süütunne lapseliku otsekohesuse kaudu ilmneb Laste teeseldud käitumine 7. A kriisi psühholoogilisteks moodustiteks on : Psüühilise elu vahendatus ja suvalisus millal lapsed võivad teiste inimeste emotsioone mõistma 3-4 a W. James- mina pilt Materiaalne mina- keha, sotsiaalne- mida teised minust mõtlevad, vaimne- võimed, kalduvused animism see on Elututele asjadele elusate joonte omistamine mina kontseptsioon: See. Mida teised neist mõtlevad ja see, kuidas nad tegutsevad vanemlikud käitumismudelid ja omad ideaalid Kesk. Lapseeas keeline areng Keelel on nii tegevust aktiveeriv kui ka pidurdav roll mis on siirdeobjekt? Autonoomsuse kasvamisega kaasneva emast eemaldumiseks kognitiivne areng keskmises väikelapseeas Metamälu tekkimine aritmeetika abstraktsus- miks raske lapse jaoks Lapsed saavad aru matemat. põhiprintsiipidest, konkreetse probleemi lahendamiseks
kolmesugune mõju inimesele: ülekoormuslik, alakoormuslik või optimaalne. Laps vajab arenguks stimuleerivat ja arendavat keskkonda nii kodus kui lasteaias. Uurijad liigitavad arendava kasvukeskonna vastavalt lapsega tegeleja tüübile järgnevalt: *Ülestimuleeriv keskkond *Hoolitsev keskkond *Nõudlik keskkond *Alastimuleeriv keskkond Eelpool kirjeldatud keskkonnad erinevad üksteisest sõltuvalt sellest, milline suund on lapsega tegelemisel võetud. Kasvukeskkond määrab käitumismudelid sotsiaalses, emotsionaalses ja vaimses sfääris. On leitud kolme tüüpi perekonnastruktuuri muutusi,mis võivad lastele halvasti mõjuda. *Selliste perekondade arvu kasv, kus mõlemad vanemad töötavad . *Abielulahutuste arvu kasv. *Abieluväliste laste arvu kasv. Kodu on lapse jaoks arengukeskkond. Laste arengu seisukohalt on oluline: Tegevuste hulk , millesse lapsed kaasatakse; Jagatud minevik: toetumine ühistele
Eeskujuks võib võtta Steve Jobs'i mida ta tegi, et suurendada oma töötajatega, et tõsta nende tõhususe koefitsenti. Steve Jobs palus vaheajal mängida arvutimänge, liigutada, tegeleda sprotiga, kõik see on selleks, et nemad saaksid kõrvale kalduma, teha pausi ja pärast jälle tööle. Ta tegi seda selleks, et kõrgendada töö produktiivsust ja effektiivsust, sest töötajate aju laadisid uuesti ja nende kreatiivsus suurenes. Juhataja võib valida enda jaoks mitu käitumismudelid töötajatega, sellised nagu mittesekkumine, millal juhataja ei sekku konkreetse hetkeni firma asjadesse või vastupidi, kui juht kontroleerib iga protsessi mis toimub firmas. Esimeses ja teises juhtumis, ei õiged juurdeminekud, sest sekkumiseta, juhataja riskib vahele jätta mingi töötaja vigusid või liigi kontrolli pärast ei anna ta neile õigust omaloomingule ja iseseisva tegutsemisele. Ideaalne juhataja on see, kes töötab ühel tasal
harjub indiviid vaatlema iseennast kui objekti. Meadi teooria taandab sotsialiseerimise protsessid indiviidide otsesele vastastikusele mõjutamisele ja alahindab laialdasemat ühiskondlike tingimuste ja kultuuri kompleksi. Indiviidi kujunemist mõjutab suures osas ümbritsev keskkond, sealhulgas teised inimesed. Lapse jaoks on tema esimesteks enesemääratluste tugipostideks tema vanemad, vennad-õed, vanavanemad jt. Lapsena omandatakse vanemate käitumismudelid, jagatakse kogemusi, väärtushinnanguid, sageli ka arvamusi. Lapse varajases eas on tema arvamus enamjaolt vanemate arvamuse peegeldus kuna lapsel puudub isiklik kogemus või sama mõjuga arvamus. Väga tihti on just pere noorimad võsukesed väikesteks koopiateks oma vanematele.Enese põhjalik ja mitmekihiline määratlemine on teadaolevalt omane ainult inimesele. Mulle tundub sõna identiteedi mitmekihilisus või mitme tasandilisus kohasem kui identiteedi paljusus. Miks
suudeta muutustega kaasa minna, jäädakse kinni omaenda mälestustesse, kusjuures mälul on huvitav omadus võimendada positiivset, luues minevikust helge ja rõõmsa mälestuse. See näitab, et teatud vanuses on inimesel väga raske kohaneda uute muutustega. Vanematele inimestele on sisse kodeeritud teatud käitumismallid, mida edastasid neile nende emad-isad ja neid malle püütakse omistada noortele, hoolimata muutunud ühiskonnast. Loomulikult on olemas ka teatud käitumismudelid, mis on kooskõlas ühiskonna poolt aktsepteeritud normidega ning on ajatud. Siin tuleb mängu oskus põigelda vana ja uue vahel, minemata vastuollu reaalse olukorraga. Mis asi on see kasvatus, millele me anname hinnanguid ja mille põhjal tahame öelda, et noored on hukas ehk halvasti kasvatatud? Uuringud näitavad, et suurim mõjutaja lapse arengus on keskkond ja vähem mõjutavad kaasasündinud tegurid. Mõjutav keskkond muutub vanusega nooremas eas on see kodu, siis hakkavad rolli
