miinimumväärtus 10699 Aritmeetiline keskmine näitab, et keskmiselt oli Eestis ajavahemikul 1970-2008 aastani 12- kuuse perioodi jooksul 27643 aborti. Suurim abortide koguarv oli 1972. aastal (42309 aborti) ja vähim 2008-ndal aastal (10699). Variatsiooni amplituud on üsna suur, lausa 31610, ehk siis viimase 39 aastaga on abortide koguarv Eestis vähenenud 31610 abordi võrra. See näitab, et viimase nelja aastakümnega on abortide koguarvu lausa 4 korda vähenenud. Seoseid võib siin tuua elatustaseme kasvuga ja arstiabi parema kättesaadavusega. 3. Elementaaranalüüs Tabel 3. Tagasivaatav absoluutne Abortide arv ahelin aheljuurde- aheljuurde-kasvu aheljuurde- absoluutne Aasta Eestis deks alusindeks kasvutempo tempo kasv alusjuurdekasv 1970 40663
Tuumafüüsika Aatomi elektronkattes on elektrone niisama palju kui on tuumas prootoneid ja aatomi kogulaeng võrdub nulliga. Prootonite arvu tuumas ehk tuuma laengut elementaarlaengutes tähistatakse täisarvuga Z. Neutronid elektriliselt neutraalsed osakesed, mis vastavalt suurendavad tuuma massi. Massiarvuks nimetatakse prootonite ja neutronite koguarvu A=Z+N. Isotoobid erinevad aatomite tuumad või aatomite vastavate tuumadega, ühes elemendis. Tuumajõud prootonite ja neutronite vahel tõmbuv jõud ehk Nim. Tugevaks vastastikjõuks. Seoseenergiaks nimetatakse energiat, mis oleks vaja osakesele anda, et teda täielikult tuumast vabastada. Seda mõõdetakse elektronvoltides, tuuma puhul (MeV) -Radioaktiivsus ainest eralduvad mingid kiired osakesed ehk kiirgus. Plancki valem E-hf
Nukleon Koostaja: Anna Subina Nukleonid (U)- on barüonid, mis koosnevad ainult u- ja d- kvarkidest Kõige kergemad barüonid, see tähendab, et nad on subatomaarsed osakesed (aatomituumast väiksem osake) Nukleonide hulka kuuluvad neotron ja prooton Nukleonid on ühtlasi hadronid (Hadronid on kvarkidest koosnevad liitosakesed) Nukleonidest koosneb meile tuntud aine aatomi tummad Füüsikud katseliselt on suutnud luua aatomituumi ka raskematest barüonidest Nukleonide koguarvu tähistatakse sümboliga A Massiarv on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas
6m 7m 9m Tiivad U18 noormehed 479/703 355/499 987/2677 481/887 U20 noormehed 854/1287 350/478 975/2672 436/827 Kuni 18 aastaste noormehed on peaaegu poole võrra vähem läinud viskele 6m joonelt, kui kuni 20 aastased noormehed. Kui võtta arvesse visete koguarvu 6m pealt, on resultatiivsete visete ja visete koguarvu suhe enamvähem võrdne. 7m karistusvisete koguarv ja nende realiseerimise arv on mõlemas vanuseklassis praktiliselt võrdne. 9m joone tagant sooritatud visete arv on mõlemas vanuseklassis peaaegu võrdne. Sama on ka tiibadelt sooritatud visete arvudega. Visete resultatiivsus on praktiliselt võrdne. Nooremas vanuseklassis on need näitajad isegi mõnevõrra paremad. 2. Tiitlivõistluste mängijate visked viskepositsiooniti kolme esimese meeskonna kokkuvõttes
kasvab. Ent teatud piirist alates on nukleonide arv nii suur, et kõik ei saa enam olla üksteisega koos Järelikult eriseoseenergia absoluutväärtus hakkab nukleonide arvu kasvuga kahanema. Suure hulga energiat saame me kas rauast kergemate tuumade ühinemisel, või rauast raskemate tuumade lõhustumisel Massiarv A Koosneb nukleonidest ehk Prootonid+neutronid=A Näitab tuuma ligikaudset massi Ühikuks on amü Massiarv näitab: prootonite ja neutronite koguarvu tuumas, nukleonide arvu tuumas. Ainult prootonite arvu aatomi tuumas näitab atoomnumber Eriseoseenergia leidmine Eriseoseenergia leidmiseks tuleb seoseenergia: jagada massiarvuga, . jagada nukleonide arvuga. Eriseoseenergia on: erinevatel tuumadel erinev, kõige suurem keskmistel tuumadel. Kõige rohkem energiat ühe nukleoni kohta vabaneb: keskmiste tuumade moodustumisel. Kõige vähem energiat ühe nukleoni kohta neeldub: kergete tuumade lagunemisel.
tuuma ülesandeks on hoida elektrone enda ümber tiirlemas, mida ligemal on elektron seda tugevamalt on ta tuumaga seotud , mida kaugemal orbiidil elektron tiirleb seda väiksem võim tuumal tema üle on. 2. Aatomituml10 astmel-15 aatomil 10m, astmel-10m 3. aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest, vaadates perioodilisuse tabelist aatominumbrit 4. tuumalaeng- elemendi järjenumber perioodilisuse süsteemis, massiarv prootonite ja neutronite koguarvu A=Z pluss N 5. Erinevus sama arv prootoneid kuid erinev arv neutroneid tuumas, sarnased keemilised omadused. 6. Sest need jõud on liiga väikesed 7. tuumaosakesi hoiab koos tuumajõud tuuma piires on tugev jõud palju tugevam kui elektrostaatiline jõud prootonite vahel, kuid kaugemal kahaneb ta väga kiiresti olematuks. 8. Kvantmehaanika jaoks on kõige tähtsam energia kehtib range reegel, etosake saab omada vaid kindlaid energia väärtusi
0 suitsetajad mittesuitsetajad maha jätnud NAISTE ANDMED ERALDI B- suitsetajad C- mittesuitsetajad D- maha jätnud NAISED 7 13 suitsetajad mittesuitsetajad maha jätnud 15 MEESTE ANDMED ERALDI B – SUITSETAJAD C – MITTESUITSETAJAD D – MAHA JÄTNUD MEHED 1 8 suitsetajad mittesuitsetajad maha jätnud 13 Suitsetamisest loobujad koguarvu suhtes naised loobujad mehed 0% 5% 10% 15% 20% 25% Kokkuvõte Minu andmete uuringul selgub, et mittesuitsetajaid on rohkem kui suitsetajaid. Samuti võib teha järelduse, et naised loobuvad suitsetamisest enam kui mehed. Kuigi naisi oli küsitletute hulgas enam kui mehi, on suitsetamisest loobujate protsente võrreldes naiste tulemused siiski paremad.
