REKREATSIOON Küsimused – vastused Üldiselt mis on rekreatsioon ise, tegevused, mõisted ja rekreatsiooni teooriad. Rekreatsioon ja vaba aeg... Rekreatsioon ehk virgestus ehk virgestamine on töövõime taastamine, lõdvestumine, puhkus ja meelelahutus, mis enamasti toimub looduses. Tavalised rekreatsioonipaigad on teiste seas kaitse- või puhkealad, asulate haljasvööndid 1. Iga autor tõlgendab rekreatsiooni olemust ja alajaotust omamoodi. Seega ei ole ühtset ja ammendavat definitsiooni välja kujunenud. Rekreatsiooni saab defineerida kui jõu ja vaimu taastamist või taassündi. Kuid
Looduskaitseala · Looduskaitse või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike protsesside, haruldaste ning hävimisohus olevate või kaitstavate taime-, seene- ja loomaliikide ning nende kasvukohtade ja elupaikade, eluta looduse, samuti maastike ja üksikute loodusobjektide säilitamiseks, kaitseks ja uurimiseks. · Looduskaitsealad on moodustatud eelkõige liigikaitselistel eesmärkidel. · Sageli on looduskaitsealad väikesepindalalised ja rekreatsioon on rangelt limiteeritud või keelatud. Tähtsus nisiturismis: teadusturism, linnuturism jne Maastikukaitseala · .Maastikukaitseala on haruldase või Eestile iseloomuliku loodus- või pärandkultuurmaastikuga kaitseala, mis on moodustatud looduskaitse, kultuuri- või puhke-eesmärgil. · Maastikukaitsealadel säilitatakse säästva kasutuse põhimõtteist lähtuvalt maastike mitmekesisust ja kvaliteeti ning loodusega harmoniseeruvat eluviisi.
Keskkonnakaitse ja rekreatsioon Kordamisküsimused 1. Ökoloogia (teadus looduses valitsevatest suhetest; ei sea prioriteete; ei kaitse midagi, ainult uurib), looduskaitse (Looduskaitse on mitmetähenduslik termin, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid, negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel
Rekreatsioon ja turism Terminoloogia Suurem osa kirjandust võõrkeeltes, raske eesti keelde tõlkida: · inglise keeles leisure, recreation, outdoor, sport(s), tourism · soome keeles vapaaaika, virkistys, ulkoilu, liikunta, urheilu, matkailu · eesti keeles virgestus, rekreatsioon, välisliikumine, sport, liikumisharrastus, turism Vaba aeg leisure · objektiivne saame mõõta ajaliselt minutites, tundides, päevades · subjektiivne sisemine tunnetus Neulinger, 1974 Rekreatsiooni mõiste · Ladina k. recreatio värskendav, taastav · Ajalooliselt käsitleti kui teatud aja vältel toimuvat vabalt valitud kerget ja puhkust
Keskkonnakaitse ja rekreatsioon Kordamisküsimused 1. Ökoloogia, looduskaitse, keskkonnakaitse. Mõisted ja omavaheline seos Ökoloogia – on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest. Looduskaitse – ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, et tagataks: loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja hooldus väärtuslike loodusobjektide säilitamise.
1. Reisikorraldaja - on reisiettevõtja, kes koostab pakettreise ja pakub neid müügiks või müüb ise või teise reisiettevõtja kaudu. (Goadventure, Reisiekspert, Germalo Reisid) 2. Paketireis - reisikorraldaja poolt ühtse hinna eest pakutav, eelnevalt kindlaks määratud ja vähemalt 24 tunni jooksul osutatav vähemalt kahe järgmise reisiteenuse kogum: sõitjateveoteenus; majutusteenus; muud reisiteenused, mis ei ole sõitjateveoteenuse või majutusteenuse kõrvalteenused ja mis moodustavad koguteenuse olulise osa. Pakettreis on ka reisiteenuste kogum, mida osutatakse vähem kui 24 tunni jooksul, kuid mis sisaldab majutusteenust. Pakettreisi kirjeldus või muud tarbijale edastatavad lepingutingimused peavad vastama võlaõigusseaduses sätestatule. Paketireis omab fikseeritud hinda. 3. Külalisest vasakult esitletakse vaagnaid, pudeleid, sest seda mugavam võtta parema käega (kahvel on samuti vasakul). Külalisest parema...
