WALTER SCOTT Sirli Volt K2 ELUKÄIK Elas aastatel (15.08.1771- 21.09.1832) Sündis Šotimaal Edinburghis advokaadi perekonnas, Ta oli juristi poeg. On inglise kirjanduse suurimaid esindajaid XIX sajandi algul, ajaloolise romaani žanri looja. Ta kirjutas enam kui kakskümmend viis maailmakuulsatajaloolist romaani. Juba lapsena huvitus tema Šotimaa ajaloost, poeetilistestlegendidest ja rahvapärimustest. Ta armastas kuulata jutustusi keskaegseist lossidest ja rüütlitekangelastegudest, luges innukalt Shakespeare ’i ajaloolisi kroonikaid ja rahvalaulukogusid HARIDUSTEE Käis ülikoolis õppimas juristiks ja asus tööle isale kuuluvas advokaadikontoris. LOOMING W. Scotti kirjanduslik tegevus jaguneb kahte selgesti eraldatavasse perioodi. Esimesel perioodil (1796-1814) kirjutab ta peamiselt luulet (ballaade ja poeeme). Teisel perioodil (1814-1832) l...
raba e kõrgsoo aabasoo e peenrasoo vaipsoo turba kasv aastas 1mm/a 0,6mm/a 0,5-1mm/a väljakujunenud 8000a tagasi 3000-4000a tagasi 10,000 a tagasi ehituslik eripära kumer siirdesoo,mil on merepinnast 200m pinnavorm,mil on laiad älved ja kitsad kõrgusel,mustriline raba äärtes suured rabapeenrad vesised lohud iseloomulik vesi liigub keskelt asuvad tekk,mis katab ühtlase servadele nõgudes,läbivoolulis kihina kogu maa-ala ed suvel on maa külmunud levik Kirde-ja Tudra alad Parasvöötme merelises Lõuna-Eestis Skandinaavia ...
Riigikeelt Suurbritannias pole. Ametlikud keeled on: inglise, korni, iiri, šoti, gaeli ja kõmri. Suurbritannia rahvastiku tihedus on 254,7 in/km². 90% rahvastikust elab linnades. Suurbritannia elaniku keskmine eluiga on 79,92 aastat, kusjuures meeste keskmine eluiga on 77,84 ja naiste 82,11. Rahvastiku sündimus on 12,34 sündi 1000 elaniku kohta ja suremus 9,33 (1000 elaniku kohta). Rahaühik on naelsterling (GBP). Inglismaa sümbol on punane roos, Wales-i sümbol on nartsiss, šotimaa sümbol on ohakas ja põhja iirimaa sümbol on ristikuleht. WALES England Scotland North Ireland Elizabeth II (Elizabeth Alexandra Mary Windsor; sündinud 21. aprillil 1926) on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendatud Kuningriigi, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Jamaica, Barbadose, Bahama, Grenada, Paapua Uus-Guinea, Saalomoni Saarte, Tuvalu, Saint Lucia, Saint Vincenti ja Grenadiinide, Antigua ja Barbuda,
Hugo Treffneri Gümnaasium Oliver Issak 10B Oliver Issak 10B Mis on YOLO? ● Akronüüm ● "you only live once" ● Aubrey Drake Graham "The Motto" (2011) Ajalugu ● Samuel Richardson (1747) ● 1837 ● Šotimaa minister 1858 ● Joe E. Lewis ● 2004 T-särk ● USA kaubamärk
Lämmastik Üldist • Tähis: N • Mittemetall (gaas) • Järjenumbriga 7 • Massiarv: 14,0067 Avastamine • Carl Wilhelm Scheele (Rootsi) • Joseph Priestley (Inglismaa) • Henry Cavendish (Inglismaa) • Avastamise au kuulub Daniel Rutherfordile (Šotimaa) Iseloomulikud tunnused • Tavatingimustes on: • Värvitu • Lõhnatu • Maitsetu Lämmastik ja loodus • Moodustab Maa atmosfäärist mahult 78% • Universumis esinemissageduselt 6. element • Maakoores esinemissageduselt 32. element • Esineb looduses keemiliselt väga püsivate kaheaatomiliste lihtaine molekulidena Lämmastik ja tema temperatuurid • Keemistemperatuur normaalrõhu korral -196 kraadi (Celsiust) • Sulamistemperatuur normaalrõhu korral -210 kraadi • Tahkeks muutub lämmastik, kui temperatuur on -210 kraadi või madalam, meenutades oma struktuurilt lund Keemilised omadused • Toatemperatuuril väga stabiilne • Ei reageeri hapniku, ...
