1. Antud kooslus tekib taimedest, loomadest, lindudest, putukatest ja kahepaiksetest. Taimedeks on puud, samblad, seened jne. Puu liigid : tamm, kask, saar, haab ja sanglepp, esineda võib ka okaspuid. Põõsastest on tavaliseim sarapuu. Samblarinne on liigivaesem kui rohurinne. 1. Rohurindel esinevad paljud kaitseall olevad taimed : lubikas, tedremaran, kortsleht, keskmine värihein, käbihei, värvmaran, hirsstarn, punane aruhein, angerpist Puisniidul puudub iseloomulik loomastik. Tavalistest loomadest on seal : põder, metskits, halljänes, rebane, pisiimetajatest on leethiir ja juttselghiir. Puisniidul puudub iseloomulik loomastik. Tavalistest loomadest on seal : põder, metskits, halljänes, rebane, pisiimetajatest on leethiir ja juttselghiir. Puisniidus elab tüüpiline pargi linnustik: metsvint, salu-lehelind, aed-põõsalind, käosulane, rästad,tihased 2.Puisniidud tekkisid karjatamise käigus.Tingimused peavad soodustama rohttaimede ja puude...
Puisniit Mis see on? Hõreda puurindega taimekooslus Regulaarselt niidetav Parkidest palju vanemad On levinud läänemeremaades Abiootilised tegurid valgus Valgus seda on palju. Kuid puude all on ka varju. Valguslembelised: harilik jalakas ja haab Varjulembelised: sinilill ja jänesekapsas Abiootilised tegurid temperatuur Taimede näited: kaunis kuldking ja sõnajalad. Biootilised tegurid sümbioos Sümbioos vastastikku kasulik kooselu Näide: sipelgas ja lehetäi Biootilised tegurid parasitism Näide: Kägu muneb teise linnu pessa. Biootilised tegurid kisklus Kisklus. rebane sööb väiksemaid närilisi või kahepaiksed Biootilised tegurid konkurents Metsvindid omavahel Põdrad omavahel Tootjad e produtsendid Nt: tamm, saar, kõrrelised ja muud niidu...
Puisniit Puisniidud on regulaarselt niidetava rohustuga hõredad looduslikud puistud. Väljanägemiselt ja ökoloogilistelt tingimustelt sarnanevad puisniidud parkidele, ent puisniidud on tunduvalt vanemad ja tekkinud algselt looduslikest kooslustest. Mitmesuguse liigilise koosseisuga puude ja põõsaste grupid võivad paikneda hõredamalt või tihedamalt, kuid iseloomulik on niidukamara esinemine. Niite tuleb niita igal aastal. Puisniite on võimalik liigitada mitmesugusteks alltüüpideks: võib eristada kuivi ja märgi (soo)puisniite, liigivaeseid ja liigirikkaid jne. Puisniidud on metsavööndi üheks vanimaks inimese ja looduse vaheliste vastasmõjude tulemusel tekkinud ökosüsteemiks. Puisniitude liigirikkuse põhjuseks on pikaajaline ja regulaarne niitmine. Mullad on happelised. http://www.pky.ee/puisniidud/puisniidud.htm Saaremaa puisniitude muld on lubjarikas. Lääne Eestis aga happelised. Mullad on viljakad ja niisked....
Nedrema puisniit Üldiselt Puisniit on regulaarselt niidetava rohukamaraga hõre looduslik puistu. Eestis on puisniidud rohkem levinud Lääne-Eestis ja saartel. Inimesed kasutavad peamiselt heina tegemiseks ja loomade karjatamiseks. Tuntumad niidud on Laelatu puisniit, Nedrema puisniit, Tagamõisa puisniit. Puisniidu oluliseks omaduseks on suur liigirikkus. Puisniidu kooslused Taimed- valge tolmpea , kaunis kuldking , erinevad sõrmkäpaliigid , laialehine neiuvaip , harilik käoraamat , tõmmu käpp, mets-õunapuu , tedremaran, kortsleht, keskmine värihein, käbihein, värvmaran, hirsstarn, punane aruhein, angerpist, härghein Loomad- kasetriibik, leethiir, juttselg hiir, kärp, nirk, metskits, kährik, halljänes, rebane, põder, arusisalik, rästik, nastik, vaskuss, kärnkonn
Arvatakse, et puisniitude laialdasem levik algas pärast vikati kasutusele võttu 8000-9000 aastat tagasi, kui esimeste inimasulate ümber hakati puid raiuma,heina varuma ja karjatama. Heinategu puisniidul nõuab rohkesti käsitööd. Masinaajastul kaotasid puisniidud oma tähtsuseheinamaana ja hakkasid võsastuma.Tänapäeval säilitatakse niitmise teel haruldasemaid puisniite. Puisniidud on niitude seas kõige kaunimad ja on taimehuvilistele tõeline paradiis. Puisniidu taimekooslus on metsa ja rohumaa koosluse vahepealne. Ühest küljest oleks nagu niit, aga sarnaneb metsega, sest seal leidub puid-põõsaid.Teiselt aga nagu mets, kuid sarnaneb niiduga,sest metsa kohta paiknevad puud liiga hõredalt. Puisniitude jaoks iseloomulikku loomastikku välja kujunenud ei ole ja seega sõltub puisniidul kohatavate loomaliikide kulk peamiselt seda ümbritsevate alade loomastikust. Tavalisemad on põder,metskits, halljänes,rebane
