ehituse. 18 saj. suurim teadlane botaanika vallas oli Carl von Line. Mida ta tegi? Kaasaegse elusorganismide süstemaatika- ja taksonoomija rajaja. 19. Saj. uuriti täpsemalt eesti taimkatet ja taime kooslusi. Ja sündis Tänapäevase vaadete teoorja rajaja on inglane R.Hook. 20.saj teadus harud on …., biokeemia, … Nimeta kuulsaid eestlasi kes on taimedega tegelenud: Gustav Vilbaste,Viktor Masing, Theodor Lippmaa Nimeta, selgita mõisted Taimemorfoloogia - on taime välisehitus. Taimeanatoomia - taime siseehitus. Taimefüsioloogia – taime ainevahetus jms. Taimetrüfoloogia - on rakuõpetus (R.Hook) Taimesüstemaatika- taime liigitus, kirjeldus. Taimegeograafia -taimede paiknemine, erinevad kooslused (Ch. Darwin)
1297- keelas taani kuningas Erik Menved metsaraie Tallinna lähedastel saartel: aegna, naissaare, paljassaare. 1642-toimus sõmerpalus talupoegade ülestõus, protestiti pühajärve voolu tõkestamise vastu. 1664-laienes eesti alale Rootsi metsaseadus. 1853-asutati eesti loodusuurijate selts ELUS 1859- anti välja Karl Ernst von Baeri ja Carl Aleksander Shultzi koostatud ,,Määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves" 1879-Pidas akadeemik Georg Helmersen loodusuurijate seltis loengu rändrahnude kaitsest. 1910-rajati vilsandi saare majakavaht artur toomi eestvõttel esimene looduskaitseala eestis. 1913-asutati saaremaa loodussõprade selts 1920- alustas LUS-i juures tööd looduskaitsesektsioon 1924-loodi järvseljale eesti esimene metsareservaat 1925-loodi hiiumaal tahkuna poolsaarele jugapuude kaitseala 1927-võeti kaitse alla kuressaare lähistel asuv linnulaht 1929-töötas komisjon välja esimese looduskaitseseaduse projekti. 1930-võeti kai...
VOOLUVEEKOGUDE ELUSTIKU ERIPÄRA Sirje Vilbaste Zooloogia ja Botaanika Instituudi jõgedebioloogia rühma teadur [email protected] Kava · Mõisted · Hüdrobioloogilise rezhiimi ja elutingimuste erinevused vooluveekogudes ja seisuveekogudes · Planktoni eripära · Bentose eripära · Makrofütobentose e. suurtaimestiku eripära · Kalastiku eripära Hüdrobioloogilise rezhiimi ja elutingimuste erinevused vooluveekogudes ja seisuveekogudes
1297- Taani kuningas E.Menved keelas metsaraie 3. saarel Tallinna lähedal. Esimene dateeritud looduskaitse. 1644- J.Gutslaff urvaste pastor avaldas ''pikse palve''see rääkis pühavee reostamise vastu suunatud talupoegade ülestõust. 1664- hakati rajama talurahvakoole, rootsi metsa seadus laienes eesti aladele. Sellega kaasnes säästev metsaraie ja mõndade puuliikide säilitamine. 18 saj- hakati rajama mõisaparke 1853 asutati eesti loodusuurijate selts 1910- asutati I looduskaitseala eestis 1913- asutati saarema loodussõprade selts 1920- asutati eesti looduskaitse sektsioon, see tegeles loodusmälestusmärkide arvele võtmiseg,uurimise ja hoidmisega eestis 1924 hakkasid ilmuma looduhoiuga seotud ajakirjad (eesti loodus) 1935- võeti vastu I Eesti Loodukaitsesead. Mis korraldas looduse kui terviku kaitset ka väljaspool looduskaitsealasi. Asutati riigi looduskaitse nõukogu 1936- alustas tööd esimene riiklik looduskaitse inspektor ( Gustav Vilbas...
Neli aastat hiljem hakati järjest juurde looma looduskaitsealasid, näiteks Abruka, Kastre-Peravalla, Harilaid jt. Koos Eesti riigi arenguga arenes ka looduskaitse, loodi propageerivad ajakirju, ,,Eesti Loodus", ,,Loodus", ,,Loodusvaatleja" jt. Esimene looduskaitseseadus, mis reguleeris looduse kaitset kaitsealade piires kui ka väljaspool neid, võeti vastu 1935. aastal, samal aastal asutati ka Riigi Looduskaitse Nõukogu. 1936. aastal alustas G. Vilbaste tööd kui esimene riiklik looduskaitse inspektor ning lõi ka esimese kaitse all olevate objektide loendi, algatas nende tähistamise ning lõi usaldusmeeste võrgu. Kaks aastat hiljem võeti vastu II Looduskaitseseadus, mis laienes muuhulgas ka turismile ja kodukaunistustele. OKUPATSIOONIPERIOOD (1940-1991) Kuna sõjad olid oma töö teinud, jäi mõneks ajaks unarusse ka looduskaitsega seonduv tegevus. Aastal 1955 alustas oma tegevust Teaduste Akadeemia Looduste Komisjn, eesotsas
asuvad, nii et ülalt vaadates meenutavad nad linnu väljaheidet. See pole üksnes maskeering, vaid on ka peibutis: need ämblikud levitavad ahvatlevat väljaheitelõhna. Valdavateks krabiämbliklaste liikideks on Xysticus ulmi, keda on ca 35% analüüsitud isendite arvust ja Xysticus cristatus – 31% isendite arvust. Enamik liike ehk 82% liikide arvust on aga niisugused, keda on leitud harva ja enamasti üksikisenditena. Allikad: A. Vilbaste „Eesti ämblikud I“, 1969. M. Chinery „Euroopa putukad“, 2005. https://et.wikipedia.org/wiki/Krabi%C3%A4mbliklased http://www.jorgenlissner.dk/Thomisidae.aspx https://ednieuw.home.xs4all.nl/Spiders/Thomisidae/Thomisidae.htm Küsimus: Mis liiki krabiämbliklast kutsutakse „valgeks surmaks“? 1) Xysticus ulmi 2) Xysticus cristatus 3) Misumena vatia 4) Phrynarachne
