AS VÕRUVALLA Hr Tõnu Metsamees Teie: 28.08.2010 nr 4-6/86 Sekretäride Kutsekool Laagri 13 Meie: 29.08.2010 nr 5-3/56 16136 TALLINN Sekretäri praktika läbiviimine Lugupeetud härra Metsamees Soovisite meie ettevõttes läbi viia Krista Paju sekretäritöö praktikat. Kahjuks ei ole meie ettevõttes praktikat korraldada. Loodan, et leiate praktika läbiviimiseks teise ettevõtte. Austusega Allkiri Meelis Väli juhatuse esimees Siiri Saare telefon: 656 7899 Kanepi tee 10 Telefon: 782 1456 Arvelduskonto: 1021021 11224 VÕRU Faks: 782 1456 Reg: 54554555 e-post: [email protected]
Pärnu 2010 1.Mida analüüsib töökeskkonnanõukogu? 2.Töö mis ei toimu päevasel ajal? 3.Tööturuamet? 4.Millega saab tuld kustutada? 5.Üks kemikaal, mille liigne kasutamine on seadusega keelatud? 6.Asi mida tuleb kanda keevitamise ajal? 7.Neid tuleks tööd tehes kanda vältimaks puru sattumist silma? 8.Psühholoogiline töökeskkonna ohutegur? 9.Üks füüsikaline töökeskkonna ohutegur? 10.Mis peab olema tööruumis ehitajal kindlasti tagatud? 11.Asi, mida metsamees peab metsas olles alati kandma? 12.Füüsikaline töökeskkonna ohutegur? 13.Isik kes kontrollib tööohutust? 14.Töörõivas, mida on soovitav jahedal ja talvisel ajal kanda? 15.Mida me tavaliselt kustutame? T Ö Ö T I N G I M U S I Ö Ö T Ö Ö T Ö Ö B Ö R S K E M I K A A L I D E G A
6 11.Partnerid Ettevõttel on olemas isiklikud sidemed inimsega, kes müüb soodsalt 3 meetriseid lepa- ja kasepalke. Meil on olemas partner, kes aitab meid suure koorma transportimisel. Saame väga palju informatsiooni inimestelt, kes on varem tegelenud taolise ettevõtte tööga ning saame nendelt saadud informatsioonist hoiduda vigadest. 11.1 Lepingud Sõlmime lepingu metsamees Lapinaga suusõnaliselt. Lepingu vormistame siis, kui ettevõtte OÜ Soe tuba alustab oma tegevust. 12.Projekti riskifaktorid 12.1 Tugevad küljed 1. Kvaliteetseid küttepuid on meie maakonnas vähe saadaval 2. Kliendile on kergesti teenus kättesaadav 3. 10 km kaugusel olevatele kilentidele viime kohale tasuta 12.2 Nõrgad küljed 1. Tulevikus teenuse pakkumisel ilmnev konkurents 2. Võib tulla soe talv 3
Nad vedasid talle küll vett, kuid Alan väsis ära ning hobune pidi siiski surema. Alani maja juurest möödusid tihti kotimehed, kellega Alanile meeldis väga rääkida. Ühe kotimehe nimi oli Viiuldaja, sest ta hoidis oma pead viltu just nagu mängiks viiulit. Alanile meeldis Viiuldajaga rääkida. Paar päeva peale Viiuldaja viimast külaskäiku said Alan ja ta isa teada, et Viiuldaja oli oma enese lõkkes surnuks põlenud. Kotimehed rääkisid temaga erinevalt.Üks hulkurist metsamees McLeod, lubas Alani võssa, kus ta töötas kaasa võtta, kui poisi vana lubab. Kuna Alani isa lubas, siis läkski Alan koos McLeodiga võssa mehele appi. Raamatus jutustab Alan väga elavalt, kuidas nad Peteriga vankri kriuksudes mööda teed sõitsid. Ta seletab pikalt suursugusest metsast, kust nad läbi sõitsid. Peter jutustas Alanile palju lugusid ja Alan kohtus tänu sellele reisile paljude uute inimestega. Peale teekonda, tahtis isa teada kõiki üksikasju, mis seal juhtus.