4 : 3,00 Milleks kasutatakse rakiseid? : a. Koostatavate detailide-sõlmede paigaldamiseks ja kinnitamiseks b. Koostatavate detailide-sõlmede asendite täpseks fikseerimiseks üksteise suhtes c. Tööriistade täpseks kinnitamiseks ja paigaldamiseks 5 : 3,00 Mida nimetatakse tootmispartii suuruseks? : a. Toorikute ja detailide koguarvu b. Tootmisest välja tulevate detailide arvu c. Üheaegselt tootmisse antud toorikute arvu d. Aastas valmistatavate detailide arvu 6 : 3,00 Operatsiooni(siirde) eskiisikaardil peavad olema näidatud: : a. Operatsiooni(siirde) eskiisselliselt, kui reaalselt pingis, töödeldavad pinnad, töötlemismõõdud tolerantsidega, baseerimisskeem, vajalik pinnakaredus b. Lõikeriist, töödeldavad mõõdud tolerantsidega, vajalik pinnakaredus
36; 36; 37; 37; 38; 38; 38; 38; 38; 39; 39; 39; 40; 40; 40; 41 3. Sagedustabel 2 realine tabel, mille ühes reas on tunnuse (x) erinevad väärtused ja teises reas nende esinemise sagedused (f) Jalanumber (x) 36 37 38 39 40 41 Sagedus (f) 2 2 5 3 3 1 Sageduste summa n=16 Tulpdiagramm 4. Suhteline sagedus (w) Tunnuse väärtuse esinemise arvu f suhe väärtuste koguarvu n f w = 100% n Sagedus-jaotustabel Jalanumber (x) 36 37 38 39 40 41 Sagedus (f) 2 2 5 3 3 1 Suhteline sagedus (w) %-des 12,5 12,5 31,25 18,75 18,75 6,25 Sagedus-jaotushistogramm Sektordiagramm 5. Asukoha karakteristikud Mood Mo Tunnuse kõige sagedamini esinev väärtus Mo=38 Mediaan Me
5. Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas; 6. Moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse ümber kapsiidid; 7. Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad; 8. Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks. Milles seisneb viiruse lüsogeenne tsükkel? 1-4 ... 5. Viiruse nukleiinhape seostub bakteriraku kromosoomi; 6. Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus; 7. Bakterirakk paljuneb; Miks on võimatu määrata erinevate viiruste koguarvu? Nad võivad pärineda bakteritest eraldunud plasmiididest või mõnest rakusisesest prasiitsest organismist. Mis tähtsus on viirusel looduses? Mida nim transduktsiooniks? Viiruste poolt teostatavat geenide ülekanne. Sel teel võivad ühe raku või organismi geenid üle kanduda teise rakku või org. Transduktsioon on üheks päriliku muutlikkuse allikaks. Too nt inimesel haigusi põhjustavatest DNA- viirustest
teisigi asju, kuid ükski neist ei muuda väikese palga probleemi piisavalt vähem valulisemaks. Üks vähem kajastatud probleem on ka õpilaste arvu vähenemine Eesti üldhariduskoolides. Näiteks on viimase kümne aasta jooksul õpilaste arv vähenenenud enam kui 50 000 õpilase võrra ning lähiaastatel jätkub gümnaasiumiealiste õpilaste arvu eeldatav kahanemine. Vaatamata õpilaste koguarvu vähenemisele, pole ikka koolivõrgus suuri muudatusi toimunud. Näiteks on samaks jäänud ka õpetajate arv. Levinud arvamusest hoolimata, on võetud siiski mõned sammud, et asju paremaks teha. Üle-eesti on hakatud looma riigigümnaasiume, mis on küll hea, kuid näitab, et Haridus- ja Teadusministeerium on oma teravdatud tähelepanu alla võtnud vaid gümnaasiumivõrgu ning põhikoolivõrgu korrastamine on jäetud kohalike omavalitsuste vastutusele.
Edukat kuulamist, lugemist ja vaatamist! Leedu Ristimägi Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ristimägi on Leedus Siauliai lähedal (12 km) paiknev mägi, kuhu sadade aastate jooksul on palverändurid toonud riste. Ristimäe tekkimise kohta on palju erinevaid müüte ja teooriad. Ristide koguarvu Ristimäel hinnatakse 50 000le. 1993. aastal külastas paavst Johannes Paulus II Ristimäge. Hiiumaa ristimägi uhtslaidi teksti laadide Klõpsake redigeerimiseks juhtslaidi teksti laadide redigeer e Teine tase mas tase Kolmas tase Neljas tase
põlisrahvas Põhja-Euroopas. (Norras elab u 40000, Rootsis u 10 000, Soomes u 5 000 ja Venemaal u 2 000 saami.) Saamide rahvaarvu on hinnatud ka mitmeid kordi suuremaks. Erinevused tulenevad peamiselt erinevatest saamluse määratlemise kriteeriumidest, kas aluseks võetakse emakeeleoskus või päritolu. Praegune asuala jaguneb nelja riigi vahel, jäädes Norra, Rootsi ja Soome põhjaossa ja Koola poolsaarele Venemaal. Ühtse asuala puudumise tõttu on saamide täpset koguarvu maailmas raske öelda. Näiteks Norras loetakse saamiks igaüht, kelle vähemalt üks vanavanematest on rääkinud koduse keelena saami keelt. Paraku ei ole Norras kunagi tehtud ega tehta praegugi mingit koduse keele loendust. Ometi elab ligi pool saamidest just Norras. Keel: Soome-ugri keelte hulka kuuluvad saami keeled on läänemeresoome keelte kõige lähemad sugulaskeeled. Saami keeli on kümme ning need jagunevad lõuna-, põhja- ja idarühmaks ning pole kõik vastastikku arusaadavad