Seitsmel LääneEesti puisniidul on kirjeldatud üle 60 liigi ruutmeetril. Puisniidul kui pärandkooslusel on väga oluline tähendus Eesti rahvuskultuuris. Haruldane/kaitset vajav või kaitse all olev kooslus ? Viimase 70 aastaga on puisniitude kogupindala vähenenud peaaegu 1000 korda. Peamised tegurid, mis põhjustavad puisniitude kadumist: maaelanikkonna kahanemine ja linnastumine põllumajanduse muutumine 2010. aastal taotleti Eestis toetusi vaid 703 ha puisniidu hooldamiseks. Puisniitude kaitsega tegeleb Eestis teiste seas Pärandkoosluste Kaitse Ühing Eesti kaitsealused puisniidud: Laelatu puisniit, Nedrema puisniit, Tagamõisa puisniit, Vahenurme puisniit, Koiva puisniit, Allika puisniit jt. Osmussaare puisniit Kasutatud kirjandus http://www.keskkonnaamet.ee/public/PLK/Lisa_3_Puisniitude_puiskarjamaade_ http://www.pky.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=52&Itemid=6 http://et.wikipedia.org/wiki/Puisniit
professor Teodor Lippmaalt. Kitsamalt käsitletakse Soomaana Navesti ja Halliste alamjooksu vahelist Ida- ja Soomaa pargi logo Lääne-Eestis asuvat soode ala. Rahvuspark Rahvuspark on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärand: ökosüsteemide bioloogilise mitmekesisuse rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks kaitsmiseks uurimiseks ja tutvustamiseks Moodustamine: Eelkäijateks olid Halliste puisniidu botaaniline kaitseala (Kuresoo, Valgeraba, Kikepera ja Öördi ). Soomaa kaitseala loomise idee algataja oli Eesti Looduse Fondi (ELF). Halliste puisniit Rahvuspargi põhieesmärgid: Soomaa Rahvuspargi põhieesmärgiks on säilitada kogu siinset loodusmaastikku ja klassikalist kultuurmaastikku. Kultuuripärand Soomaa koha- ja paiganimed on oluline osa pärandist, mis on hääbumas koos traditsioonilise maastikukasutuse muutusega. Johann Köleri majamuuseum:
Toomale on Tallinnast 143 km (Piibe maanteed mööda 136 km), Tartust 72 km, Rakverest 61 km, Jõgevalt 21 km. Matkarajad: Endla järve matkarada (8 km), Võlingi allika matkarada (2,4 km), Männikjärve matkarada (2,2 km) Õpperajad: Männikjärve raba õpperada (7,3 km), Sopa allika õpperada (900 m) Matkarajad on tähistatud ning annavad külastajale võimaluse tutvuda erinevate metsakooslustega, puisniidu ja soodega, vaadelda linde ja õppida tundma taimi. Rajad osaliselt kattuvad, igaüks saab valida võimetekohase teekonna. Looduskaitsealale oodatakse inimesi, kellel on aega vaikuse jaoks. Lõkkekohad: Kirikumäe lõkkekoht, Sinijärve lõkkekoht, Vana paadisadama lõkkekoht, Oostriku jõe lõkkekoht, Purskava allika lõkkekoht, Tammemäe künka lõkkekoht, Tooma lõkkekoht, Linajärve lõkkekoht
.............15 Kasutatud kirjandus.................................................................................................................15 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks",
Ulatuslik karjakasvatus levis Eestisse umbes 4000 aastat tagasi ning samal ajal võis suurenes märgatavalt ka puisniitude pindala. 20. sajandi keskpaigani ohustas niite peamiselt nende 4 ülesharimine ning seetõttu kaitsti niite kahjustamise eest. Hilisemal ajal ohustab niite peamiselt kasutamisest väljalangemine koos kinnikasvamisega. Milliseid põhireegleid tuleb jälgida metsastunud puisniidu taastamisel? Taastada tasub puisniitu, millel on veel märgatav endine struktuur ning säilinud niidule omast rohukamarat. Tugevasti võsastunud puisniidul on mõistlik raiuda pigem mitmel aastal ja vähem kui ühe korraga ja palju. Taastamisel on oluline nii vanade puude säilitamine kui järelkasvu eest hoolitsemine. Ka põõsaid peaks puisniidule jääma. Puisniidu taastamisel tuleks lähtuda kohalikest traditsioonidest (liigiline koosseis, struktuur). Peale puisniidu
nägemine, loodusõpe (jne). Lõpetuseks tuleks küsida palju ollakse valmis selle kõige eest maksma/toetama rahaliselt. c) Kirjeldage ühte alternatiivset meetodit, millega oleks võimalik hinnata puisniitude rahalist väärtust. Tehke ettepanek, kuidas hindamist läbi viia. Vastus: Puisniitude rahalist väärtust võiks hinnata näiteks asendamiskulude meetodil. Selle järgi tuleks hinnata, kui palju maksaks tehislikult puisniidu ja selle poolt pakutavate väärtuste ning hüviste loomine. Näiteks tehislik hapniku tootmine, mida toodaks muidu puisniit.
