Referaat Eesti looduskaitsealad Ingrid Jakobson 8.c Gustav Adolfi Gümnaasium Sisukord : 1.Sissejuhatus 2.Rahvuspark 3.Looduskaitseala 4.Maastikukaitseala 5.Looduskaitse algus ja areng 6.Loodusharidus 7.Kuidas muuta looduskaitsealasid paremaks Eestis katavad kaitse all olevad piirkonnad tervelt 683 099 hektarit, millest 591 024 on maapind -- see on ligi 11% tervest riigist. Kõige olulisimateks kaitsealadeks Eestis on rahvuspargid, looduskaitsealad ning maastikukaitsealad. Rahvuspark: Rahvuspargid on riiklikult tähtsad alad loodus- ning kultuuripärandi säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks ning teadlikkuse tõstmiseks.
Rabad Raba On taimekooslus, kus puurinne on väga hõre või puudub hoopis. Puude arvu järgi eristatakse rabamännikuid,puis- ja lagerabasid. Raba tekkeviisi järgi jaotatakse :nõmmraba,siirderaba ja kõrgraba. Saab vett ainult sademetest. On kujunenud metsade soostumisel või kinnikasvanud järvedest. Rabavesi on happeline. Ida-Eesti rabades on vee äravool hea. Lääne-Eesti rabades vesi liigub raba servas. Eesti rabad on kujunema hakanud pärast jääaega. Ei ole haruldane . Jagunevad Eestis keskelt tasaseks ja kumeraks. Elustik Taimestik on liigivaene. Üheaastaseid taimi ei kasva. Iseloomulikud rabadele on turbasamblad. On palju loomi (mägrad, rebased, karihiir jne). Esinevad peamiselt mänd, sookask, pohl, mustikas jne. Pildid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth leve...
mahutada. Nii valgub vesi luhtadele ja metsadesse ning ujutab üle teedki, katkestades ühenduse välisilmaga. Järsunõlvalised rabad jäävad saartena vetevälja keskele. Üleujutusi on Soomaa elanikud nimetatud ka viiendaks aastaajaks, sest see kordub siin peaaegu igal aastal. Viies aastaaeg on aga parim aeg Soomaa maastikuga tutvumiseks kasutades selleks kanuud või süstat. Tegevused : · Jalgsi ja kanuumatkad · Loodusvaatlus · Loodusharidus · Marjade korjamine · Loodusfotograafia · Kalastus Soomaa rahvuspargi kaitsmine Soomaa rahvuspark oma suurte rabade, luhtade ja lammimetsadega moodustab ulatusliku märgalade süsteemi, seades inimese liikumisele looduslikke piiranguid. Neile on rahvuspargi kaitse- eesmärkidest lähtuvalt kehtestatud täiendavad ajalised liikumispiirangud. Loodusreservaadi eesmärk on looduslike protsesside tomimise tagamine inimtegevusest puutumatuna. AITÄH TÄHELEPANU EEST!
Võhandu jõel Vooluvee kuhjav tegevus Lammtasandik Delta Kokkuvõtteks Vooluveeks on ka tugevate vihmasadude tulemusena maapinnal tekkinud veenired, mis nõlvadest alla voolates koonduvad ja tekitavad kamardumata pinnasesse väikeseid uurdeid. Peale mitmeid tugevaid sadusid võivad need areneda sügavateks, peaaegu püstveerulisteks järsakuteks ehk ovraagideks. Kasutatud allikad www.tarkvarastuudio.ee/loodusharidus/.../Vool uvee%20tegevus.pdf www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/.../pvvoolu. html www.geo.ut.ee/raivo/Orud.html
omadused, mis jagunevad: 1) varustavad teenused, mida inimene saab ökosüsteemilt nt toidu, vee, puidu jm materjalide näol; 2) reguleerivad teenused, mis mõjutavad kliimat, vee-, õhu- ja mullakvaliteeti, veevarusid, üleujutusi jm; 3) elu toetavad teenused, nagu aineringe, mullateke, fotosüntees, putuktolmeldamine, elupaigad; ning 4) kultuurilised teenused, millega loodus pakub inimestele esteetilist ja vaimset naudingut, on lõõgastumise kohaks ja uute teaduslike teadmiste allikaks. Loodusharidus - teadmiste, oskuste, hoiakute ning väärtushinnangute süsteem inimese ja looduse vaheliste suhete teadvustamiseks. Loodushariduse alus on säästva arengu ideest tulenev tasakaalustatud looduslik, majanduslik, kultuuriline ja sotsiaalne areng. Loodusvarad - inimkonna olemasoluks ning majanduse ja kultuuri edendamiseks tarvilikud keskkonnakomponendid: maavarad, muld, tuule- ja päikeseenergia, õhk, vesi, organismid ning nende kooslused jm, ka ökoloogilised olud kliima.