My Heart's in the Highlands Loo pealkiri on ’’My heart’s in the highlands’’. Pala muusika autor on 82 aastane Arvo Pärt, kes on kogunud maailmas tuntust juba aastast 1984, mil ilmus ECMi egiidi all Pärdi autoriplaat „Tabula rasa”. Teose sõnade autor on šotimaa rahvuspoeet Robert Burns, kes on kõige tuntum šoti keeles luuletaja, ehkki suurem osa ta teoseid on inglise keeles. Vokalist on Taani lauljatar Else Torp, kes laulab häälekõrgusel sopran. Loo organist on 72-aastane inglise helilooja ja organist Christopher Bowers-Broadbent. Lugu ’’Minu süda on mägismaal’’ on filmimuusikaks Paolo Sorrentino Oskari võitnud filmile ’’The Great Beauty’’. Pala on kirjutatud f-mollis ning on aeglase ja sujuva tempoga. Lool on vaikne
Ragbi (Rugby) Liisa Kalda AV31 Järvamaa kutsehariduskeskus Juhendaja: Taiga Laur Järvamaa Kutsehariduskeskus Sisukord KIRJELDUS............................................................................................................... 3 Ragbi liit ja ragbi liiga............................................................................................. 4 Puuteragbi.............................................................................................................. 5 Ragbi olümpiaalana................................................................................................ 5 Ajalugu................................................................................................................... 6 Ragbi liidu tähtsamad rahvusvahelised võistlused.................................................6 Rugby World Cup.........................................
Ankeedid Saadetud: Saadud: Saadud ankeetide protsent: Väljaläinud Mehi Naisi Kokku Järeldus Naisi on rohkem läinud Lõpetamisaastate kaupa Läks välismaal 2010 2009 2008 2006 2005 2004 2003 2002 2000 1997 1996 ...
Ajaloo Kontrolltöö Ettevalmistus (ptk. 5-7) • Töövihik lk. 13 ül. 4 ja 5 4. Mis eesmärki täitsid varauusajal järgmised avalikud hooned? Kirik - Palvetamine Raekoda - Raadi kokkusaamise koht, raad tegi seal linna üle otsuseid Hospidal - Haigla, vaestele ja vigastatutele abi andmine Kirjuta kolm põhjust, miks ümbritseti linna müüriga. 1. Sisenejate ja väljujate kontrollimiseks 2. Maksude kogumine (pole võimalust linnast lahkuda) 3. Kaitse vaenlaste ja sissetungijate eest Mis asjaolud soosisid tulekahju kiiret leviku varauusaegses linnas? 1. Üksteiste lähedal asuvad majad 2. Puidust ehitatud majad 5. Võrdle elu linnas ja maal varauusajal ja kaasajal. Sarnane 1. Rohkem tööd kui maal (pealinnas eriti) 2. Tervisele kahjulikum kui maal elades 3. Linnas on rohkem inimesi kui maal Erinev 1. Linn oli räpane 2. Müürid olid linnade ümber 3. Majad olid tehtud puidust • Kirikulõhe ehk Suur Skisma aastaarv Suur kirikulõhe ehk Suur ...
1. Eugene Delacroix-Oli prantsuse kõige tuntum romantistlik maalikunstnik ja graafik. Juulirevolutsiooni ajendil lõi ta ühe oma kuulsaimatest maalidest ’’Vabadus viib rahva barrikaadidele’’. 2. Romantismi piiritletakse aastatega 1789-1830. Alguse sai Saksamaal, levis edasi Inglismaale ja Prantsusmaale. 3. Jean-Jacques Rousseau-Oli prantsuse filosoof ja kirjanik. Tema poliitiline filosoofia mõjutas tugevalt prantsuse revolitsiooni. Tema üleskutse oli keskenduda rohkem looduse ja loomulikkuse poole. Loomulikkuse ja vabaduse vastandamine aadlikele ja kodanlastele. 4. Johann Gottfried Herder-Oli saksa filosoof ja kirjanik. Üleskutse rahvaluule kogumisele, oma maa ajaloo tundmaõppimine. Käis ise ka teiste rahvaste luulet üles kirjutamas. 5. Romantismis väärtustab isiksust koos puhaste ja vabade tunnetega. Teemadeks oli tihtipeale igatsus, lootus, õnn, armastus ja salapära. Positiivsed tegelased olid tiht...