.lk-3 2.Aimla looduskeskus............................................lk-4 2. Parika järv ja Parika raba...................................................................lk-5 Soomaa rahvuspark Seotud objektid Meiekose lõkkekoht, Karuskose metsavahi lõkkekoht, Mulgi heinamaa, Kuuraniidu lõkkekoht, Oksa lõkkekoht, Hüpassaare Lõkkekoht lõkkekoht, Ruunaraipe lõkkekoht, Läti lõkkekoht, Öördi järve lõkkekoht Matkarada Tõramaa puisniidu matkarada (1,5 km) Muu Oksa ait Teabepunkt RMK teabepunkt Soomaa rahvuspargi keskus Koprarada (1,5 km), Meiekose õpperada (2,8 km), Ingatsi õpperada (4,2 km), Riisa õpperada (5 km), Lemmjõe õpperada (4,6 km), Õpperada Kuuraniidu õpperada (1 km), Hüpassaare õpperada (5 km), Öördi järve õpperada (1,4 km) Soomaa rahvuspark on loodud suurte rabade, lamminiitude, metsade ja kultuuripärandi kaitseks Vahe-Eesti edelaosas
1.4. Looduskaitse Soomaa rahvuspargis Esimest korda rakendati looduskaitse meetmeid praeguse Soomaa rahvuspargi territooriumil 1959. aastal, mil ENSV Ministrite Nõukogu määruse nr. 119 (lisa 1) alusel loodi riiklik botaaniline keeluala "Halliste puisniit" (lisa 2) ja määrati kindlaks selle piirid. Ühtlasi kinnitati ka keeluala kaitse korraldamise eeskiri, mille kohaselt oli nimetatud keeluala ülesandeks Halliste jõe luhal kasvava omapärase tamme-pärna-saare puisniidu säilitamine ja sealsete taimekoosluste edasise arengu jälgimise võimaldamine. Keelatud oli puude raiumine (välja arvatud sanitaarraied), karjatamine, taimede kogumine, ala ülesharimine või selle üldilme muutmine ning jahipidamine kogu aasta vältel (välja arvatud röövloomade ja lindude hävitamine organiseeritud korras kooskõlas jahipidamise eeskirjadega) (Kumari, 1960). 1993. a. 8. detsembril moodustati Eesti Vabariigi valitsuse määrusega nr. 387 Kikepera,
Lisaks kasvavad puisniitudel ka suur käopõll tagasihoidlikult roheline käpaline, raudtarn, sinihelmik, harilik võipätakas, ümaralehine uibuleht, hall käpp, kahelehine käokeel ehk ööviiul, harilik käoraamat, vööthuul-sõrmkäpp, haisev jooksjarohi, hammasjuur ja pruunikas pesajuur fotosünteesivõimeta käpaline. Kasutatud allikate loetelu: Riikliku Looduskaitsekeskuse infovoldikud: Laelatu puisniit, Kiideva-Puise matkarada R. Kuresoo, Puisniidud, Natura 2000 infovoldik Viita puisniidu infotahvel http://www.pky.ee/puisniidud/iseloomustus.htm
Hispaania ja Lõuna-Euroopa puiskarjamaad erinevad aga oluliselt Põhja-Euroopa omadest. Eestis on säilinud umbes 4000 hektarit puiskarjamaid, kuid nende jaotumist ja ökoloogiat on siin vähe uuritud. Suure tõenäosusega on enamus Eesti puiskarjamaid üsna kehvas seisundis. (Pärtel, M. jt. 1999.) Kuivad ja mõõdukalt niisked aruniidud Aruniidud on loodusliku niidutaimkattega lagedad niidud ja heinamaad. Need on enamasti kujunenud lagedaks raiutud metsa, põõsastiku, puisniidu või mahajäetud põllu asemele. Kuivad aruniidud on tekkinud peamiselt põldudele ja neid on tugevasti mõjutanud maaparandus. Lääne- ja Põhja-Eesti lubjarikkad aruniidud võivad olla üsna liigirikkad. Mõõdukalt niisked aruniidud on sageli tekkinud laanemetsadest ja nende muld ei ole enamasti lubjarikas. Kuna enamus aruniitudest on viimase 50 aasta jooksul kas küntud, väetatud või muul moel kultuuristatud, siis ei ole nende rohumaade kaitseväärtust peetud kuigi kõrgeks. Säärane
looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks ja seal kehtivad ranged ma jandustegevus- ja liikumiskeelud. Piiranguvöönd on ka itseala maa- või veeala, kus ma jandustegevus on lubatud, arvestades seadusega sätestatud kitsendusi. 11 Niitude kaitsekorraldus Eestis ENSV Ülemnõukogu võttis 7. juunil 1957 vastu seaduse Eesti NSV looduse kaitsest. Seda loetakse ka puisniitude ulatuslikuma kaitse alguseks. Kahjuks osutus kaitse enamasti vaid nimeliseks, sest ei arvestatud piisava lt puisniidu kui pool- loodusliku koosluse iseärasusi. Niitmist ei seadustatud kohustuslikuks ning keelati ka puude raiumine. Seetõttu võsastusid suuremal või vä iksemal määral kõik Eestis kaitstavad puisniidud. 12 Eestis ulatub niitude aktiivse kaitse ajalugu mitme aastakümne taha, olgu siis Eerik Kumari sõnastatud vajadus jätkata loodaval Matsalu looduska itsealal niitmist ja karjatamist või Kaljo Porgi pingutused taastada ja hooldada Laelatu puisniitu
