TARTU ÜLIKOOL VÄIKEETTEVÕTLUS EESTIS NING SELLE ERIPÄRAD PÄRNUMAAL Referaat SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Väikeettevõtlus Eestis 4 1.1 Väikeettevõtluse printsiibid 4 1.2 Väikeettevõtluse olukord Eestis 5 2. Ettevõtluse eripärad Pärnumaal 7 2.1 Ettevõtluse olukord Pärnumaal 7 2.2 Ettevõtluse tulevikuvõimalused Pärnumaal 9 2.3 Ettevõtluse tulevik Pärnumaal tuginedes ettevõtluskeskkonna SWOT- analüüsile 11 Kokkuvõte 16 Viidatud allikad 17
Pärnumaa olümpiavõitjad Siin on kokkuvõtted kuulsaimatest Pärnumaal sündinud olümpiavõitjatest. Kristjan Palusalu Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 Varemurru, Saulepi vald – 17. juuli 1987 Tallinn) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis aastal 1936 nii Kreeka- Rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, 1937. aasta Euroopa meister Kreeka-Rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister. Sportlaskarjääri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kg raske (jalanumber 47); olümpiavõitude aegu kaalus ta 114–115 kg
Lehed koosnevad (foto internetist) väikestest rootsu külge kinnituvatest lehekestest. Sügisel söövad pihlaka marju paljud linnud, eriti rästad. Linnud kannavad edasi ka pihlaka seemneid. Pihlakas istutatuna kaitseb läheduses maja, peret ja karja. Pihlaka oks peletab kodukäijaid. Sensitiivid kasutavad pihlakast pendlit. Joonis 2. Kevadised õied (foto Sirje Kõresaare erakogust) Joonis 4. Noor pihlapuu Uulu k., Pärnumaal Joonis 3. Sügisene marjakobar Joonis 4. Noor pihlapuu Uulu k., Pärnumaal (foto Sirje Kõresaare erakogust) (foto Tauno Tamm)
püsiklienti ja jooksvalt ka üksiktellimusi. Teenindusstandardid on kõrged, kliendi vajadustest lähtuvalt täidetakse täidetakse tellimused kvaliteestselt ja profesionaalselt ning läbi selle on tagatud ettevõtte kiire areng ja kliendi usaldus. 3 OÜ Crismo Consult eesmärgiks on kasvada üheks kiiremini arenevaks ja kõrget kvaliteeti pakkuvaks raamatupidamisteenusid osutavaks ettevõtteks Pärnumaal. Tänapäeval peetakse paremaks raamatupidamisteenust sisse osta, seda eriti alustava ettevõtte puhul. Turnudusplaani eesmärgiks on saada rohkem püsikliente, selleks et teenida suuremat kasumit ja rahuldada klientide soove ning vajadusi. Ettevõte plaanib oma tegevust nõudluse kasvades suurendada. 1.ÜLDINFO Loodava ettevõtte põhitegevusalaks on raamatupidamisteenused ja maksukonsultatsioon Pärnu maakonnas.
Kõige suurem ettevõttlus toimub muidugi Tallinnas, järgmisena juba Narvas ning Tartus.Siis suurematest tuleb ka neile järgi Pärnu.Toiduainetööstuse koha pealt võib meil leida ka igasuguseid erinevaid toiduaineid.Näiteks piima-, pagari-, kala-, karastusjookide-, liha- ja alkohoolsete jookidetööstuseid.On ka muid tööstusi, kuid vähem tähtsamaid. Üks suuremaid lihatööstusi asub Rakveres ning enamasti need väiksemad lihatööstused asuvad rohkem LõunaEestis. Pärnumaal toodetakse rohkem kala, karastusjooke ning piima. Saartest toodavad Saaremaa ja Hiiumaa kala ja liha ning Kuressaares asub ka pagaritööstus. Riideid annavad meile selga enamasti Tallinn. Kergetööstuse allharudest on Eestis tähtsamad tekstiilitööstus ja õmblustööstus, mis moodustasid 1996. aastal ligi 90% tööstusharu müügimahust. Väiksem osa jääb naha-ja jalatsitööstusele. Kuressaares asub tekstiilitööstus
..................................................................9 2 SISSEJUHATUS Vaba aeg on kohustustest vaba aeg, mida inimene kasutab lõõgastumiseks ja meelelahutuseks. See on aeg iseendale, millal võib inimene teha kõike meelepärast. Üha enam otsitakse aga erinevaid vaba aja veetmise vorme ja paljud ettevõtted on töötanud välja viisid, et pakkuda kliendile kvaliteetaega. Seminaritöö eesmärk on analüüsida Pärnumaal asuva Jõulumäe Tervisekeskuse vaba aja veetmise võimalusi. Uurimisülesanded: · Jõulumäe Tervisekeskuse asukoha ja võimaluste kirjeldus · lientide, partnerite ja konkurentide analüüsimine · Ettepanekud uuendusteks Uurimisülesannete lahendamiseks sain materjali Jõulumäe Tervisekeskuse kodulehelt ja teistest internetiallikatest. Töö koosneb kahest osast. Esimeses osas on tutvustatud keskuse asukohta ja võimalusi vaba aja veetmiseks
ISELOOMUSTUS LOTTEST Lotte on üks lõbus koeratüdruk , kes elab Leiutajatekülas. Tema parimateks sõpradeks on kass Bruno ning jänes Albert.Koos nendega satub Lotte tihtipeale igasugustesse huvitavatesse seiklustesse.Temas tontehtud nii raamatuid, filme, lauamänge kui ka mänguasju. Käesoleva aasta suvel avati Pärnumaal ka Lotte teemapark.Kindlasti iseloomustavad Lottet tema punane kleit ning punased juuksed.Lotte on tänu oma heasüdamlikkusele nii suurte kui väikeste lemmik.
