Mis on BIOS? Basic Input/Output System Milline allolevatest tagidest defineerib tabeli välja?
Side labor 3 RS-liides ja modemid aruanne Töö tegijate nimed: Töö tegemise kuupäev: 2015 3.1 Sümboli edastamine RS-232C liidesel OMA JOONISEL NÄIDATA, kus asuvad bitijadas start-bitt, paarsusbitt, stopp-bitid ja infobitid. Liikme nimi Valitud sümbol V Sümboli ASCII kood 0110101 signaali "1" nivoo 10,8 V signaali "0" nivoo -10,4 aeg esimese 0 nivoo algusest kuni viimase 0 nivoo 30,00 lõpuni mitu bitti selle aja jooksul edastati 9 signaali pilt
langeb ligikaudu kokku mõõdetud kiirusega! 3. Impulss- signaalide jälgimine Ttõus=21.2 ns Tlangus= 30.8 ns 4. ühekordsete protsesside jälgimine ja mõõtmine Võnkesagedus: f = 138,89 Hz Kolm järjestikust amplituudi: A1max = 0,50 V, A2max = 0,36 V, A3max = 0,27 V Leian sumbuvusteguri: 5. Signaalid RS232 liideses Sisestan sümboli `A'. Esimene on start-bitt. Seega on sümboli signaali ASCII kood 1000001. Saadud kood vastab ASCII tabelis äratoodud `A' sümboli koodile. Ühe impulse laius = 1 biti pikkus: 0,10 ms Pinge P-P: 20,78 V
Arvutivõrgud Labor 3 Järjestikliides aruanne Töö tegija nimi: Moodle identifikaator: Töö tegemise kuupäev: Thu Apr 16 17:39:24 2020 1.1 Sümboli edastamine RS-232C liidesel Seadistus 300/7/E/2 (edastuskiirus 300 bit/s, 7 andmebitti, paarusukontroll paaris (Even) ja 2 stoppbitti). Valitud sümbol: K Sümboli ASCII bitikood: 1001011 Sümboli ASCII bitikood edastamise järjekorras: 1101001 Signaali "1" nivoo: -6.3750V Signaali "0" nivoo: 6.0625V Aeg esimese 0 nivoo algusest kuni viimase 0 nivoo lõpuni: 30ms Mitu bitti selle aja jooksul edastati: 9 OMA JOONISEL NÄIDATA, kus asuvad bitijadas start-bitt, paarsusbitt, stopp- bitid ja andmebitid. Edastuskiirus (bit/s): Kulunud aeg: 30ms = 0,03s Bittide arv: 9 Vastus: 9bit / 0,03s = 300 bit/s 1.2 Sümboli edastamine, kui paarsuskontroll paaritu (Odd) Seadistus 300/7/O/2.
Leian sumbuvusteguri: I{{ # 9 F F Y Y Y 9J I{ - { $ Y Leian signaali kirjeldava avaldise: IJJ { { x = 2,03 * &' & H { % { 5. Signaalid RS232 liideses Sisestan sümboli `a'. Esimene on start-bitt. Seega on sümboli signaali ASCII kood 1000011. Saadud kood vastab ASCII tabelis äratoodud `a' sümboli koodile. Ühe impulse laius = 1 biti pikkus: 0,10 ms Amplituud: 21,09 V
Arvutivõrgud labor 2 RS-liides ja modemid aruanne Töö tegijate nimed: Töö tegemise kuupäev: Tue Apr 10 17:13:32 2018 3.1 Sümboli edastamine RS-232C liidesel Seadistus 300/7/E/2. OMA JOONISEL NÄIDATA, kus asuvad bitijadas start-bitt, paarsusbitt, stopp-bitid ja andmebitid. Liikme nimi: Alexander Boyko Valitud sümbol: c Sümboli ASCII bitikood: 01100011 Sümboli ASCII bitikood edastamise järjekorras: 1100011 Signaali "1" nivoo: -6,40 V Signaali "0" nivoo: 6,40 V Aeg esimese 0 nivoo algusest kuni viimase 0 nivoo lõpuni: 29,2 ms Mitu bitti selle aja jooksul edastati: 9 Edastuskiirus (bit/s): 9 bit / 29,2 ms = 308,2 bit/s Paarsuskontroll Seadistus 300/7/O/2. Mis muutus, kui paarsuskontrolli viisiks seada Odd: paarsus bitti väärtus muutus 3.2 Andmevahetus arvutite vahel nullmodemi abil Seadistus 9600/7/N/2. Valitud sümbol: c
a. loodud universaalne failiformaat, mis säilitab sõltumata kasutatavast platvormist ja versioonist, algdokumendi esialgse väljanägemise s.t. säilib esialgne kirjapilt, vorming, graafika ja värvid. rtf formaat Rich Text Format on dokumendifaili formaat, mis on välja töötatud Microsoft Corporation poolt 1987. a programmidevahelise dokumendivahetuse hõlbustamiseks. txt formaat tekstitöötluse dokumentide failinime laiend. TXT baseerub ASCII (American Standard Code for Information Interchange) ja Unicode täheregistril. 5 DOC JA DOCX Doc on Microsoft kinnine dokumendiformaat, mida toodavad Microsoft Wordi erinevad versioonid. Omadustelt sarnaneb SXWle, kuid kodeeringut hoitakse salajas, et sundida võimalikult paljusid Microsoft Office juurde jääma ja teha üleminek alternatiividele võimalikult raskeks. (Arvutimaailm).