Üheks teiseks Toompargi pilgupüüdjaks on põlispuud remmelgad. Et nad säiliks tuleb puu kuivad, viga saanud ja haiged oksad eemaldada, mis on ka pargikülastajate ohutuse huvides. Toompargis on väga suur osa puittaimedest põõsaste all. Põõsaste hooldamine on enamasti nende tagasilõikamine, et nad ei metsistuks ja et dekoratiivsed põõsad säilitaks või isegi suurendaks oma õiterohkuse. KASUTATUD MATERJAL: "Tallinna bastionid ja haljasalad" R.Kenkmaa, G. Vilbaste, 1965 Kadrioru Pargi raamatukogu märkmed "Eesti pargid.1" O.Abner, 2007 Puhke ja pargimajanduse konspekt 2.osa
EELIS. [WWW] http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx? state=3;334349141;est;eelisand;;&comp=objresult=yrg&obj_id=956882709 (01.12.2015) 20. Tõnisson, A., Vellak, A. (2015). Eesti koopad. Tallinn: Varrak. 224 lk. 21. Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k ,,Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri" muutmine. (Jõustunud 23.04.2009). Riigi Teataja. [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/13175848 (01.12.2015) 22. Vilbaste, K. (2013). Eesti allikad. Tallinn: Varrak. 352 lk. (Joonis 1) Kõrvi tamm. (2010). Kaitstavad loodusobjektid. EELIS. http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=4%3B1047347660%3Best%3Beelisand%3B %3B&comp=objresult%3Dala&obj_id=679 (8.12.2015) (Joonis 2) Susi, O. (2012). Tori kirik. https://et.wikipedia.org/wiki/Tori_kirik#/media/File:Eesti_S%C3%B5jameeste_m %C3%A4lestuskirik.jpg (8.12.2015) (Joonis 3) Kaasik, A. (2013). Püha Jüri ratsamonument Toris. https://et.wikipedia
Järv on kala- ja linnurikas. Veetaseme alanemise tõttu on järvepõhi hakanud taimestuma ja soostumine kiireneb. Kaasikjärve raba ilu saab nautida ka linnuvaatlustornist. Rada kattub enne Toomale jõudmist Männikjärve raba õpperajaga. Võlingi allika matkarada (1,2 km) 12 Rajale jäävad sellised suursugused vaatamisväärsused nagu Võlingi puisniit, Võlingi oja, eritüübilised allikad: Võlingi langevallikas ja Vilbaste tõusuallikate rühm, erinevad metsakooslused ning raja ääres võib kohata erinevaid liike käpalisi. Võlingi ojas meeldib elada jõeforellil ja kaitsealune võldaski tunneb ennast siin hästi! Männikjärve matkarada (1 km) Männikjärv, Männikjärve raba ning salumets annavad rikkaliku ülevaate piirkonna mitmekülgsest loodusest. Lõkkekohad: · Kirikumäe lõkkekoht · Sinijärve lõkkekoht · Vana paadisadama lõkkekoht · Oostriku lõkkekoht
Lahksugulised, areng otsene, toimub munas. Klass. Ämblikulaadsed Arachnida Väga erineva välimuse, mõõtmete ja eluviisiga loomad. Selts: Ämblikulised (Araneae) Tüüpilise ämbliku välimusega. Pearindmik väiksem kui tagakeha. Tagakeha on pearindmikuga ühenduses peene varrekese abil. Esinevad võrgunäärmed. Võrku kuduvatel liikidel on jalgade tipus sugaküünised. Väga mitmesuguse eluviisiga, enamasti kuivalembesed röövtoidulised loomad. Liikide arv: 523 Ämblike uurija oli Asta Vilbaste Praegu Mart Meriste, töötab Tallinna Ülikooli Tartu filiaalis Kirjandus: Vilbaste A., 1969. Eesti ämblikud I. Tallinn Vilbaste A., 1987. Eesti ämblikud (Aranei). Annoteeritud nimestik. Tallinn Esindajad: võrkurlased ristämblik Araneus diadematus, vesiämbliklased vesiämblik Argyroneta aquatica, hiidämbliklased hiidämblik Dolomedes fimbriatus, krabiämbliklased krabiämblik Misumena vatia, hüpikämbliklased. Selts: Ebaskorpionilised Pseudoscorpiones
selle tegevuse üle valvata. Ka hiljem Vene keisrite valitsemise ajal oli pärlipüük kontrolli all. 1746. aastal kinkisid Liivimaa aadlikud keisrinna Jelizaveta Petrovnale hanemunasuuruse pärli, mis oli pärit Pärlijõest. Vaatamata pidevale järelvalvele, vähenesid ebapärlivarud pidevalt, sest pärli kättesaamiseks, tuleb karbipoolmed lahti kangutada, misjärel loom sureb. 6 Eestis on andmeid ebapärlikarbi ajaloolise leviku kohta kahes piirkonnas: Koiva ja Pudisoo jõgikonnas. Gustav Vilbaste on tsiteerinud Fr . Chr. Jetze artiklit: "Eesti- ja Liivimaal on üldse 45 oja ja seisvat järve, millest pärleid püütakse; Liivimaal siiski rohkem kui Eestimaal." Samast selgub, et tuntumad pärlipüügi jõed olid Pudisu (Pudisoo) jõgi Põhja-Eestis ja Hupeli teadete järgi Mustjõgi Valga kreisis. Veel 20. Sajandi 50-ndatel leidis Juhan Vilbaste ebapärlikarpi Lõuna-Eestis Pärlijões (Mustjõe lisajõgi). 1994. aasta suvel ebapärlikarpi Pärlijõest ja teistest Mustjõe
oli kogudsel 6 vanemat. Aastail 1920-1922 teenisid kogudust Peet Saks ja Jaan Tomm, kumbki ainult aasta. Siiski peab tunnistama, et Jaan Tommi tegevus oli üsna viljakas. Alustati laulukoori ja pühapäevakooli tööga. Kogudusele loodi osakonnad Tarvastus ja Kõpus. Kui Jaan Tomm 1923.a. New-Yorki siirdus, jätkasid koguduse vanematena Karl Mühlberg ja Eduard Roasto (1923-1932). Kui Roasto 1933.a. Kohilasse elama asus, sai uueks koguduse vanemaks Peeter Vilbaste Tallinnast, olles koguduse juhiks kaks aastat. Koguduse vanema kohustetäitjaks jäi Karl Liigand, kes teenis kogudust kuni oma eluõhtuni. Karl Liigandi kõrval olid koguduse töös abiks laulukoori juhina Leeni Kull ja grupitöö juhtidena Leida Raid (Tuhk) ja Salme Kauge. Peale Liigandi surma jäi koguduse juhtimine õdede hooleks. Koguduse tegevus Piiblitunnid Kristliku koguduse jaoks mängib Piibel üliolulist rolli. Piiblis sisalduva sõnumi ning
