maht, raske ligipääs). weber.vetonit 3000: Kiirestikivistuv põrandapahtel ja põranda peentasandussegu. Mõeldud betoonpõrandate pahteldamiseks ja tasandamiseks nõudliku põrandakatte alla, näiteks PVC, linoleum, parkett jms. Tagab klaassileda pinna ja sobib põrandakütte korral. Kihipaksus on 0-5 mm. weber.vetonit 4400: Eriti kiiresti kivistuv põrandatasandussegu. Kasutakse kiirremont-tööde korral. Sobib kallete ja üleminekute tegemiseks ning betoonpõranda tasandamiseks. Sobib põrandakütte korral. Kihipaksus on 0-30 (50) mm. weber.vetonit 5000: Kiiresti kivistuv põrandatasandussegu vannitoa, pesuruumi jt. ruumide põrandate tasandamiseks ning kallete tegemiseks. 4-5 cm paksuse kihina sobib põranda valamiseks. Sobib põrandakütte korral. Kihipaksus on 5-50 mm. weber.vetonit 6000: Kiiresti kivistuv põrandatasandussegu vannitoa, pesuruumi jt. ruumide
Projekt Autor: H. Sigur Autor: Braginskaja Keel(ed): Eesti keel , Vene keel Uuringupunkti Š - 1 de arv liikide PA - 5 kaupa: Pinnas(ed): TEHISPINNAS Asfalt ALUSPÕHI Paas lubjakivi Diktüoneemakil t KALLETE KAART(V.T JOONIS 4) Joonis 4 Kallete kaart [2] Vastav skeem näitab Toompeal oleva nõlvaku kalde suunda. KOHAPEAL TEHTUD PILDID Pilt 1 Toompealoss Pilt 2 Lähivaade Pilt 3 Lähivaade VARASEMAD UURINGUD Uurimistööd Toompea nõlvaku kohta osutusid vajalikuks seoses Toompea tugimüüri varisenud osa restaureerimisega ja nende eesmärgiks oli selgitada varisenud osa kohal nõlvaku geoloogiline profiil ja aluspõhja moodustavate kivimite pealispinna kallaku kuju ning suurus. [3]
Sile ja tugev betoonpind sobib hästi saunaruumi põranda aluspinnaks. Sobivad on ka kahekordselt paigaldatud spetsiaalne erikõva põrandakipsplaat või niiskuskindel tsementkiudplaat (nn. Lujaplaat). Kalded korda Põrandakalded tuleb konstrueerida nii, et vesi ei jääks põrandale loikudena seisma, vaid voolaks takistamatult trappi. Põrandal seisev vesi tekitab libastumisohu ning lisaks loob soodsad tingimused hallituse tekkeks. Rusikareegel kallete tegemisel on et kalle peab olema vähemalt 1:100 (1 cm langust 1 meetri peale). Trapi ümbruses soovitatakse kallet 1:50. Põrandaküte ei ole pelgalt mugavus Põrandaküte on muutunud tänapäeva saunade puhul igapäevaseks asjaks. Põrandaküte aitab kuivatada dushi all käimisest märga põrandat ja kuivatab ruumi õhku. Et küte oleks efektiivne ja soendaks põrandat ühtlaselt, tuleb ta paigaldada piisavalt sügavale segukihi sisse. Veeküttega
Asteroidide kuju · Ebakorrapärase kujuga · Nende pinnal leidub meteoriidikraatreid · Väikeste kuude sarnased · Väikeste läbimõõtudega · sarnanevad nad teleskoobis tähtedega · Enamik asteroide liigub akliptika tasandis perioodiga 3-6 aastat Kui Maale lähenevad asteroidid · Enamik asteroide on Maale ohutud. · Umbes 160ne asteroidi trajektoor võib lõikuda Maa orbiidiga. · Juhuslike kõrvale kallete tõttu võivad orbiidid ka muutuda. · Atmosfäär kaitseb Maad väikeste, kuni 10-meetriste kosmiliste kehade eest. · Atmosfäär ei kaitse meid 100 meetrist suuremate kehade eest · Tõeliselt globaalne katastroof algaks asteroidist läbimõõduga 1-1,5 kilomeetrit, mis kiirusel 20 km/s tekitaks plahvatuse energiaga kuni 200 000 Mt Kasutatud kirjandus: · http://et.wikipedia.org/wiki/Asteroid · 12.kl kosmoloogia "Taevas ja maa" · http://www.annaabi
Kihipaksus alates 1,2 cm. Kergkruus M (4-10) On kasutamiseks soojustus- ja täitematerjalina vahelagedes, põrandates ning katustes. Kihipaksus alates 3 cm. Kergkruus L (10-20) On kasutamiseks soojustus- ja täitematerjalina vahelagedes, põrandates ning katustes. Kihipaksus alates 6 cm. Kergkruusa kasutusalad Kergkruusa kasutatakse kergekaalulise isolatsiooni-, täite- ja dreenmaterjalina: · Lamekatuste soojustamisel ja kallete andmisel · Vundamentide rajamissügavuse vähendamisel ja soojustamisel · Kergbetooni ja Fibo kergplokkide valmistamisel · Teede mullete raskuse tasakaalustaja ja külmaisolatsioonina · Põrandate ja (vahe)lagede isoleerimisel, täitmisel ja tasandamisel · Pinnase isoleerimisel · Haljastuse juurestiku mikrokliima parendamisel · Libeduse tõrjeks Kasutatud allikad http://www.weber.ee/fileadmin/user_upload/weber_guide/product_pages_3.5/LWA/Fibo
Varisemine, libisemine - maalihked Voolamine, nihkumine Mis soodustab? järsud nõlvad, erinevate Mis soodustab? pidev jäätumine ja sula kivimikihtide kallakus nõlva suunas, pinnas pinnas liigniiske, igikelts liigniiske Inimtekkelised tegurid - Puude mahavõtmine - Autoteede ehitus - Ehitiste rajamine - Nõlva kallete muutmine - Ehitustööd jõgede kallastel
Varisemine, libisemine - maalihked Voolamine, nihkumine Mis soodustab? järsud nõlvad, erinevate Mis soodustab? pidev jäätumine ja sula kivimikihtide kallakus nõlva suunas, pinnas pinnas liigniiske, igikelts liigniiske Inimtekkelised tegurid - Puude mahavõtmine - Autoteede ehitus - Ehitiste rajamine - Nõlva kallete muutmine - Ehitustööd jõgede kallastel
