Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut SISSEJUHATUS DIGITAALTEHNIKASSE Ülesanne nr. 2 Loendamine Juhendaja: Madis Lehtla Üliõpilane: Jan Tumanov AAAB-50 095161 1. õ/m viimane nr (1)+3=4. Peab lugema kuni 4-ni Skeem: Jadaloendurite tööpõhimõtete kirjeldus Loenduriks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust
Viimaks joonistan tahvlilr pliiatseid ja kustutuskumme ühepalju. Küsin lastelt, kas nüüd on mõlemaid asju ühepalju? Loendan lastele (õpitud arvu piires) kui palju on. Miks nii? Sest selleläbi õpib laps vastava arvu piires paremini arvutama. Orienteerub vastava arvuga. Õpitakse selgeks vastava arvu koostis, mis on peast arvutamise eelduseks. 5. Läbi loendamise õpitakse tundma arvude koostist ning selgitatakse liitmise ja lahutamise (arvutamise) olemust. Loendamine on lapsele esemete arvu kindlakstegemise ainsaks vahendiks, ehk selleks, et hulkasid moodustada, peab laps ennem loendama. Arvutama õppimisel on kõik need olulised, kuna arvutamine toetub hulkade võrdlemisele ja loendamisele. Laps peaks omandama sellises järjekorras: Loendamine, hulgad, arvutamine
programmiga ette ajaintervallid, taimerid ja käivitustingimused. Programmeerimisel saab kasutada viit erinevat ajafunktsiooni: impulss-, pikendatud impulss-, viivitusega sisselülitus-, salvestavat viivitusega sisselülitus-, viivitusega väljalülitusfunktsiooni. Kõik mainitud ajafunktsioonid ehk taimerid omavad kolme sisendit ja kolme väljundit, millede otstarve on järgmine: · S sisendimpulsi tõusva või langeva (sõltuvalt taimeri tüübist) frondiga algab ajaintervalli loendamine. · TW sisendisse antakse ajaintervalli väärtus kas konstandina S5T#aeg vahemikus S5T#0ms...S5T#2h46m30s, sisendsõnana EW, väljundsõnana AW, mälusõnana MW või andmesõnana DW. · R sisendimpulsi tõusva frondiga lõpetatakse ajaintervalli loendamine ning väljund Q läheb olekusse "0". · Q väljund näitab taimeri olekut ehk vastava ajafunktsiooni tulemust. · DUAL väljundist saab lugeda ajaintervalli jooksvat väärtust kahendarvuna.
Kontrolltöö I kooliastme matemaatika õpetamise metoodika I Teooria 1. Lasteaiamatemaatika kordamine ja süvendamine. 1) Mis on esemete loendamine ja millised on loendamise nõuded ? Loendamine on käeline ja sõnaline tegevus, mis seab loendatavad esemed ja järjestikused arvsõnad üksühesesse vastavusse. Samaaegselt esemetele osutamisega öeldakse arvsõnu alates ühest, viimasena öeldud arvsõna tähistab loendatavate esemete arvu (Mitu on?). Loendamine on ainus vahend, mille abil saab kindlaks teha esemete arvu. Loendamistegevus peab vastama järgmistele nõuetele: Loendada saab ainult konkreetseid esemeid ja nähtusi, mis asuvad lapse käe-, kuulde- või pilguulatuses. Loendamiseks peab laps teadma arvude järjestikusi nimetusi. Loendamise ajal käivitub nn loendamise füsioloogiline mehhanism – käsi, pea või keha hakkab arvude järjestikuste nimetuste ütlemise rütmis liikuma mööda loendatavaid
Kahendsüsteem Kahendsüsteem · Kahendsüsteem ehk binaarsüsteem on positsiooniline arvusüsteem, mille alus on 2 · Kahendsüsteem on kõige väiksema sümbolite (numbrimärkide) arvuga positsiooniline arvusüsteem, sest alusega 1 ei ole positsioonilist arvusüsteemi võimalik luua · Kokkuleppeliselt kasutatakse kahte esimest araabia numbrit: 0 ja 1 Loendamine · Kahendsüsteemis toimub arvude loendamine järgmiselt: 0, 1, 10, 11, 100, 101, 110, 111, 1000, 1001 jne · Mitmekohalist arvu tuleb lugeda nii, nagu iga koht oleks eraldi number näiteks: 10 tuleb lugeda "üks, null", mitte "kümme" · Kuna kasutada saab ainult kahte sümbolit, siis juba kümnendsüsteemse arvu 2 esitamiseks tuleb kasutada mõlemat: 10 Kümnendsüsteemi ja kahendsüsteemi arvude vaheline seos Täisarvu teisendamine kahendsüsteemist kümnendsüsteemi
mõtteline otsustus, millega antakse hinnang hulga püsimisele Kuidas võrreldakse osa tervikuga? Klassifitseerimisega- ühe ja sama objektide jaotamine Kujundite maailma loomise aluseks on: hulga jaotamine kahe või enama tunnuse järgi osadeks. last ümbritseva ruumi kirjeldamine Mis on loendamine? Käelis-sõnaline tegevus, mis seab esemed ja järjestikused Objektide (esemete, nähtuste) võrdlemine neid eristava tunnuse alusel on: arvsõnad üks-ühesesse vastavusse järjestamine Millised on loendamisele esitatavad nõuded ühtki eset vahele jätta, ühelegi esemele Konkreetne esemete hulk lapse kujutluses on püsiv, kui esemete mis tahes
Näpumäng: „Päikesele külla” Meil on külas muinasjutt „Päikesele külla”, (Matkid sõrmed laiali päikeseketast) laseme need tegelased, oma tuppa tulla. Tibu, tibu, tibu (tõstad kordamööda üles 10 sõrme) jänes, harakas ja tigu. Part, siil, pilv ja päikene, tore seltskond väikene. Loendamine. Kokku kümme neid sai, teeme neile pika pai. (Käed teevad teineteisele pai).