Flow Control: none Transmit delay: 0 Ühenduste skeem 2. Signaalide RD ja TD skitseeritud ostsillogrammid kohaliku klaviatuur- ekraan andmevahetuse korral. Näidata ära edastatud bitijada vastavus saadud ostsillogrammidele. Joonisel on üks i. Joonis näitab negatiivset loogikat ehk ,,0" korral on kõrgepingenivoo. Bitijada: 0 1 0 0 1 0 1 1 1 (0 1 0 0 1 0 1 1 1 ) - esimene 0 on start-bitt (0 1 0 0 1 0 1 1 1 ) - 7 järgmist bitti (1 0 0 1 0 1 1) ASCII kood (i-täht) (0 1 0 0 1 0 1 1 1 ) - paarsus bitt puudub (0 1 0 0 1 0 1 1 1) - üks stop-bitt Enne ja pärast bitijada on nivoo 1, kui klahvi vajutatakse ainult üks kord. 3. Nullmodemi ühenduste skeem. 4. Modemühenduste skeem. Põhimõtteskeem RS liides Arvuti Modem PSTN RS liides
Side labor 3 RS-liides ja modemid aruanne Töö tegijate nimed: Kaidi Kabelmets Töö tegemise kuupäev: Tue Oct 25 17:46:21 2016 3.1 Sümboli edastamine RS-232C liidesel OMA JOONISEL NÄIDATA, kus asuvad bitijadas start-bitt, paarsusbitt, stopp-bitid ja andmebitid. Liikme nimi Kaidi Kabelmets Valitud sümbol ! Sümboli ASCII kood 100010 signaali "1" nivoo -10,6V signaali "0" nivoo 10,6V aeg esimese 0 nivoo algusest kuni viimase 0 nivoo 36ms lõpuni mitu bitti selle aja jooksul edastati 9 signaali pilt Edastuskiirus (bit/s): s = 36ms = 0,04s
Janno Puur Mart Tamm Reino Stringifunktsioonid Funktsioon CHAR(arv) CODE(tekst) CONCATENATE(tekst1;tekst2) TRIM(tekst) RIGHT(tekst;n) LEFT(tekst;n) MID(tekst;m;n) LEN(tekst) EXACT(tekst1;tekst2) LOWER(tekst) UPPER(tekst) PROPER(tekst) SUBSTITUTE(tekst;ta1;ta2) FIND(tekst1;tekst2 [ ; m] ) REPLACE(tekst;m;n;ta) SEARCH(ta;tekst) REPT(tekst;n) Selgitus Tagastab avaldise väärtusele vastava ASCII märgi. 1<=arvav<=255. CHAR(65) = A Tagastab tekstavaldise esimesele märgile vastava ASCII koodi. CODE("A") = 65 Ühendab kaks teksti omavahel (võib ka kasutada märki &) Eemaldab teksti algusest,keskelt ja lõpust üleliigsed tühikud Eraldab tekstist n parempoolset märki, vaikimisi 1 Eraldab tekstist n vasakpoolset märki, vaikimisi 1 Eraldab tekstist n märki alates märgist numbriga m Leiab teksti pikkuse (märkide arvu tekstis)
, PCS500, ( ). , . 1. . 2. . · CH1 (sin., 1kHz, 10dB). CH1 ON 0,5V/div, (Position) . , Trigger-Level. · f = 961.54 Hz · 3.44V · U 1.23 V V = = 15.375 = 15375 t 0.08 ms s · . U = 2 fU A t U V V = 2 3.14 3.44 961.54 = 20.772 = 20772 t ms s 3. 1MHz, . 1GS/s , . · 37,6ns · 36,4ns 4. () · , . · Run, Trigger-Level 50%. . . · T = 12.25ms 1 1 · = = 81.63Hz ...
2 dV 0.66V = =16500 dt 0,04 ms 2. ülesanne: jälgi generaatori nelinurksignaali sagedusega 1.1 MHz Pilt arvutist: Frondi tõusuaeg on 38 ns ja langusaeg 22 ns. 3. ülesanne: jälgi kõlari sumbuvat võnkumist Pilt arvutist: Kõlari võnkesagedus on f = 64.90 Hz Kolm järjestikus amplituuudi sain: A1 = 1.02 V, A2 = 0.23 V, A3 = 0.17 V 4. ülesanne: jälgi ülekantava sümboli signaali arvuti RS232 väljundis Pilt arvutist: Sümboliks valisin ,,k", mille ASCII kood on 1101011, pinge see aeg on 21.56 V ja biti pikkus on 0,11 ms. Järeldused Paistab, et tulemused on reaalsed.