Nad vedasid talle kll vett, kuid Alan vsis ra ning hobune pidi siiski surema. Alani maja juurest mdusid tihti kotimehed, kellega Alanile meeldis vga rkida. he kotimehe nimi oli Viiuldaja, sest ta hoidis oma pead viltu just nagu mngiks viiulit. Alanile meeldis Viiuldajaga rkida. Paar peva peale Viiuldaja viimast klaskiku said Alan ja ta isa teada, et Viiuldaja oli oma enese lkkes surnuks plenud. Kotimehed rkisid temaga erinevalt.ks hulkurist metsamees McLeod, lubas Alani vssa, kus ta ttas kaasa vtta, kui poisi vana lubab. Kuna Alani isa lubas, siis lkski Alan koos McLeodiga vssa mehele appi. Raamatus jutustab Alan vga elavalt, kuidas nad Peteriga vankri kriuksudes mda teed sitsid. Ta seletab pikalt suursugusest metsast, kust nad lbi sitsid. Peter jutustas Alanile palju lugusid ja Alan kohtus tnu sellele reisile paljude uute inimestega. Peale teekonda, tahtis isa teada kiki ksikasju, mis seal juhtus.
läheb masin ära tööle kuhu ta mõeldud sai. Mul oli plaan minna õppima põllumajandust, siis tuli mõte, et õpiks hoopis piloodiks. Toogi mõte vajus unustusse ja tuli parem, et läheks Merekooli (mis mulle meeldib tegelt siiani)aga arvatavasti jääb ka to ära ja nüüd on plaan minna Luua Metsakooli, seal saab õpida erinevaid erialasi eriti meeldib mulle Harvesteri või Metsavälja veojuhiks. Seda mõtet pole ma veel vanematega arutanud, kuigi mu isa on vana metsamees ja sellel alal oleks mul väga palju tuttavaid ja töökoht oleks kindel ja palk oleks hea. Kindlasti peab töö ka endale meeldima, minuga on see lihtsam, kuna mulle meeldib tegeleda põllunduse ja metsandusega. Mulle meeldiks elada oma ette kusagil metsa sees ja teistest eemal. Mitte nagu mingis korteris,et ei saa isegi sõpradega istuda ja muusikat kuulati nii, et naabrid kaebame ei tuleks. Ja üldse ei
Ökoloogilised/keskkonna tingimused: 1) loodussündmused, nt maavärinad, haigused jms; 2) inimese loodud situatsioonid, nt reostus, loodusvarade liigne kasutamine. Muutused võivad olla nii majanduslikud kui sotsiaalsed. Nt metsade hävitamine on muutnud paljud primitiivsed suguharud põgenikeks nendi endi maal. Geograafilised tingimused: Elad mereääres või sisemaal, oled kalur või metsamees, kas saad labidaga augu kaevata, et inimene maha matta või lased lindudel korjuse laiali tassida, kas saad surnu allavett lasta ja põletusmatust teha. Kõrb ja antartika – antartikas on vaid polaaruurijad Demograafilised tingimused: Ülerahvastatud riikides piiratakse sündivust 8. Avalikud varad on... a) Ühisomandis olev vara, mida kogukonnaliikmed vastastikusel kokkuleppel kasutada saavad
Isa Goriot rikastus siis, kui Pariisis olid rasked ajad- toitu, Tjaden armastas kõige rohkem süüa toiduaineid ei jätkunud, vilja oli vähe ja selle tõttu hinnad tõusid. Haie Westhus kaevas auke, oli hea omada sõbrana sõjas Hinnad tõusid kümneid kordi. Isa Goriot võis vilja saada ükskõik kui Kat nende ülem, toob alati hea ilma ja hangib head toitu palju ja ta müüs seda kalli hinna eest. Isa Goriot oli loomult lahke ja Kemmerich tulevane metsamees abivalmis. Algul suhtuti pansionis Goriot hästi, kuid keegi ei teadnud kuhu ta oma raha paneb. Temaga suhtles üks noormees nimega Räägib 19-aastastest koolipoistest sõjas. Neil polnud mingeid Rastignac, kellesse ta suhtus kui oma poega. Rastignac oli elukogemusi, oli vaid koolitarkus, millest rindel ei piisanud. Kõik armunud Isa Goriot ühte tütresse
dada 1970. aastaist alates. Selle kandepind ühiskonnas oli kindlasti laiem: samal ajal hakati koostama "Eesti punast raamatut", kõnelema ökoloogilisest kasvatusest jm. Kuuekümnendate aastate lõpul tõlgiti eesti keelde Rachel Carsoni teos "Hääletu kevad" (1968), mis andis tõuke ka siinsele keskkonnakirjandusele. Iseäranis selgesti avaldub Carsoni teose mõju looduskirjanik Osvald Toominga kirjutistes. Kogumikus "Puude taga on mets" (Tooming 1975) vahelduvad lühijutud metsamees- test ja metsaelanikest mõtisklustega inimese ja looduse suhete üle. Autor küsib, mil määral on inimesel õigust loodust ümber kujundada; mis saab loodusest, kui järjepanu soodustada teatud loomaliikide arengut teiste arvel, maalib visiooni biosfääri ähvardavatest ohtudest, uskudes samas ometigi inimese mõistusesse ja eetilisusesse nende kõrvaldamisel. Too- minga mõtisklused annavad hea ettekujutuse seitsmekümnendate
