159.0 163.8 Kaevandamistasud vastavalt materjalile - lubjakivi: https://www.riigiteataja.ee/akt/109102012011 Keskmine aastane kaevandamise maht 400 Lubjakivi-> tehnoloogiline Keskmine aastane kaevandamise maht - tehnoloogiline kivi 159.0 Kaevandamisõiguse tasu suurenemine aastas, kuni 2035 1.1 Kaevandamisõiguse tasu suurenemine aastas, 2035 kuni 2052 1.05 Aasta Kaevandamistasu, eur/m³ 2015 3.23 2020 5.20 2025 8.38 2030 13.49 2035 21
Frankfurt Hahn x 2040 2200 x x Glasgow Prestwick x 1150 1250 x x Leeds Bradford x x 1200 1255 x London Stansted 2205 2305 2205 2305 2205 2305 2205 2305 Manchester T3 x x 1200 1305 x Milan Bergamo 1110 1255 1110 1255 2035 2220 x Oslo Rygge 1405 1440 2255 2330 x 1445 1520 Stockholm Skavsta 1810 1820 1710 1720 1805 1815 1710 1720 ESMASPÄEV TEISIPÄEV KOLMAPÄEV NELJAPÄEV Tallinnasse suunduvad lennud London Luton 0735 1230 x 0745 1240 x
40.2 1.7 231.8 0 175.8 404.5 2030 400.0 449.4 404.47 853.9 2.1 1.0 Hoolduskulu, eur/h Masinakulu, eur/h Eksplutatsioon, eur/h 0.47 73.5 6.4 0.14 2 39.3 0.28 41.1 4 2035 2040 2045 4.5 5.0 5.5 1.9 2.1 2.3 64.3 71.4 79.2 2035, tuh eur 2040 tuh eur 2045, tuh eur 44.6 49.5 55.0 1.9 2.1 2.3 257.3 285.6 317.0
Island Islandi lipp Islandi vapp Huvitavad faktid Islandi külades ei eksisteeri peaaegu üldse vanusegrupis 2035 olevaid inimesi kõik kolivad Reykjaviki. Külades on siis peamiselt päris noored ja vanainimesed, kes jäävad sinna oma surma ootama. Huvitavad faktid Islandil on keskmiselt 2025 vulkaanipurset sajandis Huvitavad faktid Suurim liustikuala Islandil Vatnajökull on 8% kogu Islandi pinnast. Keskmine jää paksus on seal umbes 400 meetrit. * Liustiku kohta on neil siin ka ütlus Liustik annab alati võetu tagasi ehk
1,83 6,00 6,50 7,00 7,50 8,00 8,50 9,00 9,50 10,00 10,50 11,00 veesisaldus w % Lisatud vesi V m m1 m2 q Teimi nr ml cm3 g g g g/cm3 1 200 1000 5960 7945 1985 1,985 2 50 1000 5960 7995 2035 2,035 3 50 1000 5960 8050 2090 2,090 4 50 1000 5960 8035 2075 2,075 V - anuma maht m - anuma mass m1 - anuma ja tihendatud pinnase mass m2 - tihedatud pinnase mass q - mahumass Teimi Topsi m3 m4 m5 w w qd nr nr g g g % % g/cm3 031 23,12 68,28 65,48 6,61 1
2031 20 2032 21 Rekonstrueerimine II klassiks KMA 2033 22 2034 23 Pindamine Rekonstrueerimine 1 klassiks KMA Pindamine Katteuuendamine KMA 2035 24 2036 25 Teelõik AC prjkt ei Diskontomäär 0,11 Katte laius, m 9 Kate KMA Pindamine, EUR/m2 1,0673245 Ehitusaeg 2004 KMA, EUR/m2 (4cm)5,3813608 Viimane remont KMA 0,17 Tee klass 3 Hoole, KAB
kes vajavad metsa elupaigana, toidu ja ravimite hankimise, küttepuu saamise ja rituaalsete toimingute paigana. Turism Kohalikud teenivad elatist turistidele majutust ja meelelahutust pakkudes Linnad Rahvaarv kasvab kiiresti Palju töötuid Agulid ja slummid Keskkonna probleemid Arvatakse, et aastas hävitatakse peaaegu 29 miljonit hektarit vihmametsi. Kui niisugune tempo säilib, hävivad vihmametsad 2035. aastaks Hävinenud mets ei taastu, sest mullas on vähe toitaineid. Erosioon Kasutatud materjalid http://en.wikipedia.org/wiki/Rainforest http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/ekvatoriaalne_vihmamets_ingahein http://www.srl.caltech.edu/personnel/krubal/rainforest/Edit560s6/www/what.htm http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/vihmamets.htm / http://www.karst.vil.ee/geo/geo/vihmamets8.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Vihmamets
Vähenemine umbes 30% 6. Kasutades eelmises ülesandes koostatud graafikut, mis aastal oli viimati oodatav eluiga Rootsis praegusel Mosambiigi tasemel? 1899 1918 2001 2003 7. Lähtudes UNPOP andmetest (http://esa.un.org/unup/CD-ROM/Urban-Rural-Population.htm) leia, mis aastaks on/oli maailmarahvastikust urbaniseerunud üle 50%? 2070 2035 2010 2000 8. Vaata maailma linnade kasvu statistikat (http://www.citymayors.com/statistics/urban_growth1.html). Kui paljud 20st kiireimini kasvavast linnast on arenenud riikides? 0 5 9 18 9. Tutvu järgneva graafikuga: http://esa.un.org/unup/Analytical-Figures/Fig_2.htm . Millised kontinendid olid 2011. aasta seisuga
Sportlaste toitumine ja immuunsüsteem Kui suur on energia kulu? Tavainimesel on energiakulu ~ 20002800 kcal päevas. Sportlasel võib see ulatuda 7000 kcal päevas. Toitumise alus Sportlaste toitumise aluseks on tasakaalustatud segatoidu tarbimine. Soovitatav saada: rasvadest 2035 %, süsivesikutest 5565 % valkudest 1520 % Sportlaste peaksid kohandama oma menüü vastavalt energiakulule. Mida tarbida, millest hoiduda? Süsivesikuid tuleks tarbida kohe esimestel tundidel peale treeningut. (leib, nuudlid spagetid, riis, täisteraproduktid, täisteraleib, teraviljatooted kartulid, kaerahelbed, nisuhelbed, müslid, herned, oad, banaanid, õunad, kiivid, kuivatatud puuvili, puuviljamahl, spordijoogid) Tavaliselt on probleemiks valkude saamine.
