Arvutuste tulemused: Massiga 786g tekitatud laine (n=1) sageduseks näitas generaator 47 Hz, keele omavõnkesagedus oli samal ajal 44,37 Hz. (Laine levimiskiirus: 89±0,35 m/s). Massiga 1600g tekitatud laine (n=1) sageduseks näitas generaator 67 Hz, keele omavõnkesagedus oli samal ajal 63,30 Hz. (Laine levimiskiirus: 127±0,50 m/s). Massiga 2368g tekitatud laine (n=1) sageduseks näitas generaator 81 Hz, keele omavõnkesagedus oli samal ajal 77,30 Hz. (Laine levimiskiirus: 155±0,61 m/s). Massiga 3208g tekitatud laine (n=1) sageduseks näitas generaator 87 Hz, keele omavõnkesagedus oli samal ajal 89,63 Hz. (Laine levimiskiirus: 179±0,71 m/s). Massiga 5576g tekitatud laine (n=1) sageduseks näitas generaator 117 Hz, keele omavõnkesagedus oli samal ajal 118,17 Hz. (Laine levimiskiirus: 236±0,93 m/s).
Koostasime mõõtetulemuste põhjal amplituudkarakteristiku tabeli ja graafiku. U välj [mV] U sis [V] 100 3,4 200 5,6 300 8,4 400 10,6 500 12,2 600 13,8 700 14,2 800 14,4 900 14,6 1000 14,6 4. Kontrollisime saadud tulemust lineaarselt kasvava amplituudiga siinussignaali abil. Selleks seadsime generaatori väljundpinge amplituudiks 1Vpp ja sageduseks 1 kHz. Seejärel lülitasime sisse amplituudmodulatsiooni. Moduleerivaks signaaliks valisime lineaarselt kasvava signaali sageduseks 1Hz. Raadiotrakti läbinud signaali kuju järgi on võimalik leida süsteemi amplituudkarakteristikut. Salvestatud ekraanipildi moodul annab meile süsteemi amplituudikarakteristiku. Esitasime saadud graafiku aruandes. 5. Pidime eelmise punkti mõõtetulemuste põhjal määrama amplituudkarakteristiku lineaarse tõusu keskpunkti.
1)joonkiirus (tavaline kiirus v=l/t) 2) nurkkiirus- pöördenurga ja selle sooritamiseks kuluva ajavahemiku jagatis. Nurkkiirus näitab millise nurga võrra pöördub keha ja liikumise kõveruskeskpunkti ühendav raadius ajavahemikus. ME vaatame sellist liikumist, kus keha kiiruse moodul ühtlasel ringjoonelisel liikumisel ei muutu.(ühtlane ringjooneline liikumine). Periood näitab ajavahemikku, mille jooksul läbitakse üks täisring. Sageduseks nim. Tehtavate täisringide arvu. Kiirendus ringliikumisel alati suunatud piki ringjoone muutujat. Alati raadiusega risti. Ringjooneline liikumine on ALATI kiirendusega liikumine. Ringjoonelisel liikumisel kiiruse suuna muutust iseloomustab kiirendus, kannab nimetust kesktõmbekiirendus. Alati suunatud ringjoone keskpunkti. Mida suurem on kesktõmbekiirendus, seda kiiremini kiiruse suund muutub. Mehaanika uurib kehade liikumist, paigalseisu ruumis, liikumise muutumist mõjude tagajärjel
võnkumised ja lained Võnkumistel hälbeks nimetatakse võnkuva keha kaugust tasakaaluasendist. Võnkeperioodiks nimetatakseüheks täisvõnkeks kulunud aega. Sagedust tähistatakse f Hz Võngete arv ühes sekundis nimetatakse sageduseks. Välgu maasselöömise ja mürina vahel oli kolm sekundit.Välk lõi maasse umbes 1000 meetri kaugusel. Helisagedusest 23Hz , 230Hz , 2300Hz , 3200Hz, on inimkõrvale kuuldavad kõik neli helisagedust. Sundvõnkumise sageduse määrab välise jõu muutumise sagedus. Heli tugevus oleneb heliamplituudist. Võnke amplituudiks nimetatakse võnkuva keha suurim kaugus tasakaaluasendist. Ristlaine tunnuseks on, et aineosakesed võnkuvad risti laine levimissuunale.
Täisvõnge pendli liikumine ühest amplituudasendist teise ja tagasi. Võnkeperiood ehk periood täisvõnke sooritamiseks kulunud aeg. Tähis: T Mõõtühik: 1 s sekund Võnkeperioodi mõõtmine Sagedus Täisvõngete arv, mida pendel sooritab ühe sekundi jooksul ka iseloomustab võnkumist Sageduseks nimetatakse võnkeperioodi pöördväärtust. Tähis: f Mõõtühik: 1 Hz herts Heinrich Rudolf Herz 1857 1894 Saksa füüsik Uuris põhiliselt võnkumisi ja tõestas elektromagnetlainete olemasolu. Kaasaegse raadiotehnika rajaja. Tema auks on nimetatud sageduse mõõtühik. Võnkeperiood Sagedus
võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga. Keha ujub, kui üleslükkejõud on arvuliselt võrdne raskusjõuga. Ujumisel on osa kehast vedelikust väljas. Võnkumine ja heli Võnkumine on liikumine, mis kordub kindla ajavahemiku järel. Amplituudiks nimetatakse võnkuva keha amplituudasendi kaugust tasakaaluasendist. Võnkeperioodiks nimetatakse ajavahemikku, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks. Tähis: T Mõõtühik: s Sageduseks nimetatakse võnkeperioodi pöördväärtust f = 1 / T. Sagedus näitab võngete arvu ühes sekundis. Mõõtühik: 1Hz Valem: f = 1 / T Heliks nimetatakse keskkonnas levivat võnkumist. Heli levimise kiirus õhus on 340 m/s. Heli kiirus õhus sõltub õhu temperatuurist, õhuniiskusest ja õhurõhust. Mida suurem on heliallika võnkesagedus, seda kõrgemat heli see tekitab.