Maailmamere bioloogilised ressursid ja nende kasutamine Õppejõud Sirje Vilbaste Sekundaarne produktsioon: · Primaarproduktsioon on aluseks kõrgemate troofiliste tasemete moodustamisele. · Herbivoorid (nt väike zooplankton) söövad otse fütoplanktonit. · Karnivoorbid (nt kalad) söövad kas herbivoore või teisi karnivoore. · Toiduahelad võivad olla erineva pikkusega (2-6) lüli Energia liikumine toiteahelates: Organismide poolt talletatud energia (päikese energia fotosünteesivatel taimedel ja vetikatel;
Harilik jõhvikas on kanarbikuliste (Ericaceae) sugukonda kuuluv igihaljas kääbuspõõsas, mis on tuntud oma hapumaitseliste punaste marjade poolest. Jõhvikas on samuti hapulembene taim nagu mustikas, pohl ja rododendron, kuid erinevalt eelmistest meeldib jõhvikale liigniiske kasvukoht. Looduslikult enamasti rabas kasvava jõhvika kultuuristamise alguseks peetakse aastat 1810 USA-s Massachussets'is. Eestis alustati kultuuristamisega 1967.aastal Nigula Looduskaitsealal Henn ja Juta Vilbaste käe all. Esimene istandik loodi Eestis 1969.aastal. Meil kultiveeritakse hariliku jõhvika (O. palustris) sorte, USA-s ja Lääne-Euroopas suureviljalist jõhvikat (O.macrocarpus). Viimane on meie harilikust jõhvikast suuremate viljadega ja pisut mahedama maitsega. Eesti jõhvika küps mari on tugevalt hapu maitsega ja sisaldab peamiselt mahla, Ameerika jõhvikas sisaldab rohkem viljaliha. Jõhvikas vajab kasvamiseks happelise reaktsiooniga mulda. Tavalises aiamullas jäävad
*1910-rajati Artur Toomi eestvõttel esimene looduskaitseala eestis.Vaika linnukaitseala. 1913-asutati saaremaa loodussõprade selts 1920- alustas LUS-i juures tööd looduskaitsesektsioon *1924-loodi järvseljale eesti esimene metsareservaat 1929-töötas komisjon välja esimese looduskaitseseaduse projekti. 1933-hakkas ilmuma LUSi ajakiri eesti loodus *1935-võeti vastu esimene eetsi looduskaitse seadus,mil asus tööle ka esimene riigi looduskaitseinspektor Gustav Vilbaste ning loodi Riigiparkide Valitsus. 1938-teine looduskaitseseadus 1947- moodustati 7 jahikeeluala, vigala, matsalu, vilsandi jne. *1955- Looduskaitse komisjon, mida juhtis E.Kumani. 1957-võeti vastu esimene looduskaitse seadus toonas Nkogude liidus. *1957- tähistati 1. korda looduskaitsepäeva, võeti vastu uus looduskaitseseadus. *1958- Tartu Üliõpilaste looduskaitse ring, juhendas J.Eilart 1960-ilmus „looduskaitse teatmik”, TA Looduskiatse komisjoni eestvedamisel.
Looduskaitse areng Eesti Loodusmälestiste üleriigiline arvele võtmine 1927 ja 1931 trükiti nende ülevaated 1929 Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt T.Lippmaa - Looduskaitse seaduse uusprojekt, hilisem Looduskaitse Nõukogu esimees 1935 Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus jõustus 11. detsembril 1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist. Asutati Riigi Looduskaitse Nõukogu (esimees prof T. Lippmaa ja Riigiparkide Valitsus (juhataja mag P. Päts). G. Vilbaste Esimene riiklik looduskaitse inspektor _ Looduse usaldusmehed 1938 Võeti vastu teine looduskaitseseadus, mis laienes turismile ja kodukaunistusele, vastav valitsemisasutus nimetati Loodushoiu- ja Turismiinstituudiks (direktor P. Päts). 1940 1940.aastal oli Eestis 47 mitmesugust kaitseala (5 metsakaitseala, 6 taimestikukaitseala 1 rabakaitseala, 7 linnukaitseala, 3 geoloogilist ja 15 tervisemuda kaitseala), kaitse all oli 80 parki, 202 põlispuud, 210 rändrahnu. _ 1947
Paigutada asjad ruumis võimalikult optimaalselt. Tagada piisav valgutus, et vältida kukkumist. Vältida libeduse ohtu põrandal. Tellida pidevaid kontrolle tehnikale, et vältida selle katki minemist. Aitähh Kas küsimusi on? Kasutatud kirjandus: Kulo , K. (2003). Füüsikalised ohutegurid. http:// www.kuidas.ee/444/kuidas-arvutiga-tootades-silmi-ja-tervist-hoida (17.03.2012) Tööinspektsioon Töökeskkonna ohutegurid http://www.ti.ee/index.php?page=796& (18.03.2012) Saks, O., Vilbaste, M., Kinnas, S., Kepler, K. (2010) Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite parameetrite mõõtmine. http:// www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Toovaldkond/TAO/T%C3%B (18.03.2012)
1998. Eesti punane raamat.Tartu. 2. Järvekülg,A. 1981. Loomade elu Selgrootud 1.Tallinn. 3. Kuresoo,R. Relve,H. Rohtmets,I. 2005. Eesti elusloodus. Tallinn. 4. Kindersley,D. 1998.Looduse entsüklopeedia. London. 5. Kokassaar,U.Zilmer,M.2008. Kaaniravi e. hirudoteraapia. Teraapia.com. http://www.teraapia.com/?topic=83&info=1. 6. Talvi,T. 2004. Apteegikaan, kena vereimeja. Eesti loodus (online). http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel-1_704.html. 7. Vilbaste,K. Marvet, A. 2004.Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid Eestis. Tallinn.