TALLINNA ÜLIKOOLI RAKVERE KOLLEDZ RSP-I Sotsiaalpedagoogika RKS-I Vaba aja ja rekreatsiooni teooriad KAS IGA VBA AJA TEGEVUS ON REKREATSIOON? Essee Merilin Uder Õppejõud: Joe Noormets MAARDU 2009 Aja väärtus seisneb tema õiges kasutamises mitte tema rohkuses. Ööpäevas on kakskümmend neli tundi, millest kaheksa on määratud tööle, kaheksa puhkusele ja kaheksa kasutamiseks oma tahte järgi. Viimast ehk vaba aega
Turism on suur äri. See on reisimine väljaspoole oma tavalist elukeskkonda meelelahutuse, äri või muu eesmärgi nimel ning sellise reisimisega kaasnevate teenuste tarbimine ja osutamine. Tänapäeval on võetud kasutusele uus väljend prostituutide kohta, milleks on ,,olmedaamid". See on vanim amet maailmas, mis ei ole kadunud ka täna. Olmedaamide pealt teenivad kõik, alustades klubi turvameestest lõpetades taksojuhtide ja hotelli manageridega. Rekreatsioon ja aktiivne puhkus Ühe vaidluse järgi on rekreatsioon rohkem avaliku sektori tegevus ja turism erasektori tegevus (st avalik sektor rahastab rekreatsiivseid tegevusi, turismiteenuste eest maksab tarbija). Siiski on avaliku sektori dotasioon ainult üks osa finantseeringutest ja suunatud kehvema toimetulekuga inimeste rekreatsiooniks, ettevõtted, klubid ja eraisikud maksavad oma teenuse eest tavaliselt ise. Turismi ja rekreatsiooni vahe seisneb turismi definitsioonis. Turism
Tallinna Ülikool Vaba aja ja rekreatsiooni teooriad Essee Mis paneb täiskasvanud mängima? Koostaja: Merilin Pappel Rekreatsioonikorraldus Tallinn 2008 Elutempo maailmas on üsna kiire ning sageli ei märka me inimesi enda ümber vaid tormame neist lihtsalt mööda. Töid ja tegemisi on nii palju, et tihti tekib stress või motivatsiooni puudus. Kuidas ning millega end laadida? Ometi leidub täsikasvanuid, kes lahkuvad igal hommikul päevakohustusi täitma minnes kodust heatujuliselt. Mis moodi see neil küll õnnestub? Ma arvan, et paljud, kes on oma elutempole jalgu jäämas tahaks...
Tallinna Ülikool Terviseteaduste- ja Spordi Instituut Rekreatsiooni geograafia Mauritius Referaat Koostaja : Triin Eevardi TRK-2 Tallinn 2011 Sisukord 1.Sissejuhatus....................................................................3 2. Ajalugu...........................................................................5 3.Turismist ja rekreatiivsetest võimalustest........................6 3.1 Rannad........................................................................9 1. Sissejuhatus M...
Käesoleva teema olulisemad mõisted 1) Jätkusuutlik turism Jätkusuutlik turism turism, mis ühel poolt kaitseb tänast turisti ja võõrustavat regiooni ja teiselt poolt tugevdab tulevikuvõimalusi (Eesti Ökoturism: http://klaster.ecotourism.ee/okoturism/) Turism, mis on majanduslikult võimekas, kuid ei riku ressursse, millest ta on tulevikus sõltuv- füüsilist keskkonda ning võõrustava kogukonna sotsiaalseid suhteid. Eesmärgid: · saada majanduslikku kasu turismikoha toimimisest · toetada kohalikku kogukonda ja kultuuri · kaitsta ja edendada ehitatud ja looduslikku keskkonda Võtmeküsimus on jätkusuutlik kohalike ressursside kasutamine: tööjõud, loodus-, ajaloo- ja kultuuriressursid, toiduained, ehitus- ja muud materjalid, oskusteave. Kohalike ressursside ja toodete maksimaalne otstarbekas kasutus tähendab eelkõige senisest suurema tulu jäämist piirkonda, väiksemat vajadust importkauba järele ja teenuste müügist...
,,Eesti terviseradadel... ümber maailma" Aire Ilves RK10 Kus? & Mis? Enam kui 70nel Eesti Terviserajal samaaegselt toimuv sportlik rekordiüritus. Osaleda said ja võisid kõik eestimaalased. Osaleda sai nii suusatades, sörkides/joostes kui ka kõndides (k.a. kepikõnd). Läbitud kilomeetrite kogusummast püüti kokku saada rekordarv kilomeetreid ümber maakera. Miks? Tutvustada inimestele nende kodukandi looduslike terviseradade võimalusi Kutsuda kõiki tervislikult aega veetma Eestis on väga palju inimesi, kes kas vabatahtlikult või olude sunnil ei saa või ei taha end liigutada või ei tea sellistest võimalustest. Rekreatiivsus Rõõm ja hea enesetunne Väljumine nö. ,,tavalisest päevast" Nauding värskest õhust, seltskonnast Ühisustunne kuna pole individuaalne, osalejaid on palju ja tihti ka tuttavad Tervislikkus sest liikumine on kasulik Motivatsioon Miks ei võiks terviserajal liigelda ka muul a...
1. Eesti järvede üldiseloomustus Eestis on ligikaudu 2800 järve, neist pindalaga üle hektari umbes 2300. Enamiku sellest moodustavad Peipsi, Võrtsjärv ja Narva veehoidla. Järvedest on looduslikke umbes tuhande ringis ning nad asetsevad Eesti territooriumil võrdlemisi ebaühtlaselt. Morfomeetria ja hüdroloogia. Eesti järved on väikesed. Pooled neist on pisemad kui kolm hektarit. Eesti järved on madalad, vaid 46 on neist sügavamad kui 15 meetrit. Sügavaim on Rõuge Suurjärv - 38 meetrit. Järvede väikesele pindalale vastavalt on väiksed ka valgalad ning veevahetus. Valgala ulatus on enamasti 1-25 km 2, kuid erandjuhtudel kuni 100-500 km2. Vesi vahetub enamasti 2-4 korda aastas. Umbjärvedes ja allikalistes lähtejärvedes võib veevahetuseks aga kuluda isegi 3-5 aastat. Ranna- ja orujärvedes vahetub vesi tunduvalt kiiremini, kuni paarkümmend korda aastas. Kõige kiirem veevahetus on registreeritud Porijärves, kus vesi vahetub 170 korda aastas. Te...