com/watch?v=niXM2x9rqgk&t=568s SUUR TÄNU KUULAMAST ! Keskmine eluiga tsüstilise fibroosi haigetel on algusaegade maksimumist (16 ea) tõusnud tänu laboratoorsete meetodite kättesaadavusele ning ravivõimalustele 37 (ja üle) eluaastani. Euroopa päritoluga meeste hulgas on see kõige sagedamini esinev autosomaalne retsessiivne haigus. Umbes iga 22 europiidse päritoluga inimene kannab ühte CF põhjustavat geenivarianti. Eestis hinnatakse tsüstilise fibroosi sageduseks umbes 1:4500 kuni 1:8000 elussünni kohta. (maailmas 1:2000) Prantsusmaal kasutatakse tsüstilise fibroosi diagnoosimiseks ka nina epiteeli elektrolüütide tasakaalu mõõtmist. Diagnoosimisel võidakse lisaks haigusloole läbi viia ka mitmeid diagnostilisi meetmeid ja teste: kopsuröntgen, kopsuvõimekuse testid, maksaensüümide taseme määramine, väljaheidete analüüs (ensüümide tuvastamiseks) Hetkel on teada 1546 mutatsiooni (Eestis on leitud 16 erinevat
Vahelduvvool kui laengu-kandjate võnkumine Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub. Tavaliselt muutub seejuures ka voolu suund. Vahelduvvool muudab oma suunda sujuvalt lainetena. Perioodiks nimetatakse ajavahemikku, mille jooksul sool teeb läbi kõik oma muutused. Perioodi mõõdetakse sekundites. [T] = 1s Muutuste arvu ühes sekundis nimetatakse sageduseks. Voolutugevuse perioodiliste muutuste sageudseks (f) on Euroopa riikides valitud 50 hertsi. Seega saab arvutada valemiga kaudu perioodi. T= 20 ms See tähendab, et voolutugevuse mistahes väärtus kordub iga 20 ms tagant. Voolutugevuse hetkväärtuseks nimetatakse voolutugevuse väärtust antud ajahetkel. [i] = A (amper) Voolutugevuse hetkväärtus jaguneb positiivseteks ja negatiivseteks. 1) Voolutugevuse positiivsed hetkväärtused tähendavad laengukandjate liikumist valitud suunas
raadiusega. Kiirendus on kiirusvektori muudu ja selleks kulunud ajavahemiku jagatis. Ringjoonelisel liikumisel esineb (suunamuutustest tingitud) kiirendus ka siis, kui kiiruse arvväärtus ei muutu. Kesktõmbekiirenduseks (ak) nimetatakse suunamuutusest tingitud kiirendust, kuna ta on suunatud alati keha trajektoori kõveruskeskpunkti poole, kiirusvektoriga risti. Ringliikumise perioodiks (T, s) nimetatakse ajavahemikku, mille jooksul läbitakse üks täisring. Ringliikumise sageduseks (f; Hz) nimetatakse ajaühikus tehtavate täisringide arvu. = l/r = /t = v/r ak = v²/r = ²r t = / T = 2/ f = /2 = 1/T pöördenurk (rad) l kaarepikkus r raadius nurkkiirus (rad/s) t aeg (s) v joonkiirus, keha kiirus (m/s) ak kesktõmbekiirendus T periood (s) f sagedus (Hz)
ringjooneliselt liikuva keha nurkkiiruseks (oomega) nimetatakse kehani tõmmatud raadiuse pöördenurga ja nurga moodustamiseks kulunud aja suhet: , kus on nurkkiirus (rad/s); on pöördenurk (radiaanides) ja t on aeg (s). t l R Nurkkiiruse ja joonkiiruse vaheline seos: v R . Ringliikumise perioodiks t t T nimetatakse ühe täisringi sooritamiseks kulunud aega. Ringliikumise sageduseks f nimetatakse täisringide arvu ajaühikuks. Sageduse ja perioodi vaheline seos: 1 1 f ; T , kus T on periood (s), ja f on sagedus (pööret/s). Sageduse seos T f 2 nurkkiirusega: 2f . t T 1. Voolumõõtja ketas tegi 2 minutiga 40 pööret. Arvuta pöörelemisperiood ja sagedus! 2. Arvuta kella tunni-, minuti- ja sekundiosuti liikumise perioodid, sagedused ja nurkkiirused. 3
tõmmatud raadiuse pöördenurga ja nurga moodustamiseks kulunud aja suhet: , kus on nurkkiirus (rad/s); on pöördenurk (radiaanides) ja t on aeg (s). t l R Nurkkiiruse ja joonkiiruse vaheline seos: v R . Ringliikumise perioodiks t t T nimetatakse ühe täisringi sooritamiseks kulunud aega. Ringliikumise sageduseks f nimetatakse täisringide arvu ajaühikuks. Sageduse ja perioodi vaheline seos: 1 1 f ; T , kus T on periood (s), ja f on sagedus (pööret/s). Sageduse seos T f 2 nurkkiirusega: 2f . t T 1. Voolumõõtja ketas tegi 2 minutiga 40 pööret. Arvuta pöörelemisperiood ja sagedus! 2. Arvuta kella tunni-, minuti- ja sekundiosuti liikumise perioodid, sagedused ja nurkkiirused. 3
RF segaja on illegaalne seade. 4. Praktiline töö 4.1 Ainetöös kasutatud skeem Joonis 1 – RF segaja skeem 4.2 Töös kasutatud komponendid ja nende suurused R1 = 10kΩ R2 = 2,2kΩ R3 = 100Ω 5 C1 = 47uF/50V C2 = 2,2nF C3 = 10pF C4 =4 - 30pF C5 =12pF Q= BC547B L= 0,127μ L=(D/10)2*n2/(4,5*D+10*l) ; D=1cm ;n=5 ; l=1cm Sisend pingeks kasutati 5V. Sellest lähtudes mõõdeti sageduseks 120MHz. Esialgsel joonisel puudub komponent C5, mis lisati töö käigus, et tagada skeemi töötamine. 4.3 Spice’i tulemused 4.3.1 Spice’i skeem Antud skeemile on lisatud kondensaator C5. Kõik mõõtmistulemused on sooritatud kollektori pealt mõõtes. 6 Joonis 2 – SPICE mudeli skeem Joonis 3 – SPICE tulemuse 7 Joonis 4 – Amplituudi mõõtmine SPICE’ist
Nurkkiiruse seos joonkiirusega: v = ωr 6. Mida nimetatakse ringliikumise perioodiks? Tähis, mõõtühik. Ringliikumise perioodiks T nimetatakse ühe täisringi sooritamiseks kulunud aega. Tähis- T Mõõtühik- s 7. Ringliikumise sagedus. Tähis, mõõtühik, seos perioodiga. Ringliikumise sageduseks f nimetatakse täisringide arvu ajaühikuks. Tähis- f Mõõtühik- pööret/s 1 1 f ; T T f 8. Kesktõmbekiirendus, vektori suund. Miks selline kiirendus olemas on? Valemid, seletused, mõõtühikud. Kesktõmbekiirendus (normaalkiirendus) väljendab ringliikumisel
vnkuva punkti vahel. harmooniline vnkumine - kik vnkumised mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni abil. 2) nurkkiirus - kiirus, mis nitab nurga muutumist mingi aja jooksul. w=f/t w - nurkkiirus | f - prdenurk.| t -. aeg joonekiirus - on ringiliikumisel lbitud teepikkuse ja liikumisaja suhe. V=l/t | v- joonkiirus|l-teepikkus|t-aeg radiaan - on selline kesknurk, mis vastab ringjoone kaarele, mille pikkus on vrdne selle ringjoone raadiusega. sagedus - sageduseks nim vnkeperioodi prdvrtus, nitab hes sekundis tehtud tisvngete arvu. f=1/T f=sagedus ja T-tisvnge kesktmbekiirendus - kiirendus, mis on suunatud keha keskpunkti poole a=v(ruut) r jumoment - ju ja ju la korrutis M=f*l l-julg, f- jud, M-jumoment impulsimoment - punktmassi prlemishul L=mvr=pr Suletud ssteemi kogu impulss on kehade igasugused vastastikmjul jv. resonants - nim keha vnkeamplituudi jrssku kasvu oma vnkesageduse kokku langemisel vlise vnkesagedusega. Sdurid sillal.