Asfaltsegude transport objektile peab toimuma viisil, mis ei segaks paigaldusprotsessi ning asfaltsegu tuleb paigaldada võimalikult kiiresti peale objektile saabumist. Asfaltsegu paigaldatakse kuivale ja puhtale aluspinnale, mille kõrgused, kalded ja tasasus on kontrollitud ning nõuetekohased. Aluspinna pikiroopad ja löökaugud tuleb enne katte paigaldamist parandada, higistavad kohad kõrvaldada ja lahtised praod täita. Projektkõrguste, kallete ja tasasuste 6 lubamatute hälvete puhul tuleb alus enne katte paigaldamist parandada. Kui alusele on ette nähtud tasandus- või profiilkihi rajamine, millega eelpool nimetatud puudused likvideeritakse, siis projektkõrguste, kallete ja tasasuste hälbeid parandama ei pea. Ühepoolse kaldega teedel alustatakse asfaltsegu paanide laotamist katte madalama ääre poolt arvestamata laiendusi
pinnasevee keemiline agresiivsus Vundamendi tähtsus Vundamendi käitumine mõjutab ehitist tervikuna, arvestama peab vundamendi aluse pinnase kokkusurutavusega. Vundamendi ebaühtlane vajumine põhjustab*ehitise pragunemist*üksikosade purunemist*ehitise kui terviku stabiilsuse kaotust. Vundamendi vajumine Kogu ehitise ühtlane vajumine ei kahjusta tavaliselt ehitise konstruktsioone, kuid võib halvendada normaalset kasutamist torustike kallete ja sissepääsude kõrguse muutuse tõttu ( mitmekorruselistel hoonetel lubatud 10-12 cm ) Kohtades, kus on ette näha ebaühtlast vajumist nähakse ette deformatsioonivuugid vajumisvuugid peavad läbima ka vundamenti Vajumisvuugid nähakse ette kohtadesse(joonis1.) kus surve pinnasele järsult muutub(joonis2.) kui hoone all on ebaühtlane pinnas. Vundamendi rajamissügavus sõltub: Pinnase külmumis sügavusest, Pinnase geoloogilistest ja
Lamerihmkonveierid on mõeldud eelkõige suhteliselt kergete kaupade transportimiseks. Need ei sobi kaubaaluste transportimiseks. Lamerihmaga konveier kujutab endast otsarullide vahel liikuvat lamerihma, mis toetub toerullidele. Üks otsarullidest on vedav ja ühendatud elektriajamiga. Konveieri rihm võib olla valmistatud armeeritud ja eelpingestatud kummist või plastikust. Need konveierid töötavad vaikselt, on suure tootlikkusega ning neid võib kasutada ka suurte kallete puhul. Kui hõõrdejõust jääb kallakutel väheseks, kasutatakse konveieritel ka spetsiaalseid karestatud või väljaulatuvate astmetega rihmu. Üldjuhul on lamerihmkonveierid rullkonveieritest odavamad. Pilt 5.3. Rullkonveier laos Pilt 5.4. Kettkonveier postitöötlemiskeskuses Kaubaaluste konveierid Suurtes ladudes, kus on vaja ümber paigutada tunnis sadu kaubaaluseid, on efektiivsem kasutada sel otstarbel kaubaaluste konveiereid kui tõstukeid. Tõstuki
interval" väärtuseks 100 ms. Spektrianalüsaatori seadete menüüst valisime ,,Display Mode" väärtuseks ,,Peak Hold" ning tulemuste kujutamiseks lineaarne skaala "Scale - linear". Spektriakna laiuseks seadsime 97,66kHz. Käivitasime laotus ja ootasime kuni generaator on kogu sagedusala läbi skaneerinud. Salvestasime tulemus. Joonis 5. Mõõteobjekti Sageduskarakteristik. Leidsime saadud sageduskarakteristikult käänupunkt: f = 49,53kHz. A = 427,2mV Leidsime kallete tõusu = 12,75 dB/oct Kokkuvõte. Selles töös tutvusime PicoScope 2205 võimalusega genereerida signaali etteantud .csv failist. Õppisime kuidas genereerida erinevaid signaali kujusid sellest failist. Mõõteobjekti sageduskarakteristik mida me saime vastab LC-ahela sageduskarakteristikule.
Omadused: *tugevus *poorsus *õhuläbilaskvus *niiskusomadused *talub hästi keem. ja füüs. koormust *suur külmakindlus *akustilised omadused Keraamilised plaadid *märjalt v kuivalt pressitud plaadid *glasuuriga kaetud v mitte *tiheduse järgi jaotamine (I-IV) *mida tihedam plaat, seda vastupidavam *Plaatide tüübid: 1)kahhelplaadid - kuivalt pressitud ja madalal temp põletatud 2)klinkerplaadid - märjalt pressitud ja kõrgel temp. põletatud Kergkruus *kasutatakse: kallete andmisel, vundamedi soojustamisel, fibo plokkide valm., pinnase isoleerimiseks, libeduse tõrjeks
Kasutatakse struktuuri ja tugeva põrandate ja seinte plaatimiseks nii sise- kui koorikuga graanulid välistingimustes EHITUSKERAAMIKA EHITUSKERAAMIKA KERGKRUUS KERGKRUUS EHITUSKERAAMIKA KERGKRUUS KERGKRUUSA KASUTATAKSE kergekaalulise isolatsiooni-, täite- ja dreenmaterjalina lamekatuste soojustamisel ja kallete andmisel vundamentide rajamissügavuse vähendamisel ja soojustamisel kergbetooni ja Fibo kergplokkide valmistamisel teede mullete raskuse tasakaalustaja ja külmaisolatsioonina põrandate ja (vahe)lagede isoleerimisel, täitmisel ja tasandamisel pinnase isoleerimisel haljastuse juurestiku mikrokliima parendamisel libeduse tõrjeks
Jõgede piirkondades parvetatakse näiteks palke. See meetod ei ole levinud Eestis. Venemaal on meetod jätkuvalt kasutusel. Pidevtranspordivahendid on erinevad linttransportöörid või tiguajamiga transpordivahendid, mille abil transporditakse materjali ühel kõrguselt teisele. Kui materjali soovitakse järsu kaldenurga all transportida, varustatakse transportlint labadega, mis takistab materjali tagasi veeremast. Väiksemate kallete puhul on kasutusel labadeta lindid. Üldotstarbelised ehitusmasinad Üldotstarbeliste ehitusmasinate hulka kuuluvad tõstemasinad, mullatöömasinad, vaiatöömasinad ja -seadmed, betooni- ja raudbetoonitööde masinad, viimistlus-ja katusekattetööde masinad. Tõstemasinad Laialt on levinud laadurekskavaatorite kasutamine tõstetöödel, masinatel on statsionaarselt
