Lugemispäevik 8A ,,Vari" Juhan Liiv * Raamatu pealkiri: Vari * Autor: Juhan Liiv * Ilmumiskoht ja aeg: ,,Eesti raamat", 1981 * Tegevuseaega ja koht: 1880-ndad Eesti ¤ Ühised ja erinevad jooned Viljandi ja Kukulinna vahel Kukulinn Ühised jooned Viljandi * Soo äärde ehitatud linn. * Mõlemas linnas vähemalt * Maismaale ehitatud linn. * Peipsi ääres. üks kool. * Järve ääres. *Ehitati leivaanujatele ja * Mõlemates elavad * Ei ehitatud ainult vaestele. vaestele. inimesed. * Uhke hansaaegne * Halva mainega. hansalinn. * Elati hüttides
"Vari" Juhan Liiv 1. Kukulinn on saare peal, soo sees asuv väga vaene eluheidikute elupaik. Sinna on kogunenud kidurad vanurid, sandid ja nälgivad perenatukesed. Kukulinna elanikud elavad peamiselt valla toetustest ja neist veidi jõukamate heldete inimeste annetustest, kuid sellegi poolest on nad ülimalt vaesed: hurtsikutes valitseb pidev nälg. 2. Villu ema Marie oli õnnelik ja haritud talutütar, kes abiellus metsavahiga. Siis aga läks Villu isa peremehega tülli ja laskis jalga, jättes oma lapseootel naise maha. Marie kadus ka ise veidikeseks ajaks ära, samal ajal suri ta isa südamevalusse. Marie naases,
,,Vari" Juhan Liiv 1. Kuidas võiks laiemalt tõlgendada lauset ,,Kui seda metsa ees ei oleks" ? Kui Villu oli väike, elas ta koos oma vanaema Madliga Kukulinna saunas. Kui ta vanem mees oli, sai tema sõber, mõisahärra poeg Hugo talle sinna samasse koha, siis elas ta Kukulinnas valges majas. Väiksena oli ta alati igatsenud näha Peipsi järve, mis asus metsa taga. Arvan, et tegelikult see lause tähendas palju enamat, nimelt seda, et Villul polnud väiksena võimalik Peipsit vaatama minna, sest nad elasid kitsikuses. Vanemana võis see peamiselt iseloomustada tema enda elu. Nimelt, oli Villule
Ta kutsuti ka selle eest kohtu ette, kuid kohtunikud ei karistanud teda karmilt jättes Villu peksmine ära. Villu määratakse tööle mõisasse, kus ta on teomees kui ka talumees. Kuid Hugo, kes oli mõisa peremees, temale ei meeldinud Villu ja ükspäev määrab ta Villule karistuseks 60 piitsahoopi, mille tagajärjel kaotab Villu oma mõistuse. Peale Villu peksimst lahkub ka Hugo mõisast. Villu kaotanud mõistuse, naaseb taas Kukulinna ja elab seal ühes väikeses hütikeses, mis ta ise endale ehitas, kuni oma elu lõpuni. Minu arvamus: See on kindlasti kõige raskem raamat, mis mina olen enda elus lugenud. Andmed ei pruugi olla väga täpsed, kuna lugesin raamatut suvel ja kõik ei pruugi olla meeles. Alguses ma mõtlesi, et ma ei kirjuta selle raamatu kohta, kuna raamatust ei saanud ma mitte midagi aru, kuid siiski, tehes natuke ka taustainfo uuringut, otsustasin selle raamatu kohta kirjutada ja vaadata,
oleneva, et ennast maksma panna. Lisaks pidi ta veel töötama mõisa heaks, kus mõisa töölised pidid pidevalt kannatama halba kohtle- mist. 2. TSITAADID Mõnigi sohu visatud lk. 17 Seapea laste seapea, kausitükk, mänguasjaks!? vikatikand kõlbab nii mõnusasti mänguas- jaks... Ja Villu? Kukulinna lk. 81 Kurb, et Villu elu esimese sauna asemel ikkagi nii kur- on pärnade varjul väike valt/üksildaselt valge majake. Siin üksi lõppes. on nõrgameelne vagu- ne, siia viimaks on Hugo oma sõbrale aseme leidnud, kus pime vari, mis ta hinge peale langenud, teda ei vaeva kus ta rahule jääb. 3. MÕTTED, MIDA SEE RAAMAT PEALE LÄBISAAMIST TEKITAS Jube kahju Villust, et ta elu nii keeruline, kurb ja raske oli. Ja veel see, et juba küllalt noorelt läks
