Kaitseala kuulub ka Natura 2000 kaitsealade võrgustikku nii linnu- kui ka loodushoiualana. Kaitseala eesmärkideks on säilitada ja kaitsta omapärast Meenikunno raba, metsise elualasid, Nohipalu Must ja Valgjärve elustikku ning Ilumetsa meteoriidikraatreid neid ümbritseva kauni metsaga. [1,2] Kerttu Luik YASB-51 072877 4 SISUKORD 1.PEATÜKK Meenikunno maastikukaitseala on jaotatud kolmeks sihtkaitsevööndiks - Meenikunno sihtkaitsevöönd (1186 ha), Nohipalu sihtkaitsevöönd (196 ha) ja Vinso sihtkaitsevöönd (100 ha), ning üheks piiranguvööndiks. Kaitseala kogupindala on 2651 ha. Nohipalu ja Vinso sihtkaitsevööndis on kaitse-eeskirjaga keelatud inimestel viibida 1. veebruarist kuni 31. maini. Meenikunno maastikukaitseala üks väärtusi on maastik tervikuna. Meenikunno rabal on kujunenud kohalik omapära sufosiooniliste langatuslehtrite rida rabaliivikul, mis
Sissejuhatus Käesolev töö on kirjutatud Meenikunno looduskaitsealast. Meenikunno looduskaitseala on moodustatud 1981. aastal sookaitsealana, mida 1999. aastal suurendati kaitseala pindala 2651 hektarini. Kui 1981. aastal loodi kaitseala Meenikunno raba kaitseks, siis 2015. aastal organiseetiti see umber looduskaitsealaks. Kaitseala eesmärgiks on säilitada sealset omapärast raba, Nohipalu järvede, Nohipalu mõhnastikku ning kaitsealuste liikide elupaiku. 1. Meenikunno LKA andmed Meenikunno looduskaitseala asub Põlva maakonnas Veriora vallas Leevi, Lihtensteini, Nohipalo ja Vinso külas ning Orava vallas Kamnitsa ja Rebasmäe külas. Looduskaitseala suurus on 3015 hektarit (joonis 1, 2). Joonis 1. Meenikunno LKA asukoht Eesti kaardil. (Google maps 2018) Joonis 2. Meenikunno LKA. Maa-ameti kaardirakendus. Maa-ameti mullakaardi andmetel leidub Meenikunno looduskaitsealast üsna palju erinevaid
Võrumaa Kutsehariduskeskus Minu kodukoha turism Referaat Väimela 2009 Sissejuhatus Põlvamaa on paljudele üha uusi avastusi pakkuv sihtkoht. Siin on vaatamisväärsusi ja huvikohti kõigile vanusegruppidele. Mõni aasta tagasi ei olnud ka mina neist paljude kohtadega tuttav. Alati oli soov ikka kaugemale puhkama ja reisima minna. Nende paari aasta jooksul olen avastanud Meenikunno imelise raba, Tilleorus oleva Eesti Maantee muuseumi ja selle kõrval lookleva matkaraja. Üks tähtsamaid turismiobjekte Põlvamaal on Taevaskoda, kuhu ei häbene viia ka kõige tähtsamaid külalisi. Viimaste aastatega on Põlvamaa paljuski arenenud. Ei oskagi öelda, kas võlgneme tänu Euroopa Liidule või on õppinud Põlvamaa inimesed ise paremini oma kodukoha loodust, ajalugu ja kultuurimälestisi hindama ja väärtustama. 1. Meenikunno raba 1.1. Meenikunno raba
Kaitsealal on loendatud ligemale 1500 pesakuhilat, suuremate pesatornide kõrgus küünib 2 meetrini. Liigelda tuleb metsaradadel jalgsi. · Piusa külastuskeskus ja koopad Piusa liivakoopad on tekkinud klaasiliiva käsitsi kaevandamise tagajärjel aastatel 1922-1966 ja kujutavad endast maaaluseid võlvikujuliste lagede ja liivakivist sammastega käikude süsteemi. Tutvume külastuskeskuse eksponaatidega ja vaatame ka loodusfilmi ning käime ringi ka koobastes. 