PUITTAIMED Eestis kasvavaid okaspuid: Harilik mänd (pinus sylvestris) MA: 1. Leviala: Levila hõlmab laiad alad Euroopas ja Aasias, ka kõige põhjapoolsemad piirkonnad. Eestis väga sage, kõige tavalisem metsapuu. 2. Suurus: Eesti suurimate mändide kõrgus on 42... 43 m. Vanus võib olla 300400 (kuni 600) aastat. Raieküpseks saab sõltuvalt boniteedist (1.a-5.) 90-120 aastasena. 3. Tüvi, oksad, võrsed: Tüvi on tavaliselt sirge, jämedaima läbimõõt 140 cm, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga. Oksad paiknevad männastes, 8-10 aasta vanustel puudel hakkavad alumised oksad kuivama. Puistus kasvades laasub kõrgelt, lagedal kasvades on võra vihmavarju kujuga. Noored helepruunid võrsed. 4. Lehed ja pungad: Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4-7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat. Pungad munajad, pru...
errosiooniohtu. Mis on mets? On puudekogum, mille pindala, kõrgus ja tihedus ületavad teatud piiri. Milliste tegurite alusel metsi jaotati? Liigitatakse: kasvukoha, kliima, pinnamoe, mulla ja puistuomaduste alusel. Kõige metsarikkamad piirkonnad? Siberi taiga, Amazonase vihmametsad. Riigid: Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina. Ekvatoriaalne vihmamets suur aastane juurdekasv, liigirikkad, kuid metsas palju väheväärtuslikke puuliike ja raiutakse eelkõige väärispuude saamiseks. Niiske lähistroopika mets - aastane tootlikkus 15-20m3/ha, okaspuud, lehtpuud, väärispuud. Kuiva lähistroopika mets - madal tootlikkus, vähe säilinud, keskkonnakaitselne tähtsus. Parasvöötme lehtmets kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv, liigiliselt mitmekesised, puit läheb mööblitööstusele. Parasvöötme okasmets - ulatuslikul territooriumil, väikese
METSAMAJANDUS 61.Maailma metsarikkamad piirkonnad: Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada. Peamised metsatüübid: Parasvöötme okasmetsad-Kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga (1-2 m3/ha), suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarbepuiduks. Parasvöötme lehtmetsad-Kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv (5-10 m3/ha), liigiliselt mitmekesised, puit mööblitööstusele. Kuiva lähistroopika metsad-Madal tootlikkus (1-2 m3/ha), vähe säilinud, keskkonnakaitseline tähtsus. Niiske lähistroopika metsad-Aastane tootlikkus 15-20 m3/ha, okaspuud, lehtpuud ja väärispuud. Ekvatoriaalsed vihmametsad-Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha, liigirikkad,
Suuremapinnalised põllumajandusmaad pakuvad võimalusi mitme puuliigi kasvatamiseks. Kui on raske ühte või teist puuliiku eelistada, siis võiks kasvatada mitut. Selleks tuleks suurem maa-ala jaotada osadeks minikvartaliteks, kus 4- 5m laiused vahekäigud, s.t tulevased kokkuveoteed oleksid u 50-70m tagant ja ristisuunas 200m tagant. Võimalusel oleks minikvartalite e osatükkide pikitelg põhja-lõuna suunas. Selline jaotamine lubab kasvatada umbes 1-hektarilistel tükkidel erinevaid puuliike, nagu näiteks järgneval skeemil, kasutada erinevatel reljeefiosadel erinevate nõudluste ja soovidega puuliike. Nendel aladel, mis kunagi võivad tulla taaspõllustamisele, tuleks eelistada lehtpuid ja lehist (puuliike, mille metsavaris on tuhaelementide poolest rikas lehis, sarapuu, saar on nimetatud mullaparandajateks) või tuleks kasutada lühiealisi alternatiivseid puu- ja põõsaliike Ks 2,5x2m 2000tk/ha Lh 3x2,5m 1330 tk/ha Mä 2x1 5000tk/ha
Kuldnok Kooreüras Metsvint ja Harilik Puukoi rohevint Vainurästas Toonesepp Ohakalind 1.PUUD ja PÕÕSAD Nimeta oma kodulinna puiesteed ja puuliike: Näiteks Narva: Pukini psttamm, kased (Ingeri hotelli juures) , pappel(kesklinna gümnaasiumi juures). Tallinna mnt- kastanid, pärn 2. LILLED ja ILUPÕÕSAD Karikakar, võilill Kannikesed (petri platsil) 3.KULTUURTAIMED PARGI VAATLUS: narva Nimeta oma asula parke: Võidu park, Saksa sõdurite ja sõjavangide surnuaia näol ja mis
