Uurimistöö on referaadist mahukam, toetub mitmele allikale ja sisaldab autori enda panust, nt probleemi püstitust ja lahendust, uute andmete lisamist olemasolevatele või teatud nähtuste/andmete analüüsi. Uurimistööd kirjutama hakates tuleb leida sobiv teema, määratleda töö eesmärk ja sellest lähtuvalt püstitada hüpotees(id). Uurimistöö eesmärgid: õpetab läbi uurimise praktika, kuidas sünnivad teaduslikud avastused ja innovatiivsed arendused, ning kujundab mõistmise, mis on teadlaste ja teaduse ning arendustegevuse roll ühiskonnas õpetab uurimistöö metoodikat õpetab järgima akadeemilisi uurimistöö ja vormistamise nõudeid ja lugema kriitiliselt teaduslikke avastusi ja arendusi kirjeldavaid tekste PÕHIUURINGUD on suunatud põhjapanevate teoreetiliste teadmiste leidmisele eesmärgiks on saada usaldusväärseid teadmisi , millele võiks rajaneda järgnevad rakendusuuringud põhiuuringud on tavaliselt eksperimentaalsed ja viidud läbi kontrollitavate...
Eesti Mereakadeemia Uljana Kononova Polina Horeva Asukoht ja aadress Eesti Vabariik, Tallinn, Kopli 101, 11712, Tallinn Eesti Mereakadeemia (edaspidi EMERA) -riiklik rakenduskõrgkool, kus lähtutakse rahvusvaheliselt tunnustatud Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste konvensioonist ja teistest mereharidust reguleerivatest sätetest. Ajalugu Esimene merealane kool Eestis asutati 1715. aastal Tallinnas. Õpetati madruseid ja laevaehitajaid, üheks õppeaineks oli navigatsioon. 1880. a asutati Tallinnas kool sadamatehase ja töökoja töötajate lastele. Asutati Eestis merekoole 19. sajandi teisel poolel: Heinaste merekool (1816 1916), Narvas (1873 1918), Paldiskis (1876 1916), Käsmus (1884 1931), Kuressaares (1891 1915), (1919 1928), (1942 1944), Pärnus (1919 1922), (1945 1989). Tallinna Merekool oli navigatsiooniklass 1919. aastal. Laevamehaani...
õpetaja ja õpetajaks õppija. Ainult selliste asutuste ja inimeste koostöö tagab eesmärkide elluviimist. Riik ja koolipidaja vastutavad selle eest, et õpetajana töötamine oleks ühiskonnas väärtustatud ning tagavad koolide jätkusuutliku finantseerimise. Haridus- ja Teadusministeeriumi ülesanne on tagada õpetajahariduse valdkonna arengu järjepidevus, käivitada vajalikud rakendusuuringud ning viia õigusaktidesse sisse vajalikud muudatused. Õpetajaid ettevalmistavad kõrgkoolid peavad tõhustama õpetaja ettevalmistamist ja tema arengu toetamist. Kool peab toetama ja suunama õpetaja kutsealast arengut. Samuti peab suurunema õpetajate organisatsioonide roll ja tähendus õpetajakutse arendamisel ja maine kujundamisel. Õpetaja ja õpetajaks õppija peab teadvustama oma vastutust õppija arengu