Välisõhk on üks keskkonna elutähtsatest komponentidest. Elame suurema osa oma elust välisõhku hingates. Välisõhust oleneb ka see, missugust õhku me hingame kodus. Tube saab ju tuulutada ainult värske ja puhta välisõhuga. Veelgi laiemas plaanis oleneb välisõhust, õigemini saasteainetest, mida ta sisaldab, elu eksistents. Mida see tähendab, missuguseid probleeme kaasa toob? Välisõhuna peame silmas eelkõige maapinnalähedast õhukihti. Rahvusvahelisel tasandil on kokku lepitud, et kõik välisõhuproovid võetakse kuni 2 meetri kõrguselt maapinnast. See võimaldab saadud tulemusi omavahel võrrelda. Samas määratakse osoonikihi paksust õhusambas, mille kõrgust mõõdetakse kümnete kilomeetritega. Missugused tegurid mõjutavad ikkagi välisõhu kvaliteeti? Nende tegurite hulka kuuluvad: * mitmesugused keemilised ühendid * müra * tolm * ioniseeriv kiirgus, st kiirgus, mis mõjub elavatele kudedele * mitteioniseeriv kiirgus nagu ultraviolettkiirgus * elek...
neid mõnikord "Maa kopsudeks". Vihmametsade hävimisel, muutub maapinna albeedo (pinnalt hajunud ja sellele pinnale langenud valguse intensiivsuse suhe). See rikub konvektsiooni (õhu- või soojusvahetus), muudab ilmastikutingimusi ning sademete rütmi, mis avaldab mõju kogu maakera ilmale. Vihmametsade hävimine Arvatakse, et aastas hävitatakse peaaegu 29 miljonit hektarit vihmametsi. Kui niisugune tempo säilib, hävivad vihmametsad 2035. aastaks. Kasutatud Materjalid http:// www.currentresults.com/Endangered-Animals/why-are-orangutans-endange http:// beforeitsnews.com/environment/2010/09/cartoon-guide-to-biodiversity-loss http:// coreybradshaw.files.wordpress.com/2010/05/seppo-cartoon-earth.jpg http:// www.miksike.ee/docs/referaadid2005/paastame_vihmametsad_evelin.htm http://conservationbytes.com/2011/05/30/cartoon-guide-to-biodiversity-loss / http://www.seit.ee/publications/4438.pdf TÄNAME KUULAMAST !
TUUMAENERGIA: · Suurim tuumaenergia osakaal kogu elektrienergiatoodangust on: Prantsusmaal (78%) Slovakkia ja Belgia (55%) Rootsi (50%) · Tuumaenergia on kallis. Uue põlvkonna tuumaelektrijaama rajamise kulud on poole suuremad kivisöel või gaasil töötava energiajaama ehitamiskuludest. · Endiselt on probleemiks tuumajäätmete turvaline hoiustamine. · Arvatakse, et keskmise kasutamisaktiivsuse juures jätkuks uraani 2035. aastani. Muidugi on võimalik, et edasise uurimistegevuse käigus avastatakse uusi leiukohti ja uued tehnoloogilised läbimurded võiksid vähendada uraani vajadust. · Tuumajaamad on terroristide sihtmärgiks. · Tõsisem õnnetus tuumajaamas ohustab tõsiselt ümbruskonda. HÜDROENERGIA : · Plussid: · Taastuv ja saastevaba energialiik · Ei raiska ressursse jaama läbinud vesi jääb kasutuskõlblikuks
TUUMAENERGIA: · Suurim tuumaenergia osakaal kogu elektrienergiatoodangust on: Prantsusmaal (78%) Slovakkia ja Belgia (55%) Rootsi (50%) · Tuumaenergia on kallis. Uue põlvkonna tuumaelektrijaama rajamise kulud on poole suuremad kivisöel või gaasil töötava energiajaama ehitamiskuludest. · Endiselt on probleemiks tuumajäätmete turvaline hoiustamine. · Arvatakse, et keskmise kasutamisaktiivsuse juures jätkuks uraani 2035. aastani. Muidugi on võimalik, et edasise uurimistegevuse käigus avastatakse uusi leiukohti ja uued tehnoloogilised läbimurded võiksid vähendada uraani vajadust. · Tuumajaamad on terroristide sihtmärgiks. · Tõsisem õnnetus tuumajaamas ohustab tõsiselt ümbruskonda. HÜDROENERGIA : · Plussid: · Taastuv ja saastevaba energialiik · Ei raiska ressursse jaama läbinud vesi jääb kasutuskõlblikuks