puud vähemalt 1,3m ja võsade katvus pealtvaates 30& Metsarikkamad piirkonnad onn Siberi taiga, Amazonase vihmamets. Venemaa, Brasiilia ja Kanada. Kaks piirkonda maal kus metsa ei kasva on Artika ja Antarktika, lisaks kõrbed (Sahara ning Gröönimaa (mägine) Aastane raie ei tohi olla suurem, kui aastane metsa juurde kasv. Parasvõõtme okasmetsad kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga, suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarbepuiduks. Parasvöötme lehtmetsad kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv suurem, liigiliselt mitmekesine, puit mööblitööstusele. Kuiva lähistroopika metsad: madal tootlikkus, vähe säilinud, kekskonnakaitseline tähtsus. Niiske lähistroopika metsad: väga suur aastane tootlikkus, okaspuud, lehtpuud ja väärispuud. Ekvatoriaalsed vihmametsad: suur aastane juurdekasv kuni 50 kuupmeetrit ha,
Maailma metsatüübid tv lk 61 ül 7 Metsatüüp Riigid, kus selline Peamised puuliigid Metsa iseloomustus, metsatüüp valdavalt juurdekasv hektari kasvab kohta Ekvatoriaalsed Brasiilia, Kongo, Okaspuud, kõvad Juurdekasv on kuni vihmametsad Gabon lehtpuud, väärispuud 50m3/ha (eebenipuu, viigipuu) Mitmerindeline, kõrge produktiivsus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus Lähisekvatoriaalsed ...
Arendav mäng: Õpime puid Õpime puid õppemäng on mõeldud pigem algklassi lastele, vanuses 7-10 aastat, kuid sobiks ka koolieelikutele vanuses 6 aastat. Lastega puuliike ja taimi õppides võiks korraldada eelneva õppimise/meeldetuletuse klassiruumis ning siirduda siis kuhugi parki või metsatukka otsima, et need lastele paremini meelde jääksid. Nii saame ühendada õppimise ning värsked õhus liikumise. Väljasõpe on muutumas üha populaarsemaks nii koolides kui ka lasteaedades. Klassiruumis võiks õpetaja lasta ringi käima pildi puust ning võimalusel ka selle puu lehe (kuusel ja männil käbi), et lapsed seda katsuda saaksid
Kirde- Eesti kuulub okasmetsavööndisse, Kesk- Eesti segametsavööndisse, Saaremaal leidub aga juba ka lehtmetsavööndile iseloomulikke metsakooslusi. Euroopas on segametsade levinumad puuliigid kuusk, mänd, tamm ja pärn. Kaug-Idas on aga sarnaselt lehtmetsadega eri puuliike umbes poole rohkem. Seal on levinumad liigid korea seedermänd, amuuri nulg, mongoolia tamm, mandzuuria pähklipuu, amuuri korgipuu, amuuri metsviinapuu jt. Erinevalt okasmetsadest on
On olemas kaks põhilist puude tüüpi:heitlehelised ja igihaljad. Heitlehelised puud langetavad oma lehed korraga ja on osa aastast raagus. Sel ajal nad puhkavad. Uued lehed tulevad siis, kui nende kasvuks on piisavalt päikesevalgust ja niiskust. Igihaljastel puudel püsivad lehed mitu aastat ja need ei vahetu kõik ühe korraga. Nii ei ole nad kunagi raagus. Kus millised puud kasvavad Kõige suuremaid ja tavalisemaid puuliike metsas nimetatakse domineerivateks liikideks. Erinevad liigid taluvad külma ja kuuma erinevalt ning seetõttu on parasvöötme metsades piirkonniti ka erinevad domineerivad liigid. Polaaraladel ei kasva üldse puid, sest seal on liiga külm ja vesi on külmunud jääks. Troopikas on palav kogu aasta vältel. Seal kasvab palju puuliike. Troopikast lõuna poole on vähe parasvöötme metsi, sest Maa lõunapoolkeral on palju vähem maismaad
ekstraktiivained nagu tärpentiin, vaigud, rasvad, aromaatsed ühendid, mis annavad lülipuidule ka tumedama värvuse. Lülipuiduga puid nim. lülipuidulisteks (tamm, mänd, seeder, lehis, kastan, pappel). Teatud puuliikidel lülipuit puudub, neid nim, maltspuidulisteks (lepp, haab, kask, pöök, vaher). Mõnedel puuliikidel esineb siseosa välisest niiskuse väiksema sisalduse poolest, värvus aga on kogu ristlõikes ühesugune, selliseid puuliike nim. küpspuidulisteks (pöök, kuusk, pärn, nulg). 5.3. Sooned. Sooned on vertikaalsed torukujulised käigud puidus, mida mööda liiguvad toitained juurtest ladvani. Sooned esinevad ainult lehtpuuliikidel. Puidu ristlõikepinnal on sooned nähtavad erinev suurusega augukestena.Sooned esinevad ainult lehtpuuliikidel. Soone asetuse järgi puidus jagatakse lehtpuud kahte rühma : hajulisoonelised puuliigid sooned asuvad aastarõngas hajutatult.
