SISUKORD PNEUMAATILISED JA ELEKTRILISED TÖÖRIISTAD Elektrilised tööriistad Pneumaatilised tööriistad PIDURIVOOLIKUTE VAHETAMINE TÖÖVAHENDID KASUTATUD ALLIKAD 1 PNEUMAATILISED JA ELEKTRILISED TÖÖRIISTAD Elektrilised tööriistad Elektrilisteks tööriistadeks nimetatakse tööriistu, mille elektriallikana kasutatakse elektrimootorit. Elektrilised tööriistad on kerged, mugavad ja kiirendavad oluliselt tööd, mistõttu kasutatakse neid tihti. Elektrilised tööriistad ei talu ülekoormuseid ja niiskust ning nende kasutamisel tuleb hoolikalt järgida ohutusnõudeid. Mõningatel töödel on elektrilised tööriistad asendamatud.
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Pneumaatilised ja hüdraulilised lahendused minu autol Iseseisev töö Juhendaja: Tartu 2012 Pneumaatika on rakendusteadus, mis tegeleb gaaside mehaaniliste omadustega ning nende rakendamisega. See käsitleb surugaasi kasutamist ning sellel põhinevaid mehhanisme, masinaid ja automaatjuhtimissüsteeme. Pneumaatilised lahendused minu auto juures: · Konditsioneer jahutuse funktsioonis hakkab kompressor imema jahedat hõredat gaasi ning surub selle kokku, andes tulemuseks kõrge rõhu ja temperatuuriga gaasi, mis suunatakse soojusvahetisse, kus see kondenseerub vedelikuks. Kapillaartorudes olev vedelik liigub tagasi siseosasse, kus see absorbeerib salongiõhu soojust ning aurustub selle tagajärjel gaasiks. Mis uuesti ...
Kool Autode ja masinate remondi osakond Nimi Pneumaatilised ja hüdraulilised lahendused minu autol Iseseisev töö Juhendaja : Tartu 2012 Minu autoks on Fiat 127, aastast 1976. Sellel mudelil on kasutusel nii hüdraulikat kui ka pneumaatikat ja räägin lähemalt sellest, mida sellel autol kasutusel on. Hüdraulika on rakendusharu hüdromehaanikas, mis käsitleb vedeliku liikumise seaduspärasusi ja tasakaalu. Pneumaatika on rakendusteadus, mis tegeleb gaaside rakendamisega ning nende mehaaniliste omadustega. Hüdraulilised lahendused: · Roolivõimendi - võimaldab auto rooli väiksema jõuga keerata ja see toimib hüdraulika jõul. Uuematel autodel on juba enamasti elektri jõul. Mootori väntvõlliga aetakse ringi ka hüdropump, mis pumpab õli su...
muudetakse elektriline, hüdrauliline või pneumaatiline energia valmistustööks kasuta- tava masina mehhaaniliseks liikumiseks (füüsikaliseks tööks). Pneumaatiliste täiturite rakendamiseks on vajalikud juhtimiskomponendid, mille ülesandeks on vajalike juhtimissignaalide tekitamine, täiturite liikumiskiiruse, suruõhu rõhu reguleerimine ja muude juhtimisoperatsioonide täitmine pneumosüsteemides. [1.] 1. PNEUMAATILISED JUHTIMISKOMPONENDID 1.1Pneumaatiliste juhtimiskomponentide klassifikatsioon · Pneumojaotid ehk suunaventiilid · Drosselid ehk vooluventiilid ehk kägiventiilid · Tagasilöögiklapid · Taimerid · Rõhutundlikud elemendid · Sammjuhtimismoodulid Pneumojaotid ehk suunaventiilid muudava või suunavad suruõhu teekonda pneumo- torustikes. Pneumojaotid jagatakse olenevalt nende juhtimisviisist pideva juhtimisega-
Jõuallikas varustab masinat tema kõikide mehhanismide, seadmete ja süsteemide käitamiseks vajaliku mehhaanilise energiaga. 1) primaarsed on need, milles mingi looduslikust energiaallikast saadav energia muudetakse vahetult mehaaniliseks energiaks, nt. aurumasin, sisepõlemismootor 2) sekundaarsed muudavad primaarsest jõuallikast või otse loodusest saadud mehhaanilise energia mingiks teiseks energia liigiks, mida järgnevalt kasut. taas mehhaanilise energia saamiseks, nt. elektrilised, pneumaatilised ja hüdraulilised jõuseadmed. 2. Sisepõlemismootoris energia saamine ja sisepõlemismootorite jaotus eri tunnuste alusel. Sisepõlemismootoris toimub kütuse ja õhu segamisel saadud põlevsegu põlemisel tekkivate gaaside kiire paisumise tagajärjel silindris tekkiva rõhu energia muutmine mehhaaniliseks energiaks. Liigitatakse 1.Kasutatav kütuse liik: a) kerge vedelkütus (bensiin) b) raske vedelkütus (diislikütus, masuut) c) gaaskütus (vedelkütus, puugaas) 2
JÕUÜLEKANNE Nimi: Riho Rästas KONTROLLTÖÖ NR. 1 AS Õppegrupi nr. AS13 Kuupäev: 05.03.14 1. Mida tähendab rattavalem 6 x 4*? Kuus ratast ja neist neli on vedavad. 2. Kuidas liigitatakse jõuülekandeid? Manuaal käigukastid ja Automaatkastid. 3. Millised seadmed/sõlmed kuuluvad nelikveoga kaheteljelisel sõidukil jõuülekandesse? Hooratas ,sidur ,väntvõll ,kardaani ülekanded, diferentsiaalid, jaotuskast, vedevad sillad(rattad) 4. Millistele nõuetele peavad vastama sidurid? Sidur peab lahutama kiiresti ja täielikult, käigukasti hoorattalt saadavast mehhaanilisest energiast. Sidur peab uuesti liitma käigukasti ja hooratta sujuvalt, et vältida järske kohalt minekut mis võib kahjustada kõiki jõuülekande mehhanisme. Siduriketas ei...