Ülesanne 3: Jälgi kõlari sumbuvat võnkumist Võnkesagedus f=56,82 Hz A1max=2,45 V A2max=1,08 V A3max=0,80 V Sumbuvustegur =ln( ) * 56,82= 46,54 u(t) = Umax * e-t cos() = 2,45 * e-46,54t cos(113,64t) Pilt signaalist: Ülesanne 4: Jälgi ülekantava sümboli signaali arvuti RS232 väljundis sümbol 'a' ASCII kood (binary) = 1100001 Pinge P-P = 22,19 V 1 biti pikkus = 0,00011 s Signaali pilt:
Sellised programmid küsivad käivitumisel kohe, millise serveriga ühendus luua. Ühenduse katkestamiseks on close nupp. Uue ühenduse loomiseks connect nupp. FTP UNIX keskkonnas FTP seansi käivitab korraldus: ftp arvuti_aadress, login: anonymous ja password: teie_oma_ aadress. Edasi saab kasutada järgmisi käske: • ls - kataloogi sisu näitamiseks (võib kasutada ka käsku dir); • status - näitab, milline ülekande viis on parajasti sisse lülitatud; • ascii - lülitab sisse ascii ülekandeviisi; • binary - lülitab sisse binaarse ülekandeviisi; • cd kataloogi_nimi - nimetatud kataloogi liikumiseks; • get failinimi [faili_uus_nimi] - faili oma arvutisse üle kandmiseks ; • put failinimi [faili_uus_nimi] - faili saatmiseks ftp serverile; • mget sümbol* - kõigi failide, mille nimetus algab antud sümboliga, üle kandmiseks;
3. Impulss-signaalide jälgimine = 96.0ns = 98,0 ns 4.Ühekordsete protsesside jälgimine ja mõõtmine Võnkesagedus: T= 46.80 ms Signaali võnkesagedus f = (1/T)= 21.37 Hz Kolm järjestikust maksimaalset amplituudi sumbuval signaalil: Umax1 = 1,03 V Umax2 = 0,73 V Umax3 = 0,41 V Sumbuvustegur : = = 1,41 x = 1,03 * 5. Signaalid RS232 liideses. COM1 väljundsignaal ostsillograafi sisendile. "l" signaali ASCII koodis 0011011 Sümbol väljastatakse noorem bit ees ja "1" on low-pinge. Amplituud =21,56 (V) = 0,10 ms
2. Impluss-signaali jälgimine ja mõõtmine Signaali tõusuaeg: 38 ns Signaali langusaeg: 20 ns 3. Ühekordsete protsesside jälgimine ja mõõtmine Signaali võnkesagedus:152 Hz Signaali periood: T===0,00658 s A1=1,83V A2=1,28V A3=1,09V Sumbuvuse logaritmilisest dekremendist lahtudes voime kirjutada: = ln=ln=0,3575 Np Sumbuvustegur on aga võrdne: ß===54,33 Signaali kirjeldav avaldis ajafunktsioonina: U(t)=Xmax*e-ßt=1,83*e-54,33*t 4. Signaali RS232 liideses Sumbol: k ASCII kood: 11010112 Pinge P-P: Up-p=21,72 V 1 biti pikkus: 0,1 ms Loogiline 1 on pigesignaal: -12 V Loogiline 0 on pigesignaal: +12 V
44÷0.61)158.73=136.3 Signaali kirjeldava avaldise valem on u(t)=1-tos(+) Omavõnkesagedus on 0==158.73 u(t) on hälve tasakaaluasendist, t on aeg, algfaas =0 o 2 - 2 = 158.73 - 136.3 =81.348 2 2 Sumbuva võnkumise sagedus = Signaali kirjeldav avaldis on u(t)=1-tos(+)=1.44e-136.3*tcos(81.35t) 4. Signaalid RS232 liideses Signaaliks oli sümbol f, mille ascii kood on 1100110. Pinge põhjast tippu on -=22.19 V. 1 biti pikkus on 0.105 ms.
punkti vahel. Seega üks punkt on telefonivõrgus (dial-up) ja teine võrgukaart. Sellist tüüpi modemid kasutavad tehnoloogiat, mille põhimõte on helitooni(audio) sageduse codeerimine kahendsüsteemi(binary). Ehk siis signaalina näeme aja ja kõrgepingenivoona esitletud bitijadana, milles esinevad kandsüsteemi numbrid ,,0" ja ,,1". b) Joonis m) Tegemist on negatiivse loogikaga, st. ,,0" korral on kõrgepingenivoo. Seega eeldan, et ASCII kood tuleks järgmine: 1010010-Tegemist on % märgiga
8. Sõna vahel asetatakse tühimärk. Mädanenud banaan. 9. Enne ja pärast mõttekriipsu () asetatakse tühimärk () Haritud, lahke ja tark - selline peaks iga õpetaja olema. 10. Sidekriipsu () eest ja päarast tühimärk ei asteta Aasta-aastalt, Lõuna-Euroopa, C-vitamiin. Kirjuta kuidas sisestada erineva klaviatuurist trükisümboleid Inglise Vene keeles Eesti keeles keeles ASCII kood inglise keele inglise keele klahvid klahvid . ? . , shift ? , : shift . ; shift , - / alt 0150 ? Shift 7 shift - ! () {} [] /
Signaali kirjeldava avaldise valem on = 1 - ( + ) x on hälve tasakaaluasendist, t on aeg, algfaas = 0 Omavõnkesagedus on 0 = = 166,67 Sumbuva võnkumise sagedus = 02 - 2 = 166,672 - 69,792 = 151,35 Signaali kirjeldav avaldis on = 3,42 -69,79 (151,35 ) Signaalid RS232 liideses Väljastasin arvuti COM1 porti siglaani hüperterminali programmist parameetriga 9600, 7, none, 2, none. Signaaliks oli sümbol ,,f", mille ascii kood on 1100110. Kood väljastati kujul 0011001. Pinge põhjast tippu on - = 22,34 . 1 biti pikkus on 0,10 .