pinnase struktuuri ning suurendades selle happelisust. Turbal on hea omadus säilitada niiskust kuivas mullas; samas hoiab ta liigniiskuse korral ära taimede juurte hävingu, imades niiskust. Kuigi turbal ei ole mingit toiteväärtust, võib ta endas hoida taimedele vajalikke toiteaineid. Turvast kasutatakse vee filtreerimisel. Tal on kasulikud puhastavad omadused, mille tõttu kasutatakse turvast reovee puhastamisel. Eestis Eestis asuvad suured turbavarud, suurimad neist on Ida-Virumaal ja Pärnumaal. Eestis toodetakse peamiselt freesturvast ja turbabriketti. Turbabrikett on ümardatud külgedega püstprismakujuline plokk, mis koosnevad tihedalt kokkusurutud kuivast turbast. Suurem osa Eestis toodetud turbast eksporditakse. Aktiivset turba reservvaru on Eesti turbamaardlates kokku 774 miljonit tonni, passiivsete varude suurus on 618 miljonit tonni. Viimase aastakümne jooksul on Eestis turvast kaevandatud umbes üks miljon tonni aastas, seadusega
Allikukivi koopad Allikukivi koobaste ja allikate kaitseala asub Pärnumaal Saarde vallas Tihemetsa aleviku ja Väljaküla maadel; pindala 16,5 ha. Asutatud 1976. Allikukivi kolmest koopast koosnev 33 m pikkune koobastik on tekkinud Aruküla lademe liivakividesse maa-aluste veesoonte uuristaval toimel. Pärast koopa suudme lae osalist sissevarisemist on sellele rajatud uus, betoonist lagi. Koopas voolav allikaoja (suvine vooluhulk 10,5 l/s) avaneb ürgoru veeru jalamil. Allikukivi (Kärsu) allikas oli oluline veevõtukoht juba muinasajal.
Esitlus Müügitöö alused Koostajad: Liina Treisalt Mare Vilbach Hanna Seeder Kodupoed o Kett loodi 2008. aastal. o Ühine kaubamärk ja reklaamikampaaniad 2009. aastast. o Koondab enda alla väikekaupmeeste nn. külapoed. o Kodupoodide ketti kuulub 30 väikekauplust üle Eesti. Kauplused o Harjumaal (11) o Lääne-Virumaal (1) o Pärnumaal (6) o Raplamaal (1) o Saaremaal (5) o Valgamaal (1) o Viljandimaal (2) Meierei pood Raasikul Missioon ja visioon o Visioon: Koos on kergem! o Missioon: Olla eelistatud ostukoht kodukandi elanikele ning usaldusväärne kaubamärk möödasõitjatele. Reklaamikampaania Aitäh kuulamast!
Riisa raba Pärnu- Jaagupi Rada asub Tori vallas Pärnu-Jaagupi Pärnumaal rahvariided. Kirju ja on 4.8 m pikk seelik, must vest, valge särk,vastlad. Pärnu maakond frosthotel.ee mis on huvitav Pärnu Pärnu Jõgi noortele Jõe pikkus on 144 See on Pärnu vana km. Pärnu on väga ilus haigla
efektiivne Metsamajanduslike tööde korraldaja riigimetsas Korraldada kõigi metsahalduse valdkonna poolt ülesandeks püstitatud metsamajanduslike tööde teostamine ettenähtud tingimustel. Taimla ja seemnemajanduse valdkond.. kasvatab puuistikuid hoolitseb selle eest, et Eestil oleks olemas piisav metsaseemnete varu. Kokku on Eestis 17 metskonda, igas maakonnas 1, välja arvatud Ida Virumaal ja Pärnumaal, kus on 2 metskonda. Metskonda juhib Metsaülem, Metskonnas töötavad spetsialist, Metsnikud. Metskonna põhiülesandeks: RMK majandatava riigimetsa uuendamise, kasvatamise, kasutamise metsakaitse kavandamine.
Pärnu Täiskasvanutegümnaasium Illimar Valg 12. klass PÄRNUMAA LOODUSTURISM Uurimistöö Juhendaja: E. Solom Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Valisin teemaks loodusturismi Pärnumaal, sest Eestimaa loodus on lopsakas ja mitmekülgne oma pakutavate tegevuste poolest. Oma uurimistöös keskendusin loodusturismi murekohtadele ja nende lahendustele. Urimustöö käigus külastasin mitut loodusturismi pakkuvat ettevõtet ja ettevõtjat kes kõik rääkisid meile loodusturismis toimuvast. Eesti on tuntud oma eripärase ja mitmekesise looduse poolest siin on loodushuvilisel lootust näha nii haruldasi taimi kui loomi, puutumatuid rabamaastikke ja puisniite
Mina elan Tori vallas Mina elan Tori vallas, Taali külas, aga selles töös mina sellest väga ei räägi. Selles töös räägin hoopis ühest Taalis sündinut üsna kuulsat inimest, kelle nimi on Johan Tomson (Eestistatult Juhan Toomsaar). Johan Tomson sündis 15.09.1893. aastal Taali vallas Pärnumaal. Õppis Tori Viira ja Taali Urumarja algkoolis. Lõpetas Taali Ministeeriumikooli 1910. aastal. On lõpetanud Volmari õpetajateseminari. Võttis osa 1. maailmasõjast. Vabadussõja ajal teenis Pärnu kaitsepataljoni nooremohvitserina ja kompaniiülemana. Sai haavata lahingus Landeswehri vastu 23.06.1919 ja Narva all 23.09.1919. Pärast vabadussõda teenis 1. Jalaväerügemendis ja 1. Divisjoni staabis. Olnud jaoskonnaülem kaitsevägede staabis. Omab teise liigi 3. Järgu vabadusristi.