14xDiameeter x spindlipöörded/1000 Spindlipöörded n=1000 x V/3.14 x D Lõikesügavus t= D-d / 2 Töö kirjeldus Esiteks saagisime metall latist 132mm pikkuse tooriku läbimõõduga 25mm,kasutades lintsaagi. Paigaldasime tooriku pingile ning kinnitasime tera terahoidjasse. Seadsime treipingi tooriku töötlemiseks valmis,kasutades valemeid,mida sisestasime läbi klaviatuuri ja ekraani ning panime spindli pöörete sageduseks 1000p/min,vabastasime teljed, võtsime maha automaatjuhtimise. Alustasime treimist otspindade töötlemisega.Kõigepealt võtsime maha ühelt poolt 1mm,et olla kindel,et valmistame õigepikkuses sõrm. Pärast otspinna töötlemist oli tooriku pikkus 131mm. Peale seda alustasime koorivtöötlemisega . Treisime esimese astme,mille pikkuseks oli 15mm ja läbimõõduks 10mm. Teise astme treisime pikkusega 41mm ja läbimõõduga 16mm
PÜSIV INTERFERENTSPILT tekib, siis kui vaadeldavasse piirkonda jõudnud lained on KOHERENTSED st laine allikate võnkesagedused on võrdsed ja käiguvahe ei muutu (siia käib see kahe laine joonis)>>>>> RESONANTS saab esineda, kui vastastikmõjus olevatest kehadest koosnevale süsteemile, milles esineb omasagedus, mõjub perioodiliselt muutuv välisjõud RESONANTS sundvõnkumiste amplituudi järsk kasv omavõnkesageduste lähedases piirkonnas ja seda sagedust nim resonants sageduseks, mis on madalam, kui omavõnkesagedus RISTLAINES võnguvad osakesed lainelevimissuunaga risti (levivad tahketes kehades ja vedelike pinnal) SAGEDUS võngete arv ajaühikus, tähis f, ühik Hz on võrdeline võnkeperioodiga f=1/T SUMBUVVÕNKUMINE on kahaneva amplituudiga võnkumine, periood pikeneb http://www.abiks.pri.ee
Vahelduvvool-elektrivool, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub. Reeglina muutub ka suund. perioodiliseks sageduseks f. Hetkväärtus-voolutugevuse väärtus antud ajahetkel. Tähis i. Amplituudväärtus-voolutugevuse max võimalik väärtus(Im). Harmooniline funkt-pendli võnkumise kirjeldamine.sin või cos. Koosinusfunk-alustame mõõtmist hetkel, millal voolutugevus on max. i=im, i=imcos Wt. Siinusfunk-mõõtmine algab kui i=0.Wt nim sin v cos faasiks. Faas näitab, millises seisundis võnkuv süsteem parajasti on. Ringsagedus-näitab ajaühikus läbivat faasinurka radiaanides.radiaane on alati 2pii korda
14xDiameeter x spindlipöörded 1000 Spindlipöörded n= 1000 x V 3.14 x D Lõikesügavus t= D-d / 2 Töö kirjeldus · Saagisime lintsaega 25mm läbimõõduga võlli tooriku pikkusega 142mm · Paigutasime tooriku treipinki ning asetasime terahoidjasse tera. · Seadsime treipingi võlli töötlemiseks valmis ning panime spindli pöörete sageduseks 800p/min · Alustasime treimist otspindade töötlemisega. Pärast töötlemist oli tooriku pikkus 140 mm , edasi alustasime esimese astme treimist : pikkuseks 14mm ning läbimõõduks 22mm. Järgmisena võtsime järgmise astme pikkusega 25mm ja läbimõõduga 19mm.Kolmanda astme pikkuseks oli 14mm ja läbimõõt 16mm. Seejärel alustasime siluvtöötlemist kõigile kolmele astmele: spindlipööreteks panime 1200 p/min. Järgmisena treisime astme otsadesse
1. Mis on pöördepunkt? Nurk, mille võrra pöördub ringliikumisel keha asukohta ja trajektoori kõveruspunkti ühendatav raadius, nim. pöördenurgaks 2. Defineeri 1 radiaan Ühele täisringile vastab pöördenurk 2 rad, seega 1 rad=360 /2 57. Kasutades sellist defineeritud nurgühikut, kehtib pöördenurga ja kaarepikkuse vahel lihtne seos 3. Mis on periood ja mis on sagedus? Perioodiks nim. ajavahemiku, mille jooksul läbitake üks täisring. (T) Sageduseks nimetatakse ajaühikus tehtavate täisringide arvu. (f) 4. Mis vahe on nurkkiirusel ja joonkiirusel? Nurkkiirus on võrdne ajaühikus sooritatava pöördenurgaga ( -oomega). Ühtlaseks ringjoonliseks liikumiseks nim. teepikkuse ja aja jagatist mitte lihtsalt kiiruseks vaid joonkiiruseks 6. Mis on kekstõmbekiirendus? Tee joonis Suunamuutusest tingitud kiirendus on suunatud alati keha trajektoori kõveruskeskpunkti poole ja on kiirendusvektoriga risti. 7
1. Mis on pöördepunkt? Nurk, mille võrra pöördub ringliikumisel keha asukohta ja trajektoori kõveruspunkti ühendatav raadius, nim. pöördenurgaks 2. Defineeri 1 radiaan Ühele täisringile vastab pöördenurk 2 rad, seega 1 rad=360 /2 57. Kasutades sellist defineeritud nurgühikut, kehtib pöördenurga ja kaarepikkuse vahel lihtne seos 3. Mis on periood ja mis on sagedus? Perioodiks nim. ajavahemiku, mille jooksul läbitake üks täisring. (T) Sageduseks nimetatakse ajaühikus tehtavate täisringide arvu. (f) 4. Mis vahe on nurkkiirusel ja joonkiirusel? Nurkkiirus on võrdne ajaühikus sooritatava pöördenurgaga ( -oomega). Ühtlaseks ringjoonliseks liikumiseks nim. teepikkuse ja aja jagatist mitte lihtsalt kiiruseks vaid joonkiiruseks 6. Mis on kekstõmbekiirendus? Tee joonis Suunamuutusest tingitud kiirendus on suunatud alati keha trajektoori kõveruskeskpunkti poole ja on kiirendusvektoriga risti. 7
1. Mis on pöördepunkt? Nurk, mille võrra pöördub ringliikumisel keha asukohta ja trajektoori kõveruspunkti ühendatav raadius, nim. pöördenurgaks 2. Defineeri 1 radiaan Ühele täisringile vastab pöördenurk 2 rad, seega 1 rad=360 /2 57. Kasutades sellist defineeritud nurgühikut, kehtib pöördenurga ja kaarepikkuse vahel lihtne seos 3. Mis on periood ja mis on sagedus? Perioodiks nim. ajavahemiku, mille jooksul läbitake üks täisring. (T) Sageduseks nimetatakse ajaühikus tehtavate täisringide arvu. (f) 4. Mis vahe on nurkkiirusel ja joonkiirusel? Nurkkiirus on võrdne ajaühikus sooritatava pöördenurgaga ( -oomega). Ühtlaseks ringjoonliseks liikumiseks nim. teepikkuse ja aja jagatist mitte lihtsalt kiiruseks vaid joonkiiruseks 6. Mis on kekstõmbekiirendus? Tee joonis Suunamuutusest tingitud kiirendus on suunatud alati keha trajektoori kõveruskeskpunkti poole ja on kiirendusvektoriga risti. 7