Arvo Pärt Toila Gümnaasium 12.Klass Helen Marie Niine 2016 Haridus ja elukäik Sündis 11. september 1935 Rahvusvaheliselt tuntuim Eesti helilooja Pärit Paidest, kasvas üles Rakveres Alustas muusikaõpinguid Rakvere Muusikakoolis Ille Martini klaveriklassis 1954-57 õppis Tallinna Muusikakoolis muusikateooriat, õppejõud Veljo Tormis 1963 lõpetas Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi 1958-67 töötas Eesti Raadios helirežissöörina 2 poega (Michael Pärt, Immanuel Pärt) Looming Loomingus võib eristada mitut perioodi Nõukogude avangardi üks radikaalsemaid esindajaid Neoklassitsistlikud teosed (kaks sonatiini ja partiita klaverile 1958) Katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise, aleatoorika, kollaažitehnika vallas (“Nekroloog” 1960) 1968 jõudis loomingulisse ummikseisu Hakkas süüvima varajas...
Suurbritannia maavarad, loodusressursid ja nende kasutamine Suurbritannias leidub rikkalikult erinevaid maavarasid. Sealt võib leida kivisütt, rauamaaki, kivisoola, lubjakivi, kriiti, ränioksiidi, kipsi, kaoliini ehk hiina savi, hõbedat, kulda, pliid ning Cornwalli poolsaarelt on leitud tina. Ka on Suurbritannial ligipääs naftale ja maagaasile. Neid hangib riik Põhjamerest. Kivisüsi, mis oli kord Suurbritannia suurim kaevandussaadus, ei ole tänapäeval enam nii tähtis kui vanasti, kuid seda kaevandatakse endiselt. Kivisüsi kaevandamisalad on ajalooliselt olnud üle Inglismaa, Yorkshirest Kentini kui ka Šotimaal ning Walesis. Tänapäeval on Inglismaal kolm maa-alust kivisüsi kaevandust, millest kaks asuvad Yorkshires ja üks Notthinghamshires ning lisaks neile on ka arvukalt maapealseid kaevandusi. 2007. aastal toodeti Ühendkuningriikides 16 309 730 tonni kivisüsi ja Suurbritanniale kuuluvat kivis...
1.Asend Island asub põhjapolaarjoone lähedal 63. ja 66. põhjalaiuse vahel kõrvalisel saarel. Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared. Islandi lõunapoolseim punkt asub Surtsey saarel. Island on saar, mis asub Atlandi ookeanis. Euraasia mandril, Euroopa mailmajaos.Islandi naaberriigid on Norra, šotimaa, Gröönimaa. Kaugus Eesti ja Islandi vahel on umbes 2000 km. 2.Rahvastik Inimesi elab Islandil 329 807. Island on väikeriik. Rahvaarv on Islandil kõik aeg üsna ühtlaselt tõusnud. Ja arvatakse, et rahva arvu tõusmine ei ole enam nii suur nagu olid varasemad aastad. Rahvastiku tihedus on 3,2 inimest/km². Rahvaarvu tiheduse poolest on Island naaberriikidest ainult Gröönimaast üle. Pea 60% islandlastest elab pealinna piirkonnas.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSPUUSEPP EP-14 Eesti keskkonna seisund Referaat Pärnu 2016 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1. Joogivee kvaliteet............................................................................................... 4 1.1 Välisõhu saaste mõju inimese tervisele.........................................................5 2. Kliima................................................................................................................. 6 Kokkuvõte..............................................................................................
Euroopa 17.-18.sajandil 1) mõisted bsoluutne monarhia - riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgeim võim a kuulub ühele isikule (kuningale) parlamentaalne monarhia - riigivalitsemisvorm, mille puhul kuningas jagab oma võimu parlamendiga. v abariik - riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või moodustab neid parlament. r evolutsioon - murranguline periood ühiskonna ja riigi elus, selle tulemusena asendatakse vana poliitiline kord uuega. restauratsioon - endise poliitilise korra taastamine. personaalunioon - riikide ühendus, millel on üks riigipea, kuid eraldiseisvad riigiorganid ja seadused. patsifism - maailmavaade, mis taunib igasuguseid sõdasid. diplomaatia - riike esindavate isikute (diplomaatide) vaheline suhtlus. anglikaani kirik - protestantluse haru. merkantilism - 15. sajandil Euroopas tekkinud majandusteaduse suund. uninon jack - suurbritannia lipp. 2) absolutismi ja parlamentar...