geomeetrilisi kujundeid; näeb matemaatilisi seoseid igapäevatoimingutes, sisu : hulgad, loendamine, arvud, arvutamine; suurused ja mõõtmine; geomeetrilised kujundid (Sikka, 2009). 1999.a õppekava eesmärgid olid kujundada ja/või korrastada esemete maailm, luua kujutlused arvudest, suurustest, kujunditest, mõõtmine, esemete/nähtuste järjestamine, esemte ühiste tunnuste leidmine, võrdlemine, arvud ja numbrid, loendamine, järjestamine, suurused, pikkusühikud, ajakujutlused, nädalapäevad, kella tundmine, ajaühikud, rahaühikud, tekstülesanded (1987.a nimetati matemaatiline jutuke) kehad, kujundid. Nendest eesmärkidest võib eeldada, et 1987.a õppekava on eesmärkide poolest väga kesine, eesmärkidest võib välja lugeda, et kellaaegu, kuude nimetusi, rahaühikute tundmist ei õpetatudki. Sellest järeldus, et praegu pööratakse rohkem korraliku aluse saamiseks ehk laps peaks reaalselt aru saama, mitte
· vere automaatuuring · vere automaatuuring leukogrammiga-hematoloogilise analüsaatoriga teostatav uuring ( complete blood count, CBC, full blood count, FBC) · hemogramm- vereäige mikroskoopiline hindamine · leukotsüütide valem või leukogramm, mis ei sisalda erütrotsüütide ja trombotsüütide hindamist Vererakke loendatakse spetsiaalsete hematoloogiliste analüsaatorite abil, mille tööpõhimõte on järgmine: vererakkude loendamine, hemoglobiini kontsentratsiooni mõõtmine. Mõõdetud parameetrite alusel arvutab analüsaator erütrotsüütide ja trombotsüütide indeksid. Sõltuvalt aparaadi keerukusest on võimalik määrata ka leukogramm, leukotsüütide noorvormide esinemine, retikulotsüütide hulk jpm. Leukotsüüdid Lihtsamad analüsaatorid loendavad teatud verekogusest tuumaga rakud. See tulemus väljastatakse leukotsüütide üldarvuna. Leukotsüütide üldarv on piiratud informatiivsusega
· Matemaatika didaktika olemusest lähtuvalt ei ole otstarbekas esitada õpetamise tehnoloogiat liiga detaalselt. Mida ja milleks õpetada? Matemaatika õpetamise eesmärkide põhjalik analüüs ja sõnastamine avab nii õppesisu kui ka õpetamise põhisuunad võrdlemisi suure täpsusega. Protsessid: 1. Järjestamune 2. Rühmatamine ja klassifitseerimine 3. Samaväärse hulga moodustamine 4. Hulga samaväärsuse säilitamine 5. Osa võrdlemine tervikuga 6. Loendamine 7. Mõõtmine 8. Modelleerimine Matemaatika ehituses kasutatakse palju mõiste nagu: hulga mõiste, seose mõiste, arvu mõiste, suuruse mõiste ja kujundi mõiste. Kuidas õpetada? Et matemaatikat õpetada me peame teadma järgmisest: · Õppimeetodtest Õppemeetodeid liigitatakse kahel erineval alusel: - Lähtudes õpetaja ja laste koostegevuse vormist, eristatakse selgitust, vestlust ja iseseisvat tööd.
Mis on hulga astmehulk? Astmehulk on selle hulga kõikide osahulkade hulk. Mitu elementi on n elemendilise hulga astmehulgas? 2n elementi. Millist hulka nimetatakse lõplikuks hulgaks? Lõplik hulk sisaldab kindla arvu elemente. Millsit hulka nimetatakse lõpmatuks hulgaks? Lõpmatu hulk sisaldab piiramatult palju elemente? Millist hulka nimetatakse loenduvaks hulgaks? Hulk on loenduv, kui tema elementidele saab hakata vastavaks seadma naturaalarve. Mis on loendamine? Objektide arvu tuvastamiseks nendele naturaalarvude omistamine on loendamine. Lõpmatu mitteloenduv ja lõpmatu loenduv hulk. Loenduv {0,1,2,.......} Mitteloenduv {7.16646...,7,16646..., ...... } kuna iga elemendi vahel on veel lõpmatult elemente. Millised hulgaaritmeetilised tehted on olemas? 1 unaarne ja 4 binaarset. Binaarsed Hulkade ühend ehk hulgaaritmeetiline liitmine, Hulkade ühisosa ehk hulgaaritmeetiline korrutamine. Hulkade vahe ehk hulgaaritmeetiline lahutamine.
Minu kujundatud õpiõues on 4 erinevat ala: 1) 2 õuesõppepaviljoni, mis on varustatud tahvli ning laudade ja toolide komplektiga. Korraga mahub ühte õpipaviljoni töötama 25 last. Seal on võimalik joonistada ja maalida, kirjutada, tutvustada ohutusnõudeid, teha teoreetilisi sissejuhatusi ja kokkuvõtteid mõnele teemale jne. 2) Ürdi- ja juurviljaaed. Rakendamisvõimalused: matemaatika (hulgad, geomeetrilised kujundid, loendamine, liitmine ja lahutamine, loodusõpetus (taimede välimus, ravimtaimed/mürktaimed, taimed inimese toidulaual, liikide mitmekesisus), eesti keel (taimede rahvapärased nimetused, jutu koostamine), kunstiõpetus (natüürmort, töö kuivatatud lehtedega – kleepimine, lehetrükk-tehnika) 3) Puudeallee Rakendamisvõimalusi: matemaatika, eesti keel (muistendite ja lugude jutustamine) , kodukoha tundmine , loodusõpetus
matemaatika õpetamine ja õppimine tuleb siduda last ümbritsevate esemetega (kasutada neid). Mitmete teadlaste järgi (Piaget, Bruner) saab lapse taju alguse käelistest tegevustest. et matemaatika õppimise aluseks olevad tegevused on muuhulgas käelised tegevused. Matemaatikamõistete (hulk, seos, arv, suurus, ruum) kujunemise aluseks on 8 mõtlemisoperatsiooni: 1. Järjestamine 2. Rühmitamine 3. Samaväärse hulga moodustamine 4. Hulga säilitamine 5. Terviku ja selle osa võrdlemine 6. Loendamine 7. Mõõtmine 8. Modelleerimine Matemaatika tegevused: - Vaatlemine on nähtuste või esemete tunnuste ning detailide märkamine. Matemaatika tegevuste aluseks. - Rühmitamine paljudest esemetest ühesuguste tunnustega esemete eraldamine. Tegevus, millega esemeid või nähtusi nende ühiste tunnuste alusel klassifitseeritakse so. jaotatakse rühmadesse, gruppidesse, klassidesse, hulkadesse jms. - Järjestamine esemete ja nähtuste korrastamine võrdsustunnuse alusel.