SISSEJUHATUS Juhan Liiv (1864-1913), eesti kirjanik, Jakob Liivi vend Juhan (Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864. a. Alatskivi vallas. Õppis vaheaegadega Kodavere kihelkonnakoolis, oli 1882-83 Jakob Liivi juures Väike-Maarjas õpetaja abiline. Töötas 1885. a. ajalehe "Virulane", 1888-89 Viljandis ajalehe "Sakala" ja 1890-92 Tartus ajalehe "Olevik" toimetuses. Haigestunud skisofreeniasse, elas aastast 1893 sugulaste ja tuttavate juures peamiselt Alatskivil. Alustas loometeed prosaisitina. Pildistanud varaseis, kohati humoristliku tooniga juttudes iseloomulikke talupojatüüpe ja külaelusündmusi. Kujutanud omaelulooliste sugemetega jutustuses "Vari" (1894) vaestekülast põlvneva luuleandelise noormehe traagiliselt lõppenud haridus- ja eneseteostuspüüdlust. Jutustuse "Nõia tütar" (1895) peategelane on külakeskkonnas tagakiusatav kasulaps. Ilmeka tõepärase elukujutajana oli Liiv sajandivahetuse eesti kriitilise realismi eelkäija. Hilispro...
Vari Juhan Liiv I Kukulinn ja sealne elu Kukulinn oli vaene linn ja see linn asus keset sood. Linnas elasid vaesed inimesed, kes ei olnud kellegi päralt. Need inimesed lahkusid sealt võimaluse korral, sest seal oli halb elu. Kukulinnas oli ka midagi, mida ei olnud terves vallas: käekatsujad, kupulaskjad, nikastuse- arstid ning jala lahasesse panijad. Kukulinna ei teatud eriti, ainult kohalikud inimesed teadsid sellest linnast. See linn ei olnud kuhugi kirja pandud. II Villu ja järv metsa taga Villu oli ühe vaese pere laps, kes elas Kukulinnas. Ta tahtis teada, mis on järve, sest ta polnud kunagi järve näinud. Ta ei saanud järve minna vaatama, sest järve varjas mets ja tal polnud särk ega saapaid. Villu ema pidi kellelegi midagi tegema, et ta saaks küla peal pütitäie piima
Referaat Juhan Liiv (1864-1913) Nimi: Klass: 2008 Sissejuhatus Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva elulooga isik. Vähemalt ühte tema luuletust oleme kõik kord õppinud, paljud rohkemgi. Teatakse ka tema rasket elukäiku, paljud nimetavad teda üheks õnnetuimaks luuletajaks eesti ajaloos. Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli põdural kirjanikul rinda pista nii füüsiliste haiguste(kopsutiisikuse) kui ka vaimsemate haigustega (skisofreenia, jälitusmaaniad). Kurb- naljakas tõsiasi on seegi, et suur kirjanik pidas end teatud haigushetkedel Poola kuningakski. Teda on püütud mõista, lahata tema luuletusi ja seeläbi ligi pääseda sügavatesse hingesoppidesse, kuid vaevalt leidub inimest, kes suudaks täielikult mõista Juhan Liivi hingeelu kogu selle üksinduses ja nukruses. Ja kui keegi mõistakski, ehk peaksime tedagi omamoodi hulluks, vei...
MÄEKÜLA PIIMAMEES peategelased Mari- kena välimusega ja huvitava iseloomuga. Ta tajub meeste võimu kuid hakkab sellele vastu. Tal oli palju eneseväärikust ta ei lubanud ennast pilgata ja käskida. Mari oli mässajaliku iseloomuga. Prillup- prillupit huvitasid ainult raha rikkus ja võim. Selle nimel oli ta nõus isegi oma naise mõsahärrale andma.raamatu lõpupoole ta siiski hakkas oma tegusi kahetsema ja tundus et tema südametunnistus piinas teda Kremer-üksik vanapoisist mõisahärra natuke häbelik Tegevuskohad Mäeküla mõis-suht lagunenud välisilmega hooned. Peahoone oli poolik ülemine korrus valmis ehitamata võssa kasvanud viljapuuaed kus enam midagi söödavat ei olnud. Kõrvalhooned olid räämas ja lagunemisohtlikud. Rahapuudusel ei olnud võimalik maju korda teha. Piimakoht-piimakamber. Sinna toodi peale lüpsi alati piim sealt laaditi piimad peale et neid laiali vedada Tegevuse aeg Tegevus toimus ajaliselt just enne eesti vabariigi väljakuulut...