Päikesepaistelist rannapuhkust. Tuttavat kultuurikeskkonda. Valmisreise. Aktiivturism Aktiivturism on: Mingi inimese enda poolt püstitatud eesmärgi saavutamist ja sageli ka enese ületust, millele järgneb hea enesetunne. See on taasloomine, taastamine, värskendamine, jõu- ja vaimutaassünd. Motiiv: Osalemine kontsertidel ja muudel kultuuriüritustel. Lõbutsemine. Uute kogemuste otsimine. Sportlikud harrastused. Rekreatsioon: Eestis: Rekreatsioon kui töövõime taastamine aktiivse puhkusega looduses. Mujal: Rekreatsioon kui aktiivne tegevus sisetingimustes. Rekreatiivne tegevus on vabatahtlik. Ei saa piiritleda. See võib olla ükskõik mis ( golf, tennis, ratsutamine jne.) Aktiivset puhkust veedetakse koos seltskonnaga näiteks klubis! Kokkuvõte: Igal juhul on märksõnadeks põnevus, eneseületamine, uued elamused jne.
stateegiates ja nende elluviimise meetodites. Otsides vastust küsimustele nagu `Kelle eest kaitseme?' `Kelle jaoks kaitseme?' on senine protektsionistlik mõtteviis asendumas püüdlustega partnerluseks kohaliku kogukonnaga. Idee looduskaitse integreerimisest kohaliku majanduse arenguga, mis esmakordselt selgelt välja öeldi ning sõnastati 1992 aastal looduskaitsealade kongressil Caracases, leiab üha enam arusaamist ja toetust ka Eestis. Turism ja/või rekreatsioon Üheks probleemiks tänases Eestis on aga see, et aetakse segi turism (kui majandustegevus) ja rekreatsioon. Rekreatsioon (ingl.k. recreation) on "virgestus, töövõime taastamine aktiivse puhkusega looduses, eriti selleks loodud, eraldatud või kohandatud puhkealadel. Eristatakse igapäevast rekreatsiooni (aias, haljasalal), nädalalõpu rekreatsiooni (asulalähedasel puhkealal ja haljasvööndis) ning pikaajalist puhkust (suvituspiirkonnas ja turismimatkal)
Inimese tervise tugevdamise vajadust on mujal maailmas mõistetud, seetõttu on tekkimas üha rohkem võimalusi rekreatsiooniks* ehk inimese töövõime taastamiseks läbi aktiivse puhkuse. Aktiivse puhkusena võib mõista nii vaimse kui ka füüsilise tegevusega seotud puhkust - vastavalt sellele, millega inimene tegeleb oma põhitööl. Rekreatsiooni mõiste alla mahub väga palju erinevaid liikumisvorme ja tegevusi, mille siht on kokkuvõttes vaimse ja füüsiline rahulolu. Seega on rekreatsioon tervisliku eluviisi lahutamatu osa, andes inimesele võimaluse muuta oma elu täisväärtuslikumaks. Leevendust pakub loodus Eestis teatakse rekreatsioonist veel vähe, kuigi on ka neid, kes on informeeritumad ja on selle kasulikkusest ja mõjust teadlikud. On firmasid, kes oma töötajatele võimaldavad pääsmeid ujulatesse või jõusaalidesse. Populaarseks on muutunud ka firmapeod või tähtpäevade tähistamised vabas looduses, nii suve- kui talvespordipäevad
Test keskkonnakaitse eriala õppijatele 1. Mis on mets ? Mets on nö mitmetasandiline elukooslus, mis koosneb valdavalt puudest ja teistest taimedest, ning kus puud määravad teiste taimede elutingimusi. 2. Palun nimetage metsade kasutamise viise - jahindus - puidu saamine - rekreatsioon - teaduslikud eesmärgid - looduse kaitse 3. Rinnasdiameeter on puude rinnakõrguse läbilõikepindalade summa. 4. Kluppimine on kasvava metsa mahu määramise viis. 5. Tihumeeter on mahuühik, võrdne ühe kuupmeetri puidu ruumalaga. 6. Olulisemad metsakahjurid ja haigused on juurepess, üraskid ja männikärsakas ning südamemädanikud. 7. Metsa uuendamise võtted on: - metsa külvamine või istutamine - uuendusraie 8