· Organisatsiooni väärtuste sõnastamine · Organisatsioonisisese kokkuleppe saavutamine väärtuste osas · Iga töötaja juhindub oma tegevuses ja valikute langetamisel organisatsiooni väärtustest 5. Nimetage organisatsiooni olulisemad huvigrupid Investorid, Poliitilised grupid, Tarbijad, Ühiskond, Töötajad, Kaubandus organisatsioonid, Pakkujad, Valitsus 6. Nimetage organisatsioonikultuuri tasandid Tehiskeskkond tehnoloogia, kunst, tajutavad käitumismudelid Väärtushinnangud- Määratlevad füüsilises keskkonnas, määratlevad ainult konsensuse puhul Peamised arusaamad suhe keskkond, suhe reaalsusesse, suhe inimesse, suhe aktiivsusesse, suhe inimsuhetesse 7. Millised tegurid mõjutavad organisatsioonikultuuri? 1. Individuaalne initsiatiiv: * Tsentraliseeritus/detsentraliseeritus * Autokraatlik/demokraatlik juhtimisstiil * Alluvate tahe ja oskus täita suurema vastutusega ülesandeid. 2. Riski aktsepteerimine 3
Soostereotüübi mõiste ja selle rühmad. Soostereotüüpideks võib nimetada kindlad ja aktuaalsed ettekujutused meeste ja naiste erinevusest. Soostereotüübid see on standartiseeritud nägemused käitumismudelitest ja omadustest, mis on omaselt mõistetele ,,mehelik" ja ,,naiselik" (Klecina 1998: 19-20) Selle põhjal võib järeldada, et soostereotüübid on omadused ja iseloomustused, mille abil tihti kirjeldatakse mehi ja naisi, et soostereotüübid sisaldavad need käitumismudelid, mida tihti kirjutatakse meessoo ja naissoo juurde, et soostereotüüpides on üldistatud arvamused, arusaamad ja tähelepanekud selle kohta, millised on meeste ja naiste erinevused. Soostereotüübid võib jagada kolmeks rühmadeks. Esimeses rühmas on need stereotüübid, mis iseloomustavad mehi ja naise isiklike ja sotsiaalsete omaduste abil (fenimiinsus ja maskuliinsus). Tavaliselt nad näitavad, milline on tavaline (tüüpiline) mees või naine või näitavad, milline on ideaal, paleus
võimalikult võrdselt inimeste vahel ära saame jaotada. Oluline millise keerukusega tööd on. Teaduslik juhtimine – kuidas me kogu protsessi juhime, kuidas me protsessidest aru saame. Peame tundma oma alluvuses olevaid protsesse. Ergonoomika – kuidas me töid teeme, kas me teeme turvaliselt/ ohutult. Töökeskkonna pidev järgimine on oluline, sest protsessides töötavad inimesed. Käitumismudelid – kuidas me midagi teeme, käitumismudelid loovad ettevõtted oma suhtumise ja kultuuriga. Kas inimesed tahavad meie juures töötada või mitte? Meeskonna töö Paindlik tööaeg Tööaja analüüs: Töömeetode analüüs - süstemaatiline ja kriitiline olemasolevate töö meetodite ja viiside kaardistamine ning analüüs selleks et töötada välja lihtsam ja seetõttu efektiivsem töömeetod.
peab tööandja kohandama töö töötajale võimalikult sobivaks. Töötaja vastutuste ja nendele vastavate volituste selge määratlemine, paindliku töökorralduse võimaldamine Koostöökonflikt -ettevõte toetab positiivseid käitumismudeleid vältimaks konflikte ning kindlustamaks õiglust; töötajad jagavad omavahel töö jaoks olulist informatsiooni; organisatsioonis on toimivad käitumismudelid sobimatu käitumisega (kiusamine, ahistamine) tegelemiseks ja selliste situatsioonide lahendamiseks; organisatsioonikultuur motiveerib juhte tegelema sobimatu käitumisega; organisatsioonikultuur motiveerib töötajaid sobimatust käitumisest teada andma. Osa 2 ,,Psühholoogiliste ohutegurite analüüs organisatsioonis" Tüli töötajate vahel
* positiivse minapildi ja emotsionaalse tasakaalu Hinnangu protsessid: säilitamine * primaarne – oht inimesele Täpsemat infot * sotsiaalsuse taastamine või * sekundaarne – oht ressursile Primaarsest ja jätkamine sekundaarsest Situatsiooni hindamisviisid: protsessist täpsemalt? Toimetuleku strateegia ehk me hindame ühte ja sama käitumismudelid: situatsiooni erinevalt * probleemidele suunatud * kaotus – juba toimunud kahju. tegevus – lahendamine, Lepib reaalsusega või hindab planeerimine, keskendumine juhtumi ümber enda jaoks * emotsionaalsele seisundile soodsamaks. Kui valdavad on suunatud tegevus – sotsiaalse negatiivsed emotsioonid, siis ei ja emotsionaalse toetuse kontrolli olukorda. Reedetud või otsimine, tunnustuse otsimine, hüljatud tunne,süüdlase otsimine
6 analüüsida süsteemi muid aspekte. (Raud 2013: 272) Religioon mõjutab suuresti inimkäitumist ja seetõttu tuleks kultuuri uurides inimeste religioosseid tõekspidamisi arvesse võtta. Rumeenia päritolu usuteadlane Mircea Eliade eristab püha ilmalikust. Püha on miski, mis annab maailmale mõtestatuse ja korra. Pühadus võib tungida argiolekusse ja püha korra kaudu on antud käitumismudelid, mida inimene peab järgima, ilmalik kord neid aga ei toeta. Eliade väidab, et täielikult ilmalikku ruumi ei eksisteeri, ka kõige desakraliseeritumas keskkonnas on ikka säilinud viisid, kuidas inimene sellega suhestudes end määratleb. (Raud 2013: 280) Niisiis uurides võõras kultuuris elavaid inimesi, tuleb kindlasti arvestada sellega, millised on nende usulised tõekspidamised, sest see mõjutab suuresti nende käitumist ja on inimese isiksuse üheks osaks.