tugevusega peab mõjuma koele, et tekiks erutus. 25. Erutuslaine levik ja sünapsi talitlus. Erutuvad neuronid ja sünaps (erutav mediaator postsünaptilise membraani depolarisatsioon - erutuspotentsiaali teke) Pidurdavad neuronid ja sünaps ( pidurdav mediaator postsünaptilise membraani hüperpolarisatsioon pidurduspotentsiaali teke) 26. Erutuse muutumine erutuslaine levimisel. Labiilsus, parabioos. Optimaalseks ärrituse tugevuseks või sageduseks nimetatakse sellist ärrituse tugevust või sagedust, mis kutsub esile koe maksimaalse vastusreaktsiooni Pessimaalseks ärrituse tugevuseks või sageduseks nimetatakse sellist ärrituse optimumist tugevamat või sagedamat ärritust, mis kutsub esile vastusreaktsiooni nõrgenemise Labiilsus on: · Maksimaalne sagedus, millele kude on võimeline vastama erutusega ärrituse rütmi transformeerimata 1 sekundi jooksul
tiirleb ümber palava pudru). Pöördenurgaks nim. nurka, mille r muutub mingi aja jooksul (Rad). (360º=2piirad,l=R). Nurkkiirus näitab kui suur pöördenurk läbitakse ühes ajaühikus (W=l/t= l/rt=v/r ; w- nurkkiirus rad/s). Joonkiirus on ringliikumisel läbitud teepikkuse ja liikumisaja suhe(v=l/t , (m/s)). Ringliikumise perioodiks nim ajavahemikku, mille jooksul läbitakse 1 täisring(T;T=2pii/w). Ringliikumise periood on seotud nurkkiirusega. Ringliikumise sageduseks nim ajaühikus tehtavate täisringide arvu(f), on seotud nurkkiirusega(w=2piif e f=w/2pii; 1Hz=1/s). Periood ja sagedus on teineteise pöördarvud(f=1/T). ringliikumise kiirendus- kiiruse suund muutub ringliikumisel pidevalt, ning kui see muutub, muutub ka kiirusvektor. Kui aga kiirusvektor muutub, on tegemist kiirendusega. Kiirendus esineb ka siis, kui kiiruse arvväärtus ei muutu. Kesktõmbekiirendus- suunamuutusest tingitud kiirendus on suunatud alati keha traj
3. Lenzi reegel on reegel induktsioonivoolu suuna määramiseks. 4. Vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub. 5. Ajavahemikku, mille vältel muutuv suurus teeb ühekordselt läbi kõik oma muutused, nimetatakse perioodiks, mida tähistatakse tähega T ja mõõdetakse sekundites. Perioodide arvu sekundis ehk perioodi pöördväärtust nimetatakse vahelduvvoolu sageduseks ja tähistatakse tähega f. Sageduse mõõtühikuks on herts (Hz) saksa füüsiku Heinrich Hertzi (1857-1894) auks. f=1/T f- sagedus hertsides (Hz) T- periood sekundites (s) 6. Vahelduvvooluga töötavad elektriseadmed ehk elektrienergia tarvitid on omavahel ühendatud rööbiti. 7. Faasijuhe on maandamata juhe ehk siis plussjuhe. Pinge faasijuhtme ja nulljuhtme vahel on meie kodudes 220 V. Nulljuhe on maandatud juhe ehk siis nulljuhe. Pinge nulljuhtme ja Maa
Spindlipöörded n= 1000 x V 3.14 x D Lõikesügavus t= D-d / 2 Töö kirjeldus Esiteks saagisime metall latist 142mm pikkuse tooriku läbimõõduga 25mm,kasutades lintsaagi. Paigaldasime tooriku pingile ning kinnitasime tera terahoidjasse. Seadsime treipingi tooriku töötlemiseks valmis,kasutades valemeid,mida sisestasime läbi klaviatuuri ja ekraani ning panime spindli pöörete sageduseks 1000p/min,vabastasime teljed, võtsime maha automaatjuhtimise. Alustasime treimist otspindade töötlemisega.Kõigepealt võtsime maha ühelt poolt 1mm,et olla kindel,et valmistame õigepikkuses võlli. Pärast otspinna töötlemist oli tooriku pikkus 141mm. Peale seda alustasime koorivtöötlemisega . Treisime esimese astme,mille pikkuseks oli 14mm ja läbimõõduks 22mm. Teise astme treisime pikkusega 25mm ja läbimõõduga 19mm
4. Selgita mõistet sumbuv võnkumine. Miks on looduses esinevad võnkumised sumbuvad? 4.Sumbuv võnkumine- kui süsteemi energiavaru lõppemisel lakkab võnkumine. Sest looduses on hõõrdumine. 5. Millised füüsikalised suurused võnkumist iseloomustavad ? 5. Võnkeperiood, sagedus. *6. Mida nim. võnkeperioodiks, mis ühikud, mis valem ? 6. Võnkeperiood ajavahenik, mille jookdul läbitakse üks täisvõnge või täisring. T ja sekund. T=t/N *7. Mida nim. sageduseks, mis ühikud, mis valem ? 7. Sagedus mitu täisvõnget või täisringi tehakase 1sek jooksul. f ja herts. f=N/t 8. Mille poolest erinevad võnkeamplituud ja hälve ? selgita. 8. Võnkeamplituud on max. hälve, hälve on võnkuva keha kaugus. Hälve on pidevalt muutuv suurus. 9. mida nim. resonantsiks ? kuidas tekib, kus kasutame ? 9. Resonants- võnkeamplituudi järsku kasvamist perioodilise välismõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega
Potentsiaalseks energiaks nimetatakse energiat, mida kehad omavad nendevahelise vastastikuse mõju tõttu. Energiat, mis kehal on tema liikumise tõttu, nimetatakse kineetiliseks energiaks. Kesknurga (fii ), mille võrra pöördub ringjoonel liikuvat keha ja ringjoone keskpunkti ühendav raadius ( r ), nimetatakse raadiuse pöördenurgaks. Ringliikumise perioodiks T nimetatakse ühe täisringiks sooritamiseks kulunud aega. Keha poolt ühes ajaühikus sooritatud täisringide arvu nimetatakse sageduseks f. Jõudu, mis põhjustab kesktõmbe kiirenduse, nimetatakse kesktõmbejõuks ( F ) ning ta on samuti suunatud ringjoone keskpunkti poole. VALEMID: v=s/t A = F s cos v=vo+at a =( v - vo) / t A = Fs GMm/r2=ma G*M/r2=v2/r v = vo + at N = A/t g = (v - vo)/ t Ep = mgh 2 s = vot + at /2 Ek = mv2/2 F = ma Ep + Ek = const.