· Rahvuspargiga tutvumine: Jalgsi Jalgrattaga Matsalu lahel paadiga · Linnuvaatlejate tarbeks vaatetornid: Haeska Keemu Kloostri Turism · Uue-Taatsi talus taluelu tutvustamine: lambakasvatus villatöötlemine mesindus käsitöö piknikud taluõuel Linnuvaatlus · Paadisõit Matsalu lahel OÜ Leidrek Nina talu, Puise küla, Ridala vald, Läänemaa Loodusharidus · Vajalik inimese arukas tegutsemine. · Kohuseks on aidata inimestel mõista ja tunnetada nii loodust kui seal toimivaid seoseid. · Haridustööks soodsad võimalused. · Eksisteerib seminariruum. Koostööpartnerid · Eraisikutest turismiettevõtjad (turismitalud) · RMK Riigimetsa Majandamise Keskus · Keskkonnaministeerium Tänan kuulamast!
Koha Latikas Linask Luts Säinas Särg Karpkala (Sasaan) Turb Viidikas HARRASTUS KALAPÜÜK KALATURISM Võrtsjärvel Kalapüük Võrtsjärvel (erinevad paketid) Talipüük: (MTÜ Kaleselts, MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond, Järveveere Puhkekeskus, OÜ 360 kraadi, FIE Antu Ott, OÜ Väikse-Viselä, OÜ Loodusemees, OÜ Anutar) Limonoloogiakeskus (Järvemuuseum, loodusharidus) KASUTATUD KIRJANDUS http://www.envir.ee/sites/default/files/kalavarudeseisundjaprognoos2014.pdf http://www.kalateave.ee/images/pdf/Eesti_kalamajandus_2012_veeb.pdf Järvet, A. (2003). Võrtsjärve asend ja valgala loodusolud. – Võrtsjärv : Loodus. Aeg. Inimene. http:// www.kalastusinfo.ee/media/File/Harrastuskalapyygi_arengukava_kalastusinf o.pdf http://rannu.ee/vs/download/VJSA-arengukava-2006-2010.pdf TÄNAN KUULAMAST!
Keskkonnahäiring- inimtekkeline negatiivne keskkonnamõju Keskkonnarisk- keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus Keskkonnaoht- keskkonnahäiringu tekkimise suur tõenäosus KESKKONNAALASED ÕIGUSED: puhas keskkond juurdepääsu infole jne LOODUSKAITSESEADUS Tagada looduse kaitse ja soodne seisund. Soodne seisund liikide säilimine. KAITSE: Alade kasutamise piiramine Toimingute reguleerimine (metsaraie, küttimine, liikumispiirangud) Loodusharidus ja teadustöö Eestis 922 kaitseala, 22% Eesti territooriumist on kaitse all EESTI KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID: Kaitsealad rahvuspark (Lahemaa , Karula , Soomaa, Vilsandi, Matsalu); looduskaitseala (otepää); maastikukaitseala (looduspark- otepää, haanja). Hoiualad elupaikade ja kasvukohtadeks määratud ala. Kaitsealused liigid ja kivistised liigid kolmes kaitsekategoorias, I kat rangeim.