väärtuskasvatus 2012 Tõenäoliselt on raske kahelda väites, et jätkusuutlikus ja turvalises ühiskonnas on hoolivus, sallivus ja koostöövalmidus vajalikud väärtused ja hoiakud. Võtmeküsimus on, kuidas saavutada see, et need hoiakutena ühiskonnas domineeriksid. Praktiliselt toimiva väärtuskasvatuse eelduseks on sotsiaalse võimekuse teadlik arendamine ning käitumismudelid, mis sotsiaalseid väärtusi taastoodavad. Mõtlen siin eelkõige kommunikatiivseid oskusi, isikutevahelisi oskusi , eneseanalüüsi harjumust jms. Usun, et eesti sotsiaalpoliitika üks tegematajätmisi on see, et alahinnatakse haridussüsteemi rolli sotsiaalsete võimete arendajana. Sotsiaalse võimekuse arendamine algab muuhulgas ka sellest, et haridussüsteemi väärtustatakse mitte üksnes inseneride tootjana, vaid keskkonnana,
tüpoloogia 38 83. Psühholoogiline ja füsioloogiline stress 84. Tööstressi põhjused 85. Läbipõlemine ja selle vältimine organisatsioonis 86. K.Lewini muutuste mudel Kurt Lewin'i muutuste mudel Lahtisulatamine - luuakse motivatsioon muutuseks - julgustatakse muutma käitumistavasid ja hoiakuid - püütakse vähendada barjääre - luuakse psühholoogiliselt turvaline keskkond Muutmine - jagatakse uut informatsiooni, kujundatakse uued käitumismudelid, pakutakse võimalusi näha ja tõlgendada asju teist moodi - aidatakse töötajatel omaks võtta uusi ideid ja käsitlusi - rolli kujundamine, mentorlus, eksperthinnang, käitumismarkerite kirjeldamine ja väljaõpe, on olulised ja tõhusad mehhanismid muutuste toetamisel Kinnikülmutamine - aidatakse töötajal siduda uusi õpitud käitumisi oma igapäevase tegevusega - positiivne kinnitus tugevdab omandatud käitumisi - juhendamine ja toetus muudab muutuse tulemused stabiilseks 87
keskonda enda ümber. Teadvuse põhiülesandeks on tähelepanu juhtimine ja suunamine. Samuti analüüsib meie teadvus infot ning võtab vastu otsuseid. Kõik info ümbritsevast maailmast läheb teadvusse, kus infot analüüsitakse ja suunatakse see alateadvusse. Alateadvus salvestab kõike sisse tulevat infot ja võtab selle kasutusele. Omandatud info abil tekitab alateadvus emotsioone ja mõtteid. Alateadvuses paiknevad inimese mälestused, harjumused ja käitumismudelid. Kõik reaktsioonid põhinevad informatsioonil, mis on säilitatud alateadvuses. Alateadvus juhib ka organismi mittetahtelisi funktsioone nagu vereringe, südametöö või hingamine. Hüpnoosi peetakse seetõttu nii edukaks, kuna hüpnoosi ajal suheldakse otse alateadvusega (M. Streeter, 2004). Hüpnoosi definitsioon Hüpnoosile pole siiamaani suudetud leida ühtset definitsiooni. Hoolimata uutest uurimisvahenditest, ei ole hüpnoosi täpne toimejõud inimestele täielikult mõistetav
Mõned juhid on nii ennasttäis, et neil ei ole teiste jaoks aega. Mõju töötajatele: Neil ei tule pähegi teisi head eeskuju andes suunata (mida alluvad tegelikult kõige enam ootavad) ega töö- või müügikohas ringi käia ja oma tarbijaskonda kuulata. Kas on põhjus selles, et need juhid tahavad suhelda suursuguste inimestega, või kardavad nad, et kui inimesed neile liiga lähedale jõuavad, avastavad nad, et tegu on petisega, kellel pole suurt midagi öelda? Kõik need käitumismudelid põhjustavad ebaõnnestunud juhtimise tundmärke - umbusaldamist ja ebamugavust. Juhtimise tõhusust saab hinnata selle järgi, mil määral töötajad oma juhte usaldavad. Kui usaldus on nõrk, siis tuleb ette ebamugavusi see on vältimatu. Aukartus pole iseenesest halb. Probleemid tekivad siis, kui juhid hakkavad ise ka uskuma muljet, mida nad inimestele avaldavad, ja sellele vastavalt käituma. Võim rikub juhte
soov samalaadseks e siis ühiskonnasõbralikuks käitumiseks. Palju abi on ka diskussioonidest ja rollimängudest. Uuringud kinnitavad õigete käitumismudelite suuremat mõju laste käitumisele, kui laste karistamine või kiitmine. Kinnitust on leidnud, et lastel, kes on veendunud vanemate kiindumuses, esineb sõnakuulmatust palju vähem, kui vanemate armastuses ebakindlatel lastel. Käitumist mõjutavad ka varajases lapsepõlves omandatud individuaalsed harjumuslikud käitumismudelid. Neid võib käsitleda raamidena, millest normaalne inimene tavaliselt ei välju, sest see toob endaga kaasa ebameeldivusi. Kõlbelisuse kaudu moraali seisukohalt on tähtsad 2.-6. eluaasta, (hiljem ka murdeiga). Moraali kujunemine on seotud sel perioodil südametunnistuse ja süütunde arenguga. Kõlbelise käitumise omandamine on ennekõike seotud jäljendamisega, seega on oluline keskkonna mõju. I. Ebberi järgi on kõlbluse hindamiseks kolm üldisemat kriteeriumi:
ressursse eraldi üksustena; ● Matrix struktuur – üksused jaotatakse vastavalt vastutuste tasemetele (kaks või enam); ● N-struktuur – Organisatsioonid moodustavad lahtise võrgustiku nii siseselt kui väliselt. Töö disain fookus on juhtide kontrollile ning personali motiveerimisel ja stimuleerimisel, koosneb see: töö jaotus; teaduslik juhtimine; ergonoomika (töövõtted oleks võimalikult efektiivsed); käitumismudelid (rohkem ülesandeid, mis suurendavad vastutust); võimustamine (töötajad saavad muuta töötegemise viise); meeskonna töö (omavad sarnaseid oskusi, otsustavad kollektiivselt, kuidas sooritada ülesandeid); paindlik tööaeg. 8) TÖÖAJA ANALÜÜS- MIS SEE ON, MILLEKS SEDA VAJA ON, MÕISTED ● Tööaja analüüs on erinevad tehnikad, näiteks töömeetodi analüüs ja tööaja
eesmärgi kohta ülevaade, selle eesmärgi komponendid, indikaatorid, saavutamist segavad võimalikud ohud, soovitava seisundi kirjeldus ning eesmärgi saavutamise mehhanismid. Eesti jätkusuutliku arengu nurgakiviks on eesti rahvuse ja kultuuti jätkusuutlikkus, mis ongi arengueesmärkide real esimesel kohal (kultuuriruumi elujõulisus). Rahvuse säilitamiseks on vajalik säilitada rahvuslik identiteet, tagada oma rahvuskultuurile omased väärtused, käitumismudelid, traditsioonid ning nende kandumine põlvest põlve. Oma kultuuriruumi elujõulisena hoidmisel ja saavutamisel on suur roll rahvuskeelsel haridusel, rahvuskeelel põhineval kultuuriloomel ja teadusel, rahvuskeelsel suhtlemisel ja kasutamisel igapäevaselt erinevates eluvaldkondades. Heaolu kasv on järgmine punkt arengueesmärkide nimekirjas. Eesti heaolu seisundit saab tõlegendada kaheti: globaalsest ja regionaalsest seisukohast.