2. Mis on vahelduvvoolu hetkväärtus? Muutuva suuruse väärtus mingil hetkel kannab nimetust hetkväärtus. 3. Mis on vahelduvvoolu maksimaalväärtus (amplituud)? Maksimaalne hetkväärtus ehk väärtus kohal 90 kraadi. 4. Mis on vahelduvvoolu periood? Täispööre/-võnge. Aeg sinosoidi ühe täisvõnke tegemiseks. 5. Mis on vahelduvvoolu sagedus ? Perioodide arvu sekundis ehk perioodi pöördväärtust nimetatakse vahelduvvoolu sageduseks 6. Mis on vahelduvvoolu nurksagedus? Juhtmekeeru pöörlemissagedus.
deformatsiooniga. Kui keha kuju ja ruumala ei taastu on tegemist plastilise deformatsiooniga. Võnkliikumine ehk liikumine, mis kordub kindla ajavahemiku järel Amplituudiasend pendli asend, kus koormis pöördub tagasi Tasakaaluasend pendli asend, kus koormis püsib paigal Amplituud pendli amplituudiasendi kaugus tasakaaluasendist Võhkeperioodiks ajavahemik, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks. Perioodi tähistatakse tähega T Perioodi mõõtühik on 1 s Sageduseks nimetatakse võnkeperioodi pöördväärtust. f = 1/T Võnkesagedust tähistatakse tähega f Sageduse ühik on 1 Hz Sageduse määramise viisid: 1. Lugeda ära võngete arv ajavahemikus ja saadud tulemus jagada ajavahemiku kestusega. 2. Mõõta pendli võnkeperiood ja arvutada selle pöördväärtus. Hõõrdejõud ehk jõud, mis tekib ühe keha liikumisel mööda teise keha pinda ja on suunatud liikumisele vastupidiselt Hõõrdejõudu põhjustab:
sisejõudude toimel. Suundvõnkumiseks nim perioodiliselt muutuvate välisjõudude mõjul toimuvaid võnkumisi. Harmooniliseks võnkumiseks nim siinuseliselt või koosinuseliselt toimuvaid füüsikalise suuruse perioodilisi muutusi ajas. Iseloomustavad suurused: 1)periood T ajavahemikku T, mille järel keha liikumine täielikult kordub nim võnkumise perioodiks 1s Matemaatilise pendli korral: T=2 Vedrupendli korral: T=2 2)Sagedus f Sageduseks f nim võngete arvu ajaühikushik 1Hz 3)Ringisagedus Ringisagedus nim keha võngete arvu 2 sekundi jooksul =2f ühik: 4)Faas Faasiks nim siinuse või koosinuse märgi järel olevat suurust = t ühik: 1rad 5)Hälve x on kaugus tasakaalu asendist. ühik on 1m 6)Amplituud on max kaugus tasakaaluasendist, st max hälve. Ühik 1m Võnkeamplituudi järsku kasvamist perioodilise välismõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega nim resonantsiks.
Lainepikkuseks nimetatakse vahemaad kahe laineharja vahel. Raadiolained on elektromagnetlainetest kõige suurema lainepikkusega: see võib ulatuda tuhandetest meetritest mõne sentimeetrini. Vastavalt sellele jaotatakse raadiolained pikk-, kesk-, lühi- ja ultralühilaineteks. Lainepikkust tähistatakse kreeka tähega (lambda) ja seda mõõdetakse meetrites, sentimeetrites voi millimeetrites. Lisaks lainepikkusele iseloomustatakse laineid nende sagedusega. Sageduseks nimetatakse laine võngete arvu sekundis. Sageduse mõõtühikuks on herts (Hz). Sagedusel 1 Hz teeb laine ühe võnke sekundis. 1 Hz = 1 võnge/s. Elektromagnetlainete lainepikkus ja sagedus on omavahel seotud: kindlale lainepikkusele vastab alati kindel sagedus. Lainepikkus ja sagedus on pöördvõrdelises seoses. (Ruut 2006: 14-15) Lisades on välja toodud elektromagnetlainete spekter (lisa 1), lainealade liigitus (lisa 2) ning erinevate raadiolainete kasutusvaldkonnad (lisa 3).
