ecotourism.ee/okoturism/) Iseloomulikud omadused: · arvestab kohaliku elanikuga · toob majanduslikku kasu · parandab töötingimusi ja -võimalusi · kaasab kohalikke elanikke otsustesse · panustab positiivselt loodus- ja kultuuripärandi säilitamisesse · pakub elamusi läbi kontakti kohalike elanikega · suuremat arusaamist kohalikust kultuurist, sotsiaalsetest ja keskkonnakaitselistest küsimustest · loob kohalikku uhkust ja usaldust 3) Rekreatiivsed tegevused: Dictionary of Sociologyjärgi on rekreatsioon mistahes vabal ajal tehtav tegevus - üksi või ühiselt mis on vabatahtlik ja meeldiv, köitev tegevus kui selline, mitte aga loodetava tasu või hüvituse pärast. Rekreatsioonile iseloomulik tunnus ei ole mitte ainult tegevuses, vaid su enda arusaamas, miks sa selle tegevuse ette võtad - seega mõtteviisis! (Kaarel Zilmer, Ph.DTallinnaÜlikool Terviseteaduste ja Spordi Instituut, Rekreatsioonikorralduse osakond,http://www
minna, üteldakse, et ei saa, liiga kallis. Halvimal juhul ei pea vanemad üldse oluliseks, et lapsel oleks korralikud hobid ning siis ei ole lapsel mingit võimalust neilt raha saada. Nii jäävadki riskigrupid (vähekindlustatud lapsed ja vanemliku hoolitsuseta lapsed) tänavale hulkuma ja võivad kergemini leida vaba aja sisustamiseks mitte rekreatiivseid tegevusi selle kõige halvemas tähenduses. Ühiskonna mõistes ongi rekreatiivsed tegevused sellised, mis ei kahjusta teisi ühiskonna liikmeid ega neid ümbritsevat maailmaruumi. Kitsamalt on rekreatiivsed tegevused määratletavad inimese enda ellusuhtumise, eluala, iseloomu ja füüsiliste võimete järgi. Nende tegevuste rekreatiivsus sõltub sellest, mis aitab sellel kindlal inimesel, kes seda tegevust teostab, rutiinist välja tulla, jõudu koguda ja meelt lahutada. Need vastused peab iga inimene endas ise leidma, et aega väärtuslikult ära kasutada.
TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja Terviseteaduste Instituut Rekreatsioonikorraldus Projekt REKREATIIVNE RAJATIS Rekreatiivsed rajatised looduskeskkonnas Koostaja: Jaanika Üprus Tallinn 2018 PROJEKT Mustjõe maastikusõiduala puhkealaks. 1. Rajatise eesmärk ja kirjeldus: Noored käivad mustjõe maastikusõidualal sõitmas ja aega veetmas. Koht on atraktiivne ja noortele meeldib seal. Kui ala teha puhkealaks, käiks seal rohkem inimesi. Noored saaksid seal meeldivamalt oma spordialaga tegeleda ja nende perekonnad lihtsalt puhata. 2
.. Rekreatsioon ehk virgestus ehk virgestamine on töövõime taastamine, lõdvestumine, puhkus ja meelelahutus, mis enamasti toimub looduses. Tavalised rekreatsioonipaigad on teiste seas kaitse- või puhkealad, asulate haljasvööndid 1. Iga autor tõlgendab rekreatsiooni olemust ja alajaotust omamoodi. Seega ei ole ühtset ja ammendavat definitsiooni välja kujunenud. Rekreatsiooni saab defineerida kui jõu ja vaimu taastamist või taassündi. Kuid rekreatiivsed tegevused sõltuvad suuresti ka isikust: ühele võib see olla puhkus, kuid teisele töö. Või kui ühele on seiklus, siis teisele on see totaalne õudus. Rekreatsioon on tuletatud ladinakeelsest sõnast recreatio, mis tähendab taasloomist, värskendust (virgestumist). 2. Erinevad rekreatsiooni tegevused toimuvad kas indiviidi kodukohas või kaugemal ning indiviidi enda vabast ajast, mis aga sõltub kasutada olevast vaba aja hulgast ja perioodist
TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja Terviseteaduste Instituut Rekreatsioonikorraldus Matkaradade külastus MATKARADADE HINDAMINE Rekreatiivsed rajatised looduskeskkonnas Koostaja: Jaanika Üprus Tallinn 2018 KAUKSI TELKIMISALA 1) Õpperaja infrastruktuuri piisavus (puhkekoht, WC, lõkkekoht, laudtee, rajakate jms) Puhkekohad olid olemas, WC samuti, aga viimase puhtus võiks parem olla. Kuna telkimisala oli merekaldal, siis kindel rajakate puudus, sai jalutada mööda randa ja puude vahel. Laudtee puudus, oli olemas lõkkekoht. Fotomaterjal WCst:
t. Muda- kasutamine meditsiinis, mudaravilad 23. Kliima mõju rekreatsioonile Alpide suusakeskused raskustes (hooage muutub lühemaks), otsitakse lahendusi. Klimaatiliste ekstreemsuste kasv Eestis. Mitmed saarestikud kannatavad vee tõusu all. *Eesti üks väheseid riike, kes võidab kliima soojenemisest. Ilm soojemaks, pikeneb põllumajanduseks sobiv periood, rekreatsioon saab igal ajal toimida (talispordialadele ei mõju hästi) 24. Läänemere rekreatiivsed võimalused – rMitmekesine rannajoon, 1500 saart (eestil), lainelauaga sõitmine, purjetamine, süstasõit, jääpurjetamine, jalgsimatkad laidudel. 25. Läänemere keskkonnaseisund – eostus tohutu, põhilised keskkonnaprobleemid eutrofeerumine (toitainete üleküllastamine, mida inimene mõjutab), uputatud keemiarelvad (pommide best before on läbi saanud, hakkavad lekkima, kalad kaovad). 26
outdoor, soome k. ulkoilu) · sise (indoor) Rekreatsiooni korraldus · Kellele indiviidi taust · Kus tingimused ja võimalused · Milline tegevus intensiivne või ekstensiivne Indiviidi taust: · Sugu (MN) · vanus (laps vanur) · elukoht (linnas maal) · rahvus, kultuur, religioon · kehaline vorm (kehaliste võimete hindamine) · töö, eriala (kehaline vaimne) · huvid, harjumused, varasemad kogemused Piirkonna rekreatiivsed tingimused · geograafiline asend · kliima, ilmastik, ökoloogiline keskkond · ajalooliskultuuripärand · infrastruktuur · turism · looduslikud võimalused · loodud võimalused (sisevälis) Erinevad tegevused · sport · liikumisharrastus · aktiviteet · rekreatsioon SPORT 1. võistlussport, tulemussport, saavutussport, profisport ingl. k. sport, soome k. URHEILU 2
mullateke, fotosüntees, elupaigad. 2. Reguleerivad teenused (ingl regulating services) — teenused, mis mõjutavad kliimat, vee-, õhu- ja mullak- valiteeti, veevarusid, üleujutusi, samuti tolmeldamine. 3. Varustusteenused, ka tootvad teenused (ingl provi- sioning services) — teenused, mida inimene saab ökosüs- teemilt, näiteks toidu, vee, puidu jm materjalidena. 4. Kultuuriteenused, ka rekreatiivsed teenused (ingl cultural services) — teenused, millega loodus pakub esteetilist ja vaimset naudingut, mis on lõõgastumise koht ja uute teaduslike teadmiste allikas. Biosfääri planetaarsed piirid. Ülemine: troposfäär <- osoonikiht (kõrgusel 16-25 km) -> stratosfäär Alumine: litosfääris (sügavusel 2-3 km) hüdrosfääris (sügavusel 10-11 km) Elurikkuse kadu; Lämmastikuringe häiring; Kliimamuutus; Ookeanide hapestumine;
kuju korrapäratu, põhi tasane, enamasti rämpsu täis ja võsastunud · Turvas: Looduslikku mitmekesisust hävitavad aga ulatuslikud freesturbaväljad 22.Kliima mõju rekreatsioonile · Sademete ja temperatuuri jaotus on eriti oluline just talvise rekreatsiooni puhul. · Lumikate on paksem ning selle kestvus pikem kõrgustike piirkonnas. · Saartel ja rannikualadel on lund vähe ning lumikatte kestvus lühem, mõnel talvel püsivat lumekatet ei tekigi. 23.Läänemere rekreatiivsed võimalused · Tavaliselt on veeseis madalaim juunis. Juuni lõpus hakkab veetase tõusma. · See fakt on oluline jalgsimatkade korraldamisel Saaremaa ja Muhu lähedal paiknevatel laidudel. · Mere pinnakihis kulgeb piki rannikut hoovus, mille suund on vastu kellaosuti liikumisele. · Hoovuse mõju on tugev eriti poolsaarte ja saarte vahelistes väinades, seda tuleb arvestada rekreatiivsete tegevuse puhul Läänemeres