ülemaste. Kõige läbimiseks kulus 3 aastat. Kes läbis tehnikumi alamaste, sai tehnikuks. Kes läbis kõik kolm aste, sai inseneri või arhitekti ettevalmistuse. 1923. aastal sai eeltehnikumist iseseisev Riigi Tehnikagümnaasium ning tehnikumi ülemaste muudeti Tehniliseks Kõrgkooliks. Kõik üliõpilased, kes kuulusid Tehnilisse Kõrgkooli, said võrdsed õigused, mis olid Tartu Ülikooli õpilastel. Samal aastal alustas Tallinna Tehnikumis tööd Riiklik katsekoda, kus toimus rakendusuuringud, kuid ka süvateadus. Kesksel kohal oli Eesti loodusvarade kasutamine ehituses, energeetikas ja keemiatööstuses. Tehnikumi direktoriks sai Enn Nurmiste, kes juhtis asutust aastatel 1932 kuni 1936. Ta sündis 13. juulil 1894. Tallinnas ning sünnijärgne nimi oli tal Nikolai Neuhaus. Ta vahetas oma nime kaks korda. 1926. aastast oli ta nimi Enn Neuhaus ning 1935. aastast Enn Nurmiste. Ta õppis aastatel 1912 kuni 1918 Tartu Ülikoolis Matemaatikat. Enn suri 3. märtsil 1968. aastal oma
rahvusvaheliste koostööprojektide alustamiseks. [7] 3. Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise keskkonnatasude põhimõtete ülevaatamine Seniseste enam on vajalik arvesse võtta põlevkivi kaevandamisega ja põlevkivitoodete kasutamisega kaasnevaid väliskulusid keskkonnatasude tasumäärade kehtestamisel. Kaevandamisõiguse tasumäära rakendamisel tuleb lähtuda ka põlevkivi kvaliteedist. [7] Tegevus: 1) rakendusuuringud põlevkivi kautamise väliskulude objektiivseks arvestamiseks keskkonnatasude tasumäärades nii, et paraneks põlevkivi kasutamise efektiivsus ja põlevkivitoodete vääristamine ning hinnates eelnevalt keskkonnatasude võimalike muutuste mõju elektri hinnale ja eteevõlusele. Kaaluda nn. põlevkivivaldade tasandusfondi osa suurendamist. [7] 4.Hariduse ja teadustöö edendamine Senisest rohkem tuleb propageerida põlevkivi-erialasid noorte hulgas, seda nii kutsehariduse
teadustöö põhimõtete järgimiseta. Nt alternatiivmeditsiin. • Religioon ja ideoloogia kui pseudoteaduse taimelava • Näited: frenoloogia, parapsühholoogia, alternatiivmeditsiin, rassiteooriad …. • Piirid teaduse ja pseudoteaduse vahel TEADUSE STRUKTUUR • Filosoofia • Humanitaaria • Loodus- ja täppisteadused • Sotsiaalteadused – inimese ja ühiskonna uurimine Alus- ja rakendusuuringud Interdistsiplinaarsed uuringud • Keskkond ja elusloodus • Ühiskond ja kultuur • Tervis • Reaalteadused ja tehnika ETF, 2007 TEADUSTE INSTITUTSIONAALNE KORRALDUS • Ülikoolid ja uurimisinstituudid • Akadeemiad • Teaduskraadid, akadeemilised kraadid • Avatud teadusruum: publitseerimine, retsenseerimine, konverentsid • Teaduskeeled • Teaduse regionaalne jaotus • Üliõpilasteadus TEADUS JA POLIITIKA
UA Uurimistöö on referaadist mahukam, toetub mitmele allikale ja sisaldab autori enda panust, nt probleemi püstitust ja lahendust, uute andmete lisamist olemasolevatele või teatud nähtuste/andmete analüüsi. Uurimistöö eesmärgid: õpetab läbi uurimise praktika, kuidas sünnivad teaduslikud avastused ja innovatiivsed arendused, ning kujundab mõistmise, mis on teadlaste ja teaduse ning arendustegevuse roll ühiskonnas õpetab uurimistöö metoodikat õpetab järgima akadeemilisi uurimistöö ja vormistamise nõudeid ja lugema kriitiliselt teaduslikke avastusi ja arendusi kirjeldavaid tekste. PÕHIUURINGUD RAKENDUSUURINGUD Põhietapid 1. Huvitava teema leidmine, valdkonna piiritlemine. Juba uurimisteemat valides peaks töö autor mõtlema, mis on kavandatava töö eesmärk või ülesanne, s.t mida tööga uurima või selgitama hakatakse. 2. Materjali kogumine (raamatukogust, andmebaasi...