3.80 Eurot on pilet. · Meenikunno maastikukaitseala Meenikunno raba äärde on ehitatud väike matkaonn, lõkkeplats ja vaatetorn. 2,4 km pikkune laudtee aitab rabas rändajal jalad kuivad hoida. Retke jooksul saame tutvuda omapärase loodusega, kuulatada rabahääli. Raja lõpus asub Päikeseloojangu matkamaja, mille juures on meil võimalik teha lõket ja pikemalt peatuda. · Ilumetsa Ilumetsa meteoriidikraatrid on üks Kagu-Eesti huvitavamaid loodusmäletusi mis avastati aastal 1938.Kokku on meteoriidi kaatrid kokku kolm
Seda on mitmel korral püütud selgitada. Kasutatud on eri meetodeid, seejuures on saadud ka erinevaid tulemusi. Esimestes Ilumetsa kraatreid käsitlevates artiklites pakkus Ago Aaloe nende vanuseks vähemalt 2000 aastat, lähtudes sealjuures Põrguhaua põhjal lasuvate organogeensete setete õietolmu analüüsi esialgsetest tulemustest. Ta sidus need naabruses asuvast siirdesoost saadud andmetega. Nii Ago Aaloe kui ka palünoloog Helgi Kessel pidasid seda tulemust vaid esialgseks. 1.2. Meenikunno raba Meenikunno raba (vt joonis 2) oma arvukate laugaste ja soosaartega jääb Veriora valla lääneossa. Raba on otsekui surutud kahe suurema tee, ühelt poolt Võru-Räpina maantee ja teisest küljest Nohipalo-Lepassaare tee vahele. Meenikunno maastikukaitseala on moodustatud 1981. aastal sookaitsealana. 1999. aastal suurendati pindala (2649 ha) ja nimetati ümber maastikukaitsealaks. Kaitseala eesmärk on säilitada ja kaitsata omapärast Meenikunno
Selle kohta öeldakse, et raba ripub õhus. Vett hoiab kiire äraimbumise eest tihe alumine madalsooturba kiht. Rabavesi jõuab siin põhjavette raba ja soosaarte piirialal olevate omapäraste neelulehtrite kaudu. (LOODUSE TEEJUHT) Raba kujunemine algas erinevatel antmetel 5000-8000 aastat tagasi maapinnalähedase põhjavee taseme tõusuga mineraalpinnasel. (ministeerium,looduse teejuht) Pindala on meenikunnol 1448 ha.Turbakihi maksimaalne paksus on 5,8m.(MINISTEERIUM) Meenikunno on arenev sooalaam, kus on nii puis-, lage- kui ka älveraba. Meenikunnol on mitu soosaart. Tuntumad on Pähnisaar ja Pikksaar. (EL6/2007) Rabamassiivi idaosas paiknevatel rabajärvedel peatub rändeajal palju soo- ja veelinde. Kaitsealale jäävad ka metsise mängupaigad. (LOODUSE TEEJUHT)
Maastikukaitsalad 1.Paganamaa Kaitseala pindala on 1107 ha. Kaitseala põhiväärtused on Piiriorg järvede aheliku ja Piiriojaga, geoloogiliselt huvitav ja legendidega seotud vaheldusrikka mõhnastikureljeefi ning sulglohkudega süda-Paganamaa, ilmekad uhtorud ja hästisäilinud kaunite vaadetega pärandkultuurmaastik Tseamäe ja Kerekutsi ümbruses. Kaitseala kõrgemad mäed on Raadimägi (176,7 m), Kikka-mägi (166,4 m) ja Trumbipalo mägi (161,4 m). Paganamaale on nime andnud mandrijää taganemisel moreeni alla mattunud jääpankade sulamisnõgudes kujunenud soostunud sulglohud, mida kutsutakse vanapagana jäljehaudadeks. 2.Haanja looduspark Looduspargi põhiosa moodustab kõrgemale kui 250 m üle merepinna jääv ligikaudu 15 km² suurune ala. Looduspargi pindala on 17 000 hektarit ja see on loodud selleks, et tagada Haanja kõrgustikule iseloomulike maastike ja looduskoosluste ning samuti ajalooliselt väljakujune...