Karu on rahvuspargis eksikülaline. Väikeimetajatest leidub rebaseid, kährikuid, tuhkruid, halljäneseid ning oravaid. Üks arvukamaid imetajaid Karulas on kobras, kelle jaoks sealne elupaik on äärmiselt sobilik. Samuti on kaitsealalt leitud kuute liiki II kaitsekategooria nahkhiiri ning kasetriibik ja saarmas, kes kuuluvad III kaitsegategooria liikide alla (4). 9 3.Turism ja loodusharidus 3.1 Turismi arendamise põhimõtted Karula piirkonnas arendatakse loodussäästliku, pärandit arvestavat ning tutvustavat turismi. Turismi arendamisel lähtutakse kohaliku looduse ja elanikkonna taluvusest ning järgitakse järgmisi põhimõtteid: 1. orienteerutakse kvaliteetturismile väiksemamahulisele kultuuri- ja loodusturismile. Ei arendata piirkonda sobimatuid turismiteenuseid ega rajata keskkonda mittesobivaid rajatisi; 2
VULKANISM JA MAAVÄRINAD Kopeeri ja salvesta antud ülesannete leht oma nimega samasse kausta. Vastused leiad: http://www.gi.ee/ Loodusharidus GEOKOOL õpetajale interaktiivsed õppemoodulid 1) Vulkanism ja vulkaanilised kivimid 2) Maavärinad Vastused kirjuta iga küsimuse järel (jättes alles ka küsimused) mustas kirjas. VULKANISM 1. Selgita, milles seisneb magma ja laava erinevus. Vastus: Magma on sulanud kivim kristallidega või ilma, mis paikneb maa sügavuses. Kui magma väljub maapinnale vulkaanipurske käigus, siis nimetatakse teda laavaks. 2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/96/EÜ elektri ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta (ELT L 37, 13.2.2003, lk 2439) EV seadused (terviseameti nõuded, keskkonnaameti nõuded jne) Jäätmeseadus Määrus: Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord § 27. Probleemtoodete Euroopa Majanduspiirkonnas turule laskmise keelud ning piirangud Rahvusvahelised kokkulepped (EL) Riiklikul tasandil Loodusharidus Allikad Karik, H. Metallid ja mittemetallid meis ja meie ümber. Koolibri. Tallinn, 2004. Karik, H; Truus, K. Elementide keemia. Ilo. Tallinn, 2003. Jürgenson, M. Plii toime käitumisele ja aju neogeneesile. (Magistritöö) TÜ, 2005. Mestrom, P. Minerals. (alla laetud 10. 10. 2011) http://members.home.nl/pmestrom/Pictures2Series1.htm (alla laetud 10. 10. 2011) http://weber.ucsd.edu/~dkjordan/arch/metallurgy.html Museo Ostiense, Ostia, Itaalia. (alla laetud 10. 10
Rada tutvustab Altja jõge, jõe orgu ja siinseid elukooslusi, näiteks kopraid ja nende tegevust. Kobraste järgi rada saanud ka oma nime. Oandu paisjärvest alates on jõgi uuristanud mõnes kohas üle 10 m sügavuse oru läbi rannikumadaliku mere- ja liustikusetete. Sagadi mõis Sagadi mõisakompleks asub Eestimaa põhjarannikul, Lahemaa Rahvuspargi kauni looduse keskel. Mõisa ajalugu ulatub rohkem kui 500 aastat tagasi ning praeguseks on Sagadist kujunenud tuntud loodusharidus-, kultuuri- ja turismikeskus. Sagadi mõisakompleski muudab haruldaseks tema terviklikkus: suur kõrvalhoonete arv koos korrastatud teede, alleede, mõisapargi ja tiikidega. Sagadi mõisakompleks on riikliku tähtsusega arhitektuurimälestis. Sagadi mõisnike kunagisele rikkusele pani osaliselt aluse mets. Ka 1970-ndail taastas mõisakompleksi metsandussüsteem ning praegugi haldavad Sagadi mõisa metsamehed, täpsemalt Riigimetsa Majandamise Keskus. Sagadi metsakeskuses toimivad koos