Korstnat ümbritseva tihelaudise laius on vähemalt 1000mm. Tihelaudis peab ulatuma ka igasuguste serva-ja renniplekkide ning katusekatte valtsõmbluste alla. Räästal on lumetõkked, seega peab tihelaudis ulatuma tõkete ja katusekatte ühenduskoha alla. Enne katusekatte paigaldamist tuleb alus puhtaks pühkida. Vee võimalikesse kogunemiskohtadesse tihelaudisel pannakse hüdroisolatsioonikiht 6)Sadevete ärajuhtimine katuslaelt. Sadeveed juhitakse katuselt ära ripprennidesse. Kallete suunad ja sülitite asukohad vaata katuste plaanidelt ja vaate joonistelt. Rennide kalle peab olema 5mm/m. 7) Räästad. Külgräästale naelutatakse ca 150mm laiune alusplekk samast materjalist, mis katusekate. Räästaplekk kinnitatakse aluspleki külge püstvaltsõmblusega. Räästa kaitseplekk valmistatakse plekklehest. Kaitsepleki serv painutatakse tagasi ja kujundatakse alla suunatud tilganinana, mille kaugus räästalaudisest või betoonalusest peab olema vähemalt 20mm, krohvitud või
Veetransport: veetranspordis on kasutusel laevad ja praamid. Jõgede piirkondes parvetatakse näiteks palke. See meetod ei ole levinud Eestis. Venemaal on meetod jätkuvalt kasutusel. Pidevtranspordivahendid: On erinevad linttransportöörid või tiguajamiga transpordivahendid, mille abil transporditakse materjali ühel kõrguselt teisele. Kui materjali soovitakse järsu kaldenurga all transportida, varustatakse transportlint labadega, mis takistab materjali tagasi veeremast. Väiksemate kallete puhul on kasutusel labadeta lindid. Labade vajadus on seotud materjali eripäraga (milline on materjali varisemise kaldenurk). Tiguajamiga transportöörid teisaldavad materjali kruvipõhimõttel. Sõltuvalt kruvi pöörlemise suunast liigub materjal ühele või teisele poole. Kruvi põhimõttel töötvad ka betooni transportivad betooni mikserid. Pööreldes ühte pidi segab masin betooni, pööreldes vastupidises suunas transporditakse betoonisegu mikserist välja.
Nüüd sõltub pinna kvaliteet siluri kasutaja kindlast käest hea tulemus eeldab teatud tasemel oskust, kuid teiselt poolt on kaldeid paksema segumassiga kindlasti lihtsam teha. Tasandamiseks kasutatakse terasest segukammi. Sirge servaga segukammi kasutamisel kipub segukiht liiga õhukeseks jääma, hammastega segukamm sobib segukihi kasvatamiseks paremini. Tüüpiline põrandavalumass on tsemendipõhine jämedateraline (maks 1,2 mm) tasandussegu, mis on mõeldud kallete tegemiseks, pragude ja aukude täitmiseks, põrandate tasandamiseks. Kihi paksus on 10250 mm. Tavalised põrandatasandussegud on jäme-, parandus-, peen- ja viimistlussegud maksimaalse terasuurusega alla 0,8 mm. Tera suurusest sõltuvalt on segukihi paksus 180 mm. Jämedateralist põrandatasandussegu (terasuurus 0,81,2 mm) kasutatakse tavaliselt betoonpindade tasandamiseks ja aukude-lohkude täitmiseks. Kuivanud aluspind viimistletakse peentasandusseguga (terasuurus ca
vahel, seetõttu on ta kliimaseadme töötamise ajal külm ja ta välispind pärlendab välisõhust sadenenud veepiiskadest. 28. Kolbkompressori kolbe liigutab edasi tagasi võllile kinnitatud kaldketas silindreid on mitu kolvid teevad neis üksteisejärel imi ja survekäike klapid asuvad silindriploki kaanes. 29. Muutuva kolvikäiguga kompressor kohaneb kliimaseadme töökoormuse ja mootori pöörlemissageduste muutustega. 30. Kolbe käitab kaldketas mille kallete kolvikäiku, seega kompressori tootlikust seatakse silindrikaanes oleva lõõtsklapiga, klapp mõjutab imipoole hõrendus. Lõõtsklapi avanedes pääseb imipoole hõrendus kolvialusesse ruumi mille rõhk mõjutab kaldketta kaldenurka. 31. Kui rõhk imipoolel tõuseb surub see lõõtsa koomale ja klapp avaneb ühendades karteri imipoolega, seal muidu valitsev tüüsi kaudu ülekanduv surupoole rõhu lähedane rõhk langeb ning kolbidele kaheltpoolt mõjuvate uus vahekord koos
1) Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim. Lubjakivid on valdavalt biogeense või keemilise tekkega. Peamine osa lubjakividest on moodustunud protistide kaltsiumkarbonaadist kodade lubimudana veekogude põhja ladestumisest, mis kivistudes ning tihenedes annabki lubjakivi. Teine võimalus lubjakivi moodustumiseks on kaltsiumkarbonaadi sadenemine vesilahustest. Kasutatakse lubja tootmiseks, tsemenditööstus es, suhkrutööstuses, paberitööstuses, metallurgias, ehitus- ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks. Liivakivi - on tsementeerunud liivast koosnev settekivim. Liivakivi kuulub purdkivimite hulka, olles nende tüüpilisimaks esindajaks. Mineraloogiliselt koosneb liivakivi põhiliselt kvartsist. Tsementeerivaks materjaliks liivaterade vahel on enamasti peenike kvartsipuru, kaltsiumkarbonaat või rauaoksiidid. Rauaoksiidid annavad liivakivile ka punaka värvuse. Puhtast kvartsist k...
