonto on kommertspanga pakutav lahendus, mis tähendab seda, et kõik kontsernikonto lahendusega liitunud kontserni ettevõtete pangakontod on koondatud ühe konto alla. Igal kontsernikontoga liitunud kontserni ettevõttel on oma alamkontod (kontserni ettevõtte
....................................................................61 Ahel ja järjekord.................................................................................................................... 61 Pinumälu ehk magasinmälu...................................................................................................64 ÜLESANDED........................................................................................................................... 65 ALAMPROGRAMMID. PROTSEDUUR JA FUNKTSIOON................................................66 MILLEKS ON VAJA ALAMPROGRAMME?....................................................................66 PROTSEDUURI JA FUNKTSIOONI ERINEVUSED........................................................ 66 ALAMPROGRAMMIDE KASUTAMINE..........................................................................67 Pascal........................................................................................................
................................................76 Tüüpilised komistuskivid.............................................................................77 Dünaamilised andmestruktuurid................................................................77 Ahel ja järjekord.........................................................................................78 Pinumälu ehk magasinmälu.......................................................................82 ÜHEKSAS TEEMA: alamprogrammid. protseduur ja funktsioon..........................86 Milleks on vaja alamprogramme?...............................................................86 Protseduuri ja funktsiooni erinevused........................................................86 Alamprogrammide kasutamine..................................................................87 Pascal................................................................................................... ......87 C.................
ka Ülesanne II) ( need INT ja edaspidised TAN leiame OSNAP alamprogrammidega hiire abil) {punkt H} ┐ Näide 4 7 to {punkt joonel g } ┐ (kuigi see punkti võib olla joone g mis tahes kohas, on siiski soovitatav, et ta asuks „silma järgi” tulevaase puutepunkti ligiduses. NB! Soovitatav on kõik käsu OSNAP alamprogrammid välja lülitadaa sõrmisega [ F3 ], sest alamprogrami TAN tunnusarv on palju suuem kui alamprogrammil END ja "konkureerivate" tunnusarvude puhul kipub arvuti valima ikka kõige pisema tunnusarvuga alamprogramme: Sinna kohta, kuhu kursoriga näidati, et see joon kujuneb puutujaks, ilmub ka vastav puutumise OSNAP-tähis koos kolme punktiga, mis tähendab seda, et on
ainult LOAD ja STORE käsud pöörduvad mälu poole võimas register mälu (ulatudes32 kuni 132-ni), et võimalikult palju oleks register- register tüüpi käske ja vähe pöördumisi mälu poole jäiga loogikaga (hardwired) juhtautomaat, mis võib ka tehnoloogia arenedes asenduda mikroprogrammeeritavaga efektiivne andmevahetus alamprogrammidega effektiivne käskude järjekorra juhtimine (siirded ja alamprogrammid) PILET 3. Konveier protsessoris ja mälus. Konveier kiirendab protsessori tööd, kuna võimaldav mitut käsku täita paralleelselt. Ta ei suurenda üksiku käsu täitmise kiirust. Ilma konveierita protsessori töös täidetakse käske jadamisi. Konveier täidab paralleelselt, kui ühe käsu käsuloendur on saatnud käsu aadressi mälu poole, et saada käsukood, siis ta laeb endasse järgmise käsu ja saadab ka selle teele.