Loppkuupaev date) create table Partii( Id integer not null default autoincrement primary key, Turniir integer not null, Algushetk datetime not null default current timestamp, Lopphetk datetime, Valge integer not null, Must integer not null, Valge_tulemus smallint check (valge_tulemus in (0,1,2)), Musta_tulemus smallint check (musta_tulemus in (0,1,2)), Kokkuvote varchar(5000)) INPUT INTO Klubi FROM 'C:UsersRaunoDocumentsAAAndmebaasidekindelkaustopeklubi.txt' FORMAT ASCII DELIMITED BY 'x09'; INPUT INTO isik FROM 'C:UsersRaunoDocumentsAAAndmebaasidekindelkaustopeisik.txt' FORMAT ASCII DELIMITED BY 'x09' (id, eesnimi, perenimi, klubi); input into partii from 'C:UsersRaunoDocumentsAAAndmebaasidekindelkaustopepartii.txt' format ascii delimited by 'x09' (Turniir ,algushetk ,lopphetk ,valge,must,valge_tulemus,musta_tulemus); input into turniir FROM 'C:UsersRaunoDocumentsAAAndmebaasidekindelkaustopeturniir.txt' format ascii delimited by 'x09';
1960 COBOL, LISP 1992 Windows 3.11, TCP/IP internetiotsad Eestis, wolfenstein 3d 1961 Space War, esimene arvutimäng, PDP1 1993 Mosaic 1.0 esimene avalikult saadaval brauser 1963 Douglas Engelbart leiutab hiire, ASCII 1994 Netscape 1964 Moore'i seadus, BASIC 1995 EPL.ee, win95 1965 PDP-8 1967 LOGO
redigeeritav tekstifail. Skaneerimise käigus saadakse trükisest või ka käsitsi kirjutatud tekstist digitaalne pilt, pildifail. Pildifaili teatavasti tekstitöötlusvahenditega töödelda ei saa. Kuidas muuta pildi kujul olev tekst töödeldavaks? Siin tulebki appi tekstituvastustarkvara. See tunneb ära tähed ja numbrid, mis moodustavad skaneeritud kujutise (pildifaili), ning teisendab iga tähemärgi kujutise nn ASCIIkoodiks (ASCII American Standard Code for Information Interchange, Ameerika Informatsioonivahetuse Standardkood). Teksti pilt teisendatakse seega tekstiks, mis salvestatakse tekstifailina, ning seda faili suudab tekstitöötlusprogramm lugeda. Tekstituvastustarkvara suudab tunda ära ka käsitsi kirjutatud tähed ja numbrid, kuid tuvastustäpsus on loomulikult väiksem kui trükitud teksti puhul. Parematel tekstituvastusprogrammidel on ka võime eri sümboleid ja tähemärke juurde õppida.
Domeeninimede süsteem Internetiteenus , mis tõlgib domeeninimed internetis või intranetis kasutatavateks IP- aadressideks Domeeninimede süsteem DNSi ülesehitus on puu laadne Kõige aluseks on juured elik "." serverid, kes teavad järgmise taseme domeenide servereid. Järgnevad ülema astme domeenid nagu näiteks .org, .net, .com ning riikide nagu .ee, .fi, .ru. Domeeninimede süsteem Samal tasemel nimed ei kordu Pisike ASCII kunst ilmestab seda juttu : Nõue Kasutada tohib sümboleid a-z Numbreid 0-9 Miinus märki Nime ei tohi alustada miinusega Domeeninimi Organisatsiooni või isiku tähtede ja numbrite kombinatsioon, mis vastab kindlale IP- aadressile Domeeninimi internetis peab olema kordumatu (unikaalne)* Nime erinevaid osi eraldavad punktid
Arvuti Rx GND Osts. Osts. tähendab siinkohal ostsillosgraafi sisend-väljund-plaati. Andmeülekande parameetrid: paketi kestus 10000 ms diskreetimisperiood 30 ms signaali kestus 2,969 s max pinge 1,00V 2. Signaalide RD ja TD ostsillosgrammid kohaliku klaviatuur-ekraan andmevahetuse korral Mulle määrati edastamiseks sümbol '3', mille edastamiseks - start bitt 0 ASCII koodiks on 1100110 + paarsuskontrollibitt 0 + kaks stopp-bitti 11. Kokku tuleb põhimõtteliselt signaaliks (negatiivne loogika '0' on kõrge pingenivoo): U '0' '1' t 0 11 00 110 011 Joonis 1 Ostsillosgrammist on välja filtreeritud sagedused, mis suuremad 20kHz-st. Ostsillosgramm ise on antud Lisas1. 3. Nullmodemi ühenduste skeem
kuvatakse kasutajale selle käsuga seotud abi. Käsk title Minu käsuviip võimaldab akna nime muutmist Minu käsuviip'aks. Kui soovid avada terminali akent mingis kindlas asukohas kiiremini kui asukohale viidates juba aknas olles, siis piisab vaid selles kaustas olles Shift nuppu all hoida ning paremat hiire nuppu vajutada ning valikusse tekib käsuviiba avamine asukohas. Viimaks kui soovid vaadata Star Wars sarja IV osa ASCII koodis, siis on käepärast käsk telnet towel.blinkenlights.nl. Kokkuvõtteks võib öelda, et sain ise essee kirjutamise käigus palju uut infot juurde. Sain teada, mida kujutab endast teenustepõhine arhitektuur ning miks peaks üks organisatsioon mainitud viisi kasutama tarkvara arendamisel. Samuti tutvusin käskudega, mida kasutada terminali aknas, millest ei olnud ma varem teadlik. Kindlasti tuleb edaspidi kasuks Windows 8 kiirklahvide funktsioon.