Ükski äriharu ei toimi kui ei ole kliente. Seni kuni on nõudlust leidub ka teenuse pakkujaid. Dark turism Dark turism on turismivorm, kus on reisi sihtkohadel pole oluliseks tähtsuseks ajaloolised väärtused, vaid turistidele pakub huvi surma ja kannatustega seondavad lossid ja lahinguväljad, alade katastroofid, inimeste (näiteks Hiroshima) või looduse poolt tehtud. Rekreatsiooni turism Mis on rekreatsioon? Turismi, rekreatsiooni ja vaba aega on käsitletud kui kattuvaid kontseptsioone ja igaühel on justkui võimalus ise valida, milline mõiste talle meeldib. Ühe vaidluse järgi on rekreatsioon rohkem avaliku sektori tegevus ja turism erasektori tegevus (st avalik sektor rahastab rekreatsiivseid tegevusi, turismiteenuste eest maksab tarbija). Siiski on avaliku sektori dotasioon ainult üks osa finantseeringutest ja suunatud kehvema toimetulekuga inimeste rekreatsiooniks, ettevõtted, klubid
rannapuhkus, suusamatk, talu või puhkemaja looduskaunis kohas. (reisimine, rändamine, matkamine) Kitsamalt: loodus on objekt, motivaator, eesmärk, nt. loodusfotograafia, kalaretk jõel, kopra- või põdrasafari. (majandusharu, turismitööstus, äritegevus, ettevõtlus) 2. Selgita turismivorme: maaturism, loodusturism, agroturism, ökoturism, säästev turism, seiklusturism, aktiivne turism, aktiivne puhkus, rekreatsioon, alternatiivturism, massiturism. Maaturism- maapiirkondades asetleidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Loodusturism on turismi vorm, mis keskendub looduselamuste pakkumisele ja kasutab selleks looduskeskkonda ärilistel eesmärkidel. Agroturism aktiivne puhkus maal, tutvutakse ,,Maa-elu". Teisisõnu
Turismivormid Eesmärk: Õppija teab ja oskab tutvustada erinevaid turismivorme. Alateemad: 1. Säästev turism 2. Ökoturism 3. Loodusturism 4. Maaturism 5. Aktiivne puhkus 6. Mereturism 7. Kruiisiturism 8. Kultuuriturism 9. Sotsiaalturism 10. Heaoluturism 11. Sporditurism TURISMI VORMID Reisida võib väga erineval moel ja viisil. Igal reisijal on reisile minekuks oma motiivid. Reisida võib lähemale ja kaugemale, reaktiivlennuiga või jalgsi, sihtkohaks võib olla suurlinn või tundraavarused. Erinevaid turismiteenuseid on sadu ja tuhandeid. Et kogu selles segadikus kuidagi orienteeruda on püütud erinevaid turismivorme defineerida ja lahti mõtestada, grupeerida. Rääkides turismivormidest räägime näiteks maaturismist, taluturismist, loodusturismist, suusaturismist, kultuuriturismist, kruiisiturismist, mereturismist, spaaturismist, äriturismist, seksiturismist. Seda loetelu võib jätkata ...
söödale; (P6) ravimtaimedele; (P7) puidule; (P8) joogiveele; (P9) energiale; (P10) geneetilistele allikatele. Reguleerimisteenused: (R1) kohalik ning regionaalne kliimaregulatsioon; (R2) süsiniku sidumine ja varustamine; (R3) saastatus; (R4) üleujutuste kaitse; (R5) erosiooni ennetamine; (R6) toitainete sidumine. Kultuurilised teenused: (C1) Sami ja teiste kultuuride looduslik pärand; (C2) maastikueetika; (C3) looduse ning bioloogilise mitmekesisuse sisemine väärtus; (C4) rekreatsioon ja vaikus. Toetavad teenused: (S1) fotosüntees; (S2) toitainete ringlus; (S3) mulla teke. Kõige sagedasem elupaik uurimispiirkonnas oli okasmets, mis kattis 33.0% alast. Erinevate maakasutuse vormide mõju ökosüsteemide teenuste eraldiste loomisele Erinevusi maakasutuses võrreldi kolmes põhjapõtrade karjatamise piirkonnas. Maakasutuse mustrid varieerusid vastavalt piirkonnale. Metsastunud alasid oli Ivalo piirkonnas 16.6%, aga Hammastunturis ainult 9,6% ning Lappis 6,4%
Sport annab eluks kogemuse Sirje Karasevits 103 SKA Liikumine on osa tervisele kasulikust puhkusest. Selleks, et liikuda, pole alati vaja ei spordiklubi ega kallist varustust. Liikumise kui puhkusega seotud erinevatest aspektidest oli põhjalikult juttu Tallinna ülikooli korraldatud rahvusvahelisel konverentsil ,,Liikumine ja rekreatsioon". Kuidas defineerida rekreatsiooni? ,,Dictionary of Sociology" järgi on see mistahes vabal ajal üksi või ühiselt tehtav tegevus, mis on vabatahtlik ja meeldiv, köitev tegevuse kui sellisena, mitte aga loodetava tasu või hüvitise pärast. Rekreatsioonile iseloomulik tunnus ei ole mitte ainult tegevuses, vaid tegutseja enda arusaamas, miks see tegevus ette võetakse seega mõtteviisis. Klassika j...