SUURBRITANNIA RAHVASTIK Suurbritannia saarel asuvad kolm riiki: Inglismaa, Šotimaa ja Wales. Kogurahvaarv on 2011. aasta seisu järgi 62 641 000. Umbes 53 468 600 inimest elab Inglismaal, 5 710 400 Šotimaal ja 3 462 000 Walesis. Suurbritannia rahvastik kasvab väga suure kiirusega. 2001 aastast kuni 2011 aastani kasvas rahvastik kolme riigi peale 3,7 miljoni võrra. Kus juures pealinna, Londoni, rahvaarv kasvas lausa 12%, see tähendab 7,8 miljonilt 8,6 miljonile. Sellel graafikul (Joonis 1) on näha Ühendkuningriikide rahvaarvu kasv viimasel ajal ja ära on märgitud ka ennustatav tõus. Joonis 1. Suurbritannia hõlmab 229,800 km² ning rahvastiku tihedus on 277 inimest/ km². Lähimateks naabriteks on Suurbritannial Prantsusmaa, Belgia, Iirimaa ja Holland. Vaadates nende maade rahvastiku tihedust saan väita, et Suurbritannia on nende kõrval täiesti keskmine, olles suurema tihedusega kui Prantsusmaa (116in...
Tallinna Tehnikagümnaasium ' Jalgpall, sprint ja kaugus hüpe Referaat Lota Aadla 11.c klass @ Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus jalgpall ............................................................................................................................3 Jalgpalli meeskond...............................................................................................................................4 Jalgpalli väljak......................................................................................................................................5 Jalgpalli reeglid.................................................................................................................................6-8 Jalgpalli riietus.................................................................................................
Liberalism ja rahvuslik liikumine Euroopas 1.Poliitiline võim Euroopa riikides pärast Viini kongressi. Euroopa poliitiline kaart. a. Legitiimsuse põhimõte oli taastada kõigi Prantsuse revulutsiooni eelsete dünastiate võim. Viidi läbi restauratsioon ehk Bourbonid tulid tagasi Prantsusmaale, Hispaaniasse ja Napoli kuningriiki ja Habsburgid said tagasi valdused Itaalias. b. Territooriumite ümberjagamise eesmärk oli tagada suurriikide omavaheline tasakaal ja võrdsus. Suurriigid said uusi alasid. Alasid jagades ei arvestatud kultuurilisete erinevustega. Ümber jagamine: Eesti- ja Liivimma Rootsi koosseisus (1648) hiljem Venemaa koosseisus (1815); Osmanite riik (1648) jaguneb Austria kesririigiks ja Osmanite impeeriumiks (1815); Inglise kuningriigist (1648) saab Suurbritannia ja Iirimaa ühendkuningriik. c. Poliitiline kaart: Suurbritannia ja Iirimaa ühendkuningriik – Šotimaa ühines 1707 Inglismaaga ühise valitseja t...
Tallinna Kunstigümnaasium CURLING Referaat Koostaja: Kert Moist Tallinn 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.........................................................................................................................1 2. AJALUGU..................................................................................................................................2 3. CURLINGU REEGLID..............................................................................................................3 3.2. Väljak....................................................................................................................................3 3.2. Varustus.................................................................................................................................3 4. MEISTRIVÕISTLUSED................................
Toetajaskonda Robertil ei olnud, oli ka sõjaliselt ebaedukas (Henry lõi ta väed puruks). Oli sunnitud troonipärilusest loobuma. 1106 anastas Henry I Normandia. Henry nagu ka tema eelkäijad hakkas pendeldama Inglismaa ja Normandia vahet. Suurem tähelepanu Normandial. Henry I raskused troonipärijaga (kuninganna Matilda, tütar Matilda ja poeg William), Henry õepoeg Stephen ja kodusõda 1135-1154 („Anarhia“). Henry I oli abielus Matildaga, kes oli šotimaa kuninga tütar (anglo-saksi liinist). Nende lapsed olid nii Inglismaa, Sotimaa, Normandia kui Anglo-saksi pärijad. Esimene laps oli tütar, Matilda, 1101 sündis poeg William. Sokutas tütre Saksa-Rooma keisrile Heinrichile naiseks. Keiser suri juba 1125 ning järeltulijaid neil polnud. Henryt peetakse Inglismaal 14 intstitutsionaalses arengus (palju reforme) kõige olulisemaks kuningaks
Karina Vassiljeva 12.a klass TÄTOVEERIMINE Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Anne Kato Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................1 1.Ajalugu............................................................................................................2 1.1.Aasia.............................................................................................................2 1.2.Euroopa........................................................................................................2 1.3.Materjal........................................................................................................3 1.4.Tätoveerimise põhjused...............................................................................3 1.5. Tähendus ja sümboolika..........................................................................3-4 1....