1) käsivormimismasinad, mille puhul on mehhaniseeritud ainult mudeli eemaldamine vormist. Nendega valmistatakse väikesi vorme. 2) pealt- või altpressimisega vormimismasinad, mille puhul vormisegu tihendamine on mehhaniseeritud hüdraulilise või pneumaatilise mehhanismi abil 3) raputusmasinad, mis tihendavad vormisegu vormkasti raputamisega 4) seguheitjaid kasutatakse suurte vormide ja kärnide valmistamisel vormkastide seguga täitmiseks ning segu tihendamiseks. 5) Pneumaatilised pressmasinad on valutööstuses laialt kasutatavad, sest nad võimaldavad vormimist automatiseerida. Töötavad suruõhuga rõhul 5....7 atü. Valamisoperatsioon Valamiseks tuleb vorm (mudelplaadid ) kokku panna ning fikseerida. Valamisel tuleb ka jälgida, et püst- kanal oleks kogu valamise ajal ühtlaselt täidetud. Valamise võib lõpetada alles siis, kui tõusukanal on täitunud. Pärast valamist... vorm avada. Ettevaatust! Värskelt valatud valand on kuum! Kvaliteedi kontroll
Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1. PNEUMOJAOTID.......................................................................................... 4 1.1 Pneumojaotide olemus ja näited...........................................................4 2. PNEUMOJAOTITE ASENDID JA TINGMÄRGID................................................5 2.1. Pneumaatilised asendid.......................................................................5 Pneumojaotitel on kaks erinevat asendit, nullasend ning lähteasend.........5 2.2. Pneumojaotitel kasutatavad tingmärgid ja tähistus.............................5 Pneumojaoti tööasendit kujutatakse ruutudena. Ruutude arv määrav tööasendite arvu......................................................................................... 5 Pneumojaoti sisemised ühendused kujutatakse õhu voolusuunda
Kastepunkt on temperatuur, milleni tuleb õhku jahutada, et õhus sisalduv niiskus kondenseeruks. Kuivatatav õhk jahutatakse eelnevalt õhk-õhk tüüpi soojusvahetis, mille järel eemaldatakse kondensaat. Edasi jahutatakse õhku veelgi, mille järel jällegi eemaldatakse kondensaat. Vajadusel võib õhu puhastamiseks mehaanilistest osakestest kasutada täiendavat peenfiltrit. 20. Õhu puhastamine, õhufiltrite liigid 21. Pneumaatilised täiturid, nende liigid Lineaarliikumisega täiturid(pneumosilindrid): Ühepoolse toimega silindrid, Kahepoolse toimega silindrid, Mitmepositsioon-silinder, Lööksilinder, Trosssilinder, Püsimagnetitega pneumosilinder. Pöördliikumisega täiturid: Pöördsilindrid, Suruõhumootorid, * kolbmootorid, * tiivikmootorid, * hammasratasmootorid, * turbiinid. 22. Pneumosilindrid, konstruktsioon, liigid 23. Monostabiilssed silindrid, iseärasused
Järsk- ja lamekoonusega 32. Varbsõelu kasutatakse peamiselt............2. eelnevaks sõelumiseks 33. Segamisviisi järgi on mördisegistid: 2. vabalangemisega 4. sundsegamisega 34. Betoonisegude transport suuremate vahemaade taha on kõige ratsionaalsem 2. betooniveokitega 3. autobetoonisegistitega 35. Loetlege käsimasinate tüübid kasutatava energia liigi järgi Elektrilised, pneumaatilised, motoriseeritud, püssirohutoimelised, hüdraulilised 36. Millise märgiga tähistatakse niiskuskindel käsimasin? 37. Mis on kõrgsagedusvoolul töötava käsimasina peamised eelised võrreldes 50Hz voolul töötava käsimasinaga? On ohutum 38. Millised on masinate tehnohoolduse liigid? Perioodilised, sessoonsed, igapäevased 39. Mis on masinate remondi eesmärk? Masina töövõime taastamine Variant 3 1. Ehitusmasinate peamisi arengusuundi kaasajal on: 2
jõul, kõik abiliikumised käsitsi ja mille raskus kas osaliselt või täielikult langeb töölise kätele. Esitatavad nõuded – väike mass ja portatiivsus; töökindlad, vastupidavad ja ohutud; madal müra- ja vibratsiooni tase; peavad omama mugavaid käepidemeid ja sisse-välja lülitamise seadmeid; peavad olema meeldiva välimusega. 2. Käsimasinate liigitus. a) kasutusvaldkond – amatöör-; profi-; mikro-; aia ja maastiku kujundus b) kasutatav energia liik – elektrilised, pneumaatilised, hüdraulilised, motoriseeritud, püssirohu toimelised c) kindel otstarve – üldotstarbelised e universaalsed; löök- ja löök-pöördtoimelised; keermestatud liidete kinni-lahti keerajad; metalli töötlemiseks; puidu töötlemiseks; autonoomse mootoriga; muud käsimasinad d) konstruktiivne lahendus – otse-masinad ja nurgi-masinad e) tööorgani kiiruse reguleerimine ja liikumissuuna muutmine – ühekiiruselised, mitmekiiruselise,
Andur koosneb tavaliselt tajurist (esmamuundurist) ja ühest või mitmest vahemuundurist Andurid liigitatakse füüsikalise tööpõhimõtte järgi: 1.elektrisuuruste muutusel põhinevad andurid: induktiivandurid, mahtuvusandurid, takistusandurid; 2.optilised, kasutavad elektrimagnetilisi protsesse lainepikkustel üle 10¹² Hz.; 3.mehaanilised, kasutavad tahkete kehade liikumist; 4. hüdraulilised, kasutavad vedelike mehaanilisi omadusi; 5. pneumaatilised, kasutavad gaaside mehaanilisi omadusi; 6. kombineeritud nt. elektrimehaanilised, elektripneumaatilised, elektrihüdraulilised; Liigitatakse kasutusala järgi: 1. asendi ja nihkeandurid; 2. rõhu ja jõuandurid; 3. nivooandurid; 4. kuluandurid; 5. temperatuuriandurid; 6. vibroandurid 7. pöörlemissageduse andurid; Anduritele esitatavad nõuded: 1