Kas läheb sool ökski pää muidu mööda, kui pole metsa puud tarbelised. Tõused oomiku öles, tuba külm, oort on puud tarbelised et tuld pliida alla teha. Paned katla tulele, ikka jälle puud, kes katlas toiduse ääks teevad. Maja, kus elatakse, keik ikka puu, siis töö ja talitsus riistad, keik olid puust. Keik ´, mis eese ömber nääd ja misse varal elad, on puust.. Terve inimese elamine on metsaga öhes. Kui sool pole metsa, no mine ela" (Toomessalu 1969, 11-12). Metsamees, kes tunneb puid, põõsaid, alustaimi, samblaid-samblike, kasvukoha mullatingimusi ja veereziimi, oskab metsa õieti hooldada, hinnata ja kasutada Metsanduse ajaloost Eelmise aastatuhande vahetusel elasid eestlased «puuajas». Puust ehitati nii majad kui ka vankrid ja reed. Puudega köeti ja puust vooliti pudru söömiseks lusikad valmis. Isegi naelad meisterdati puust. «Puuaeg» kestis kuni Rootsi ajani 17. sajandil. Raud oli kallis ja seda pruugiti vähe
Salukuusikus käimise muudab ta mõnikord lausa võimatuks. Metsategijadki kiruvad teda: kõik kohad on täis rohkesti harunevate halli värvi okstega põõsaid. Nendest ei saa kergesti läbi, ei üle, ei alt. Nii ongi ainuke võimalus põõsad Kalevipoja kombel maa seest välja tõmmata. See on lihtne, kuna kuslapuul on maapinnalähedased juured ja needki pole eriti tugevalt arenenud. Mõneks ajaks võib põõsast niimoodi lahti saada küll. Kuid ega metsamees ka päriselt oma nuhtlusest vabane. Mõni kännutüügas või suurem juurejupp jäi maha ning mõne aasta pärast kasvab uus tihnik. Kui ka seda mitte, siis mullas on kindlasti varuks veel idanemata seemneid, milledest kasvavad soodsates tingimustes uued põõsad. Kuslapuu tunneme metsas või niidul, aga ka linnapargis ära hallikasroheliste lehtede järgi. Need on pehmete karvadega kaetud ja tunduvad üpris õrnad, asetsevad okstel vastakult. Talvel
koosseisu ja majandusvõtted. Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires üks või mitu metsatüüpi. Arumetsa kasvukohatüüpe tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigi nimetusega (näiteks pohla kasvukohatüüp), soometsade puhul kasutatakse üldtuntud sootüüpide nimetusi (näiteks madalsoo kasvukohatüüp). Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest (näiteks mustikakuusik, rabamännik). Metsamees, kes tunneb puid, põõsaid, alustaimi, samblaid-samblike, kasvukoha mullatingimusi ja veereziimi, oskab metsa õieti hooldada, hinnata ja kasutada. Tänan kolleege Külle Viksi, Ivi Põntsonit, Maila Talvet, Ell Tuvikest, Vello Keppartit ja Jaanus Järsi, kes aitasid kaasa õppevahendi valmimisele. Koostaja METSABOTAANIKA I ARUMETSADE KLASS 2
New York. Kajala, L., Almik, A., Dahl, R., Dikšaitė, L., Erkkonen, J., Fredman, P., Jensen, F.Søndergaard, Karoles, K., Sievänen, T., Skov-Petersen, H., Vistad, O.I. ja Wallsten, P. 2008. Külastajate seire loodusaladel : Põhjamaade ja Balti riikide kogemustel põhinev käsiraamat. TemaNord 2008:516. Riigimetsa Majandamise Keskus. Talli Karoles, K., 2004. Eesti puhkemetsade rekreatiivsed omadused, külastuskoormus ja koormustaluvus. Metsamees 7 (47), 4. Keskkonnahariduse kontseptsioon ja Looduskaitse arengukava aastani 2035. Keskkonnaministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium. Keskkonnaseire seadus. Vastu võetud 20. 01. 1999.a. RT I 1999, 10, 154. Kuss, F.R. 1986. A review of major factors influencing plant responses to recreation impacts. Environmental Management, 10 (5), 637-650. Käsiraamat loodusturismi ettevõtjale. SA Lõuna-Eesti turism. Tallinn 2007. http://www.visittartu
annaabi.ee 