Ajaloo tööleht X klassile UUSAEG 1. Iseloomusta industriaalühiskonda ning analüüsi selle mõju inimeste igapäevaelule. 5 Enamus inimesi töötab töötlevas tööstuses (1870-1970), sekundaarses sektoris. Linnastumine e. urbaniseerumine, elutingimused, kuritegevus. Masinatega töötaminetööl; kodumasinad Proletariaat- kõige arvukam ühiskonna klass Üldine kirjaoskus; koolikohustus, uued tavad ja moraalinormid Vahemaad vähenevad – transport, side Kaupu toodetakse suurtes kogustes, kvaliteet, odavus. Turukonkurents, masinapurustajad 19.s. I poolel. 2. Industriaalühiskond: tööstuslik pööre, industriaalühiskonna iseloomulikud tunnused, masstootmine. 5p Tänu transpordi arengule on võimalik suuri koguseid kaupu laiali viia Masinate kasutuselevõtt Uued energiaallikad Masinate taga on proletariaadid Kodanlus ettevõtlus Industriaalühiskond: kaubad suurtes kogustes ehk masstoodang, kvaliteet,...
Iseloomusta industriaalühiskonda ning analüüsi selle mõju inimeste igapäevaelule. 5 Enamus inimesi töötab töötlevas tööstuses. Vasakpoolsete partei ideede levik. Valimisõigus laieneb, tööliste huvisid kaitstakse. Üldine kirjaoskus, koolikohustus, uued tavad ja moraalinormid. Kaupu toodetakse suurtes kogustes. Industriaalühiskond ja masinate kasutuselevõtt on tänapäeva elu väga mõjutanud. Suuremad ja ka väiksemad tööd teevad ära masinad. Samuti on moraalne kirjaoskus ja koolikohustus. Industriaalühiskond: tööstuslik pööre, industriaalühiskonna iseloomulikud tunnused, masstootmine. 5p Tööstuslik pööre= kapital+ vaba tööjõud, industriaalühiskonnas töötavad enamus inimestest töötlevas tööstuses. Urbaniseerumine, Kaupu toodetakse suurtes kogustes, kvaliteet, odavus. Iseloomusta parlamentarismi Inglismaal. 3p Charles I katse seisuste esindust murda kukkus läbi ja kuningas jäi ilma peata. Inglise kuningad pidid arvestama parlamendi otsusteg...
POKS Referaat Juhendaja: Sisukord 1. Ajalugu............................................................................................................... 3 2. Poksi taassünd.................................................................................................... 4 3. Kaasaegne poks................................................................................................. 5 3.1 Poks kaasaegsetel olümpiamängudel............................................................5 3.2 2012.a Londoni olümpiamängud ning kvalifikatsiooniturniirid......................6 3.3 Uued määrused............................................................................................. 6 4. Reeglid............................................................................................................... 7 4.1 Eesti poks 100..........................................................................................
SISUKORD LÜHENDID…………………………………………………………………….....3 SISSEJUHATUS……………………………………………………………….....5 1. JALGPALLI AJALUGU……………………………………………………….6 1.1. Jalgpalli ajalugu maailmas…………………………...………………6 1.2. Jalgpalli ajalugu Eestis………………………………...……………..7 2. ARENGUSUUNAD JA TUNTUMAD JALGPALLURID…………………..12 2.1. Jalgpalli arengusuunad………………………………………………12 2.2. Tuntumad jalgpallurid……………………………………………….12 2.2.1. Eesti tuntumad jalgpallurid………………………………..12 2.2.2. Maailma tuntumad jalgpallurid……………………………15 3. PÕHILISED VÕISTLUSREEGILD…………………………………………..19 3.1. Jalgpalliväljak……………………………………………………….19 3.2.Pall………………………………………………….…………….…..21 3.3. Mängijad…………………………………………………………….21 3.4. Mängijate varustus………………………………...………………..23 3.5. Kohtunik…………………………………………………………….23 3.6. Abikohtunikud………………………………………………………25 KASUTATUD ALLIKAD………………………………………………………27 LÜHENDID Eestikeelsed lühendid: ...