Tulu on hinnanguliselt $ 200 miljonit. Männimetsas domineerib Kariibi mere mänd (Pinus Caribaea). Kasvavad ka mõnes lehtpuud. Palju on erinevaid linnu- ja taimeliike. Männimetsa ohud: Esialgne mets on muutunud 70%. Väga suurt rolli mängivad tulekahjud, mis ähvadravad ülejäänud metsa. Metsad on ka tõsiselt ohustatud kaevandus- ja tsitruspuuviljaistanduste rajamisega ning loomade karjatamisega. Ka turism hävitab erinevaid taime- ja puuliike. Kuuba männimets Kuuba tubakapõld Kuuba on kõige vähem reostatud veega Kariibi mere piirkonnas. Soolase vee kalapüük on muutunud üja populaarsemaks viimase paari aasta jooksul. Tuntuim kala Kuubal on Ruske riffahven (Carnax latus). Ruske riffahven (Carnax latus)
Norra metsad Kadri Kalmus 11.b 1 Norra metsasus Norra metsasus on alla keskmise. Metsad moodustavad riigi pindalast 38,2%. Majandatavad metsad neist on 21,6%. 2 Metsatüübid Norras on vähe puuliike kuna pärast jääaega on liikide levikuvõimalused rasked. Skandinaavia ranniku okaspuumetsad. Skandinaavia mägised kasemetsad ja rohumaad. Lääne-Norras on okaspuid ja lehtpuid enam- vähem võrdselt. 3 Peamised puuliigid Domineerivateks puuliikideks on harilik kuusk ja harilik mänd. Põhjapoolsel sisemaal domineerivad madala kvaliteediga kased, aga mõnes paremas kasvukohas leidub ka mände.
hakkavad mädanema. Antud saunal on maakividest vundament vahetatud hiljuti 2 lintvundamendi vastu, et kaitsata palke niiskuse ja külma eest. Suuresti tänu sellele on alumised seinapalgid väga hästi säilinud. Seinad Hoone seinapalkide puuliik on mänd. Palgitüüp on kindlaks tehtud lähemal vaatlusel oksakohtade järgi saab öelda, et tegu on männiga. Sammuti on enamus Eestis tehtud palkmaju männist või kuusest, sest neid puuliike on Eestid kõige rohkem ja neist saab jämedamaid palke, kui näiteks kasest või haavast. Nurgaseotise tüübiks on järsknurk, mida peetakse vanemaks, üldjuhul töökindlamaks ja kõige enam kasutatavaks nurgaseotiseks. Sauna palgid paistavad väljastpoolt väga hästi säilinud olevat ega vaja vahetamist. 3 Katus Roog- ja laastkatused on Eestis ja mujal Läänemeremaadel sajandite vältel olnud kõige tavalisemad katusekatted
Norra metsad Kadri Kalmus 11.b 1 Norra metsasus Norra metsasus on alla keskmise. Metsad moodustavad riigi pindalast 38,2%. Majandatavad metsad neist on 21,6%. 2 Metsatüübid Norras on vähe puuliike kuna pärast jääaega on liikide levikuvõimalused rasked. Skandinaavia ranniku okaspuumetsad. Skandinaavia mägised kasemetsad ja rohumaad. Sarmaatia segametsad. Lääne-Norras on okaspuid ja lehtpuid enam- vähem võrdselt. 3 Peamised puuliigid Domineerivateks puuliikideks on harilik kuusk ja harilik mänd. Põhjapoolsel sisemaal domineerivad madala kvaliteediga kased, aga mõnes paremas