Statistiline rida juhuslikus, elementide mõõtmise vm järjekorras väärtused, saame arvude rea x1,x2,x3, ... , xn. Variatsioonrida katse korduval sooritamisel saadud tulemuste esitamine mittekahaneva või mittekasvava järjendina. Suhtelist sagedust võib esitada sagedustabeli kolmanda reana, omaette tabelina või sektordiagrammina. Sagedus võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste arv. Suhteline sagedus tunnuse väärtuse esinemise arvu f suhe väärtuse koguarvu n ning seda väljendatakse kas kümnendmurrnuna f/n või osana protsentides f/nx100%. Sagedustabel kaherealine tabel, mille ühes reas on tunnuse (x) erinevad väärtused ja nende esinemise sagedused (f). Jaotustabel sagedustabeli kolmas rida, jaotus protsentides w% - kuhu arvutatakse arvud valemiga. Sagedus-jaotustabel tabelis on olemas tunnuse väärtused, esinemise sagedus ja suhteline sagedus. Diagramm ehk arvjoonis on andmete esitamise graafiline viis, mis aitab neid paremini
referaat ELUKOHT Nad elutsevad Lähis-Ida kõrbepiirkondades (sealhulgas Araabia kõrb, Siinai poolsaar, Negev, Sahara). Nende asuala hõlmab Araabia poolsaare, Süüria, Jordaania lõunaosa, Iraagi, Palestiina ja Põhja-Aafrika. RAHVAARV Kui 1974. aasta rahvaloenduse ajal moodustasid beduiinid Saudi Araabia elanikkonnast 27%, siis 1991. aastaks oli nende osakaal langenud 10 protsendini. Beduiinide koguarvu on 2006. aastal hinnatud 4,2 miljonile. Teistel andmetel on neid alla miljoni ja nende arv väheneb. KEELED Beduiinid on elanud kõrbes vähemalt 45 tuhat aastat. Alguses rääkisid nad kõik ligilähedaselt sama keelt. 4. sajandil hakkasid nad järgima ristiusku. 7. sajandil võtsid nad vastu islami ja araabia keele. Samal sajandil rändasid nad Araabia poolsaarelt Negevi kõrbesse. 11. sajandil tungisid nad Põhja- Aafrika kõrbetesse, alistades sealsed berberid
Tagasiside Õige vastus on: Tootmise ettevalmistamise (TE) põhinõuetena mõistame tootmise konstruktiivset ettevalmistust (TKE), tootmise tehnoloogilist ettevalmistust (TTE) ja tootmisprotsessi kalendaarset planeerimist ja organiseerimist. Küsimus 9 Õige Hinne 3,00 / 3,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mida nimetatakse tootmispartii suuruseks? Vali üks: a. Aastas valmistatavate detailide arvu b. Toorikute ja detailide koguarvu c. Tootmisest välja tulevate detailide arvu d. Üheaegselt tootmisse antud toorikute arvu Tagasiside Õige vastus on: Üheaegselt tootmisse antud toorikute arvu. Küsimus 10 Õige Hinne 3,00 / 3,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Koostamise tehnoloogiliste protsesside projekteerimisel on lähteandmeteks: Vali üks või enam: a. Tootmismaht b. Vastuvõtu tehnilised tingimused c. Detaili tehnilised tingimused d. Koostamisjoonis Tagasiside
Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, võib osa liike moodustada spoore (väljutab osa veest ja organellidest ning kattub tiheda kestaga, elutunnused peaaegu puuduvad). Bakterid saavad spooride kujul täiendava vee ja toiduta elada aastasadu, taluvad hästi madalaid temperatuure ja isegi keetmist. Sobivasse elukeskkonda tagasi sattudes jätkab bakter oma normaalset elutegevust. Bakterite koguarvu on võimatu öelda, kuna nad on väga väikesed ning paljunevad ja evolutsioneeruvad väga kiiresti. Seetõttu kohastuvad nad kiiresti ka muutuvate keskkonnatingimustega. Valdav osa bakteritest on heterotroofid ja kasutavad seetõttu elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud aineid (osmoosi teel). Nad suudavad lagundada ka selliseid aineid, mis enamikule heterotroofidele on kasutuskõlbmatud (tselluloos, nafta). Makromolekulide rakku pääsemiseks eritavad
Tuumafüüsika 1. Prootonite arvu tuumas määrab aatomi järjenumber perioodilisuse tabelis e. aatominumber, mille tähis on tavaliselt Z. (Keemilise elemendi järjenumber Mendelejevi tabelis). · Neutronite arvu tähistatakse tähisega N, nukleonide koguarvu tähistatakse sümboliga A. Aatominumbrit tähistatakse tähega Z. Selleks, et arvutada neutronite arvu tuumas, tuleb lahutada nukleonide koguarvust aatominumber e. prootonitearv aatomis. (N=A-Z) 2. Isotoobid on tuumad, mis sisaldavad sama arvu prootoneid, kuid erineva arvu neutroneid. Näide: süsinuku tuumas on alati 6 prootonit, kuid neutroneid võib seal olla 5;6;7;8;9 või isegi 10. 3. Radioaktiivsel elemendil on radioaktiivne poolestusaeg, mis iseloomustab radioaktiivsete
Lõpuks korrutame ühe osa suuruse iga antud arvuga x 7 57 35 ja saame igale arvule vastava osa antud suurusest. = x= x= x = 17,5 5 2 2 2 Näiteks: Jaga arv 270 osadeks, mis suhtuvad nagu 1:3:4:10 Leiame osade koguarvu: 1 + 3 + 4 + 10 = 18 9 8 78 9: x = 3:8 x = x= x = 26 270 3 3 Leiame ühele osale vastava arvu: = 15 18
