KAITSEALUSED LOOMALIIGID EESTIS Koostaja: Veiko Maidla 2010 Sissejuhatus Kaitsealused loomaliigid jaotatakse 3 kategooriasse I-kategooriasse kuuluvad valdavalt vähenenud arvukuse ning kriitiliselt halvas seisus elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid II-kategooriasse kuuluvad liigid, mis esinevad väga piiratud alal või vähestes elupaikades ning kelle arvukus langeb ning levila aheneb III-kategooriasse kuuluvad liigid, mis on suhteliselt tavalised, kuid on võimalik nende liikide arvukuse kriitiline langus. Linnud...
Kliima: Palav ja niiske. Aastaaegu pole võimalik eristada. Sademeid langeb umbes 2000 mm. Taimestik : Vihmametsad on maailma liigirikkaimad. Taimed võivad ühtaegu nii õitseda kui vilju kanda. Kasvavad paljud sellised taimed, mida kasutame maitseainetena nt : kohv, kakao, vürtsid, piprad, kaneel, vanill. Mullastik : Ferralliitmullad. Vihmad uhuvad mulla ülaosast toitained välja. Vesi kannab toitained sügavamale mulda ja mulla ülaossa tekib leedehorisont. Mullas vähe huumust. Loomastik : Liigirikas. Linnud ja loomad on väga lärmakad. Loomad, linnud ja taimed on väga värvikirevad. Inimesed : Vaid seal kus mets ookeani rannikuni ulatub, elab rahvast rohkem. Loomade küttimine, kalastamine, metsaandide korjamine, algeline maaviljelus. Loomaliigid : jaaguar, gorilla, anakonda, taapir. Taimeliigid : viigipuu, hiidbambus, kakaopuu, mangroovt...
ROOTSI Koostas : nimi Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redige Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase nimi 1 RIIGIKORD Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeer Teine tase Rootsis kehtib Kolmas tase Neljas tase konstitutsioonilie Viies tase monarhia Rootsi on 1995 aastast Euroopa Liidu liige nimi 2 GEAOGRAAFILINE ASEND Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redige Peal...
Rahvastiku suurenemine ja toidupuudus Malthus Thomas Robert- 1766-1834 (Anat 128A) Rahvastik kasvab geomeetrilises progressioonis, elatusvahendite hulk arikmeetilises progressioonis. Malthuse järgi ülerahvastuse piirajad on sõjad; epideemiad., näljahäda (N. Aafrikas on toiduainete toodang ühe inimese kohta 30 aasta jooksul langenud 1/3 võrra ca 100 miljonit inimest ei saa punut täis- kogu maailmas ca 1miljard. 1700....0,5 miljardit 1800......0,75 miljardit 1900......1,25 miljardit 2000......6,0 miljardit praegune kasvutempo 1,7% aasta palju see teeb päevas Abinõud : 1.preplaneerimine 2. sundsteriliseerimine (India Indira Gandi) Toidupuuduse vastu: Toitumisharjumuste muutmine Kala; vetikad, pärmseened, isegi bakterid: 2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, v...
Loomastik Rootsi metsades elab palju loomaliike, kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud. Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka karude ja ilveste arvukus. Kõikjal Rootsis leidub põtru, metskitsi, rebaseid ja jäneseid. Jahipidamine on väga täpselt reguleeritud ning paljud loomaliigid on täieliku kaitse all.Vaid üksikud linnuliigid talvituvad Rootsis, kuid suvel saabub lõunast palju erinevaid rändlinde. Kalavarud on viimastel aastatel vähenenud. Sügavamas soolases meres esineb muuhulgas turska ja makrelli, rannikumeres ja mageveekogudes lõhet ja haugi. Ka varem igapäevatoiduks olnud heeringas ja räim on muutumas delikatessiks. Jõgedes ja järvedes elab 52 liiki mageveekala, osa neist on haruldased. Keskkonnaohud...