Külad on: Aesoo, Elbi, Jõesuu, Kildemaa, Kuiaru, Kõrsa, Levi, Mannare, Muraka, Muti, Oore, Piistaoja, Randivälja, Riisa, Rätsepa, Selja, Taali, Tohera, Urumarja ja Võlli küla. Tori vald asub Pärnumaa kirdeosas. Ta on Pärnumaa piirivallaks, seegi eraldab vallapiir Pärnumaad ja Viljandimaad. Tori valda ulatub Soomaa rahvuspark. Valla idapiir kulgeb mööda metsi ja soid, lõuna- ja põhjapiiril on maastik ka suhteliselt metsastunud. Põllumajandusega tegelemiseks on Pärnumaal seoses mere lähedusega suhteliselt soodne ilmastik, kuid maaviljakus on allpool keskmist. Põllumajandusliku tootmistegevuse põhisuundadeks on tõuveisekasvatus, lisaks seakasvatus ja Tori Hobusekasvanduses hobusekasvatus. Peale põllumajandusreformi on põllumajandusettevõtetest alles veel OÜ Selja , OÜ Piistaoja Katsetalu ja OÜ Variin Agro. Tori vallas on kaks põhikooli ja üks algkool. Kultuurielu keskuseks on Tori Rahvamaja-
August Kitzberg 1855-1927 Lapsepõlv Sündis 1855 Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku peres. Kasvas üles kooliõpetajast venna juures Karksi vallas. Perekonnanimi Kits, mille Halliste pastor muutis Kitzbergiks. Venna käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana. August Kitzbergi tubamuuseum Karksi-Nuias August Kitzbergi tubamuuseum August Kitzbergi tubamuuseum Tegevus Töötas mitmel pool vallakirjutajana Riias kontoristina Tartus "Postimehe" juures ärijuhina Tartu Hüpoteegi Seltsi
Konstatin Päts Konstatin Päts sündis 23-ndal veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkuranna maaomaniku Jakob Pätsi (1848-1909) teise lapsena . Ta ema oli Olga Tumanova . Tal oli neli venda ja üks õde . Ta ei olnud eriti hea inimene , sest müüs Venemaale Eesti sõjaplaanid maha . Tema valitsemis aeg oli (24.april 1938 – 21.juuli 1940) . Ta suri 18.jaanuar 1956 . Lennart Georg Meri Lennart sündis 29.märts 1929 Tallinas . Ta isa oli diplomaat nii, et Lennart pidi reisima üle maailma . Ta oli hääli teinud filmides ja aastal
Riisa raba Pärnu-Jaagupi Riisa raba ehk Sorkuni raba Pärnu-Jaagupi on eriline asub Pärnumaal Tori vallas. koht just kõrsikute pärast. Riisa õpperada on 4,8 Nimelt valmistatakse neid kilomeetrit pikk. Õpperada ainult siin, teistes Balti kulgeb läbi maalilise raba riikides neid ei toodeta. ning rajale jääb 8 puhkekohta Pärnumaa ja vaatetorn. Õpperada on võimalik läbida ratastooli ja noortele lapsevankriga kuni esimese laukani. ANK- Avatud
August Kitzberg 1855 1927 Lapsepõlv · sündis Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku peres · kasvas üles kooliõpetajast venna juures Karksi vallas · perekonnanimi Kits, mille Halliste pastor muutis Kitzbergiks · venna käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana August Kitzbergi tubamuuseum ja monument Karksi-Nuias Tegevus · töötas mitmel pool vallakirjutajana · Lätimaal kontoristina · Tartus "Postimehe" juures ärijuhina · oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige Looming
Soodsate ilmade ajal võivad kartulimardikad lennata kuni 300 kilomeetrit päevas Tähtsus looduses:kuna kartulimardikad on parasiidid siis on neil ainuke tähtsus looduses olla toiduks teistele loomadele ja lindudele Huvitavat: Kartulimardikas toodi Euroopasse 1877. aastal. Tol korral suudeti tema levik tõkestada. I ja II maailmasõja ajal aga nõrgenes kontroll ja vähenes tõrje ning kartulimardikas tungis edasi Euroopa aladel.Eestis leiti kartulimardikas esmakordselt 1965. aastal Pärnumaal. Tänapäevaks on kartulimardikad muutunud vastupidavaks levinumatele putukamürkidele, ning on sellel alal putukatest kolmandal kohal peale virsiku lehetäid ja kapsakoid (1989.a. andmetel resistentne 37 erisuguse mürgi suhtes). allikad;1,http://www.koleopterologie.de/gallery/FHL09B/leptinotarsadecemlineata couplefoto2.erezuma.html 2.www.wikipedia.orgj ja raamatust putukad
Konstantin Päts Eesti Vabariigi esimene president. Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkuranna vallas maaomaniku Jakob Pätsi teise lapsena. Tal oli neli venda ning üks õde. Konstantin Päts oli õigeusklik. Tsaariarmee reservohvitserina oli tal Vene impeeriumi personaalne, mittepärandatav aadliseisus. Konstantin Päts kehtestas 12. märtsil 1934 vabadussõjalaste võimule saamise vältimiseks üleriigilise kaitseseisukorra ja nimetas Johan Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks. Alates 24. aprillist 1938 Vabariigi President Ta algatas riigireformi, uue presidentaalse
Andrus Veerpalu Elulugu ja andmed:Andrus Veerpalu (sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal) on eesti suusasportlane, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim sportlane olümpiamängudel, olles võitnud kokku 3 medalit. Andrus Veerpalu treener on Mati Alaver. Andrus Veerpalu on abielus Angelaga, peres kasvab neli last: Andreas (sündinud 24. mail 1994), Anette, Anders ja Anlourdees. Ta lõpetas 1990. aastal Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali. Suusaspordiga hakkas ta tegelema 12-aastasena. Tulemused:Esimesed märkimisväärsed tulemused olid 8. koht 10 km klassikalises stiilis Nagano OM-i...