Elektrimootori puhul pannakse homogeensesse magnetvälja vooluga raam(jon11) 7)Elektromagnetiline indutsioon,generaatori põhimõte Igasugune laengu liikumine e elektrivool tekitab alati magnetvälja. On võimalik ka vastupidine protsess.See on magnetvälja abil kutsuda esile elektrivool.Seejuures ilmneb,et voolu esile kutsumiseks peab kontuuri(suletud juht)läbiv magnetvoog muutuma.Magnetvoog väljendab magnetvälja suurust(jõujoonte koguarvu mis kontuuri läbib).Vool indutseeritakse kui muutub kontuuri läbiv magnetvoog.Indutseeritud voolutugevus on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. Seda asjaolu võib ära kasutada generaatorite e vooluallikate saamiseks.Homogeensesse magnetvälja pannakse pöörlema raam.Raami pöörlemisel muutub kontuuri läbiva magnetvoo suurus(jon12)(jon13) 8)Segaühenduse lahendus
alamseltsile kõvasti alla: tiibade siruulatus võib olla maksimaalselt 70 sentimeetrit, kaal kuni 150 grammi. Käsitiivalised on näriliste järel arvukuselt teine imetajate selts. Umbes 920 tänapäeval elavat nahkhiireliiki moodustavad imetajate liikide koguarvust ligi viiendiku. Käsitiivalisi ei esine üksnes polaarvöötmes ning üksikutel väga isoleeritud saartel. Palju on nahkhiiri troopikas - mõnes piirkonnas võib nende liikide arv ületada kõigi teiste imetajate liikide koguarvu. Kõige vanem fossiilne nahkhiir, Ameerikast Wyomingist leitud Icaronycteris, pärineb varasest eotseenist. Lendloomad Nahkhiired on ainsad imetajad, kes suudavad tõeliselt lennata, mitte lihtsalt liuelda või pikki hüppeid sooritada. Tiibadeks on nahkhiirel nahast lennused, mis asuvad eesjäsemete sõrmede, kere külgede, tagajäsemete ja saba vahel. Lennunahaga varustatud sõrmed on erakordselt pikad, vaid pöial on lühike. Laiade tiibadega nahkhiired on üldiselt aeglasemad
2007 11 144 2008 10 719 2009 9720 2010 9114 *** Eesti Meditsiinistatistika Büroo andmed Võin tõdeda, et tendents abortide vähenemise suunas pärast Eesti taasiseseisvumist on olnud märgatav. Aastal 2007 tehtis Eestis 11 114 aborti. Seega praeguseks on abortide kiires vähenemine aeglustnud. Suurim areng oli aastatel 1992-1996, mis koguarv väheneb ligi 9000 abordi võrra. (Eesti Abordiregister 1992-2010) 2.1. ABORDI VÄHENEMISE MÕJUTEGURID Abortide koguarvu langemise üheks peamiseks põhjuseks on kindlasti Eesti iseseisvumine 1991. aastal. 1990. aastate esimesest poolest muutusid kättesaadavaks tänapäevased rasestumisvastased vahendid lisati Eesti Haigekassa soodusravimite nimekirja. Suurenes naiste teadlikkus nii rasestumisvastaste toodete kui ka abordidega seotud füüsiliste, emotsionaalsete ning psühholoogiliste probleemide osas. Iseseissvumisega kaasnes Eesti
sõnasta ökoloogilise püramiidi reegel-Iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. 21.kuidas saadakse ökoloogiline püramiid-Paigutades toiduahelana söödud toidu mass iga troofilise astme kaupa. 22.mida iseloomustab ökoloogiline püramiid-Energiahulga liikumist alumiselt troofiliselt astmelt ülemisele. 23.mille poolest erinevad populatsioonitihedus ja populatsiooni arvukus-Tihedus näitab isendite arvu kindla maa-ala kohta, arvukus näitab isendite koguarvu. 24.nimeta eesti looduslikud ökosüsteemid(6)- niit, mets, asula(enim just aiad, mis seal asuvad), veekogud, põld, raba. 25.moodusta iga ökosüsteemi kohta 1 toiduahel- 26.milline organism on alati toiduahela esimeseks lüliks-Taim, mida sööb herbivoor. 27.mida näitab toiduahel- Organismidevahelist energia edasikandumist madalamalt troofiliselt astmelt kõrgemale.
Avastamine Saturn on inimkonnale iidsetest aegadest teadaolevatest planeetidest kaugeim. Järgmised kolm planeeti on paljale silmale nähtamatud, nad on avastatud alles pärast teleskoobi kasutuselevõttu. 1781. aasta 31. märtsil leidis Saksa päritoluga inglise amatöörastronoom William Herschel (1738-1822) Sõnni ja Kaksikute tähtkuju piiril uduse objekti, mis päevast päeva nihkus tähtede suhtes. Herschel pidas seda esialgu komeediks, kuid orbiidi väljaarvutamine näitas, et tegemist on hoopis planeediga. Eksitus oli tingitud halvast kujutisest, mis ei võimaldanud planeeti kettakujulisena näha. Herschel nimetas uue planeedi kuningas George III auks Georgium Sidus (lad. k. Georgi täht), kuid see nimi ei leidnud poolehoidu. Üldtuntuks sai nimi Uraan, mille pani saksa astronoom Johann Elert Bode (1747-1826). Nii jätkus tava nimetada planeete antiikaja jumalate järgi -- Uranos oli kreeka taevajumal, vanim kõigist jumalatest. Selle avastuse eest ...