loogikaavaldiste väärtused on tõesed Kui tingimus on tõene, siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Matemaatikafunktsioonid Ajafunktsioonid Loogikafunktsio Tekstifunktsioonid Tagastab avaldise väärtusele vastava ASCII märgi. CHAR(arv) 1<=arvav<=255. CHAR(65) = A Tagastab tekstavaldise esimesele märgile vastava ASCII CODE(tekst) koodi. CODE("A") = 65 Seda teksti kasutatakse järgmistes näidetes Leiab positsiooni numbri, millest alatest tekst1 sisaldub FIND(tekst1;tekst2 [ ; m] ) tekst2-s. Otsimist alustatakse positsioonist m
tegevuselemendid on kombineeritud "asjade" ja spetsiaalsete relvadega, mida karakter korjab oma teel; Tactical RPG, kus ülistatakse taktikad enne strateegiat. Mäng tiirleb ümber "kuninga", kes peab oma sõdurid juhatama lahingusse. Seda kutsutakse ka varaseks RTS-iks. Jaapanis kutsutakse neid simulatsiooni RPG-deks. Siis leidub ka tekstipõhiseid RPG-sid ehk MUD(Multi-User Dungeons), kus mängur saab peas mõelda maailma peale. Seal kujutatakse kaarte ja menüüd kasutades ASCII-d. MUD-id on huvitavad just sellepärast, et mängur ise peas saab luua karakteri ning süzee. MUD-id olid esimesed RPG-d, mis ilmusid juba 70ndate keskel ning olid alguseks MMORPG-le. Kõige enam paelub mind RPG-de juures see, et sa ei pea olema sina ise, sa saad olla väljamõeldud tegelane väljamõeldud maailmas. Saab unustada kõik oma probleemid ja keskenduda oma karakteri probleemidele, mis võivad olla samasuured kui sinu omad aga need
loogikaavaldiste väärtused on tõesed Kui tingimus on tõene, siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Matemaatikafunktsioonid Ajafunktsioonid Loogikafunktsio Tekstifunktsioonid Tagastab avaldise väärtusele vastava ASCII märgi. CHAR(arv) 1<=arvav<=255. CHAR(65) = A Tagastab tekstavaldise esimesele märgile vastava CODE(tekst) ASCII koodi. CODE("A") = 65 Seda teksti kasutatakse järgmistes näidetes Leiab positsiooni numbri, millest alatest tekst1 sisaldub FIND(tekst1;tekst2 [ ; m] ) tekst2-s. Otsimist alustatakse positsioonist m
tõenäosus on ja sümboli periood on τ1. Koodsõna pikkus on n = N sümbolit. Jaotada need sümbolid nii, et kood oleks võimeline parandama kõiki vigu kuni kordsusega d. Leida sellise koodi liiasus ja keskmine sümboli informatiivsus. Arvutada sümboli ekvivalentne vigasuse tõenäosus e , kui on teada, et algne sümboli vigasuse tõenäosus on . Ülesanne 3. Teisenda oma ees- ja perekonnanimi ASCII tabeliga binaarse infokoodi kujule (ilma tühikuta). Leida B koodi info- ja lubatudkoodsõna pikkused. Leida koodi kiirus (code rate). Kodeerida infokoodi vajalik arv esimesi sümboleid B koodiga. Viia lubatud koodsõnasse sisse R kordne viga. Viia saadud lubatud koodsõnasse sisse viga sümbolitesse F ja parandada vead. Esitada kõik dekodeerimistehted. Ülesanne 4. Valida ülesandest nr. 3. infokoodi binaarsest järjestust vajalik arv esimesi sümboleid ja kodeerida
Unix: 1969, AT&T UNIX op systeem Esimene mikroprotsessor: 1971, 4004 microprocessor, esimene protsessor xTee: riigi andmevahetus süsteem, keskus, riigi info süsteem 4. Nädal. Eksamiks:sql, arpanet, atari, cp/m, winchester, altair, alto, unix ja C, microsofti algus, apple algus, 1977 koduarvutid, visicalc, apple II, symbolics, ibm pc, sun, oracle, macintosh, apple ja microsofti tooteliinid. Tekstitöötlus: lihttekst, WYSIWYG, kooditabel, ascii, unicode, utf-8, mis on latex, markdown. Sql: 1970, andmebaasi proge keel Arpanet: 1970, interneti eelkäija Atari: 1972, mängukonsool cp/m: 1973, op systeem ( control program monitor) Winchester: 1973, 70MB kõvaketas Altaïr: 1974, esimene personaalne arvuti, ise saab asju juurde lisada Alto: 1974, esimene PC sarnane arvuti hiire ja klaviatuuriga Unix ja C: 1971, unix on operatsioonisüsteem, 1972 - C keel, Dennis Richie
juhtimispaneeli sõnumiaknas: READY MAGICOLOR 7300 Printerite töötamine Võrdlemisi oluliseks kvaliteedinäitajaks on ka veel printeri töö kiirus. Seda mõõdetakse ühikutega tähemärki sekundis või lehekülge minutis. Tuleb arvesse võtta, et printeri passis antud kiirust on mõõdetud tavaliselt madala kvaliteedilist trükki tehes ja üksnes lihtsaid ASCII sümboleid kasutades. Erinevatele hinnangutele tuginedes võib väita, et korralik väljatrükikiirus on umbes 1520 lehekülge minutis. Aga trükkimise kiirus sõltub väga palju sellest, millised on tähemärgid (lihtsad või keerulised) ning kas ja kuipalju on lehel pilte. Kasutatud materjal http://kodu.neti.ee/~rakkekk/AvoLeht/VMaarja/1kursus/lisaseadmed/Printerid/ind http://www.konicaminolta.ee/actions/7300.pdf http://www.cs.tlu
1)internet - arvutite vaheline ühendus(ülemaailmne arvutivõrk) .