Ökosüsteemi teenused on hüved, mida inimkond saab looduselt (ökosüsteemilt) otseselt või kaudselt. Ökosüsteemi teenused jagatakse neljaks: toetavad teenused (toitainete ringlus, vee ringlus, mulla tekkimine, fotosüntees), reguleerivad teenused (õhukvaliteet, kliima, süsiniku sidumine, vee puhastamine, erosiooni vältimine, tolmendamine), varustavad teenused (toit, kiud, biomass, kütus, magevesi, looduslikud ravimid, mineraalid), kultuurilised teenused (eetilised väärtused, rekreatsioon, inspiratsioon). 9. Maal elu säilitavad faktorid? Elu säilitavad faktorid maal on pidev energia juurdevool, aine ringlemine ja taaskasutamine (aineringlus) ja gravitatsioon. 10. Miks on meile olulised autotroofsed organismid? Autotroofsed organismid saavad vajaliku energia päikesest või anorgaanilistest ühenditest. Autotroofseid organisme on kahte liiki: fotoautotroofid (saavad eluks vajaliku energia päikesest) ja Kemoautotroofid (saavad eluks vajaliku energia keemilise ühendite
sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse." Ka Eesti keskkonnastrateegia aastani 20304, mille eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, sätestab ühe eesmärgina metsa ökoloogiliste, sotsiaalsete, kultuuriliste ja majanduslike vajaduste tasakaalustatud rahuldamist. Mets peab pakkuma nii majanduslikke hüvesid (puit, seened-marjad jm metsatooted) kui sotsiaal- kultuurilisi hüvesid nagu rekreatsioon, matkamine, ajaloolis- kultuurilised paigad (hiiemäed jne). Samas peab olema säilitatud metsaökosüsteemide mitmekesisus, tasakaal ning taastumisvõime. Seega saab metsade tegeliku tähtsuse, sõnastada nelja alapunktina: majanduslik, sotsiaalne, ökoloogiline ja kultuuriline. Eesti metsateadlane Hendrik Relve selgitab neid alapunkte järgmiselt: "1) majanduslik funktsioon: mets kui tuluallikas. Metsandus on üks Eesti
Teenindusmajandus Teenindus Teenuste osutamisel ei teki uut toodet. Teenused on millegi müümine, vedu, triikimine, parandamine, õpetamine, ravimine jne. 20. Sajandini teenindaja ja tarbija asukoht sama. Teenuste alaliigid Tootja- ehk äriteenused hind kajastub lõpptoodete hinnas (uurimis-arendustöö, turustamine, transport) Isikuteenused lõpptarbimine (tarbija maksab vahetult teenuse tarbimise eest) Avaliku sektori teenused teenused, mida osutavad riigiasutused otse või vastav teenus ostetakse eraettevõttelt või riiri (omavalitsuse) poolt asustatud ettevõttelt allhanke korras. (nt. Haridus, politsei jms, mida korraldab ja osutab riik elanikkonnalt ja ettevõtetelt kogutud maksude eest) Teenuste alaliigid (kasutamise sageduse järgi) Argiteenused Perioodilised teenused (trennid, muusikakoolid) Episoodilised teenused (ostad reisifirmast nt reisi) Harva kasutatavad teenused Eriteenused (teatud inimrühm...
arutleda. See väljendub neljal dimensioonil: biloogiline – füüsiline välimus, soolised erinevused, võime saada lapsi; psühholoogiline – suhtumine endasse ja teistesse, kehaosade privaatsus, tunnete aktsepteerimine; eetiline – kuidas kohelda eelkõige iseennast ja teisi, mis on õige/vale; kultuuriline – traditsioonid. Seksuaalsuhtel on erinevaid funktsioone, abiellu kuuluvad funktsioonid on relasatsioon - pinge alandamine; prokreatsioon – soo jätkamine; rekreatsioon – meelelahutus; suhtlemine; tunnetus. Abiellu ei tohiks kuuluda, kui seks on mitteseksuaalsel eesmärgil – kasu; harjumus, rituaal; kompensatsioon – himude peletamine, erinevad partnerid. Üks abielupaar võib nautida midagi sellist, mis teisele paarile ei sobi. See, mida üks paar peab perversseks, võib olla teise paari jaoks naudingu tipp. Seetõttu peaksid armastus ja austus, mitte teiste inimeste arusaamad ja eelistused, lahendama kõik küsimused mehe ja naise vahel.
paiku, mille looduslikud omadused on neile atraktiivsed. Loodusturismi tootes on tähtsad looduses viibimise intensiivsus ja elamused. Loodusturism on laiemalt kõik looduskeskkonnas toimuvad turismivormid, -liigid, - viisid ja kitsamalt turismiliik, kus loodus on objektiks, eesmärgiks ja motivatsiooniks. 2. Selgita turismivorme: maaturism, loodusturism, agroturism, ökoturism, säästev turism, seiklusturism, aktiivne puhkus, rekreatsioon, alternatiivturism, massiturism ● Maaturism - maapiirkondades aset leidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Maaturism hõlmab ka loodus- ja talu-(agro)turismi. ● Agroturism - aktiivne puhkus maal: puhas loodus, tervislik toit, saun, koduloomad. Agroturism toob lisasissetuleku põllumeestele. See turismivorm sobib
Mis on Ökoloogia? Ökoloogia on teadusharu, mis uurib ökosüsteeme ja nendes toimuvaid muutusi. Isereguleerimine-kui eraldada mingi ökosüsteem, siis allesjäävad reguleerivad end ise. 1)Üldökoloogia 2)Autökoloogia-kuidas on üks konkreetne liik ja kuida on tema nõuded keskkonnas 3)demökoloogia-populatsiooniökoloogia, dünaamika(liikumine) 4)sünökoloogia-vaatab liikide vahelisi suhteid mitme liigiliste kooselamise dünaamika 5)geoökoloogia-maastikuökoloogia geograafia ja bioloogia maastikusisesed ja vahelised probleemid 6)globaal ökoloogia-kogu biosföör ja seal toimuvad muutused Biosfäär-maaala kus leiame elu.: 40km /maakoor/20km Mida tähenab Ökoloogia? *mõiste ökoloogia kasutusel 1866.a *Esmakasutaja sakslane Ernst Henckel Ökoloogiline ja keskkonnakaitselise mõtlemise kujunemisest. 1) varajane looduskaitse 2) dateeritud looduskaitse 3) klassikaline looduskaitse 4) teadliklooduskaitse Varajane looduskaitse. *looduslike ...