Tallinna Tehnikagümnaasium Muusikal Grease Retsensioon Õpilane : Merilin Anijärv Klass: 9b Juhendaja: Merle Adelman Tallinn 2013 Sissejuhatus Mis on muusikal ? Eesti esimesed muusikalid Oma retsensiooni kirjutan Jim Jacobsi ja Warren Caseyi muusikalist Greaseist, mida ma külastasin 11.10.2013 Nokia Kontserdimajas. Muusikal (inglise keeles musical) on eelkõige muusikat ja tantsu sisaldav lavateos, (tantsu ja kõnen osa on võrdse tähtsusega ). Seda peetakse teatrivaldkonna populaarsemaks žanriks. Muusikali žaner omaette on suhteliselt hiljutine nähtus. Kui ballett ja ooper olid algupärased õukonna meelelahutused, mida toetasid võimukad patroonid, kuningad ja aadlikud üle terve Euroopa, siis muusikaline komöödia on alati pidanud ise end ära õigustama , ning ligi meelitama publikut kesk – ja alamklassi hulgast. Nüüdisaegne muusikal pärineb New Yorgist Broadwa...
1) Karl V suguvõsa (isa, ema, isapoolne vanaisa, emapoolne vanaisa, vend, pärija) Isa Philipp ilus, ema Juana Nõdrameelne, isapoolne vanaisa Maximilian I, emapoolne vanaisa Fernando II, vend Ferdinand I, keisritrooni pärija Ferdinand I, Hispaania trooni pärija poeg Felipe II 2) Miks oli Taani Põhjamaade valgustatuse parim esindaja? Christian VII valitsusaeg tähistab Taani ajaloos valgustatud absolutismi perioodi. Et kuningas ise oli vaimse peetusega, teostas reforme tema ihuarstist nõunik Johann Friederich Struensee. Christian VII valitsusaeg tähistab Taanis valgustusliku õitsemise perioodi, kui kaotati tsensuur, kehtestati täielik trükivabandus, sätestati usuvabadus, keelati nõiaprotsessid ja piinamine, kohtuistungid muudeti avalikuks, kuulutati kõigi inimeste võrdsust seaduse ees, füsiokraatlikud ümberkorraldused majanduses: kaotati tsunftisüsteem, suleti kahjumit andvad manufaktuurid, ka...
Kordamisküsimused. Keskaeg ja varauusaeg. 1. Mida tähendab periodiseerimise tinglikkus? (too ka näide) Periodiseerimise tinglikkus tähendab seda, et aastal 476, mida loetakse keskaja alguseks, toimus tegelikult ainult üks paljudest Rooma rüüstamistest ning samahästi võiks keskaja alguseks lugeda Marcus Aureliuse surma-aastat 180, peale mida algas Rooma rahu (Pax Romana) lagunemine. 2. Nimeta Lääne-Rooma lagunemise põhjuseid.(4) 1.Rooma Rahu lagunemine ( impeeriumi kaitsepiirid hakkasid lagunema, sispinged), 2.Caracalla edikt, mis õõnestas roomlaste enesevahelisi suhteid, polnud enam ühtseid seisukohti vaid roomlased olid barbaritega segamini 3.põllumajanduslik- 3.Põhjenda miks jäi Bütsants püsima samal ajal kui Lääne-Rooma lagunes? Soodsamad geograafilised tingimused ning märksa rikkalikumad inim- ja materiaalsed ressursid. 4.Bütsantsi keiser ehk ...BASILEUS.. 4.1 Bütsantsi pealinn- ...KONSTANTINOOPOL.... 5.Selgita lühidalt Suurt rahva...
Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium Maailma kalandus ja vesiviljelus Referaat Koostas: Monika Kovaltšuk 11 klass Viljandi 2015 Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Kalamajandus ja kala tähtsus 5. Kalapüügi piirkonnad 6. Kalapüügivormid 7. Vesiviljelus 8. Vesiviljelusmeetodid 8.1 Ekstensiivne vesiviljelus 8.2 Molluskikasvatus 8.3 Poolekstensiivne vesiviljelus 8.4 Vastsete kasvatamine veekogude taasasutamiseks 8.5 Intensiivne magevee vesiviljelus 8.6 Intensiivne merevee vesiviljelus 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Praegusel ajal on üha suurenevaks probleemiks maailma ülerahvastatus ja vähenevad toiduvarud. Loodus ei jõua loomulikul teel nii palju toitu toota kui vaja ...