2) server - arvuti , mis asub selle internetivõrgu sõlmes .
3) www - world wide web - interneti teenus , mis võimaldab navigeerida veebilehelt
veebilehele .
4) hüpertekst - tekst , mis sisaldab linke .
5) html - hyper tekst mark up language .( Tim Burns Lee )
Näide :
1...6
6.ASCII tabel - tabel , 256 baidi jaoks .
7.Bait - kõige väiksem infoühik
bait - KB - MB - GB - TB
bitt - 0 , 1
8.RGB - red , green , blue .
9.HTML dokument - html keeles kirjutatud dokument .(html käsud 10 tükki )
10. veebileht - serveri kettal olev html dokument .
11. kodulehekülg = veebileht .
12. veebiprogram - serveri kettal asuv programmi fail .
13. PHP - programeerimiskeel , millega luuakse veebi programme .
14. URL - veebi dokumendi aadress .
15
loogikaavaldiste väärtused on tõesed Kui tingimus on tõene, siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Matemaatikafunktsioonid Ajafunktsioonid Loogikafunktsio Tekstifunktsioonid Tagastab avaldise väärtusele vastava ASCII märgi. CHAR(arv) 1<=arvav<=255. CHAR(65) = A Tagastab tekstavaldise esimesele märgile vastava CODE(tekst) ASCII koodi. CODE("A") = 65 Seda teksti kasutatakse järgmistes näidetes Leiab positsiooni numbri, millest alatest tekst1 sisaldub FIND(tekst1;tekst2 [ ; m] ) tekst2-s. Otsimist alustatakse positsioonist m
loogikaavaldiste väärtused on tõesed Kui tingimus on tõene, siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Matemaatikafunktsioonid Ajafunktsioonid Loogikafunktsio Tekstifunktsioonid Tagastab avaldise väärtusele vastava ASCII märgi. CHAR(arv) 1<=arvav<=255. CHAR(65) = A Tagastab tekstavaldise esimesele märgile vastava CODE(tekst) ASCII koodi. CODE("A") = 65 Seda teksti kasutatakse järgmistes näidetes Leiab positsiooni numbri, millest alatest tekst1 sisaldub FIND(tekst1;tekst2 [ ; m] ) tekst2-s. Otsimist alustatakse positsioonist m
temale sündis BOMBE. ENIAC 1945 USA, Pennsylvania. Gabariit: 3 korruseline maja. Kasutati vesinikpommide testimisel Käitati 17 468 elektronlambi abil 4% ajast oli töökorras, 96% ajast vahetati elektronlampe. 19511960 1951 UNIVAC (Universal Automatic Computer). Esimene seeriatootmises olev arvuti. 1951 IBM 701 1951 EDVAC (Electronic Discreet Variable Computer). 1958 jaapanlaste arvuti NEAC 1101 19611970 1963 a. ASCII kood. (American Standard Code for Information Interchange). 1966 Intel (INTegrated Electronics) 1966 AMD 19711975 1971 a. Intel 4004 CPU, 60 000 arvutust/sek. 1971 disainiti esimene PC Kenbak1 1972 ilmus turule HP35. Esimene taskuarvuti 1975 esimene arvuti ühe põhiplaadiga. 19761980 1976 a. Cray esimene multimeedia CPU arvuti 1977 Apple 2. Esimene prinditud emaplaadi ühendus 1977 TRS80 esimene Desktop tüüpi arvuti 1981 MSDOS op
loogikaavaldiste väärtused on tõesed Kui tingimus on tõene, siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Matemaatikafunktsioonid Ajafunktsioonid Loogikafunktsio Tekstifunktsioonid Tagastab avaldise väärtusele vastava ASCII märgi. CHAR(arv) 1<=arvav<=255. CHAR(65) = A Tagastab tekstavaldise esimesele märgile vastava CODE(tekst) ASCII koodi. CODE("A") = 65 Seda teksti kasutatakse järgmistes näidetes Leiab positsiooni numbri, millest alatest tekst1 sisaldub FIND(tekst1;tekst2 [ ; m] ) tekst2-s. Otsimist alustatakse positsioonist m
loogikaavaldiste väärtused on tõesed Kui tingimus on tõene, siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Matemaatikafunktsioonid Ajafunktsioonid Loogikafunktsio Tekstifunktsioonid Tagastab avaldise väärtusele vastava ASCII märgi. CHAR(arv) 1<=arvav<=255. CHAR(65) = A Tagastab tekstavaldise esimesele märgile vastava CODE(tekst) ASCII koodi. CODE("A") = 65 Seda teksti kasutatakse järgmistes näidetes Leiab positsiooni numbri, millest alatest tekst1 sisaldub FIND(tekst1;tekst2 [ ; m] ) tekst2-s. Otsimist alustatakse positsioonist m
loogikaavaldiste väärtused on tõesed Kui tingimus on tõene, siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Matemaatikafunktsioonid Ajafunktsioonid Loogikafunktsio Tekstifunktsioonid Tagastab avaldise väärtusele vastava ASCII märgi. CHAR(arv) 1<=arvav<=255. CHAR(65) = A Tagastab tekstavaldise esimesele märgile vastava CODE(tekst) ASCII koodi. CODE("A") = 65 Seda teksti kasutatakse järgmistes näidetes Leiab positsiooni numbri, millest alatest tekst1 sisaldub FIND(tekst1;tekst2 [ ; m] ) tekst2-s. Otsimist alustatakse positsioonist m