Primaarsed jõuallikad on need, milles looduslikust energiaallikast saadav energia muudetakse vahetult mehaaniliseks energiaks. (nt aurumasin, sisepõlemismootor) 56-Millised on ehitusmasinais kasutatavad sekundaarsed jõuallikad? Sekundaarsed jõuallikad on need, kus primaarsest jõuallikast või otse loodusest saadud mehaaniline energia muudetakse mingiks teiseks energia liigiks. Järgnevalt kasutatakse seda taas mehaanilise energia saamiseks. (nt pneumaatilised, hüdraulilised, elektrilised jõuseadmed) 57-Kuidas liigituvad sisepõlemismootorid põlevsegu moodustumise viisi järgi? a) Karburaatormootor b) Diiselmootor 58-Kuidas liigituvad sisepõlemismootorid energiat muundava mehhanismi järgi? a) Kolbmootor b) Rootormootor c) Gaasiturbiinmootor 59-Nimetage hüdromootorite tüübid nende konstruktsiooni järgi. a) Hamaasratasmootor b) Labamootor
metallist vilede. Orelit nimetatakse pillide kuningaks. Orelil võib olla 1–5 klaviatuuri ehk manuaali. Oreli pedaal on samuti klaviatuur, mida organist mängib jalgadega. Oreli registrid on vilede read, milleta pole võimalik mängu ajal orelil heli tekitada. Oreli nähtav osa on prospekt, mis koosneb Principali registri viledest ja sageli rikkalikult kaunistatud oreli kapist. Oreleid eristatakse ehitusviisi ehk traktuuri järgi: mehaanilised, pneumaatilised ja elektriorelid. Oreleid kasutatakse peamiselt kontserdisaalides ja kirikutes. 2. Oreli Ajaloost Sõna "orel" tuleneb kreeka sõnast organon, mis tähendab tööriista, instrumenti. Oreli juured on muinasajas, sugulaseks ja prototüübiks võib pidada paaniflööti. Paaniflööt koosneb mitmest vilest ühisel vilereal. Orelil on ühisel tuulepõhjalmitu vilet, mis moodustavad oreliregistri. Vana- Roomas oli kasutusel vesilõõtsinstrument ehk hydraulis
Nende tööseadmestik koosneb lint- või kraapkonveierist toiteseadmest, milleks on kas a) eeder koos sellel liikuvate kraaplabadega või b) tigufreesid koos nende all asetseva paadiga. 11. Lossimismasinate ja seadmete kasutusala, nende tüübid ning vagunite tühjendamise viisid. Lossimismasinaid ja –seadmeid kasut peamiselt laevade ja raudteevagunite lossimistöödel. Tööpõhimõttelt jagunevad need kahte gruppi: a) mehhaanilised b) pneumaatilised. Vagunite tühjendamise viisid sõltuvad suuresti materjali ja vaguni tüübist. Kinniste vagunite tühjendamiseks peeneteralisest ja taarastamata pulbrilistest materjalidest kasut peamiselt pneumaatilist lossimismasinat. Platvormvagunite lossimiseks kasut lihtsat seadet materjali maha lükkamiseks platvormilt, mille tööorganiks on hüdrosilindrite varraste otsa kinnitatud kraap, millega lükatakse materjal üle äärte vastuvõtupunkrisse ja satub seal konveierile. Poolvagunite
2. Juhtseade (võtab vastu mõõteseadmest tuleva signaali, võrdleb seda ülesandega. Võimendab vahesignaali ja formeerib käsku, mis läheb edasi täiturmehhanismi. Tavaliselt kasutatakse igasuguseid võimendeid mille sisenditeks on võrdluselement, mis formeerib vahesignaali). 3. Täiturmehhanism (täidab tuleva käsu ja muundab seda signaali reguleerimisseadeldise ümberpaigutamiseks. Täiturmehhanismid võivad olla igasugused mootorid elektrilised, pneumaatilised, hüdraulilised, relee jne...). 4. Reguleerimisseadeldis (klapid, siibrid, reostaadid) 5. Objekt Reguleerimissüsteeme võib jaotada järgmiste tunnuste järgi: 1) Lisatoite järgi a) Otsetoimega, mis ei kasuta lisa toiteallikat b) Kaudse toimega 2) Reguleerimisparameetri kõrvalekalde järgi a) Staatilised (Nendes peale kõrvalekallet ei taastata täpselt parameetri endist asendit, vaid jääb kõrvalekalle , mida nimetatakse staatiliseks veaks.).
2. Juhtseade (võtab vastu mõõteseadmest tuleva signaali, võrdleb seda ülesandega. Võimendab vahesignaali ja formeerib käsku, mis läheb edasi täiturmehhanismi. Tavaliselt kasutatakse igasuguseid võimendeid mille sisenditeks on võrdluselement, mis formeerib vahesignaali). 3. Täiturmehhanism (täidab tuleva käsu ja muundab seda signaali reguleerimisseadeldise ümberpaigutamiseks. Täiturmehhanismid võivad olla igasugused mootorid elektrilised, pneumaatilised, hüdraulilised, relee jne...). 4. Reguleerimisseadeldis (klapid, siibrid, reostaadid) 5. Objekt Reguleerimissüsteeme võib jaotada järgmiste tunnuste järgi: 1) Lisatoite järgi a) Otsetoimega, mis ei kasuta lisa toiteallikat b) Kaudse toimega 2) Reguleerimisparameetri kõrvalekalde järgi a) Staatilised (Nendes peale kõrvalekallet ei taastata täpselt parameetri endist asendit, vaid jääb kõrvalekalle , mida nimetatakse staatiliseks veaks.).