imporditavast energiast on arvatavasti suurem (53% kogu riigi energia kogutarbimisest). 2009-2010. aastal, imporditi Indiasse 159260000 tonni toornafta. Elektritootmise kasvu Indias on takistanud kodumaise söe puudus ning selle tulemusena kasvas Indias söeimport elektritootmiseks 2010. aastal 18%. Tänu kiirele majanduskasvule on India üks maailma kõige kiiremini kasvava energiaturuga ja peaks India olema suuruselt teine tarbija ülemaailmsel energiavajaduse kasvul 2035. aastaks, mis moodustaks 18% kasvu maailma energiatarbimises. Arvestades India kasvavat energiavajadust ja piiratud koguses kodumaist fossiilkütust, siis riigil on ambitsioonikad plaanid laiendada oma taastuvat energiat ning on välja töötatud tuumaenergia programm. India on maailmaturul suuruselt viies omatuuleenergia ja samuti on kavas lisada umbes 100000 MW päikeseenergia võimsust 2020. aastaks. India Ühtlasi kavatseb suurendada
sümptomeid. Antud uuringus uuriti just alalise öötöö mõju õdede vaimsele tervisele (lähtudes sellest, et efekt võib olla kumulatiivne). Eesmärgid 1. Leida seoseid väsimuse, ärevuse, depressiooni, unisuse, unetuse ning öise töö vahel. 2. Uurida kumulatiivse efekti tekkimist lähtudes öiste vahetuste arvust viimase aasta jooksul. Meetodid Uuringus osales 2035 norra medõde (38,1%). KÜSITLUS I OSA II OSA KÜSITLUS KÜSIMUSTIK KÜSIMUSED KÜSIMUSED
58% JAH JAH 21035 657 88.23% JAH JAH 8270 752 102.42% EI EI 4030 806 88.09% EI EI 8270 752 121.04% EI EI 8880 634 80.41% JAH JAH 21035 657 83.67% JAH JAH 4030 806 95.53% EI EI 12210 2035 83.05% EI EI 3140 785 86.62% EI JAH 3140 1047 81.21% EI EI 21035 657 114.10% EI EI 2790 930 98.92% EI EI 4250 850 67.06% JAH JAH 8880 634 113.51% EI EI 8880 634 89.86% JAH JAH
Charles Baudelaire ja sümbolism Carolin Laubre Tallinna Reaalkool Tallinn 2009 Realism ja romantism Romantism Realism · 1789-1830 · 1830-1870 · Eelkäija sentimentalism · Kokku põimumine · Eeldus: Suur Prantsuse romantismiga Revolutsioon · Eeldus: vastuolu kodanluse · Rahulolematus kaasajaga; ja töölisklassi vahel minevik/tulevik · Materialism, positivism · Vastandumine; sisetunne · Kunsti eesmärk eneseväljendus · Välditi idealiseerimist · Ainestik argielust Realism ja romantism kirjanduses Romantism Realism · Luule · Romaan · Mässumeelne "äravalitu" · Sotsiaalsed olud · Kõrged ideaalid · Varjukülgede kirjandus -> · Loodus kri...
Riigi iseloomustus Norra Kuningriik Riigi omakeelne nimi: Kongeriket Norge Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: Tema Majesteet Norra Kuningas Harald V Valitsusjuht: peaminister Jens Stoltenberg Pindala: 385 155 km² Rahvaarv: 4 644 457 miljonit (juuli 2008 seisuga) Rahvastiku tihedus: 12,1 (inimest km² kohta) Pealinn: Oslo Keel: Norra Bokmål ja Norra Nynorsk; (mõnedes piirkondades on ametlikuks riigikeeleks ka saami keel) Riigikirik: Norra evangeelne luterlik kirik Kurss: Norra kroon (NOK); 1 kroon = 100 ööri Rahvuspüha: 17.mai (põhiseaduse vastuvõtmise päev aastal 1814) Asukoht: Põhja-Euroopas; Põhjamerest lõunas ja Põhja-Atlandi ookeanist idas Naabrid: Rootsi, Soome, Venemaa; meritsi ka Taani Iseseisvus: 7. juuni 1905 Joonis 1. Norra lipp Allikas: https://www.cia.gov/library/publications/the- world-factbook/flags/no-flag.html Joonis 2. Norra kaart Allikas: https://www.cia.gov/library/pu...
Riigi rahvastik Ukrainas Rahvaarv ulatub üle 47 miljoni inimese. 63% inimestest elavad linnades ja kõik teised külades või erapaikades. Sündimus on 9.6 inimest ja suremus 15.8 inimest 1000 elaniku kohta. Rahva populatsiooni suurenemine on 0.6 % aastas. Igal juhul absoluutne iive on -6.2 inimest. Suhteline loomulik iive on 0.0001 promilli 6.3% õpilastest visatakse koolist välja. Võib öelda, et nende haridustase on suhteliselt keskmine, üle 99%. Meeste haridustase on 0.3% võrra kõrgem, kui naistel. Immigrante on Ukrainas 0.11% 1000-de elaniku kohta. Ukraina rahva arv on aastast 1950 hakanud tõusma. Siin on Ukraina rahvaarvu tõusud ja mõõnad (tuhandetes!!). Nagu näha on, Year Population Ukraina rahvaarv tõusis kuni 1995 aastani. 1950 37 298 1955 40 099 Edasi o...
