Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Mari-Liis Mölder NOORSOOTÖÖ RISKIRÜHMA KUULUVATE NOORTEGA Ainetöö Juhendaja: Ilona – Evelyn Rannala Tallinn 2014 Töötan igapäevaselt noorsoopolitseinikuna ja seetõttu paelus mind artikkel „Noorsootöö riskirühma kuuluvate noortega“, mida oleks oma tööga seonduvalt huvitav edasi uurida ja analüüsida. Olen enne noorsootööd 4 aastat töötanud patrullpolitseinikuna, kust sain kaasa suurte teadmiste pagasi, mida nüüd oma igapäevatööd tehes väga väärtustan
Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium Eesti ja HIV Sisukord Sissejuhatus Lehekülg 3 Mis on HIV- viirus? Lehekülg 4 Ühiskondliku soki piirimail Lehekülg 5 Töö noortega Lehekülg 6 Kokkuvõte Lehekülg 7 Kasutatud kirjandus Lehekülg 8 Lk. 2 Sissejuhatus Hea tervis on iga inimese olulisem vara. Rahvastiku hea tervis on tähtis kogu riigile: väikese, vananeva ja kahaneva rahvastikuga riigina on meil oluline iga inimene ja seda ka inimeste turvalisust ja riigi julgeolekut silmas pidades. Eestis on mitu murettekitavat valdkonda: üks
Vanemate rollid ja suhted noortega Kuna aegkond on muutunud, siis on muutunud ka põlvkondadevahelised suhted. Vanemate roll laste elus on suurenenud ja muutunud lastele väga vajalikuks. Tänapäeval vajavad lapsed vanemaid rohkem, kui nad ise arvavad. Lapsed ei oska teha ise tarku ja õigeid otsuseid, vaid vajavad selleks vanemate toetust ja tarkust, just vanemate abiga tuleb leida see õige siht, mida mööda liikuma hakata. Lapsed aga arvavad, et just tänu arvutile, saavad nad elus hakkama. See võib aga vahest olla väga vale arvamus. Mõned lapsed ei oska tegelikult arvutiga muud tehagi, kui ainult mängida. Arvutis leidub väga palju pettust ja kui pettust tõsiselt võtta, võibki lõpetada oma eluga väga vales kohas. Selleks ongi vaja vanemate toetust, sest nemad teavad, mis on õige ja mis on vale, kuna nemad on ka selle raske tee läbinud ja mitte üksi, vaid peamiselt nende vanemate abi ja toetusega. Peale selle, et vanemad peavad aitama l...
Meedia suhe noortega - varem ja tänapäeval Tänapäeva on meil kõige suuremaks informatsiooniallikaks meedia. Selle alla kuuluvad ajalehed, raadio, ajakirjad, televisioon ja paljud muud infokanalid. Nüüdisaja noorte suhted meediaga on aga hoopis teistsugused kui kunagi varem. Kas noorema põlvkonna harjumused võivad ohustada meediaväljaandeid? Arutelu on olnud selle üle, et kas noorte meediaharjumused võivad mõjuda halvasti nende tervikliku maailmapildi kujunemisele. Ma usun, et olukord tegelikkuses ei ole üldse nii hull, sest kõik asjad ja olukorrad pidevalt uuenenevad ja inimesed peavad harjuma ja kohanema nendega. Tõesti võib juhtuda nii, et raadiot enam ei kuulata, aga ega selle tõttu ei jää vajalik informatsioon kätte saamata. Mulle tundub, et üha enam koguvad kuulsust internetiajalehed ja uudiste portaalid, mida saab tasuta lugeda, näiteks Postimees, Õhtuleht, Delfi ja paljud teised. Paarikümne...
Mina õpetajana Õpetaja on väga lai mõiste, õpetajad seisavad klassi ees üldhariduskoolides, kordineerivad rühmatööd lasteaedades jne. Õpetajaks võib pidada ka huvijhuhte, direktoreid ja õppejuhte kes töötavad erinevtes noortega seotud asutustes. Õpetajad on nii mõneski mõttes need kes juhendavad isikut või gruppe. Õpetamise jaoks peab olema esiteks soov seda teha, olgu kui tahes hea valdkonna valdamine, õpetamis soov on esmatähtis. Ma hindan kõiki ametis olevaid õpetajaid kuid leian siiski, et kõik nad seda ametikohta täielikult ei vääri. Siit kerkib minul kohe küsimus, paljud õpetajad siis üldse täielikult oma kohta väärivad. Siiski paljud, täiuslikus on lai mõiste ja seda
Eesmärk Aluseks on mure noorte väärtuste pärast,millised inimesed nendest lõpuks tulevad. Noorsootöö keskmeks on identiteet- Mis sorti inimene ma olen? Mis sorti inimene ma tulevikus olen? Mis ma usun,mis on õige mis on vale? Eesmärk- toetada Noorte sotsiaalset ja personaalset arengut selles vanuse etapis siis tuleks hõlmata endas nooruse seisundit ja identiteeti ning selle arengut. Väärtuse ning vooruste arendamist. Järeldus Noorsootöö erineb teistest vormidest koostõi noortega mitte meetodite ega sihtgrupide poolest vaid eesmärgi poolest. Noorsootöö võimaldab ja toetab,et noored inimesed väärtustaksid ja kaalutleksid moraalsete põhimõtete üle. Teha mõistlike ning vajalikke otsuseid mida suudavad säilitada teatud tegevuste läbi. Noorsootöötajad teevad ja loovad suhteid noorte inimestega ; hindavad noori ning tema identiteeti. Teha moraalseid kaalutlusi ning kogemustest õppida mille tulemusel teha
Noori on erinevaid ning väga paljudel noortel, kes meil noortekeskuses käivad, on perega suhted korras. Nad kõik ei ole katkistest peredest ning nad käivad seal lihtsalt oma vaba aega veetmas ja toredatest tegevustest osa saamas. Meie majas on ka treeningud spordisaalis ning paljud esimese kooliastme õpilased tulevad enne enda treeningut noortekeskusesse. Kahjuks terve ülikoolis käidud aja oli meil reaalselt ainult üks aine, kus puutusime kokku erivajadusega noortega. Praktikat selles osas ei saanud ning noortekeskusesse tööle minnes tundsin sellest väga puudust, et ei ole kokku puutunud erivajadusega noortega. Aga ilmselt see tulebki kogemuse ning ajaga. Puudest tingitud erivajadusega noortega kokku ei ole väga puutunud. Kui siis ainult paari liikumispuudega noorega. Noortekeskust külastab üks poiss, kes on ratastoolis ning talle väga meeldib meie juures xbox-i mänge mängimas käia. Tal on noortekeskusesse saamiseks kõik