Härma müürid Eesti kõige kõrgemad ja maalilisemad Devoni liivakivipaljandid Mäemine ehk Keldri müür on Eesti kõrgeim devoni paljand. Paikneb 43 m kõrgel Piusa ürgoru paremal veerul, kus võib jälgida ligi 30 m liivakivi läbilõiget Härma alumine ehk Kõlksniidu või Roikina müür on kuni 20 m kõrgune Meenikunno looduskaitseala Asub Põlvamaal Veriora, Lasva ja Orava vallas Pindala 3028 ha Loodi 1981. aastal Meenikunno soo, Nohipalu Must- ja Valgjärve, Nohipalu mõhnastiku ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitseks Nohipalu Mustjärve näol on tegemist ühe pruuniveelisema ja Nohipalu Valgjärve näol ühe selgeveelisema Eesti järvega Kaitse all on 8 veekogu. Kaitstav loomastik: hallõgija, sarvikpütt, teder, metsis, väikepistrik, sookurg, laululuik, kalakotkas, väikekoovitaja, suurkoovitaja, põder, pruunkaru, ilves, hunt jt Meenikunno raba Paikneb Võhandu jõe valglas
Härma müürid Eesti kõige kõrgemad ja maalilisemad Devoni liivakivipaljandid Mäemine ehk Keldri müür on Eesti kõrgeim devoni paljand. Paikneb 43 m kõrgel Piusa ürgoru paremal veerul, kus võib jälgida ligi 30 m liivakivi läbilõiget Härma alumine ehk Kõlksniidu või Roikina müür on kuni 20 m kõrgune Meenikunno looduskaitseala Asub Põlvamaal Veriora, Lasva ja Orava vallas Pindala 3028 ha Loodi 1981. aastal Meenikunno soo, Nohipalu Must- ja Valgjärve, Nohipalu mõhnastiku ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitseks Nohipalu Mustjärve näol on tegemist ühe pruuniveelisema ja Nohipalu Valgjärve näol ühe selgeveelisema Eesti järvega Kaitse all on 8 veekogu. Kaitstav loomastik: hallõgija, sarvikpütt, teder, metsis, väikepistrik, sookurg, laululuik, kalakotkas, väikekoovitaja, suurkoovitaja, põder, pruunkaru, ilves, hunt jt Meenikunno raba Paikneb Võhandu jõe valglas
SIIRDESOO Ökosüsteemi kirjeldus Soo on liigniiske ala Turbakihi paksus üle 30 cm Põhjavee varude taastumine Eestis soodega kaetud ~ 1/5 maismaast Siirdesoo Üleminekufaas madalsoost rabaks Turvast alla 30 cm Meenikunno soo Taimed SOOVILDIK Samblarinne Taimed HARILIK JÕHVIKAS Rohurinne Taimed VAEVAKASK Põõsarinne Taimed SOOKASK Puurinne Loomad RABAKONN Kahepaikne Põhitoiduks mardikad Vaenlasteks mägrad, rebased, siilid, Kaitsealuste liikide III kategoorias Loomad RÄSTIK Roomaja Toiduks hiired, rabakonnad, lindude äsjakoorunud pojad Vaenlasteks mägrad, rebased, tuhkrud Kaitstavate liikide III kategoorias Loomad SOOKURG Lind Elupaik soodel ja rabadel Talvitub Põhja-...
teistega. Me oleme see, mida me jagame! Vältige suuri rahvusvaheliste reisikorraldajate ettevõtteid ja puhkekeskusi! Austa kohalikku elulaadi, õpi mõned sõnad kohalikku keelt! Küsi kohalike teenuseid, värsket toitu, väldi imporditud kraami! Eelista autentseid kogemusi ja looduslikke vaatamisväärsusi; väldi kunstlikke teemaparke turistidele! Õpi, kuidas kaitse loodust ja tee seda! Ökoturism õpetab inimestele rohelisi väärtusi. Laudtee Meenikunno rabas Soomaa rahvuspark Täname vaatamast !
EESTI KAITSEALAD Kaitsealade õppeaine referaat SISUKORD: 1. Sisukord..................................................................................................2 2. Sissejuhatus.........................................................................................3-4 3. Meenikunno maastikukaitseala...........................................................5-7 4. Hiiumaa laidude maastikukaitseala...................................................8-10 5. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala................................................11-14 6. Otepää looduspark..........................................................................15-18 7. Nigula looduskaitseala....................................................................19-23 8. Alam-Pedja looduskaitseala.......
põrkel osaliselt või täielikult. Tekkinud gaaside paisumine väljendub võimsa plahvatusena. Just Ilumetsa kraatrid viisid Ago Aaloe aga arvamusele, et otstarbekas oleks ka kolmanda, vahepealse rühma eristamine, mis sai talt löögi-plahvatuskraatri nime. Selle puhul jäi tsentraalseks plahvatuseks energiat vajaka ja meteoriit aurustus ühtlaselt kogu pinnases liikumise ajal. Plahvatusproduktid kandusid kilomeetrite kaugusele ja neid saab nüüd koguda lähedalasuva Meenikunno raba süvakihtidest, mille dateerimine andis ka kraatrite täpse vanuse 6600 aastat!