Inimesel on kalduvus täiskasvanuna taasluua seda emotsionaalset keskkonda, mis teda ennast lapsepõlves ümbritses. Eelkoolieas omandatakse tavad ja moraalinormid, õpitakse vahet tegema hea ja kurja vahel ning nägema nende toimet. Kujunevad väärtushinnangud, mis võivad püsida kogu elu. Kooliealisena õpitakse elu tundma täiskasvanute reaktsioonide põhjal: vanematel, kasvatajatel, õpetajatel, treeneritel kõigil inimestel on teatud käitumismudelid ning laps immiteerib alateadlikult. Lapse ootamine on ka aeg, mil vaadatakse tagasi laspepõlve ja hinnatakse ümber suhted oma vanematega. Lapsepõlvekodus valitsenud poja ja isa suhted võivad oluliselt mõjutada seda, kui kompetentsena, suutlikuna ja armastatuna mees end oma peres nüüd tunneb. TULEVASE ISADUSEGA KAASNEVAD TUNDED JA MÕTTED Tulevase isa tunded ja mõtted võivad olla üsna vastuolulised. Positiivne suhtumine
9. Erinevaid juhtimise viise - Juhtimine = mõju või võimu avaldamine sotsiaalsetes kollektiivides .See, kes teistest rohkem tegeleb normide ja rühma eesmärkide asetamisega, on juht. Kaks lähenemist: sotsioloogiline ja psühholoogiline. Varem arvati, et juhti iseloomustavad teatavad iseloomuomadused. 1950ndatel avastati, et juhtimine erinevate situatsioonides erinev. Uuel ajal - isiksuseomaduste teooria tagasi. -Konsensus: isiksuseomadused ja käitumismudelid koos. Juhtimine isiku omadus & teatud positsioon rühmas. =>Sotsioloogias oluline: kui juht on eemal, tuleb teine juht tema asemele. - Rühma kontekst ja juht: Juht suhtleb kõikide liikmetega, teised mitte. Eriti suurtes rühmades. Mida kõrgem positsioon, seda laiem on juhi suhtlemisala 10. Organisatsiooni ülesehitus- Organisatsioon = kollektiivse tegevuse struktuur: eesmärgid, vahendid, kontroll, administratsioon. 1) Kollektiivsete eemärkide kindlaks tegemine, määratlemine
Sama lugu oleks ka kellegi teadmata tema sularaha kasutamise ning hiljem tagastamisega. See oleks lubamatu, sest raha omanikul oleks vahepeal võinud tekkida vajadus seda raha kasutada.14 2.2 Usuvabadus On selge, et tänapäeva infotehnoloogiline areng on olnud tohutu ja meid valdab info üleküllastatus. Info liikumine on ülikiire ja see levib igasse maailma nurka. Vabaühiskonna amoraalitud käitumismudelid ja popkultuur liigub meedia vahendusel ka konservatiivsematesse riikidesse. Riigid, kus korda sätestab koraan, on väga tugeva usulise mõjuga. Lähis-Ida riikides ei ole naine mitte keegi. Neile kogu aeg sisendatakse, et nad on vabad, et järjest enam jõuavad uudised maailma meediasse autapmistest. See muistne tava õhutab tapma naisi, keda peetakse perekonna au rüvetajaks.15 Piisab selles kui naine ilma saatjata jääb võõra mehega ühte tuppa
1. Selgita süsteemse käsitluse põhimõtteid. Süsteemi mõistet kasutatakse väga paljudes valdkondades. Näiteks võib tuua väga üldised eetiliste kategooriate alusel inimühiskonnas loodavad käitumismudelid, ehk süsteemid mida mõjutab kultuur. Võime ka uskuda, et kõrgemalt poolt on ette antud teatav õigussüsteem. Näiteks on olemas majandussüsteemid, sotsiaalsed süsteemid jne. Need süsteemid on tihti vaadeldavad ka mudelitena (nii on neid kasulikum kirjeldada). Mudelid omakorda on ka abstraktsel tasandil arendatavad ja nii võib luua uusi kasulikke süsteeme (tööpingid, robotid, elektrooniline pangandus jne) 2. Süsteemi definitsioon, selgita (kasuta joonist).
Kool Schule school koulu oa skola skole l'ecole scuola escuela mokykla skòli szkola skola escola Kool kui ühiskondlik institutsioon. Kooli kaudu antakse edasi ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid, käitumismalle, traditsioone e. kõike seda, mis tuleneb ühe või teise maa kultuurikontekstist. Kool kui pedagoogiline institutsioon. Koolil on täita spetsiifiline kasvatusfunktsioon. Koolis omandab õpilane teatud käitumismudelid, samuti teadmised, oskused ja valmisoleku neid tulevikus täiendada ja rakendada. Esimesed koolid Loodi Vana-Idamaade (Mesopotaamia, Egiptus) templite juurde kolmandal aastatuhandel enne Kristust. KOOL JA HARIDUS ANTIIGIS. KREEKA (ATEENA, SPARTA) HARIDUS ANTIIKAEGNE kultuuriparadigma. MAAILM kui makrokosmos, mis on loodud harmoonia ja ilu seaduspärasuste järgi INIMENE - kui mikrokosmos, kelle põhieesmärk on kosmoloogilise harmoonia tunnetamine
iseotsustamise õigust; - kelleltki pole loodetud toetust ja abi oodata; - ebaterve õhkkond (üksteist ei usaldata, punutakse intriige, valitseb kalk konkurents jne.); - segased rolliootused - töötajale pole selge, mida talt oodatakse ja nõutakse; - suur vastutus. 37. Kuidas kirjeldate, tulenevalt stressiteooria seisukohtadest, A ja B tüüpi inimeste käitumist? Näide A - tüüp Inimest iseloomustavad emotsioonid ja käitumismudelid, mis peegeldavad ambitsioonikust, vaenulikkust, kärsitust ning mida iseloomustab pidev ajasurve all elamine. Nad kannatavad stressi ja stressi poolt põhjustatud tervisehäirete all. B tüüp Inimene omab emotsioone ja käitumismudeleid, mis iseloomustavad teda kui rahulikku, rõõmsameelset, mitte ülekoormatud ja lõdvestuda oskavat inimest. Need inimesed kannatavad harva stressi ja stressi poolt põhjustatud haiguste all. 38