Seetõttu tehakse tihedat koostööd kõigi huvirühmade, teadusringkondade ja võimalike kaasinvestoritega, et tehase ehitus, tehnoloogia ja käitamine vastaks tänapäevastele keskkonnanõuetele, parimale võimalikule tehnikale (PVT) ning Eesti ühiskonna vajadustele. Teiseks, Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli rektorite poolt loodud Est- Fori Akadeemiline Nõukoda tagab, et keskkonnale avaldatava mõju hindamiseks vajalikud rakendusuuringud oleks läbi viidud kõrgeima pädevusega teadlaste poolt. Lõpuks, projekti algatajad viivad omalt poolt läbi täiendavad keskkonnamõju hindamise määruses mitte ette nähtud, kuid suurt avalikku huvi pakkuvaid uuringuid näiteks hinnates toormeressursi kestlikkust, mõju CO2 jalajäljele jt uuringud. (EST-FOR Invest 2017b) Kokkuvõtteks öeldes, Eesti riigitasand, keskkonnaühendused ja projekti autorid ise rõhutavad
väärtuskriteeriumid (1990) Maastik on süsteem, mis koosneb looduslikest komponentidest (muldkate, veestik, taimkate, loomastik, kliima, reljeef), inimrajatistes (kiviaiad, teed, jne) tunnetusest ning ajast ja protsessidest nende taga Maastik maastikukonventsioonis-territooriumi mingi osa, nii nagu seda tajuvad inimesed ja mille olemuse määravad looduslike ja antropogeensete faktorite mõjud ja koosmõjud Maastikuhooldus Alus, teaduslik alus, rakendusuuringud Tehnilised oskused GIS, avalikustamine, inimeste kaasamine, uurimismeetodite tundmine (GIS analüüs, küsitlused, osalusuuring, vaatlus) Praktiline väljund – rakendatavus! Üldlähenemine Väärtuslikud maastikud Kogu maastik Väärtustatud maastik Väärtuslikud elemendid Ohud, probleemid (veekogudega seonduvad, põllumajandusmaastikuga seonduvad, linnamaastik) Tegevused (maastikuhooldusplaan, planeerimine, maastikukujundus, maastiku taastamine
summaarsest välisõhusaastest, sh ühistranspordi osa ja mobiilsuse tõstmine ning elekt- ri- ja raudteetranspordi jm alternatiivsete liiklusvahendite kasutamise soodustamine ja propageerimine. Toetatakse järgnevasisulisi algatusi: 1) Transpordist põhjustatud välisõhusaaste vähendamise meetmete rakendamine, sh ühistranspordi ja alternatiivsete liiklusvahendite kasutamise soodustamine ning liiklu- se ohjamine (sihtgrupp: kohalikud omavalitsused, ettevõtted); 2) Rakendusuuringud keskkonnasõbralikumatele mootorsõidukitele maksude jm soo- dustuste tegemise võimalikkusest ja raskete veoautode ja autorongide teekasutusmak- su kehtestamise otstarbekusest (sihtgrupp: riigiasutused, kohalikud omavalitsused); 3) Rakenduslikud uuringud alternatiivkütuste kasutamise võimalikkusest transpordis (sihtgrupp: transpordiettevõtted, teadusasutused, kohalikud omavalitsused); 4) Transpordis kasutatavate alternatiivkütuste ja alternatiivsete liiklusvahendite kasu-
Pole mõtet jalgratast leiutada: teooriates juba olemas teatud loogilised seosed ja seletused. Pakuvad teaduslikke mõisteid ja definitsioone Aitab formuleerida hüpoteese ja uurimisküsimusi muidu meil ei tekigi selget ideed, mida täpsemalt uurida. Teooriad aitavad meil meie uurimistulemusi seletada ja asetada laiemasse konteksti: mis on seni selles uurimisvaldkonnas tehtud, mis seoseid leitud, jne. Alusuuringud ja rakendusuuringud Vastavalt motiividele laias laastus kahte tüüpi uuringuid: Alusuuringud (basic research) Rakendusuuringud (applied research) BA-tööst eeldatakse pigem alusuuringu tüüpi uurimistööd, kus teooria mängib olulist rolli nii uurimisprobleemi / -küsimuste formuleerimisel, kui ka tulemuste tõlgendamisel Teisalt eeldatakse, et uurimisprobleemid on ühiskondlikult ja poliitiliselt olulised ja