Soomaa nimi pärineb professor Teodor Lippmaalt. Teodor Lippmaa koostatud Eesti geobotaanilises liigestuses on Vahe-Eesti piirkond jagatud kaheks osaks ? lõunapoolseks Soomaaks ja põhjapoolseks Kõrvemaaks. Kitsamalt käsitletakse Soomaana Navesti ja Halliste alamjooksu vahelist Ida- ja Lääne-Eesti rabatüüpide siirdevööndis asuvat suurte soode ala. Moodustamine ja seadusandlik areng · Soomaa rahvuspargi eelkäijateks olid Halliste puisniidu botaaniline kaitseala, mis moodustati 1957.a.ja neli sookaitseala: Kuresoo, Valgeraba, Kikepera ja Öördi · Kaitseala loomise idee algataja oli Eesti Looduse Fondi. Nende poolt tehti ettepanek moodustada Viljandi ja Pärnu maakonnas olemasolevate kaitsealuste objektide baasil ühtne terviklik kaitseala, mille põhieesmärk oleks säilitada kogu siinset loodusmaastikku ja klassikalist kultuurmaastikku. · Soomaa kaitseala loodi vastavalt Pärnu Maavalitsuse määrusega
Esimesel juhul kasutatakse ühe- või kaheaastasi kiirekasvulisi liike, nn kattekultuure, mis annavad värvikireva ka enam-vähem koge suve õitsva taimiku ega vaja vegetatsiooniperioodil nimetamisväärset hooldust. Üheaastane segu, meil looduses mitteesinevate meetaimedega: harilik keerispea( Phacelia tancetifolia Benth.),seradell e põld-linnujalg(Ornithopus sativus Brot.) . Teisel juhul, kus muru asemel püütakse rajada loodusliku puisniidu loopealsega sarnanevat rottaimekooslust, nn lilleniitu, kasutatakse looduslike kõrreliste ja kaunite õitsvate värvikate niidutaimede segu. Sellesse tuleb valida kindlasti kasvukohale sobivad liigid. Kasvukoha sobivuse määramisel arvestatakse mullastikku, veeolusid ja valgustatust. Loopealsele sarnaneva taimekoosluse valikul peab aluspõhjaks olema paas, ja mullakiht olgu õhuke. Tavalisele põllumullale lilleniitu rajada ei saa, sest muld on liiga toitaineterikas
Piirkonna taimekoosluste hulgas on valdavateks mitmesuguses seisundis puisniidud koos neist kujunenud sega ja lehtmetsadega ning madalsooniidud. Vahenurme puisniiduala keskel asuvad kunagised Põltsamaa talu põllud, kus on hakanud kujunema aruniidud. Metsaalade puistus on enamik puudest alla 50 aasta vanad. Vanemad puud on enamasti tugevalt harunenud "puisniidupuud", neid on aga puistu üldise hulgaga võrreldes vähe. Vahenurme puisniidu säilimine on erilise tähtsusega, kuna just siit on leitud PõhjaEuroopa suurim soontaimede liigitihedus 74 liiki soontaimi ühelt ruutmeetrilt. Kaitsealalt on kokku leitud 239 liiki soontaimi. Kaitsealuseid taimi on kokku 12: II kategooria täpiline sõrmkäpp; eesti soojumikas;
samuti joon- või nõelameetodil. ohtrus - ühe liigi isendite suhteline hulk teiste liikidega võrrelduna. Väljendatakse skaalades nt. 1-5 ja +, kus 5 on üliohter ja 1 üksikisendid. Kasutatakse ka kaalutud ohtrust, lisaks isendite arvule arvestatakse nende katvust. täius - metsanduslik mõiste, näitab tüvepuidu või rinnaspindala suhet samasuguse vanuse ja kasvukoha normaalpuistu täiusesse (1). Normaalpuistu andmed saadakse standardtabelitest. Laelatu puisniidu 1 hektari suuruse ala puurinde plaan. Kontuurid tähistavad võrade projektsioone, punktid tüvede asukohta. Puistu liituvus on ligikaudu 0,4-0,5 ning puude katvus 40-50%. suktsessioon - koosluste vahetus, ökosüsteemi muutumine sadade kuni tuhandate aastate jooksul. Suktsessiooni tõukejõuks on organismide keskkonda muutev toime: taimede elutegevuse tagajärjel muutunud tingimustes osutuvad konkurentsis edukamateks uued liigid ning hakkavad vanu välja tõrjuma.