2010. aasta suveks valmis see koos uute asfalteeritud teede ning silohoidlatega. Tänapäeval on Piistaojal 372 Eesti Holstein Friisi tõugu lüpsilehma, kes kõik on välja kasvanud seitsmest 1918. aastal Piistaoja talule ostetud lehmast. Piistaojal on palju mõeldud ka loomade heaolule. NÄITEKS:Lüpsilehmad elavad aastaringselt vaid neile mõeldud laudas; neile antakse täisratsioonilist sööta. MÜÜK : Eesti maaülikool kinnitas Pärnumaal asuva Piistaoja Katsetalu OÜ müümiseks korraldatud avalikul enampakkumisel võitjaks ainsa osaleja OÜ Selja, ettevõtte omandas vara 2,2 miljoni eurose alghinnaga. KOKKUVÕTE: 23-aastase (1918.-1940.) tõuaretustöö tagajärjel on Piistaoja kogu karja (28-30 lehma) keskmine piima-jõudlusvõime tõusnud 2000 kg-lt 5000-5500 kg- le lehmalt. Piima rasvasisaldus on tõusnud karja keskmiselt 3,4-3,5%-lt 3,8-4,0%-le.
............................................................................................. 4 Sissejuhatus Mihklist leiate võimsa, ligi 250 aasta vanuse ja 132 hektaril laiuva tammiku. Seda peetakse üheks ilusamaks looduslikuks tammepuistuks, kus ligi pooled puud on sirgetüvelised tammed. 1 Mihkli Tammik Mihkli tammik (Mihkli hiietammik) on kaitsealune tammik Pärnumaal, Koonga vallas. Tammik võeti kaitse alla 1957. aastal (Mihkli tammiku kaitseala, pindala 132 ha). Mihkli looduskaitseala asub Mihkli külas ning see on loodud kaitsmaks uhket tammikut ja sellele omast liigilist mitmekesisust. Mihkli tammik on üks Eesti võimsamaid tammepuistuid. Suurima tamme ümbermõõt küünib siin 383 sentimeetrini ja kõrgus 23 meetrini. Puistu vanust on hinnatud ligikaudu 250 aastale. 1978. aastal tehtud uuringute kohaselt peaks tammik pärinema umbes 1750. aastast
Eesti kuulus sportlane. ANDRUS VEERPALU Sinimustvalge lipu all jõudis esimese talisportlasena olümpiavõiduni suusataja Andrus Veerpalu. Noore sportlasena äratas Veerpalu tähelepanu juba 1992. aasta Albertville'i olümpial, saavutades 10 km distantsil 21. koha. Aga see oli ka tükiks ajaks kõik. Tulemuste poolest sattus Veerpalu järgnenud kuueks aastaks pikka musta auku. 1995. aasta MMi järel kirjutati tema kohta, et nii andetut suusatajat kui Veerpalu ei tohigi sponsoreerida. Usk püsis aga sportlases endas ja tema treeneris Mati Alaveris. Läbimurre tuli hooajal 1997/98, mil Nagano olümpial jõudis Veerpalu juba esikaheksasse. 1999. aastal võitis ta Ramsau MMilt 50 km maratonis hõbeda ja 2001. aastal krooniti Lahtis 30 km maailmameistriks. Nii jõudis kätte sportlase neljas olümpia, 2002 Salt Lake City, kus Andrus Veerpalu 12. veebruaril võitis 15 km distantsil kuldmedali Norra kuulsuse Frode Estili ja oma treening...
Kristjan Palusalu Maria Liive 2016 12 Kristjan Palusalu, sünninimega Trossmann Eesti maadleja 12-kordne Eesti meister Euroopa meister Olümpiavõitja 10. märts 1908-17.juuli 1987 100 kilo, 184 cm pikk 114-115 kilo (olümpiavõidud) Lapsepõlv Rädi küla Looritsa talu, Pärnumaal Jüri ja Liiso Trossmann 8-heksas laps Õed vennad 16. aastat vana Vägikaikavedu Lapsepõlv Iseseisev treening Varbla ja Vatla Vastased ja õpetajad puudusid 1929-1935 Sõjavägi Garnisani maadlusvõistlus Anton Ohakas "Sport" Esimesed võistlused Eesti meistrivõistlused vabamaadluses 1929-1935 Klubi "Sport" ametlik liige Eesti meistrivõistlused Riia Veelkord Eesti meistriks Ja veel
klassi teenetemärk ● Kreekas mängis ta kreeka kodakondsuses ja nime Tout Giannopoulos all Ivar Stukolkin ● Sündinud 13. augustil 1960 Tallinnas ● Ujuja ● 1980 võitsi suveolümpiamängudel kuldmedali 4*200 vabaujumises ja pronksmedali 400m vabaujumises ● 1982 sai ta ujumise maailmameistrivõistlustel hõbemedali 4*200 vabaujumises ● 2006 aasta valiti ta kaheks aastaks Olümpiavõitjate Kogu presidendiks Jaan Talts ● Sündinud 19. mail 1944 Pärnumaal ● Tõstja ● Võitis 1972 kuldmedali olümpiamängudel tõstmises raskekaalus ● 1968 võitis hõbemedali olümpiamängudel poolraskekaalus ● 1970 ja 1972 võitis ta maailmameistri võistlustel kuldmedali ning 1968 ja 1969 hõbemedali ● 1968, 1969, 1970 ja 1972 võitsi Euroopa meistrivõistlustel kuldmedali ● 1967-1972 püstitas ta 41 maailmarekordit ● Eesti parim sportlane 1967-1970 ja 1972 ● NSV Liidu parim sportlane ● Eesti Punase Risti teenetemärk Jüri Tarmak
Eidapere Kool Rasmus Lind 6.Klass Johannes Pääsuke Juhendaja õp : Kristiina Kuudsiim Eidapere Kool 2018 Sisukord: 1.Kes ta oli…………………………………………... 2.Mida ta tegi………………………………………... 3.Fotograafia………………………………………... 4.Filmindus………………………………………….. 5.Kokkuvõte…………………………………………. Kes ta oli? Johannes Pääsuke oli Eesti esimene kirjanik kes sündis 30 märts 1892. Ta Tegi 30 Eesti lühifilmi lisaks oli ta ka fotograaf ja ta pildid oli imelised. Kahjuks ta suri rongi õnnetuses Oršas 1918. aasta Jaanuaris olles vaid 25 aastane.Paljud inimesed mäletavad teda kuni tänaseni. Mida ta tegi? Nagu ma mainisin oli ta teinud 40 Eesti lühifilmi aga osad on hävinud aga siin on mõned “Karujaht Pärnumaal”,”Utotškini lendamised Tartu kohal”,”Utotškini lend”,”Tartu linn ja ümbrus”,”Ajaloolisi mälestusi Eestimaa minevikust”,”Retk ...