(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM Sissejuhatus. Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. sajandi alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikult kolme sajandit hõlmavat ajavahemikku 1500–1800. Christoph Cellariuse periodiseering. eristas vana-, kesk- ja uusaja. Sattelzeit. “Sadulaaeg”; periood 18. sajandi lõpust 19. sajandi alguseni, mille jooksul justkui ratsutati vanast korrast uude korda. Suur roll Prantsuse revolutsioonil. Enamjaolt loetakse selleks aastaid 1789-1830. Põhja- ja Lõuna-Euroopa ning Lääne- ja Ida-Euroopa eristamine varauusajal. Euroopa sisemises jaotuses ei eristatud varauusaja alguses mitte niivõrd läänt ja ida kui just põhja ja lõunat. Kunagine Rooma impeeriumi põhjapiir, mis k...
Kordamisküsimused (2009) Sissejuhatus germaani filoloogiasse Mõisted: ablaut (kvalitatiivne ja kvantitatiivne) – Ablaut on vokaalivahetus. Ablaut on iseloomulik kõigile indo-euroopa keeltele, mitte ainult germaani keeltele. Germaani keelte tugevates verbides esineb. Jaguneb kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks vokaalivahetuseks. Kvalitatiivne vokaalivahetus on siis kui reaalselt täht muutubki nt sõnas sing-sang. Kvantitatiivne vokaalivahetus on siis, kui toimub hääliku pikenemine nt (e-aste) pes-pedis- (o aste) podium- foot (tegu on pikenenud o- astmega). Pikenevad häälikud e ja o. Indo-euroopa keeltes on astmed tavaliselt e-o-0-0 ja germaani keeltes i-a-0-0 (sing-sang-sung, kus sung on 0 aste ja lisatud on u). Ablaut toimub tugevaate tegusõnade puhul ja tugevatel tegusõnadel on 7 klassi ehk pöördkonda. afrikaat – Afrikaat on häälikute kooslus mis on klusiili ja frikatiivi vahel. Selle hulka kuuluvad näiteks paljude germaani keelte „t...
Rahvusvaheline poliitika 12.09 – II loeng - riigid ja välispoliitika....................................................................4 Toimijad............................................................................................................... 4 Riik...................................................................................................................... 4 Suveräänsus – omadus mis võiks riigil olla......................................................4 Välispoliitika........................................................................................................ 5 Riikide eesmärgid (Holsti)................................................................................... 5 Julgeolek........................................................................................................... 5 Heaolu........................................................................................
Maasotsioloogia eksami konspekt Töö koosneb kahest osast: • Teoreetiline – ülevaade erinevatest teooriatest, mille raames uurimisobjekti uuritakse • Empiiriline – rakendatakse teooriat uurimisobjektile Kahte sorti uurimised: • Kõikne – uuritakse kõike, kogutakse kokku kogu informatsioon, mis võimalik • Teooria raames – kõiksest informatsioonist võetakse kindle aspect, millele keskendutakse Mis teeb uuringu teadlikuks? Mis on teadlikkuse kriteerium? • Uurimisprogrammi olemasolu – peab kindlustama selle, et uurimismeetod on süstemaatiline • Andmete kogumise meetod Uurimisprogramm koosneb: 1. Uuringu eesmärk/(probleem sõnastatakse küsimusena) a. Sotsiaalne probleem – reaalset ja sotsiaalset probleemi ühendab rahulolematus i. Reaalne situatsioon – “noored lahkuvad Värskast” ii. Soovitav situatsioon – “noored ei lah...
Rahvusvaheliste suhete süsteem 18.-20. sajandil, 1. loeng 1. Mis teeb süsteemist süsteemi? Süsteemiteoreetikud Süsteem – omavaheliselt seotud objektide terviklik kogu (entsüklopeediline määratlus) Eesti teoreetik Uno Mereste (?): Süsteemi olulised omadused (2 väga olulist!): 1) Mitteamorfsus – süsteemis võib eristada üksteisest erinevaid osiseid – elemente, mis on omavahel mingil moel seotud ja neid on võimalik kuidagi moodi jaotada. 2) Terviklikkus – ühte süsteemi on võimalik eristada teisest süsteemist, järelikult süsteemisisesed seosed on tugevamad kui süsteemivälised. Süsteemide vahel võivad ka olla seosed, aga ei pruugi. •Eesmärk/otstarve – süsteemil võiks olla eesmärk. •Funktsioon (sarnane eesmärgiga Mereste arvates) •Organiseeritus (küberneetikud kasutavad: struktuur) – aktiivne •Isejuhitavus, isereguleeruvus – süsteemi ei ...