ASUSTUS Asustus on koondunud Mustjõe ja Vaidava jõe orgu ning Haanja kõrgustiku jalamile.Võru- Hargla nõo ainus linn Võru (14 879 el 2000. a) ulatub Kosel väikesel alal ka Haanja kõrgustikule. Suuremad maa-alad asuvad Mustjõe orus või orupervel: Sänna (71), Tsooru (323), Varstu alevik (450), Mõniste (236), Saru (308), Hargla (246). Haanja kõrgustiku jalamialal on on tihedamalt asustatud Pärlijõe alamjooksu kaldad. KAITSEALAD Kaitsealad hõlmavad nõost vaid 4%. Peale koiova puisniidu ja männikute ning jõe kaldakaljude asub siin rahvusvahelise tähtsusega linnukaitseala Mustjõe luht (1760 ha, Vaidava suudmest allavoolu.) Maad kuuluvad Võru ja (edelaosas) Valga maakonda.(Arold 2005: 234) KOKKUVÕTE Võru-Hargla nõgu, pindalaga 985 km², moodustab eesti pinnast 2,17 %. See on 90 km pikkune kaarjas vöönd, mis ümbritseb põhja- ja lääneküljest Haanja ning lõuna poolt Karula kõrgustikku. Maastikurajooni moodustavad kirde-edelasihiline Hargla nõgu ja
kaudsed ning majanduslikult raskesti või üldse mitte hinnatavad, kulud aga konkreetsed ja koheseid investeeringuid nõudvad. Puisniitude säilitamise eelduseks on inimeste teadlikkus nende väärtusest. Selleks aitavad kaasa populaarteaduslikud raamatud ja voldikud. Samuti korraldatakse talguid puisniitude taastamiseks ja hooldamiseks. Eestimaa Looduse Fond on korraldanud talguid Laelatul, Viidumäel ja Soomaa Rahvuspargi puisniitudel. Puisniidu taastamise viis sõltub lähtetingimustest. Eelkõige on mõtet taastada vanu kinnikasvanud puisniite. (Liiv, K. 2006) Poollooduslike koosluste eduka kaitse üks eeldusi on aga looduskaitsjate koostöö maaomanike-talumeestega: toetatakse traditsioonilist majandustegevust, makstes maaomanikele maahooldustoetust. Alates 1996. aastast makstakse Matsalus talumeestele selle eest, et nad teevad heina või karjatavad oma loomi ranna- ja luhaniitudel. 1996 aastani kulutati kõigi poollooduslike
SISUKORD Paiknemine Eestis. Kaart.........................................................................3 Geoloogiline ehitus..................................................................................4 Pinnamood...............................................................................................5 Kliimaolud...............................................................................................6 Veestik.....................................................................................................7 Muld ja taimkate......................................................................................8 Vaatamisväärsused...................................................................................9/10 Lisa..........................................................................................................11 Kasutatud allikad......................
omakorda Raudna jõgi, millel on vaja vastu võtta Lemmjõe ja Kõpu jõe veed. • Üleujutatud ala pindalalt suurim kogu Eestis, nõrga üleujutuse korral 3000- 4000 ha, keskmisel aastal 5000 hektarit, maksimaalse veeseisu korral umbes 21000 hektarit (u. Võrtsjärve pindala). • Suurem osa Soomaa luhaniite on tekkinud lammimetsadest. Lagedat lammi ilmestavad üksikud puud ja põõsad andes talle kohati hõreda puisniidu ilme. • Säilinud luhaniite on Soomaal umbes 1000ha, neist hooldatavad vaid ca 200. Alam-Pedja luhad • Kogu üleujutusala võib küündida kuni 9200 hektarini, luhtasid umbes 2500 ha. • Hooldatavaid luhtasid ca. 1000 - 1500 ha. • Emajõe luht on arvatud Ramsari konventsiooni märgalade hulka. • Pedja, Umbusi, Põltsamaa ja Pede jõe äärsed lamminiidud on väiksemad ja paiknevad enamasti jõeloogetes. Kasari luht
4) võsastunud puisrohumaa pikaajalise niitmise või karjatamise tulemusel kujunenud puistu, mille kasutamine on lõppenud, iseloomulik on noorte samaealiste puude esinemine eakamate vahel. Puisniit: Puisniit on ökosüsteem, mida iseloomustab niidukamar ja kus kasvavad üksikult või väikeste rühmadena lehtpuud ja põõsad (liituvusega kuni 30%) ning mida metsastumise vältimiseks korrapäraselt niidetakse (Truus jt 1989). Sõna ,,puisniit" võttis kasutusele K. R. Kupffer aastal 1912. Puisniidu muud nimetused: metsaheinamaa, niidimets, niit, heinaaed. Puisniit on Eestis vanim talupojakultuuriga seotud maastikutüüp. Puisniitude liigirikkuse põhjused 1) Regulaarne ja pikka aega kestnud niitmine (muudab konkurentsisuhteid liikide vahel annab nõrgematele võimaluse). 2) Keskkonnatingimuste ruumiline ebaühtlus. Komplekskoosluses leiavad endale kasvukoha nii metsa- kui niiduliigid.