mõjutavad üksteise tööd. Keskosa(Cartridge) - Keskosa on turbolaaduri tsentraalne osa, mis "majutab" laaduri laagreid. Seal on mitmed kanalid laagrite õlitamiseks ning mõned veetaskud vesijahutuse tarbeks. Turbiini varustab energiaga suur hulk kuuma väljalaskegaasi, mis väljub mootorist peale töötakti. Mida rohkem ja mida kuumem see gaas on, seda parem. Kuumenedes õhk paisub ja sellest tekitataksegi turbiinis pneumaatilised jõud , mis omakorda panevad turbiini tööle, sellega kaasneb ka kompressori tööle minek (rõhutekitamine saab alguse). Tavatingimistes töötav turbo toodab umbes 0,7 bar´i rõhku. Vahejahuti( Intercooler, IC) - Kompressioonil õhk kuumeneb. Juba sissetulev õhk on kuum, sest pärineb otse väljalaskest. Kuum sisselaskeõhk ei ole mootori võimsusele hea ning mida kuumem see on, seda suurem on detonatsiooni oht. Vahejahuti vähendab
Sadulauto Esitelje ja veotelje vahe 2900 mm (A2) Veosilla ja tagasilla vahe 1300mm Esisilla ja sadula vahe 3000 mm (H2) VEDRUSTUS Esisild Semi-elliptiline paraboolvedrud Anti -roll bar Tagasild Kvartal elliptilise õhuga lõõtsad on mõlema teljel, sassii kõrgust võib tõsta või langetada, et aidata laadimist. Pneumaatilised tagumised teljed tõstukiga . Double acting teleskoop amortisaatorid on paigaldatud kõikidele telgedele. 2.2. Haagis. Mark, mudel, tüüp (täis-, pool- või kesktelghaagis). Telgede arv. Mõõtmed. MEILLER KIPPER MHKA 12/27 LOSS1 Telje tüüp poolhaagis Telgede arv 3 telge Haagise üldpikkus 10 220 mm
veresooned ahenevad ning turse alaneb. Vigastatud piirkonda tuleb ravida külmaga 6 24 tundi, soovitatav on külma tsükliline manustamine (nt 20 min külma, 10 min puhkust või 30 min külma, 2 tundi puhkust). Külmaravi võimalusteks on jääkotid, jäämassaaz, külmaaerosoolid, keemilised külmakotid. C compression (est. kinni sidumine). Vigastatud piirkondtuleks kinni siduda, et ennetada või vähendada turset. Väga head abivahendid on elastikside, pneumaatilised vahendeid. E elevation (est.kõrgusasend). Vigastatud jäse tuleb tõsta kõrgemale ja hoida nii 1 2 päeva jooksul võimalikult kaua. Kasutatud kirjandus : www.google.com otsing www.neti.ee otsing "Tervise käsiraamat"
3. Kuumaõhupuhur 6 4. Trell 8 5. Akutrell 9 6. Tikksaag 10 7. Kasutatud kirjandus 11 1. Elektrikäsitööriistad Käsitööriistad jagunevad mehhaanilisteks, pneumaatilisteks ja elektrilisteks. Mehhaanilised tööriistad töötavad inimeste lihaste jõul. Pneumaatilised tööriistad käivitatakse suruõhuga. Elektritööriistade energiaallikaks on elektrimootor. Euroopas kasutatakse valdavalt 230 V pingel ja akutoitel töötavaid elektrilisi käsitööriistu. Elektrilised käsitööriistad on tänapäeval kasutuses nii tööstusettevõtetes kui ka koduses majapidamises. Elektriliste tööriistade jõudlus ja kvaliteet ületavad mehhaaniliselt tehtavaid tööoperatsioone mitmeid kordi. Tänapäevaste elektritööriistade konstrueerimisel järgitakse
.......................................................................................................... 28 4.1 Niiskuse kõrvaldamine................................................................................................... 28 4.2 Suruõhu töötlemine vahetult enne tarbijat ..................................................................... 32 4.3 Suruõhu ettevalmistamise plokk .................................................................................... 35 5 Pneumaatilised täiturid.......................................................................................................... 38 5.1 Lineaarliikumisega täiturid (pneumosilindrid)............................................................... 38 5.2 Pöördliikumisega täiturid ............................................................................................... 46 5.3 Pneumosilindrite mõõtmete määramine......................................................................... 50
.......................................................................................................... 28 4.1 Niiskuse kõrvaldamine................................................................................................... 28 4.2 Suruõhu töötlemine vahetult enne tarbijat ..................................................................... 32 4.3 Suruõhu ettevalmistamise plokk .................................................................................... 35 5 Pneumaatilised täiturid.......................................................................................................... 38 5.1 Lineaarliikumisega täiturid (pneumosilindrid)............................................................... 38 5.2 Pöördliikumisega täiturid ............................................................................................... 46 5.3 Pneumosilindrite mõõtmete määramine......................................................................... 50
I rida 172-Nimetage mullatööde masinad tehnoloogilise otstarbe järgi. 1.Ettevalmistustööde masinad2.Kaevamis- transportimismasinad3.Kaevamismasinad e ekskavaatorid4.Tihendusmasinad5.Hüdromehhaniseerimisvahendid 6.Transeedeta läbindusmasinad7.Puurtöö masinad8.Masinad külmunud pinnaste töötlemiseks9.Vaiatööde masinad ja seadmed 178-Mitu pinnaste kaevandatavuse klassi eristatakse? 1.Kergelt kaevandatavad- kobedad mullad, liivad, peened kruusad2.Keskmiselt kaevandatavad-tihedad mullad, kõva kuiv savi ja pinnased, mis sisaldavad vähem kui 25% kivimite ehk kaljupinnase osisid3.Keskmiselt kuni raskelt kaevandatavad-tugevalt tihendatud liiv-savi pinnased kuni 50% kivimite sisaldusega 4.Raskelt kaevandatavad-lõhatud kaljupinnased või kõvad pinnased kuni 75% kivimite sisaldusega5.Väga raskelt kaevandatavad-liivakivi, karbon...
trükkimiseks. Samuti kuivavad värvid erineva ajajooksul. Must aeglasemalt kollane kiiremini. Lisaks muudele eristatakse värvidel ka voolavust ja viskossust ( voolavus rõhu all ) ning läbipaistvust/läbipaistmatust. Jne. 9. Trükiks ettevalmistamise protsess ( masina ettevalmistus ) Masina tööks ettevalmistamisel tuleb järgida ohutusnõudeid.. Tuua materjalid masina juurde, võtta sisse uus töö, stoosida paber, reguleerida pneumaatilised süsteemid, värvi ettevalmistamine kas siis masina värvikasti panemine või segamine, niisutuslahuse kontroll, trükivormipaigaldus.. jms. 10. Automaatsed juhtimis süsteemid Loetleda automaatselt töötavaid süsteeme vist. Nagu nt dentsiteedi kontroll, punktikasv, niisutusvee süsteemid, suruõhu- ja suruõlisüsteemid või värvilisamis süsteem. 11. Trükiprotsessi juhtimine