Türi Ühisgümnaasium TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS Uurimistöö Koostaja: Liisa Kuuskler 11LR Juhendaja: Leelo Kivirand Türi 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.TEOREETILINE ÜLEVAADE.................................................................................... 5 1.1.Taani kuningriigi kultuur ja eluolu..................................................................5 1.3. Võimalused Taani õppima suundumiseks.....................................................9 2. UURIMUS.....................................................................................
Eesnimi Perenimi EESTI VABARIIK TUNNITÖÖ Õppeaines: ANDME- JA TEKSTITÖÖTLUS teaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Anne Uukkivi Esitamiskuupäev: ................... Allkiri: .................................... Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD ..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................4 1. NIMI .............................................................................................................................................5 2. LOODUS ..............................................................................................................
11.02 Mis on kultuuriajalugu? kultuuriajalugu: kuidas on uuritud ja kuidas saab uurida; 18.-19. saj ajaloolased ja tänapäeva ajaloolased kultuuri areng ajas, kultuuri muutused - kultuuriajalugu; historiseeriva, ajaloolaste vaatega, ajalise dimensiooni rõhutamine humanitaar ja sotsiaalteadused - kultuur on oluline, enne nii ei mõeldud. tähendusloome (kultuuriteadus tegeleb) - sõidame bussis mitte midagi ei pääse kultuurist - kultuuriline pööre ☼ uus arusaam:kultuur on tähendusloome keskkond, mis puudutab kõiki eluvaldkondi ja seega kõiki teadusalasid, mis tegelevad inimeste ja inimühiskonnaga ☼ vanade distsipliinide ümberorienteerumine ☼ üha uued kultuuri uurivad distsipliinid briti kultuuriuuringud 60ndate aastate lõpp - 70ndate algus ☼ kirjakultuur - kirja protsessid, mida tähendas kirjutamine mingil sajandil Alessandro - Itaalia peened vajadused, mille pärast tuli kultuuriline pööre, võiks mõelda rohkem ideedest, tähendustest võ...
Eesti keskaeg Historiograafia Liivimaa ajaloo uurimine sai alguse 18. sajandil, sügavamalt 19saj baltisakslaste poolt. 19saj lähtusid nad poliitilisest ajaloost: oli ajajärk, mil saksa tegelased tulid domineerima, kuni keskaegse Liivimaa lagunemiseni. Nimetati seda Liivimaa iseseisvuse ajaks. Kui hakkasid uurima Eesti-Läti uurijad nimetati seda lihtsalt Eesti keskajaks. Samas ka 1227 ei lõppenud tegevus vaid Henriku kroonika. Võiks viia algusperioodi isegi ettepoole. Nagu polnud keskaega, polnud Eestit. Liivimaa moodustas terviku, eraldi käsitlus mõttetu. Käibel nimi Alt- Livland, et eristada hilisemast kubermangust, seepärast võib tegelikult selle Vana ära jätta. Liivimaa tähendus esialgu liivlaste asuala, vallutuste laienedes laienes ka nimi. Baltisaksad uurisid peamiselt niisiis poliitilist ajalugu. Eesti-Läti rõhutas selle käsitluse ühekülgsust – ei arvesta rahvusi. Sellest tundsid saksad veidi solvumist ning 1930. aastail vastup...
‘ Tartu Ulikool ‘ Etnoloogia Uldkursus Konspekt tundmatu tudengi laualt Tartu 1999 Sissejuhatus Lugu Konspekti koostamisel on arvestatud põhistruktuuri osas Ajaloo esimesel kursusel loe- tava sissejuhatava teema ”Etnoloogia üldkursus” kavaga. Antud on etnoloogia üldine sissejuhatus ja teaduse erinevad nimetused Euroopas ning Ameerikas. Räägitakse pea- mistest teoreetilistest ja metodoloogilistest suundumustest. Konspekti põhiosa keskendub erinevatele ainevaldadele, millega etnoloogid tegele- vad. Lõpuks antakse lühiülevaade maailma kultuuridest, käsitledes näidetena tänapäeva eelindustriaalsetest kultuuridest põhjalikumalt Vanuatu (Melaneesia) ja Mehhiko ”in- diaanlaste” kultuure. Õigused ja kohustused Te võite seda teksti vabalt trükkida ja muuta. Te võite seda levitada, kui sõber vajab — või levitamata jätta. See on iga inemise vaba voli ja südametunnistus. Keegi ei vast...
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... ...
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseis...
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, ava...
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud kari...