- Pinnasevee keemiline agressiivsus Vundamendi tähtsus Vundamendi käitumine mõjutab ehitist tervikuna, arvestama peab vundamendi aluse pinnase kokkusurutavusega. Vundamendi ebaühtlane ajumine põhjustab - Ehitise pragunemist - Üksikosade purunemist - Ehitise kui terviku stabiilsuse kaotust. Vundamendi vajumine Kogu ehitises ühtlane vajumine ei kahjusta tavaliselt ehitise konstruktsioone, kuid võib halvendada normaalset kasutamist torustike kallete ja sissepääsude kõrguse muutuse tõttu (mitmekorruselistel hoonetel lubatud 10-12cm). SEINA KOKTRUTSIOONID SEINAD Väliseinte ülesanne on: - Sisekeskkonna eraldamine väliskeskkonnast, - Tarindite kandmine, - Kaitse ilmasikutegurite vastu, - Tagada hoone energiatõhusus. Hoone seintele esitatavad nõuded. - Tugevad ja püsivad kogu kasutusaja vältel - Sooja- ja õhupidavus - Helipidavus
mõõtmisega saadud parandid.Riiklikud nivelleerimisvõrgud tuginevad püsireeperitele ja jagunevad kolme täpsusklassi, millest I ja II on kõrgtäpsed ja III täpne. Eesti riikliku kõrgusvõrgu reeperite kõrgused arvutatakse Kroonlinna veemõõdu lati nulljoonega määratud Soome lahe nivoopinnast ja kuuluvad kõrgussüsteemi BKN-77.Riiklik kõrgusvõrk aitab kaasa:Maa füüsilise pinna kuju ja välise gravitatsioonivälja detailine uurimine.Merede keskmiste nivoopindade vahede ja kallete määramine.Maakoore suurte plokkide sajandiliste tõusude ja vajumiste määramine.Maakoorealuste masside ümberpaigutustest tingitud Maa loodpindade deformatsioonide uurimine.Maakoore kaasaegsete vertikaalnihete tundmaõppimine maaväringute prognoosi eesmärgil.Suurlinnade mikroseismilisteks piirkondadeks jatamine, mis on vajalik nende generaalplaanide koostamisel ning hoonete kõrguse ja konstruktsiooni püsikindluse määramisel. Isiklikud vead-Vead jagunevad
Riiklikud nivelleerimisvõrgud tuginevad püsireeperitele ja jagunevad kolme täpsusklassi, millest I ja II on kõrgtäpsed ja III täpne. Eesti riikliku kõrgusvõrgu reeperite kõrgused arvutatakse Kroonlinna veemõõdu lati nulljoonega määratud Soome lahe nivoopinnast ja kuuluvad kõrgussüsteemi BKN-77.Riiklik kõrgusvõrk aitab kaasa:Maa füüsilise pinna kuju ja välise gravitatsioonivälja detailine uurimine.Merede keskmiste nivoopindade vahede ja kallete määramine.Maakoore suurte plokkide sajandiliste tõusude ja vajumiste määramine.Maakoorealuste masside ümberpaigutustest tingitud Maa loodpindade deformatsioonide uurimine.Maakoore kaasaegsete vertikaalnihete tundmaõppimine maaväringute prognoosi eesmärgil.Suurlinnade mikroseismilisteks piirkondadeks jatamine, mis on vajalik nende generaalplaanide koostamisel ning hoonete kõrguse ja konstruktsiooni püsikindluse määramisel. Isiklikud
Vahelaed ja põrandad Vahelaed ja põrandad 6.1 Üldist Vahelaed on hoone osad, mis jaotavad hoone korrusteks ja kannavad korrustelt tuleva koormuse edasi kandeseintele. Vahelaed töötavad kui horisontaalsed diafragmad juhul kui nad on korralikult seintega seotud. See on eriti oluline tuulekoormuse vastuvõtmisel ning vundamendi võimalike kallete puhul (vale projekteerimine, keeruline pinnase koostis, pinnasevee taseme muutus jm). Kui vahelaed ei ole seintega korralikult ankurdatud, siis ei saa vahelagesid vaadelda seinte tugedena. Seinad töötavad sellisel juhul kogu oma kõrguses nagu maa sisse asetatud konsoolid. Kõik vahelaed peavad rahuldama nendele esitatavaid nõudeid: o peavad olema tugevad o peavad olema jäigad
kalastik ja Koiva jõgikonda kuuluva Mustjõe kalastik. Karula veekogudes elab kolm Euroopa Liidu loodusdirektiivi kalaliiki: need on hink, võldas ja vingerjas. Nende kalaliikide kaitsemine ei ole oluline mitte üksnes Eestile vaid kogu Euroopale. Mitmetest veekogudest võib leida ka jõevähki, kuid võrreldes varasemaga on jõevähk alles jäänud vaid vähestesse järvedesse. Varem on vähk elanud Papijärves, Rebäsejärves, Suures Pehmejärves, Kallete ja Savijärves, Viitkä- ja Linnajärves, Saarjärvedes ning peaaegu kõigis püsiva vooluga ojakestes ja kraavides. Kalastiku seisundit halvendab ja jõevähi arvukust vähendab kalapüügieeskirjade rikkumine, valed püügikoormused ja -ajad, haiguspuhangud ja veekogude reostumine. Kahepaiksed ja roomajad Kahepaikseid on leitud rahvuspargist 7 liiki, siin eriti laialt levinud mudakonn on Eesti Punase Raamatu kaitsealune liik ja tema kaitsemine on oluline ka Euroopa tasandil.