loogikaavaldiste väärtused on tõesed Kui tingimus on tõene, siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Matemaatikafunktsioonid Ajafunktsioonid Loogikafunktsio Tekstifunktsioonid Tagastab avaldise väärtusele vastava ASCII märgi. CHAR(arv) 1<=arvav<=255. CHAR(65) = A Tagastab tekstavaldise esimesele märgile vastava CODE(tekst) ASCII koodi. CODE("A") = 65 Seda teksti kasutatakse järgmistes näidetes Leiab positsiooni numbri, millest alatest tekst1 sisaldub FIND(tekst1;tekst2 [ ; m] ) tekst2-s. Otsimist alustatakse positsioonist m
loogikaavaldiste väärtused on tõesed Kui tingimus on tõene, siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Matemaatikafunktsioonid Ajafunktsioonid Loogikafunktsioon Tekstifunktsioonid Tagastab avaldise väärtusele vastava ASCII märgi. CHAR(arv) 1<=arvav<=255. CHAR(65) = A Tagastab tekstavaldise esimesele märgile vastava ASCII CODE(tekst) koodi. CODE("A") = 65 Seda teksti kasutatakse järgmistes näidetes Leiab positsiooni numbri, millest alatest tekst1 sisaldub FIND(tekst1;tekst2 [ ; m] ) tekst2-s. Otsimist alustatakse positsioonist m
tehnilised võimalused jne. Levinumad lineaarsete vöötkoodide tüübid on Code 39, Code 128, EAN-13, Interleaved 2/5. Code 39 Code 39 võimaldab esitada kõiki nubreid ja tähti. Koodi nimetus tuleb selle ehitusest üks kodeeritud märk koosneb üheksast triibust, millest kolm on alati laiad. Lisaks tähtedele ja numbritele võimaldab esitada järgmisi märke: -, ., tühik, $, /, +, %. Koodi algus- ja lõpumärk on *. Kogu ASCII märgistiku esitamiseks kombineeritakse märke $, +, % ja / koos 26 tähemärgiga. Kooditüübi põhilised omadused: pikkus vaba, piirid koodi pikkusele seavad lugemisseadmed; kood on isekontrolliv, ehk koodis on sisemised kontrollmärgid; suurim tihedus Code 39-le on 3,7 märki/cm, praktikas kasutatakse tavaliselt 1-3 märki/cm; Vöötkood
töötlemiseks ja kuvamiseks. USB -universal serial bus universaalne järjestiksiin, universaal-jadasiin Suhteliselt uus välissiini standard, mis toetab andmeedastuskiirusi kuni 12 Mbit/s. Ühte USB porti võib kasutada kuni 127 välisseadme (hiired, modemid, klaviatuurid) külgeühendamiseks. LPT line printing terminal reaprinteriterminal, LPT-port Algselt nimetati nõnda IBM'i arvutite paralleelporti, mis oli mõeldud ASCII reaprinterite juhtimiseks. Tänapäeval kasutatakse seda ka mitmesuguste muude seadmete tarvis. PATA Parallel ATA rööp-ATA, paralleel-ATA Esialgne ATA (IDE) tehnoloogia, kus kontrolleri ja kettaajami vahel kasutati rööpliidest (paralleelliidest). Pärast seda, kui muutusid populaarseks jadaliidesega ATA ajamid, võeti kasutusele termin PATA, et selgelt eristada rööpajameid jada-ajamitest SATA serial ATA jada-ATA, järjestik-ATA IDE-liidese edasiarendus, kus
loogikaavaldiste väärtused on tõesed Kui tingimus on tõene, siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Matemaatikafunktsioonid Ajafunktsioonid Loogikafunktsio Tekstifunktsioonid Tagastab avaldise väärtusele vastava ASCII märgi. CHAR(arv) 1<=arvav<=255. CHAR(65) = A Tagastab tekstavaldise esimesele märgile vastava CODE(tekst) ASCII koodi. CODE("A") = 65 Seda teksti kasutatakse järgmistes näidetes Leiab positsiooni numbri, millest alatest tekst1 sisaldub FIND(tekst1;tekst2 [ ; m] ) tekst2-s. Otsimist alustatakse positsioonist m
neid nii e-lugeri sarnaste seadmetena, kui õhku projitseeritud lehekülgedena. Esimene raamat, mis vaid digitaalsel kujul avaldati, oli Stephen King'i "Riding the Bullet". Elektrooniliste väljaannete sünniks loetakse aga 1971.aastal Michael S. Harti poolt algatatud Gutenbergi Projekti. Selle eesmärgiks oli teha avalikult kättesaadavaks raamatud ja muud väärt tekstid elektroonilisel kujul. 1971. aasta juulis avaldati esimene e-raamat lihtsas ASCII tekstiformaadis. Esimesed e-raamatud trükkis Hart vabatahtlike abiga lihtsalt arvutisse ümber. Seetõttu nimetati neid siis e-tekstideks, kuna oma olemuselt polnud nad midagi muud kui tavalised tekstifailid. Esimene teos, mille Hart e- raamatuna avaldas, oli Iseseisvusdeklaratsioon. 1989. aasta augustis avaldas Gutenbergi Projekt 10. e-raamatu "King James Bible". 1991. aastal trükkis Michael Hart sisse kaks raamatut "Alice Imedemaal" ja "Peeter Paan"