õigust; • kelleltki pole loodetud toetust ja abi oodata; • ebaterve õhkkond (üksteist ei usaldata, punutakse intriige, valitseb kalk konkurents jne.); • segased rolliootused - töötajale pole selge, mida talt oodatakse ja nõutakse; • suur vastutus. 37. Kuidas kirjeldate, tulenevalt stressiteooria seisukohtadest, A ja B tüüpi inimeste käitumist? Näide. A–tüüpi inimest iseloomustavad emotsioonid ja käitumismudelid, mis peegeldavad ambitsioonikust, vaenulikkust, kärsitust ning mida iseloomustab pidev ajasurve all elamine. Nad kannatavad stressi ja stressi poolt põhjustatud tervisehäirete all. B–tüüpi inimene omab emotsioone ja käitumismudeleid, mis iseloomustavad teda kui rahulikku, rõõmsameelset, mitte ülekoormatud ja lõdvestuda oskavat inimest. Need inimesed kannatavad harva stressi ja stressi poolt põhjustatud haiguste all. 38
· Kriise tekib vähe, sest neid ennetatakse · Pikaajalised tähtajad ei muutu liiga lühikeseks 81. Millised on organisatsioonikultuuri avaldumisvormid? · Sümbolid · Keel · Jutud ja jutustused · Tegevuspraktikad ja kombed(kuidas asju firmas tehakse) 82. Millised on organisatsioonikultuuri tasandid? · Tehiskeskkond(nähtavad, kuid mitte kõigile üheselt mõistetavad) o Tehnoloogia o Kujundatud keskkond o Tajutavad käitumismudelid · Väärtushinnangud(teadvustatud) o Kindel füüsiline keskkond o Kindel kokkulepe · Peamised arusaamad(alateadlikud ja nähtamatud) o Suhe keskkonnaga o Suhe reaalsusega o Suhe inimesesse jne. 83. Millised on organisatsioonikultuuri funktsioonid? · Organisatsiooni identiteet · Vahend maailma mõistmiseks · Kollektiivne pühendumus( hea kultuur paneb inimesed kaasa töötama)
oma eetilise käitumisega teistele eeskujuks. Sotsiaalne õppimisteooria selgitab miks ja kuidas on alluvad mõjutatud nende eetilistest juhtidest. Sotsiaalse õppimisteooria põhiidee on selles, et alluvad panevad tähele ja matkivad neile eeskujuks oleva juhi suhtumist, käitumist ja väärtushinnanguid. Enamik inimesi otsib eetilist juhendamist väljaspool ennast (enamasti juhtidelt, kes on meeldivad ja usaldusväärsed ning kelle loodud käitumismudelid on eetilised, Kohlberg, 1969; Treviño, 1986). Käitumismudelite tähtsust tõstab selle käitumismudeli loonud isiku tähtsus ja võim (Bandura, 1986)). Positiivset tähelepanu pälvivad mudelid, mis hoolivad ja kohtlevad nende järgijaid võrdselt. Tähtis on see, et juht käituks ise ka vastavalt oma loodud eetilisele käitumismudelile. Eetilised juhid vahel räägivad ka eetilisusest. Samuti
Too näiteid Organisatsiooni kultuur on peamised tõekspidamised, mis on organisatsioonil kujunenud suhetes väliskeskkonnaga ning sisemises koostegevuses ning sellest tulenevalt peetakse neid antud organisatsioonis õigeks ja õpetatakse uutele liikmetele kui sobivaid tunnetuse-, mõtlemise- ja käitumisviise. 2. Millised on E.Scheini järgi organisatsioonikultuuri tasandid? 1. Tehiskeskkond - tehnoloogia, kujundatud keskkond, tajutavad käitumismudelid 2. Väärtushinnagud - kindel füüsiline keskkond, kindel kokkulepe 3. Peamised arusaamad - suhe keskkonda, inimesse, reaalsusesse, aktiivsusesse ja inimsuhetesse 3. Millised on organisatsioonikultuuri funktsioonid? 4. Iseloomusta tugevat organisatsioonikultuuri. 4. Liikmed jagavad sarnaseid tõekspidamisi, väärtusi ja hoiakuid 5. Liikmetevaheline suhtlemine on lihtne 6. Vajaduste rahuldamine on seotud vastastikuse sõltuvusega 7
Kõige raskem on leida aega just II veerandi tegevuste jaoks. Siin tulebki mängu planeerimise olulisus. 1. Millised on organisatsioonikultuuri avadumisvormid? Sümbolid, keel, jutud ja jutustused, tegevuspraktikad ja kombed (kuidas firmas asju tehakse) 2. Millised on organisatsioonikultuuri tasandid? (Schein 85) 1) Tehiskeskkond – nähtav, kuid mitte kõigile üheselt mõistetav (Tehnoloogia, kujundatud keskkond, tajutavad käitumismudelid) 2) Väärtushinnangud – teadvustatud (Kindel füüsiline keskkond, kindel kokkulepe) 3) Peamised arusaamad – alateadlikud ja nähtamatud (Suhe keskkonda, suhe reaalsusesse, suhe inimesesse, suhe aktiivsusesse, suhe inimsuhetesse) 3. Millised on organisatsioonikultuuri funktsioonid? • Organisatsiooni identiteet • Vahend maailma mõistmiseks • Kollektiivne pühendumus – hea kultuur paneb inimesed kaasa töötama
Rituaalide täitmine nõuab palju aega, mõjutab oluliselt elukvaliteeti Patsiendid peavad neid enda mõteteks kuigi need tekivad vastu tahtmist Obsessiiv-kompulsiivsed häired Naistel rohkem perioodiliselt esinevat häiret, mis algab hilisemas eas Meeste puhul sageli täheldatakse pikaajalist häiret, mis algab varem, sümptomiks eelkõige sundteod Raskematel juhtudel sarnane psühhootilistele häiretele Skemaatilised käitumismudelid, mida inimene uuesti kordab ja need ei ole meeldivad ega otstarbekad – eesmärgiks ära hoida mingit sündmust, mida inimene kardab, kuna peab seda endale ohtlikuks. Alati kaasneb ärevus, kui püüab sundtegusid vältida, aga ärevus suureneb Sagedasemad sundmõtted Kontaminatsiooni- e nakatumishirm, sageli kaasneb sundteona pesemine Obsessiivne kahtlemine – sageli kaasnevad kontrollimisrituaalid Somaatilised sundmõtted – AIDS
Ühendab organisatsiooni, loob selle liikmetele nn kollektiivse mina, annab ühise identiteedi Loob ühtse sotsiaalse süsteemi Kohandab muutuva keskkonnaga Eristab teistest organisatsioonidest Annab mängureeglid 30. Kirjelda organisatsioonikultuuri avaldumise tasandeid E. Scheini teooria põhjal. Too näiteid TTÜst või mõnest teisest organisatsioonist. Organisatsioonikultuuri avaldumise tasandid: tehiskeskkond tehnoloogia, kujundatud keskkond, tajutavad käitumismudelid; see on nähtav, kuid mitte kõigile üheselt mõistetav jagatud väärtused, väärtushinnangud lõppväärtused ja instrumentaalväärtused, mida on teadvustatud organisatsioonis; väärtused, mida organisatsioonis aktsepteeritakse baasarusaamad ehk tõekspidamised - käibetõed, mida ei vaidlustata, on alateadlikud, nähtamatud (suhe keskkonda, suhe reaalsusesse, suhe inimesesse, suhe aktiivsusesse, suhe inimsuhetesse). NÄITED:
lähtub oma igapäevases tegevuses. Organisatsioonikultuur määrab, kuidas peab tööd tegema, mis on lubatud ja mis keelatud, milline on õige ja milline vale käitumine. See ühtlustab töötajate käitumist, muudab ettevõtte funktsioneerimise stabiilsemaks ja vähendab vajadust formaalse juhtimise ning kontrolli järele. Organisatsioonikultuuri avaldumise tasandid: · tehiskeskkond - tehnoloogia, kujundatud keskkond, tajutavad käitumismudelid · väärtushinnangud - määratavad ainult konsensuse korras, määratavad füüsilises keskkonnas · baasarusaamad - käibetõed, mida ei vaidlustata (suhe keskkonda, suhe reaalsusesse, suhe inimesesse, suhe inimsuhetesse). 26. Kirjelda organisatsioonikultuuri kujunemise seaduspärasusi ja kujunemisprotsessi mõjutavaid tegureid. Tippjuhtkond (visioon ja strateegia) organisatsiooni käitumine (visiooni realiseerimine: tegutsemine
Kõige raskem on leida aega just II veerandi tegevuste jaoks. Siin tulebki mängu planeerimise olulisus. 1. Millised on organisatsioonikultuuri avadumisvormid? Sümbolid, keel, jutud ja jutustused, tegevuspraktikad ja kombed (kuidas firmas asju tehakse) 2. Millised on organisatsioonikultuuri tasandid? (Schein 85) 1) Tehiskeskkond – nähtav, kuid mitte kõigile üheselt mõistetav (Tehnoloogia, kujundatud keskkond, tajutavad käitumismudelid) 2) Väärtushinnangud – teadvustatud (Kindel füüsiline keskkond, kindel kokkulepe) 3) Peamised arusaamad – alateadlikud ja nähtamatud (Suhe keskkonda, suhe reaalsusesse, suhe inimesesse, suhe aktiivsusesse, suhe inimsuhetesse) 3. Millised on organisatsioonikultuuri funktsioonid? • Organisatsiooni identiteet • Vahend maailma mõistmiseks • Kollektiivne pühendumus – hea kultuur paneb inimesed kaasa töötama
eraldi üksustena; Matrix struktuur – üksused jaotatakse vastavalt vastutuste tasemetele (kaks või enam); N-struktuur – Organisatsioonid moodustavad lahtise võrgustiku nii siseselt kui väliselt. Töö disain fookus on juhtide kontrollile ning personali motiveerimisel ja stimuleerimisel, koosneb see: töö jaotus; teaduslik juhtimine; ergonoomika (töövõtted oleks võimalikult efektiivsed); käitumismudelid (rohkem ülesandeid, mis suurendavad vastutust); võimustamine (töötajad saavad muuta töötegemise viise); meeskonna töö (omavad sarnaseid oskusi, otsustavad kollektiivselt, kuidas sooritada ülesandeid); paindlik tööaeg. 13. Tööaja analüüs – mis see on, milleks seda vaja on, mõisted – Tööaja analüüs on erinevad tehnikad, näiteks töömeetodi analüüs ja tööaja mõõtmine, mis on kasutatud inimtöö uurimiseks
kaasuva mõnutundetuse korral). Geneetika pärandumine perekonniti, sõltlase lähisugulasel risk 8x suurem. Alkoholisõltuvus pärandub sageli koos depressiooniga (negatiivse sarrustuse hüpotees). Narkootikumide tarvitamise mõjudena võib välja tuua nelja indikaatorit: Esimene on tarvitatav narkootiline aine. Teiseks mängib rolli uimastitarvitaja isiksus. Kolmandaks mõjutajaks on sotsiaalne konteks: rühma moraal, käitumismudelid ja narkootilise aine tarvitamise eesmärk määravad uimastitarvitamise kultuuri. Neljas tähtis faktor on väline kontroll- see kuidas uimastitarvitajatest ühiskond räägib ja neisse suhtub. Psüühiline sõltuvus - inimene ei suuda ennast hästi tunda ilma regulaarsel uimastit tarvitamata. Füüsiline sõluvus uimasti tarbimise lõpetamisel halveneb nii psüühiline kui kehaline enesetunne järsult. Vallandub võõrutusseisund. Ja seda on võimalik taastada vaid uue
seda, mis on mingite asjaolude tõttu muutunud paratamatuteks. Vaimne keskkond- hariduse puhul väga oluline, kuna selle basil väärtustab inimese intellektuaalse ja emotsionaalse, füüsilise ja vaimse ning kõlbelise ja sotsiaalse taseme ühtsus (ibid.). Sotsiaalne keskkond Füüsilise keskkonna taustal kujuneb sotsiaalne keskkond ehk inimkooslus, millega inimene on seotud isiklike, õppe- ning tööalaste huvide kaudu. Sotsiaalses keskkonnas luuakse käitumismudelid ehk sotsiaalne ruum, mille igaühel on kanda oma rollid ja kus väljendatakse rühma väärtushinnanguid, õhkkonda, reeglistikku, ning mille kaudu muudetakse ümbritsevat keskkonda, et toetada seega lapse sotsialiseerumist (Tulva, Tikerpuu-Kattel, Viiralt, Väljataga 2002). Sõna sotsiaalne all mõeldakse nii enamasti hoolitsemist nende inimeste eest, kes mingil põhjusel ei saa oma eluga hakkama. Toimetulematuse põhjuseks võib olla kas vanadus, haigus(ed), invaliidsus, töötus,
· Ta võtab üle rahvuskultuuri põhiideoloogia · Kuid loob juurde organisatsiooni tegevustega seotud normid · · 1. Millised on organisatsioonikultuuri avadumisvormid? · Sümbolid, keel, jutud ja jutustused, tegevuspraktikad ja kombed (kuidas firmas asju tehakse). · · 2. Millised on organisatsioonikultuuri tasandid? · 1) Tehiskeskkond nähtav, kuid mitte kõigile üheselt mõistetav (Tehnoloogia, kujundatud keskkond, tajutavad käitumismudelid) · 2) Väärtushinnangud teadvustatud (Kindel füüsiline keskkond, kindel kokkulepe) · 3) Peamised arusaamad alateadlikud ja nähtamatud (Suhe keskkonda, suhe reaalsusesse, suhe inimesesse, suhe aktiivsusesse, suhe inimsuhetesse) · · 3. Millised on organisatsioonikultuuri funktsioonid? · Organisatsiooni identiteet · Vahend maailma mõistmiseks · Kollektiivne pühendumus hea kultuur paneb inimesed kaasa töötama