demonstreerib, kuidas hambaid õigesti pesta. Keel ja kõne Raamatu Loovmäng ,,Sööbik ja hammaste Pisik" tervise lugemine. teemal. Matemaatika Hammaste Puu- ja ,,Pildi ja loendamine. juurviljade numbri võrdlemine. kokku panemine." Ühe kaardi peal on
min veresoonkonn ja selili krool vastupidavuse a harjutamine arendamine tööga/pingutus ega 15 min Tõmmete Ühe basseinipikkuse läbimisel 8x25m Kas näitan ise efektiivsuse tehtavate tõmmete harjutusi ette või määramiseks loendamine kasutan pädevamat õpilast ette näitamiseks Õpilane loendab mitu tõmmet 20 min Tõstab pulssi suudab teha 25m läbi ujudes 5x25 m Kontrollime tõmmete arvu 25m peal ja
Loogikaskeem MultiSim tarkvaras näeb välja järgmine: Joonis 1.: 64-nd pärijadaloendur Järeldus: Trigerid valisin oma arvu järgi. 63 kahendkoodis on 1 1 1 1 1 12 , see tähendab, et 64 loendamise jaoks on tarvis kuute trigerit (nii palju kohti on arvul kahendkoodis). 7-segmendilistel indikaatoritel kuvatakse kuueteistkümnendkoodi väärtused 0-st 3F- ni. 3F-le vastab 6310. Ehk et loendamine toimub 010-6310, mis teebki 64 loendamist. Loenduri lähtestamine toimub, kui kõigi kuue trigeri väljundites on signaal 0, ehk loenduris on arv 6410 = 1 0 0 0 0 0 02 Muud kommentaarid: kuna mul oli probleeme loenduri töölesaamisega, tuhlasin väga palju Internetti läbi, et abi leida. (Loendur nullis pärast 1F-i end ära.) Abi kui sellist ei leidnud üldse, materjali on väga vähe. Probleemi lahendamisest: küsisin Teie käest tunnis, ütlesite, et üks
37 12.03.1975 mees 57 24.12.1955 naine jagatise jääk 0 1 2 Nimi Maksis Ants 45,00 kr Inimesi kokku 10 täidetud lahtrite arv piirkonnas Peeter 90,00 kr Neist maksnud 8 numbritega täidetud lahtrite arv piirkonnas Mari 75,00 kr Pole maksnud 2 tingimuslik loendamine Malle 48,00 kr Kalle maksmata Kati 65,00 kr Juta 16,00 kr Rein 42,00 kr Siiri maksmata Siim 45,00 kr htrite arv piirkonnas Nimi Sugu Vanus Perekonnaseis Elukoht Nimi Jaak Juurikas m 18 vallaline Pärnu Jaak Juurikas Mati Mets m 22 abielus Tallinn Mati Mets
Footoni energia võrdub Plancki konstandi (h=6,6x Jxs) ja sageduse (f) korrutisega. E=hfFotoelektronide kiirus sõltub rakendatud pingest. FOOTON valguse kvant PUNAPIIR fotoefekti ei tekita punane valgus. / Suurim lainepikkus mille puhul veel fotoefekt tekib.Fotoefekti valem Plancki konstandi (h=6,6x Jxs) ja sagedus (f) on võrdeline väljumistöö (A) ja massi (m) kiiruse ruudu ( ) poolkorrutisega. Fotoefekti kasutus detailide loendamine, konveierites, metroos, kino, fotograafia, TV, automaatika. Valguse dualism seisneb valgusnähtuste kaheses seletamises. Mõningaid nähtusi saab seletada ainult valguse laineteooriaga, teisi ainult valguse kvantteooriaga, kolmandaid aga nii üht- kui teistviisi.Teadlased - P.Lebedev, A.Stoletov, Einstein, H.Hertz.1.Fotoelektroni kineetilise energia sõltuvust üksnes valguse sagedusest saab seletada lähtudes a) valguse kvantoptikast 2.Fotoefekt on a) elektronide väljalöömine..
jutustamine ja arutlemine (luulekogud,muinas- koos lastega. Klaabu keha- jutud jne). osade iseloomustamine (munakujuline,tundlad jne). Mate- Nädalakalender. Numbrimärgid 1-12-ni maatika Aastaajad lonedamine. Nädalapäevade loendamine. Kunst Maalimine- Klaabu pilt Joonistamine-elukutsed Kleepetöö-"Klaabu" guassvärvid, A4) (iga laps joonistab oma lemmik elukutse A4 värvi- pliiatsitega) Mäng Mäng läbi õppetegevuse. Korstnapühkija mäng Vabamäng: Puzzle. Loovmäng "Raamatukogu" Liikumismäng "Tom ja
Kombineeritud tants ERINEVAD SPORDIALAD: Oskab nimetada erinevaid spordialasid. Eesti sportlasi Mängib jalgpalli, korvpalli, rahvastepalli, juurdeviivaid mänge Valdkonna Mina ja keskkond sisu: 1) sotsiaalne keskkond: mina, perekond ja sugulased, kodu, lasteaed 2) looduskeskkond: kodukoha loodus, muutused looduses, inimese mõju loodusele; 3) tehiskeskkond: ehitised, kodutehnika, turvavarustus, virtuaalkeskkond. (2) Valdkonna Matemaatika sisu: 1) hulgad, loendamine ja arvud, arvutamine; 2) suurused ja mõõtmine; 3) geomeetrilised kujundid. Valdkonna Kunst sisu: 1) kujutamine ja väljendamine: mõtete, tunnete edasiandmine nähtaval kujul; 2) kujundamine: objektile esteetilise lisaväärtuse andmine; 3) tehnilised oskused: voolimine, joonistamine, maalimine, meisterdamine; 4) kunstiteoste vaatlemine, vestlused kunstiteostest, kunstist. Valdkonna Muusika sisu: 1) laulmine; 2) muusika kuulamine; 3) muusikalis-rütmiline liikumine; 4) pillimäng.