helidest. Kui need helid kõlavad üheaegselt, saame kõnelda mürast. 4. Missugused suurused iseloomustavad helivälja füüsikalist olukorda? Helivälja füüsikalist olukorda iseloomustatakse heli-rõhu (Lp) ja võnkesagedusega. Hääle lainetega kandub edasi teatav impulss, mistõttu nad avaldavad eesolevatele takistustele teatud rõhku. Helivõngete (perioodide) hulka ajaühikus nimetatakse võnkeliikumise sageduseks. 5. Mis on helineeldumistegur?Millest helineeldumistegur sõltub? Teatud helivõimsuse langemisel mingile pinnale ruumis peegeldub osa sellest tagasi. Ülejäänud siseneb pinna materjalisse ja läheb ruumist kaduma. Neeldunud helivõimsuse suhet pinnale langenud helivõimsusse nimetatakse helineeldumisteguriks (). Helineeldumisteguri väärtused sõltuvad helisagedusest ning on 0 (täielik peegeldus) ja 1 (täielik neeldumine) vahel. 6
v.;Im-voolutg max väärtus; Um- pinge -//-; f-sag(Hz); t-aeg) 6. Teatud põhjustel(võimsus) ei ole vah.voolu korral mõtekas kas. amplituud väärtusi. Seetõttu võeti kasutusele nn efektiivväärtused vah.voolu korral. Ka kõik vah.voolu mõõteriistad mõõdavad ef.väärtusi. U=Umax/2; I=Imax/2 (U-pinge ef.väärtus; Umax-pinge amplituud; I-v.tug ef.väärtus; Imax-v.tug. amplituud) 7. Standardvoolu saab iseloomustada hetkväärtusega. Standardvooluringis on el.voolu sageduseks 50Hz. Piltlikult tähendab see, et 50 korda sekundis on majapidamisvool +220V, 50x sek -220V ja 50x sek see vool üldse puudub. 8.Aktiivtakistus- selle all mõeldakse samasugust takistust, mis on kehal ka alalisvoolu korral. Tähis: R(oom) I=U/R 9.Mahtuvustakistus- mahtuvus on nt kondensaatoritel. Kui alalisvoolu korral asetada kondensaator vooluringi, siis vool teda ei läbi. Tähis: Xc. Valem: Xc=1/2fc 10. Pooli juhtmete takistus ei sõltu voolu liigist, seega peab vah
rannajoonest, merepõhja iseloomust (sh. lainete ja rannajoone ning merepõhja vastasmõjust), lainetevahelisest energiavahetusest, hoovustest, stratifikatsioonist (suhteliselt vähe) 6. Lainepikkus, sagedus, periood ja levimiskiirus Lainepikkus näitab vähimat kaugust kahe samas võnkefaasis oleva väljapunkti vahel. Näiteks kaugust kahe naabermaksimumi vahel. Lainepikkus mõõtühikuks 1 m. Laine sageduseks nimetatakse ühes sekundis sooritatud täisvõngete arvu. Sageduse mõõtühikuks 1 Hz = 1 s-1 Laineperiood- aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. Tähis : T Levimiskiirus-näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. Tähis : v 7. Lainete liigid (üldised) a) Ristlained-lained, kus võnkumine toimub levimissuunaga risti.
nimetatakse amplituudiasendiks. · Pendli asendit, kus koormis püsib paigal, nimetatakse tasakaaluasendiks. · Pendli amplituudiasendi kaugust tasakaaluasendist nimetatakse amplituudiks. · Täisvõnkeks nimetatakse pendli liikumist ühest amplituudiasendist teise ja tagasi. Võhkeperioodiks nimetatakse ajavahemikku, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks. · Perioodi tähistatakse tähega T. · Perioodi mõõtühik on 1 s. Sageduseks nimetatakse võnkeperioodi pöördväärtust. · Võnkesagedust tähistatakse tähega .. · Sageduse ühik on 1 Hz. = 1/T - võnkesagedus T - võnkeperiood Sagedust saab määrata kahel viisil: 1. lugeda ära võngete arv ajavahemikus ja saadud tulemus jagada ajavahemiku kestusega. 2. mõõta pendli võnkeperiood ja arvutada selle pöördväärtus Gravitatsioonijõud
kehani tõmmatud raadiuse pöördenurga ja nurga moodustamiseks kulunud aja suhet: = , kus on nurkkiirus (rad/s); on pöördenurk (radiaanides) ja t t on aeg (s). l R Nurkkiiruse ja joonkiiruse vaheline seos: v = = = R . t t Ringliikumise perioodiks T nimetatakse ühe täisringi sooritamiseks kulunud aega. Ringliikumise sageduseks f nimetatakse täisringide arvu ajaühikuks. 1 1 Sageduse ja perioodi vaheline seos: f = ; T= , kus T on periood (s), ja f on T f sagedus (pööret/s). 1. Voolumõõtja ketas tegi 2 minutiga 40 pööret. Arvuta pöörelemisperiood ja sagedus! 2. Arvuta kella tunni-, minuti- ja sekundiosuti liikumise perioodid, sagedused ja nurkkiirused. 3
Hemokromatoos Hemokromatoos on pärilik või omandatud raua ainevahetushäire, mis avaldub raua ladestumises organismis selle liiga suure sisalduse tõttu. Hemokromatoos on sagedaseim geneetiline haigus USAs: esinemissagedus 1:200-300. Põhjamaades esineb hemokromatoosi 1:400 ja haiguse kandjate sageduseks loetakse paiguti 1:10.Meestel esineb pärilikku hemokromatoosi 5-10 korda sagedamini kui naistel.Tavaliselt avaldub haigus 40.-60. eluaastal, kuid võib ilmneda ka juba lapseeas. Tekkepõhjused ja -mehhanismid Eristatakse pärilikku ehk primaarset ja omandatud ehk sekundaarset hemokromatoosi.Primaarne hemokromatoos on pärilik haigus, mille korral raua imendumine on ebanormaalselt suur. Suured rauakogused kogunevad organismi kudedes ja põhjustavad sidekoelisi muutusi, eriti
toimel Presünaptiline - pidurdus tekib erutavate retseptorite presünaptilisel membraanil, mille kutsuvad esile pidurdavate neurotite sünapsid. 7. Ärrituse tugevus ja tema mõjuaeg et erutus üldse tekiks, peab ärritaja olema piisavalt tugev. Mida tugevam on ärritaja, seda tugevama vastureakstiooni saame. 1. Optimaalseks ärrituse tugevuseks või sageduseks nimetatakse Voolu sellist ärrituse tugevust või sagedust, mis kutsub esile koe maksimaalse tugevu vastusreaktsiooni 2. Pessimaalseks ärrituse tugevuseks või sageduseks nimetatakse sellist ärrituse optimumist tugevamat või sagedamat ärritust, mis kutsub esile vastusreaktsiooni nõrgenemise. 8. Reobaas ehk künnisärritus on voolutugevuse väikseim väärtus, mis kutsub esile erutuse.