selle eesmärgiks on kompenseerida Natura 2000 piirangute tõttu saamata jäänud tulu. Natura 2000 aladele jääva erametsamaa omanikel on võimalik alates 2008. a taodelda Natura 2000 toetust erametsamaa kohta. Toetuse eesmärk on samuti saamata jäänud tulu kompenseerimine. Natura alasid: Põlvamaal Ahja loodusala Kanepi järvede loodusala Meelva linnuala, Meelva loodusala Meenikunno linnuala, Meenikunno loodusala Mooste loodusala Räpina loodusala Räpina poldri linnuala Võhandu jõe ürgoru loodusala Värska loodusala Pärnumaal Kabli linnuala, Kabli loodusala Kanaküla loodusala Kihnu loodusala Kikepera linnuala (Pärnumaa, Saarde vald, Sigaste küla; Pärnumaa, Surju vald, Saunametsa küla; Surju küla) Koonga tammiku loodusala Laiksaare loodusala Lavassaare linnuala, Lavassaare loodusala Lemmejõe loodusala Lindi loodusala Luitemaa linnuala, Luitemaa loodusala Manilau-Hanilaiu loodusala
Suurima, Põrguhaua läbimõõt valli harjalt on 80 m, sügavus 12,5 m. Valli kõrgus ulatub 1-4,5 meetrini. Kujult samalaadse Sügavhaua läbimõõt on 50 m ja sügavus kuni 4,5 m. Vall on siin katkendlik, kõrgusega kuni 1,5 m. Meteoriidiplahvatus pihustas siin kogu pinnase moodustamata iseloomulikke kergitatud panku vallituumas. On leitud, et orgaanilise päritoluga setted Põrguhauas hakkasid ladestuma ligikaudu 6000 aastat tagasi. Meteoriidiplahvatuse hajusainet - mikroimpaktiite on leitud Meenikunno raba setetest 6600 aasta vanuses kihis. Tsõõrikmäe kraater Tsõõrikmäe üksikkraater kujutab endast vaevumärgatava ringvalliga ümbritsetud ümarat lohku. Ringvalli läbimõõt on 38-40 meetrit, selle hari on lai, enamasti 5-10 m ja väljapoole aeglaselt madalduv. Kraatrit täitva turbalasundi vanus on kuni 9500 aastat. Simuna kraater 1.juunil 1937 a. olid Kirde-Eesti elanikud omapärase loodusnähtuse - ereda boliidi lennu tunnistajaks
mineraalpinnasel. Rabatüüpidest esineb puis- , lage- ja älveraba. Enamjaolt katavad raba kidurad männid, mis vahelduvad laugastega moodustades nii rabasaari. Viimastel leidub kasvamas haruldast austria-roidputke, mille avapärane kodu on Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägismaal. Raba lääneservad toodetakse minimaalselt freesturvast. Kuivendustööde tõttu võib tekkida raba kuivamise oht, kuna kaevandamisel langetatakse veetaset kuni 2 meetrit. Kuivendamine pole ,,tervislik" just seetõttu, et Meenikunno on tüüpiline looduslikult kaitsmata põhja- ja pinnaveega nö "rippuv" soo, mille alla jääb veega küllastumata liivakiht. Räpina polder on rahvusvahelise tähtsusega linnuala, kus pesitseb ja rändab arvukalt mitmeid ohustatud ja kaitsealuseid linnuliike. Antud ala asub Lämmijärve läänekaldal ning on eesti suurim ja Põlvamaa ainus poldriala. Poldri rajamist alustati 1967. aastal eesmärgina luua kultuurrohumaa kahe suurfarmi söödabaasiks
(342 km2), Ulila, Emajõe-Suursoo) • Peipsi nõo lõunaosa ( Enamasti rabad liivadel, madalsood üleujutatavates piirkondades; Meelva, Uulika, Kalsa) VIII Lõuna – Eesti kõrgustike väikeste soode valdkond (18%) • Kõrgustike orustatud alad ja kõrgustikevahelised nõod (Sügavad kitsad ürgorud lavajal kõrgendikul. Hea drenaaž. Sood orgudes,järvelise tekkega, madalsood. Kerreti, Meenikunno, Kuiksilla,) • Moreenkingustike alad (Otepää, Haanja ja Karula kõrgustik. Sood väikestes küngastevahelistes sulg-ja avalohkudes. Kirikumäe, Remmeski, Kivestmäe, Vällamäe) Soode elustik, loomaderühmade erilised soodele omased tunnused. Soodega seotud elusorganismid Taimed (samblad, soontaimed) Samblikud Madalsoo • Tarnad, kõrrelised, pilliroog, villpead, madalsoosamblad, (sh