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2016/2017. ÕPPEAASTA Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus. Looduskaitseväärtus. Summaarne looduskaitseväärtus. Looduskaitselised väärtuskriteeriumid. Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Looduskaitse arenguetapid. Looduskaitse ideede areng. Looduskaitse arenguetapid Eestis. Olulisemad sündmused ja isikud (K.E. Baer, A.Th von Middendorff, G. Helmersen, C.R. Jakobson, A. Mathiesen, A. Toom, G. Vilbaste, Th Lippmaa, E. Kumari, J. Eilart) looduskaitse ajaloos. Teadusliku loodushoiu algus Eestis. Eesti vanimad kaitsealad. Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940). I looduskaitseseadus, Looduskaitse Nõukogu, Riigiparkide Valitsus, Riiklik looduskaitse inspektor. II Looduskaitse seadus. Nõukogude periood (seadus "Eesti NSV looduse kaitsest, olulisemad organisatsioonid, sündmused). TÜLKR, ELKS, Lahemaa rahvuspark, I punane raamat, soode sõda, fosforiidisõda, I
Riiklikult üritati kultuuri juhtida Tln-sse. Traditsioonid Tartus siiski liiga tugevad.Teadus - eriline rõhk rahvusteadusted (eesti ja eestlusega tegelevad teadused) Tuntumad keeleteadlased Aavik, Veski, Saareste, Ariste Eeste ajaloolased Moora (arheol), Kruus, Sepp. Anti välja mitmed koguteosed Eesti rahvaajalugu ja Eesti ajalugu. Etnograafia Oskar Loorits. Maailmanimega teadlased. Arstid Puussepp neurokirurgia rajaja, Öpik, botaanikas Lipmaa ja Vilbaste. Kirjandus Gailit, Visnapuu, Under, Tuglas, Merilaas, Alver, Suits, Tammsaare, Metsanurk, Ristikivi, Mälk, Vilde, Luts. Muusika Tubin, Kapp(id), Eller, Tobias. Kunstnikud Mägi, Triik, Vabe, Viiralt, Starkoff, Koort, Kits. 26 a alustas Eesti raadio, loodi filmiühing Estonia Film, eesti filmi teerajajaks Märska, 34 a I helifilm "kuldämblik", anti välja Eesti ensüklopeedia. EESTI VABARIIGI JA TAASISESEISVUNUD EESTI VABARIIGI VÕRDLUS 1. Rahvad on omavahel kokku põimunud 2
kuid need on asustatud suhteliselt hajusalt ega peaks väga mõjutama väga piirkonna loodust. Kõige rohkem mõjutavad piirkonna loodust Kasari vesikonna jõed, mis läbivad intensiivse põllumajandusliku tootmisega alasid. Selle tagajärjel on Matsalu lahe idaosa kinnikasvamas. Veekogude põhja settinud veetaimestiku orgaaniline mass aga tarbib lagunedes rohkem hapnikku, mis paratamatult mõjub siinsele elustikule. Kasutatud materjalid 1. Haberman, H., Kaar. E., Kumari. E., Trass H., Vilbaste. J. 1970. Lääne-Eesti rannikualade loodus. Valgus. Tallinn 2. Kukk, T. 2004. Pärandkooslused. Keskkonnainvesteeringute keskus. Tartu. 3. Kumari, E. 1985. Matsalu- rahvusvahelise tähtsusega märgala. Valgus, Tallinn. 4. Maa-amet. 2006. Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri. Tallinn. Kättesaadav. http://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullakaardi_seletuskiri.pdf (Viimati külastatud 25.03.2012) 5. Miilmets, A. 1981. Matsalu. Eesti Raamat
saab siit ometi – nii toona kui tänapäevalgi. Otsesõnalisi üleskutseid ning juhtnööre kodumaal rändamiseks hak- kasid analoogsed kirjutised pakkuma aga alles 20. sajandi alguskümnen- deil, mil suvistest põllutöödest vabade inimeste hulk tasapisi suurenes seoses eestlaste hariduslike ja ametialaste võimaluste mitmekesistumise- ga. Oma riigi piires rändamisele kutsusid trükisõnas üles eeskätt noored haritlased: Gustav Vilbaste (Wilberg 1923; Vilberg 1923–1924), Edgar Kant (1999a; 1999b), Villem Grünthal-Ridala (Ridala 1921); kodumaa terviklikule tundmaõppimisele oli orienteeritud ka Eesti Kirjanduse Selt- si kodu-uurimise toimkonna töö,4 et oma silmaga kodumaa eri paiku nähes selle piirid ja ulatus meelde kinnistuksid. Siin võib eristada põhimõtteliselt kaht eri tüüpi lähenemist: omaenese vahetutest matka- kogemustest kirjutamist, mis sobitub hästi artikli algul esitatud loodus-
Toimetajana on välja kasvanud paljudest pisikestest algatustest. rannaprotsesside jälgimiseks. 1) esimesed omataolised (pretsedendi loonud) jätkas Gustav Vilbaste. Sageli on asjad käima läinud tänu üheainsa inimese sündmused; 1925 loodi Hiiumaal Tahkuna poolsaarele jugapuude 1941 oli Eestis 47 alalist keeluala, kaitse alla oli õigeaegsele pühendunud tegutsemisele. kaitseala.
botaanikaaia taastamine. Bucholtzi eestvedamisel organiseeriti TÜ botaanikaaias 1920. aastal Eesti osakond, ning asutati LUSi looduskaitse sektsioon, mille esimeseks sammuks sai taimestiku kaitse vajaduse tõestamine. 1921. aastal asutati TÜ taimeanatoomia ja füsioloogia õppetool, mille juhatajaks valiti Richard Hugo Kaho. Aastatel 1923-1925 juhatas ta botaanikaaeda ja botaanikainstituuti. H. Kaho oli LUSi botaanikasektsiooni esimees aastatel 1928-1939. Gustav Vilbaste, aastani 1935 Vilberg, andis omal kulul välja ajakirja "Loodusvaatleja" (aastatel 1930-1938). Oma erinevate ametite kõrvalt on ta toimetanud ajakirju "Loodus", Eesti Looduskaitse", "Loodushoid ja Turism" ning mitmeid kogumikke, näiteks "Looduskaitse" I ja II. Vilbaste on trükis avaldanud vähemalt 1200 kirjutist. Ta koostas ka esimese tervikliku eestikeelse taimemääraja "Eesti taimestik", mis oli käibel üle kahekümne aasta.