nt: keskkonnamaksud/-tasud, kaubeldavad saasteload, toetused Eelised: staatiline efektiivsus- kulutõhusus (kulud ühiskonnale odavamad), dünaamiline efektiivsus- jätkuv stiimul saastet vähendada, innovatsioon (ettevõte valib tehnoloogia), usk turumajandusse (turg suudab kõige paremini otsustada) • Muud meetmed: vabatahtlikud, kokkulepped (vabatahtlikud kokkulepped, metsa sertifitseerimine), informatiivsed (keskkonnateave, loodusharidus, ökomärgised). MEETME VALIKU NÄITED (probleemiks on liiga palju plastpakendit majapidamistes) 1. regulatiivne meede- keelustada plastpakend 2. turumajanduse meede- toetada pakendivabu poode, teha neid rohkem tarbjale lähemale, et tarbija üldse teaks et on olemas selline võimalus. Pakendivaba kaup peab olema odavam kui pakendamata. Puudus ebamugav, saad kõike selverist vm poest aga
Kaitsekorralduslikud välitööd 34. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni eesmärk Elurikkuse kaitse, selle säästlik kasutamine ja kasutamisest saadava tulu võrdne jaotus 35. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni harukondlikkus 36. Malaavi ökosüsteemse lähenemise printsiibid 37. Eesti looduskaitse arengukava 2020 1.eesmärgi - Inimesed tunnevad, väärtustavad ning hoiavad loodust ja oskavad oma teadmisi igapäevaelus rakendada - meetmed. Tõhus loodusharidus haridussüsteemis: loodushoiu õpetamise põhimõtete ja kvaliteedi ühtlustamine ning lõimimine õppetegevusse kõigil hariduse tasemetel (mh õpetajate ja õppejõudude täiendkoolitamine, metoodiliste materjalide väljatöötamine) Koolivälist keskkonnaharidust pakkuvate asutuste/spetsialistide täiendkoolitamine aktiivõppemeetodite rakendamisest ning vastavate õppeprogrammide ja -materjalide koostamine(sh i-õppematerjalide), loodusharidussüsteemi arendamine
- Saastaja maksab ( kommunaalmaksed) - Keskkonna kaitstuse kõrge tase ( El 7. keskkonna programm) Leia 1 selle aasta kaasamise teave, mis puudutab kohalikku omavalitsus ! www.keskkonnaamet.ee (kiirelt kätte jne) Looduskaitseseadus Seaduse eesmärgid: - Kaitse ja soodne seisund - Kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtuslik - Loodusvarad Põhimõtted, millest lähtutakse - Alade kasutamise piiramine - Toimingute reguleerimine - Loodusharidus ja teadustöö Lähtepunktid - Tasakaalustatud ja säästva areng - Alternatiivsed võimalused Eesti: 925 kaitseala 22% territooriumist looduskaitse all 5 rahvusparki Eesti kaitstavad loodusobjektid: 1) KA 2) Hoiualad 3) Kaitsealused liigid 4) Püsielupaigad 5) Üksikobj. 6) KOV obj (koordi raba) Kaitseala - inimtegevusest puutumatuna või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse või tutvustatakse loodust
Mõisa ajalugu ulatub rohkem kui 500 aastat tagasi. Sagadi mõisakompleksi keskmes paelub pilku mõisa härrastemaja, mis on sisustatud eelkõige 19. sajandi mõisastiilis mööbliga. Kompleksi muudab haruldaseks tema terviklikkus: suur kõrvalhoonete arv korrastatud teede, alleede, pargi ja tiikidega. Kompleksi haldab Riigimetsa Majandamise Keskus - RMK. Sagadi metsakeskuses toimivad koos metsamuuseum ja mõis-muuseum, looduskool, hotell ja restoran. Praeguseks on Sagadist kujunenud tuntud loodusharidus-, kultuuri- ja turismikeskus. Majutus Kauksi puhkeküla Pakutakse meeldivat puhkust Peipsi järve kaldal Kauksis, kus saab peatuda 2-ja 3- kohalistes suvemajakestes. Pesemisõimalused ja WC asuvad eraldi majas. Kui kõht läheb tühjaks saab keha kinnitada 80-kohalises söögisaalis, kus on lihtsad ja kodused toidud või külastada baari ja müügipunkti. Lisaks rannas päevitamisele ja ujumisele saab tegeleda spordiga, selleks on olemas võrkpalliplats ja laenutada