ULUKITE LOENDUS · Esimene printsiip: Üritatakse kindlaks teha, milline on kogu asunduse suurus ning piirdume teadmisega, kas ühe või teise loomaliigi arvukus/tihedus kasvab või kahaneb. Enamasti ja tänapäeval on jõutud teadmiseni, et teisest variandist piisab ning esimene on enamjuhul võimatu. · Teine printsiip: Kas loendatakse ulukid mingil proovitükil või kogu alal, tehakse üldistus. · Kolmas printsiip: Kas me loendamine kokku isendeid või loendamine nende tegevusjälgi Fikseeritakse jälgede tihedus, pabulahunnikute tihedus. Loendusmeetodid ja seire · Totaalne küttimine tapetakse kõik loomad ning siis loendatakse need üle. · Jahisaagi põhjal · Küsitlused ja ankeedid · Ajuloendus · Marsruutloendus: jälgede loendus marsruudil, kanaliste marsruutloendus, ulukikolmnurgad (riistakolmio soome keeles), hirvlaste talviste ekskrementide loendus. · Kvartalloendus
510.a. eKr kukutati monarhia Res Publica(avalik asi) = vabariik Magistraadid: Konsulid (2tk) kõrgeimad magistraadid. Sõja ajal juhtisid armeed. Preetorid (8tk) vajadusel asendasid konsuleid. Ülesanne: õigusmõistmise korraldamine , võisid ka sõjaväge juhtida. Tsensorid endiste konsulite hulgast 5 aastaks. Ülesanne: kodanike loendamine, senaatorite nimekirja koostamine, valvasid ka kodanike elukombeid. Diktaator Vaid siis kui riiki ähvardas tõsine oht. Pool aastat piiramatut võimu ent pärast tuli vastutada. Rahvatribuunid (10tk) Lihtrahva huvide kaitsmine. Õigus panna keeldu riigiorganite otsustele.
Vali üks vastus. a. juhuslik viga b. erind c. ekse Esita 6.Inimese vanus täisaastates on a. pidev intervallskaala b. järjestusskaala c. diskreetne intervallskaala Esita 7. Kogumi maht on a. kogumi elementide arv b. kogumi kõige suurema elemendi ja kõige väiksema elemendi vahe c. kogumi kõige suurema elemendi väärtus d. kogumi elementide summa Esita 8. Kauplusse sisenejate loendamine on a. sekundaarne vaatlus b. dokumentaalvaatlus c. eksperiment d. otsene vaatlus Esita 9. Tööjõuuuringu ankeedis oli järgmine küsimus: Kas Teie viimane netokuutöötasu oli 1. kuni 3500 kr 2. 3501 kuni 5000 krooni 3. 5001 kuni 7000 krooni 4. 7001 kuni 9000 krooni 5. üle 9000 krooni? Millise skaalaga on tegemist? a. pidev intervallskaala b. diskreetne inervallskaala c. järjestusskaala Esita 10
Dependency Sõltuvus
Generalization Üldistus
Instantiation Järsustus
Model Mudel
Note Märge
Realization Realiseerimine
Substitution Asendamine
Usage Kasutus
Access Juurdepääs
Association (Without Assotsiatsiooni (Ilma liitmiseta)
aggregation)
Binding Sidumine
Class <
Tallinn Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut MIKROPROTSESSORTEHNIKA Laboratoorne töö nr. 2 7 segmendilise indikatsioonielemendiga 19 nd jadaloendur Juhendaja: Taavi Möller Üliõpilane: AAVB-37 Tallinn 2009 Ülesanne Koostada 19nd jadaloendur Multisim´i abil ja testida seda. Jadaloendurite tööpõhimõtete kirjeldus Loenduriks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Loendure liigitatakse summeerivateks, lahutavateks ja reversiivseteks. Sõltuvalt signaali ülekande viisist loenduri trigerite vahel jaotatakse loendure jada- ja rööpülekandega loendur...
2 -0,2682181 2 3x-4, kui -2 x3 3 4 7,80085143 2,27249983 5 -0,582000135 4cos2x , kui x>3 5 -1,19535765 -3,356286116 Leitud funktsiooniväärtuste alusel leida y-i ja z-i positiivsete ja negatiivset Vorminda toodud näite põhjal! Tingimuslik loendamine ja summa, valemites nimed POS Y ARV 3 POS Z ARV 2 NEG Y ARV 8 NEG Z ARV 9 AKESK Y -0,29509 SIIN ÄRA KASUTA FUNKTSIOONI AkESK Z -1,91747 "AVERAGE" Funktsioonide g 10
Lk 10 15 Mõisted Loodusteaduslik uurimismeetod on vaatlusel ja katselisel kontrollimisel põhinev meetod. Loodusteadusliku uurimismeetodi etapid on nähtus, probleem, hüpotees, katse või vaatlus ja järeldus. Füüsika uurib looduse üldisi seaduspärasusi ja nendevahelisi seoseid, aine üldisi omadusi ja seda, miks nähtused esinevad. Keemia on loodusteadus, mis uurib aineid ja nende muutumist teisteks aineteks. Bioloogia on loodusteadus, mis uurib elusolendeid. Füüsikaline keha on uuritav objekt. Füüsikaline suurus on keha iseloomustav omadus, mis on mõõdetav omadus. Mõõtmine on füüsikalise suuruse võrdlemine mõõtühikuga. Mõõtühik, sageli lihtsalt ühik, on kokkulepitud kindel väärtus füüsikalise suuruse iseloomustamiseks. Loendamine on arvu kindlaksmääramine millegi või kellegi äralugemise teel. Mudel on keha või nähtuse lihtsustatud kirjeldus. Sümbol on kokkuleppeline tähis või märk kirjapildi lihtsustamiseks. Valem on sümbolitega kirja pan...