Ujumine 45 tõmmet minutis kulutab 19,3 kcal/min ja jooksmine kiirusega 17,5 km/h kulutab 18 kcal/min. Sportlaste toitumine Sportlaste toitumise aluseks on tasakaalustatud segatoidu tarbimine (menüü võimaldab saada kõik vajaminevad vitamiinid ja mineraalained (rohkesti juur ja puuvilja) ning süsivesikute, rasvade ja valkude vahekord on paigas). Sportlastel on soovitav saada kogu energiavajadusest rasvadest 2035 %, süsivesikutest 5565 % ja valkudest 1520 %. Sportlaste vedelikutarbine Lisaks toitumisele on sportlastel oluline ka vedeliku tarbimine. Kui kehakaal vedeliku kaotuse läbi langeb 2%, siis kehaline töövõime väheneb selle tulemusena 20%. Kaotatud vedeliku ja elektrolüüte mitte asendades võivad tekkida lihaste krambid, peavalu ning keha temperatuuri tõus. %. Kaotatud vedeliku ja elektrolüüte mitte asendades võivad
1985 38,534,853 1990 39,350,769 1995 39,764,708 2000 40,589,004 2 Total Midyear Population: Spain Yea Population r 2005 43,704,367 2010 46,505,963 2015 48,146,134 2020 50,015,792 2025 51,415,437 2030 52,445,388 2035 53,138,844 2040 53,450,198 2045 53,270,006 2050 52,490,640 4. Analüüsi, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Migrat- Rahvaarv Sündimus Suremu sioon Loomulik u kasv Surmade Rände- Loomulik Rahvaarvu
Aastal 1995 oli rahvakasvu protsent 1%, aastal 2000 langes 0,4% ning oli 0,6%. Aastal 2005 oli umbes 0,5%, 2010.aastal oli enamvähem veel samal tasemel, väikese tõusuga. 2. Aastaks 2015 on see langenud 0,4%. Aastaks 2020 juba 0,2 protsendini. 2025.aastaks on langenud juba 0% ning sealt edasi hakkab langema juba miinustesse ehk rahvaarv hakkab vähenema st, et surmasid on sündidest rohkem. Aastaks 2030 on langenud -0,1 protsendini, 2035. aastaks on -0,2%. 2040. aastaks on langenud juba -0,3 protsendini, 2045.aastaks -0,4% ning aastaks 2050 on rahvaarv vähenenud juba -0,5%. 2. Rahvastiku tihedus ja paiknemine. a) Rahvastiku keskmine tihedus on 138.99 inimest km2 kohta. Joonis 2. Hiina rahvastiku tiheduse kaart (78) b) 3 umbes sama rahvatihedusega riiki: Tsehhi 132.07, Taani129.98,Indoneesia 134.12. c) Hiina on rahvastikutiheduselt 78. riik maailmas. Hiinas on rahvastik paiknenud Lõuna-
Miina Härma Gümnaasium Iirimaa Autor: Evelin Kivi 2013 Sissejuhatus.......................................................................................................................2 Riigi geograafiline asend...................................................................................................3 Riigi kuulumine suurregiooni............................................................................................3 Riigi arengutaseme näitajad...............................................................................................3 Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse................................................................4 Rahvas...
Koostage endale lühike ülevaade antud haru arengukäigust kuni selle tekkimisest tänase päevani, püüdke leida kõik olulised pöördepunktid (nt mingitel harudel on selleks tsaari-Venemaa koostises olemine ja seal lahkumine, mingitel harudel võis oluline olla raudtee ehitamine, nt St.Peterburgi jne) ja olulised turud, kus juba tegutsetakse. Kasutage ka statistikaameti arve jms. Suruge käsitlus kokku ca ühele leheküljele. Meie kaugete esivanemate küttide- kalurite- korilaste põhilise elukeskkonna moodustas mets sinna jäävate jõgede, järvede, soode või külgneva merega. Puud ja mets on kaitsjaks ja katjaks kogu inimese eluaja hällist kirstuni. Puud andsid peavarju, andsid suurema osa tööriistadest, tarbeesemetest, relvadest, sõiduvahenditest, ravimitest, andsid sooja ja aitasid teha toitu. Eks olnud suurem jagu suupärasestki: loomad, linnud, marjad, seened, pähklid pärit ikka metsast. Ka tänapäeval pole meie side metsaga just väike, kuid pal...