Läänemere üldiseloomustus Õppejõud Sirje Vilbaste Eesti rannikumere uurimise ajalugu Läänemere uurimine algas 19. sajandil. Esimesed veetemperatuuri ja soolsuse proovid pärinevad 19. sajandi esimesest poolest. 1840-del aastatel võeti Tallinna, Haapsalu ja Pärnu lahest proove, et määrata vee soolsust. Haapsalu ja Kuressaare olid 19. sajandil tuntud Läänemere kuurordid. Dr Hunnius (1797-1851) avastas Haapsalu lahest ravimuda ja teostas mitmeid mõõtmisi (temperatuur)
Aastast 1996 otsustati loobuda seniste murde- jm keelekogumise võistluste korraldamisest, kuna nende tulemused olid jäänud väga nigelaks. Selleks ajaks oli täiesti ilmne, et üks pikk eesti murdeuurimise etapp on lõppenud. 2001. a taastati keelekogumisvõistlused uute eesmärkidega, mitte enam ajaloolise murdekeele talletamiseks. Novembris 2001 toimus ESi õppepäev ,,Keelekoguja kool", kus anti nõu ka nüüdismurrete kogujatele. ESi toimetistena ilmusid vaadeldaval perioodil Gustav Vilbaste ,,Eesti taimenimetused" (1993), Hella Keema ,,Tartumaa saja-aastaste jutud" (1995) 2 Järgnev ülevaade ESi murdetegevusest põhineb Emakeele Seltsi aastaraamatutes 35 47 ilmunud aastaülevaadetel, mille on kirjutanud ESi teadussekretärid Mart Meri (1992 1996), Tõnu Tender (19972000) ja Asta Õim (2001). 202 ja ,,Võru keel" (1997), Theodor Saare ,,Kihnu raamat" (1998). Praegu on töös väljaanne ,,Kultuuripeegel murdekeeles" (Võru murdetekstid, koost. Mari Must ja Eevi Ross)
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, org...
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, org...
kaitse vajadus, valed püügiviisid. Kalapüügieeskirjad ja – määrused. A.Th von Middendorff - Hellenurme loodusmuuseum talupoegadele G. Helmersen - ettekanne LUSs suurtest rändrahnudest. Tuleb pidada eluta looduse kaitse mõtte algatajaks Eestis. C.R. Jakobson – koolilugemikud ja kirjutised keskonna ja loodus teemadel. A. Mathiesen – metsateadlane, LK komisjonis A. Toom – Vaika linnukaitseala algataja 1910. G. Vilbaste – botaanik, esimene riiklik LK inspektor. Th Lippmaa - Looduskaitse seaduse uusprojekt, hilisem. Looduskaitse Nõukogu esimees. E. Kumari - ENSV Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon juht. J. Eilart - Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKR), Juhendaja. Tähtsamad aastaarvud 1853 -Teadusliku loodushoiu algus Eestis. Loodusuurijate Seltsi (LUS) loomine. 1872 – Esimese rahvuspargi loomine, Yellowstone’i rahvuspark. 1910 - Esimesed kaitsealad
botaanik Gustav Vilberg-Vilbaste 1 Loodusmälestiste üleriigiline arvele võtmine 1927 ja 1931 trükiti nende ülevaated 1929 Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt Kaitsealad: 1924 Harilaid, Järvselja reservaat 1925 Hiiumaa jugapuud, 1927 Linnulaht, 1930 Abruka lehtmets jt Ajakirjad: Loodus (1922-1925), Loodusvaatleja 1930-1938 G. Vilbaste, Eesti Loodus (1933-1940), Turism ja Loodushoid (1938-1940, Peeter Päts) T.Lippmaa - Looduskaitse seaduse uusprojekt, hilisem Looduskaitse Nõukogu esimees 1935 Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus jõustus 11. detsembril 1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist. Asutati Riigi Looduskaitse Nõukogu (esimees prof T. Lippmaa ja Riigiparkide Valitsus (juhataja mag P. Päts). G. Vilbaste Esimene riiklik looduskaitse inspektor Looduse usaldusmehed
taimede müük ja kauplemine. Samuti võeti kaitse alla mõned kaitstavate liikide esinduslikumad kasvukohad, näiteks "Jugapuu kaitseala Hiiumaal". Kuigi loomaliike eraldi kaitse alla ei võetud, oli enamikul kaitsealadest keelatud lindude hirmutamine ja jahipidamine. 1939. aastal loodi rida linnukaitsealasid (Sinijärve, Merimetsa, Muuga-Uudeküla, Tagaranna heinamaa jpt). Peamisteks looduskaitse eestvedajaiks olid Gustav Vilbaste ja Johannes Piiper. 19451990 (Nõukogude aeg) Aastal 1955 moodustati TA Looduskaitse komisjon, mille eesotsa sai Eerik Kumari. Nõukogude ajal järgiti valdavalt varem kaitse alla võetud loodusobjektide puhul seni kehtestatud nõudeid. Esimeseks riiklikuks looduskaitset puudutavaks õigusaktiks oli 7. juunil 1957. aastal vastuvõetud seadus "Eesti NSV looduse kaitsest". Sellega moodustati Looduskaitse Valitsus, mis kinnitas 1958. aasta 24. detsembril kaitsealuste liikide loetelu
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE AJALUGU Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemine; ühiskondlikud meetmed; teaduslik loodushoid; riiklikud meetmed; rahvusvahelised meetmed. Looduskaitse ideede areng: Rahvausund; kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks; loodusmälestiste kaitse; üksikobjektide kaitse; kaitsealade loomine; biotoopide, elupaikade kaitse; looduskaitse väljaspool kaitselasid. Looduskaitse eelduste kujunemise aeg: Ashoka seadused ca 273-232 e.m.a. hindude loodussuhted, põhimotiiv - elu hoidmine. Eesti rahvausund (pühad loodusobjektid, keeldude süsteem). Albert Schweitzeri deviis: “aukartus elu ees.” Looduskaitse areng Eestis: Animism. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel. 1642 Pühajõgi (Võhandu) reostamine (pais ja veski). 1644 Johann Gutslaff: "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus,” Piksepalve - esimene eestikeelne tekst suhtumise...