uV. Arvutasime taas peegelsageduse: f p=18267,3 kHz ( algsagedus ) + ( 2∗465 ) =19200 kHz Tulemus tuli 19200 kHz ja pinge on 800 uV. Seejärel on meil võimalik arvutada selektiivsus peegelsageduse suhtes: 20 log ( 14 uV ( esialgne800tundlikkuse uV pinge ) ) =35,1 dB Keskmiseks raadiosaatja - ´ja vastuvõtja sageduseks valisime 15679,6 kHz ja signaalipinge on 15,8 uV. Arvutame taas peegelsageduse: f p=15679,6 kHz ( algsagedus ) + ( 2∗465 )=16609,6 kHz Tulemuseks tuli 16609,6 kHz ja pinge on 1000 uV . Seejärel on meil võimalik arvutada selektiivsus peegelsageduse suhtes: 1000uV 20 log ( 15,8 uV ( esialgne tundlikkuse pinge ) ) =36 dB Järeldus Mida madalam sagedus, seda parem selektiivsus.
reflekside koordineerimisel; närvirakkude kaitse kurnatuse eest. 27. PIDURDUSE LIIGID: 1.Pessimaalne pidurdus – tekib peale eelnevat erutust (parabioos) 2. Otsene pidurdus 3.Postsünaptiline – tekib postsünaptilisel membraanil pidurdava mediaatori toimel 4.Presünaptiline – pidurdus tekib erutavate retseptorite presünaptilisel membraanil, mille kutsuvad esile pidurdavate neurotite sünapsid 28. ÄRRITUSE TUGEVUS JA TEMA MÕJUAEG: 1. Optimaalseks ärrituse tugevuseks või sageduseks nimetatakse sellist ärrituse tugevust või sagedust, mis kutsub esile koe maksimaalse vastusreaktsiooni 2. Pessimaalseks ärrituse tugevuseks või sageduseks nimetatakse sellist ärrituse optimumist tugevamat või sagedamat ärritust, mis kutsub esile vastusreaktsiooni nõrgenemise 29. REOBAAS ON voolutugevuse väikseim väärtus, mis kutsub esile erutuse. 30. KRONAKSIA: Kronaksia on väikseim aeg, mille vältel elektrivool, võrdne
Amplituud: Vpp = 1,187 V ± 0,064 V Täitesignaali periood: T = 600 µs ± 0,060 µs Viie purske kestus: 8,36 ms ± 0,0006 ms Ühe purske kestus: 1,672 ms 5. Genereerisime siinuseline kõigusagedussignaal (Sweep): sageduse muutus piirides fg = 1600 Hz ... 3600 Hz sageduse muutumise periood T = 240 ms lineaarne sageduse muutumine 6. Genereerisime sinx/x- tüüpi signaal. Selleks valisime Arbitrary menüüst signaalikujuks SINC. Seadsime signaali sageduseks fg = 600 Hz Pinge Urms 0,75 Vrms. ± 0,0075Vrms Signaali mõõdetud väärtused: Signaali efektiivväärtus Urms = 0,764 V ± 0,0383 V Signaali period T = 1,666 ± 0,017 ms Joonis 1. Genereeritud sinx/x-tüüpi signaali skemaatiline joonis 7. Andsime ostsillograafi sisendisse ristkülikimpulsid sagedusega fg = 50 Hz ja pingega ug = 500 mVrms. Määrasime kursorite abil impulsi esikülje kestus tr kahe ajahetke vahena: Joonis 2. Impulsi parameetrite määramine
ee/articles.php?id=13 http://www.healthhype.com/tinea-manuum- hand-fungus-causes-symptoms-pictures- treatment.html KÜÜNESEEN KÜÜNESEEN Küüneseen on väga tavaline haigus, mis moodustab ~50% kõikidest küünte probleemidest. Palju suurema tõenäosusega on kahjustatud varbaküüned. Haiguse sagedus suureneb vanusega, olles täiskasvanutel 2-18,5% (USA uuringu andmed) KÜÜNESEEN Uuringud Inglismaal, Hispaanias ja Soomes näitavad küüneseene sageduseks 3-8%. Lastel esineb küüneseent harva. KÜÜNESEENE TEKITAJAD dermatofüüdid enamus juhtudel (Trichophyton rubrum, Trichophyton interdigitale, Trichophyton mentagrophytes) pärmseened (näit. Candida albicans) hallitusseened (eriti Scopulariopsis brevicaulis) NAKATUMISE PÕHJUSED Haigustekitaja satub küünele kontakti kaudu pindadelt ja nakatunud inimeselt. Soodsateks nakatumise kohtadeks paljajalu jalutamine nn. ühiskondlikes riskikohtades, nagu
Ingmar Juurik Sisukord Mürktaimedest üldiselt Eesti mürktaimed Mõned mürktaimed ja nende iseloomustus Muud mürgid Teised mürgised taimed Mürktaimedest üldiselt Mürktaimi on umbes 10 000 liiki, neid kasvab kõikjal, kõige rohkem lähistroopikas ja troopikas; enamik kuulub õistaimede hulka. Eestis ei ole taimemürgistused eriti sagedased, peamiselt juhtub neid alla 10-aastastel lastel. Eluohtlike ägedate mürgistuste keskmiseks sageduseks arenenud maades loetakse kuni 4 juhtu 1000 elaniku kohta aastas, neist 1-1,5 % on mürgistused taimedega. Eesti ohtlikumad mürktaimed Eesti ohtlikemad mürktaimed on mürk-, surma- ja koeraputk, näsiniin, äiakas ja jugapuu. Vähem mürgised on ussilakk, sookail, mürktulikas, piimalilled, vereurmarohi, metspipar, soovõhk. Ilutaimedest on väga mürgised sinine käoking, sügislill, adoonis, oleander, upsujuur ja piimalill. Mürktaimede seas on ka ravimtaimi, näiteks
Elektrivälja muutumine ühes punktis põhjustab kõigepealt muutuva magnetvälja ja selle magnetvälja muutus kutsub elektromagnetilise induktsiooni teel esile elektrivälja muutumise naaberpunktis 3. Nimeta elektromagnetlainete skaala lainealad nende sageduse kasvamise järjekorras. Raadiolained, mikrolained, infrapunakiirgus, nähtav valgus, ultraviolettkiirgus, röntgenikiirgus ja gammakiirgus. 4. Mida nim elektromagnetlaine sageduseks ja mida perioodiks? Kirj nende nende vaheline seos. Sagedus - ajaühikus toimuvate võngete arv. Periood - Lainepikkuse läbimiseks kuluv aeg Nende kahe suuruse seos tuleneb ühtlase liikumise kiiruse valemist. 5. Kirjelda madal-, raadiosagedusliku ja optilise kiirguse iseloomu. Raadiosageduslikud lained kaasnevad vahelduvvooluga. Võnkumisi tekitab elektrooniline generaator ja vastavaid laineid kiirgab raadioantenn. Madalsageduslained on sisuliselt vahelduvvool
järel. Pendli amplituudasendiks nimetatakse pendli asendit, kus koormis pöördub tagasi. Tasakaaluasendiks nimetatakse pendli asendit, kus koormis püsib paigal. Amplituudiks nimetatakse amplituudasendi kaugust tasakaaluasendist. Täisvõnkeks nimetatakse pendli liikumist ühest amplituudasendist teise ja tagasi samasse asendisse. Võnkeperioodiks nimetatakse ajavahemikku, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks. Sageduseks nimetatakse täisvõngete arvu, mida pendel sooritab ühe sekundi jooksul. Võnkesagedus=1/võnkeperioodiga Sagedus=T F=1/T Sagedus näitab võngete arvu ühes sekundis. Sagedusühik on 1Hz. Sagedus on üks herts, kui pendel teeb ühe täisvõnke ühe sekundi jooksul 1Hz=1/1s Keha inertsus Keha mass on keha keha inertsust väljendav füüsikaline suurus. Keha inertsuseks nimetatakse keha omadust, millest sõltub tema kiirendus vastasmõjus teiste kehadega.