Töövarjupäev Valga Noortekeskuses lk 14 Kokkuvõte lk 15 Sissejuhatus Mina viisin enda vaatluspraktika kahes noortekeskuses: Valga Noortekeskus ja Järve Noortekeskuses. Noortekeskustes vaatlesin põhiliselt suhtlemis viise ja tegevus- ja õppekeskkonda. Töövarju päeva tegin samuti Valga Noortekeskuses. Seal jälgisin noorsootöötaja igapäevaseid tegevusi ja suhtlemis viisi noortega. Minu eesmärgid Minu peamiseks eesmärgiks seoses vaatluspraktikaga ja töövarju päevaga oli näha ja aru saada, mida kujutab endast noorsootöö, milliste olukordadega peab noorsootöötaja igapäeva töös kokku puutuma, milline on noorsootöötaja tavaline tööpäev. Teiseks luua endale ettekujutus sellest tööst, sest ise olen sellest vähe teadlik. See praktika näitab, kas tahan seda eriala õppida või mitte. JÄRVE NOORTEKESKUS
Väärtushinnangud, kui inimese hing Siim-Markus Post, 11.D Tänapäeva noorte väärtushinnangud on paljuski muutunud võrreldes 60-70ndate põlvkondade noortega. Tänase seisuga on palju erinevaid noori ning palju erinevaid väärtusi, näiteks üheks väärtuseks on noortel saanud internetiportaalis Instagram koguda võimalikult palju teiste inimeste like ehk meeldimisi ning sellest tunda rahulolu. Võrreldes 60ndate noortega, siis nende väärtushinnanguteks oli tol ajal ühiskonna paremaks muutmine ning silmaringi ja maailmavaate laiendamine. Siiski võib täheldada, et tänapäeva noored on
Art of Youth Work. by: Kerry Yong Pille-Riin Pruus Autorist • Kerry Yong • 1977 seotud • Probleemide olemus Meetodika • Põhineb intervjuude kogumisest • 32 üksikisikut • 3 peamist põhjust Filosoofia • Olemuse mõistmine • Noorsootöö identiteet • Edukas Noorsootöötaja • Põhilised väljakutsed Identiteet • Olemus • Tähtsus • Mõjutavus Töö noortega • Noor hakkab teadvustama iseennast ning teisi! Kolb learning cycle 1984 Kasutatud kirjandus • https://moodle.hitsa.ee/pluginfile.p hp/756593/mod_resource/content/0/The artoftheyouthwork.pdf TÄNAN KUULAMAST!
noorte inimõigusi. Samuti saab öelda, et noorsootööseadus kaitseb noorte õigusi, kuna noorsootöö seadus lähtub osaliselt laste õiguste konventsioonist; (1) Noorsootöö on tingimuste loomine noore isiksuse mitmekülgseks arenguks, mis võimaldab noortel vaba tahte alusel perekonna-, tasemeharidus- ja tööväliselt tegutseda. (2) Noorsootöö korraldamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: 1) noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos noortega, kaasates neid otsuste tegemisse; 2) tingimuste loomisel teadmiste ja oskuste omandamiseks lähtutakse noorte vajadustest ja huvidest; 3) noorsootöö põhineb noorte osalusel ja vabal tahtel; 4) noorsootöö toetab noorte omaalgatust; 5) noorsootöös lähtutakse võrdse kohtlemise, sallivuse ja partnerluse põhimõttest. 6 Noorsootöötajad peavad noorsootööd tehes jälgima, et igasugustes lapsi puudutavates
2) Nimetage Aristotelese filosoofia viis valdkonda. Milliste küsimustega tegeleb iga valdkond? 1) Metafüüsika ehk milline on väline maailm. 2) Tunnetusteooria(epistemoloogia) ehk kuidas me maailma tajume. 3) Loogika ehk mis on tõde ja kuidas me selline jõuame. 4) Eetika, mis käsitleb inimeste käitumisega seotud probleeme ja kas inimene on vaba valima oma käitumisviisi. 5) Esteetika ehk mis on ilus ja mis on kunst. 3) Kuidas arendada noortega filosoofilist arutelu (programm P4C, Kanti neli küsimust, võimalikud filosoofilise arutelu üldküsimused)? 1) Mida ma võin teada?(tunnetusõp) 2) Mida ma pean tegema?(eetika) 3) Mida ma tohin loota?(metafüüsika) 4) Mis on inimene?(antropoloogia) 4) Mis on loogika ning milliste probleemidega tegeleb loogika? Loogika ehk mis on tõde ja kuidas me selleni jõuame. Loogika on mõtlemise ja arutlemise teooria. Teaduse mõtlemise korrektsuse ja korrastatuse tingimuste kohta selgitab loogika
Sohokles Kuningas oidipus I oidipuse lossi ette saabusid preester koos noortega kellel oli kaasas sama sugune pärg nagu altarilgi. Kuningas tuli viisakalt tervitama saabunuid ja küsis mis on neil probleemiks. Ja preester palus kunigalt abi et ta aitaks muuta oma riik taas elujõuliseks, kuna praegu näeb see välja nagu kõrb paljude katkude poolt räsituna. Natukese aja pärast hakkas silmapiiri jõudma Kreon kes tõi teateid Suurelt Phoiboselt rääkis et riiki päästa hukatusest tueb leida ja tappa inimesed, kes olid tapnud Laiose
külmetama. Noortekeskuse juhataja ja noored Taimi on alati öelnud, et lapsi ei saa jagada headeks ja halbadeks. ,,Siia ilma sünnivad kõik inimesed puhaste olevustena. Milliseks kujuneb üks või teine laps ei sõltu eriti lapsest endast, vaid paljudest välisteguritest," seletab ta oma seisukohta, ,,halba last ei olegi olemas, igas lapses on midagi head, peab ainult oskama selleni jõuda." Vestluse käigus läheb jutt sinna, et palju inimesed kardavad noortega väljasõite ette võtta, sest kunagi ei või teada, kuidas see lõpeb või milliseid negatiivseid üllatusi see endaga kaasa võib tuua. Taimi peab seda naeruväärseks ja ütleb, et kui kartma hakata, siis ei saagi midagi teha. ,,Reeglina on Rakkes hästikasvatatud, viisakad ja distsiplineeritud noored," ütleb Taimi rõõmsalt, ,,olen tundnud nende üle uhkust, kui nad on meie noortekat edukalt esindanud."