Veosilla ja tagasilla vahe 1300mm Esisilla ja sadula vahe 3000 mm (H2) VEDRUSTUS Esisild Semi-elliptiline paraboolvedrustus Anti -roll bar Tagasild Mõlemad teljed on varustatud kvartal-elliptilise, õhuga toimivate lõõtsadega, sassii on reguleeritava kõrgusega, mis tagab mugavama laadimise. Tõstukiga varustatud pneumaatilised tagumised teljed. Kõik teljed on varustatud ,,Double acting" teleskoop amortisaatoritega. 2.2. HAAGIS. MARK, MUDEL, TÜÜP (TÄIS-, POOL- VÕI KESKTELGHAAGIS). TELGEDE ARV. MÕÕTMED. MILLER KIPPER MHKA 12/27 LOSS2 (PIKENDATUD VERSIOON) Telje tüüp poolhaagis Telgede arv 3 telge Haagise üldpikkus 10 210 mm
vormist. Nendega valmistatakse väikesi vorme. 2) pealt- või altpressimisega vormimismasinad, mille puhul vormisegu tihendamine on mehhaniseeritud hüdraulilise või pneumaatilise mehhanismi abil 3) raputusmasinad, mis tihendavad vormisegu vormkasti raputamisega 4) seguheitjaid kasutatakse suurte vormide ja kärnide valmistamisel vormkastide seguga täitmiseks ning segu tihendamiseks. 5) Pneumaatilised pressmasinad on valutööstuses laialt kasutatavad, sest nad võimaldavad vormimist automatiseerida. Töötavad suruõhuga rõhul 5....7 atü. Pealtpressimisega vormimismasina skeem on toodud joonisel 67,a. Vormkast 3 ja lisaraam 2 täidetakse vormiseguga. Vormisegu tihendatakse lisaraami mineva pressplaadiga 1, mis liigub kuni vormkasti seina ülemise ääreni. Plaadile 4 kinnitatud mudelite 5 suhtes mõjub jõud ülevalt. Kõige suurem vormisegu tihedus saadakse pressplaadi juures
looduslikust energiaallikast saadav energia muudetakse vahetult mehaaniliseks energiaks. Selliste jõuallikate esindajad on aurumasin ja sisepõlemismootor. 56-Millised on ehitusmasinais kasutatavad sekundaarsed jõuallikad? Sekundaarsed jõuallikad muudavad primaarsest jõuallikast või otse loodusest saadud mehhaanilise energia mingiks teiseks energia liigiks, mida järgnevalt kasutatakse taas mehhaanilise energia saamiseks. Sellisteks jõuallikateks on elektrilised, pneumaatilised ja hüdraulilised jõuseadmed. 57-Kuidas liigituvad sisepõlemismootorid põlevsegu moodustumise viisi järgi? a) karburaatormootorid e Otto mootorid, b) diiselmootorid 58-Kuidas liigituvad sisepõlemismootorid energiat muundava mehhanismi järgi? a) kolbmootorid, b) rootormootorid e Wankel mootorid, c) gaasiturbiinmootorid 59-Nimetage hüdromootorite tüübid nende konstruktsiooni järgi. a) kolb-tüüpi b) plunser-tüüpi c) teleskoopilised (silindrid)
Toruluul eristatakse kahte jämenenud otsa ja silindrilist keskosa keha. Luude jämenenud otsad koosnevad peente luupõrgakeste võrgustikust käsnainest. Luu otsmise osa suurem liigesepinnapoolne osa on epifüüs, diafüüsiapoolne osa metafüüs. 94. Nimeta luude liigid. Igale näide: Toruluud(pikad): õlavarre-, reieluu, sõrmelülid, Lühikesed (randme ja kannaluud), Lameluud (rinnak, aba-,puusa-,koljulae luud), Segaluud (lülisambalüli). (extra pneumaatilised luud(koljus)). 95.Nimetage pidevühenduste liigid, alaliigid, näited esinemise kohta: FIBROOSSED(sideliidus, mille hulka kuuluvad sidemed ja leedevahekiled, õmblused koljuluuvahel, tappühendused hambajuurte ja sompude vahel), LUULISED( ristluulülid;niude-, istmiku- ja häbemeluu), KÕHRELISED(kõhrliidus(lüli vahekettad);sümfüüs(häbemeluude vahel)). 96.Liigese ehitus (joonis 27 õpikutes) 97.Nimetage liigese abiseadeldised, näited esinemise kohta: Liigeseõõnsusemokk
sirgjoonelist trajektoori. Lastide ruumiline ümberpaigutamine on sellele kättesaamatu. Liigitatakse tööpõhimõtte järgi: 1. Mehhaanilised, tõstemehhanismi alusel a) kruvitungrauad b) hammaslatt tungraud 2. Hüdraulilised, toiteallika järgi a) käsipumbaga b) elektriajamiga pumbajaamaga c) sisepõlemismootoriga pumbajaamaga ja kontr. lahenduse järgi a) ühesilindrilised b) teleskoopilised c) membraan-tüüpi d) hüdromehhaanilised 3. Pneumaatilised 4. Käsiajamiga 5. Mehhaanilise jõuallikaga. Kruvitungraual lähtudes eeldusest, et käepidemele rakendatud jõu P poolt sooritatud jõud peab olema võrdne jõukruvi poolt lasti Q tõstmisel sooritatud tööga, väljendub nende vaheline seos P2pR=Qs1/h milles: P-käepidemele rakendatav jõud R-käepideme raadius Q-tõstetava lasti raskus s-jõukruvi keerme samm n-keermepaari kasutegur 2. Talide ja vintside kasutusala ja liigitus ning käsivintside maksimaalse tõmbejõu määramise
Põhiaines esinevad kaltsiumi ja fosfori soolad annavad luudele tugevuse.vt joonis 1 ja sealt nimetusi. 8. Luu kui organi ehitus (toruluu näitel): epifüüs,epifüüsiplaat, metafüüs, diafüüs. Soovitan vaadata raamat lk 25 joonist;) 9. Nimeta luude liigid, igale näide: Toruluud(pikad): õlavarre-, reieluu, sõrmelülid, lühikesed ehk käsnluud (randme ja kannaluud), lameluud ehk plaatluud(rinnak, aba-,puusa-,koljulae luud), segaluud(lülisambalüli). (extra pneumaatilised ehk õhkusisaldavad luud(koljus)). 10. Nimeta pidevühenduste liigid, alaliigid, igale näide: FIBROOSSED(sideliidus, mille hulka kuuluvad sidemed ja leedevahekiled, õmblused koljuluuvahel, tappühendused hambajuurte ja sompude vahel), LUULISED( ristluulülid;niude-, istmiku- ja häbemeluu), KÕHRELISED(kõhrliidus(lüli vahekettad);sümfüüs(häbemeluude vahel)). 11. Liigese ehitus. Nimeta liigese kolm osa: Liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs
Juhtimine ja automaatjuhtimine.Küberneetika? Juhtimiseks nim mingi saada tajureid, mille mahtuvus C on lineaarses sõltuvuses paagis oleva vedeliku masina või protsessi mõjutamist, nii et selle töö annaks soovitatud tulemuse. ruumalast V, s. t. C = c V, kus c on tajuri erimahtuvus Juhtida võib inimene või masin ise. Käsitsijuhtimise korral on kõik Induktiivtajurid?-Induktiivtajuriteks nimetatakse suurt rühma tajureid, kus juhtimisfunksioonid usaldatud inimesele. Automatiseeritud juhtimisel on need sisendsuuruse (deformatsiooni, nihke, jõu, momendi) muutus põhjustab jaotatud inimese ja automaatide vahel. Automaadid täidavad funksioone ,mida elektromagnetilise süsteemi induktiivsuse muutumist. Lugedes suhteliselt inimene pole füüsiliselt võimeline täitma, või pole inimesle vastuvõetavamad. väikese õhupiluga ferromagnetilises süsteemis puistevoo tühiseks, võib mäh...