näiteks ajakirjanikud, ärimehed, arendusinimesed, kes peavad oma tööd tegema ekstreemses keskkonnas. Tänapäeval defineeritakse seiklusturismi enam mitte kui üht riskantset tegevust, vaid kui uute kogemuste ja teadmiste otsimist. Lisaks tuleks seiklusturismi olemusest täieliku ülevaate saamiseks vaadelda indiviidide kogemusi ja vajadusi seikluse järele. Seiklusturismis võib tõmmata paralleele aktiivse puhkusega. Paljud uuringud on tõestanud, et aktiivne rekreatsioon on seiklusturismi integreeritud osa. Mõlemad sisaldavad spetsiaalseid oskusi nõudvaid tegevusi vabas õhus , kuid erinevusteks võib pidada tahtliku riski otsimist ja lõpptulemuse ebakindlust seiklusturismi puhul. Teadlased on seiklused veel jaotanud kaheks: riski otsivad seiklused ja seiklused, mis otsivad teadmisi ja kogemusi. Selle jaotuse aluseks on võetud Maslow vajaduste püramiid. Maslow püramiid põhineb asjaoludele, et madalamad vajadused peavad
RURAAL- JA LINNAGEOGRAAFIA 2014. Vastused MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). 1. Maalisus (H. Clout järgi) - madal asustustihedus; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; maastik, millel domineerivad põllumajanduslik- ja metsamaa. 2. Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi) - Regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1) Linnalised regioonid (Harju, Ida-Viru); 2)Vahepealsed regioonid: (Tartumaa, … Pärnumaa, … Valgamaa); 3) Maalised regioonid (10-12 ülejäänud maakonda). 3. Linnastumisstaadiumid: tunnused, põhjused ja probleemid LINNASTUMINE – maarahvastiku suhteline vähenemine (territoorium jääb samaks): 1. Maaelanike ränne linnadesse; 2. Linnaliste asulate osatähtsuse (%) kasv riigis. MAA LINNASTUMINE – linnapiirkondade laienemine: 1. EESLINNASTUMINE – eeslinnade kasv. 1a. VALGLINNASTUMINE – linnaelanike liikumine uuselamu-piirkondadesse. 2....
· Maavara kaevandavate ja kasutavate ettevõtjate tegevuse suunamine keskkonnasäästlikkusele regulatsioonide ja toetuste süsteemi rakendamise kaudu. Mets Eesmärk: Metsakasutuses ökoloogiliste, sotsiaalsete, kultuuriliste ja majanduslike vajaduste tasakaalustatud rahuldamine väga pikas perspektiivis (pikemas kui strateegias käsitletud aeg 25 a). Mets peab pakkuma nii majanduslikke hüvesid (puit, seened-marjad jm metsatooted) kui sotsiaalkultuurilisi hüvesid nagu rekreatsioon, matkamine, ajaloolis-kultuurilised paigad (hiiemäed jne). Samas peab olema säilitatud metsaökosüsteemide mitmekesisus, tasakaal ning taastumisvõime. Meetmed (tegevussuunad): · Metsanduse arengu pikaajaline kavandamine majanduslike, sotsiaalsete, ökoloogiliste ja kultuuriliste vajaduste tasakaalustatud rahuldamisest lähtudes. · Polüfunktsionaalsete metsade kasvatamist ja jätkusuutlikku kasutamist tagavate soodustuste, toetuste ja regulatsioonide süsteemi väljatöötamine.
ühepäevakülastajad. Jrk.nr Küsimus / Vastus Punkte 11. Kirjeldage, 1) millised võivad olla külastajate motiivid ning 2) tooge üks 2 p. konkreetne näide, kuidas tuleks reisimotiivist lähtuvalt mõtestada külastajate vajadusi, ootusi ja soove. 1) Põhilisteks reisimotiivideks on haridus ja kultuur, lõdvestumine, seiklus ja nauding, rekreatsioon (töövõime taastamine); rahvuslikud ja perekondlikud põhjused; sotsiaalsed põhjused ning majanduslikud. 2) Inimene soovib minna 3. päevaks Itaaliasse Milanosse ostureisile. Esmajoones tuleb lähtuda põhivajadusest, milleks on majutus (s.h toitlustus) majutusettevõte tuleb valida asukoha ostupiirkonnas või selle vahetus läheduses ning lähtuda hotelli kvaliteedist. Klient ootab
linn...2012). Autorite arvates on väga positiivne see, et linna koduleheküljelt leiab kultuurisündmuste kalendri ja eraldi veel väljatooduna sügis-talv sündmuste kalendri. Vaadates nimetatud kalendreid leiavad autorid, et sündmusi toimub Narva-Jõesuus iga kuu, mis näitab, et tegevust jagub aastaringselt, see on positiivne. Samuti asub Narva-Jõesuus etnograafia muuseum, kus saab näha pildimaterjali kaudu kuurortlinna ajalugu ja kultuuri. · Rekreatsioon ja pargid - Narva-Jõesuus asub Eesti pikim männimetsaga ääristatud peene liivaga mereäärne supelrand (7,5 km). Ilusad ja kohati metsikud pargid on samuti linna lahutamatuks osaks. Autorid ei leidnud palju infot välistegevuste ja sportimisvõimaluste kohta, kuid on olemas nt tenniseväljak, piknikuala, lastemänguväljakud, suvel saab laenutada jalgrattaid, sõita rulluiskudega või veesõidukitega.