Kui oleksin õpetaja Õpetaja töö on väga raske ja ei tasu ennast ära. Lapsed on noored, rahutud, ei kuula sõna ning ka palk on väike. Kui aga meeldib noortega tegeleda ja enda teadmisi edasi anda on see amet täiuslik. Mina oleksin koolis füüsika õpetaja, sest see õppeaine huvitab mind ning see ei ole ka väga keeruline. Õpilastele seletan ma teemasid nii hästi kui võimalik ning lasen neil palju katseid teha. Just läbi proovides saabki kõik vajaliku selgeks. Tunnis olen lõbus, teen palju nalja ning olen üldse noortepärane. Tunnikorda poleks vaja hoida, sest kui jõnglastele meeldib õpetaja
PARONÜÜMID, MILLE TÄHENDUSES VÕIN EKSIDA 1. asustama mingit ala elanikega täitma; kuhugi elama asuma. Eestlased asustasid saare. Ma pole kunagi sattnud asustamata paika. 2. asutama rajama, looma; valmistuma. Piimatootjad on valmis asutama ühise piimatööstuse. ( läheb 2. paronüümiga sassi) Me peaksime asutama ettevõtte, mis tegeleb kohalike noortega. 3. elatama ennast või teisi ülal pidama, ülalpidamist muretsema. Et end ära elatada, kasvatab ta köögivilju ning peab tagahoovis sigu. Enda ära elatamiseks, peaksin ma tööle minema. 4. elatuma ise ära elama, ülalpidamist saama. Elatub toetusest. Ma elatun oma vanemate taskurahast ning stipendiumist. 5. ennem pigem. Ennem surm kui niisugune elu! Ma käiksin ennem tantsutundides kui laulukooris. 6. erapoolik üht poolt eelistav, mitte-erapooletu
saada. Probleemid on praegusel ajal ülikoolidega,mille õppemaksud küündivad väga kõrgele.See saab saatuslikuks paljudele noortele,kelle perekonnal ei ole võimalust nii suurt summat hariduse eest maksta.Ka ülikool võiks olla tasuta,et kõik kes soovivad ennast edasi arendada saaksid seda teha. Üldiselt on omavalitsused laste ja noorte elu sellega rikastanud,et on rajatud noortekeskused,kus saab erineval moel oma aega sisustada-mänge mängides,joonistada jne. Suuremad probleemid noortega on suviti,kui kooli ei ole.Siis ei osata oma ajaga midagi peale hakata.Seega võiks korraldada rohkem töö- ja puhkelaagreid,kus noored saaksid endale taskuraha teenida ja samas oma kodu ümbrust korrastada.
majanduskriis nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Samuti on Eesti tööandjad hakanud töötajates hindama rohkem kogemusi.Töö leidmine on raske praegu kesk- ja kutseharidusega noortel, kuid kasvab ka kõrgharidusega töötute hulgas. Noorte olukord tööturul on kehvem kui täiskasvanutel. Noorte kahjuks räägib ka vanus, paljudel neil puudub kõige tavalisem haridus ja varasem töökogemus. Nendel, kes on koolist väljalangenud on tööleidmise võimalused hariduse omandanud noortega võrreldes viletsamad.Samuti satuvad nad kuritegelikule teele kergemini. Suurim oht töötuks jääda on just noortel põhihariduseta isikutel, kellel puudub eriala ja töökogemus. Õppimine ja töötamine üheaegselt on Eestis üldiselt vähe levinud. Mina isiklikult arvan, et kooli kõrvalt töötamine on väga väsitav ja see ei lase õppimisele keskenduda. Ühest küljest annab tööl käimine ju hea kogemuse, kuid teiselt poolt võib see mõjutada õppimise halvenemist
teist, aga vanemad ei soovi või neil pole võimalik rahaliselt toetada, see tähendab pikki tunde teenindajana kuskil leti taga rabamist, peale mida langetakse väsinuna voodisse, lisaks sellele veel kool ja õppimine, veidi aega ja raskesti teenitud raha on vaja kulutada ka perele, kodu loomisele, lõbutsemisele jne. Seega vabatahtlik töö (ükskõik milline, sest erialast vabatahtlikku tööd on niikuinii pea võimatu saada) neil meeles küll ei mõlgu. Hoopis teine lugu on noortega, kes pole kõrgema või kutsehariduse omandamisega tegelenud ja siis võib olla töö leidmine veelgi palju raskem, kui just ei otsitagi tööd, mis vastaks nende peaaegu puuduvale kvalifikatsioonile. Haridust omandavate noortega oleme aga dilemma ees: suurendades õppetoetusi ja stipendiume piisaval määral, võime ju päästa õppurid töötamise kohustusest, samas ei kindlusta see seda, et nad hakkavad tegelema erialase töö või vabatahtliku tööga, vaid rakendavad
Noorsootöö alused ja korraldus Noorsootöö põhimõisted: 1. Noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos noortega, kaasates neid noorsootöö otsuste tegemisse. 2. Noorsootöös lähtutakse noorte vajadustest, huvidest ja soovidest. 3. Noorsootöö põhineb noorte osalusel ja nende vabal tahtel. 4. Noorsootöö põhineb noorte omaalgatusel. 5. Noorsootööd läbib nii riigisisene kui ka rahvusvaheline lõimumine. 6. Noorsootöös lähtutakse eetilistest kaalutlustest ja võrdse kohtlemise printsiibist. 7