lamelllid 8. Luu kui organi ehitu (JOONIS.!) Luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris, liigesekõhr ja luuüdi. 9. Luude liigid Pikk luu e. Toruluu üks mõõde oluliselt suurem (reieluu, sõrmelüli, õlavarrel) Lühike luu e. Käsnluu 3 mõõdet võrdsed (randmeluu, kannaluu) Lameluu e. Plaatluu õhukesed ja laiad (abaluu, puusaluu, rinnak) Segaluud (lülisambalülid) Pneumaatilised e. Õhku sisaldavad luud (koljuluud) 10. Pidevühenduse liigid Fibroossete ühenduste alaliigid: Sideliidused - sidemed ja luudevahekiled õmblused koljuluude vahel tappühendused hambajuurte ja -sompude vahel Kõhrühendite alaliigid: kõhrliidus (selgroo lülivaheketastena); sümfüüs (liigeseõõne alge) Luulised ühendused
Pulsi faasimodulatsioon (PFM) arvsignaale edastavad andurid. Andurite Signaalid Analoogsignaal on pidev signaal ehk signaal, millel on lõpmatu arv olekuid ning mis on igal hetkel määratud (s.t mida saab igal ajamomendil mõõta). Kuna enamik looduslikke ja tehislikke protsesse on pidevatoimelised, siis kajastavad analoogsignaalid neid vägagi adekvaatselt. Kõige laiemalt kasutatakse elektrilisi analoogsignaale, kuid kasutamist leiavad ka pneumaatilised, optilised jt. signaalid. Analoog e pingeväljundiga anduri väljundsignaaliks on pinge, mis muutub koos anduri sisendsignaaliga. Pingeväljundiga andurite puudus: signaali ei saa edastada pikkade vahemaade taha juhtmete pingelangude tõttu ning samuti tekkivate mürahäiringute mõju liitub signaaliga ja suurendab seda. Müra võib pärineda lähedalasuvatest mootoritest, kontaktoritest ja igat tüüpi elektromehaanilistest seadmestikust. See mõjutab negatiivselt mõõtetäpsust ja
Eesti Päästekeskuse direktori 31.12.2010 käskkiri nr 1.1-1/54). 2. PÄÄSTETEHNIKA JA VARUSTUSE HOOLDUS Paide päästekomandos tehakse tehnikale ja varustusele kasutusjärgne, iganädalane ning iga kuune hooldus. Kasutusjärgne hooldus tehakse peale väljakutset. 4 Pestakse autot ja hooldatakse kasutatud varustust. Iga nädala teisipäeval tehakse üldine varustuse ja tehnika kontroll ja hooldus. Vaadatakse üle autod, kabiinid, valgustus, hüdraulilised töövahendid, pneumaatilised töövahendid ülerõhuventilaator, lõikeriistad, vahuaine, joatorud, voolikud, meditsiinikarp ja redelid.. Kontrollitakse, kas tehnika töötab, parandatakse, hooldatakse ja täidetakse paagid. Autodele tehakse ka põhjalik kontroll, vaadatakse üle auto üldine korrasolek, elektrisüsteem, õlid, küte, töövahendid ja autopump. Andmed dokumenteeritakse korrasoleku ja puuduse korral üles autode üldhoolduse kontroll-lehele. 3. VALVETEENISTUSE TÖÖGRAAFIK
6. Toiduainetööstuse sisetransport Sisetranspordi seadmete hulka kuuluvad masinad ja mehhanismid, mis on ette nähtud ettevõttesiseselt tooraine, materjalide, pooltoodete ja valmistoodangu toimetamiseks punktist A punkti B. Oma kasutusotstarbe järgi ja ehituselt võivad sisetranspordi seadmed olla väga erinevad. Neid võib liigitada järgmiselt: mehhaanilised transpordiseadmed; pideva tegevusega; perioodilise tegevusega; gravitatsioon transpordiseadmed; pneumaatilised transpordiseadmed. 2 7. Tanki-ja autokaalud 8. Rõngaskolviga piimarvesti kasutamine Seade koosneb kalibreeritud mõõtekambrist, milles kulgeb ekstrentriliselt küljega pidevalt vastu mõõtekambri seina liibuv rõngaskolb. Iga tsükliga läbib piimamõõtur kambrit kindla mahuga piimakogus. Tsükleid
6) ja (vt joon 8.2.6); 276-Millised on mördisegistite tüübid segamisvõlli kiiruse järgi? a) aeglasekäigulised (25...35 p/min), b) kiirekäigulised (500...600 p/min). 278-Nimetage betoonisegude transportmasinad otstarbe järgi. 1. betooni transportimise masinad suuremate vahemaade taha, 2. betooni transportimise masinad ehitusobjekti piires. 279-Nimetage mördi transportmasinad tööpõhimõtte järgi. a) mehhaanilised; b) pneumaatilised . 280-Milliste lisaseadmetega võivad olla varustatud autobetoonisegistid? a) betoonipumbaga, b) väljasirutatava lintkonveieriga 281-Nimetage betoonipumpade tüübid konstruktsiooni järgi. a) kolb-tüüpi e kolbpumbad (vt TV lk 37 joon 4.7) ja (vt joon 8.3.4 a, b), b) rootor-tüüpi e rootorpumbad 282-Nimetage mördipumpade tüübid konstruktsiooni järgi: a) kasikkolbpump, b) segisti pumbaga:
Noortel on see paks, kohev, sisaldab palju vett, vananedes kuivab. (Atrioos on liigeste kulumine). 89. Nimeta luude liigid. Igale näide. Lk 25 õpikus. 1. Pikad luud ehk toruluud nt. õlavarreluu, reieluu, sõrmelülid. 2. Lühikesed luud ehk käsnluud nt. randme-ja kannaluud. 3. Lameluud ehk plaatluud ümbritsevad kehaõõsi koljulae luud, nad on ulatuslikeks kinnituskohtadeks lihastele rinnak, abaluu, puusaluu. 4. Segaluud nt. lülisambalüli. 5. Pneumaatilised luud ehk õhku sisaldavad luud koljus, nt otsmikuluu, oimuluu, ülalõualuu. 90. Nimeta pidevühenduste liigid, alaliigid, näited esinemise kohta. Skeleti luud on omavahel seostatud kahel viisil: 1) Pidevühendused e. liidused 2) Liigesed On kolme liiki pidevaid ühendusi: 1) Fibroossed ühendused(kiulised): * sideliidused sidemed, seob kokku sidemed, elastsed ja ühendavad luid. Ühendavad, aga ei liiguta. Seovad kõiki liigeseid. * õmblused koljuluude vahel
Kordamisküsimused. Betoonitööde masinad ja seadmed. 1. Betoonitööde masinate ja seadmete kasutusala ja liigitus. Need masinad ja seadmed on vajalikud betooni ja mördisegude valmistamisel, transportimisel ja käsitsemisel, ehitiste betoonist ja r/b elementide valmistamisel ning müüri- ja krohvitööde teostamisel. Liigitus: 1. Tehnoloogilise otstarbe järgi: a) betooni- ja mördisegude valmistamise masinad ja seadmed b) betooni- ja mördisegude transportimise masinad ja seadmed c) betoonisegude tihendamise masinad d) r/b toodete tehaste tehnoloogilised seadmed 2. Liikuvuselt a) statsionaarsed b) teisaldatavad c) iseliikuvad 3. Tööprotsessi iseloomu järgi a) tsüklilise b) pideva tööprotsessiga. 2. Betoonisegude valmistamine, betooni- ja mördisegude segistite liigitus. betoonisegu valmistamine toimub spetsiaalsetes statsionaarsetes betoonitehastes, kiirelt monteeritavates teisaldatavates betoonsõlmedes ja mobiilsetes betoonsõlmedes. Segude valmi...