Loodusturismi alused. Kordamisküsimused 2016. 1. Selgita loodusturismi mõistet laiemas ja kitsamas mõttes? Kitsam - Loodusturism on turismi vorm, mille peamiseks motivatsiooniks on looduse vaatlemine ja väärtustamine. Laiem - tootekeskne definitsioon: 'Loodusturism sisaldab kogu turismi, mis põhineb loodusel. 2. Selgita turismivorme: Maaturism: see on maapiirkondades aseteidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Loodusturism: on turismi vorm, mis keskendub looduselamuste pakkumisele ja kasutab selleks looduskeskkonda ärilistel eesmärkidel. Agroturism Ökoturism: on kvaliteetturism. arendamise heaks. on koondnimetus kvaliteetturismile, mille ambitsioonideks on tegutseda loodus- ja keskkonnakaitse, teadmiste levitamise, kultuurilise mõistmise ja kohaliku majanduse. säästev turism: on turismisektori vastavus säästva arengu põhimõtetele. seiklusturism, on maatu...
Töötegemine voorus, jõudolek pahe. Vaba aeg, mis ei tulene tööst või on sellest lahutatud, on pahaendeline. Laste mäng keelati hiljem 19. Sajandil. Vaba aeg tuleb välja teenida. Töölisklassile kirjutati ette, et nad veetku vaba aega kasinalt ja kainelt. "Protestantlik eetika" Weber 1993 (8-12) - 1994 (1-3) Akdadeemia! Industrilisatsioon. Töö ja vaba aja eristumine. Vabrikuvile suunab elu. Töö koht, kuhu minnakse. Vaba aeg residuaalne töö suhtes. Vaba aeg kui rekreatsioon -- taastumine tööst. Oodati, et vabal aeg on mõttestud, veedetud viisakalt pere seltsis. Max Weber "inimühiskondi ei saa uurida loodusteaduslike meetoditega, inimühiskonda tuleb üritada mõista." Kapitalismi vaim raha teeb raha. Elu eesmärk on raha soetamine.. ka aeg on raha. Kui ei kasuta aega produktiivselt või nii, et vähendab järgmise päeva produktiivsust, siis on see halb, raha kaotamine, mida olkes võinud teenida. Iga raisatud hetk on raisatud raha. Usaldus on raha
Maastik. Maastiku mõiste areng. Erinevates keeltes erinev tähendus. Teistes keeltes nt: maastikumaal, piirkond, vaade. Teadusliku terminine kasutuses alates 19. sajandist. Eestis on sõna "maastik" kasutusel ligi 100 aastat (Rühmitus "Noor Eesti"). Oskussõnana kasutusel alates 1910. aastast "Maateaduse sõnaraamatust". Eesti k - Värvide ja vormide laad vaateväljas, peisaaž Territoriaalse üksuse üldine nimetus. Ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Territoriaalse maastikulise liigestuse põhiüksus. Maa-ala, kus perioodiliselt korduvad vastastikuses sõltuvuses pinnavormid, taimkatteüksused, inimtegevuse avaldused. Maastiku loodusteaduslik käsitlus. ’’Maastik" kui geosüsteemi (geokompleksi) sünonüüm - geograafiline ala, mida iseloomustab eelkõige geneetiline, territoriaalne ja ökoloogiline ühtsus. Kindlat suurusjärku geokomplek...
Niidud, karjamaad Lisaks esteetilisele poolele omab tähtsust õhu puhastamisel ja kinnisvara hinnapoliitikas Antropogeenne vegetatsioon tiheasustuses Aitab tõsta ala primaarproduktsiooni Pakub ressurssi teistele organismidele ◦ Toit ◦ Elupaik/varjupaik Vähendab reostust ◦ Tolm ◦ Müra ◦ Keskkonnamürgid ◦ Temperatuur Annab lisaväärtuse inimeste elukeskkonnale ◦ Esteetika ◦ Rekreatsioon Primaarproduktsioon Biomassi osakaal pinnaühiku kohta linnas vs maapiirkonnas vs looduslikus koosluses Fotosünteesi efektiivsus pinnaühiku kohta ◦ Erinev pinna katvus ◦ Erinev liigiline koosseis Toitainete kättesaadavus FS efektiivseks toimimiseks Ressurss Toit ◦ Loomad, putukad ◦ Inimesed ,Peatuspaik,Elupaik,Vari,Materjal,Sümbioos,Bioloogilise mitmekesisuse tagamine Reostus Tolm ◦ Puud suudavad puhastada õhku 5x enda kõrguse ja 25x enda raadiuse osas ◦ Aitavad pidurdada
valida võtmeliigid, mida indikaatoritena kasutada. Loomulikult tuleb eraldi jälgida ka kaitsealal esindatud haruldasi kaitsealuseid liike. Kindlustamaks analüüside korrektsust tuleks eelnevalt spetsialistidega konsulteerida ka kasutatavate statistiliste meetodite osas. 47 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine 3.2 Külastusloenduse meetodid Nagu turism ja rekreatsioon üldiselt, on ka külastuskoormus hooajati erinev. Muutused neis võivad kaasa tuua suure koormuse, mis ületab ala/objekti vastuvõtuvõimet. Kaitseala valitsejad peaksid pidevalt analüüsima nõudluse (külastajad, kes otsivad või eelistaksid määratud tegevusi ja olukordi) ja pakkumise (sihtpunktide või –kohtade vastuvõtuvõime) vahelist suhet. Külastajate käitumismustreid tundes on tunduvalt hõlpsam kaitsealuseid objekte jätkusuutlikult majandada.