Minu sobivust alale tõestab just see, et kõige kiuste olen 8 aastat hiljem endiselt alal edukalt aktiivne. Tõsi, ma ei suuda ennast noorsootööga edukalt majandada, sellepärast otsustasingi gõmnaasiumi minna kutsekooli, kus omandasin ka maastihuarhitektuuri eriala, peale mida asusin elama Soome, kus sel alal hakkasin ettevõtjaks. Lisaks sellele olin ka vabatahtlikult praktikandiks Porvoo linnas noorsootöö spetsialistil. Töötasime noortega, kes on ühiskonnast kõrvale jäänud, Soomes on see probleem suur, ning sama probleemi tärkamist olen märganud ka Eestis. Peale poolteist aastat naaberriigis sain teate, et olen vastuvõetud Tallinna Pedagoogilisse Seminari. Peale head uudist vähendasin enda töökoormust aiakujundajana minimaalseks ja kolisin kallile kodumaale, kus hakkasin kooli kõrvalt kohe taas ka noorsootööga tegelema. Pean end heaks noorsootöötajaks, tunnen, et just see amet pakub mulle rahuldust ja annab
ehk kõige usaldatavamad, sest ei sea endile kättesaamatuid eesmärke. Kohati olen minagi väga äärmuslik, teen palju lubadusi, millest enamus jääb täitmata, ent ma näen seda viga ja püüan seda parandada. Kas ka Riigikogu oma iseloomu paremuse poole muuta? Eelmine talv oli mul suurepärane võimalus projekti raames elada nädal aega Rootsis, kus kogu keskkond on siin olevast palju arenenum ning rahvaga arvestavam. Rääkisin ka kohalike noortega, kes armastavad väga seal elada, riik annab kõikvõimalikke toetusi huvialaringides käimiseks ning kogu sotsiaalne olukord on palju ligimest hoidvam kui Eestis. Ehkki nii lühikesel perioodil Rootsis viibides ei saanudki hakata silma selle miinused, kujutab mulle Rootsi riik n-ö unistuste ühiskonda. Võibolla olen liiga romantiline, aga mulle väga meeldib seal võimul olnud kuningavõim, printsid ja printsessid.
meiega. Õppimine ei ole iseenesest raske tegevus - tuleb lihtsalt leida aega ja vältida arvutit ning lihtsalt olemist. Väga paljud on nüüdseks juba ammu kooliaja seljataha jätnud ning üritavad karjääriredelil laineid lüüa. Mõndadel õnnestub ja mõndadel mitte - miks see nii on ? Käies praegu Laagri kooli 9.klassis ning olles koolis ülemeelikuse tuhinas, ei pruugi ma õppimise tähtsust mõista - nii on paljude minu vanuste noortega. Keegi ei sünni targaks, me peame ise endaga vaeva nägema. Kodus selle üle sügavalt mõtiskledes lülitus peas justkui lamp. Kes saab minust, kui ma hetkel ei pühendu piisavalt õpingutele, kes olen mina 5 aasta pärast, kui ma ei õpi? Kas mul on hea elu ? Ilmselt mitte ja see tähendabki vaid üht - Kes õpib , see ka teab. Mida varem alustad, seda lihtsam on ka tulevikus. Seda lihtsam on põhikoolist saada heasse
Miks jätavad noored keskkooli pooleli? Vahel juhtub nii, et keskkooli minnes ollakse väga elevil, kuid juba paari kuu pärast jäetakse kool pooleli.Miks juhtub noortega nii? Kas noored on liiga laisad või on probleem millesgi muus? Üks peapõhjuseid võib olla, et eitaheta uuesti vanasse kooli ja koju rutiini tafasi minna. Otsitakse hoopis uusi seiklusi ja elamusi. Võibolla sobiks siis minna kutsekooli või võtta aasta vabaks ja tööle minna. Pärast üheksandat klassi tahetakse tahetakse vahel lihtsalt puhata ja mitte kohe kooli tagasi tormata. Soovitakse välja mõelda edasised plaanid ja tulevikusoovid
asja. Õpingute eest paljudes kohtades maksma ei pea ning see on plussiks nii mõnelegi. Need olidki minujaoks tänase Eesti plussid ja miinused, kuigi pigem olen ikka õnnelik, et elan Eestis ja just sellel ajastul. Kindlasti pean tänama ma ka oma vanemaid, nende suurepäraste toetuste ja võimaluste eest mis nemad mulle andnud on ja kindlasti ka oma sõpru. Ma loodan, et lähiajal parandatakse Eestis need suuremad probleemid ära, eriti seoses noortega.
Linn ei poolda õpilaste tasuta bussisõitu. Pärnu linnavalitsus pole valmis õpilasi tasuta kooli ja koju. Läinud nädalal tegi 15 noort Pärnu linnavalitsusele ettepaneku arvestada järgmise aasta eelarve koostamisel õpilaste tasuta kooli- ja kojusõiduga. "Transpordikulud kooli ja koju vähendavad oluliselt rahalisi võimalusi vaba aja veetmiseks," tõdes üks noortest Kätlin Joala. Peale tasuta koolisõidu ei rahuldanud noori Pärnu talvised vaba aja veetmise väljavaated. "Pärnu on talveperioodil täiesti väljasurnud linn, kus noored ei leia endale meelepärast tegevust peale kaubanduskeskuses hängimise," teatas Joala. Abilinnapea Romek Kosenkranius ütles, et maal elavatele õpilastele on tasuta bussisõit üksnes kooli ja kodu vahet liikumiseks. Selleks näidatakse bussijuhile tasuta sõidu kaarti. "Linnabussides pole võimalik iga siseneja piletit kontrollida," lausus ta. Nii Kosenkranius kui Kivimägi avaldasid arvamust, et noorte soovi...