Sahara Kõrb Maria Pihelgas 10 C 2007/2008 Inimesed Nomaadid Beduiinid Sahara kõrbele iseloomulikud taimeliigid: Taimestik on väga liigi vaene. · Piimalill · Kõrbesoomuk · Harjashein · Kõrbetarn · Oaasides Datli palm Datli palm Kõrbetarn Sahara kõrbele iseloomulikud loomaliigid : · Dromedar ehk ühe küüruga kaamel · Fennek ehk kõrbe rebane · Kõrbehiir · Ogasaba · Sipelgalõvi · Vees elavad soolavähikesed · Liivaiquaan · Sarvikrästik Fennek Dromedar Sarvikrästik...
ja parandab elatustaset, kasutatakse palju importkaupu, mis viib osa kasumist välja rajatakse teenindusettevõtteid, mida saavad kasutada ka kohalikud, seega paraneb infrastruktuur kasvab liiklusintensiivsus, tekivad liiklusummikud, suureneb müra, reostus, elavneb majandus üldse; suureneb koormus loodusele, võivad hävida taime- ja loomaliigid , Keskkonnale: loodusesse jäetakse maha palju prügi, liigsest tallamisest, sõitmisest tekib tehakse suuremaid kulutusi nii loodus- kui ka erosioon jne. kaovad loodusmaastikud, kultuurikeskkonna parandamiseks (restaureeritakse hooneid, Kaudne surve loodusmaastikele (vajatakse uusi maid, et ehitada teid, paraneb piirkonna väljanägemine puhkekomplekse, spordi- ja vaba aja veetmise rajatisi...
Bioloogia- Kordamine Kontrolltööks Mõisted: · ökoloogia- teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · elupaik- ala, kus valitsevad organismirühmad eluks ja järglaste kasvatamiseks sobivad tingimused. · koloonialisus- ühte liiki kuuluvate isendite kooseluvorm. · sümbioos- kasulik kooselu eri liiki organismide vahel. · sümbiont- sümbioosis elavad organismid. · kommensalism- erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele osapoolele- kommensiaalile kasulik, teisele kahjulik. · konkurents- sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm. · Parasitism- erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. · peremees- organism, kelle arvel parasiit elab. · pesaparasitism- siis, kui võõrvanemad kasvatavad üles teise lo...
SAJANDIL 2007 Sissejuhatus 19-20. sajand oli suurte muutuste aeg. Paljud avastused ja leiutised võeti kiiresti kasutusele. Samas hakkas levima arusaam, et inimest ei juhi kaine mõistus, vaid alateadvus. Kõikuma lõi jumalakeskne maailmapilt. TEADUSTE ARENG LOODUS: Inimeste ettekujutus maailmast ja nende endi kohast selles muutus Tõestati et taime- ja loomaliigid on läbi teinud pika arengutee ja et ellu jääb vaid see taim või loom kellel on selleks kõige paremad omadused Arusaam et inimesedki on vaid üks liik ja nende olemasolu võib ohtu sattuda Charles Darwin mees kes andis inimestele ettekujutuse maailmast FÜÜSIKA: Avastati röntgenkiired, mis on leidnud suure ja olulise kasutusala Tuumaajastu tänu sellele on võimalik vähihaigete ravi, tuumajõujaamad ja tuumarelv Albert Einsteini relatiivsusteooria uus...
2) Naogeen ( 23,8- 1,81 miljonit aastat tagasi) Neogeen jaotatakse kaheks ajastikuks: Miotseen ja Pliotseen. Moodustusid kõrged mäeahelikud nagu Alpid, Himaalaja, Kaljumäed, Kaukasus jt. Neogeeni kliima hakkas külmenema, muutudes sesoonsemaks. Neogeeni kliima, taimestik ja loomastik sarnanesid üldjoontes tänapäevastega. Paljud praegu laialt levinud taime- ja loomaliigid nagu näiteks maod, laululinnud, konnad, rotid, hiired ning taimedest rohttaimed hakkasid kiiresti levima just Neogeenis. Ka esimesed inimese eellased ilmusid Miotseeni lõpus. 3) Kvatenaar (1,81 miljonit aastat tagasi) Paleoklimaatiliselt jagatakse Kvaternaar kaheks - Pleistotseeniks ja Holotseeniks. Ajastule on iseloomulik mandrijäätumus (jääaeg), mis oli eriti ulatuslik põhjapoolkeral. Pleistotseeni...