,,Tuulte pöörises" (1906) on ühekorraga armastus ja ideedraama. Draamat ,,Kauka jumal" (esietendus 1912) kannab üks Kitzbergi põhiteemasidraha võim ja raha needus. Kitzberg kirjutas ka rahvapärimustest ja arhetüüpidest lähtuvaid näidendeid. Niisugune on ,,Libahunt" (esietendus 1911), tema tähtsaim draamateos, mis kuulub meie lavaklassika südamikku. FAKTE JA VÄITEID. 1) August Kitzberg on sündinud 1855.aastal Laatre vallas Pärnumaal. 2) Kitzbergi tähtsamad teosed on tragöödia ,,Libahunt" ning draamad ,,Kauka jumal" ja ,,Tuulte pöörises". 3) ,,Libahunt" esietendus 1911.aastal Pärbu ,,Endlas", sellega avati uus teatrihoone ja alustas tööd Pärnu kutseline teater. 4) ,,Libahunt" on kõige rohkem lavatõlgendusi pälvinud eesti näidend. 5) ,,Libahundi" põhjal on loodud ka samanimeline film (rezissöör Leida Laius) ja balett ,,Tiina" (helilooja Lydia Auster). 6) August Kitzberg suri 1927
18 Kirderannikumurre sõnadel puudub palatalisatsioon, puudub vältevaheldus. Paiguti puudub sise- ja isegi lõpukadu ning on säilinud vokaalharmoonia. Erinevad ainsuse ja mitmuse osastavad vormid. P-Eesti murderühm jaguneb neljaks: 1) Saarte murre, mida räägitakse Saare- ja Hiiumaal, Muhus ja Kihnus, iseloomustab kääshäälikuühendi puudumine sõna algul (raav kruvi), ö esinemine õ asemel, seesütlev kääne (nurkas,selgas) 2) Läänemurret kõneldakse Lääne- ja Pärnumaal. Ühisjoooned saarte murdega (võrkus, paatis (seesütlev)), v tähe asemel b täht (kõba kibi), harva hi muutumine he-ks (kuhe, vaheb), de-mitmus (õladel, linnudele) 3) Keskmurre (Põhja-Eesti, Viljandi- ja Tartumaa põhjaosa). S tähe asemele KS (vareksed katuksel), si-lõpuline või a-tunnuseline mitmuse osastav (eitesi, padasi, konta), nd-tunnusega kesksõna, nt sand, istund, viind. 4) Idamurre (Virumaa, Peipsi
Uurimustöö Mare Hallik Sissejuhatus: mõtle midagi välja. Millest sa teed üldise teema. sisukord: korrasta oma teksti lisa veel meelerohkeid näiteid ja tee seda peatükkide kaupa või nii. Õpetaja Mare Hallik sündis Pärnumaal Tihemetsa vallas. Ta elas esi algu koos emaga. Ema oli tal kodune ja isa töötas Puna-armees. Kui ema viidi Siberisse jäi ta naabrite hoole alla, kes ei hoolitsenud eriti. Lapsepõlves ei viibinud ta lasteaias. Ta hoidis rohkem omaette aga mängis lähiümbruskonnas olevate lastega. Hiljem võtis tädi ta enda hoole alla. Ta asus elama Viljandis koos tädiga. Peamised mängud mis ta lapsepõlves mängis olid keks, kodu. Veel peale mängimise meeldis talle lugeda ja joonistada
Tähtsamad lahingud:¤Joala lahing-28.november 1918,joala küla põldudel. ¤Rägavere lahing-15.detsember 1918. ¤Paju lahing-31.jaanuar 1919,võideti verises heitluses Läti kütte.Surmavalt sai haavata Julius Kuberjanov. ¤Võnnu lahing-23.juuni 1919,mille võitsid Eesti väed.Seda sündmust tähistatakse võidupühaga. ¤Krivasoo lahing-18.-30.november,Eestlased pidasid ägedaid kaitselahinguid Ingerimaal Tähtsamad väejuhid: ¤Konstantin Päts-sündis 23.veebruar 1874 Pärnumaal ja suri 18.jaanuaril 1954. ¤Julius Kuberjanov-sündis 1.oktoobril 1894 Venemaal ja suri 2.veebruaril saadud haavadesse. ¤Kindral Ernst Põder-sündis 10.veebruaril 1879 Võrumaal ja suri 24.juuni 1932. ¤Kindral Johan Laidoner-sündis 12.veebruar 1884 Viljandimaal ja suri 13.märts 1953. Tulemus:Eesti-Vene rahukonverents toimus Tartus ja kestis kaks kuud,sest poolte seisukohad olid tihtipeale vastandlikud ning kokkulepeteni jõuti vaid
Pärnumaa geoloogiline ehitus Pärnu maakond asub Eesti edelasosas, Lääne- Eesti rannikumadalikul. Aluskord ja pealiskord. Aluskord lasub sügavamal, koosnedes kurrutatud ning lõhedest läbistatud tard- ja moondekivimitest. Aluskorra kivimitest saab osalise ette kujutuse vaid rändkividest. Enamik Eesti ja Pärnumaa rändkive kuulub graniidirühma.Pealiskorra kihid on väga erinevad sõltuvalt tektoonikast, lasumuse tingimustest, kivimite koostisest jm. Pärnumaal on selline selge lahknevus vanaaegkonna ehk paleosoikumi silluri ja devoni ladestu piiril. Pealiskonna moodustavad settekivimid, mis katavad aluskorra kurdunud ja lõhestunud kivimeid. Pärnumaa praegune reljeef peegeldab suurel määral aluspõhja reljeefi. Aluspõhja pealiskorra järgi jagab Pärnumaa siluri karbonaatsete kivimite ja devoni liivakivi avamusalade vaheline piir, mis kulgeb Tõstamaast põhja poolt alates alates edasi ja piki Pärnu jõge kirdesse. See joon määrab