Vaheosakesed vastastikmõjusid vahendavad osakesed Igal mateeriaosakesel on olemas ka antiosake (laengud vastupidise märgiga) Elementaarlaeng 1e = 1,6 · 10 ¯¹ Mudel Originaali ligilähedane koopia, loodusnähtuste seletamiseks Põhjused, miks kasutatakse mudeleid: Vt lk ..... Mõõtmine Otsemõõtmine tulemus saadakse vahetult mõõteriista skaalalt. Kaudmõõtmine otsemõõdetud tulemustest arvutuste abil. Mõõtmistega kaasneb alati mõõteviga Erand loendamine heades vaatlustingimustes Mõõtemääramatus Tekkepõhjused = mõõtevea allikad: mõõteriist mõõtmisprotseduur lugemisviga mõõtja ebatäpsus parallaks nurk 2 erinevast kohast 1 punkti sihitud vaatekiirte vahel häireviga el väljad, vibratsioon, kõrvaline valgus lähteviga kasutatavate konstantide täpsus metoodiline viga meetodiebatäiuslikkus, arvutuste ligikaudsus objekt keskkonnatingimuste muutumisest ajas tingitud: soojuspaisumine
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R13KÕ1 Kristina Mägi ARVEPIDAMISE AJALUGU Essee Õppejõud: Siiri Luts, Ma Mõdriku 2013 Arvepidamise alguse aega ja põhjust täpselt ei oska keegi öelda, aga on palju fakte, mis tõestavad ja räägivad arvepidamisest kui pikaajalisest arengust. Teateid arvestuse kohta on saadud kunstiteostest, ütlustest, märkmetest ja teistest erinevatest allikatest.. Arvatakse, et arvepidamine sai alguse ligikaudu 10 000 aastat tagasi. Ilma arvepidamiseta ei oleks olnud ka majandusarengut. Tänapäeval on majandus niivõrd arenenud, et on väga huvitav teada, kust sai kõik alguse. Vaatame siis lähemalt majandusarengu ajalugu läbi aegade ja teeme järeldused. Arvatavasti sai kõik alguse Lähis-Idast ehk umbes 8000 aastat e.m.a. Arvepidamine algas karja ja vilja lugem...
) multimeeter HP34401A 2.) alalispinge allikas 5-45 3.) signaaligeneraator 6-37 4.) ühendusjuhtmed Töö käik: 1. Vastused kontrollküsimustele. a) Selgitada integreeriva digitaalvoltmeetri tööpõhimõtet. - Integreerimisaja Ti jooksul antakse integraatori sisendisse sisendpinge Ux. Seejärel ühendatakse integraatori sisendisse vastupidise märgiga tugipinge allikas U0. Sel hetkel pannakse käima impulsigeneraator ja impulsside arvu loendatakse. Loendamine kestab kuni integraator saavutab null taseme, selleks kulub aeg T2. Mõõdetud impulsside arv on vastavuses mõõdetud pinge efektiivväärtusega. b) Kuidas oleneb voltmeetri integreerimisaeg Ti valitud lahutusvõimest (kümnendkohtade arvust)? - Integreerimisaeg väljendatakse võrgupinge perioodide kaudu (PLC Power Line Cycle). Integreerimisaeg võib omada väärtusi 0,02, 0,2, 1, 10 või 100 PLC. Vaikimisi on integreerimisajaks 10 PLC (0,2 s)
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut SISSEJUHATUS DIGITAALTEHNIKASSE Jadaloendur Juhendaja: Madis Lehtla Üliõpilane: Rainer Sild 118421 AAAB Tallinn 2012 Loendamine. Koostada jadaloenduri loogikaskeem koos 7-segmendilise indikaatoriga ning kontrollida selle tööd MultiSimi tarkvaraga. Digitaaltehnikas kasutame signaali, millel on kaks olekut ,,0" (väljas) ja ,,1" (sees), nende kahe olekuga saame moodustada erinevaid arvsüsteeme ning arvnumbreid. Antud ülesandel kasutame kahendkoodi, mille valem on: X ...a3 23 a2 22 a1 21 a0 20 Sümbol ,,X" tähistab süsteemi summat, sümbolid ai tähistavad signaali olekut 0 ja 1. Meie jadaloendur loendab kuni 16 (0...15) arvu, seega kasutame v...