tooterühmades. Näiteid toodetest Rimi Rimi omatoodete sarja nimeks on Rimi Food.Rimil on ligi kuussada omatoodet.Rimi Eesti Food sortimenti kuuluvad omatooted, mida turustatakse nii Rimi kaubamärgi all kui ka erinevate brändidena nagu Alpenrose, Old Farmer, Marine ja Northland. Hetkel on jaeketil ligi 205 Rimi brändi kandvat toodet ning 570 erinevate brändinimedega spetsiaalselt Rimi Baltic jaoks tellitud toodet. 2009. aasta lõpuks plaanib Rimi nende toodete koguarvu suurendada kuni 1000 tooteni. Rimi omatoodete sortimendis on saia- ja leivatooted, mida valmistavad kodumaised leivatööstused. Rimi oma saia- ja leivatoodete hinnad on konkureerivate kaubamärkidega võrreldes kuni 20% soodsamad. Rimi hüper- ja supermarketites tulid müügile Rimi kaubamärgi saiad ja leivad, mida toodavad kodumaised leivatööstused Eesti Pagar ja Hallik. Rimi leiva ja saia sortimenti kuulub täna kaheksa
Tuuma on koondunud enamus aatomi massist, tema tihedus on 10 18. Tuuma tähtsaim koostisosa on positiivse laenguga prooton, mille arv tuumas määrab keemilise elemendi. Aatomnumber e. laenguarv e. laeng z näitab tuuma laengut e. prootonite arvu. Neutron on elektriliselt neutraalne osake, mis vastavalt suurendab tuuma massi. Tuuma massiarvuks A nimetatakse prootonite ja neutronite koguarvu. Isotoopideks nimetatakse ühe elemendi erineva massiarvuga tuumi. Tuumajõud e. tugev jõud e. tugev vastastikmõju mõjub prootonite ja neutronite vahel ühtviisi tõmbavalt. Väikestel kaugustel on tuumajõud palju tugevam, kui elektrostaatiline jõud prootonite vahel, kuid kaugemal kahaneb ta väga kiiresti olematuks. Tuumajõud hoiab tuumi koos. Iga osake, sõltumata tuuma suurusest, võtab enda alla ruumala, mis vastab umbes kerale raadiusega 1,3 * 10-15 m
kandesagedusel ; saatjate levialade kattuvates piirkondades eri saatjate signaalid siis liituvad (mitte ei põhjusta signaalide vaibumist nagu analoogülekande korral). Sama- moodi liidetakse dekodeerimisel peegeldunud signaalid ühisfaaselt põhisignaaliga. Maaantennide kaudu edastakse digitaalsignaali tavalistel detsimeeterlainekanalitel 20...69 (sagedusvahemikus 470...790MHz). Veakorrektsiooni jaoks eraltatakse teatav osa bitivoost, kusjuures signaalibittide ja bittide koguarvu suhe võib olla ½, 2/3, ¾, 5/6 või 7/8 . Maatelevõrgus kui kõige häiretundlikumas on kasutusel suhe 2/3, sateliittelevisioonis enamasti ¾ ja 5/6, MPEG-4 veakindlamate variantide rakendamisel ka 9/10. 6 Vajalik tehnika Digitaaltelevisiooni saateid on võimalik vastu võtta tavalise teleriga, kui selle ette
1 2 n |a1 a1 ... a1 | |a21 a22 ... a2n| d = |.....................| = (-1) a11 a22 a33 ... ann permutatsioonid |an1 an2 ... ann| Selgitus: determinandi väärtust arvutav summa on võetud üle kõigi permutatsioonide, millised saab moodustada numbritest 1, 2, 3 ... n ( seega on liidetavaid n! tükki), sümbol summa avaldises tähistab inversioonide koguarvu permutatsioonis 1; 2;....; n. Permutatsioon on teatava hulga kõikidest elementidest moodustatud ning konkreetne järjestus. Pn = n! Öeldakse, et kui väiksem indeks asetseb suurema ees, siis nad moodustavad loomuliku järjestuse, vastasel juhul kui suurem väiksema ees, siis räägitakse, et nad moodustavad inversiooni. Determinant on arv, mis seatakse vastavusse igale ruutmaatriksile ja selle arvu väärtus leitakse
tuumajõud – prootonite ja neutronite vahel mõjuv jõud tuumas, mis hoiab tuuma koos. Elektrilisest jõust oluliselt tugevam, mõjuulatus on väga väike ja ei sõltu tuumaosakese laengust. seoseenergia – näitab, kui suur energia tuleb tuumaosakesele anda, et ta eralduks tuumast. Laenguarv Z – näitab laetud osakeste (prootonite) arvu tuumas. (Aatomis ka elektronide arvu.) Võrdne perioodilisustabeli järjekorranumbriga. Massiarv A – näitab prootonite ja neutronite koguarvu aatomituumas. Neutronite arv N. (A=Z+N) Isotoop – on keemilise elemendi teisend, milles prootonite arv on sama kuid neutronite arv on erinev. Stabiilne ja radioaktiivne tuum – stabiilne tuum püsib muutumatu, radioaktiivne tuum muundub iseenesest. Radioaktiivsus – radioaktiivsest tuumast vabanevat kiirgust nimetatakse radioaktiivseks kiirguseks. α-kiirgus – heeliumi tuumade voog, tekib siis kui radioaktiivse tuuma mass on liiga suur ja seetõttu tuum
Tavaliselt tekib erinevus potentsiaalse ja tegeliku toodangu vahel. Tootmistegurid ja tehnoloogia määravad majanduse kogupakkumise, mida võib väljendada järgmise võrrandi abil: Y = F (K, L, H), kus K - kapital L - tööjõud H - tehnoloogia 5) Töötus/tööhõive /töötuse jaotus Töötu on isik, kes ei ole hõivatud, kuid kes on võimeline töötama ja kes soovib tööd leida. Töötaja on isik, kes kuulub tööjõu hulka ja on rakendatud. Töötajate koguarvu väljendab näitaja hõivatute arv. Töötuse määr ehk tööpuuduse määr väljendab töötute osatähtsust tööjõus. Majanduslikult aktiivne rahvastik moodustub nendest inimestest, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama. Sellesse kategooriasse kuuluvad kõik töötavad isikud ja ka töötud isikud. Mitteaktiivsed ehk väljaspool tööjõudu on isikud, kes ei tööta ning ei ole end tööotsijana registreerinud.