– Aitab formuleerida hüpoteese ja uurimisküsimusi – muidu meil ei tekigi selgelt ideed, mida täpsemalt uurida. – Teooriad aitavad meil meie uurimistulemusi seletada ja asetada laiemasse konteksti: mis on seni selles uurimisvaldkonnas tehtud, mis seoseid leitud, jne. • Teaduslik uurimus, mis ei suhestu varasema teadmisega on kasutu! Teooriate tundmine on siin abiks • Teooria olemasolu BA töös – väga pragmaatiline nõue!!! Alusuuringud ja rakendusuuringud • Vastavalt motiividele laias laastus kahte tüüpi uuringuid: – Alusuuringud (basic research) – eesmärgiks akadeemilise teadmise edendamine, põhinevad teooriatel ja tihti püüavad neid täiustada või edasi arendada – Rakendusuuringud (applied research) – orienteeritud mingi kindla praktilise probleemi lahendamisele või analüüsile, teooria lihtsalt annab mõisteparatuuri ja taustateadmised, teooria osa võib olla ka minimaalne
Loeng 1: Millest tuleneb vajadus aru saada innovatsiooni erinevatest tahkudest ning millised teadusvaldkonnad tegelevad innovatsiooni uurimisega? Innovatsiooni ajendab võime näha seoseid, märgata võimalusi ja neid ära kasutada. Ettevõtted saavutavad innovaatiliste tegude kaudu konkurentsieelise. Innovatsiooni uurimisega tegelevad majandus, sotsioloogia, psühholoogia, poliitika, juhtimine, ajalugu, geograafia, tehnika teadused, IT. Kirjeldage, kuidas innovatsioon annab ettevõtetele konkurentsieelise; tooge näiteid. Konkurentsieelist loovad organisatsioonid, kes suudavad kasutada uut teadmist, tehnoloogilisi oskusi ja kogemusi uuenduste loomiseks oma toodetes ja teenustes ning nende loomise ja kättetoimetamise meetodites. Samuti on konkurentsieelise allikaks peetud suutlikkust pakkuda kiiremat, odavamat, kvaliteetsemat teenust. Southwest Airlines saavutas USA efektiivseima lennufirma positsiooni, kuigi oli konkurentidest palju väiksem...
Eraelu kaitse üheks oluliseks valdkonnaks on isikuandmete kaitse. Riigikohtu halduskolleegium on märkinud, et „eraelu puutumatuse riivena käsitatakse muu hulgas isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist” 38 Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad. Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses ettenähtud piires autonoomsed. Teadus on igasugune metoodiline, süstemaatiline ja kontrollitav tegevus tõe tunnetamiseks, nii alus- kui rakendusuuringud. Vabadus laieneb uurimisprobleemi ja -meetodi valikule. See hõlmab juurdepääsu olemasolevatele andmetele (sh isikuandmetele), dokumentidele jt alusmaterjalidele ning õiguse korraldada eksperimente ja kritiseerida varasemaid uurimistulemusi. 42 Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi Eesti kodaniku vaba tahte vastaselt koguda ega talletada andmeid tema veendumuste kohta. 44 Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni.
Relevantne on naiste kaasamine kohaliku elu arendamisse, naiskalurite ja kalandussektoris hõivatud naiste ühistöö soodustamine, võrgustikku kaasamine ning koolitamine. Keskkonnaseisundi ja kalavarude olukorra parandamiseks on oluline suurendada koostööd kalandusvaldkonda haldavate ministeeriumite vahel. Taastada tuleb kude- ja elupaigad, vajadusel rakendada biomanipulatsiooni ja kalade ettekasvatamist. Oluline on koostöö suurendamine teadlastega ning täiendav teadusseire ja rakendusuuringud. Kalavarude suurema kaitse tagamiseks tuleb rakendada täiendavat kontrolli röövpüüdjate üle ja leida lahenduse röövpüügi vähenemiseks. 6. Kaugpüük 6.1. Püügipiirkonnad Eesti kaugpüügilaevastik on tegev Atlandi ookeanil: Kirde-Atlandil peamiselt Kirde- Atlandi Kalanduskomisjoni (NEAFC) vetes (Barentsi merel) ja Teravmägede piirkonnas; Loode-Atlandil Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (NAFO) vetes.