suunamine süsteemi sees ja suruõhu vooluhulga reguleerimine eesmärgiga muuta täiturilt saadava liikumise kiirust. Nendeks on vastuklapid, kiirtühjendusklapid, sulgurkraanid, drosselid. · rõhuga juhitavad klapid nende ülesandeks on rõhu reguleerimine süsteemis, rõhu piiramine, rõhu jälgimine ja sellele reageerimine. Nendeks on rõhuregulaatorid, kaitseklapid ja releed. · pneumaatilised andurid töötavad rõhu muutumise võrdlemise põhimõttel, leiavad kasutamist asendi määramisel ja mõõtmisel kontaktivabal meetodil. · rõhuvõimendi kasutatakse kas olemasoleva suruõhu rõhu suurendamiseks või surve all oleva töövedeliku saamiseks. · torud ja voolikud nende abil ühendatakse süsteemi komponendid. 27.Kompressori surveastme mõiste. Kompressori tootlikkuse mõiste. Kompressori surveaste on
Kasvavas luus eraldab epifüüsi metafüüsist õhuke kõhreline epifüüsiplaat. Diafüüs kujutab endast plinkainest toru. Seest õõnes diafüüs on täidetud luuüdiga. 5. Nimetage luude liigid, igale näide Pikkluu e. toruluu - (nt. õlavarreluu, reieluu, sõrmelülid) Lühikeluu e. käsnluu (nt. randme ja kanna luud) Lameluud e. plaatluud (nt. rinnak, abaluu, puusaluu, koljulae luud) Segaluud (nt. lülisambalülid) Luude erivorm on pneumaatilised e. õhku sisaldavad luud (nt. kolju) 6. Luudevahelised ühendused Pidevühendused e. liidused Mittepidevad ühendused e. liigesed 7. Nimetage pidevühenduste liigid, alaliigid, igale näide Fibroossed ühendused kiuline sidekude - Sideliidused (puusaluu koos reieluuga) - Õmblused (koljuluude vahel) - Tappühendused (hambajuured) Luulised ühendused - Ristluulülid moodustavad tervikliku ristluu - Niude-, istmiku-ja häbemeluu moodustavad puusaluu
Luude jämenenud otsad koosnevad peente luupõrgakeste võrgustikust käsnainest, mis pealt on kaetud õhukese plinkaine kihiga. Luu on kaetud luuümbrisega. 10. Nimeta luude liigid, igale näide! (info õpikust) 1. toruluud e pikad luud (õlavarreluu, reieluu, sõrmelülid) 2. käsnluud e lühikesed luud (randme ja kanna luud) 3. lameluud (koljulae luud, rinnak, abaluu, puusaluu) 4. segaluud (lülisambalülid) 5. pneumaatilised luud (nt koljus otsmikuurge ja ülalõuaurge) 11. Nimeta pidevühenduste liigid, alaliigid, igale näide! (info õpikust) Fibroossed (kiulised) 1. sideliidused, mille hulka kuuluvad sidemed ühendused: (päka vahel) ja luudevahekiled 2. õmblused koljuluude vahel 3. tappühendused hambajuurte ja -sompude vahel Luulised ühendused: 1
ja kollane luuüdi (rasvarikas) toruluu õõnes) puusaluu Episüüfikõhr; liigse kõhr; luuümbris ehk · Segaluud lülisammas (lülisamba keha on periost; Plinkaine ümbritseb käsnainet; ehituselt lühike luu, kaared ning jätked lameluud ja pikad · Joonis lk 25 luud) · Pneumaatilised ehk õhku sisaldavad luud otsmikuurge, ülalõuaurge 10. Nimeta pidevühenduste liigid, alamliigid, igale näide. Fibroossed ühendused: Luulised ühendused: · Sideliidused, mille hulka · Ristluulülid moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu kuuluvad sidemed ja · Niude-, istmiku- ja häbemeluu moodustavad puusaluu luudevahekiled
termopaar, takistustermomeetri andur). Joonisel 0.2.1 on toodud tüüpilise anduri plokkskeem. Andurid liigitatakse füüsikalise tööpõhimõtte järgi: 1. elektrisuuruste muutusel põhinevad andurid : induktiivandurid, mahtuvusandurid, takistusandurid; 2. optilised, kasutavad elektrimagnetilisi protsesse lainepikkustel üle 10¹² Hz.; 3. mehaanilised, kasutavad tahkete kehade liikumist; 4. hüdraulilised, kasutavad vedelike mehaanilisi omadusi; 5. pneumaatilised, kasutavad gaaside mehaanilisi omadusi; 6. kombineeritud nt. elektrimehaanilised, elektripneumaatilised, elektrihüdraulilised; Liigitatakse kasutusala järgi: 1. asendi ja nihkeandurid; 2. rõhu ja jõuandurid; 3. nivooandurid; 4. kuluandurid; 5. temperatuuriandurid; 6. vibroandurid; 7. pöörlemissageduse andurid; 1/27 jklng3.sxw Anduritele esitatavad nõuded: 1
Kaugmõõtmise süsteemid. Üldmõisted. Diferentsiaal-transformaator süsteemi muundurid. Diferentsiaaltransformaator muunduri kasutamine mõõteriistades. Lisaseadmete komplekti, mis on mõeldud mõõtetulemuste ülekandmiseks, nim telemeetriliseks süsteemiks. Telemeetrilise süsteemi põhielemendid on mõõtemuundur, mis muundab tajuri väljundsuuruse ülekandmiseks sobivaks suuruseks, ülekandejuhtmed ja mõteriist, mis mõõdab sel juhul ülekantavat signaali. On elektrilised ja pneumaatilised. Diferentsiaaltransformaator süsteem koosneb andurist ja mõõteriistast, mille põhiosa on kolm trafot. Iga trafo koosneb ühisele alusele keritud primaarmähisest ja kahesektsioonilisest sekundaarmähisest. Trafo I muudab anduri signaali elektriliseks, trafo II edastab selle mõõteriista, trafo III on skeemi kontrollimiseks ja häälestamiseks. Joonis (eksamile antud): 15