probleemide lahendamine sektorite kaupa ei anna terviklikku head tulemust. Normatiivne keskkond: · Keskkonnaprobleemiga on planeerijad tegelenud juba paar aastakümmet, kuid see on olnud lihtsustatud nn numbrilise keskkonnaga arvestamine · Traditsiooniline tähelepanu keskkonnale teedeplaneeringus on olnud seotud müra ja saastatusega, teised keskkonnaparameetrid, nagu rekreatiivsed, kultuurilised-, visuaalsed- ja sotsiaalsed suhted on jäänud tagaplaanile 33. 34. Torremolinose harta: tõi sisse ruumilise planeerimise termini. Esmakordselt sätestati tervikliku linnaruumi mõiste kaasaegse planeerimise jaoks. Kogemus, et laiema territooriumi planeerimine pole võimalik ilma sotsiaalsete, majanduslike, keskkondlike ja kultuuriliste aspektide tasakaalustatud käsitlusena. Planeerimine eeldas eri eluvaldkondade arengu prognooside sünteesi. 35
konnotatsiooniga. Vabaolu leisure. Olemine, mis on vaba. See on see, mida leisure'I all tegelikult mõeldakse. Vaba välisest survest ja vaba end arendama. Osutab seisundile. Seda väljendit soovitab Joe kasutada. Vabaolu on täidetud sisukalt, see täidetakse eneseaerndamise või kasulik olemsisega ühiskonnale. Kolm põhikäsitlust: Vaba aeg kui aeg aega on alati olemas Vaba aeg kui tegevus rekreatsiooni kõige lihtsam käsitlus. Rekreatiivsed tegevused Vaba aeg kui olemise seisund Esimesed kaks on kvantitatiivsed kategooriad. Viimane on kvalitatiivsesse kategooriasse kuuluv. Vaba aeg kui AEG. Võtta ajaühik ja leida see aeg. Nt 24 h. lahutada ajaperioodid, mis kuluvad... Eksistentsile asjad, mida on vaja teha elus püsimiseks) Kuigi mõnda asja saab ühildada. (8 h nt) Subsistentsile (asjad, mida on vaja teha elatusvahendite hankimiseks). Palgatöö nt 8h päevas Ja see 8h mis jääb üle, on residuaalne aeg ehk vaba aeg.
muda. Järvemuda varu ületab meremuda varu u. kümnekordselt. 22.Kliima mõju rekreatsioonile Sademete ja temperatuuri jaotus on eriti oluline just talvise rekreatsiooni puhul. Lumikate on paksem ning selle kestvus pikem kõrgustike piirkonnas. Saartel ja rannikualadel on lund vähe ning lumikatte kestvus lühem, mõnel talvel püsivat lumekatet ei tekigi. 23.Läänemere rekreatiivsed võimalused Juuni lõpus hakkab veetase tõusma. See fakt on oluline jalgsimatkade korraldamisel Saaremaa ja Muhu lähedal paiknevatel laidudel. Tulenevalt sellest, et Väinameri on madal keerutavad jetid põhjast üles liiva ja muda, mis on kahjulik nii mere ökosüsteemile kui ka jeti mootorile. Madal meri Eesti läänerannikul mõjutab ka suplejaid. Vesi küll soojeneb kiiresti ja lahesopid
M., Pigram, J. J. 2006. Outdoor recreation management. Routlege. London. New York. Kajala, L., Almik, A., Dahl, R., Dikšaitė, L., Erkkonen, J., Fredman, P., Jensen, F.Søndergaard, Karoles, K., Sievänen, T., Skov-Petersen, H., Vistad, O.I. ja Wallsten, P. 2008. Külastajate seire loodusaladel : Põhjamaade ja Balti riikide kogemustel põhinev käsiraamat. TemaNord 2008:516. Riigimetsa Majandamise Keskus. Talli Karoles, K., 2004. Eesti puhkemetsade rekreatiivsed omadused, külastuskoormus ja koormustaluvus. Metsamees 7 (47), 4. Keskkonnahariduse kontseptsioon ja Looduskaitse arengukava aastani 2035. Keskkonnaministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium. Keskkonnaseire seadus. Vastu võetud 20. 01. 1999.a. RT I 1999, 10, 154. Kuss, F.R. 1986. A review of major factors influencing plant responses to recreation impacts. Environmental Management, 10 (5), 637-650. Käsiraamat loodusturismi ettevõtjale. SA Lõuna-Eesti turism
annaabi.ee 