Presidentide läbilõige Eestis Eesti esimene president oli Konstatin Päts. Ta sündis 23. veebruaril 1847. aastel Tuhkuranna vallas, Pärnumaal. Tema isa oli Jakob Päts ja ema Olga Tumanova ning tal oli neli venda ja üks õde. Ta lõpetas Tartu ülikooli õigusteaduskonna ja andis välja ajalehe ,,Teataja". Ametis oli ta 24. aprill 1938- 21. juuli 1940. Teiseks Eesti presidendiks valiti Lennart Meri. Ta sündis 29. märts 1929. aastal Tallinas ja suri 14. märts 2006. Lennart Meri oli abielus kaks korda. Tema esimene abikaasa oli Regina Meri, kellega nad said kaks poega: Mart ja Kristjan Meri
Hing inimese isikupära kandja ja elushoidja. Arvati, et kui inimene magab või on minestanud lahkub hing ajutiselt kehast, kui hing enam tagasi ei tule siis inimene sureb. Hingedeaeg Aeg mihkli- ja mardipäeva vahel mil usuti, et surnute hinged tulevad kojukäima. Animism uskumus, mille kohaselt kõik eluta ja elusad asjad meie ümber omavad hinge. Tõnn Koduhaldjas Viljandi ja Pärnumaal. Peko Setude koduhaldjas, kellest tehti kujusid, mida hoiti aidas. Tarapita Eestlaste jumal, peetud ka Läti Henriku valetõlgenduseks Eestlaste sõjahüüust "Taara avita". Uku arvatavasti vanem kui Tarapita, peajumal. Ennustamine maagiline toiming, mille käigus püüti ette näha saatust ja seda mõjutada . Nõidumine Maagiline toiming, mille abil loodeti saavutada mingite soovide täitumist. Maagia maagiline
ämblikulaadne ja seetõttu sugulane ämblike ja skorpionidega. · Kogu maailmas leidub mitusada liiki puuke. · Võsapuuk eelistab elamiseks niiskeid ja varjulisi kohti, seega leidub teda tihti tiheda alusmetsaga hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaservadel ja puisniitudel. · Eestis levinud puugiliikidest on haiguste levitajatena ohtlikud võsapuuk (Ixodes ricinus), keda võib leida kogu Eestis, ja laanepuuk (Ixodes persulcatus), kes elutseb Läänemaal, Pärnumaal, Valgamaal, Võrumaal, Põlvamaal, Viljandimaal, Tartumaal, Jõgevamaal ja Ida- Virumaal. · Aktiivne puuk varitseb tihti rohukõrrel mõnikümmend sentimeetrit maapinnast kõrgemal ja ootab sobiva ohvri möödumist. · Siiani pole päris selge, kuidas puuk, kellel pole silmi, oma saagi avastab. · Oma arengus teeb puuk läbi kolm faasi: vastne, nümf ja täiskasvanud puuk. · Puugi elutsükkel on lühike, tavaliselt 2-3 aastat. · Selle aja jooksul kasvab ta
Venemaa pealinna kui ka siekubermangudega, samuti Läti aladega. Avanesid soodsad võimalused kaubavahetuseks, eriti Eesti põllumajandustoodete saatmiseks Peterburi turule. Eesti erinevate piirkondade omavaheline suhtlemine ning arenes sisekaubandus. Soodustas raudteede olemasolu uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist. Laevaehitus ja meresõit. 19.saj teine pool oli eesti purjelaevanduse tõusuaeg. Peamiseks laevaehituskeskuseks kujunes suurte metsade naabruses asuv Häädemeeste rannik Pärnumaal. Laevu ehitati ka Eesti põhjarannikul, eriti Lahemaal. Suurt sissetulekut tõi salakaubandus. Põhja-Eesti ranniku talupojad vahetasid Soomes vilja soola vastu, mida võis Eestis või Venemaal kuni neljakordse vaheltkasuga maha hangeldada.Mitmel pool asutati merekoole, millest tuntuim rajati 1864. aastal Läti piirile Heinastasse, kuna kaugemad sõidud vajasid koolitatud meremehi. Merekooli paberitega tehti juba ookeanireise. Meresõit oli ohtlik ja raske töö, kuid andis ka jõukust
August Kitzberg August Kitzberg oli kuulus näitekirjanik, kes sündis 1857.aastal Pärnumaal, Laatre vallas, Penuja külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister (Penuja küla kirjutas Kitzberg kuulsaks oma raamatus "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused".) Kuni 1863 aastani kandis ta nime August Kits, kui aga koolmeister Jaan valmistas õppevahendite konkursile esimese eestikeelse gloobuse ja sai selle eest auhinnalise koha, siis Halliste pastorile ei meeldinud, et eesti mats sellise au
Eesti põllumajandus. Põllumajandusega tegelemise võimalikkuse määravad looduslikud tegurid. Paremad eeldused põllumajanduse jaoks Eestis on tasase või lainja pinnamoega, soodsa veereziimi ja piisavalt viljakate muldadega piirkondades: Pandivere ja Sakala kõrgustikul, Vooremaal, Harju, Viru ja Kagu-Eesti lavamaal ning Kesk-Eesti tasandikul. Põllumajanduse arengut mõjutavad LOODUSLIKUD tegurid on... ...kliima Eesti kliima on põllumajanduse arendamiseks küllalt soodne. Õhutemperatuur määrab taimekasvuperioodi e. vegetatsiooniperioodi, mis on 170 - 180 päeva. Soojushulk e. aktiivsete temperatuuride summa on Eestis keskmiselt 1600 kuni 1900 kraadi. Sellised tingimused võimaldavad kasvatada mitmeid olulisi põllukultuure, kuid nende valik on võrdlemisi piiratud. - kartulit, - rukist, - kaera, - otra, - lina - mitmesuguseid köögi- ja puuvilju. Nisu ja suhkrupeedi kasvatamiseks jääb Eestis...