Alexander Theodor von Middendorff- Hellenurme ja Pööravere mõisapargid, Hellenurme loodusmuuseum talupoegadele, kogude hooldaja Mihkel Härm 1879 Gregor Helmersen - ettekanne LUSs suurtest rändrahnudest, milles rõhutas nende kaitse vajadust. Gregor Helmerseni tuleb pidada eluta looduse kaitse mõtte algatajaks Eestis ja ka kogu Tsaari-Venemaal. Ta nimetas Põhja-Eesti suuri rändrahne geoloogilisteks mälestusmärkideks Loodusharidus _Põgusaid põikeid loodusteadusesse on juba ,,Eesti-Ma Rahwa Kalendris" 18. sajandi teasel poolel _Otto Wilhelm Masingu 1818. aasta ,,Pühhapäwa Wahhe-luggemissed" 1910 Vaika linnukaitse ala. Artur Toomi algatusel. 14. augustil 1910 loodi Vaika linnukaitseala. Vilsandi linnuriik kujuneb Baltimaade esimeseks looduskaitsealaks. 1913 Saaremaa loodussõprade selts -Saaremaa koolide inspektor Aristokli Hrebtov
teaduslikke ja kohalikke traditsioonilidi teadmisi, uuendusi ja tavasid. Ökosüsteemsesse lähenemisse tuleks kaasata kõik asjaomased ühiskonnasektorid ja teadusdistsipliinid. 37. Eesti looduskaitse arengukava 2020 1.eesmärgi - Inimesed tunnevad, väärtustavad ning hoiavad loodust ja oskavad oma teadmisi igapäevaelus rakendada - meetmed. Loodushariduse tõhustamine kõigil hariduse tasemetel. - Tõhus loodusharidus haridussüsteemis: loodushoiu õpetamise põhimõtete ja kvaliteedi ühtlustamine ning lõimimine õppetegevusse kõigil hariduse tasemetel Tulemuslik loodusteavitus. - Asjakohase loodusteabe edastamine ja erinevate sihtrühmade teadlikkuse suurendamine (loengute ja teabepäevade korraldamine, materjalide väljaandmine ja levitamine) Säästliku loodusturismi korraldamine. - Kaitstavate loodusobjektide
võib olla argumendiks looduskasutuse intensiivistamisel. LOODUSHOID JA SELLE SOTSIAALNE POOL KOKKUVÕTE Praegune looduskaitseline ettekujutus põhineb enam seisundile kui protsessile enam detailile kui tervikule Loodushoiu võti peitub mitteökoloogilise teadmise mõjutamise võimekuses… Instrumentaalne väärtus: oluline mõista inimsootsiumi majandusliku käitumise tausta … Iseväärtus: pikas ajaskaalas kindlam tee edule .. Kuid palju keerulisel. Loodusharidus. Informatsioonist pelgalt ei aita, vajalik on väärtuskasvatus ja emotsioon ning väärtusruumi laiendamine KÕIGE SUUREM PUUDUJÄÄK LOODUSHOIUS – INIMESE KUI LIIGI TUNDMINE
esinduslikud, hõlmama keskkonda ja seda mõjutavaid tegureid terviklikult; pakkuma üheselt mõistetava väljundi, võimaldades jälgida trende. DPSIR raamistik keskkonnaindikaatoritele. Looduskaitse seadus (2004). Seaduse eesmärk: kaitse ja soodne seisund, kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtuslik looduskeskkonna ja/või selle elementide säilitamine, loodusvarad. Looduskaitse põhimõtted: alade kasutamise piiramine, toimingute reguleerimine, loodusharidus ja teadustöö. Loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused/kriteeriumid: ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik või ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus Kaitse alla võtmine: ettepanek, ekspertiis (kas algatatakse või ei algatata), menetlus, otsus, seletuskiri. Kaitstavad loodusobjektid 1.Kaitsealad- inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus
keskkonda ja seda mõjutavaid tegureid terviklikult. 17 Looduskaitse seadus (2004): Seaduse eesmärk: Soodne seisund; kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtuslik looduskeskkond ja/või selle elemendid; loodusvarad. Looduskaitse põhimõtted: Kaitse - alade kasutamise piiramine; toimingute reguleerimine; loodusharidus ja teadustöö. Lähtepunktid - tasakaalustatud ja säästva areng; alternatiivsed võimalused. Loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused: Objekti: ohustatus; haruldus; tüüpilisus; teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. Kaitstavad loodusobjektid: (kaitsealad; hoiualad; liigid, kivistised ja mineraalid;
looduskeskkonna ja -varade kasutamise alast järelevalvet, kohaldades seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses riikliku sunni vahendeid. Keskkonnainspektsioon on keskkonnaalaste seadusrikkumiste puhul kohtuväliseks menetlejaks ning teeb edasilükkamatuid uurimistoiminguid kriminaalasjades. Riiklik Looduskaitse Keskus. · 8 Regionaalset Looduskaitse keskust · Kaitse planeerimine (kaitsealad) · Loodushoid ja toetused · Liigikaitse · Loodusharidus KKM Info- ja tehnokeskus. Keskkonnaalase teabe kogumine, analüüsimine ja väljastamine ning keskkonnaseisundit kajastavate ülevaadete koostamine ja avaldamine; Keskkonnateadlikkuse edendamine; riikliku keskkonnaseire programmi koordineerimine; Kartograafilise andmekogu (digitaalkaardistik) loomine ja sellel põhinevate geograafilise informatsioonisüsteemi (GIS) meetodite arendamine, ja ruumiandmete töötlemine;
166. Mis on looduskaitse ja millised on looduskaitse meetmed? Looduskaitse- riiklikud ja ühiskondlikud meetmed, mis peavad tagama looduse erinevate elementide säilimise ja toimimise. Meetmed- õigusaktid: seadused, valitsuse määrused, keskkonnaministri määrused, eeskirjad, normatiivid. 167. Mis on loodushoid ja millised on loodushoiu meetmed? Inimese loodushoidlik tegevus ja looduse kaitsmine inimtegevuse mõjude eest. Meetmed- head tavad, tähtpäevad, sümbolid; loodusharidus ja koolitus; telesaated, raadio, ajakirjandus; selgitamine, juhendamine; kultuur, filmid, raamatud, kunst, muusika, teater jm looming, mis toetab loodushoidu. 168. Millised on looduskaitse ja loodushoiu erinevused? Looduskaitse koosneb riiklikest ja ühiskondlikest meetmetest, mis peavad tagama looduse erinevate elementide säilimise ja toimimise. Loodushoid on inimese loodushoidlik tegevus ja looduse kaitsmine inimtegevuse kahjulike mõjude eest. 169
165. Mis on looduskaitse ja millised on looduskaitse meetmed? Looduskaitse- riiklikud ja ühiskondlikud meetmed, mis peavad tagama looduse erinevate elementide säilimise ja toimimise. Meetmed- õigusaktid: seadused, valitsuse määrused, keskkonnaministri määrused, eeskirjad, normatiivid. 166. Mis on loodushoid ja millised on loodushoiu meetmed? Inimese loodushoidlik tegevus ja looduse kaitsmine inimtegevuse mõjude eest. Meetmed- head tavad, tähtpäevad, sümbolid; loodusharidus ja koolitus; telesaated, raadio, ajakirjandus; selgitamine, juhendamine; kultuur, filmid, raamatud, kunst, muusika, teater jm looming, mis toetab loodushoidu. 167. Millised on looduskaitse ja loodushoiu erinevused? Looduskaitse koosneb riiklikest ja ühiskondlikest meetmetest, mis peavad tagama looduse erinevate elementide säilimise ja toimimise. Loodushoid on inimese loodushoidlik tegevus ja looduse kaitsmine inimtegevuse kahjulike mõjude eest. 168