tegelema ka looduskaitsega. · 1910-asutatakse I kaitseala Vaika saarel (praegune Vilsandi Rahvuspark) · 1924-Ajutise kaitse alla võetakse Järvselja ürgmets · 1935-Riigivanem annab välja dekreedina Riigiparkide valitsemise seaduse. · 1935-Riigivanem annab dekreedina välja Looduskaitse seaduse, esimese looduskaitse seaduse Eestis. · 1936- Amestisse valitakse esimese Looduskaitse inspektor dr.Gustav Vilbaste. · 1937-Riigiparkide Valitsuse kirjastus annab välja artiklitekogumiku "Looduskaitse" 1.köite, mille tegevtoimetaja oli dr. Vilbaste. · 1938-Riigihoidja annab välja dekreedina Loodusharu seaduse, millega kaotab kehtivuse Riigiparkide valitsemise seadus ja Looduskaitseseadus. · 1940-Loodushoiu seaduse alusel võetakse kaitse alla viimased alad 1 · 1957-ENSV seaduse Eesti NSV looduse kaitsest vastuvõtmine
tegelema ka looduskaitsega. · 1910-asutatakse I kaitseala Vaika saarel (praegune Vilsandi Rahvuspark) · 1924-Ajutise kaitse alla võetakse Järvselja ürgmets · 1935-Riigivanem annab välja dekreedina Riigiparkide valitsemise seaduse. · 1935-Riigivanem annab dekreedina välja Looduskaitse seaduse, esimese looduskaitse seaduse Eestis. · 1936- Amestisse valitakse esimese Looduskaitse inspektor dr.Gustav Vilbaste. · 1937-Riigiparkide Valitsuse kirjastus annab välja artiklitekogumiku "Looduskaitse" 1.köite, mille tegevtoimetaja oli dr. Vilbaste. · 1938-Riigihoidja annab välja dekreedina Loodusharu seaduse, millega kaotab kehtivuse Riigiparkide valitsemise seadus ja Looduskaitseseadus. · 1940-Loodushoiu seaduse alusel võetakse kaitse alla viimased alad 1 · 1957-ENSV seaduse Eesti NSV looduse kaitsest vastuvõtmine
!! 1879 Eluta looduse kaitse alla võtmine…algataja Gregor Helmersen 1910 Loodi Vaika linnukaitseala, esimene kaitseala Baltiriikides !!! 1913 Saaremaa loodussõprade selts 1929 töötati välja esimene looduskaitseseaduse projekt (lükati tagasi, liiga kulukas) 11.12.1935 võeti vastu EV esimene looduskaitseseadus !!! 1936 loodi Riigiparkide Valitsus ja Riigi Looduskaitse Nõukogu. Alustati Looduskaitse registri pidamist, esimene riiklik looduskaitse inspktor Vilbaste 1938 võeti vastu EV teine looduskaitseseadus 1940 47 kaitseala, kaitse all 80 parki, 202 põlispuud, 210 rändrahnu 1955 asutati ENSV Teaduste Akadeemia juurde Looduskaitse komisjon 1957 võeti vast EV kolmas looduskaitseseadus, tähistati esimest looduskaitse päeva 1958 Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering 3 1960 Looduskaitseteatmik 1966 Eesti Looduskaitse Selts
Klassikalise looduskaitse alguseks Eestis peetakse 1910. aastat, mil Vaika saari asus hooldama Riias elavate eestlaste asutatud Riia Loodusuurijate Selts. Veel enne seda alustas oma tegevust merelindude kaitsel Vilsandi tuletorni ülem A Toom. Alates 1920. a. võttis looduskaitse alase tegevuse oma hoole alla Eesti Loodusuurijate Selts. Aastal 1935 kehtestati Eesti Vabariigis looduskaitse seadus ja asutati riikliku looduskaitse inspektori ametikoht. Sellele kohale asus G. Vilbaste. Looduskaitse seaduse põhiautoriks oli prof. T. Lippmaa, kes ühtlasi sai ka Riikliku Looduskaitseameti juhiks. Enne 1940. aastat oli Eestis 47 looduskaitseala ja lisaks nendele kaitse all 80 parki ja 40 metsaterritooriumi, 202 põlispuud ning 210 rändrahnu. Eesti NSV ajal võeti 1957. a. vastu seadus "Eesti NSV looduse kaitsest", mis oli esimene omataoline tollases N. Liidus. Aastal 1966 asutati praeguse Keskkonnaministeeriumi eelkäijana Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium
käitumislaadi ja mõtteviisi aluseks. Selle mõistmine ei ole tulnud kerge lt, selle vormindamine seadusteks on samuti keerukas ja pidevalt jätku v protsess. 6 Enne kui looduska itsega hakkas tegelema riigivõim, tuli sellesuunalisi algatusi üksikute lt ärksatelt inimestelt ning seltsidelt. Parimad võima lused selleks olid maaomanike l. Kahjuks jätsid üle -eelmisel sajandivahetusel ühiskonnas toimunud murrangud sellest pa ljutki unustusse. Nii pöördus looduska itse -inspektor Gustav Vilbaste 1940. aastal usaldustegelaste poole palvega hankida teavet tsaariajal mõnedes mõisates olnud jahiparkide, hirveaedade, linnuparkide ja kodude ning ka itstud metsatukkade ja nende ka itse korralduse kohta. Mitme id puude ja kivide ka itset korra ldavaid sätteid olid maaomanikud lisanud ka rendilepingutesse. Mõnel korral renditi maad kogunisti selleks, et kaitsta looduslikke objekte või e lupaiku. Teada on Vilsandi tuletorni ülema Artur Toomi poolt Vaika saarte
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Loom.02.243 Eestimaa tundmine Eestimaa tundmine: Hiiumaa ringreis Tartu 2012 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Hiiumaast................................................................................................................................ 4 I päev...................................................................................................................................... 5 II päev........................................................................................................................