Kool ÜLEVAADE JUHAN LIIVI ELUTEEST JA LOOMINGUST NING LUULEKOGU ,,SINUGA JA SINUTA''ANALÜÜS Uurimustöö Koostaja Klass Juhendaja Koht ja aasta SISUKORD 1. SISSEJUHATUS lk 3 2. ELULUGU 2.2 LAPSEPÕLV JA AJAKIRJANDUS lk 4 2.3 HAIGUS lk 4 2.4 NAASMINE TAGASI ÜLDSUSE ETTE lk 5 3. ÜLEVAADE LOOMINGUST lk 6 3.1 PROOSA lk 6-7 3.2 LÜÜRIKA ...
Teoks sai kunstikooli asutamine kirjanike ja kunstnike ühingu ,,Pallas" poolt 1919. a. Koolis avati esialgu kaks osakonda: joonistuse ja maali ning skulptuuri osakond. 1. oktoobrist 1921 asus koolis joonistusateljee õpetajana tööle Triik. Ta õpetas akvarelli, ornamentaalset kompositsiooni ja perspektiivset viset ning oli ühtlasi kursuste juhatajaks. Triik võttis osa ka õpilaste suvebaasi organiseerimisest Kukulinna mõisas, kooli direktori K. Mäe haiguse ajal oli ta ajutiselt kooli juhataja kohuste asetäitjaks jne. Peatähelepanu koolitöös kuulus Triigil siiski oma ateljeele. Õpilaste arvult oli see alguses üks suurimaid. Põhjuseks, miks noorus meeleldi tema juurde õppima asus, oli ilmselt kunstniku loomingu populaarsus rahva keskel. Hiljem tuntud kunstnikest töötasid nendel aastatel Triigi ateljees Aino Bach, Juhan Nõmmik, Martin Saks, samuti kunstniku tulevane abikaasa Anna
Peale avaldamist, ei tulnud sellist menu nagu ta lootis ning haigus süvenes. On koos realism ja romantism. Tugevam pool puudutab realismi, kirjeldab vaeste elu, sest seda ta teadis. Nõrk koht on mõisa elu kirjeldamine, aga see on ka elu, millest ta midagi ei teadnud, see saigi vist teosele saatuslikuks. Teose peategelane on Villu, kelle vanemad surid kui ta oli noor ning ta kasvab üles oma vanaema juures. Vanaema on vaene. Tegevus vaestele mõeldud linnas - Kukulinn. Kõik mis puudutab Kukulinna on realistlik. Saab hea ülevaate sellest, mida nimetatakse vaesuseks (muldpõrandad, katkised aknad, jalanõusid ei olnud, sööki tõi naabertalu naine). Villu lapsepõlv on rõõmutu. Teos on ühiskonnakriitiline, et kuidas inimesed saavad sellistes oludes üldse elada. Kui vanaema suri, siis võtis naabertalu perenaine Villu enda juurde elama. Villu on lahtise peaga poiss ja omandas koolsi hästi teadmisi
1)Eesti realism Ärkamisaja eesti kirjandus Ärkamisajal oli pandud alus eesti kirjandusele tema kõigis põhiliikides. Patriootiline paatos leidis kirjandusliku väljenduse rahvusromantismis, mis tõusis kõige eredamalt esile lüürikas ja lüroeepikas, hiljem ka ajalooainelises jutustuses. Kaasaja elust jutustav proosa ja näitekirjandus ei teinud kaasa romantilist kõrglendu. Neile omane maalähedane asjalikkus probleemistikus ja tõepära taotlus olukujutuses hakkas järk-järgult tugevnema ja 19. sajandi viimasel aastakümnel sai eesti kirjanduses valdavaks realism. Realistlik kirjandusvool Realism (sõnast realis ld k esemeline, tegelik) kirjandus taotleb tegelikkuse tõepärast, objektiivset kujutamist, elunähtuste oluliste külgede ja põhjuslike seoste esiletoomist. Eesti realism on hilistekkeline, temas ilmnevad puhtrealistlike tunnusjoonte kõrval ka naturalismi mõjud. Nende kahe voolu vahel ei olegi alati selget vahet tehtud. 19. sajandi lõ...