166. Mis on looduskaitse ja millised on looduskaitse meetmed? Looduskaitse- riiklikud ja ühiskondlikud meetmed, mis peavad tagama looduse erinevate elementide säilimise ja toimimise. Meetmed- õigusaktid: seadused, valitsuse määrused, keskkonnaministri määrused, eeskirjad, normatiivid. 167. Mis on loodushoid ja millised on loodushoiu meetmed? Inimese loodushoidlik tegevus ja looduse kaitsmine inimtegevuse mõjude eest. Meetmed- head tavad, tähtpäevad, sümbolid; loodusharidus ja koolitus; telesaated, raadio, ajakirjandus; selgitamine, juhendamine; kultuur, filmid, raamatud, kunst, muusika, teater jm looming, mis toetab loodushoidu. 168. Millised on looduskaitse ja loodushoiu erinevused? Looduskaitse koosneb riiklikest ja ühiskondlikest meetmetest, mis peavad tagama looduse erinevate elementide säilimise ja toimimise. Loodushoid on inimese loodushoidlik tegevus ja looduse kaitsmine inimtegevuse kahjulike mõjude eest. 169
Kogude keskmine juurdekasv aastas on ca 5000 museaali. Kõik kollektsioonid omavad paberkatalooge. Geoloogilise kogu museaalid on suuremas osas kantud ka elektroonilisse andmebaasi, botaanilise kogu andmebaasi arendatakse ja zooloogiliste kogude andmebaas on sisseseadmisel. Lisaks soliidse suurusega geoloogia, botaanika, zooloogia ja entomoloogilistele kollektsioonidele on muuseumis ka oma fotokogu, arhiiv ning kultuurilooline kogu. Loodusharidus Loodusharidustöö muuseumis on ühelt poolt seotud püsiekspositsioonide ja mitmekesiste ajutiste näitustega (aastas keskmiselt 12), teisalt aga ka tegevustega õppeklassis, pargis jm. Eesti Meremuuseum Põhitähelepanu on muuseumi pedagoogid seni pööranud kooliõpilastele. Töölehed saadavad enamikku ajutisi näitusi ja lisaks püsiekspositsioonide baasil toimuvatele ekskursioonidele
väljastpoolt Eestit. Kogude keskmine juurdekasv aastas on ca 5000 museaali. Kõik kollektsioonid omavad paberkatalooge. Geoloogilise kogu museaalid on suuremas osas kantud ka elektroonilisse andmebaasi, botaanilise kogu andmebaasi arendatakse ja zooloogiliste kogude andmebaas on sisseseadmisel. Lisaks soliidse suurusega geoloogia, botaanika, zooloogia ja entomoloogilistele kollektsioonidele on muuseumis ka oma fotokogu, arhiiv ning kultuurilooline kogu. Loodusharidus Loodusharidustöö muuseumis on ühelt poolt seotud püsiekspositsioonide ja mitmekesiste ajutiste näitustega (aastas keskmiselt 12), teisalt aga ka tegevustega õppeklassis, pargis jm. Põhitähelepanu on muuseumi pedagoogid seni pööranud kooliõpilastele. Töölehed saadavad enamikku ajutisi näitusi ja lisaks püsiekspositsioonide baasil toimuvatele ekskursioonidele korraldatakse muuseumi saalides muidki harivaid üritusi
suunav puhkemajanduslike ehitiste ja metsamööbli kogum, mis on dokumenteeritud ning vastab kehtestatud nõuetele. Külastusmahtu seiratakse pidevalt, külastajauuringuid on läbi viidud reeglina kolmeaastase intervalliga. RMK kasutab alates 2008. aastast analoogilist külastajainfo andmebaasi Soome Metsavalitsuses kasutusel olev ASTA-ga. RMK vajadustest lähtuv rakendus kannab nime KÜSI. Rakendus koondab loodusalade külastajate ja külastuse kohta käiva teabe, loodusharidus- programmide kohta käiva teabe, võimaldades teha RMK-l kvaliteetseid fokusseeritud informatsioonil põhinevaid otsuseid. 1 Kajala, L., Almik, A., Dahl, R., Dikšaitė, L, Erkkonen, J., Fredman, P., Jensen, F. Søndergaard, Karoles, K., Sievänen, T., Skov-Petersen, H., Vistad, O. I. and Wallsten, P. 2007. Visitor monitoring in nature areas – a manual based on experiences from the Nordic and Baltic countries. 2008. aastal on käsiraamat Riigimetsa
annaabi.ee 