(c)Juhtimine läheb üle alamprogrammile aadressil 00FF. Alamprogrammi käsud täidetakse tagasipöördumise käsuni (RET). (d)Pinumälu tipust ,,tõmmatakse" sinna salvestatud käsuloenduri aadress (0006) ning see salvestatakse tagasi käsuloendurisse. (e)Pinuviit inkrementeerub (SP = SP +1) järgmise ,,tipuelemendini" ning peaprogrammi täitmine jätkub. *Samal põhimõttel käituvad ka mitmedimensionaalsed alamprogrammid: käsuloenduri väärtused paiknevad üksteise otsas pinumälus ning niipea, kui kõige madalam alamprogramm lõpetab oma töö, pöördutakse tagasi üks aste kõrgemale - kõrgema astme ,,jätkamise" aadress saadaksegi pinu tipust. 18. Vahemälu (Cache) organiseerimine: otsevastavusega, assotsiatiivne ja kogumassotsiatiivne[2] *Vahemälu töö üldine kirjeldus: Cache'i kontroller analüüsib protsessorist põhimälu poole
käskude hulka, millel on väga palju erinevaid töövõimalusi. Nii saab käsuga PEDIT muuta sirglõiku (LINE) või kaart (ARC) liitjooneks, liitjoonel aga muuta pea-aegu kõiki tema omadusi, töödelda seibe, ruumilist liitjoont (3DPOLY) ning isegi “järgi aidata” ruumilisi pindu (ruumilisi kehasid ei saa, nende puhul tuleb muutmiseks kasutada käsku SOLIDEDIT). Vastavalt valitud objektile, leiab arvuti ise vajalikud muutmise alamprogrammid. Liitjoonena käsitleb käsk PEDIT ka käskudega ELLIPSE ( kui PELLIPSE = 1), DONUT ja RECTANG joonestatud objekte. Töö 3 Klamber 50 Liitjoone muutmisel on käsuga PEDIT võimalikud järgmised tööd: – sulgeda või avada liitjoont; – jaotada liitjoon osadeks, iga osa on seejuures omaette liitjoon;
ainult LOAD ja STORE käsud pöörduvad mälu poole võimas register mälu (ulatudes32 kuni 132-ni), et võimalikult palju oleks register-register tüüpi käske ja vähe pöördumisi mälu poole jäiga loogikaga (hardwired) juhtautomaat, mis võib ka tehnoloogia arenedes asenduda mikroprogrammeeritavaga efektiivne andmevahetus alamprogrammidega effektiivne käskude järjekorra juhtimine (siirded ja alamprogrammid) 3. Andmeedastus arvutis (järjestikandmeedastus, paralleelandmeedastus, veakindlad koodid). Liidesel on alati kaks poolt: protsessori pool ja S/V- seadme pool. S/V seadme poolel võib andmeedastus võib toimuda andmevahetus järjestikuliselt või paralleelselt. Järjestikandmeedastus selle korral piisab ühest liinist andme edastamiseks, juurde kuulub ka nullnivoo (GND). Samas kulub iga takti edastamiseks üks takt.
· ainult LOAD ja STORE käsud pöörduvad mälu poole · võimas registermälu (ulatudes 32 kuni 132-ni), et võimalikult palju oleks register-register tüüpi käske ja vähe pöördumisi mälu poole · jäiga loogikaga (hardwired) juhtautomaat, mis võib ka tehnoloogia arenedes asenduda mikro-programmeeritavaga · efektiivne andmevahetus alamprogrammidega · effektiivne käskude järjekorra juhtimine (siirded ja alamprogrammid) Oluline on käsu täitmisel, et seda teostatakse riistvaras. Näiteks kui ALU ei oska riistvaras korrutada. Nüüd võime teha keeruka mikroprogrammi spetsiaalosa mis realiseerib selle liitmise ja nihke kaudu. RISC ideoloogia sellist keerukat (aeglast) mikroprogrammi ei luba. Korrutamine teostatakse riistvaras ALU-s või ta üldse puudub. Mikroprogrammis on olemas üldosa koos käsukoodi lugemise ja käsuloenduri modifitseerimisega ning operandide lugemine ja resultaadi
· ainult LOAD ja STORE käsud pöörduvad mälu poole · võimas registermälu (ulatudes 32 kuni 132-ni), et võimalikult palju oleks register-register tüüpi käske ja vähe pöördumisi mälu poole · jäiga loogikaga (hardwired) juhtautomaat, mis võib ka tehnoloogia arenedes asenduda mikro-programmeeritavaga · efektiivne andmevahetus alamprogrammidega · effektiivne käskude järjekorra juhtimine (siirded ja alamprogrammid) Oluline on käsu täitmisel, et seda teostatakse riistvaras. Näiteks kui ALU ei oska riistvaras korrutada. Nüüd võime teha keruka mikroprogrammi spetsiaalosa mis realiseerib selle liitmise ja nihke kaudu. RISC ideoloogia sellist keerukat (aeglast) mikroprogrammi ei luba. Korrutamine teostatakse riistvaras ALU-s või ta üldse puudub. Mikroprogrammis on olemas üldosa koos käsukoodi lugemise ja käsuloenduri modifitseerimisega ning operandide lugemine ja resultaadi