Lõpuks jõudis Jack oma semudega tippu. Ralph ütles, et lennuk sõitis mööda ja täna Jackile kustus tuli ära. Jack ütles, et liha oli vaja. Ralph väitis, et kui tuli oleks põlenud, oleks lennuk seda märganud ja nad oleksid abi saanud. Jack vabandas ja taaskord võeti Põssalt prillid, et tuld saada. Poisid ehitasid endale onni, saadi hästi läbi, kuni Jack ja Ralphi vahel tekkis probleem. Poisid said endale hõimu. Jacki hõim oli metsik, Ralph jäi aga noortega ning nemad olid rahulikud. Ühel õhtul jäi Simon haigeks ning jooksis kogemata Jacki hõimu territooriumile. Jacki hõim arvas, et tegu on koletisega ning jooksid Simoni poole. Endatehtud odadega, torgati Simon surnuks. Seejärel, varastati Põssa prillid. Ralph läks järgmine päev Põssaga Jacki territooriumile prille tagasi küsima. Jack ei tahtnud talle neid anda, vaid läks kiskuma Ralphiga. Järsku üks Jacki hõimu poistest lükkas ühe suure kivi alla
maadest, mõningates maades polegi oma keelt. Eesti keel on palju muutunud aastate jooksul ning praegu muutub see kõige rohkem. Eesti noored kasutavad eesti keelt slängina ning moodustavad uusi sõnu ja tähendusi. Eesti keel hakkab ka vaikselt ära kasutama, kuna noored kasutavad üksteisega suhtlemisel palju inglise keelt. Hea on, kui noored oskavad mitut erinevat keelt, kuid see ei ole hea, kui eesti keel hakkab ära kaduma. Ka mina kasutan inglise keelt noortega suhtlemiseks, kuid need noored on välismaalased ning nendega on hea inglise keelt praktiseerida. Noortele on Eesti kultuur tähtsam, kui keel. Minu arvates põhinebki Eesti kultuur noortele, kuna tänapäeval on palju sündmusi noortele. Paljudele noortele on väga tähtsaks kultuurisündmuseks laulu- ja tantsupidu, eriti noorte laulu- ja tantsupidu. Ka minu jaoks on see sündmus tähtis, kuna ma olen ise seal osalenud kaks korda ning need on olnud väga huvitavad ning meeldejäävad
teavitaks teda uutest kirjadest ja võimaldaks neile kiirelt vastata. Teine küsitletav oli umbes 70-ndates vanaproua, kelle arvates on kõige tähtsam siiski helistamine, kuna see on ainus võimalus, kuidas lapselastega vahel kontakti luua, kui igatsus või üksildus peale tuleb. Seejärel otsustasime pommitada noori. Sealt tuli palju erinevaid vastuseid. Üks 19- aastane noormees arvas, et kõige tähtsam on interneti kasutamise võimalus, kuna nii on võimalik tasuta suhelda teiste noortega ja igavust peletada. Samuti saab internetiga allalaadida mänge ja osasid ka mängida. Seega leidis ta, et telefon peaks olema eelkõige meelelahutusobjekt. Teine nooruk arvas, et kõige olulisem on hoopis sõnumite saatmine, kuna alati pole võimalust helistada, siis on lihtne võtta telefon ja kribada valmis sõnum ja see teele saata, kuid ta leidis, et ka helistamine on väga tähtis, lihtsalt tema kasutab rohkem sõnumeerimisvõimalust. Üks neiu ütles aga nii:
Nõustamiskeskuste Agentuuri (European Harjumaal. Keskus korraldab Youth Information And Counselling teabepäevi, infoseminare, Agency - ERYICA) liige. töötubasid, noorte info Euroopa Noored Eesti büroo (ENEB) - kampaaniaid jt. teavitab ja nõustab programmi sihtgruppe teavitamisüritusi. Keskus pakub programmi Euroopa Noored võimalustest teavitamis- ja nõustamisteenust ja tingimustest. noortele, noortega töötajatele ja Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) - lapsevanematele. annab välja noorsootöö infolehte Aken. Lehe eesmärk on teavitada kõiki Tallinna noorte infokeskuse noorsootöö osapooli noorsootöös (taninfo) põhiülesanne on toimuvast. algatada diskussioone Tallinna noortele noorsootöös aktuaalsetel teemadel, informatsiooni vahendamine. tutvustada noorteprojekte, tihendada Infokeskus tegeleb info
Eesti noorte suhtumine seksuaalsusesse Noored peavad seksuaalsust oluliseks osaks oma heaolust ja isiklikust sõltumatusest. Tänapäeva noorte jaoks ei ole seksuaalsus enam tabuteema. Seksuaalsusest julgetakse rääkida omavahe, oma sõprade ja teiste noortega. Siiski ei räägita seksuaalsusest oma vanematega. Uuringutest on selgunud, et paljud lapsevanemad ei ole rääkinud lapsele õigel ajal seksist ja kõigest sellega seonduvast. Eestis lausa kaks kolmandikku 15-16-aastasi noori väidavad, et nad ei ole vanematega antud teemat arutanud ja teadmised on tulnud kusagilt mujalt. Põhjuseks on vanemate häbelikkus. Samas lapsed just ootavad oma vanematelt asjakohast infot seksi, selle olemuse ja kaasnevate ohtude kohta.
perekonnas jne. Emodele omistatakse tihti teatud suitsidaalsust. Kuigi emod ei hinda paljusid moodsa ühiskonna hüvesid ja väärtusi, pole nad selle suhtes aktiivselt kriitilised nagu nt punkarid. Nii ei lähe tänapäevane emoröögatus mööda ka Kuressaarest. Emolapsi võib kohata näiteks Rae keskuses kurikuulsa pingi ümbruses. Siiski ei saa öelda, et Kuressaare oleks emodest üleküllastanud. Pigem on tegu enamasti põhikooliealiste noortega, kes oma suurtes eneseotsingutes ka emofaasi läbivad. Võrreldes saarlasi suuremate linnade emodega, võib kohalikku kontingenti pidada väiksekaliibrilisemaks.