See lõi soodsa pinnase kinnisvara hindade kunstlikuks kergitamiseks. Kuni 2007. aastani kasvas kinnisvara ostu-müügitehingute arv keskmiselt 3040% aastas ja nende väärtus üle 40% aastas. Kinnisvara hinnad saavutasid lae 2007. aastal, millele järgnes märkimisväärselt kiire langus ja 2010. aastal oli ostu-müügitehingute keskmine väärtus ligi poole (48%) väiksem kui 2007. aastal. Aastal 2010 ergutas Eesti kinnisvaraturgu kinnisvara ostu- müügitehingute koguarvu ja väärtuse kasv, andes lootust, et kriisi põhi on saavutatud. 1 Joonis 1. Kinnisvara tehingud Eestis 2003-2011. Allikas: Statistikaamet Kinnisvaraturu elavnemist võib siiski seostada pigem eurole üleminekuga 2011. aasta alguses kui majandusolukorra paranemisega. Viimasel kahel aastal pidurdas kinnisvaraturu arengut majanduslik ja sotsiaalne ebastabiilsus suur tööpuudus, elu kallinemine, madalad palgad ja ebakindlus tuleviku suhtes
kui on olemas kilekoti aseaineks sobivad head alternatiivid. Täielikku keelustamist pooldas 14 protsenti vastanutest. (Mägi 2015) Kuigi teadlikkus kilekottide kahjulikkusest on suur - väga ohtlikuks või pigem ohtlikuks peab kilekotte 87 protsenti uuringus osalenutest, ei näita nende kasutamise numbrid positiivset suunda. Keskmiselt ostab iga eestimaalane 1,5 suurt kilekotti nädalas, mis teeb nende kasutamise koguarvu kokkuvõttes väga suureks. Väiksete läbipaistvate kilekottide kasutamine on hirmuäratavalt suur – iga nädal leiavad väiksed kilekotid tee 94 protsendi Eesti elanike koju. Enimlevinud põhjuseks, miks kilekotte kahjulikuks peeti, oli nende võimatu lagunemine looduses. (Mägi 2015) Kilekoti alternatiividena eelistaks 42 protsenti eestimaalastest riidekotti, 36 protsenti selja- või käekotti, 13 protsenti paberkotti, 11 protsenti pappkasti ning 2 protsenti võrkkotti. (Mägi 2015)
seostaga järgmised tegurid ja neid ühtlaselt hinnata: töötsükli kestus, samade liigutustega töötsüklite protsent või sarnaste liigutuskombinatsioonide koguarv minutis, MKT rütm ja kestus ning raskendavad tegurid. Põhielemendid on korduvliigutuste koguarv ajaühiku kohta ning raskendavate tegurite kestus ja olemasolu: Tööd hinnatakse töötsükli, sama liigutust nõudva töötsükli proportsiooni või minutis tehtavate korduvliigutuste koguarvu alusel, mis pingutavad samu lihasgruppe. Töö sisaldab terviseriski, kui tööülesannet korratakse enam kui 3-4 tunni jooksul päevas. Samuti võib ka vähem sisaldada terviseriski. Lisaks vaadeldakse raskendavate tegurite olemasolu ja sellega seonduva pinge ulatust. Selleks, et olukorda parandada, on oluline luua hea füüsiline ja psühholoogiline töökeskkond. Selleni võib näiteks jõuda:
moolide arvule veel hapniku molaarmassi (vt eelmist ülesannet) ja µO = 0,032 kg/mol 2 Avogadro arvu. Moolide arvu ja molaarmassi kaudu saab leida N A = 6,02 1023 1/mol hapniku massi m = ?, N = ? m = µ O2 . Arvutamine annab tulemuseks m = ( 10 0,032 ) kg = 0,32 kg . Teades ühes moolis aines olevat molekulide koguarvu, mis on antud Avogadro arvuga, saame molekulide koguarvu valemist N = NA . Arvutamine annab molekulide koguarvuks N = 10 6,02 10 23 = 6,02 10 24 . Vastus: 10 mooli hapniku mass on 0,32 kg, molekulide koguarv on 6,02 10 24 . Näidisülesanne 4. Mitu aatomit on ühes grammis süsinikus (C)? Lahendus. Antud: Nii, nagu eelmises ülesandes, lisasime ka siin algandmetesse m = 1 g = 0,001 kg süsiniku molaarmassi ja Avogadro arvu. Aatomite arvu leidmiseks
Võhma Gümnaasium REFERAAT Uraan Sander Vares Tauri Toomel Võhma 2007 Uraan - esimene uusaegne planeet Avastamine Saturn on inimkonnale iidsetest aegadest teadaolevatest planeetidest kaugeim. Järgmised kolm planeeti on paljale silmale nähtamatud, nad on avastatud alles pärast teleskoobi kasutuselevõttu. 1781. aasta 31. märtsil leidis Saksa päritoluga inglise amatöörastronoom William Herschel (1738-1822) Sõnni ja Kaksikute tähtkuju piiril uduse objekti, mis päevast päeva nihkus tähtede suhtes. Herschel pidas seda esialgu komeediks, kuid orbiidi väljaarvutamine näitas, et tegemist on hoopis planeediga. Eksitus oli tingitud halvast kujutisest, mis ei võimaldanud planeeti kettakujulisena näha. Herschel nimetas uue planeedi kuningas George III auks Georgium Sidus (lad. k. Georgi täht), kuid see nimi ei leidnud poolehoidu. Üldtuntuks sai nimi Uraan, mille pani saksa astronoom Johann El...
rohkem sooja poolused. Samuti kinnitasid "Voyager 2" poolt tehtud mõõtmised magnetvälja olemasolu. 10. märtsil 1977 leiti Uraani rõngad. Uraani rõngad on väga kitsad ja seega raskesti märgatavad. Kokku leiti viis rõngast. Rõngaste avastamisel olid kõige olulisemad vaatlused, mis tehti kaheteist ja poole kilomeetri kõrgusel India ookeani kohal lendavalt lennukilt. Hiljem avastatud kuus rõngast on tõstnud praegu teadaolevate rõngaste koguarvu üheteistkümneni, millest lähim asub 37 000 km, kaugeim 51 000 km kaugusel planeedi keskpunktist. /2, lk 255-256/ Uraani kuud: Miranda, Ariel, Umbriel, Titania, Oberon, Condelia, Ophelia, Biancia, Cressida, Desdemona, Juliet, Portia, Rosalind, Belinda, Puck. /2, lk 202 Neptuun Neptuuni kaugus Päikesest on 4,5 miljardit kilomeetrit. Nii kaugel kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Päikese 165 Maa aastat. Tema läbimõõt on 50 000 km. /1, lk
Väliskülastajad 2 746 806 2 982 459 3 020 081 2 915 456 Ööpäeva keskmine maksumus (krooni) 445 459 466 481 Allikas: Statistikaamet 2008. Tabeli andmetest lähtudes on ööpäeva majutuse keskmine hind näidanud tõusvat trendi ja ilmselt on see jätkuv ka 2008. aastal ning lähiaastatel. Sihtturgude analüüs. Soome turistide arvu vähenemine 5-6% aastas kolmandat aastat järjest on välisturistide koguarvu Eestis oluliselt mõjutanud. Üheks teguriks on kindlasti hindade tõus Eestis, mille tõttu on vähenenud nende arv, kes tulid Eestisse Soomega võrreldes odavamate hindade pärast (nii puhkusereisidele, ostureisidele kui ka näiteks firmaüritustele ja seminaridele). Teiseks teguriks on ilmselt küllastumine paljudele tundub, et peale korduvaid külastusi ei ole enam piisavalt stiimulit (uusi huvitavaid ajaveetmisvõimalusi ja vaatamisväärsusi) uuteks reisideks.