KT - kirjandus ja film 1. Mõisted a. suur plaan - kaader, kus objekti kujutatakse suurelt, nii et täidab peaaegu kogu kaadri pinna b. keskplaan - kaader, kus objekti kujutatakse osaliselt, näha on nii objekti kui ka tausta c. üldplaan - kaader, mis annab ülevaate kogu sündmuspaigast d. rakurssvõte - filmitud objekti vaade ülalt, alt või küljelt e. markeeritud - režissööri uudne, teistsugune nägemus f. markeerimata - realistlik tavajärjestus 2. Ajalugu a. esimene film 1895 vennad Lumiere'id, 30-60 sek lühifilmide seeria, Prantsusmaa b. Eesti film i. esimene mängufilm 1914 ''Karujaht Pärnumaal'' ii. esimene täispikk mängufilm 1924 ''Mineviku varjud'' iii. esimene joonisfilm 1931 ''Kutsu-Juku seiklusi'' iv. esimene nukufilm 1958 ''Peetrikese unenägu'' 3. Teosest film a. ''Viim...
Konstatin Päts Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Tahkuranna vallas, Pärnumaal. Lõpetas 1898. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna. 19001901 vandeadvokaat J. Poska abi Tallinnas. Aastatel 19011905 andis Tallinnas välja ajalehte Teataja, kus ta tõstis rahvuse arengus aadete kõrval oluliseks ka majanduse. Juhatas 1904. a. Tallinna linnavalitsuse valimistel EestiVene valimisliitu, mis saavutas valimistel võidu. Osales aktiivselt 1905. aasta revolutsioonis, mille eest mõisteti tsaarivõimu poolt tagaselja surma. Põgenes 1906. a. Sveitsi, sealt edasi Soome
Tiitelleht Karjääriteenused Pärnumaal Järvamaa kutsehariduskeskus AT11 Kristjan Madisson 11.10.2012 Sisukord 1. Tutvustus. 2. Mõned valtkonnad karjääriteenustest. 3. Radu on tuhandeid valida tueb üks. 4. Väike näide. 5. Õpinkute rahastamine. 6. ÕNK-Pärnu õppenõustuskeskus. 7. Manused. Karjääri teenused Pärnumaal 1. Tutvustus. Pakutakse palju loenguid ja nõustamisi, saad palgata eraldi karjäärinõustaja. 2. Mõned valtkonnad karjääri teenustest. · IT seminar noortele. · Videokonkurss ,,Meistrid teevad tulevikku!" · Mis vahet on õppimisel gümnaasiumis, kutsekoolis või kõrgkoolis? · Kutse konsultatsioonile Euroopa kõrgkoolides õppimisest · Eesti otsib noori Häid Eeskujusid!
Tammiku, Sompa ja Kohtla IdaVirumaal on üks kaevandus tehtud turistidele vaatamiseks, kus saab giidiga koos olles näha kuidas need masinad töötasid, millega paekivi kätte saadi, ja saab ka söta maaaluse rongiga. Turvas on Eestis laialdaselt levinud maavara. Turvast esineb kõikjal Eestis, ent valdav osa varudest on umbes 80 suuremas soos, millest suurimad asuvad IdaVirumaal, Pärnumaal ja Tartumaal Eestis on kokku 2,4 miljardit tonni turvast, millest kütteks sobib üle poole, ülejäänut saab kasutada väetiseks, loomadele allapanuks ja muuks otstarbeks Praeguse tarbimise juures jätkuks Eestis turvast vähemalt 500 aastaks Klaasiliiv Peeneteralist valget klaasiliiva saadakse Piusa maardla Devoni liivakivist. Siiski sobib Piusa ja Tabina klaasiliiv vaid pudelite
ressursside (sageli looduskaitse aladel) ja nende taluvuse baasil · Loodusturismi alla kuulub ka ökoturism · Näiteks Lahemaa Rahvuspark, mis asub Lääne-Virumaal · Rahvuspargi eesmärk loodushoiu kõrval on ka looduse vahendamine kaitseala külastajatele. TALUTURISM · Maaturismi osa, kus turismitoode asendatakse ja tarbitakse talu/maamajapidamise baasil · Taluturismi alla kuulub ka agroturism ja maheturism · Näiteks Vaike talu, mis asub Pärnumaal ja Mokko Talu, mis asub Jõgevamaal · Mõlemad turismitalud tegelevad mahetootmisega ELAMUSTURISM · Maaturismi alaliik, kus elamuste pakkumine on maaturismitoote põhiosa · Näiteks Metsamoori Perepark, mis asub Võrumaal · Metsamoori Perepargis on : Metsamoori kodu, Mesila, Kaanikoda, Kivi-seenekoda: ravimtaimed looduses ja homöopaatias, rahvalik ravitsemine mesilaste, kaanide, puude, taimede ja kivide abil.