sihipäraselt looduslikke taastuvaid ressursse ja protsesse päikeseenergiaga 349) Maajamanduse alla kuuluvad tegevusalad liigitatakse: 1. lähtudes majandusharust (põllumajandus, metsamajandus, kalamajandus, maamajandust teenindavad majandusharud, kaasaarvatud vallamajandus) 2. lähtudes tegevuse eesmärkidest (toiduainete tootmine, energia saamine, tooraine tekstiilitööstusele, tooraine keemia- ja farmaatsiatööstusele, ehitusmaterjalide tootmine, rekreatsioon 350) Maamajanduse mitmekesistamise mõiste alustalad: · Seos põllumajanduse, keskkonna ja jätkusuutliku aaelu arengu vahel · Seos põllumajanduse ja toiduga varustatuse vahel · Seosed põllumajanduse ja rahvusvahelise kaubanduse vahe 351) 352) Mitmekesistamise võimalused 353) 1) Põllumajanduslikud tegevused · taimekasvatus 354) - alternatiivne taimekasvatus
+Veekogu põhja katavad mändvetikad, sageli esinevad tüsedad ravimudakihid. Suuremad on näiteks Mullutu ja Oesaare laht. Moodustavad 1,4% Eesti uuritud järvedest. Tüüpilised liigid on kare kaisel, kamm- penikeel, pilliroog. Pehmeveelised eutroofsed järved moodustavad väikese veevahetuse ja valgalaga pisikesed veekogud. Kujunenud on need oligotroofsetest järvedest, mida on mõjutanud suuresti inimene, näiteks linaleotus, suvilad, saunad, rekreatsioon. Selliseid järvi võib leida Lõuna- Eestis. Liikide arv on väiksem kui kalgiveelistes ja liigiline kooseis küllaltki erinev. Biomassis domineerivad sinivetikad. Selles tüübis on kihistunud järvi nagu Viitna Linajärv ja Erastvere. Suurtaimestik on liigivaene. Kaldaveetaimestikus on tihti hundinuia. Miksotroofsete järvede asukohad on peamiselt madalikel, orundites ja nõgudes ning on oma olemuselt küllaltki erinevad. Mitmed selle tüübi järved asuvad Peipsi madalikul, olles
Ressursi efektiivne kasutamine tähendab kaevandamisväärse maavara võimalikult täielikku väljamist ning kaasnevate maavarade ärakasutamist. Mets Eesmärk: Metsakasutuses ökoloogiliste, sotsiaalsete, kultuuriliste ja majanduslike vajaduste tasakaalustatud rahuldamine väga pikas perspektiivis (pikemas kui strateegias käsitletud aeg 25 a). Mets peab pakkuma nii majanduslikke hüvesid (puit, seened-marjad jm metsatooted) kui sotsiaalkultuurilisi hüvesid nagu rekreatsioon, matkamine, ajaloolis-kultuurilised paigad (hiiemäed jne). Samas peab olema säilitatud metsaökosüsteemide mitmekesisus, tasakaal ning taastumisvõime. Kalastik Eesmärk: Tagada kalapopulatsioonide hea seisund ning kalaliikide mitmekesisus ja vältida kalapüügiga kaasnevat kaudset negatiivset mõju ökosüsteemile. Kalavarude majandamisel lähtuda ökosüsteemist kui tervikust. Kalapopulatsioonid on heas seisus,
Metsa kõrvalkasutus 3 1. Mis on metsakasutus? 3 2. 1.1. Metsa kõrvalkasutus 4 1. Metsa kasutamine metsaseaduse valguses 5 1. Kaitstavate loodusobjektide hoidmine e. looduse kaitse 6 1. Maastiku, mulla või vee kaitsmine 6 2. Sanitaarkaitse 7 3. Virgestus 8 4. Metsa kõrvalsaaduste varumine 11 7.1. Seened ja seenekasvatus 11 7.1.1. Seenekasvatus 12 7.2. Metsamarjad ja marjakasvatus 13 7.2.1 Pohl ja tema kasvatamine 14 7.2.2. Mustikas ja tema kasvatamine ...
Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...
nimetatakse atraktsioonideks (Gunn 2002: 221225; The Business of ... 2006: 288; Harrill 2005: 116). Atraktsioone võib olla väga mitmesuguseid. Philip Kotler, Christer 15 Asplund, Irving Rein ja Donald Haider toovad välja turismisihtkoha atraktsioonide kümme põhitüüpi: · naturaalne ilu ja tunnused (loodus); · ajalugu ja kuulsad inimesed; · ostukeskused; · kultuuriga seotud vaatamisväärsused; · rekreatsioon ja lõbustus; · spordiväljakud; · festivalid ja üritused; · ehitised, monumendid ja skulptuurid; · muuseumid; · muud vaatamisväärsused (Kotler et al 1999: 140). Kenneth Robertsi andmetel on atraktsioonid unikaalsed, varieerudes maailma imetlus- väärseimaist jugadest teemaparkideni ning tõmmates turiste ligi kogu maailmast. Potentsiaalsete ja olemasolevate atraktsioonide inventeerimisel soovitatakse need jagada
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