Varsti elu aga realistlik/naturalistlik. (Villu on vanaema juures, vaeste linnas). Vaestele ehitatud hütid Kukulinnas. Villu lapsepõlv rõõmutu. Jalavarje polnud. Vahel said süüa, vahel mitte. Kui vanaema sureb, läheb Villu naabertallu elama, lahtise peaga. Läheb mõisapõllule tööle. Asub mõisapreilide õpetajaks. Suhteliselt autobiograafiline. Villule tahetakse koht kätte näidata. Villu saab piitsaga pähe, kaotab terve mõistuse. Jõuab ringiga tagasi Kukulinna. EDUARD VILDE I Eesti professionaalne kirjanik Sündinud mõisateenijate peres Lapsepõlv suhteliselt õnnelik 18 aastaselt asus tööle ajakirjanikuna Elulugu heitlik, rändas palju ringi, tutvus sotsiaaldemokraatidega, punaste poolel, Kohtu hirmus suundus Euroopasse elama Viljakaim kirjanik Vilde kogutud teosed 34's köites Kirjutas palju ajalehe juures töötades ,,Sõber" : rida on raha...
1. I J.Krossi ,,Väike Vipper": kokkuvõte süzeest; Vipperi ja Ledoute`i iseloomustused; teose peamõte. II Sonett. Shakespeare´i soneti peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; Kõnekujundid luuletuses; soneti tunnused SONETT-13. sajandil Itaalias loodud luulevorm, koosneb 14 värsist (reast). Itaalia soneti värsid jagunevad stroofideks (salmideks) skeemi 4+4+3+3 järgi. Peategelaseks oli Tiit Vipper, keda hüüti Väikeseks Vipperiks. Ta õppis Granbergi gümnaasiumis. Ta polnud küll auditooriumi heleda pea, aga siiski oli seadnud ta endile eesmärke ja püüdles nende poole . Pead oli tal just mateaatiliste ainete peale , vähem vedas tal keeltega. Kuigi Vipper oli tark poiss, oli tea nõrkuseks see, et ta oli endassetõmbunud ja lasi ebaõnnestumistel end liialt mõjutada. Monsieur Ledouté , tea prantsuse keele õpetaja , oli seadnud enda eesärgiks seda poissi kiusata ning see tal ka õnnestus.Ledouté oli jäärapäine ja enesekeskne meesterahv...
Valentin von Bocki vend Gustav von Bock (18231900, sündis Äntu mõisas Virumaal) oli vabakutseline arhitekt, kes tegutses Tartus ehitusmeistrina u 18501880. Tema eestvõttel ehitati 1850. aastate teisel poolel ümber Tartu ülikooli tiibhooned ja teostati ehitustööd ülikooli kiriku juures (ülikooli kiriku 1856. aastal kinnitatud projekti tegi Karl Rathhaus, 1860. aastal õnnistati kirik sisse). Gustav von Bock oli ka mõisnik, ta soetas Kukulinna ja seejärel Krootuse (AltKöllitz) mõisa Liivimaal ning ühe mõisa Peterburi kubermangus. Voltveti ja Krüdenerid Mõisa ajalugu kuni 1780. aastani. Uueks Voltveti mõisnikuks saanud Martin Friedrich von Krüdener (surn. pärast 1744) pärines Krüdeneride Läti liinist. Tema isa Georg Friedrich von Krüdener oli Knideri mõisnik ja Prantsuse kolonelleitnant. Martin Friedrichi kohta on teavet vähe. Teada on, et ta teenis sõjaväes, kus tõusis kapteniks. 27. märtsil 1735
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine Elistvere järve tagasi loomapargi juurde. Rada kulgeb nii kruusa- kui ka asfaltteedel. Vaatamisväärsused Vooremaal Matkajate jaoks on Vooremaa oma vahelduvate pinnavormide ja rohkete järvedega suureks vaatamisväärsuseks. Populaarseimad sihtkohad on: • Elistvere loomapark; • Luua arboreetum ja park; • Mõisad: Kukulinna, Saadjärve, Kaiavere, Elistvere, Luua; • Äksi kirik ja park; • Ehavere linnamägi; • Mälestusmärgid; • Muuseumid: Luua muuseumituba mõisas, topised õppehoones, Saadjärve Looduskeskus; • Raigastvere torn ja Elistvere torn. Külastusloendus Vooremaal Kaitseala on kasutatav erinevate sihtrühmade poolt ning tegevusvõimaluste spekter on lai.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