metsamajandus. Metsamajandus on antud regioonis küllaltki oluliseks sissetuleku allikaks. Lõuna-Eesti regioon on tunduvalt stabiilsem, kuna seal on aktiivne turistide vool nii suvel kui ka talvel. Talvel meelitab Lõuna-Eesti inimesi oma küngaste ning lumega. Samuti tuuakse alates 2015 Vasaloppeti karikasari taaskord Lõuna-Eestisse tagasi. Suvisel perioodil võlub Lõuna-Eesti regioon turiste oma maagilise mõhnastiku ning tuntud turismiobjektidega nagu näiteks Vooremägi, Suur-Emamägi, Meenikunno raba, Taevaskoda jne. Viljandimaaga on siiski Lõuna-Eesti regioonis veidi keerulisem puhkemajanduslikust seisukohast. Nimelt pole seal suuri magistraale, mida mööda inimesed aktiivselt Viljandist läbi liiguksid. Samuti puudub piisaval hulgal ruume ja meelelahutusprogramme. Muidugi võlub Viljandi inimesi oma folgi ning Soomaaga, kuid sellest jääb siiski aktiivse puhkemajanduse toimimiseks väheks. Kirde-Eesti on oma võimalusi alles loomas. Üheks põhjuseks on kindlasti arusaam
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Kokkuvõte eksamiks Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused: Traditsiooniline ehk klassikaline looduskaitse – alustati 20. saj alguses, võeti kaitse alla peamiselt loodusobjekte: haruldased puud, salud, rändrahnud, taime-ja loomaliigid, unikaalsed ja kaunid maastikuvormid Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Looduse kaitsmise põhjus võib olla puutumata looduse kaitse tema enda pärast või soov säilitada see tulevastele põlvedele. Keskkonnakaitse (laiemas mõttes) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) ...
laukad, sootaimestik Kiidjärve-Taevaskoja Valgesoo õpperada 2 km, 1 km laudteed, vaatetorn; puhkeala soomaastik ja -taimestik, raba Arramäe raba matkarada 6 km; rabamaastik, rekult. Jääksoo Soomatkarada 5-8 km, orienteerumine kaardiga Räpina-Värska Meenikunno soo laudtee, vaatetorn puhkeala Pärnu-Ikla puhkeala Rannametsa-Tolkuse matkarada 1,8 km pikkune laudtee, vaatetorn; raba tekkinud merelahe soostumisel Saaremaa puhkeala Maapere Rauna matkarada 7,7 km; madalsoo, luuderohi, vahtramets Hiiumaa puhkeala Leemeti-Õngu matkarada 11 km; osaliselt laudtee
· Eristub Ugandi lavamaast seetõttu, et suur osa moreenkattest on kaetud jääjärveliste liivakate setetega · Ligi 2/3 kaetud metsaga · Sarnasus Ugandi lavamaaga o Orustatud lavamaa Võhandu, Piusa, Mädajõgi o Paljandid jõgede ääres · Härma müür Piusa jõe ääres kalda kõrguse suhtes on see kõrgem kui Taevaskoja, ühest hetkest suure kaldega paljand · Mustoja mõhnastik, Meenikunno raba, Nohipalu järved, Ilumetsa ja Tsõõrikmäe meteoriidikraatrid · Aluspõhja moodustavad Gauja ja Amata lademe liivakivid sealt pärineb ka klaasiliiv, ei sisalda rauda Irboska lavamaa · Suurem osa Venemaal · Maastikuline eripära on Ülem-Devoni Plavinase lademe dolomiitse lubjakivi maapinnalähedus · Meremäe ümbruses Lõuna-Eesti ainuke karstiala · Tulenevalt aluspõhja lähedusest on mõned nähtused teistmoodi: taluhoone Tiirhanna
1. Meremõisa telkimisala 1.8. Jussi loodusrada 14. Tudusoo MKA 1.9. Koersilla parkla 14.1. Tudu metsaonn 1.10. Kulli lõkkekoht 15. Koiva-Mustjõe MKA 1.11. Venemäe telkimisala 15.1. Tellingumäe vaatetorn 1.12. Uuejärve loodusrada 16. Luitemaa LKA 2. Meenikunno MKA 16.1. Rannametsa-Tolkuse looduse õpperada 2.1. Meenikunno matkarada 17. Avaste LKA 3. Ahja jõe ürgoru MKA 17.1. Soontagana telkimisala 3.1. Taevaskodade matkarada 18. Nigula LKA 4. Valgesoo MKA 18.1. Nigula raba matkarada 4.1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