2.1. Soostunud rohumaade tüübirühm 2.1.1. Liigivaese soostunud rohumaa kkt.- levinud karbonaadivaesel lähtekivimil, enamasti soostuvad palurohumaad. Laialt on levinud hirsstarna hariliku tarna kooslus. 10 puisniit- hõreda puurindega (liituvus alla 0,3) niit. 17 2.1.2. Liigirikka soostunud rohumaa kkt.- toituvad karbonaadirikastest vetest. Tavaliselt puisniidu ilmelised rohumaad 2.1.3. Allikalise soostunud rohumaa kkt.- tüüpilised looduslikud kooslused, mis ei talu kuivendamist. Sarnased liigirikastele madalsoodele (saab eristada turbakihi paksuse järgi). 3. Madalsoorohumaade klass- turbakiht 30 cm või rohkem. Liigniisked, tekkinud aru- või soostunud rohumaade edasisel soostumisel ja ka soometsade harvendamisel. Levinud madalatel tasandikel. 3.1.1. Liigirikka madalsoorohumaa kkt
I Ökoloogia põhimõisted. Taimkate ja selle elemendid. Taimekooslus. Ökoloogia on teadus, mis uurib taimede, loomade ja inimeste kooselu ja omavahelisi suhteid neid ümbritsevas looduses. Eluvormid - ehk biomorfid on organismide rühmad, mis evolutsiooni käigus on omandanud suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused Liikidevahelised suhted sümbioos, kisklus, parasitism, konkurent Taimekooslus ja selle kirjeldamine Sarnastes tingimustes üheskoos kasvavad taimed moodustavad taimekoosluse. Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel: Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid. Liigiline koosseis-Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigidmetsas metsataimed, niidu...
Mõisted Pärandkooslus - pärandkooslused ehk poollooduslikud kooslused on loomapidamise tagajärjel pika aja jooksul ümber kujunenud looduslikud kooslused, mida pole küntud vähemalt 50 ja pealtparandatud (väetatud, täiendavalt heinaseemet külitud) vähemalt 20 aastat. Nende püsimiseks on tarvilik mõõdukas inimmõju (iga-aastane niitmine, karjatamine ja puude-põõsaste valikraie). Nimetatakse ka looduslikeks rohumaadeks. Kõikjal metsavööndis, kus on peetud loomi, on pärandkooslused tavalised. Looduslik kooslus - looduslik kooslus on niisugune biotsönoos, mille väljakujunemisel pole inimese kujundav mõju olnud märkimisväärne. Looduslikud kooslused koosnevad pärismaisest elustikust. Kui looduslikku kooslust majandatakse, võib sellest kujuneda pool-looduslik kooslus ehk pärandkooslus. Kui looduslik kooslus asendada, on tegu tehiskooslusega. Näiteks primaarsed niidud (meil väike osa rannaniite ja ilmselt ka lamminiite), mis on kujunenud ja püsi...