hooldatud märgalade võsastumine. Kaitsetegevus peab tagama sobiva veetaseme säilimise kontrollides maaparandustöid ja reguleerides kopra arvukust. Veestik Karula kõrgustik on Kagu-Eesti tähtsamaks veelahkmeks. Põhja ja loodeosa veed jõuavad Soome lahte, kõrgustiku lõunaosa veed aga Riia lahte. Karula kuplistikus ja Hargla nõos on umbes 60 järve. Suuruse järgi koostatud pingereas on esimesed Ähijärv, Ubajärv ja Koobassaare järv, keskel Õdre, Kallete, Mikile, Rebasejärv ja Köstrejärv koos paljude omasugustega ning rea lõpetavad Põrgu- ja Mustjärved. Enamasti on järved õõtsikulise kaldaga, liivarandu leidub vähem. Väikesed madala ja mudase põhjaga järved on soodsaks kasvukohaks paljudele taimedele, mõnel juhul katavad viimased pea kogu veepinna. Suurim järvedest on kaugelt üle põldude Antsla-Saru maanteele paistev ligikaudu kolme kilomeetri pikkune lookleva kaldajoone, kaldaäärsete
mitmes fraktsioonis: keramsiitliiv jämedusega 2…4, keramsiitkruus 4…10 ja 10… 20 mm. Kergkruus on keraamiline, tulekindel looduslik toode, mis hakkab pehmenema umbes 950ºC juures ja mille sulamistemperatuur on ca 1150ºC. Kergkruus ei mädane ei hallita, ei meeldi närilistele ja putukatele, ei karda niiskust ja tugev materjal. Kergkruusa kasutatakse kergekaalulise isolatsiooni-, täite- ja dreenmaterjalina • lamekatuste soojustamisel ja kallete andmisel • vundamentide rajamissügavuse vähendamisel ja soojustamisel • kergbetooni ja Fibo kergplokkide valmistamisel • teede mullete raskuse tasakaalustaja ja külmaisolatsioonina • põrandate ja (vahe)lagede isoleerimisel, täitmisel ja tasandamisel • pinnase isoleerimisel
vajadusel kellu. Tervishoiu tagamiseks vispeldamisel kasutada respiraatorit ning muidugi tööriideid, -jalanõusid, kindad. 2. Tasandussegude liigid ja omadused Isetasanduvad, remondisegud,erisegud. 1. Käsitasandussegud Olulisem erinevus on see, et segu ei voola ära, nii on võimalik teha ka kaldeid ja üleminekuid. Valida on alates peeneteralisest põrandapahtlist kuni jämedateralise põrandavaluseguni. Tsementalusel parandussegu aukude täitmiseks ja kallete tegemiseks (kiht 3-50 mm). Sobib kasutamiseks nii sise- kui välisruumides. Värske segu on leeliseline ning ärritab nahka ja limaskesti. Vältida tarbetut kokkupuudet nahaga. Põrandakatte saab paigaldada 1-5 ööpäeva möödudes tasandamisest. Nakkub puidu, betooni, erinevate plaataluspindadega (NB! Pinna kruntimine) Kõndimiskuiv u. 4 tunni möödudes tasandamisest Ruumi ja aluspinna temperatuur +18...20°C Segamisvahekord: u. 3 L vett/20 kg kott Kulu: 1 mm/m² pulbrit kaalub u. 1,7 kg (u
· Klaaskiudkangas- Sobib kuivadesse ja niisketesse nuumidesse. Klaaskiudkangas on tule- ja niiskuskindlad. Kasutatakse pinna tugevdamiseks, pragude armeerimiseks, tuleohutuse suurendamiseks. 4. Põrandatasandussegud liigid ja omadused Põrandate otstarbe on kandmine ja selleks on ka erineva kandevõimega (tugevusega) põrandasegud. · Mira 6600 cemplan - Isevalguv, sisetingimustes, kiirkivinev · Mira 6950 expres - Kiirkivinev tasandussegu pindade tasandamiseks, parandamiseks ja kallete ehitamiseks 5. Plaatimissegude liigid ja omadused · Mira 3000 standardfix - Plaatimissegu absorbeeruvate või profiilse tagaküljega keraamiliste plaatide kinnitamiseks õhukese kihina. Veekindel, külmakindel, kasutamiseks sise- ja välistingimustes. · Mira 3100 unifix - Elastne plaatimissegu keraamiliste plaatide, klinkerplaatide, mosaiik- ja looduslike plaatide kinnitamiseks õhukese kihina. Veekindel, külmakindel, kasutamiseks
vertikaalseinad, puudulik ülespöörde serva kaitstus või lahtirebenemine, mille tõttu vihmavesi läheb vahele (aluspind peab olema sile, et paremat kontakti saada); .Viilkatuste kasutamisest lamekatuste renoveerimisel: Paneelelamute (sama ka kivihoonete) algsete katuslagede puudusteks on: - madal soojapidavus; - ruberoidkatuste madal kvaliteet, mistõttu läbijooksud parapettide, ventilatsioonikorstnate, püstikute õhutustorude, antennide kinnituskohtade jne juures, samuti korralike kallete puudumine, mistõttu seisavad veeloigud, katte all õhu ja vee mullid jne.; - soojustuse korraliku õhutuse puudumine; - vahel tekitab probleeme aurutõkke puudumine (ventilatsioonipiludega katuslae komplekspaneel kui selle ventilatsioonipilud suletud). Meie kliima oludes oleks õigem ja palju vähem vigadeohtlik ikkagi suurema kaldega katuste (viilkatus) kasutamine. Puittoolvärk on mõistlik paneelhoonete puhul toetada kandvatele põik- ja pikivahe- seintele.
-Põikpüstuvus külgkalde eh kreeninurga o(millest l2heb diagonaalis kriips l2bi =o tähest ma mõtlen) suhtes, - pikipüstuvus pikikalde ehk trimminurga u ( samuti l2heb kriips u t2hest diagonaalis l2bi ( sümbol)) suhtes euleri teoreemi järgi läbib laeva kaldatelg lõpmatult väikesel kaidel alati veejoonetasandi keset. Praktikas on see teoreem tõene nii lõpmata väikestel kalletel kui ka väikestel ja lõplikel kalletel. Väikeste ja suurte kallete nurkadel kindlat piiri ei ole . Transportlaevadel loetakse väikeseks kaldeks kreeninurka , mis ei üle 10 ...12 kraadi , nii et seejuures ei sukelduks vette tekk ega väljuks veest kimm. Kreeninurgad , mis ei vasta neile nõuetele , on suured. Püstuvuse arvutamisel on loogiline eeldada , et laeva kallutades jääb laeva veealune maht konstantseks. IMO määrangul on lisaks eelnevatele püstuvuse alaliikudele kohustus kontrollida vigastatud laeva püstuvust.