5. HOONE LAMMUTAMINE 5.1. Ehitise lammutamise võimalused Lammutustöödeks on einevaid võimalusi, kuid üldisemad meetodi jagunevad järgnevalt: 1. pneumaatiliste ja hüdrauliliste lammutajate kasutamine; 2. hoone demonteerimine; 3. surve abil lõhkumine, mehaaniline ja keemiline lõhkumine; 4. mehaaniline lammutamine ja demonteermine; 5. õhkimine; 6. betoonkonstruktsioonide lammutamine kuuli ja kraana abil. [19] 5.1.1. Pneumaatilised ja hüdraulilised lammutajad Pneumaatilisi ja hüdraulilisi lammutajaid kasutatakse üldsiselt silla plaatide, vundamentide ja kõnniteede lammutamiseks. [19] Töö teostamise efektiivsus sõltub nende meetodite puhul haamri suurusest, betooni tugevusest, armatuurterase kogusest betoonis ja töötingimustest. [19] Sellised masinad on võimelised teostama 300800 lööki minutis ning neid võib kasutada ka vee aluste lammutustööde käigus. [19] 5.1.2. Demonteerimine
puhise triiv võimalik. 24.Segistid võib liigitada tööpõhimõtte alusel kolmeks: Cabe hooldusniiduk 1) mehaanilised - tööorganiks on pöörlev tiivik; ENA/FINLANDIA-S 2) hüdraulilised - vedelsõnnikut pumbatakse (tagasi); Cabe Ena/Finlandia-S hooldusniiduk on eriline lahendus võsa 3) pneumaatilised - hoidla põhja juhitakse suruõhku. tõrjumiseks, kesapõldude hooldamiseks, põlluservade 25.Vedelsõnniku transport, laotamine. Vastavalt niitmiseks, kraavide ja teeservade niitmiseks. Võimalus seadusandlusele peab üle 300 loomühiku loomi pidav isik, kes töötada tõstenurgaga kuni +90°, kraavikallaste niitmisel kasutab loomapidamishoones vedelsõnnikutehnoloogiat, või allalaskenurk kuni -70°
Kaugmõõtmise süsteemid. Üldmõisted. Diferentsiaal-transformaator süsteemi muundurid. Diferentsiaaltransformaator muunduri kasutamine mõõteriistades. Lisaseadmete komplekti, mis on mõeldud mõõtetulemuste ülekandmiseks, nim telemeetriliseks süsteemiks. Telemeetrilise süsteemi põhielemendid on mõõtemuundur, mis muundab tajuri väljundsuuruse ülekandmiseks sobivaks suuruseks, ülekandejuhtmed ja mõteriist, mis mõõdab sel juhul ülekantavat signaali. On elektrilised ja pneumaatilised. Diferentsiaaltransformaator süsteem koosneb andurist ja mõõteriistast, mille põhiosa on kolm trafot. Iga trafo koosneb ühisele alusele keritud primaarmähisest ja kahesektsioonilisest sekundaarmähisest. Trafo I muudab anduri signaali elektriliseks, trafo II edastab selle mõõteriista, trafo III on skeemi kontrollimiseks ja häälestamiseks. Joonis (eksamile antud): 15
korral) võnkeamplituudi kasvamisel kuni 3,5 mm-ni. Amplituudi edasisel suurenemisel mõju kasv on väike. Mõjuraadius sõltub ka võnkesagedusest. Vahemikus 6000…18000 võnget minutis konstantsel amplituudil on raadius maksimumis. Maksimumi saabumine oleneb võnkeamplituudist. Korpuse läbimõõdu suurendamine suurendab ka efektiivse toime raadiust. Ehituslikult on seadmed käsiriistad või rippriistad kraana või liikurmasina küljes. Ajami poolest on nad pneumaatilised, paindvõlliga ja elektromehhaanilised (sisseehitatud mootoriga).Eeliseks on valmistamise lihtsus ja kasutusmugavus. Võrreldes muude levinud üldkasutatavate vibroseadmetega nõuavad debalanss süvavibraatorid kvaliteetseid vibratsioonikindlaid laagreid.Planetaarvibraatorite eeliseks ülekoormatud laagrite puudumine. Kui kasutatakse oma pöörlemistelje suhtes tasakaalust väljas olevat jooksuratast tekitab
arvu. Kui tehniliste abinõudega ei ole võimalik müra valjusust vähendada (heliallika isoleerimine, helineelaja kasutamine), tuleb kasutada isiklikke kuulmiskaitsevahendeid kõrvatroppe. Mürarikastes töökohtades töötavatel inimestel tuleb iga 2 tunni järel võimaldada 10 15 minutiline vaheaeg müravabas ruumis. Vibratsiooni all mõistetakse kehade mehhaanilist võnkumist sagedusega üle 1 Hz. Vibratsiooni allikaks tööstuses on pneumaatilised käsiinstrumendid, puurid jt. tööriistad ning masinad. Töötamiskoha või töövahendi vibratsioon ei tohi töötajale põhjustada füüsilist kahjustust ega organismi funktsionaalseid häireid. Vibratsiooni kahjuliku toime vähendamiseks tuleb kasutada spetsiaalseid vibratsiooni isoleerivaid jalatseid ja kindaid, vööd (surub siseelundid kokku, vähendab nende liikumist). Allüksuses tuleb kehtestada töötsüklite reziim, tööriista käepidemele tuleb kinnitada amortiseeriv tihend. 8
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