· Lüpsilehm = 1,2 lü · Vähemalt 6 kuu vanune kits või lammas, kits või utt tallega = 0,15 lü · Hobune = 0,2 3. Loomade karjatamise toetus. Toetuse määr 144 kr lamba või kitse kohta. Vajalikud piirdeaiad. Loomühikute arvestus: · Veis = 1 lü · Hobune = 1 lü · Lammas või kits = 0,18 lü 4. Pool-loodusliku koosluse hooldamise toetus (puisniidu, puiskarjamaa, rannaniidu, lamminiidu, sooniidu, loopealse kadastiku, nõmme või aruniidu) Toetusemäärad: · Puisniidu ha kohta 3725 kr/ha/aasta · Teised pool-looduslikud rohumaad 2910 kr/ha/aasta. · Nõue, et vähemalt 1 kord karjatatud või niidetud 1. oktoobriks. Loomühikud: · Üle 24 kuu vanune veis, ammlehm = 1 lü, · Üle 6 kuu vanune hobune või mära koos varsaga = 0,7 lü · Üle 1 aasta vanune lammas või kits, utt või kits kuni 6 kuu van tallega = 0,15 lü · 6 kuu kuni 1 aasta vanune lammas = 0,05 lü. 5. Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antav toetus (502 kr
edu.ee/materjalid/puisniit4) Eriti väärtustatud on puisniit: 1. kui kultuuripärand ja traditsioonilise talumaastiku lahutamatu osa; 2. kui liigirikas poolooduslik kooslus, mitmekesise ja kohati haruldase taimestiku ja loomastikuga; 3. kui lihtsalt ilus, pargilaadne maastikutüüp, mis eriti õiteajal silma rõõmustab. (http://www.smt.edu.ee/materjalid/puisniit4) Puisniitude loomastik Eesti puisniitudel on täheldatud nematoodide suurt arvukust. Nii on Laelatu puisniidu igas grammis samblas 23-43 nematoodi, 1g mullal keraheina juurte ümber 13-16, lubika juurte ümber kuni 30, juurtes kuni 60 ja maapealsetes osades 71-81 isendit substraadi grammi kohta. Esinevad põhiliselt ektoparasiidid, eriti perekond Rotylenchus, aga ka rõngümarussid 3 (Cricco, Nematidae) ja kiduusiis (Heteroderidae). On levinud ristiku-kiduuss (Heterodera
3.Kahaneb puude summaarne transpiratsioon, mistõttu suureneb mulla niiskusesisaldus. 4.Mahavõetud puude juurestiku mineraliseerumine põhjustab lühiaegse väetusefekti, mis seletab mõnede varasemate metsaliikide ohtruse tõusu (püsik-seljarohi). Puisniidud Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustuga hõredat looduslikku puistut. Puisniitude uurimise ja kaitsmise peamised põhjused: a) puisniidu koosluste erakordselt kõrge väikeseskaalaline liigirikkus ja rohkete kaitstavate liikide leidumine b) kõrge vanus inimtekkeliste ja inimmõjul püsivate poollooduslike ökosüsteemide hulgas on puisniit üks vanimaid c) polüfunktsionaalne ja loodusesõbralik majandamisviis, kasutatavus mahetootmises d) esteetilised väärtused, puisniitude ilu Väljanägemiselt kui ökoloogiliselt tingimustelt sarnanevad puisniidud parkidele, ent puisniidud on tunduvalt vanemad ja tekkinud algselt
Sissejuhatus Pärandkooslused ehk poollooduslikud kooslused on inimese ümberkujundatud looduslikud kooslused, mis püsivad sellisena püsiva inimmõju, eeskätt niitmise ja karjatamise, harvem kulupõletamsie abil. Sõna pärand viitab eelkäijate poolt meile jäetud ainelistele ja vaimsetele väärtustele, kuid ka ebaväärtustele. Pärandi positiivne mõju või negatiivne märk sõltub teadagi meie praegusest suhtumisest sellesse. Esimese näitena võib tuua puisniidu, mida siin-seal saartel, Lääne- ja Põhja-Eestis on veel säilinud (õigemini pidevalt hooldades säilitatud). Kaunis maastik, mille sünnitas traditsiooniline põllumajandus ja mille hävitas masinate võidukäik peale Teist Maailmasõda. Samas oli puisniit vaid üks osa tervikust, mille moodustasid külad ja üksiktalud oma põldude, erinevat tüüpi looduslike heina- ja karjamaade ja metsatukkadega. Tervik sisaldas lugematul hulgal detaile, mis omaaegset maakasutust ja elamisviisi
7. Kui palju on kaitsealal erinevaid vööndeid? Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolme tüüpi vööndiks: loodusreservaadiks, neljateistkümneks sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Kaitsealal on üks Linnusaare raba loodusreservaat ja neliteist sihtkaitsevööndit. 8. Kas on rajatud matkaradasid? Tähistatud matkarajad annavad külastajale võimaluse tutvuda erinevate metsakooslustega, puisniidu ja soodega, vaadelda linde ja õppida tundma taimi. Rajad 33 osaliselt kattuvad, igaüks saab valida võimetekohase. Looduskaitseala idaosas on neli matkarada ja lääneosas üks. Tooma - Männikjärve raba - Tooma. Toomalt Männikjärve rappa ja tagasi on 5 km. See on üks väiksemaid kaitsealal. Laudtee tornist (7 m) avaneb avar vaade tüüpilisele laukarabale.