(Suuremaid ja keerukamaid puzzlesid saab kasutada ka näiteks lastevahelise koostöö arendamiseks). Suuremate puzzlede puhul koostööd teiste lastega. Matemaatilised mängud- (KAPSAUSS) arendavad mõtlemisoskust, taibukust. Matemaatikas on värvid ka tähtsad, loendamist, liitmist lahutamist, suurem, väiksem, hulgad. (Kuid mitte ainult. Üldiselt on laste jaoks lihtsam omandada läbi mängude kõiki matemaatilisi mõisteid ja omadusi. Nagu näiteks: värvid, loendamine, liitmine, lahutamine, hulgad, suurusmõisted, kohamõisted jne) Too välja, et ka vabaõhumängud on tähtsad ja siis näitena, et talvel... (muidu liiga järsk üleminek)... Väljas (mängides talvel) lumememme meisterdades on lapse jaoks lõbus kunsti pärane tegevus joonistades lumevärvidega lumememmele silmi, nina, suu ja fantaseerida ise juurde värvilisi detaile. Ehitusmängus on lapsel suur võimalus avada uksed oma fantaasiale, ehitades erinevaid
Siin võib tekkida väike viga ja siin oleneb vastutuse astmest kas tuleb teha uus vaatlus või mitte. Nt turuuuring, ankeedid, laevade tööaeg c)Monograafiline vaatlus - see tähendab, et uuritakse üht tüüpilist elementi. Nt bioloogias, meditsiinis, puuviljakasvatuses (nt mingit ploomisorti vms) 4. Andmete hankimise viisi järgi a)Otsene ehk visuaalne vaatlus. Nt vahetu loendamine, mõõtmine, jne b)Dokumentaalvaatlus dokumentide ja andmekogumite, baasil tehtavad uuringud c)Küsitlused need on isiklikud andmed või arvamused. 1)suulised küsitlused(intervjuud) ja need peavad olema enne ette valmistatud. 2) Isevastatavad küsitlused ankeedid 5. Korrespondentvaatlus nt ilmavaatlus Vaatluste tulemused on seda täpsemad, mida suurem on vaadeldav kogu või väljavõte
.................... ........................................................................................................................................................... ........................................................................................................................................................... 2. Töö tekstidega (10 punkti). Lugege tekstid ja ülesanded tähelepanelikult läbi. Ülesannete täitmisel tuginege dokumentidele ja oma teadmistele. Põhimõtete loendamine 1 p, koos selgitustega 2 p. Küsimused: 1) Millised dokumentides A ja C toodud põhimõtted kajastusid ka taasiseseisvumise otsuses (dokument E)? Põhjendage, miks just need. (4 p) Allikas A (2 p) .......................................................................................................................................................................................... ..............................................................................................................
· 10Mb/s,100Mb/s,1Gb/s Vedelkristall monitor(LCD)-vähe ruumi,vähem kahju silmadele,vähem voolu Kineskoopmonitor(CRT)-näitab rohme detaile,puudub pildi inertsus,enam ei toodeta Suurus-diagonaalis,tollides.Piksel-väikseim digitaalosa.resolutsioon-korraga ekraanilemahutav hulk pikslites,sagedus-kujutise uuendamine Maatriks-,tindi-,laserprinter · Ühendatud otse arvutivõrguga · Kahepoolne printimine · Mustvalge-,värvitrükk · Viimistlusmoodul · Lehekülgede loendamine XSLX,DOC,JPG,SXC, XLS, TXT,JPEG,BMP,GIF, PNG,DOCX, STW, RTF, ODT, TIFF, ODS, AVI, MPG,MPEG,MOV ,WMV,WAV,MP3, RAM,AU,WMA,EXE,COM,BAT,SYS, TAR,ZIP,GZ,RAR, HTM,HTML,PHP,VBS,WSH,XML,DAT,ISO,IMG,PDF Tekstifail Pildifail Videofail Helifail Tabelid Süsteemifail... Arhiivifail Muud
Dramatiseringu lavastamine Dramatiseeringu läbimängimine lastega Sõnavara rikastamine uute sõnadega (vanapagan, vaeslaps, talutütar, riided ... jne) Mõisted: lahkus, sõprus, abivalmidus, kavalus, ihnus, töökus, ahnus. Kiidusõnad: AITÄH, PALUN Matemaatika Võrdlemine (kõrgem – madalam, suurem – väiksem ...) Öö ja päev Kiire-aeglane Mõiste: ühekaupa Loendamine, nädalapäevade järjestamine (5-6 aastased) Eelnev – järgnev nädalapäev (5-6 aastased) Kunst Joonistamine antud jutu põhjal Prossi meisterdamine Maja (talu) joonistamine Liikumine ja muusika Laulud nädalapäevadest Tantsud, rahvatants Liikumismängud Ringmängud Teemad, mis haakuvad Vaeslaps ja Talutütar põhjal tehtava draamatööga: vanade eestlaste kombed, eluviis ja uskumused;
2. Sageduse järgi a. pidevad (vaadeldakse toimumise hetkel või ajavahemikul) b. korduvad (vaadeldakse võrdsete või ebavõrdsete ajavahemike järgi) c. ühekordne 3. objekti hõlmamise järgi a. kõikne (uuritakse kõiki elemente) b. osaline c. monograafilised d. massvaatlused 4. andmete hankimise viisi järgi a. otsene ehk visuaalne (vahetu loendamine, mõõtmine) b. dokumentaalne vaatlus ( c. küsitlused I. suulised ehk intervjuud II. kirjalik d. korrespondentsvaatlus e. väljavõtu meetodi vaatlus (säästlik) I. juhuväljavõtt (põhimeetod) f. valimi moodustamise põhimõtted VAATLUSE OBJEKTIIVSUS JA TEADUSLIKKUS: Nõuded: 1) eesmärgikindlus 4) optimaalne vaatlusaeg 6) andmete võrreldavus VAATLUSE VEAD:
midagiarvudest (nt. Suudavad eristada kahte ja kolme vahel ja kolme neljast). See võime (määratleda väkeste hulkade – kuni 4 objekti) kannab nime visuaalne haaramine (subitsing). ... MATEMAATILISED OSKUSED II Loendama õppimine parandab tunduvalt laste võimet võrrelda objektide hulkasid. Õpivad lapsed arvutussüsteemi erinevaid aspekte lahus.... MATEMAATILISED OSKUSED III Liitmmine ja lahutamine: lihtsate liitumisülesannete lahendamisel on leitud 3 arengustaadiumi. Need on kõigei loendamine, juurde loendamine ja arvulise faktide meenutamine. Lihtsam strateegia on: iga liidetav esitatsõrmedel ja loendatakse kokku koguarv (loeb kokku kui palju sõrmi). Kuid seda on raske rakendada kui summa on rohkem kui 10. Seetõttu hakkavad lapsed juurde loendama, ikka kasutades oma sõrmi. Groen ja Parkman: algkoolilapsed loendavad juurde suuremale arvule – näiteks tehes 2+7 loendavad nad juurde 7-le, mitte kahele Algkooli lõpuks asendub kõvasti loendamine harilikult hääletu loendamisega
Tartu …….Kool …………. 8.b klass KEHALISE KASVATUSE TUND (LIIKUMISMÄNGUD) Loovtöö Juhendaja õpetaja …….. Tartu 2016 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Eelmise kooliaasta kevadel saime teada, et meil tuleb teha loovtöö. Alguses ei osanud ma midagi arvata, kuna polnud varem sellega kokku puutunud. Hiljem kui olin juba selle kohta täpsemalt uurinud, olin kohe huvitatud. Loovtöö otsustasin teha klassiõdede …….ja……., kes olid kohe nõus koostööga. Teemasid loovtöö jaoks otsides jäi …….silma liikumismängude teemaline kehalise kasvatuse tund, mida ta meile tutvustas ja üheskoos otsustasime valida selle teema. Tunni tegevusi oli klassiõdedega lihtne välja mõelda, kuna teadsime, millised mängud ja muud liikumisharjutused sobivad ja meeldivad esimese kooliastme õpilastele. Isiklikult olin loovtöö teemaga väga rahul, kuna olen ise t...