E = 55,0 V UTA = 15,62 V Ueeltakisti = 3,282 V Reeltakisti = 80 Telefoniliini ja telefoniaparaadi takistuste arvutamist selgitavad skeemid Telefoniliini ja telefoniaparaadi takistuste arvutamise valemite lahenduskäik: >> = RTA =358 ja RL =903 4. Ootetooni nivoo, sagedus ja skitseeritud kuju Ostsillograafiga määrasime ootetooni signaali amplituudi ja perioodi. Nendeks saime Usignaali amplituud = 0,25 V Tsignaali periood = 2,5 ms Kuna f = 1/T, siis sageduseks saime f = 1/0,0025 = 400 Hz 5. Liini suurim lubatav kogutakistus ja telefonijaama abonentkomplekti rakendumisvool Rmagasin = 6200 RTA =358,0 RL =902,6 Liini suurim lubatav kogutakistus: RL max = Rmagasin + RTA + RL RL max = 6200 + 358,0 + 902,6 = 7461 Telefonijaama abonentkomplekti rakendumisvool: Irak = U/ RL max Irak = 55/7461 = 7,37 mA 6. Valimissignaali parameetrid ja skitseeritud kuju Pinge nivood: toru võtmise eel: Utoru hargil = 55 V
±3,97V 5.) Järgnevalt mõõtsime kõrgsagedusvõimendi amplituddkarakteristiku lineaarsust ja viimast iseloomustavat 1dB kompressioonipunkti P1dB. - Ühendsime praktikumitöös kasutatava võimendi sisendisse kõrgsagedusgeneraatori HP8648B ja väljundisse spektrianalüsaatori - Ühendasime mõõdetava võimendi toiteplokiga ning andsime talle toitepinge U=17V - Seadsime generaatori sageduseks f =6MHz ja väljundsignaali nivooks -30dBm. Mõõtsime väljundpinge nivoo ja arvutasime võimendi võimenduse G=30,16dBm. Korpusel olev võimendus oli G=30dBm-i. - Suurendasime võimendi sisendsignaali nivood 3dBm kaupa kuni 0dBm-ini. Iga sisendnivoo juures mõõtsime spektrianalüsaatoriga väljundpinge nivoo. Mõõdetud sisendsignaali ja väljundsignaali nivood. Tabel 3. Sisendsignaali ja väljundsignaalide nivood Sisendsignaali nivoo [dBm] Väljundpinge nivoo [dBm]
· Otsene pidurdus: 1) Postsünaptiline tekib postsünaptilisel membraanil pidurdava mediaatori toimel 2) Presünaptiline pidurdus tekib erutavate retseptorite presünaptilisel membraanil, mille kutsuvad esile pidurdavate neurotite sünapsid 7. Ärrituse tugevus ja tema mõjuaeg. Latensi aeg aeg erutuse tekkest kuni vastureaktsioonini. Optimaalseks ärrituse tugevuseks või sageduseks nim sellist ärrituse tugevust või sagedust, mis kutsub esile koe maksimaalse vastureaktsiooni. Pessimaalseks ärrituse tugevuseks või sageduseks nim sellist ärrituse optimumist tugevamat või sagedamat ärritust, mis kutsub esile vastureaktsiooni nõrgenemise. Jõu-aja kõver 8. Reobaas on voolutugevuse väikseim väärtus, mis kutsub esile erutuse. (joonisel =
muut ja =tekkinud endainduktsiooni elektromotoorjõud). Induktiivsuse ühik on Henri (H). Kui pool on ühendatud vooluringi nt koos elektripirniga, siis, mida suurem on pooli induktiivsus, seda aeglasemalt pirn põlema hakkab, sest poolis tekib induktsioonvool, mis takistab voolu kasvu. Ferromagnetilisest aines südamikuga saab pooli induktiivsust oluliselt suurendada. 5. Vahelduvvool: Vv on elektriv, mille tugevus ja suund perioodiliselt muutub. Vahelduvvoolu sageduseks Euroopas on 50 Hz. Sellist voolu saame kodus pistikupesadest. Vahelduvvoolu pinget ajahetkel t kirjeldab võrrand u= Umax*sin t. Analoogne on võrrand, mis kirjeldab vahelduvvoolu tugevust ajahetkel t: i=I0*sin t(kehtib kui vooluringis on ainult aktiivtakistus). Vahelduvvoolu nimetatakse harmooniliseks, kuna teda kirjeldab siinusfunktsioon. Vahelduvvoolu puhul räägitakse pinge ja voolutugevuse efektiivväärtustest,
1)gravitatsioonijõud,kuule, tehiskaaslastele maal 2)hõõrdejõud(kurvides sõitvale sõidukile) 3)elastsusjõud(hoorattale, käijale). Kaldkurvides on kesktõmbejõuks hõõrdejõu ja teepinna elastsusjõu summa vektorsumma. Kesktõmbekiirendus a näitab, kui kiiresti kiiruse suund muutub. a ei põhjusta kiiruse suurenemist ega vähenemist vaid näitab suuna muutumise kiirust. Perioodiks T nim ühe ringi läbimise aega, ühik 1s. Sageduseks f nim ajaühikus läbitud ringide või pöörete arvu, ühik SI-süsteemis 1p/s ehk 1s , tehnikas p/min. Sagedus ja periood on pöördvõrelised.. Kiirus v on alati kõverjooneline puutuja suunaline ning näitab ajaühikus läbitud tee (kaare) pikkust. Nurkkiirus (oomega) näitab kui suure nurga läbib raadius ajaühikus. Nurga mõõtühik on SI-süsteemis: 1rad(radiaan). See on raadiuse pikkune kaar või selle vastav nurk. Üks täisring=2 rad=6,28rad.
annaabi.ee 