BIOLOOGIA TASEMETÖÖ 1) Millised tunnused iseloomustavad elusorganisme? (n: konna, tigu, tiigrit)? · Elu erinevused elutust ei toimu hingamist, toitumist jne. · Elusorganisme iseloomustavad biomolekulide olemasolu aineja energiavahetus (hingamine!) rakuline ehitus ärrituvus (reaktsioon ümbritsevale keskkonnale) sisekeskkonna stabiilsus toitumine areng paljunemine 2) Biomolekulid, bioelemendid. · Bioelemendid jagunevad kolmeks: Põhielemendid ehk makroelemendid N, O, P, S, C, H. Esinevad aatomitena. Ioonsel kujul esinevad elemendid Na, K, Ca, Mg, Cl, Mikroelemendid Fe, Cu, Zn, I, F · Biomolekulid orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismid...
http://nuclearpowerandradiation.blogspot.com/2011/05/what-are-benifits-of-nuclear-power.html Aatomielektrijaamad e paiknemine maailmas Viis argumenti tuumaenergia vastu · Tuumaenergia on kallis. Uue põlvkonna tuumaelektrijaama rajamise kulud on poole suuremad kivisöel või gaasil töötava energiajaama ehitamiskuludest. · Endiselt on probleemiks tuumajäätmete turvaline hoiustamine. · Arvatakse, et keskmise kasutamisaktiivsuse juures jätkuks uraani 2035. aastani. Muidugi on võimalik, et edasise uurimistegevuse käigus avastatakse uusi leiukohti ja uued tehnoloogilised läbimurded võiksid vähendada uraani vajadust. · Tuumajaamad on terroristide sihtmärgiks. · Tõsisem õnnetus tuumajaamas ohustab tõsiselt ümbruskonda. Rong tuumajäätmetega Plahvatus Fukushima tuumajaamas pärast tsunamit 2011. aastal
110,2 120,3 202,2 113,6 136,8 159,8 179,8 152,6 85,2 75,1 207,4 123,7 kas inimese reageerimiskiirus heli ja videosignaalile on e juhuslikult välja 50 katseisikut ja mõõdetakse nende naalile (millisekundites). 1, kas inimese regeerimiskiirus visuaalsele ja helisignaalile geerimiskiirus H ja V ei erine geerimiskiirus H ja V on erinev ese regeerimiskiirus visuaalsele ja helisignaalile statistiliselt oluliselt erinev (p=o,oo) Naised Mehed 1801 2035 Ühes uuringus, kus küsitleti bakalaureusekraadiga ülikooli lõpetanud psühholooge, 1702 1486 oli üheks tunnuseks küsitletava palk. Muude küsimuste kõrval sooviti kontrollida, kas 1496 1807 mees ja naispsühholoogide keskmised nädalapalgad on erinevad. Otsuse langetamiseks olgu meie käsutuses 12 naise ja 10 mehe andmed. Otsuse 1370 2100 langetamiseks kasuta olulisuse nivood 0,05. 1680 2050
Iren Hansen 09.01.2021 Noortekultuur Maailm on kiires muutumises. Keegi ei saa täie kindlusega öelda, milliseid teadmisi ja oskusi vajab tänane noor oma tulevases elus. Küll saab öelda, et tänased noored loovad homse maailma. Nagu ütleb ka Noorte valdkonna arengukava „ Noored on meie riigi püsimajäämise võti, nende loovus ja kodanikupanus viib ühiskonda edasi ning neile on vaja pöörata tähelepanu nüüd ja praegu“ (Noorte valdkonna… 2020: 4). Antud essee teemaks on Noortekultuur. Noortekultuur on „noorte poolt igapäevases elus kasutatavad põhitegevused, mis lähtuvad noorte põhieeldustest, väärtustest, normidest ja arusaamadest. Kultuur avaldub kasutatavates sümbolites, keeles, jutustustes, tegevuses ja kommetes“ (Avatud noortekeskuste… 2004). Noortekultuur hõlmab noorteg...
Tuumaenergiajaamades toodetakse 19,6% kogu maailma elektrienergiast. Suurim tuumaenergia osakaal kogu elektrienergiatoodangust on Prantsusmaal, Leedul,Slovakkial ja Belgial ning Rootsil. Tuumaenergia tootmine on kallis. Uue põlvkonna tuumaelektrijaama rajamise kulud on poole suuremad kivisöe või gaasi töötava energiajaama ehitamiskuludest. Endiselt on probleemiks tuumajäätmete turvaline hoiustamine. Arvatakse, et keskmise kasutamisaktviisuse juures jätkuks uraani 2035 aastani. Muidugi on võimalik, et edasise uurimistegevuse käigus avatsatakse uusi leiukohti ja uued tehnoloogilised läbimurded võiksid vähendada uraani vajadust. Tuumajaamad on terroristide sihtmärgiks. Tõsisem õnnetus tuumajaamas ohustab tõsiselt ümbruskonda. Taastuvad energiaallikad ja nende kasutamine maailmas Hüdroenergia Hüdroenergia on energia liik, kus energia vabaneb vabal langemisel raskusjõu toimel.
TARTU ÜLIKOOL TÜRI KOLLED Z BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE KONVENTSIOON Referaat TÜRI 2009 Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon võeti vastu 1992.aasta 12. juunil Rio de Janeiros ÜRO Ülemaailmsel Keskkonna- ja Arengukonverentsil. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni sõlmisid 157 riiki, sealhulgas ka Eesti ning see jõustus 1993.aastal. 117 riiki olid saatnud kohale oma riigipea, Eesti delegatsiooni juhtis tollane Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel. Riigikogu ratifitseeris konventsiooni 11. mail 1994. a. ja see kinnitati presidendi poolt 26. mail 1994 a. Konverentsiks ettevalmistatud metsade kaitse konventsiooni ei õnnestunud aga vastu võtta, sest metsatööstusega seotud ringkonnad olid sellele otsustavalt vastu. Praeguseks on bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga ühinenud 188 riiki. Rio de Janieros lepiti ka kok...