armukolmnurgast ja naine tahab fotosid tagasi saada, et mitte oma abikaasale armukesega vahele jääda. Kui fotograaf avastab pildilt hoopis mõrvatud mehe, muutub lugu, mida vaataja arvas juba ette teadvat, täielikult. Film on järsku muutunud mõrvamüsteeriumiks. Fotograaf on avastanud laiba põõsa seest ja läheb kirjanikust sõbra käest nõu küsima, mida selle teadmisega peale hakata. Teel sõbra juurde, eksib ta tänavatele ja satub hoopis noortega peole. Kui ta järgmine päev viimaks silmad lahti teeb ja uuesti parki tagasi jookseb, peab ta oma kurbuseks tõdema, et laipa polegi enam seal. Selline järsk lõpp-lahendus on vaataja eeldusi taaskordselt petnud - ei jõudnud see mõrvalugu ka kaugemale. Antonioni filmi „Blow up“ ülimalt stiilne ja realistlik kujutluslaad, annab väga hästi edasi ajastut ja keskkonda. „Blow up“ ei ole kindlasti kerge vaatamine. Antonioni on loonud filmi nii mitu erinevat
Kuid siiani on paljud arvamusel, et kohtunik ei tee oma tööd õieti, kui ta neid süüdi mõistab. Arvatakse, et kohtunik on ära ostetud või otsustab meelega nende vastu, kuid kas on ikka nii? Eesti kohtusüsteem allub põhiseadusele ja kui seal on kirjas midagi, mis ikka tõestab, et süüdlane on süüdi, siis on ju kohtunikul õigus isik süüdi mõista. Minu silmis on kohtunik õiguse kaitsja, kes järgib põhiseadust. Olen kokkupuutunud paljudega, eriti noortega, kes on arvamusel, et kohtunik on hukkamõistja. Kuid hukka mõistma kõlab nagu risti lööma või häbiposti panema ja seda ta ju ei tee. Kohtunik vaid kaitseb meie riigi kodanike nende eest, kes tegelikult süüdi on ja ta teeb seda täiesti seaduslikult ning erapooletult. Inimestele, kes ei süvendu kohtusüsteemi ega kuula mille põhjal otsus tehti, võibki tunduda, et kohtunikud on lihtsalt hukkamõistjad.
Alkohol vaenlane nr 1. Alkohol on igivana psühhoaktiivne aine, mille manustamine manustamine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, taju-, kõne-, mälu-, koordinatsiooni- ja tasakaaluhäireid. Ta on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne. Alkoholisõltuvus on seisund, mille puhul inimene on psühhiliselt või füüsiliselt sõltuvuses, alkoholisõltlast ei huvita see, kas on sobiv seda mõnuainet tarvitada või ei. Alkohol kahjustab mitmeid elundeid: hambaid, maksa, südant, neeru, kopsu, aju, soolestikku, nahka ja magu. Väga väikeses koguses alkoholi ei tee inimesele halba, kuid iga inimene ei suuda piiri tunda. Viina toodetakse kas viljast, kartulist või veinitööstuste jääkidest. Viina normaalne etanoolisisaldus on 40%. Ametlikult loetakse Eestis viinaajamise alguseks aastat 1484, millest pärineb esimene kirjalik dokument. Nüüdseks on Eestis ja kogu Euroopas levima hakanud uus haigus,...
Sellest meetodist on abi ka näiteks õpetajatele, sotsiaaltöötajatele, noorsootöötajatele, psühholoogidele jne. Kunstiteraapiat võib kasutada igasuguste erinevate inimeste seas. See sobib kõigile- lastele, eakatele, vaimupuudega inimestele uimastisõltlastele, alkoholisõltlastele jne. Tänu kunstile suudavad inimesed, ennast paremini väljendada. See tuleb esile just eriti laste sea. Olles igapäevaselt laste ja noortega tegelev inimene tean, et inimesi on igasuguseid. Kui mõne noorega saab väga lihtsalt rääkida ja nad võivad rääkida palju rohkem kui sa küsisid, siis palju on selliseid, kes ei soovi üldse oma soove ja tundeid avaldada. Nad on vaiksed ja endassetõmbunud aga on näha, et nad siiski otsivad abi. Kuid tihti on väga raske välja nuputada, kuidas nendest aru saada ja kuidas nendega kontakti leida. Paljusid aitab avada see, kui nad saavad oma tunded paberile panna
vaba aega sisustavad asjade lõhkumise ja probleemide tekitamisega. Andekaid noori on palju, kellest tulevikus võivad sirguda head ametimehed või sportlased. Noori peab toetama ja õpetama, kuna nendest oleneb, milline on meie tulevik. Noortel võivad olla paremad ideed, kui mingisugusel keskealisel mehel, kes arvab suure laua taga, kuidas noortel parem oleks. Oma ideid rakendada on üprisgi keeruline, kuna noortesse ei suhtuta väga suure tõsisusega. Kool, vaba aeg ja muud noortega seonduvad teemad, võiks olla nende otsustada. Näiteks gümnaasium võiks olla suunitlusega, et valmistada ette õppimist ülikoolis. Neil, kellel on kindel siht silme ees, peavad ikka õppima aineid, mis neile nagunii vajalikuks ei osutu. Loodetavasti saadakse aru, et noorte arvamuste kuulamine pole paha mõte. See aitaks noorte elu ning õppimisprotsessi muuta efektiivsemaks. Vastuseks, kas noortel on linnas kohta, oleks nii ja naa. Ühest küljest vaadates saavad
Poisid on laisad ning teevad palju vempe. Lapsepõlves tegid nad mitmeidki koerustükke, mille pärast pidid nad metsas varjul olema. Pärast ema surma otsustatakse minna naisele ning kirikukooli haridust omandama. Kuid mõlemad plaanid luhtuvad. Kosjalkäigul saadakse korvi ning kirikukoolis karistab neid õpetaja nende kõvade peade pärast. Vennad lõhuvad akna ning põgenevad. See tekitab kirikuisas palju pahameelt. Lisaks sellele tekib vendadel enne kooli minekut ka kaklus Toukola küla noortega ning sõnelus "Rajamäe rügemendiga". Nad pilkavad neid ning ning saadavad nende kaudu kihelkonna praostile inetu sõnumi. Oma laiskuse ja tülinormisega saavad vennad endale külas palju vaenlasi. Jukola talu sauna maha põlemine ning Mäkelä toodud sõnum inimeste vihast, viib vennad otsusele oma talu rendile anda ning minna metsa elama. 2. Koostage 1 venna karakteristika. Eero oli Jukola talu pesamuna. Ta oli väga terava keelega ning ninatark. Kuid kõigist