4) Fischer, Jakob Benjamin 1791. Versuch einer Naturgeschichte von Livland: Vögel, Aves. Zwote verm. u. verb. Aufl. Königsberg, J. G. S. Breitkopf. 5) Koch, Oscar 1911.Übersicht über die Vögel Estlands. Reval, Kluge u. Ströhm. 6) Kumari, Eerik 1939. Der Eisvogel, Alcedo atthis ispida L., ein neuer Brutvogel für den Pirita-Fluss (Estland). Ornis Fennica 16 (1): 713. 7) Kumari, Eerik 1940. Jäälinnu levimisest ja levikust Eestis. Vilbaste, Gustav (toim.). Looduskaitse II. Loodushoiu- ja turismi-instituut, Tallinn: 198213. 8) Kumari, Eerik 1940. Zur Nistökologie des Eisvogels, Alcedo atthis ispida L., am Ahja- Fluss. Loodusuurijate Seltsi aastaraamat 45: 100194. 9) , 1949. Alcedo atthis ispida L. : . . . . . . . 10) Middendorff, Ernst v. 1887. Nachtrag zum I Ornithologischen Jahresbericht (1885) aus dem Gouvernement Livland (Russland). Ornis 3: 501508. 11) Russow, Valerian 1880
Selle mõistmine ei ole tulnud kergelt, selle vormindamine seadusteks on samuti keerukas ja pidevalt jätkuv protsess. Enne kui looduskaitsega hakkas tegelema riigivõim, tuli sellesuunalisi algatusi üksikutelt ärksatelt inimestelt ning seltsidelt. Parimad võimalused selleks olid maaomanikel. Kahjuks jätsid üle -eelmisel sajandivahetusel ühiskonnas toimunud murrangud sellest paljutki unustusse. Nii pöördus looduska itse -inspektor Gustav Vilbaste 1940. aastal usaldustegelaste poole palvega hankida teavet tsaariajal mõnedes mõisates olnud jahiparkide, hirveaedade, linnuparkide ja kodude ning kaitstud metsatukkade ja nende kaitse korralduse kohta. Mitmeid puude ja kivide kaitset korraldavaid sätteid olid maaomanikud lisanud ka rendilepingutesse. Mõnel korral renditi maad kogunisti selleks, et kaitsta looduslikke objekte või elupaiku. 5
· autor-interpreet-kriitik tasandi põimumine Liigikeskses lähenemises olidki kindlad liigid, miski ei saanud olla üks ja teine. Arvestades kõiki liigi eristumisi, on mäng selline mida ei saa kuhugi kinldalt paigutada. Rahvaluule on kunst, aga rahvaluules eneses kunstimõistet pole. Sünkretism oli pääsetee, kuidas kirjeldada rahvaluulet, kui oli vaja väga selgelt rahvaluulet süstematiseerida. Mäng klassikalises pärimuskihis Gustav Vilbaste, meenutused 20 saj alguse mängimisest Kuusalu khk Mänge mängiti ainult jõulude ajal. Koguneti suurde tallu, harvem kõrtsi, neiud mängisid noormehed vaatasid, vahel võisid ka noormehed ühineda. Ükskõik mis sisuga, aga omane on see, et kinnine kett, mis oli moodustatud, sellest tuli läbi murda. Mujal olid jõulud juba rahulik aeg. Mängud, mis pahandust tekitasid Üleskirjutus, 1680. Nõiakohtu protokol (1990. a-teni oli esimene teadaolev regilaulu üleskirjutus)
Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Looduskaitse on rahvusvahelised, riiklikud, poliitilisadministratiivsed ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks. Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Looduskaitseväärtus- objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks. Summaarne looduskaitseväärtus- liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse, maastiku looduskaitselised väärtused ja nende hindamine. Looduskaitselised väärtuskriteeriumid. 1.Metsakooslused: haruldaste liikide olemasolu, kahaneva alaga jäänukid, huvipakkuva arengustaadiumiga, omapärane struktuur, kasvavad ebahariliku...
1. Looduskaitse mõtte ja mõiste teke ja arenemine keskkonnakaitseks Eestis ja maailmas. Saab rääkida looduskaitse-eelsest perioodist, kus looduse kaitsmiseks astuti üksikuid samme (tegevus polnud teadlik) ja teadliku looduskaitse perioodist, kus looduse kaitsmisest kujunes laialdane ja sihipärane tegevus. Looduskaitse ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide kaitsmise. Areng Euroopas Esimesed organisatsioonid, mis looduskaitse alal tekkisid, lähtusid looduse kaitsimise esteetilistest ja eetilistest ning hiljem ka teaduslikust aspektist. Maailma vanim kaitseala pärineb 14. sajandist (asub Poola ja Valgevene piiril). Paljud Euroopa I kaitsealadest loodi jahiloomade tarvis (1537 Ahvenamaa, 1569 Kaipfstocki piirkond Sveitsis, 1836 Drachenfelseni kalju Saksama...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö ja täiendusõppe osakond NT 1 Dagne Press Erinevad taastumisvahendid inimese turgutamiseks Referaat Juhendaja: M. Grünthal-Drell Tallinn 2009 SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elutempoga ühiskonnas ei pööra inimesed erilist tähelepanu tervislikele eluviisidele. Kogu aeg on kuskile kiire, liigutakse jalgsi vähes õhus vähe, süüakse valmistoitu ning immutatakse end läbi keemilistest ainetest. Selle kõige juures aga ei mõelda, mida selline eluviis tervisele kaasa toob. Oma tööd koostades proovisin kirjeldada erinevaid taastumisvahendeid ning nende kasulikku mõju inimorganismile. Samuti on mitmete liikide puhul välja toodud vastunäidustused ehk millistes terviseseisundites mingit vahendit kasutada ei tohiks. SISUKORD 1. Füüsikalised taastusvahendid 1.1. Saun Saunask...