Selle miinuseks on, et on vaja rohkem registreid, plussiks aga kiirem ligipääs andmetele programmi käivitamisel. · võimas registermälu (ulatudes32 kuni 132-ni), et võimalikult palju oleks register-register tüüpi käske ja vähe pöördumisi mälu poole; · jäiga loogikaga (hardwired) juhtautomaat, mis võib ka tehnoloogia arenedes asenduda mikroprogrammeeritavaga; · efektiivne andmevahetus alamprogrammidega; · efektiivne käskude järjekorra juhtimine (siirded ja alamprogrammid). Oluline on käsu täitmisel, et seda teostatakse riistvaras . Näiteks kui ALU ei oska riistvaras korrutada, siis võime teha keeruka mikroprogrammi spetsiaalosa, mis realiseerib selle liitmise ja nihke kaudu. RISC ideoloogia sellist keerukat (aeglast) mikroprogrammi ei luba. Korrutamine teostatakse riistvaras ALU-s või ta üldse puudub. Mikroprogrammis on olemas üldosa koos käsukoodi lugeniseja käsuloenduri modifitseerimisega ning operandide lugemine
paralleelsuseni; käsud tuleb täita ühe taktiga otse riistvaras (täidetakse ALU-s); mälu poole pöörduvad ainult LOAD ja STORE käsud; jäiga loogikaga (hardwired) juhtautomaat, mis võib tehnoloogia arenedes asenduda mikroprogrammeeritavaga; võimas registermälu (32st 132-ni), et võimalikult palju oleks registerregister tüüpi käske ja vähe pöördumisi mälu poole; efektiivne andmevahetus alamprogrammidega; efektiivne käskude järjekorra juhtimine (siirded ja alamprogrammid). 19. Arvutite veakindlus ja veakindlad koodid Riistvara testimine võtab riistvara loomisest ligi 50% koguajast. Vigade klassid Püsivad rikked: 1.Ühenduste rikked; 2.Purunenud komponendid 3.Tootmisel tekkivad rikked 4.Disaini vead. Mittepüsivad rikked: 1.Keskond (temp. Niiskus,rõhk ...) 2.Vibratsioon 3.Toide 4.El
6. ainult LOAD ja STORE käsud pöörduvad mälu poole 7. võimas register mälu (ulatudes32 kuni 132-ni), et võimalikult palju oleks register-register tüüpi käske ja vähe pöördumisi mälu poole 8. jäiga loogikaga (hardwired) juhtautomaat, mis võib ka tehnoloogia arenedes asenduda mikroprogrammeeritavaga 9. efektiivne andmevahetus alamprogrammidega 7 10. efektiivne käskude järjekorra juhtimine (siirded ja alamprogrammid) · Konveier protsessoris (Pipeline) Käskude haaramine on kitsaskoht käskude täitmise kiiruse jaoks. Selle probleemi leevendamiseks on arvutitel oskus haarata käske mälust ettenägelikult, et nad oleks olemas, kui neid on tarvis. Neid instruktsioone salvestatakse registris mida kutsutakse prefetch buffer (puhvermälu register?). Nüüd, kui on käsku vaja, saab seda võtta puhvermälust selle asemel, et oodata kuni seda mälust loetakse.
Tähelepanuväärsemad on nen- de seas näiteks järgmised. (Siin toome käsud ära lihtsustatud kirjeldustega.) · MOV register, väärtus paigutada antud väärtus antud registrisse. Näiteks: MOV BX, 2E · JMP nihkebait viia programmi täitmisjärg antud nihkebaidile. Näiteks: JMP 102 · JCXZ nihkebait viia programmi täitmisjärg antud nihkebaidile, kui registris CX on 0. · INT katkestuse_number täita antud numbriga katkestus. Katkestused on num- merdatud alamprogrammid, millest suur osa on operatsioonisüsteemi poolt pakutavad teenused. Katkestuste tabeli võib leida näiteks allikast [3]. Näiteks: INT 21 · RET väljuda (alam)programmist. Koostatavad masinkoodis programmid peaksid lõppema selle käsuga, et operatsioonisüsteemi tagasi pöördutaks. · ADD register, väärtus liita antud registrile antud väärtus. Näiteks: ADD AX, 15 · SUB register, väärtus lahutada antud registrist antud väärtus. Näiteks: SUB CX, 1