Viimane lugu oligi nende uusim laul ,,Get out of town". Ma polnud seda lugu varem kuulanud ning see oli nagu kombinatsioon kõikidest vanadest lugudest, kuid see mõjus nii suurepäraselt, et oleksin seda lugu kuulanud mitu korda veel. Õnneks tundis ülejäänud publik sama, sest bändil ei lubatud lahkuda ja nad laulsid kaks lisalugu oma vanalt albumilt. Tundus, et ka bändile meeldis väikese Ehte kohviku hubane atmosfäär koos mitmekümnete loominguliste noortega, sest laulja kinnitas meile korduvalt, et ootab ka järgnevatel aastatel tagasikutset. Loominguliste Noorte Kokkusaamine oli sel aastal juba viies, kus noored saavad nädalaks kokku Haapsalus, kus päeval tegeletakse näitlemise, muusika ja tantsuga ning õhtuti kuulatakse Eestimaa erinevaid noortebände. Tundsin väga suurt äratundmisrõõmu, kui kuulsin, et minu lemmikut kodulinna bändi oodatakse samuti kohvikusse esinema, sest
Elulisi, tõestisündinuid ja üsna traagilisi juhtume teame kasvõi enda tuttavate-sõprade käest. Paljud ärid on just üles ehitatud ja töötavad tänu inimeste lihtsameelsusele, nagu näiteks erinevad kindlustused, varasoetamislepingud jne. Mittepüsivusega kaasneb samuti paljude pettumus, kiindutakse ja jäädakse lootma, et siit võib veel midagi areneda. Alati ei pruugi mõlemad pooled tahta sama, ning südamed võivad murduda. Tihti juhtub tänapäeval nii, just noortega. Armastust otsides on nad avatud pea kõigile, kes teele satuvad ja on vähegi ahvatlevad, ligitõmbavad. Kokku põrgates kellegagi, kes otsib lõbu, mitte õrnu hetki, võib saada kõrvetada ja meeldejääva mälestuse elulõpuni. Kuid kõikidel halbadel kogemustel on mingisugune moraal, õpetus mida kõrva taha panna järgmisteks suurteks sammudeks. Gailiti novelliski pakub Nipernaadi just sedasorti kogemust
Noored mässavad. Noored need on inimesed, kes pole või on varakult suguküpseks saanud. Üheks nooreks on kindlasti ka J.D.Salinger'i raamatu ,,Kuristik rukkis" peategelane Holden Caulfield. Nüüd ma kirjutangi, mis või kes teda ärritasid, kuidas käitus ning mida ta koos teiste noortega tegi. Holden, nagu ka teised noored on suhteliselt kergesti ärrituvad. Peategelasel on koguaeg viha kõige silmakirjaliku ja võltsi vastu. See on poisi üks paremini nähtavaid iseloomujooni ja sallimatus pealiskaudse ja võltsi vastu ilmneb raamatus väga paljudes situatsioonides. Halva õppeedukuse tõttu visati noormees koolist välja. Viimastel päevadel koolis külastab ta temale sümpaatsena näinud õpetajaid ja jõuab endas järeldusele , et ei
Selmar ise oli väga jutukas ja pealetükkiv, tahtis oma tahet läbi suruda, saagu mis saab. Agronoomiapraktikant Elna Saarlepp Noor agronoom, kes on Karjamäel praktikal. Elas kontori peal väikeses toas. Välimusel kõhetu, kummisaabaste ja punase kleidiga, nägu kitsas ja keha paindumatu, otsekui metallsõrestikust tehtud. Oma tööd tegi ta korralikult, vahest isegi liiga korralikult. Kui vanemad naised koos noortega põllu ääres tööpausi tegid, võttis ta aega, ning kui 51 minutit sai täis, sai tal sellest küllalt ja ta tegi neile märkuse, et paus on juba kestnud 51 minutit. Kõik muidugi naersid selle peale, ning Elna sai hüüdnimeks Viiskümmend Üks Minutit Sovhoosi uus direktor nõudis korda, laskis vanad brigadirid, kes tööd korralikult ei teinud, lahti. Sõitis põldude-lautade vahet sovhoosi autoga ning kordas vaiksel karedal häälel: ,,Liga- loga koolitame välja"
ja saadeti tagasi koju. Ta jätkas kunstiõpinguid ja käis vabas looduses maalimas.Monet huvitus suurtest vabaõhustseenidest, hindas päikesevalgust ja püüdis seda lõuendil jäädvustada.Selleks tuli maalida kiiresti ja kriitikud pidasid Moneti maale lõpetamatuteks. Monet armus jõuka kaupmehe tütresse Camillesse, kes oli Monetile ka modelliks. Noored elasid koos ilma abieluta ja see tekitas skandaali ning vanemad lõpetasid noortega suhted. Monet ja Camille elasid väga vaeselt. Neid toetasid mõned sõbrad ja Moneti tädi. Moneti maale ei võetud Pariisi näitustele. Monet ja veel mõned kunstnikud korraldasid oma näituse, kus Monet eksponeeris üht väiksemõõdulist maali ,,Impressioon. Tõusev päike". Selle maali järgi sai kunstivool oma nimetuse. 1870.a. noored abiellusid ja perre sündis kaks poega. Pärast teise poja sündi haigestus Camille ja suri, kuna puudus raha ravimite ostmiseks
vilets; põhirõhk oli pandud laulusõnadele. "Sex Pistolsi" liikmed kinnitasid: “punk-rock on samasugune reageering arenenud kapitalismile, nagu bluus oli orjusele ja ekspluateerimisele” Pungile on iseloomulik protest isikukultuse, võõrandumise, jäljendamise, paigaltammumise ja kodanliku mõttelaadi vastu, püüd suhelda noortega (vanemaid välistamata) viisil, mis arvestab tegelikku elu haiges kapitalistlikus riigis. Eesti punk ● Eestis kujunes punk 1970. aastatel ● Eesti pungi kriitika peamiseks sihtmärgiks oli nõukogude kord. ● Tõekspidamiste avaldamise tõttu tuli punkareil hulganisti probleeme. Punk oli vastuhakk totalitaarsele riigile ja üheülbalisele massikultuurile. Pungi edasiviivaks jõuks oli anarhism, mille levimisel oligi takistuseks riik ja selle kehtestatud