*reageeritakse kiiresti kodumaal ja maailmas toimuvasse *autor on emotsionaalne, sageli irooniline või suisa sarkastiline Jürgen Rooste (1979) - sõjakus koos südamevaluga - iroonia koos eneseirooniaga *ühiskonna vaim on lamedaks muutunud, aga tunnistab, et ka ta ise on ebatäiuslik - kõrvuti ühiskonnakriitikaga on temas ka romantilist meelt Elo Viiding (1979) - Roostest teistsugune lähenemine: lahkab - teda huvitavad ideoloogiad, käitumismudelid, ühiskondlikud rollid - on hakanud üha enam proosat kirjutama Kivisildnik (Sven Sildnik, sünd 1964) - suurem võitleja kui eelmised kaks *raevukas ja halastamatu *filosoofiast ei huvitu, vaatab igapäevaelu *iroonia, teeb nalja ka - ründab ennekõike massikultuuri ja tarbimisühiskonda
Rituaalide täitmine nõuab palju aega, mõjutab oluliselt elukvaliteeti. Patsiendid peavad neid enda mõteteks kuigi need tekivad vastu tahtmist. Naistel rohkem perioodiliselt esinevat häiret, mis algab hilisemas eas. (Kliimaks, menopaus, hormonaalsed muutused.) Meeste puhul sageli täheldatakse pikaajalist häiret, mis algab varem, sümptomiks eelkõige sundteod. (Ka meestel võib esineda kliimaks.) Raskematel juhtudel sarnane psühhootilistele häiretele. Skemaatilised käitumismudelid, mida inimene uuesti kordab ja need ei ole meeldivad ega otstarbekad eesmärgiks ära hoida mingit sündmust, mida inimene kardab, kuna peab seda endale ohtlikuks. Alati kaasneb ärevus, kui püüab sundtegevusi vältida, aga ärevus suureneb. 13 Sagedasemad sundmõtted: Kontaminatsiooni- ehk nakatumishirm sageli kaasneb sundteona pesemine
Agressiivsuse põhjustena on käsitletud instinkte, negatiivseid eeskujusid, negatiivsetest mudelitest õppimist, reaktsiooni provokatsioonile, tiheliolekut, kõrget temperatuuri, frustratsiooni, ärevust, geneetilisi tegureid ja ühiskonda. On osutatud nende tegurite korrelatiivseid seoseid agressiivsusega. Samuti on tehtud mitmeid uuringuid selle kohta, kuidas meedia mõjutab inimeste agressiivsust. Meediavägivald loob konkreetsed käitumismudelid. Ühes kuuekümnendate aastate eksperimendis näidati kahele väikelaste grupile filmi kloun-nukust Bobost. Ühele grupil näidati, kuidas Boboga mängides käituti agressiivselt -- teda lüües, väntsutades ja vastu maad visates. Teisele grupile näidati, kuidas Boboga mängiti rahulikult. Seejärel lubati lastel minna omaette tubadesse mängima. Ja ennäe, mängutoas oli seesama Bobo. Selgus, et agressiivset filmi näinud lapsed olid Boboga mängides
Ta võtab üle rahvuskultuuri põhiideoloogia Kuid loob juurde organisatsiooni tegevusega seotud normid, väärtused ja baasarusaamad 2. Millised on organisatsioonikultuuri avaldumisvormid? Organisatsioonikultuuri avaldusvormid: Sümbolid Keel Jutud ja jutustused Tegevuspraktikad ja kombed 3. Millised on organisatsioonikultuuri tasandid? Tehiskeskkond Tehnoloogia Kujundatud keskkond Tajutavad käitumismudelid Väärtushinnangud Kindel füüsiline keskkond Kindel kokkulepe Peamised arusaamad Suhe keskkonda Suhe reaalsusesse Suhe inimestesse Suhe aktiivsusesse Suhe inimsuhetesse 4. Millised on organisatsioonikultuuri funktsioonid? Organisatsiooni identiteet 14 Kollektiivne pühendumus Sotsiaalne stabiilsus Vahend maailma mõistmiseks 5
Eestvedamise protsess koosneb kolmest osast: 1) kaasahaaramine 2) selgitamine 3) selgete otsuste tegemine LOENG IX 1. Millised on organisatsioonikuluuri avaldumise vormid? Too näiteid Sümbolid Keel Jutud ja jutustused Tegevuspraktikad ja kombed 2. Millised on E.Scheini järgi organisatsioonikultuuri tasandid? 1) Tehiskeskkond (Nähtav, kuid mitte kõigile üheselt mõistetav) Tehnoloogia Kujundatud keskkond Tajutavad käitumismudelid 2) Väärtushinnangud (teadvustatud) Kliendirahulolu on olulisim Töötajate võimalus enesest lugu pidada on oluline Loeb ainult tulemus 3) Baasarusaamad e. tõekspidamised (alateadlikud ja nähtamatud) Väärtused, mis on muutunud "puutumatuteks" inimesed ei teadvusta neid, kuid tõlgendavad kõike läbi nende prisma. 3. Millised on organisatsioonikultuuri funktsioonid? 4. Iseloomusta tugevat organisatsioonikultuuri. Liikmed jagavad sarnaseid tõekspidamisi
rikkuda kõiki igapäevaseid nende sugupoole ja staatusega seotud norme. Paabapraasnikul 14 kogunesid abielunaised ühte tallu kokku, kus joodi, söödi, lauldi ja tantsiti ning õeti ette lõbureise lähiküladesse. Sel päeval oldi meeste suhtes agressiivsed ning unustati laste ja kariloomade eest hoolitsemine. Laulud ja mängud olid rõhutatult seksuaalse sisuga ning naistele olid sel päeval lubatud meestele omased käitumismudelid ja jõulisus. Sama funktsiooni täitsid kindlasti ka mitmesugused populaarsed pulmanaljad ja muudki rituaalsed maskeeringud, kus mehed riietusid naisteks või naised meesteks ning naeruvääristasid sellega mingeid mehelikkuse või naiselikkusega seotud tabusi ja käitumisnorme. (Davidjants, Talalaev :20) 2.2 Samasooliste paaride suhete reguleerimine Vaba kooselu reguleeritakse eraldi seadustega mitmetes riikides eeskätt samasooliste paaride puhul
soovimatuid tulemusi esilekutsunud tegevusi. Mõjutusteteooria tugineb klassikalisele õppimisteooriale, millega seostatakse käitumise muutmist töises tegevuses. Käitumise muutumist seostatakse õppimisega. Õppimine on protsess, milles kogemuse (teadmise) mõjul tekib muutus käitumises. Organisatsioonikäitumises aitavad õppimise seaduspärasused mõista, kuidas kujunevad tööülesannete täitmiseks sobivad käitumismudelid. Õppimist võib vaadelda kahes vaatepunktist- biheivioristlikust ja kognitiivsest. Biheivioristlik käsitlusviis analüüsib, millised stiimulid (S) (objektid ja nähtused) kutsuvad esile teatavat tüüpi reaktsiooni (R) ja ka vastupidi- teades reaktsiooni, oletada, milline stiimul seda esile kutsub. Klassikaline biheiviorismi valem on S R ja käsitletakse, kuidas keskkond ja inimkäitumine on omavahel seotud. Biheiviorismi väljapaistev