laadimiseks transportimiseks ja/või raskemate, abrasiivsemate pinnaste kaevamiseks 2. UT-tüüpi suurendatud mahuga peamiselt kergete pinnaste või ladustatud puistematerjalide laadimiseks transportvahendeisse aga ka kraavi põhjade viimistlemiseks 3. T-tüüpi on drenaažikopp kitsaste drenaažikraavide kaevamiseks 4. RB-tüüpi on nn kobestuskopp väga raskete kaljupinnaste kaevandamiseks ilma eelneva kobestamiseta 5. SFB-tüüpi on kallete ja järskude nõlvade viimistlemiseks 6. V-kujuline kopp on lahtiste trapetsikujulise ristlõikega magistraalkraavide kaevamiseks ühe läbikäiguga 23. Ühekopaliste ekskavaatorite tehnoloogilised parameetrid. 1. Vastukopp a) R1– max kaeveraadius seisutasandil, mida mõõdetakse ekskavaatori pöördeteljest kopa lõikeservani täielikult väljasirutatud tööseadme elementidega b) h– max kaevamissügavus 3) H2– max kopa täitmise ja tühjendamise kõrgus 2
Peale peapealsete rendsiinade ja sooldunud rannikumuldade leidub seal kõiki Eesti mullatüüpe. Madalamail, väga hõredasti asustatud liivikute leede-,leetunud ja leet-glei-liivmuldadel kasvavad palu-, nõmme- ja rabastuvad männikud. [2] 1.1.6 Vetevõrk Karula kuplistikus ja Hargla nõos on umbes 60 järve. Neist 38 jääb Karula Rahvuspargi piiresse. Suuruse järgi koostatud pingereas on esimesed Ähijärv, Ubajärv ja Koobassaare järv, keskel Õdre, Kallete, Mikile, Rebasejärv ja Köstrejärv koos paljude omasugustega ning rea lõpetavad Põrgu- ja Mustjärved. Suurim järvedest on kaugelt üle põldude Antsla-Saru maanteele paistev ligikaudu kolme kilomeetri pikkune lookleva kaldajoone, kaldaäärsete kuplite ja sageli liivaste randadega Ähijärv. [1] Vooluveekogud on Karulas väikesed, sest koht asub Eesti ühel olulisemal veelahkmealal. Väikese pindalaga põhjapoolne osa Haabsaare oja valglast kuulub Võrtsjärve (Peipsi) vesikonda
tööriideid, -jalanõusid, kindad. 2. Põrandatasandussegude liigid ja omadused Põrandatasandussegud jagunevad peamiselt nelja gruppi: 1. Käsitasandussegud Olulisem erinevus on see, et segu ei voola ära, nii on võimalik teha ka kaldeid ja üleminekuid. Valida on alates peeneteralisest põrandapahtlist kuni jämedateralise põrandavaluseguni. KESTONIT LEVEL Tsementalusel parandussegu aukude täitmiseks ja kallete tegemiseks (kiht 3-50 mm). Sobib kasutamiseks nii sise- kui välisruumides. Värske segu on leeliseline ning ärritab nahka ja limaskesti. Vältida tarbetut kokkupuudet nahaga. Põrandakatte saab paigaldada 1-5 ööpäeva möödudes tasandamisest. Nakkub puidu, betooni, erinevate plaataluspindadega (NB! Pinna kruntimine) Kõndimiskuiv u. 4 tunni möödudes tasandamisest Ruumi ja aluspinna temperatuur +18...20°C Segamisvahekord: u. 3 L vett/20 kg kott Kulu: 1 mm/m² pulbrit kaalub u
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut EESTI MAASTIKURAJOONI ÜLEVAADE KARULA KÕRGUSTIK Koostaja: Juhendaja: Tartu 2017 Table of Contents Sissejuhatus................................................................................................................................................2 1.1 Loodusgeograafiline ülevaade............................................................................................................. 3 1.1.2 Pinnamood.................................................................................................................................... 3 1.1.3 Maastikuline liigendus..........................................................................
Laserskänner on suuteline tegema kuni miljon mõõdistust sekundis, mis loovad üksikutest punktidest koosneva punktipilve, mille igal punktil on oma koordinaadid. Lisaks sellele annab skänner igale punktile peegeldusväärtuse. Nende väärtusete põhjal on võimalik luua elutruu mudel mõõdistatavast alast. Mõõdistatud mudeli põhjal on võimalik hinnata tee kvaliteedilisi omadusi, alustades teekattemärgistuste olukorrast, roobaste sügavust, kallete väärtusi, kaardistada löökauke või muid defekte ja deformatsioone teedel. Saadud mudelit on võimalik kasutada uute projektide koostamisel ja nende hindamisel kasutades erinevaid BIM tarkvarasid, mis aitab võimalike vigade tekkimisi ning anda parem visuaalne ülevaade tavakasutajatele planeeritavast lahendusest. Foto 2: Laserskänneriga varustatud auto 4.2. Uuringumasin Paljudes riikides on kasutusel autod, millesse on koondatud erinevad andurid, mis koguvad infot
transpordiks. 15. Nimetage pidevtranspordi vahendeid ja kirjeldage toopohimotteid. Pidevtranspordivahendiks on erinevad linttransportöörid või tiguajamiga transpordivahendid. linttransportöör, mille abil transporditakse materjali ühel kõrguselt teisele. Kui materjali soovitakse järsu kaldenurga all transportida, varustatakse transportlint labadega, mis takistab materjali tagasi veeremast. Väiksemate kallete puhul on kasutusel labadeta lindid. Labade vajadus on seotud materjali eripäraga (milline on materjali varisemise kaldenurk). Tiguajamiga transportöörid teisaldavad materjali kruvipõhimõttel. Sõltuvalt kruvi pöörlemise suunast liigub materjal ühele või teisele poole. 16. Kus kasutatakse laadurekskavaatorit, milliseid toid on voimalik masinaga teha?
eriprogrammi abil). Laeva püstuvust jälgitakse kallutades teda kahe risttasandi suhtes ja nimetus on vastavalt: põiki püstuvus külgkalde ehk kreeninurga suhtes, piki püstuvus pikikalde ehk trimmi nurga suhtes. Euleri teoreemi järgi laeva kaldetelg lõpmatult väikesel kaldel läbib alati veejoonetasandi keset F. Praktikas on see teoreem tõene mitte ainult lõpmatult väikestel kalletel, vaid ka väikestel ja lõplikel kalletel. Väikeste ja suurte kallete nurkadel kindlat piiri ei ole. Transportlaevadel loetakse väikeseks kaldeks kreeninurka, kui see ei ületa 10°...12° ja seejuures ei sukelduks vette tekk ega väljuks veest kimm. Kreeninurgad, mis ei vasta neile nõuetele, on suured. Püstuvuse arvutamisel on loogiline eeldus, et laeva kallutades on veealune maht konstantne. 22 3. Laeva püstuvus z
Selleks paigaldatakse püst ja rõhtvuugi ristumiskohtadesse ning lisaks paneelide-vahelistesse horisontaalvuukidesse sammuga 2000 mm plastiktorud läbimõõduga 10 mm. Paneeli välispinna viimistluseks on värvitud pind. Postidelt koormust vastuvõtvad raudbetoon kannvundamendid monteeritakse. Postide all olevate vundamentide taldmike mõõdud on 1000x1000 mm. Vundamendi kõrgus on 350 mm. Vundamendi rajamissügavuseks on 1,150 m. Hoonele on projekteeritud parapetiga lamekatus. Katusele kallete andmiseks on kasutatud kergkruusa. Soojustust on 150+50 mm, mille peale on paigaldatud 2 kordne SBS bituumenkate. Hoonesse on neli sissepääsu. Peasissepääs hoonesse asub põhjasuunas. Kõikide sissekäikude ette on betoonist valatud pandus. Hoone ees asub asfaltbetooniga kaetud autoparkla, mille sissepääs on Vanalt tänavalt. Ümber hoone asub samuti asfaltbetooniga kaetud sõidutee. Krunti piirab aed kõrgusega 1,2 m.