sootuks. Noortel tekkivad teised huvid, samuti on koolis suurem koormus. Ka tervislik toitumine unustatakse süües seda, mis kõige kiiremini valmib. Käiakse tihti burgereid söömas, mille kõrvale ka karastusjooke juuakse. Kuid igaüks peaks leidma aega, et nädalas kasvõi ükskord trenni teha, olgu see siis isealgatuslikult või treeneri käe all. Samuti võiksid noored pöörata natuke rohkem tähelepanu toitumisele. Olles ise noor ning ka koolis noortega kokku puutudes, olen tähele pannud, et noored tänapäeval käivad siiski palju trennis, ohverdades sellega vahel isegi kooli. Toitumisega aga nii hea pole: koolis olevas puhvetis käiakse peaaegu iga vahetund endale midagi magusat ostmas. Tänapäeva noored pööravad tähelepanu küll trennile, kuid mitte nii palju tervislikule toitumisele. Vanemas eas mõeldakse palju küll oma tervisele, kuid ei tehta enam trenni. Peamiseks põhjuseks, miks trenni tegemine
Tänapäeva noored erinevad 60-70ndate põlvkonna noortest oma väärtushinnangute poolest tohutult. Kui mitukümmend aastat tagasi peeti hariduse ja töö juures peamiseks nendest tulenevat kasu ühiskonnale ja üldist silmaringi avardamist, siis nüüd tõstetakse isiklikku kasu ühiskondlikust kõrgemale. Muidugi leidub ka mõni üksik missioonitundega, keskkonnateadlik ja ühiskonda muuta sooviv noor. Sarnased on aga praegused kooliõpilased 80-90ndate põlvkonna noortega. Millised on tänapäeva noorte väärtushinnangud? Mis mõjutab inimeste väärtuseid? Tänapäeva noorte väärtused erinevad üha rohkem eelmiste generatsioonide väärtustest. Tänapäeva noored peavad oluliseks eeskätt järgmisi väärtusi: kõrgharidus, vahvad sõbrad, tasuv amet, tööalane edu, materiaalne kindlustatus, kodu, reisimine koos lähedastega, tore perekond, põnevad hobid ja oskus õigesti elada. Lisaks ka väärtused nagu kuulsus, rikkad vanemad ja kasulikud tutvused.
Maailmas on 6,6 miljardit inimest ja neil kõigil on omad väärtused, mis on väga erinevad. see tähendab seda, et sotsiaaltöötaja peab oskama oma hinnanguid kõrvale jätta, et teenindada klienti nn puhtalt lehelt. Olin ühe päeva praktikal laste päevakeskuses kus oli selgelt näha, et viisakus ja sõbralikus on enne kõike, sest kui oled ennast meelestatud negatiivselt siis lapsed tunnetavad seda ja tõlgendavad seda ohu märgina ja ei soovi ennast avada. Noortega tuleb käituda vastavalt nende eale, siis on ka lihtsam suhelda ja nendega kontakti leida, kuid kindlasti ei tohi unustada, lased tahavad, et neid kuulatakse ära. Igas keskuses on kindlasti seatud ka oma reeglid. mida tuleb kindlasti täita. Samas ma usun, et eakatega on suhtlemine mõneti teistsugune, nad pigem vajavad inimest kellega lihtsalt rääkida ja arutleda maailma asju. Kuigi leidub kindlasti ka neid
Quo vadis, noor? Türi Ühisgümnaasium 10 R Quo vadis, noor ehk tõlgituna kuhu lähed, noor, on nii suur ning lai küsimus, et ühe vastusega sellele vastata ei saa. Tänapäeval on nii palju muret just meie ehk noortega, sest kogu maailm muutub kogu aeg totaalselt ja väga kiiresti, see tähendab, et kõik muutub mugavamaks, kergemaks ning avaneb palju rohkem võimalusi, kui näiteks paarkümmend aastat tagasi. Ma ei oska öelda miks, aga järjest enam noori arvavad, et mujal on parem. Nad põgenevad Eestist arvates, et kusagil suuremas ning võib-olla ka soojemas riigis on parem ja kergem hakkama saada. Paljud täiskasvanud kurnavad pead küsimusega: Kuhu lähed noor? Neil on
Alkohol noorteseas Olles ise noor ning ka pidevas kontaktis teiste noortega ja nende tegevusega väljaspool kooli, tean üsna täpselt enamike teadlikust kui ka suhtumist alkoholi. On vaid käputäis neid, kes oskavad mõjujookide tarvitamisel ja nö joomisel vahet teha. Enamjaolt saadakse kokku ja(eriti poisid) juuakse ette teades üle oma piiri. Põhiprobleem on tegelikult selles, et oma vigadest ei taheta kuidagi õppust võtta, hoopis uhkust tuntakse selle üle, kes rohkem jõi ja kes kus üles ärkas.
Tekitada huvi professionaalse võrkpalli vastu, arendades noorte teadmisi võrkpalli reeglite osas. Võrkpall on viimaste aastatega üha enam hakanud esile kerkima teiste spordialade kõrval (jalgpalli ja korvpalli kõrval). Seega on võrkpalli laagri ülesanne teadvustada ja õpetada noori võrkpalli mängima. Väga paljudel noortel on potensiaali saada professionaalseks võrkpalluriks, ent puudub pädev organ või asutus, kes noortega tegeleks. Laagris antakse noortele teadmised, algoskused ja tegevused, et efektiivistada võrkpalli treeninugid tulevikus. Kuidas käituda vigastuse korral ning kuidas üldse vigastusi vältida. Lõppkokkuvõttes peaks projekt õpetama noori võrkpalli alaselt ja suurendama võrkpalli mängimise vastu huvi. Projekti taust, tegutsemisvaldkonna kirjeldus Põhiliseks teemaks on võrkpalli põhitõdede õpetamine ja nende rakendamine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