Selle keskel asub lõunapoolus ja suurema osa aastast on Antarktikat ümbritsevad ookeanid jääs. Selles maailma külmimas kohas võib õhutemperatuur langeda 80 miinuskraadini! Jää paksus ulatub mäekõrgusele - 4000 meetrit.Talvel kestab öö 24 tundi, suvel sulatab päike rüsijääd natuke. Siin ei saa taimed kasvada, kuna tuule kiirus 300 kilomeetrit tunnis ja krõbe külm käivad neile üle jõu. Siiski elavad seal mõned loomaliigid . Näiteks elutseb Antarktikas maailma suurim loom sinivaal, kelle pikkus võib ulatuda üle 30 meetri. Sinivaala mass on umbes 190 tonni, see on sama palju kui 30 elevanti. Emane vaal on isasest suurem. Vaalapoja kaal on sündides 7 tonni või rohkemgi. Hiidloom on ka lõuna-lonthüljes, kes võib olla kuus meetrit pikk ja kaaluda kuni 3 tonni. Noortel isastel on londi asemel londikujuline moodustis - sellest ka looma nimi lonthüljes. Lonthüljeste seas tuleb tihti ette võitlusi...
(transpordiga) Vajalik tunda liigi ökoloogiat, tema nõudeid keskonnatingimuste suhtes, harjumusi ja kohastumise iseärasusi. Mõnedest liikidest võivad saada " ebasoovitavd" asukad- kolonistid. Maailmas probleemiks kujunenud laevade vallasveed välja töötamisel rahvusvahelised standardid. Eksootilised liigid: Võõrliigid, mitte rahvuslikud taime ja loomaliigid · kährikkoer · ameerikanaarits ehk mink · karrulimardikas · kobras · kanade vesikatk · hiid-karuputk(mürgine) · kurdeline kibuvits · villkäppkrabi Teadlikult sissetoodud võõrliike: · euroopa piison · maral · jaanalind Agrobiodiversiteet(põlised looma ja taime liigid) · eesti maatõugu veis · eesti maatõugu hobune · eesti hagijas · sangaste rukis Organismide vahelised suhted...
175-63 eKr. Makabite ülestõus ja sellele järgnenud riikliku iseseisvuse aeg. 63- Maailmariigi Rooma osana. Ülestõusud 66.-73. a pKr ja 132.-135. a pKr viisid Jeruusalemma hävitamisele ja juutide hajumisele üle maailma. VEEUPUTUS Jumal on otsustanud patuseks muutunud inimkonna hävitada. Vaid ühele õiglasele mehele, Noale ja ta perele antakse võimalus pääsemiseks. Selleks ehitavad nad suure laeva, kuhu tulevad kõik loomaliigid . Alanud sadu ja uputus hävitabki maalt kõik elava. Pääsevad ainult laevas olijad. Uputuse taandumise järel sõlmid Jumal Noaga uue lepingu, kus ta tõotab inimesi enam mitte veega karistada. Lepingu tähiseks asetab Jumal taevasse vikerkaare. See sõna tähistab VT-s sageli ka vibu (relva). Sellega antakse edasi ilus kujutlus: Jumal on inimesega suhtlemisel relva kõrvale pannud. Lisaks kogeb inimene uue lepingu õnnistust nüüd looduses valitseva stabiilsusena. Veeuputusloos nim...
Kõrg-Eesti: 1) Lahkme-Eesti (Pandivere kõrgustik, Kesk-Eesti tasandik, Vooremaa, Türi Voorestik, Endla Nõgu) 2) Lõuna-Eesti (Sakala Kõrgustik ja Kagu-Eesti lavamaa, Otepää kõrgustik, Karula kõrgustik, Haanja kõrgustik, Valga nõgu, Väikse-Emajõe orund, Hargla nõgu ja Võru Orund) Peatükk 13 Looduskaitse LK: Kaitsevad üksikobjekte või liike Kaitse all on Eestis umbes 350 põlispuu ning umbes 200 rändrahnu üksikobjektidest. Liigid jagunevad: Loomaliigid ning Taimeliigid. Need jaotatakse kolme kategooriasse: I ) Tähtsad II ) Säilitamist vajav III ) Haruldased Eestis on I kategooria kaitse all 9 loomaliiki Looduskaitse alad 1) Looduskaitsealad (inimtegevus pea keelatud) 2) Rahvuspark ( matkajad, kindlatel aladel võib ainult olla) 3) Maastikukaitseala ( lubatud liikuda, võib ehitada maju ning metsa maha võtta, aga ainult kindlates piirides....