selle eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire allprogrammiga. Keskkonnaseire üheks peamiseks eesmärgiks on keskkonnaseisundi hindamine ning keskkonnamuutuste tuvastamine. Keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire allprogrammi raames teostatakse koosluste ja liikide seiret. Külastusseire arendamise ja külastusseire andmete tõlgendamise seisukohalt on huvi pakkuvad selle allprogrammi alamprogrammid, mis tegelevad: EL Elupaikade direktiivi (92/43/EEC) ning EL Elupaikade ja Linnudirektiivi (74/409/EEC) lisades toodud elupaikade ja liikide seisundi seirega, rahvusvaheliste lepetega (eluslooduse mitmekesisuse konventsioon, Berni konventsioon, Washingtoni konventsioon, Ramsari konventsioon) seotud seirega, riiklikul tasemel haruldaseks ja/või ohustatuks kuulutatud liikide populatsioonide ja elupaikade seisundi määramisega. Samuti jälgitakse allprogrammi raames maastike arengut
Objektide puhul aga püütakse enamik konkreetse objektitüübiga seotud toiminguid ühise kesta sisse koondada. Piir kirjete ja objektide vahel on mõnevõrra hägune ning mõnes keeles (nt. Java) polegi kirjete jaoks eraldi keelekäsklust olemas. Samas siiski on hea eri lähenemised lahus hoida. Traditsioonilise objektorienteeritud programmeerimise juures pole eksemplari muutujatele sugugi võimalik otse väljastpoolt ligi saada. Samuti vaid mõned alamprogrammid on teistele objektidele vabalt kasutavad, küllalt palju vahendeid võib olla loodud vaid objekti enese toimimise tarbeks. Selline kapseldamine aitab suuremate programmide puhul järge pidada, et vaid ühe teemaga seotud ning teemadevahelised lõigud üksteist segama ei hakkaks. Lisaks väliste käskude vähemast arvust tulevale lihtsusele lubab muutujate ja alamprogrammide varjamine teiste objektide eest hiljem oma objekti sisemist ülesehitust muuta ilma, et muu
Objektide puhul aga püütakse enamik konkreetse objektitüübiga seotud toiminguid ühise kesta sisse koondada. Piir kirjete ja objektide vahel on mõnevõrra hägune ning mõnes keeles (nt. Java) polegi kirjete jaoks eraldi keelekäsklust olemas. Samas on siiski hea eri lähenemised lahus hoida. Traditsioonilise objektorienteeritud programmeerimise juures pole eksemplari muutujatele sugugi võimalik otse väljastpoolt ligi saada. Samuti on vaid mõned alamprogrammid teistele objektidele vabalt kasutavad, küllalt palju vahendeid võib olla loodud vaid objekti enese toimimise tarbeks. Selline kapseldamine aitab suuremate programmide puhul järge pidada, et vaid ühe teemaga seotud ning teemadevahelised lõigud üksteist segama ei hakkaks. Lisaks väliste käskude vähemast arvust tulevale lihtsusele lubab muutujate ja alamprogrammide varjamine teiste objektide eest hiljem oma objekti sisemist ülesehitust muuta ilma, et muu
võrgustiku ridade ja veergude vahekaugused seadistada enne käsu SNAP vastavate omaduste seadistamist, vastasel juhul võetakse GRID-samm võrdseks SNAP- sammuga. ÜLESANNE I Pinnatükk 223 „Võrgustik” on kujutatud punktide kogumina (põhimuutujad GRIDDISPAY = 1). NB! Punktide asukohtale ei laiene käsu OSNAP asukoha täppismääramise alamprogrammid Võrgustik sammuga ≈10 mõlemas suunas; põhimuutuja GRIDMAJOR = 5 (iga viies joon on kujutatud veidi laiema joonena) ÜLESANNE I Pinnatükk 224 Võrgustikule on antud samm ≈ 25; põhimuutuja GRIDMAJOR = 5 Võrgustiku sammud: rõhtsuunas (X-suund) 25 ja püstsuunas (Y-suund) 10 Võrgustike kujundamist saab juhtida käsu OSNAP kaardiga Snap and Grid:
Objektide puhul aga püütakse enamik konkreetse objektitüübiga seotud toiminguid ühise kesta sisse koondada. Piir kirjete ja objektide vahel on mõnevõrra hägune ning mõnes keeles (nt. Java) polegi kirjete jaoks eraldi keelekäsklust olemas. Samas on siiski hea eri lähenemised lahus hoida. Traditsioonilise objektorienteeritud programmeerimise juures pole eksemplari muutujatele sugugi võimalik otse väljastpoolt ligi saada. Samuti on vaid mõned alamprogrammid teistele objektidele vabalt kasutavad, küllalt palju vahendeid võib olla loodud vaid objekti enese toimimise tarbeks. Selline kapseldamine aitab suuremate programmide puhul järge pidada, et vaid ühe teemaga seotud ning teemadevahelised lõigud üksteist segama ei hakkaks. Lisaks väliste käskude vähemast arvust tulevale lihtsusele lubab muutujate ja alamprogrammide varjamine teiste objektide eest hiljem oma
annaabi.ee 