3.2. Esinduslikemate Eesti luhamassiivide iseloomustus. – soomaa- enamjaolt tekkinud lammimetsadest, ilmestavad üksikud puud ja põõsad. Säilinud luhaniite 1000ha. Üleujutatud ala pindalalt eesti suurim. , kasari – suurus u 4000ha. Luha viljakus märgatavaltkõrgem kui enamikul teiste eesti jõgede luhtadel. Muld väga viljakas. Soomaa luhad: • Suurem osa Soomaa luhaniite on tekkinud lammimetsadest. Lagedat lammi ilmestavad üksikud puud ja põõsad andes talle kohati hõreda puisniidu ilme. • Säilinud luhaniite on Soomaal umbes 1000ha, neist hooldatavad vaid ca 600. • Keskseks voolusooneks on Navestisse suubuv Halliste jõgi millesse suubub omakorda Raudna jõgi, millel on vaja vastu võtta Lemmjõe ja Kõpu jõe veed. • Üleujutatud ala pindalalt suurim kogu Eestis, nõrga üleujutuse korral 3000-4000 ha, keskmisel aastal 5000 hektarit, maksimaalse veeseisu. Niidu kuremõõk, siberi võhumõõk.
järelkasvu ja põõsarinde rühmade moodustumine, rajad tükeldavad metsa terviklikkust ja laiguti on äratrambitud kohti. Viimastes on platsidena rohukate hävinud, metsakõdu on vähenenud, puhkealale on tulnud aasade taimi. IV Tugevalt kahjustatud -- puistu on hõrenenud, häilud on suured, häiludes on metsakõdu hävinud, välud on kamardunud, puude järelkasv peaaegu puudub, moodustub puisniidu taoline mets. V Hääbuv puistu -- tallatud aladel umbrohud ja üheaastased rohundid. Metsakõdu peaaegu puudub, puude ja põõsaste järelkasv puudub, kõik puud on haiged või vigastatud. Polenova, 1980 järgi. Pobrov R. Lesnaja estetika. M., 1989. 192 lk. Kahjud puhkemetsades on: mulla tihenemine, halveneb veereziim, hävivad samblikud, puhmad, alustaimestik, alusmets, järelkasv, ilmuvad puude vigastused, puud jäävad peenemaks ja madalamaks
PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM Kristi Tiido G2C EESTI OHUSTATUD HOBUSETÕUD Aastatöö Juhendaja Aita Luts PÄRNU 2014 SISSEJUHATUS Teema valiku põhjuseks on soov saada ülevaade eesti hobuse, tori hobuse ja eesti raskeveohobuse arenemisest tänapäevani, nende kasutusaladest ja tähtsusest inimesele. Samuti on osa uurimusest keskendund erinevatele teemadele: eesti hobune kui tähtis pool- looduslike koosluste säilitaja ja tori hobuse aretamiseks loodud riigikasvandus. Aastatöö eesmärgiks on saada vastused küsimustele: millised on Eestis aretatud hobusetõud? Kuidas on toimunud hobuste tõuaretus? Milline on hobuse tõugude seisukord tänapäeval? Missugused on nende hobuste kasutamise võimalused? Valitud teema sobivust kinnitab tõsiasi, et kõigi kolme tõu jaoks on tehtud suuri jõupingutusi, et need säiliks, loodud kasvandusi ja tõuraamatuid, seetõttu saab öelda, et kõ...
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taime...
nimistusse. Rahvuspark paikneb Saaremaa läänerannikul. Territoorium hõlmab Vilsandi saare koos seda ümbritsevate laidudega, samuti Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla lahe koos rannikualadega ja neis paiknevate saarekestega, üldpindalaga 18155 ha-d. Kaitseala koosseisus on 161 erineva suurusega saart ja laidu. Soomaa rahvuspark loodi 1993. a. Kikepera, Kuresoo, Valgeraba ja Öördi sookaitsealade (kõik aastast 1981) ja Halliste puisniidu taimestikukaitseala (1957. a.) baasil. Kogupindala 37057 ha. enamus sellest asub Viljandi maakonnas, lääneserv aga Pärnu maakonnas. Soomaa rahvuspark on loodud Eesti suuremate soode, lamminiitude ja -metsade kaitseks. Iseloomulikud on Soomaale igakevadised laialdased üleujutused (näit. 1931. a. 270 km2), olles ainulaadseteks Põhja-Euroopas. 1/3 Soomaa pindalast on metsade all. Pilkupüüdvateks on laialehelistest lehtpuudest
koosluste kadumiseni. Enne aastat 2005 teostati riikliku keskkonnaseire programmi raames 1993-2004 sarnaseid uuringuid allprogrammi “Haruldaste ja ohustatud taimekoosluste seire” raames. Varasemate seirekohtadega on 2005. aastast toimuval seirel kattuvus väga väike, 36 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine vaid mõnede puisniidu alade osas. Natura 2000 seiret viiakse läbi paljude erinevate teadusasutuste ja spetsialistide poolt. Ohustatud taimekoosluste (Natura 2000 kooslused) seire võimaldab laiaulatuslikku infot ohustatud taimekoosluste üldise seisundi kohta. Demonstreerib erinevaid inimmõjusid, nii sesoonsete ekstreemsete keskkonnatingimuste mõju kui ka suktsessiooniliste nähtuste ulatust selles taustsüsteemis. Ohustatud soontaimede ja samblaliikide seire - taimeliikide seire eesmärgiks on saada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