TARTU MIINA HÄRMA GÜMNAASIUM 10.KLASS NORRA KUNINGRIIGI ISELOOMUSTUS Referaat Koostaja: Kadri Kiiker Juhendaja: Maiu Kaljuorg Tartu 2014 1 Sisukord Norra geograafiline asend........................................................................................................ 3 Kuulumine suurregiooni.......................................................................................................... 4 Arengutase............................................................................................................................... 5 Kuulumine majandusorganisatsioonidesse.............................................................................. 5 Rahvastik..............................................................................................
w -208 1456 -432 1456 0 w -432 1456 -496 1456 0 w -496 1424 -400 1424 0 w -288 672 -512 672 0 w -368 704 -512 704 0 w -256 1040 -512 1040 0 w -400 1072 -512 1072 0 w -336 496 -512 496 0 w -320 464 -512 464 0 w 128 1904 320 1904 0 w 128 1984 352 1984 0 w 128 2064 384 2064 0 w 976 1648 416 1648 0 w 416 1648 416 2144 0 w 128 2144 416 2144 0 x 107 1872 173 1875 4 24 AsorsB x -27 1882 18 1885 4 24 A(0) x -28 1913 17 1916 4 24 B(0) x -65 1958 -20 1961 4 24 A(1) x -68 1991 -23 1994 4 24 B(1) x -97 2035 -52 2038 4 24 A(2) x -100 2072 -55 2075 4 24 B(2) x -132 2150 -87 2153 4 24 B(3) x -129 2116 -84 2119 4 24 A(3) x 932 1638 998 1641 4 24 AsorsB x 954 1378 1020 1381 4 24 AsorsB x 958 995 1024 998 4 24 AsorsB x 924 609 990 612 4 24 AsorsB x 938 1249 994 1252 4 24 shrsA x 953 865 1009 868 4 24 shrsA x 943 480 999 483 4 24 shrsA x 924 1559 969 1562 4 24 S(3) x 934 1180 979 1183 4 24 S(2) x 953 804 998 807 4 24 S(1) x 943 413 988 416 4 24 S(0) x 923 1691 997 1694 4 24 ground
(Osoonikihipaksus) - 63 - (Kasvuhoonegaasi heitmete allikad) (Maa kiirgusenergia bilanns) (Vee ringkäik Vaikse ookeani troopilises piirkonnas normaalsel aastal.) - 64 - KÕIGE TÕENÄOLISEMAD TEMPERATUURI JA SADEMETE MUUTUSED EESTIS AASTAKS 2035 võrreldes perioodi 1961-1990 keskmisega mudelarvutuste põhjal . Temperatuuri tõus(C) Sademete hulga kasv(%) Talv 1,2 5,8 Kevad 1,0 4,7 Suvi 0,8 5,8 Sügis 1,0 5,6 (Kõige tõenäolisemad temperatuuri ja sademete muutused eestis aastaks 2035) (Joonis 1
looma-, linnu- ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti. KESKKONNATEGEVUSKAVA AASTATEKS 2007-2013 ja KESKKONNASTRATEEGIA OMAVAHELINE SEOS: · Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 rakendusplaan. · Juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia Säästev Eesti 21 põhimõtetest. · Arvestab mitmete teiste arengukavadega ( nt Eesti kalanduse strateegia, Eesti maaelu strateegia ja arengukava 2007-2013,Looduskaitse arengukava aastani 2035 jne). KESKKONNASTRATEEGIA PÕHIMÕTtED: Keskkonnahoid säästev areng, keskkonnapiirangud. Ennetus ennetus on odavam ja tulemusrikas. Ettevaatus keelamine, kuni pole tõestatudtegevuse kahjutus. Strateegiline integreeritus keskkonnaaspektid on kõigis eluvaldkondades. Õiguslik läbivus keskkonnaaspektid kõigis õigusaktides Tervislikkus keskkonnahoidlikud tehnoloogiad tööstuses, põllumajanduses, energeetikas ja transpordis.