Sobimatud kõneained juhuslikus vestluses ära küsi ameti või sissetuleku kohta, küsimused pere ja isikliku tausta kohta, Mussolini, Vatikani ja selle poliitika, Teise maailmasõja kohta Itaallased räägivad valjusti ja elavalt, tihti läbisegi Vilstamised ja silma pilgutamine on naiste ja meeste vahelise suhtluse sissejuhatuseks, see ei ole solvang Enda põse silitamine pöidlaga vihjab vestluskaaslase nutikusele Sõrmega lõuaaluse silitamine aga huvi puudumist Loendamine pöial tähendab number ühte, nimetissõrm nr. 2 jne Itaallased hoiduvad inimestele väga lähedale, mitte nagu Põhja-Euroopa inimesed Avalikus kohas on alati formaalne parem, ei mingit nätsu närimist, ära istu lodevalt ning ära nõjatu millegi vastu Click icon to add picture Näoilme kätega zestide tegemisel väga väljendusrikas, ära ehmata!
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 6 Abiks eksperimendis 20 Must kast . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 Magnetinduktsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 Mõõtmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 Loendamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 Protokoll . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 1 1 Tähistused Sümbolid on toodud tähestiku järjekorras. Kreeka tähed on järjestatud vastavalt eestikeelsele hääldusele. Tähiste alaindeksid sõltuvad kontekstist, ülaindeksid mitte.
i aine 2 on ulemus muidu Statistikafunktsioonid Kasutatavad andmed Kogus Kogus 120 15 Aritmeetiline keskmine 350 20 Geomeetriline keskmine 120 30 Harmooniline keskmine 300 35 Mediaan 250 35 Mood 370 40 Väikseim 500 45 Suurim 300 45 (Arvude) loendamine 30 50 Alumine kvartiil 15 50 Asümmeetriakordaja 65 60 Keskmine hälve 60 60 35 60 50 65 Nominaaltunnuse sagedustabel 60 75 COUNTIF 120 75 20 120 40 120 45 120 Vahemiktunnuse sagedustabel
Loendama õppimine on esimene samm mõistmiseni, mida arvud tähendavad. Kui lapsed loendamisega algust teevad, on see nende jaoks salm nagu teisedki salmid. Arvatavasti saavad nad aru, mida tähendab 1-2-3, kuid 6-7-8 ei seostu nende kujutluses millegagi. Kui laps juba tunneb järgnevust 1-2-3-4-5-6-7-8-9-10, hakkab ta arvu tähendust tasapisi taipama; teda õhutab tagant see, kui teie liidate, lahutate ja osutate numbritele. Väikesed lapsed ajavad sageli numbrite järjekorra segi, loendamine vajab palju harjutamist. MEELESPEA toas laste arv piiramatu aeg: 10 min või kauem abi vajalik ei määri VAHENDID pole vajalikud Mida laps õpib? Loendama ja mõistma arvude tähendust - et kaks on üks pluss üks, et kümnest ühe ära võttes saame üheksa jne. Kui numbrite järjekord ei jää hästi meelde, kasutage salme. Riimi tajumine on lugemis- ja kirjutamisoskuse omandamise oluline eeldus, sest see õpetab last tähele panema sarnasusi häälikute vahel, millest koosnevad sõnad.