· Paraneb suhtumine erinevatesse hävib kohalik identiteet, kui rahvastesse ja nende kultuuri tuuakse sisse odav võõrtööjõud · Konfliktid kohalike ja turistide vahel Nendes piirkondades, mida turistid massiliselt külastavad, suureneb koormus loodusele. Võivad hävida taime- ja loomaliigid , loodusesse jäetakse maha palju prügi, liigsest tallamisest, sõitmisest tekib erosioon jne. Kaudselt suureneb surve loodusmaastikele (vajatakse uusi maid, et ehitada teid, puhkekomplekse, spordi- ja vaba aja veetmise rajatisi....
Mis on tähtsain moment inimkonna kujunemisloos? Miks tekivad jääajad? Atmosfääris CO2 langeb, see too kaasa külmenemise, sest päikesesoojus kiirgub maailmaruumi, kui CO2 on suurem, pegeldub soojust vähem maailmaruumi. Jääaegadega muutub loomastik, taimestik, arenevad uued loomaliigid . 500 000 a e.Kr Pekingi inimese koobas varaseim teade tule kasutamisest, Euroopas 300 000 e.Kr. Tuld hakati kasutama toidu töötlemiseks---> toit paremini seeditav Homo erectused, kes tuld kasutasid, olid need, kes ellu jäid. Neandertaallased said nime Saksamaal asuva Neanderi oru järgi. · Esimene neandertaallane leiti 1956, paekivimurdjad arvasid esialgu, et tegu on karu luudega, kohalik kooliõpetaja arvas, et tegu inimese kauge esivanemaga. Pastor arvas, et 30. aastat tagasi...
Talvel, kui Päikest sealsetele aladele üldse ei jõua, on külma isegi kuni 50 kraadi. Polaarkliima on väga külm ja kuiv. Seal ei saja peaaegu üldse, kuna õhus on väga vähe niiskust. Sellest hoolimata on polaaraladel püsiv paks lumikate. Kohati võib Antarktikas lume paksus ulatuda kuni 4 kilomeetrini. See on tingitud püsivalt külmadest ilmadest, nii et lumel pole võimalust ära sulada. Polaaraladel jääb.Polaaraladel peavad vastu vaid vähesed loomaliigid , kuid ühe liigi isendite arvukus on suur. Lindudest pesitsevad suvekuudel Arktikas või Antarktikas kotkad, kullid, kakud, ännid ja aulid. Antarktikas elavad pingviinid, kellest keiserpingviinid ja adeelia pingviinid pesitsevad ka Antarktika mandril, teised pesitsevad lähedal asuvatel saartel. ka kõige soojema kuu keskmine temperatuur alla null kraadi. N : Põhja-Venemaa,Antartika,Arktika. PÕLLUMAJANDUS : arktilises kliimas igasugune põllumajandus...
Kaske , haaba , tamme, pärna , pööki , saart , vahtrat ja jalakat kasvab kõikjal Rootsi lõuna ja keskosas . Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib Gotlandilt ja Ölandilt leida eksootilisemaid taimi,sealhulgas orhideesi . Rootsi metsades paiknevad paljud loomaliigid , kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud .Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus , kuid nüüd nende populatsioon kasvab . Suureneb ka karude ja ilveste arvukus . Kõikjal Rootsis leidub põtru , metskitsi , rebaseid ja jäneseid . Jahipidamine on väga täpselt reguleeritud ning paljud loomaliigid on täieliku kaitse all . Vaid üksikud linnuliigid talvituvad Rootsis , kuid suvel saabub lõunast palju erinevaid rändline ....
5. Konventsiooni sisu kokkuvõtlikult-mida mingi artikkel sisaldab, välja tuua ainult nende artiklite sisu, mis käib looduskaitse kohta (osad konventsioonid puudutavad mitut teemat). Konventsiooni kolmes lisas on loetletud looma- ja taimeliigid, mille suhtes tuleb rakendada kaitsemeetmeid. I lisas on rangelt kaitstavad taimeliigid. II lisas on rangelt kaitstavad loomaliigid . III lisas on loomad, kelle püüdmist ja küttimist tuleb reguleerida. 1. artikkel Konventsiooni eesmärgiks on Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse, eriti nende, kelle kaitse nõuab riikide koostööd, kuna haavatavad liigid on rändavad. 2. artikkel Liikmesriigid peavad võtma kasutusele meetmeid, et säilitada või hoida floora või fauna populatsiooni taset vastavalt sätestatule. 3. artikkel 2...
oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topogra...