26 käitumismaneeridesse ja lõppkokkuvõttes omaks üsna suurt osa keskkonnamõjude vähendamises. Kindlasti on keskkonnariskide vähendamiseks vaja järjepidevat elanikkonna teavitamist jäätmete sorteerimise võimalikkusest ja vajalikkusest. Eelkõige tuleb baasteadmised anda juba algklassides, et kinnistuks keskkonda säästvad käitumismudelid. Sageli juhtub sedagi, et lapsevanem võtab sarnase käitumise oma lastelt üle. Erinevad teavituskampaaniad tuleb teha hästi lihtsalt arusaadavaks ja ei tohi sisaldada liiga teaduslikke termineid. Tuua tuleb elulisi näiteid ja luua võimalused erinevate jäätmekäitlus valdkondade eksponeerimiseks, et huvitatumatel tekiks võimalus suuremat pilti näha. Paludel juhtudel pole lihtsalt ,,kuiva teksti" läbitöötamisel mingit
Teadvuse põhiülesandeks on tähelepanu juhtimine ja suunamine. Samuti analüüsib meie teadvus infot ning võtab vastu otsuseid. Kõik info ümbritsevast maailmast läheb teadvusse, kus infot analüüsitakse ja suunatakse see alateadvusse (Hakkmann 2010). Alateadvus salvestab kogu sisse tuleva info ja võtab selle kasutusele. Omandatud info abil tekitab alateadvus emotsioone ja mõtteid. Alateadvuses paiknevad inimese mälestused, harjumused ja käitumismudelid. Kõik reaktsioonid põhinevad informatsioonil, mis on säilitatud alateadvuses. Alateadvus juhib ka organismi mittetahtelisi funktsioone nagu vereringe, südametöö või hingamine. Hüpnoosi peetakse edukaks just seetõttu, et hüpnoosi ajal suheldakse otse alateadvusega (Streeter 2006: 40). 1.2. Hüpnoosi definitsioon Hüpnoosile pole siiamaani suudetud leida ühtset definitsiooni. Hoolimata uutest
organisatsiooni siseste erinevate meeskondade ühisnormid. Organisatsioonides, kus kultuur on tugev, väheneb tavaliselt ka vajadus formaalse juhtimise ja kontrolli järele. Samas on organisatsiooni kultuuri raske muuta, kuid kui see takistab väljavalitud strateegia elluviimist, tuleb seda siiski muuta. Käitumine kujuneb vastavalt kultuurile. 5.4 Nimeta organisatsioonikultuuri kolm tasandit (Schein) ning kirjelda neist ühte. Tehiskeskkond o Tehnoloogia o Kujundatud keskkond o Tajutavad käitumismudelid Väärtushinnangud o Kliendirahulolu on olulisim o Töötajate võimalus enesest lugu pidada on oluline o Loeb ainult tulemus Baasarusaamad e. tõekspidamised o Väärtused, mis on muutunud "puutumatuteks" inimesed ei teadvusta neid, kuid tõlgendavad kõike läbi nende prisma. Baasarusaamad on alateadlikud ja nähtamatud. 5.5 Mis on Hersey-Blanchard maatriks? Antud maatriks kajastab 4 juhtimisstiili vasatavalt suhetele ja tegevusele orienteeritusele. See
vaos hoida. Sundustega inimestel see tihtipeale nii on, et nad koguvad endasse hulgaliselt emotsioone, mida nad endale ei luba ja mingi hetk see pais võib järele anda. See võib kaasa tuua suuri probleeme. Sundustega inimesed tahavad teha kõike õigesti. Seda hirmu nad enamasti ise ei teadvusta. Tihtipeale on teatud omadustes väga õhuke piir, millal heast omadusest saab ebanormaalne sundus. Sundused on mingid korduvad käitumismudelid, mida inimene kasutab. Need võivad olla erinevad sundkäitumine, sundmõtlemine, sundloendamine või midagi muud, mille esialgne funktsioon alati hirmu tagasihoidmine. Esimesel korral tekkides on sellel ratsionaalne ja mõistlik põhjus, aga siis inimesed kalduvad mudeldama sama tüüpi käitumist analoogsetes olukordades, milles iseeneses ei pruugi olla mingit seost esialgse olukorraga. Siis võibki olla, et inimesed mingites
Mida edasiarenenud ühiskond, seda rohkem inimesed ennast presenteerivad. Funktsioonid: 1) tunnustus (peegeldamine) 2) enese kindlustamine (nt läbikukkumise ohu korral enese esitlemine kui peoloom) 3) gruppi kuulumine 4) unikaalsuse näitamine Mina ja roll. Roll ühiskonnas väljakujunenud käitumismudelid, mis on põlvest põlkve edasi antavad ja aktsepteeritud. Roll täidab mingisugust funktsiooni ühiskonnas(nt laps, ema, poliitik) Kui inimene võtab rolli omaks, peab ta norme ja etikette järgima. Rollikonflikt 2 erinevat rolli ei sobi omavahel kokku või kui rolli ootus ja rolli täitmine ei sobi kokku. Küpse isiksuse tunnus: võimekus rolli vahetada Mina komponendid füüsiline kere, omandid (maja, pintsak jms), millega inimene ennast samastab
minevik ja selle austamine kui kaasaja heaolu põhjus Cicero: ,,Mitte teada seda, mis toimus enne sinu sündi, tähendab jääda alati lapseks. Mida muud on ühe inimese elu, kui mitte eelkäijate eludega läbi põimitud ajalooline mälu" (Orator 120) Ajalugu kui elu õpetaja (Cicero: historia magistra vitae est): kasulik: ülevaade seadusloome pretsedentidest, välispoliitikast, sõdadest õpetlik: käitumismudelid olevikuks ja tulevikuks Moraaliteemade suur osakaal: Rooma ajalookirjanduse eripäras võrreldes muu kirjanduslooga vabaduse/võimu suhe, üksikisiku mõju, ühiskondlike institutsioonide allakäik jm Üldtendents: Rooma areng moraalselt langevas joones (minevik seotud kuldse ajastuga) Autorid enamasti sõja ja poliitika taustaga mehed, tegevpoliitikud, mitte ,,kabinetiõpetlased" (v.a Livius) poliitiline ajalugu
annaabi.ee 