põuased ilmad. Nende lennukiirus võib olla kuni 8 kilomeetrit tunnis ja lennukõr- gus kuni 10 meetrit. Ööpäevas võivad nad lennata 8-10 kilomeetrit. Tugeva tuule pu- hul orienteeruvad nad oma lennu tuule suunas ning võivad kanduda 200-400 kilo- meetri kaugusele. Merre sattununa peavad nad vastu kuni kaks nädalat. Kartulimardika kodumaa on Mehhiko. Euroopasse toodi kartulimardikas 1877.a. Eestis leiti kartulimardikas esmakordselt 1965. aastal Pärnumaal. Toitumine ja sigimine. Kartulimardikad ei söö kartulit, vaid nad toituvad kartulilehtedest. Kartulimardikal on täismoone. Ta võib korraga muneda kuni 800 muna ku- ni kolm korda aastas. Ta muneb harili- kult kartulitaimede lehtedele. Munakur- nad munetakse 5-6. päeval peale mardi- kate ilmumist. Vastsed kooruvad 11-12 päeva pärast. Vastsed kasvavad täis ja lähevad mulda nukkuma juulis. See on aeg, mil kartulitaimed alustavad õitse- mist
Püünsi kool Referaat Alternatiivenergiad Kelly Lehis 9.klass Juhendaja:Hele Pomerants 2009 Rohuneeme Praegu kasutusel olevatel energiaallikatel on kaks puudust: nendes olev energia vabaneb mingi reaktsiooni (põlemise) tulemusena, saastades keskkonda ning nad hävitatakse kiiremini kui taastumine aega võtab. Seda saab vältida kasutades alternatiivsed energiaallikad. Peamisteks alternatiivenergia allikateks on päikeseenergia ning taastuvad energiaallikad: tuuleenergia, hüdroenergia, ookeanide soojusenergia ning maa soojusenergia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia,. Mõningad neist on juba kasutusel ka Eestis. Taastavaist energiaallikaist saadavad energialiigid on tuuleenergia, hüdro- ja laineenergia, päikeseenergia, biomassienergia jm. energiaallikad, mis on kõik otseses või kaudses seoses Maale langeva päikesekiirgusega. Ka turvas on...
Eesti ärkamisaeg oli 19 saj. teisel poolel. Hoogustus rahvusliku kultuuri areng, hakati arendama eesti keelt, kirjutama eestikeelseid raamatuid, koguma rahvaluulet. Aastatel 1857- 1861 pani kirja F.R. Kreutzwald rahvuseepose ,,Kalevipoeg". Hakati ka välja andma eesti keelseid ajalehti. Esimene eestikeelne ajaleht oli Perno Postimees ning see ilmus ainult Pärnumaal ja väljaandjaks oli J.V. Jannsen. Mõned aastad hiljem ka terves Eestis Eesti Postimees. Ärkamisaja meeleolusid kajastas esimene naisluuletaja Lydia Koidula . Aastal 1863 kutsus Ansiküla pastor Mihkel Körber kokku kõik Saaremaa laulukoorid ja peeti esimene laulpäev. Linnades moodustati laulu- ja mänguseltse ja aastal 1865 tehti kaks seltsi ,,Vanemuine" Tartus ja ,,Estonia" Tallinnas. Aastal 1906 said neist kutselised koolid. Aastal 1869 loodi laulu- ja mänguselts ,,Koit" Viljandis ja aastal 1878 loodi teater (sai teatriks, muidu oli selts) ,,Endla" Pärnus. Karl August Hermann o...
Aleksander Saebelmann-Kunileid (22.11.1845-27.07.1875) Elulugu Aleksander Saebelmann-Kunileid sündis 22. novembril.1845 aastal Pärnumaal Audrus kohaliku köstrikooli õpetaja peres. Esimese muusikalise hariduse sai ta oma isalt, kes mängis orelit ja klaverit. 16.aastasena asus ta õppima Valgas asuvasse Janis Cimze seminari, mille lõpetas 1865.aastal. Seejärel töötas ta 3 aastat Paistus koolimeistrina. Sel perioodil uuenesid tema suhted Carl Robert Jakobsoniga, samuti tutvus ta ka Johann Voldemar Jannseni ja Lydia Koidulaga. Viimane lummas teda oma kauniduse, vitaalsuse ja luuleanniga. Kunileid oli andekas koolmeister,
❖ President jagab ülesandeid peaminstriga ❖ Presidendil on õigus panna veto seaduseelnõule parlamendis ❖ Nt Prantsusmaa, Soome, Venemaa Eesti Vabariigi presidendid ❖ Konstantin Päts 24. aprill 1938 – 21. juuni 1940 ❖ Lennart Meri 6. oktoober 1992 – 8. oktoober 2001 ❖ Arnold Rüütel 8. oktoober 2001 – 9. oktoober 2006 ❖ Toomas Hendrik Ilves 9. oktoober 2006 – 10. oktoober 2016 ❖ Kersti Kaljulaid 10. oktoober 2016 – Konstantin Päts ❖ 1874 –1956 Pärnumaal Tahkuranna vallas ❖ 1901–1095 ajaleht Teataja ❖ 1905. aasta revolutsioon vangistus ❖ 19.02.1918 Eestimaa Päästekomitee esimees ❖ Ajutine Valitsus ❖ 11.1918 – 05.1919 EV pea- ja sõjaminister ❖ Riigihoidja ❖ 24.04.1938 EV esimene president ❖ “Vaikiv ajastu” ❖ EV järjepidevuse rahvusvaheline tunnustamine ❖ Sundravi, vaimuhaiglad Lennart Georg Meri ❖ 29. märts 1929 Tallinn – 14. märts 2006 Tallinn
lahingutes. Nemad osalesid juhtiva jõuna Tartu lahingutes. Põhiliselt koondusid metsavennad väiksematesse üksustesse oma kodude lähedale, et kaitsta neid hävituspataljoni ja punaväelaste rüüstamiste eest. Siit ka nende hilisem nimetus - Omakaitse. Tuleb märkida, et vajaduse korral võisid need väikesed võitlussalgad väga kiiresti koonduda suuremateks üksusteks, mida näitasid kujukalt Liivamäe ja Rannametsa lahingud Pärnumaal ning Ulila, Võrtsjärve-Jõesuu ja Tartu all toimunud lahingud. Eesti-Läti piiril asunud Eesti kordonite piirivalvurid liitusid üksusteks ja abistasid mitmel pool Lõuna- ja Edela-Eestis tegutsenud metsavendade üksusi. Kui Lõuna-Eestis oli metsavendade tegevus suurte metsade tõttu veidi lihtsam, siis Põhja-Eestis oli see suurte ja lagedate maa-alade ning varjamisvõimaluste vähesuse tõttu raskendatud. Ka jäid need
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