raskendatud või on tegemist keerulise konfiguratsiooniga. Toodetakse lisaks ehitussoojustusele tehnilisiisolatsiooni materjale, mis on kaetud mõne teise materjali kihiga. 5.1.3 Kergkruus Kergkruus on valmistatud põletatud paisuvast savist. Kergkruusa tihedus on olenevalt fraktsioonist =280-600 kg/m3(tera suurus 0-20mm). Soojajuhtivus 0,17-0,19 W/moK. Kasutatakse lamekatuste soojustamisel ja kallete andmisel, vundamentide rajamissügavuse vähendamisel ja soojustamisel, põrandate ja vahelagede isoleerimisel, pinnase isoleerimisel ja ka kergbetooni valmistamisel ning torustike isoleerimisel. Ei karda kemikaale, niiskust, tulekindel, ei hallita, ei mädane, külmakindlus on kõrge. 5.2 Orgaanilise päritoluga soojustusmaterjalid Soojustusmaterjale valmistatakse nii looduslikest (roogplaat, tselluvill, põhk) kui ka sünteetilistest (polüetüleen, polüuretaanid) orgaanilistest ainetest.
36. Mida loetakse keramsiidiks ning kasutuskohad? Keramsiit ehk kergkruus (tuntud ka LECA,EXCLAY,FIBO) on üldnimetus ehitus-ja täitematerjalile, mis on looduslikuga võrreldes 4 korda kergem.Kergkruus on sõmer materjal, mis saadakse savi paisumisel 1150ºC temperatuuril pöördahjus. Kergkruusa kasutatakse: kergekaalulise isolatsiooni-, täite-ja dreenmaterjalina lamekatuste soojustamisel ja kallete andmisel vundamentide rajamissügavuse vähendamisel ja soojustamisel kergbetooni ja Fibo kergplokkide valmistamisel põrandate ja (vahe)lagede isoleerimisel, täitmisel ja tasandamisel põllumajanduses lägahoidlate katmiseks pinnasfilter-tehnoloogiasreoveepuhastuseks 37. Mille poolest erinevad läbimassplaadid tavapärastest keraamilistest plaatidest? Läbimassplaate kasutatakse enamasti välitingimutes
Kuidas teha savist kergkruusa: • eriliste omadustega savi segatakse ühtlaseks massiks • mass kuivatatakse ja töödeldakse pöördahjus • savi paisub temperatuuri tõustes põletustsoonis 1150ºC-ni • tekivad poorse struktuuri ja tugeva koorikuga graanulid Keraamsiiti toodetakse mitmes fraktsioonis: keramsiitliiv jämedusega 2…4, keramsiitkruus 4…10 ja 10…20 mm. Kergkruusa kasutatakse kergekaalulise isolatsiooni-, täite- ja dreenmaterjalina -lamekatuste soojustamisel ja kallete andmisel -vundamentide rajamissügavuse vähendamisel ja soojustamisel - kergbetooni ja Fibo kergplokkide valmistamisel - teede mullete raskuse tasakaalustaja ja külmaisolatsioonina - põrandate ja (vahe)lagede isoleerimisel, täitmisel ja tasandamisel - pinnase isoleerimisel Kergkruus on keraamiline, tulekindel looduslik toode, mis hakkab pehmenema umbes 950ºC juures ja mille sulamistemperatuur on ca 1150ºC. Kergkruus on keemiliselt lähedane neutraalsele- pH on ligikaudu 8–9.
pinnasega kohtades paiknevad teed kuhugi mujale. Üldiselt paistsid Rooma teedeehitajad silma kvaliteediga nii teede sihtide sirguses ja tõusude sujuvuses. Sõjateede peateede laius oli 16 jalga mullete kalle nõlvakalle oli 45° h 1,2..1,8m orgudes 3,7m Sõjateedele rajati ka peenrad, et kolonnid pikaks ei veniks ja saaks laiemalt käia. Vihmavee ärajuhtimiseks kaevati teede külgedele kraavid millede vallipeale rajati ka jalgtee. Vihmavesi juhiti sillutiselt ära kallete ja kanalitega. Peenra laius oli ½ teest Sõiduteed eraldas peenrast äärekivi ja vahel oli ka peenar kividega kaetud. Kasutati ka ära loodust, mis hoidis teid korras, nimelt päike mis sulata lume jää, seega püüti ehitada mäe päikeselisemale küljele. Logistiliselt ja tasuvuse seisukohalt kasutati tee paiknemise asukoha ehitusmaterjale peamiselt siiski lubja- ja ränikivi, tardunud laavat, liiva, savi, ja kriiti. Esialgne munakivitee asendati oma ebapüsivuse tõttu.
Nad on glasuuritud või glasuurimata. Plaadid liimitakse alumise küljega mingile võrgule. Kasutatakse neid põrandate ja välisseina paneelide katteks. Põrandale paigaldatakse nad tervete vaipadena. Seinapaneelide puhul laotakse vaibad vormi põhja ja betoon valatakse neile peale. 20. Kergkruus- omadused, kasutus Kasutus : Kergkruusa kasutatakse kergekaalulise isolatsiooni-, täite- ja dreenmaterjalina • lamekatuste soojustamisel ja kallete andmisel • vundamentide rajamissügavuse vähendamisel ja soojustamisel • kergbetooni ja Fibo kergplokkide valmistamisel • teede mullete raskuse tasakaalustaja ja külmaisolatsioonina • põrandate ja (vahe)lagede isoleerimisel, täitmisel ja tasandamisel • pinnase isoleerimisel Omadused kergkruusal : • on valmistatud looduslikest lähteainetest • on põlematu ja külmakindel • on vaatamata kergusele tugev • on hea soojus- ja heliisolaator
1 oleks joone AB suunal. Mõõdetakse instrumendi kõrgus h vaia kohal ja tõstekruvi nr.1 abil kallutatakse instrumenti niikaua kuni saadakse lugem kaldjoone teise otsapunkti asetatud latilt instrumendi kõrgusega h. Selle tulemusena on vaatekiir paralleelne projektjoonega. Seejärel lüüakse joonele AB vahepealseid punkte nii palju, kui töö tegemiseks on vaja, igas punktis lüüakse vaia nii kaua maasse kuni lugem vaiale asetetud latilt võrdub h'ga. Suurte kallete asemel kasutatakse nivelliiri asemel teodoliiti. 3. HORISONTAALSE JA KALDVÄLJAKU MÄRKIMINE Horisontaalse väljaku märkimiseka tuleb kõige pealt välja märkida nurgapunktide asukohad, seejärel tuuakse reeperist ükskõik millisesse väljaku punkti projektkõrgus. Selleks tehakse edasi-tagasi nivelleerimiskäik. Olgu selleks väljaku nurk A. 1 2 jaam II