rootslased) kui kaugematele soomeugri või uurali keeli kõnelevatele rahvastele (nagu ungarlased, handid, laplased või sölkupid). 2.1 Saamid Saamid, ehk laplased, on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal ning nad kõnelevad saami keelt. Kokku on maailmas 80 000100 000 saami ja seega on nad arvukaim põlisrahvas Põhja-Euroopas. Ühtse asuala puudumise tõttu on nende täpset koguarvu maailmas raske öelda. Näiteks Norras loetakse saamiks igaüht, kelle vähemalt üks vanavanematest on rääkinud koduse keelena saami keelt. Paraku ei ole Norras kunagi tehtud ega tehta praegugi mingit koduse keele loendust. Ometi elab ligi pool saamidest just Norras. Saami rahva huve esindab kõigi nelja saami põlisasustusega riigi saami organisatsioone koondav Saami Nõukogu. Traditsiooniliselt on saamid tegelenud kalapüügiga nii merelt kui
iga 3,35 sõna kohta ühe eri sõna. Paljud kuulsad kirjanikudki (J. Racine, Voltaire, Juhan Liiv jt) on üpris sõnavaesed. (Rätsep 2002: 4445) Eesti kirjakeeles kasutusel olevad sõnad 1960. a. ''Õigekeelsuse sõnaraamatus'' on umbes 100 000 sõna ning arvatakse, et nende hulka oleks saanud suurendada 200 000-ni. Arvatavasti ulatub eesti kirjakeeles kasutusel olnud sõnade hulk vähemalt 600700 tuhandeni. Liitsõnad aga suurendavad eesti keele sõnade koguarvu ning peaaegu üks kolmandik ÕS-i sõnadest on liitsõnad ning suurem osa on kasutusele võetud viimase saja aasta jooksul. Väga palju sõnu lisandub juurde oskuskeeltest. Näiteks keemias on rahvusvahelisi sõnu umbes 300 000 ning entomoloogias (putukateadus) umbes poole rohkem. Oskussõnade pidev kasv võib sõnade hulga eesti keeles viia miljonini. Tõenäoliselt on see arv veel suurem, sest kõrvale on
1.2. Saami rahvuse tutvustus Saamid on rahvas Euroopa Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal (Murmanski oblastis) nad kõnelevad saami keeli. Kokku on maailmas 80 000100 000 saami ja seega on nad arvukaim põlisrahvas Põhja-Euroopas. Praeguseks on säilinud neli olulisemat asuala: Põhja-Norra, Põhja-Rootsi, Põhja-Soome ja Koola poolsaar Venemaal. Arvatavasti elab Soome Lapimaal ligikaudu 7000 saami. [1; 2010, 03,06] Ühtse asuala puudumise tõttu on nende täpset koguarvu maailmas raske öelda. Näiteks Norras loetakse saamiks igaüht, kelle vähemalt üks vanavanematest on rääkinud koduse keelena saami keelt. Paraku ei ole Norras kunagi tehtud ega tehta praegugi mingit koduse keele loendust. Ometi elab ligi pool saamidest just Norras. [1; 2010, 03,06] Saamid kuuluvad Euroopa aborigeenide hulka. Arvatavasti lid nad esimeste seas, kes jõudsid Fennoskandiasse pärast selle vabanemist jääaegse jääkatte alt. Sellegipoolest on
Oma arutlustes on kohus sealjuures jõudnud mitmetele huvitavatele järeldustele, mis siinses kontekstis pakuvad kindlasti tänuväärset abimaterjali haldusmenetluse osaliste subjektiivsete õiguste mahu avamisel Eesti kehtivas õiguses. Riigikohtu lahendeid analüüsides selgub, et kõige enam on kohtul tulnud tegeleda haldusakti põhjendamisest (täpsemalt küll haldusakti põhjendamata jätmisest) tingitud õigusvaidlustega. Vastavate kohtuasjade arv on Riigikohtu lahendite koguarvu arvestades küllaltki märkimisväärne, ulatudes kümnekonna lahendini. Kuna nagu eelnevast arutlusest järeldus haldusaktile lisatava põhjenduse ulatus Eestis oli kuni haldusmenetluse seaduse vastuvõtmiseni ebaselge, siis olidki Riigikohtu lahendid pikka aega Eestis ainsateks aktideks, mille põhjal võis teha järeldusi põhjendamiskohustuse ulatuse kohta. Haldusakti põhjendamise tähendus haldusakti vaidlustamisel
...........8 Kasutatud kirjandus...............................................................................................................10 2 Anioon Anioon on negatiivse elektrilaenguga ioon.Aatomi või ühendi negatiivne elektrilaeng tuleneb normaalsest suuremast arvust elektronidest ehk elektronide koguarv ületab positiivse laenguga prootonite koguarvu. Anioonide jagunemine Erinevalt katioonidest, mis kvalitatiivsel analüüsil jaotatakse viide analüütilisse rühma, puudub anioonidel range jaotus rühmadesse. Anioonide klassifiktasioon põhineb vastavate hapetebaariumi- ning hõbedasoolade erineval lahustuvusel.Nende reaktiivide suhtes jaotatakse kõik anioonid kolme rühma. Anioonide I rühma kuuluvad anioonid, mis sadestuvad baariumkloriidiga pH=7-9 juures.Need
· Tuumaosakesed, massiarv, laenguarv Tähtsaim osake on prooton(tähtsaim,sest prootonite arv tuumas määrab keemilise elemendi) + laeng, Laenguarvu ehk aatominumbit ehk järjenumbrit tähistatakse täisarvuga Z ja see näitab prootonite arvu selle elemendi aatomi tuumas. Järgmine osake neutron, veidi suurema massiga kui prooton. Neutraalse laenguga. Ligikaudu on neid samapalju kui prootoneid. Prootonite ja neutronite koguarvu A=Z+N(neutronite laenguarvu tähis) nimetatakse tuuma massiarvuks. · Milline on tuuma ehitus Tuum on kihilise ehitusega, kus erinevatel energiatasemetel on vastavalt prootonid ja neutronid. · - kiirgus tekid kui tuum on liiga suur ja tuumast hakkavad väljuma heeliumi tuumad. Massiarv väheneb 4 võrra, laenguarv 2 võrra. Alfa-kiirgus on väikseima läbimisvõimega. Magnetväljas liigub heeliumituum lõunapooluse poole. Kaasneb -kiirgus. Kinni suudab hoida paberileht.
Sisukord 1. Eesti üldandmed.......................................................................................................4 2.Hollandi üldandmed..................................................................................................5 3. Omavahelised suhted...............................................................................................6 3.1. Majandussuhted..................................................................................................6 3.1.1. Kaubavahetus...............................................................................................6 3.1.2. Turism..........................................................................................................7 3.2. Kultuurisuhted.....................................................................................................8 3.2.1. Muusika..............................................................................