Näiteks kuidas saab ehitada korrapärast ja tugevat maja ebakorrapärastest klotsidest. Lapsed on loomult väga taibukad ja fantaasiarohked, kui neil antakse võimalusi. Mänguasjad on kohati väga algelised. Nad ei kasuta legosid, barbie nukke, ämblikmehi. Mänguasjad oma laste või õpetajate enda tehtud. Neile saab alati midagi lisada. Parimad mänguasjad laste arvates on ju vaieldamatult isetehtud asjad. Ka matemaatilisi teemasid arutatakse läbi mängu või läbi igapäevaste tegevuste, loendamine, võrdlemine, hulga määramine jne. Õues kasutatakse rohkem vabamängu, ehk lapsed organiseerivad endile ise tegevust, kuid samas kaasatakse nad ka täiskasvanute tegemistesse (seemne külvamine, rohimine jne). Õues mäng on seotud aktiivse füüsilise liikumisega. Lasteaia korrastustööd tehakse ära koos laste ja vanematega. Steineri kasvatus printsiibid iseloomustavad last järgnevalt: 1. laps kui ülitundlike meeltega olend; 2. laps kui jäljendav olend; 3
(2) vaatlusobjekti (15) 0,8509=85,09% (28) 1,0784=107,84% (41) kronoloogilist (3) dokumentaal (16) 0,6714=67,14% (29) geomeetrilist (42) 30797 (4) dokumentidest (17) bilansi (30) 0,6637=66,37% (43) kasumiaruandest (5) eesmärk (18) moment (31) Intensiivsus (44) periood (6) arvjoontel (19) Koordinatsiooni (32) aritmeetilist (45) 58,42 (7) loendamine (20) 0,0610=6,10% (33) 13426,5 (46) 1,46 (8) füüsikalised ja (21) 0,1752=17,52% (34) kasumiaruandest (47) Võrdlus keemilised katsed (9) kaamera (22) 0,4893=48,93% (35) müügitulu (48) 1,2 (10) (23) 0,49 (36) 224,94 (49) ideaaliks Struktuursuhtarvud (11) 0,9425=94,25% (24) Dünaamika (37) 0,53% (50) hälbimissuhtarv (12) 0,1491=14,91% (25) 1,2101=121,01% (38) isoleeritud (51) 6,10%
materjalid (fotod, maalid),materiaalsed esemed (tööriistad, olmeesemed jne) Andmete tüübid: a) Läbilõikelised andmed andmed mis on kogutud ühel ajahetkel; inimesi uuritakse vaid KORRA b) Longitudinaalsed andmed andmete kogumine samade indiviidide kohta erinevatel ajahetkedel, st samu inimesi uuritakse korduvalt Andmete analüüs: Kvantitatiivsed meetodid andmete analüüs statistiliste meetoditega, tulemuste esitamine arvude keeles (lihtne statistika: loendamine, protsendid, keskmine, suhtarvud; keerulisem statistika: korrelatsioon, regressioonanalüüs, kontentanalüüs) *KORRELATSIOON näitab seost kahe muutuja vahel. Näidatakse nt kahe teljega, võib olla nii positiivne kui ka negatiivne.Korrelatsioon ei saa olla kunagi väiksem kui -1 või suurem kui +1 !! Kvalitatiivsed meetodid andmete analüüs vähem rangete ja mittematemaatiliste meetodite abil. Diskursuse analüüs nö peidetud tähenduse leidmine
Ühe peamise ideena tahtsin kindlaks teha, kui palju loevad tegelikult kodused harjumused edasisel elul ning kas tõesti segab alkoholi tarbimine õppimist. Kuna alkohol on alati olnud üheks ühiskonna valupunktiks, otsustasin uurida, kuidas on lood Nõo Reaalgümnaasiumi abiturientidega, kelle seisavad peagi ees eksamid. Kõige selle uurimistöö analüüsiks kasutasin Excelis järgnevaid valemeid: Countif tingimustega loendamine. Average keskväärtus. Max maksimaalne element. Min minimaalne element. Mode mood. Correl korrelatsioon. Median mediaan. Stdev- standardhälve. Andmekirjeldus 1. Sugu : M-mees, N-naine ; binaarne tunnus 2. Klass: 12a, 12b, 12c ; nominaaltunnus 3. Kui vanalt esmalt alkoholi tarbisid? diskreetne arvtunnus 4. Kas tarbid ka pidudel alkoholi? : JAH/EI ; binaarne tunnus 5. Kui tihti alkoholi tarbid? valikvastus:
(kasvuperiood umbes pool aastat (aprillist oktoobrini) *Tsükli vältel kalad sorteeritakse vastavalt juurdekasvule * Sumbakasvanduses asustatakse kevadel 500-700 g, mis müüakse sügisel kaubakalana 6. Kalade paljundamise tehnoloogia vikerforelli näitel (sugukalad, lüpsmine, kuivviljastamine, haudeaparaadid) Marja lüpsmine -> niisa lüpsmine (isas kalalt) -> segamine -> vee lisamine -> ooteaeg -> loputamine (seni kuni ära vatalav vesi on täiesti selge) -> paisumine -> loendamine -> haudekastidesse paigutamine. Sugukalad paljunevad 4-6 aastat. Emaste viljakus ulatub 5000-8000 marjaterani. Sugulist küpsemist mõjutavad pärilikkus, valgusreziim, temperatuur ning samuti ka toitumine. Suhteline viljakus on marjateri 1 kg kehakaalu kohta. 7. Kalade vastsete ja noorkalade areng ja toitumine pärast marjaterast koorumist. Maimu- ja kaubakalasööt erineb oluliselt: Maimude startersööt sisaldab 53% valku, 14% rasva ja 7 % sahhariide, energiasisaldus on 20 MJ
Paisumata marjatera diameeter on umbes 5,0 mm, mass 80 mg. Esmaskudejatel on mari väiksem, kaaludes isegi vaid 40 mg. Lõhelaste suurte marjaterade puhul on praktiline arvestada suhtelist viljakust marjaterade arvuna emaskala massi 1 kg kohta. Vikerforelli suhteline tarbeviljakus on 1300–2000 marjatera emaskala massi 1 kg kohta (Eestis väga ligikaudu arvestades tavaliselt 1500). Absoluutne tarbeviljakus sõltub tugevasti sugukalade suurusest, olles 3000–20 000. MARJA LOENDAMINE Ekspressmeetodina kasutatakse mitmeid loendusviise. Lihtsaim ja kiireim, kuid väga ebatäpne on joonlaua meetod, mil marjaterad asetatakse rennikujulisele joonlauale ritta ja loenda takse, mitu tera mahub 25 cm pikkusele lõigule. Edasi on võimalik tabelist vaadata, mitu marjatera on sel juhul liitris marjas. Sõltuvalt marjatera suurusest on neid ühes liitris vikerforelli marjas 5000–10 000 tükki, tavaliselt 8000–9000. MARJA LOENDAMINE
· külastajate sisse- ja väljaregistreerimine; · arveldamine; 4 · telefonikõnedele ja e-kirjadele vastamine. · numbritubade, üldruumide, kontori ja Toateenija 3 maja ümbruse koristamine; · musta pesu loendamine ja pesumajja saatmine ning puhta pesu vastuvõtmine ja ladustamine; · puhastusainete ja -vahendite olemasolu jälgimine ning vajadusel tellimuse esitamine tegevjuhile. · erinevad parandus- ja hooldustööd, Remondimees 1 · territooriumi korrashoid, · renoveerimistööd.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