- Pikkus 8,7 m - Laius 6,3 m Kraana tuuakse platsile üks päev enne montaazitööde algust. 2.8 Vertikaalplaneerimine ja vee ärajuhtimine Hoone absoluutne kõrgus ±0,00 = 77,90 m on valitud lähtudes olemasolevast reljeefist ja projekteerimistingimustega ette antud hoone kõrgusest ( 12,8 m maapinnast). Sadeveed hoone katuselt juhitakse sadeveekanalisatsiooni torustiku kaudu linna sadeveekanalisatsiooni võrku. Kõvakatete veed juhitakse kallete abil murukatele ja sõiduteele, kus on sadeveekanalisatsiooni restkaevud. Allasõidutee lõppu on projekteeritud sadevee restkaev. Allasõidutee sisse paigaldatakse betoneerimise ajal sõiduauto laiuselt soojuskaabel, mille abil vähendatakse allalibisemise ohtu. 13 2.9 Ehitusplatsi ja muud piirded, platsi valgustus, valve, ohutushoid
(Berscheid ja Hatfield 1969) uuringud inimestevahelistest romantilistest meeldivustest. See tekitas hulgaliselt boleemikat terves ühiskonnas. Latane ja Darley 1968 uuring Kitty Genovese in New York City SP-de arv tõusis, hakkasid tegelema ka naised ja õpiti laiemates ühiskonnakihtides. Kriis ja ümberhindamine 1970 1984 Süüdistused rassilises ja soolises kaldes, ka tänapäeval on veel kriitikat selliste kallete olemasolus (Graham 1992, Tesser ja Bau 2002) Hakati rakendama rangemaid nõudmisi eksperimentide läbiviimisel. Hakati arenema vastutustundlikumatele seisukohtadele. Oluline muudatus - kognitiivsest psühholoogiast hakati ideid importima ja neid rakendama sotsiaalse käitumise seletamisel. See mõjutab suurel määral tänapäeva SP-t. Uuendati mina-kontsept e "Self (minapilt, kõik, mida sa endast arvad)." Biheiviorismi osa kahanes. "Self"
- Pinnasevee keemiline agressiivsus Vundamendi tähtsus Vundamendi käitumine mõjutab ehitist tervikuna, arvestama peab vundamendi aluse pinnase kokkusurutavusega. Vundamendi ebaühtlane ajumine põhjustab - Ehitise pragunemist - Üksikosade purunemist - Ehitise kui terviku stabiilsuse kaotust. Vundamendi vajumine Kogu ehitises ühtlane vajumine ei kahjusta tavaliselt ehitise konstruktsioone, kuid võib halvendada normaalset kasutamist torustike kallete ja sissepääsude kõrguse muutuse tõttu (mitmekorruselistel hoonetel lubatud 10-12cm). SEINA KOKTRUTSIOONID SEINAD Väliseinte ülesanne on: - Sisekeskkonna eraldamine väliskeskkonnast, - Tarindite kandmine, - Kaitse ilmasikutegurite vastu, - Tagada hoone energiatõhusus. Hoone seintele esitatavad nõuded. - Tugevad ja püsivad kogu kasutusaja vältel - Sooja- ja õhupidavus - Helipidavus
jämedustega 4-10mm ja 10-20mm. Kergkruus: On valmistatud loodulikust materjalist ega sisalda kahjulikke ühendeid tule- ja külmakindel (pehmeneb alles 950 kraadi juures ja sulab 1150 kraadi juures) vaatamata kergusele tugev hea sooja- ja heliisolaator ei karda niiskust ega kemikaale (pH 8-9 ehk ligilähedane neutraalsele) ei hallita ega mädane ei meeldi närilistele ega putukatele Kasutamine: lamekatuste soojustamisel ja kallete andmisel vundamentide rajamissügavuse vähendamisel ja soojustamisel 13 kergbetooni ja Fibo kergplokkide valmistamisel (kergbetoon - koosneb tsemendist ja erinevatest kergkruusa fraktsioonidest) teede mullete raskuse tasakaalustaja ja külmaisolatsioonina põrandate ja vahelagede isoleerimisel, täitmisel ja tasandamisel pinnase isoleerimisel 23
2. mass kuivatatakse ja töödeldakse pöördahjus 3. savi paisub temperatuuri tõustes põletustsoonis 1150ºCni 4. tekivad poorse struktuuri ja tugeva koorikuga graanulid Omadused: tulekindel looduslik toode, külmakindel, kerge, tugev, hea soojus ja heliisolaator, ei karda niiskust ega kemikaale, ei hallita ega mädane Kasutus: Kergkruusa kasutatakse kergekaalulise isolatsiooni, täite ja dreenmaterjalina · lamekatuste soojustamisel ja kallete andmisel · vundamentide rajamissügavuse vähendamisel ja soojustamisel · kergbetooni ja Fibo kergplokkide valmistamisel · teede mullete raskuse tasakaalustaja ja külmaisolatsioonina · põrandate ja (vahe)lagede isoleerimisel, täitmisel ja tasandamisel · pinnase isoleerimisel 20. Lubisideained tootmine (tootmise etapid põletus, kustutamine), kasutuskohad Tootmine: Toorained CaCO3 sisaldavad kivimid Põletamine Põletatakse sahtahjudes, põletustemperatuur 900...11500C
23. Kergkruusa omadused: 1. valmistatud looduslikest lähteainetest 2. põletamatu ja külmakindel 3. vaatamata kergusele tugev 4. hea soojus ja heliisolaator 5. ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase 6. ei karda niiskust ega kemikaale 7. ei hallita ega mädane 8. ei meeldi närilistele ega putukatele 9. omab CE märgistust 10. Kergkruusa kasutatakse: 1. kergekaalulise isolatsiooni, täite ja dreenmaterjaline 2. lamekatuste soojustamisel ja kallete andmisel 3. vundamentide rajamissügavuse vähendamisel 4. kergbetooni ja Fibo kergplokkide valmistamisel 5. teede mullete raskuse tasakaalustaja ja külmaisolatsioonina 6. põrandate ja lagede isoleerimisel, täitmisel ja tasandamisel 7. pinnase isoleerimisel. 8. 19. Lubisideained- tootmine (lähtematerjal, tootmise etapid), kasutuskohad 9. Õhklubjaks on põhiliselt kaltsiumoksiidi või kaltsiumhüdroksiidi sisaldavad materjalid, mis õhu käes aeglaselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