parimas seisundis. Siberi piimikas on suvises mererannas üsna silmatorkamatu, meenutades põdrakanepit või põldohakat. Ka siinne soomuraka populatsioon on tähtis: sellel liigil on Eestis vaid üks suur ja kolm pisemat leikohta, millest üks asub Lahemaal. Lahemaa rahvuspargi aladel on haruldasi taimi vaadeldud üle saja aasta. Huvitavaid vaatlusi on siin teinud 19. sajandi lõpul Edmund Russow, 1930. aastail Gustav Vilbaste, Teodor Lippmaa jt. Põhjalikumalt otisti taimeharuldusi rahvuspargi algusaastail taimkatet kaardistades. Hiljem on peamiselt maakondlike inventuuride ja riikliku seire käigus kontrollitud tähtsamaid leiukohti. Lahemaa kaitstavate taimede kohta saab lugeda Eesti Looduse 2011. aasta maikuu numbrist, mis on pühendatud Lahemaa rahvuspargi 40. juubelile. 9 3.4 Loomastik 3.4.1 Lahemaa imetajad
Tooge näiteid. Looduslikud sesoonsed iseärasused, mis annavad teada mingitest iseäralikest protsessidest looduses. Vanarahvas teadis täpselt, millal on õige aeg maad harida., minna kala püüdma või missugune ilm tuleb peale teatud ilmastikunähtusi vastavalt aastaajale. 14. Kes oli esimene loomakaitseliikumise põhjendaja? Johannes Voldemar Jansen 15. Kes oli esimene looduskaitseinspektor ja looduskaitse andmepanga rajaja? Esimene looduskaitseinspektor oli doktor Gustav Vilbaste. 16. Millisel perioodil ei olnud riiklikku looduskaitset kehtiva looduskaitseseaduse tõttu ning kuidas rakendus sel ajal looduskaitse ja loodushoid? Ajajärgul, mil Eesti vabariik oli vastsel okupeeritud kuni 1957. aastani ei olnud riiklikku kehtivat looduskaitseseadust. Tollel ajal rakendati loodushoiu eeskirju, mida oli järgitud kuni 1940. aastani. 17. Kes ja millal koostas esimese Eesti punase raamatu? Erik Kumari initsiatiivil 1979. aastal 18
Tooge näiteid. Looduslikud sesoonsed iseärasused, mis annavad teada mingitest iseäralikest protsessidest looduses. Vanarahvas teadis täpselt, millal on õige aeg maad harida., minna kala püüdma või missugune ilm tuleb peale teatud ilmastikunähtusi vastavalt aastaajale. 13. Kes oli esimene loomakaitseliikumise põhjendaja? Johannes Voldemar Jansen 14. Kes oli esimene looduskaitseinspektor ja looduskaitse andmepanga rajaja? Esimene looduskaitseinspektor oli doktor Gustav Vilbaste. 15. Millisel perioodil ei olnud riiklikku looduskaitset kehtiva looduskaitseseaduse tõttu ning kuidas rakendus sel ajal looduskaitse ja loodushoid? Ajajärgul, mil Eesti vabariik oli vastsel okupeeritud kuni 1957. aastani ei olnud riiklikku kehtivat looduskaitseseadust. Tollel ajal rakendati loodushoiu eeskirju, mida oli järgitud kuni 1940. aastani. 16. Kes ja millal koostas esimese Eesti punase raamatu? Erik Kumari initsiatiivil 1979. aastal 17
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Pärandkoosluste loomastik Juhendaja lektor Tartu 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Putukad pärandkooslustel........................................................................................................4 Selgroogsed ( Rannaniitude selgroogsed)............................................................................14 Karjatamine pärandkooslustel...............................................................................................30 Pärandkoosluste linnustik (Matsalu rahvuspargi näitel)..............
Tooge näiteid. Looduslikud sesoonsed iseärasused, mis annavad teada mingitest iseäralikest protsessidest looduses. Vanarahvas teadis täpselt, millal on õige aeg maad harida., minna kala püüdma või missugune ilm tuleb peale teatud ilmastikunähtusi vastavalt aastaajale. 14. Kes oli esimene loomakaitseliikumise põhjendaja? Johannes Voldemar Jansen 15. Kes oli esimene looduskaitseinspektor ja looduskaitse andmepanga rajaja? Esimene looduskaitseinspektor oli doktor Gustav Vilbaste. 16. Millisel perioodil ei olnud riiklikku looduskaitset kehtiva looduskaitseseaduse tõttu ning kuidas rakendus sel ajal looduskaitse ja loodushoid? Ajajärgul, mil Eesti vabariik oli vastsel okupeeritud kuni 1957. aastani ei olnud riiklikku kehtivat looduskaitseseadust. Tollel ajal rakendati loodushoiu eeskirju, mida oli järgitud kuni 1940. aastani. 17. Kes ja millal koostas esimese Eesti punase raamatu? Erik Kumari initsiatiivil 1979. aastal 18
keskuse juures. Tornid: 15 m kõrgune Endla järve ääres, 7 m kõrgune Männikjärve raba laudteel. Looduskaitseala lääneosas saab külastada erinevaid allikaid, lähtudes Norra-Jõeküla teelt viitasid järgides. Retkete pikkus sõltub valitud objektist ja marsruudist. Norra-Jõeküla tee ääres on Valtri kaev ja Oostriku allikad; Metsanurga allikateni on teelt 1,3 km; Sopa allikani teelt 450 m; Võlingi allikani 500 m teelt; Võlingi allikalt Vilbaste allikateni on piki Võlingu laudteed mööda 600 m; Purskava allikani on Norra-Jõeküla teelt mööda Kirikmäe sihti 700 m. 9. Kas kuulub rahvusvahelise tähtsusega alade hulka? Rabade võlumaa Endla Looduskaitseala kuulub rahvusvahelise tähtsusega märgalade hulka 1997.aastast . Samuti on Endla loodushoiualana arvatud Natura alade hulka. 10. Kas on kehtiv kaitsekorralduskava? 2001.a. valmis Endla Looduskaitseala kaitsekorralduskava (2002-2005). On kinnitamata.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