(tüvi peeneneb liig järsku), külmalõhed, kõverkasv, voldiline tüvi jne. 6. Puidu mädanemine ning kaitse mädanemise eest erinevate võtete ja meetoditega Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened toituvad mõnest puidu osast (tselluloosist, ligniinist, rakkude sisust jne) ja nende arenguks vajalik puidu niiskus on üle 18%, sobivaim temperatuur 2035 C° ja õhuhapnikku (vees seened ei arene). Mädanikku põhjustavad seened: 1. metsaseened esinevad kasvavatel puudel. 2. laoseened kahjustavad puitu tema kuivamise perioodil kui puit ei ole veel täielikult kaotanud oma mahlu. Nad toituvad rakkude sisust ja rikuvad puidu välimust. 3. majaseened on kõige ohtlikumad, kuna nad lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks. (päris majaseen, valge majaseen, kilejas majaseen)
o otsus o soovitused KESKKONNAPOLIITIKA EESTIS keskkonnastrateegia ja keskkonnategevuskava, omavaheline seos: o Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 rakendusplaan o juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia Säästev Eesti 21 põhimõtetest o arvestab mitmete teiste arengukavadega (nt. Eesti kalanduse strateegia, Eesti maaelu strateegia ja arengukava 2007-2013, Looduskaitse arengukava aastani 2035 jne) o keskkonnategevuskava peaeesmärgiks on nimekiri riiklikult prioriteetsetest tegevustest Eesti keskkonnastrateegias määratletud keskkonnapoliitika põhieesmärkide saavutamiseks o keskkonnastrateegial ja keskkonnategevuskaval on samasugused esmatähtsad valdkonnad (keskkond, tervis, loodusvarade säästlik kasutamine jne) keskkonnastrateegia põhiprintsiibid (põhimõtted):
Juhani Puukool Juhani Puukooli statsionaarne õpe HUVI JA TEADLIKKUS PÄIKESEENERGIAST EESTI ELANIKE SEAS Uurimistöö Koostaja: Malcolm X Tallinn 2000 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Lähtudes tänapäeva energiamajanduse ja ressurssikorralduse seisukohast, siis kõige aktuaalsemaks teemaks on taastuvenergia kasutamine igapäevase energiavajaduse katmiseks. Alustades Kyoto protokollist ja lõpetades Pariisi konverentsiga, on hakatud aina enam pöörama tähelepanu taastuvenergia arengule selleks, et tulevikus oleks tagatud elektri- ja soojusenergia tootmine mittesaastavast ja taastuvast energiaressurssidest. Võib väita, et päike on piiramatu taastuvenergia ressurss, mille rakendamiseks vajalike tehnoloogiate areng käib käsikäes päikeseenergiajaamade rajamisega. Pidevalt kasvav fossiilküt...
Järva Estonia 81 17 113 206 1772 4534 4804 Järva Imavere 81 17 80 164 1093 3089 5457 Järva Jäneda ST 81 18 72 281 448 3792 1046 Järva Järva-Jaani 81 16 83 178 1536 3950 3697 Järva Kaardiväelan 81 18 113 240 1067 4287 1860 Järva Kalevipoeg 81 12 71 153 1149 3015 3515 Järva Kiir 81 13 88 181 398 2908 2035 Järva Kirna 81 13 73 206 956 3596 4114 Järva Koeru 81 18 81 221 894 3914 2850 Järva Lehtse 81 17 113 198 849 3661 3074 Järva Lenini nim. 81 14 85 229 1967 3210 4606 Järva Leninlik Tee 81 14 63 253 1388 3613 5036 Järva Majak 81 17 103 226 548 3738 1351 Järva Oktoober 81 16 81 212 1097 3766 4010
Mobiilsus on otseselt seotud laiemate tööturu suundumuste ja mõjuteguritega nagu tööturu piirkondlikud ebakõlad, teadmiste- ja innovatsioonipõhine majandus, paindlike töövormide levik, globaalsed ettevõtted, tehnoloogia areng ning vananev ühiskond. Erinevad tööturudünaamikad mõjutavad mobiilseid gruppe erinevalt (vt tabel 2) Rahvusvaheliselt mobiilsete töötajate absoluutarv ja ka mobiilsuse osakaal Eestis võrreldes püsirändega 2035. aastaks pigem kasvab. See kehtib nii Eestisse saabuvate välismaalaste kui ka meilt väljarändajate kohta. Kõige suuremat rahvusvahelise mobiilsuse kasvu võib lähikümnenditel prognoosida talentide puhul. Selle grupi mobiilsust toetavad nii rändepoliitikad, laiemad tööturu suundumused kui ka talentide rände ajendid. Üha olulisemaks saavad lähikümnenditel mobiilsuskeskused, kus tööjõu ja ressursi stabiilsus on suurem.
Järva Estonia 81 17 113 206 1772 4534 4804 Järva Imavere 81 17 80 164 1093 3089 5457 Järva Jäneda ST 81 18 72 281 448 3792 1046 Järva Järva-Jaani 81 16 83 178 1536 3950 3697 Järva Kaardiväelan 81 18 113 240 1067 4287 1860 Järva Kalevipoeg 81 12 71 153 1149 3015 3515 Järva Kiir 81 13 88 181 398 2908 2035 Järva Kirna 81 13 73 206 956 3596 4114 Järva Koeru 81 18 81 221 894 3914 2850 Järva Lehtse 81 17 113 198 849 3661 3074 Järva Lenini nim. 81 14 85 229 1967 3210 4606 Järva Leninlik Tee 81 14 63 253 1388 3613 5036 Järva Majak 81 17 103 226 548 3738 1351 Järva Oktoober 81 16 81 212 1097 3766 4010