Jupiteri ja veidi nõrgem kui Maa magnetväli. Selle tulemusena Saturni magnetosfäär on palju väiksem kui. Tõenäoliselt magnetväli on loodud sarnaselt Jupiterile. Hoovused on metallik- vesiniku kihist, mida nimetatakse metallik-vesinik dünamoks. Rühm Ameerika ja Inglise astronoome 2006. aastal teatas ajakirja Nature 30. märtsi numbris, et on avastanud Saturni kõige heledama, A-rõnga sees olevad umbes 100 m läbimõõduga kuukesed. Esialgu on neid teada neli, kuid nende koguarvu hinnatakse kümnekonnale miljonile. Kuukesed on liiga väikesed, et neid ka kõige parematelt fotodelt otseselt näha, nad leiti iseloomulike, veidi propellerit meenutavate häirituste järgi, mille nad rõngast moodustavate osakeste paiknemisse tekitavad. Äsja avastatud kuukesed moodustavad vaheastme umbes sentimeetrist kümnekonna meetrini ulatuvate mõõtmetega rõnga osakeste ja mõnest kilomeetrist tuhandete kilomeetriteni küündivate läbimõõtudega kaaslaste vahel. Nii
ainuüksi elementide omaduste põhjal praktiliselt võimatu (suur on ühendusstruktuuri roll). Võib öelda, et parameetrid on süsteemi individuaalsuse kandjad. 1.4Sisend-, oleku- ja väljundmuutujad. 1)SISENDmuutujad- Ui(t), mis kajastavad välist toimet süsteemile ja orienteeritud süsteemis on sõltumatud süsteemist 2)OLEKUmuutujad Xj(t), mis kajastavad süsteemisiseseid akumulatsioone , olekumuutujaid kirjeldatakse vektoritena koguarvu nim süsteemi järguks. 3)VÄLJUNDmuutujad Y1(t), mis esitavad süsteemi reaktsiooni sisenditele ja on süsteemis otseselt kättesaadavad. 4) mõningad oleku ja väljundmuutujad võivad ka üthida. Olekumuutujate koguarvu nimetatakse ka süsteemi järguks. 1.5 Millest sõltub süsteemi käitumine- Süsteemi käitumine sõltub süsteemi parameetrite muutumisest. Mida tundlikum süsteem seda rohkem mõjutavad parameetrite muutumised süsteemi käitumist. 1
Mistahes loendurit iseloomustavad selle lahutusvõime ja efektiivsus. Need suurused on erinevatel detektoritel erinevad. Lahutusvõime on määratud suurima impulsside arvuga, mis võivad kiirguse detektoris ühes ajaühikus tekkida. Lahutusvõime sõltub nn. "surnud ajast", mille jooksul järgmine osake ei saa veel tekitada detektoris uut impulssi. Detektori efektiivsuse all mõeldakse ühes ajaühikus detektoris impulsse tekitanud ja detektorisse sattunud osakeste koguarvu suhet. Tavaliselt antakse see protsentides. Efektiivsus sõltub kiirguse liigist ja selle osakeste energiast, samuti detektori liigist ja konstruktsioonist. 5.Kasutatud kirjandus http://ael.physic.ut.ee/KF.public/Oppetyy/A16%20Ioniseerivad%20kiirgused.pdf http://www.kliinikum.ee/radioloogia/images/stories/oppetoo/varasemad_loengud_yliopilastele /Simisker_Aadu_FyySIKA_DOSIMEETRIA.pdf 6.Kokkuvõte See on kiirguste mõõtmine ja registreerimine.Kasutatakse meditsiinis ehk kiirititusravis.
TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut KUI PALJU ON EESTI KEELES SÕNU? EESTI KEELE SÕNAVARA AJALOO PÕHIPROBLEEME Referaat Juhendaja Tartu 2015 Sisukord KUI PALJU ON EESTI KEELES SÕNU?........................................................................1 PROBLEEMID SÕNADE TÄPSE ARVU MÄÄRAMISEGA KEELES................................1 KUI PALJU SÕNU TUNNEB JA KASUTAB TAVALINE KÕNELEJA?...............................2 KUI PALJU ON SIIS SÕNU EESTI KEELES?..............................................................3 EESTI KEELE SÕNAVARA AJALOO PÕHIPROBLEEME.................................................4 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 7 KUI PALJU ON EESTI KEELE...
tütarrakkudeks; tsütokinees toimub raku lõplik jagunemine. Apoptoos on normaalse füsioloogiaga hulkraksete organismide rakkudes valdavalt rakkudesisene reguleeritud kompleksne süsteem, mille tööd reguleerivad nii geenid, retseptorid, transkriptsioonifaktorid kui ka rajad Apoptoosi käivitudes DNA fragmenteerub, väheneb raku maht ja kaovad mitokondriaalsed funktsioonid. Apoptoosi protsess võimaldab organismil kontrollida keha rakkude koguarvu. Mitoos - raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsimine Rakutsükkel interfaas (eluperiood, kus rakk ei paljune) ja mitoos (tuuma ja tsütoplasma jagunemine, mille tulemusena moodustub kaks vanemrakuga identset tütarrakku) Interfaasis on iga kromosoomi ehituses üks DNA molekul. Interfaasi lõpus toimub DNA kahekordistumine, mille tulemusena on kromosoomid rakujagunemise e mitoosi alguseks kahekromatiidilised e koosnevad kahest DNA molekulist.
tütarrakkudeks; tsütokinees toimub raku lõplik jagunemine. Apoptoos on normaalse füsioloogiaga hulkraksete organismide rakkudes valdavalt rakkudesisene reguleeritud kompleksne süsteem, mille tööd reguleerivad nii geenid, retseptorid, transkriptsioonifaktorid kui ka rajad Apoptoosi käivitudes DNA fragmenteerub, väheneb raku maht ja kaovad mitokondriaalsed funktsioonid. Apoptoosi protsess võimaldab organismil kontrollida keha rakkude koguarvu. Mitoos - raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsimine Rakutsükkel interfaas (eluperiood, kus rakk ei paljune) ja mitoos (tuuma ja tsütoplasma jagunemine, mille tulemusena moodustub kaks vanemrakuga identset tütarrakku) Interfaasis on iga kromosoomi ehituses üks DNA molekul. Interfaasi lõpus toimub DNA kahekordistumine, mille tulemusena on kromosoomid rakujagunemise e mitoosi alguseks kahekromatiidilised e koosnevad kahest DNA molekulist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