(1951) auru keskparameetritega koostootmisjaamad. Nendes elektrijaamades kasutati kivi- ja pruunsöe põletamise kogemustele tuginevaid katla konstruktsioone. Katlad olid suutelised töötama ainult osalisel koormusel. Katelde ekspluatatsioon kujunes tsükliliseks küttepindade sagedase tuhasadestustest puhastamise vajaduse tõttu. Sai selgeks, et kivi- ja pruunsöe põletamiseks ettenähtud seadmed ei ole suutelised rahuldavalt töötama põlevkivil. Käivitusid intensiivsed teadus- ja rakendusuuringud, mille tulemusel töötati välja uue põlvkonna tolmpõletustehnoloogiat kasutavad põlevkivikatlad järgnevatele elektrijaamadele. Põlevkivienergeetika uueks arenguetapiks oli aasta 1959, millal käivitati kõrgrõhuseadmed Balti elektrijaamas. Jaam valmis lõplikult 1965.a. Eesti elektrijaam anti käiku aastatel 1969-1973. Põlevkivi tolmküttekatelde konstruktsiooni omapära ja ekspluatatsioonilised raskused on seotud eelkõige põlevkivi koostise ja struktuursete omadustega.
Selliseid uurimusi nim. tüüpilisteks, paljude KI-dega E-deks (large-N design). Kuid on mitmeid psühholoogia valdkondi, kus traditsiooniliste psühholoogiliste, paljude muutujatega ja samal ajal paljude KI-dega eksperimentide läbiviimine on kas peaaegu võimatu, raskendatud, või siis mõttetu. E-te kus tüüpiliselt on vaatluse all vähestelt KI- delt saadud andmed, nimetataksegi samamooodi, E-d vähese arvu KI-dega (small-N). Sagedasemad valdkonnad: psühhofüüsika; rakendusuuringud operantse õppimisega (operant conditioning), eriti käitumise modifitseerimisel (behavior modification ); üksikjuhtumite analüüs (case-studies) kliinilises psühholoogias. Käitumisteraapia-alastes uuringutes kasut. nii A-B skeemi, kui ka A-B-A ja A-B-A-B skeeme. A-B-skeem (kus A on baastasand, ja B on tase pärast mõjutamist) on kõige ebakindlam, kuna uurija (-terapeut)ei saa olla kindel, kas
Info külastajate arvust, geograafilisest jaotumusest, ootustest jne ei anna siiski piisavat infot, et planeerida ala edukat majandamist. Lisaks on vaja ka koormustaluvuse uuringute konkreetseid tulemusi, kuidas rekreatiivne kasutamine mõjutab looduskeskkonda. Seire tulemuste põhjal selgub vajadus sekkumiseks, ent ei selgu mida konkreetselt on vaja teha. Olulise väljundi otsuste langetamiseks, miks ja mida konkreetselt on vaja teha, annavad seirega seotud rakendusuuringud. Rakendusuuringute põhjal saab teha omakorda täpsustusi seire metoodikas. Külastajatepoolne mõju kaitsealale võib olla väga mitmetine: • otsene külastajate poolt põhjustatud erosioon ja mulla degradeerumine; • fauna häirimine, mis olenevalt iseloomust võib lühiajaliselt esile kutsuda fauna käitumismustrite muutusi ning võib mõjutada sigimisedukust. Pikemas perspektiivis võib pidev liigne häirimine põhjustada fauna liigilise koosseisu
..................................... 114ȱ Tõlgendusteȱjaȱkriteeriumideȱvalideerimine........................................... 116ȱ Konsensuseȱvalideerimine......................................................................... 116ȱ Kliinilisteȱindikaatoriteȱtundlikkus,ȱspetsiifilisusȱjaȱprognoosivȱväärtus..... 117ȱ Õendusdiagnoosideȱtäpsuseȱuuringud ................................................... 117ȱ Rakendusuuringud ............................................................................................118ȱ Levimusuuringud ..............................................................................................118ȱ Kokkuvõte ...........................................................................................................119ȱ 6.ȱpeatükkȱȱȱKliinilineȱotsustusȱjaȱõendusdiagnoosidȱõendusjuhtimises .. 122ȱ T
Uuring viidi läbi Riigikantselei tellimusel tarkade otsuste fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel. Projekti algataja ja koostööpartner on Sotsiaalministeerium. Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu autorid: Kerly Espenberg (projektijuht ja analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kadri Lees (analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kati Valma (ekspert-konsultant) Katrin Laur (ekspert-konsultant) Kiira Nauts (ekspert-konsultant) Merle Linno (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine, raporti koostamine) Judit Strömpl (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine) U...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