Meie tavapraktika ei väärtusta looduse mitmekesisust määral, mis oleks piisav tema säilitamiseks 4. Soode säästliku kasutamise ja kaitsekorralduse globaalne tegevuskava Soode globaalse tegevuskava esialgne variant võeti vastu Ramsari konventsiooni liikmesriikide VII konverentsil Costa Ricas. Tegevuskava loodeti kinnitada Ramsari VIII konverentsil 2002. Tegevuskava edasise seisu kohta andmed puuduvad. 4. Eesti looduskaitse arengukava aastani 2035 (Keskkonnaministeerium, 2006) Nenditakse, et soode seisundit ja väärtust käsitlev andmestik on katkendlik. Nenditakse, et 2/3 Eesti soodest on tänaseks rikutud või hävinud. Kui rabakooslustest on säilinud üle 70%, siis peaaegu 90% madalsookooslustest on hävinud või kinni kasvanud tänu laiaulatuslikule kuivendusele. Eesti rabade säilimist ohustab turbakaevandamise vähene ohjeldatus. Eesmärk A-4: Kõrge loodusväärtusega soode säilitamine
N3 FORD CARGO D1618 N3 FORD CUSTOM D1414 N3 FORD L 8000 (YOUNG-306AL) N3 FORD TRANSCONTINENTAL 4432 N3 FREIGHTLINER M2 106V N3 GAZ 53B N3 GAZ 53B N3 GAZ 53B N3 GAZ 53B N3 GINAF C3128N N3 GINAF M2223 N3 GINAF M3232-S N3 GINAF M4243-TS N3 GMC 7000 N3 GMC CG70 N3 GROVE GMK 2035 N3 GROVE GMK 2035 N3 GROVE GMK 2035 N3 GROVE GMK 2035E N3 GROVE GMK 3050 N3 GROVE GMK 3050 N3 GROVE GMK 3050 N3 GROVE GMK 4070-1 N3 GROVE GMK 4075 N3 GROVE GMK 4075 N3 GROVE GMK 4075 N3 GROVE GMK 4080 N3 GROVE GMK 4080-1 N3 GROVE GMK 5095 N3 GROVE GMK 5200 N3 GROVE TMS 180 N3 GROVE TMS 250
Oksana Perova 13.11.2009 SEB 11. TARTU RATTAMARATON andmete allikas www.tartumaraton.ee 89 km tähestikuline /alphabetical koht N koht nr nimi elukoht aeg vanus_kl place L place s-nr name country time age group 796 2143 Aamisepp Arno Harju 03:46:10 M17 152 1451 Alamaa Siim-Erik Harju 03:07:02 M17 961 1275 Aloel Joosep Tartu 03:54:41 M17 943 2642 Altermann Madis Lääne-Viru 03:53:32 M17 953 2643 Altermann Mikk Lääne-Viru 03:54:05 M17 2219 2552 Arg Oliver ...
0,25 6834 1710 436 0,06 24 5,7 280 0,04 0,23 8161 1906 421 0,05 93 19,4 318 0,03 0,24 7055 1691 691 0,09 50 11,7 129 0,02 0,24 7455 1817 500 0,06 47 10,5 235 0,03 0,24 6809 1666 582 0,08 43 9,7 190 0,03 0,28 7374 2035 400 0,05 30 7,9 305 0,04 0,27 7745 2121 259 0,03 81 20,8 281 0,03 0,26 7337 1929 525 0,07 60 14,9 257 0,03 0,22 10848 2427 847 0,08 51 11,5 237 0,02 0,31 7533 2364 604 0,08 28 8,5 402 0,05 0,28 7468 2097 355 0,04 63 15,2 246 0,03 0,28 7347 2053 514 0,07 69 18,5 203 0,03 0,30 4907 1475 627 0,11 143 37,8 451 0,08
, Fredman, P., Jensen, F.Søndergaard, Karoles, K., Sievänen, T., Skov-Petersen, H., Vistad, O.I. ja Wallsten, P. 2008. Külastajate seire loodusaladel : Põhjamaade ja Balti riikide kogemustel põhinev käsiraamat. TemaNord 2008:516. Riigimetsa Majandamise Keskus. Talli Karoles, K., 2004. Eesti puhkemetsade rekreatiivsed omadused, külastuskoormus ja koormustaluvus. Metsamees 7 (47), 4. Keskkonnahariduse kontseptsioon ja Looduskaitse arengukava aastani 2035. Keskkonnaministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium. Keskkonnaseire seadus. Vastu võetud 20. 01. 1999.a. RT I 1999, 10, 154. Kuss, F.R. 1986. A review of major factors influencing plant responses to recreation impacts. Environmental Management, 10 (5), 637-650. Käsiraamat loodusturismi ettevõtjale. SA Lõuna-Eesti turism. Tallinn 2007. http://www.visittartu.com/vvfiles/1/1b096a6c9e743900dffc0e3c30e3acbe.pdf Langston, R., Drewitt, A., Liley, D. 2007
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama...
24 11.97 170.7 0 Regular Air -37.88 6.48 1839.448 0.07 Regular Air -742.88 111.96 1137.62 0.05 Delivery Truck -284.68 124.49 160.68 0.08 Express Air 77.75 4.98 27.05 0 Express Air 1.00 1.82 711.1 0.08 Regular Air 241.08 21.38 498.16 0.03 Regular Air 40.61 9.99 1837.15 0.06 Regular Air 196.58 40.97 540.22 0.06 Regular Air -253.38 101.41 2035.393 0.01 Regular Air 1152.69 55.99 441.7 0.08 Regular Air 167.18 22.23 1476.12 0.03 Delivery Truck -1401.17 44.43 1764.97 0.07 Delivery Truck -383.50 130.98 238.34 0.04 Regular Air -7.36 4.76 68.45 0.02 Express Air -25.76 50.98 8218.16 0.09 Delivery Truck -774.14 376.13 65.16 0.03 Regular Air -7.04 2.18 6532.48 0.01 Delivery Truck 538.52 170.98 241.9 0
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