jottabait. Kõik on eelnevast 210 korda suuremad. St 1 MB = 1024 kB. Sest see on lähim kahe aste tuhandele. Võib teatud kontekstis olla ka 1000 korda suurem, st 1 MB = 1000 kB Arvuti RAM üldiselt 4,8,16,32 GB, mobiil 4 GB. Ülejäänud SSD tüüpi mälu. Tähtede ja sümbolite kodeerimine – Peavad olema tõlgitud kahendsüsteemi arvudeks. Olemas erinevad koodisüsteemid: • ASCII (American Standard Code for Information Interchange) – Iga sümboli kodeerimiseks on 1 bait, tabelis on 28=256 erinevat sümbolit. – Algses versioonis (1963) oli 7 bitti, st 127 sümbolit – Laiendatud tabeli osa võib olla erinev. • EBCDIC (Extended Binary Coded Decimal Interchange Code)- IBM võttis kasutusele. • UNICODE, UTF-8, UTF-16 (laiendatud ASCII, tutvustati 1993, alates 2008 kõige levinum kodeering veebis)
ressursse. Elektronpost Elektronpost - kirjalike sõnumite saatmine üle võrgu ühest arvutist või tööjaamast teise. Maailma esimene e-posti sõnum saadeti 1971.a. ühelt PDP-10 arvutilt teisele samasugusele arvutile üle ARPANET'i E-posti protokollid kuuluvad TCP/IP protokollistiku koossseisu ning kõige populaarsem protokoll sõnumite saatmiseks on SMTP ja sõnumite lugemiseks POP3. Enamasti saadetakse sõnumid ASCII vormingus (adressaat näeb ekraanil lihtteksti), kuid võib kasutada ka HTML vormingut (sel juhul näeb adressaat sõnumit veebilehena). Sõnumitele võib lisadena kaasa panna teksti-, pildi-, heli- või videofaile. E-posti saatmiseks ja lugemiseks on kaks võimalust - kasutada oma arvutisse installeeritud e-posti klientprogrammi või minna onlain-teenusepakkuja kodulehele ja kasutada veebimeili (kui olete näit. võõras büroos või internetikohvikus).
IV. Kasutatud kirjandus AJALUGU Sõna monitor tuleneb ingliskeelsest sõnast monitor, mis tähendab kasvatajat, vaatlejat ja hilisemal ajal ka arvuti kuvaseadet ehk kuvarit. Sõna kuvar aga seevastu on pärit hoopis soome keelest ja tähendas kunagi seadet, milles oli ühes tükis nii monitor, kui ka klaviatuur (st 70ndate arvutit). Läbi ajaloo on kasutatud erinevate omadustega kuvareid. Pole ju veel kadunud needki kuvarid, mis suudavad esile tuua vaid ASCII sümboleid ja seetõttu graafilist kasutust suurt ei leia (kui nn "kastigraafika" välja arvata). Enim kasutatakse selliseid aparaate just UNIXi terminalidena, sest seal polegi muid omadusi vaja. Tänapäevastesse arvutikomplektidesse kuuluvad aga juba graafilised monitorid, millede värvilahutus on viimase 10 aasta jooksul märgatavalt paranenud. Sellest aga lähemalt hiljem. Kasutatud on ka erinevate mõõtudega kuvareid, alustades 11-13 tollistest 90ndate
1. IEC (c13 line socket e. Arvuti toitekaabel) : ühendatakse c14 pessa (toiteplokk) 2. PS/2 : on pesa kuhu ühendatakse klaviatuur ja hiir 3. LPT (parallel) : Sellesse porti ühendatakse printerid, mis kasutavad IBM'i 8bit ASCII kirjatähti(algselt loodi IBM poolt). 4. AGP : Kiirendatud graafikaport Firma Intel poolt välja töötatud kiire port, mis on ette nähtud ainult kuvaadapteri (videokaardi) tarbeks. See tagab otseühenduse videokaardi ja mälu vahel ning emaplaadil on ainult üks AGP pesa. AGP tuli aeglasema PCIpõhise adapteri asemele ning ühtlasi vabastas ühe PCI pesa, mida saab nüüd kasutada mõne muu välisseadme ühendamiseks. Pruuni värvi
brauser callib funktsiooni myfunkction mitu korda (neli?) pärast requesti r tegemist seejuures on meil vaja iga myfunction väljakutse juures kontrollida r staatust: kas r on lõpetanud ja kas tulemus oli ok või vigane: myfunction peaks tegutsema alles siis, kui r on lõpetatud staatuses. 3.CGI ja Python:10+20=30p. A)Mis on urlencoding, kus seda kusutatakse ja kuidas sellega kodeeritakse näiteks tühikuid ja t2pit2hti? Too võimalikult täpne näide. Konkreetseid ascii-koode ei pea mäletama. Urlencoding on ette nähtud urlis keelatud sümbolite esitamiseks urlis kodeerituna. Näide: Tahaks esitada urli http://xxx.com/a?x=jaan karu&y=ö esitame kui http://xxx.com/a?x=jaan%20karu&y=%f3 B) Täienda seda pythoni cgid niimoodi, et ta kuvaks veebilehe, kus on toodud kahe numbrilise sisendi x ja y väärtused ja nende summa kujul x+y=z, kus x ja y on sisendid ja z on summa. Näiteks nii: 2+3=5. Antud: #!/usr/bin/python import cgi form=cgi.FieldStorage()
annaabi.ee 