kõige kiiremini. 4)Vihmametsade pindala väheneb pideva raie ja põletamise tagajärjel, et neid pärast kasutada põllumaadena. Kuna troopilistes piirkondades asuvad arengumaad, kus vajatakse kõige rohkem toitu, siis just metsade arvelt tehakse seal endale maalappe toidu tootmiseks ja raiutakse seda maha puidu ja küttepuude saamiseks. 5)Parasvöötme metsad on suurima pindalaga ja aeglase kasvuga, aastane juurdekasv on kõigest 1-2 kuupmeetrit hektari kohta. On vähe puuliike ja hõredalt. Sajab piisavalt ning aurumist on vähem kui sademeid. Loomastik on liigivaene. 6)Metsa tuleb pidevalt hooldada: istutada, külvata, teha kahjurite tõrjet, hooldusraiet, uuendada kraave ja metsateid. Metsamajanduses on tootmistsükkel väga pikk, 80-100 aastat. Okaspuude puitu kasutatakse ehituseks, lehtpuude puitu rohkem kütteks. Enamasti kasutatakse tarbe puiduna, tselluloosi ja paberi tootmiseks. 7)Arengumaad ekspordivad enamasti ümarpuitu (ka väärispuitu), mis on vähetulus
LEPP HAAB KASK PÄRN VAHER Madalamad lehtpuud ja põõsad on: - toomingas - sarapuu LEHTMETSAD Parasvöötme pehmema kliimaga aladel kasvavad lehtmetsad. Lehtmetsades kasvavad peamiselt laialehelised puud: TAMM SAAR - Pöök Hikkoripuu ja tulbipuu Põhja- Ameerikas Kaug-Ida Kaug-Idasegametsad segametsades kasvab 2-3 kord erinevaid puuliike: KOREA SEEDERMÄND AMUURI KORGIPUU MANZUU RIA PÄHKLIP UU ZENNSENN Segametsades kasvavad: Euroopas: Kaug-Idas: · Kuusk · Amuuri korgipuu · Kask · Mandzuuria · Haab pähklipuu · Tamm · Amuuri pärn · Pärn · Hiina · Sarapuu sidrunväändik · Korea seedermänd Lehtmetsades kasvavad: Euroopas: Põhja- Kaug-Idas: · Tamm Ameerikas: · Vaher
ja pohli asendavad mustikad. Nimi ,,palu" viitab ka metsatulekahjudele, need olidki kunagi palude loodusliku uuenemise viisiks. 7 July 22, 2012 Footer text here 8 July 22, 2012 Footer text here Nõmmemetsad Need metsatüübid on eelmistest veel vaesemad ja nad on väga liivased. Männid on selles metsas kiduramad ja muid puuliike praktiliselt ei leidu. Palude samblavaipa asendavad samblikud. Näiteks põdrasamblikud ning kohati isegi islandi käokõrv. Nõmmemetsades on võimalik leida pohli, siiski kõige sobivamad on need metsad leesikatele ja kanarbikkudele. 9 July 22, 2012 Footer text here 10 July 22, 2012 Footer text here Lodumetsad
kalakasvatuste rajamine, et vähendada püüki merest METSAMAJANDUS 61. teab maailma metsarikkamaid piirkondi / riike; iseloomustab üldjoontes peamisi metsatüüpe (parasvöötme okas- ja lehtmetsad, kuiva lähistroopika metsad, niiske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad); Metsatüüp parasvöötme okasmetsad Venemaa, Kanada, USA, Rootsi, Soome. Väikese aastase juurdekasvuga (1-2 m3/ha), suhteliselt hõredad, vähe puuliike (kuusk, mänd, nulg, tsuuga, ebatsuuga), enamasti kasutatakse tarbepuiduks parasvöötme lehtmetsad Kasvavad väikesel territooriumil Lääne-Euroopas, USA idaosas, aastane juurdekasv (5-10 m3/ha), liigiliselt mitmekesised, puit mööblitööstusele kuiva lähistroopika metsad Madal tootlikkus (1-2 m3/ha), vähe säilinud. Erikasutusega puuliigid
LEPP HAAB KASK PÄRN VAHER Madalamad lehtpuud ja põõsad on: - toomingas - sarapuu LEHTMETSAD Parasvöötme pehmema kliimaga aladel kasvavad lehtmetsad. Lehtmetsades kasvavad peamiselt laialehelised puud: TAMM SAAR - Pöök Hikkoripuu ja tulbipuu Põhja- Ameerikas Kaug-Ida Kaug-Idasegametsad segametsades kasvab 2-3 kord erinevaid puuliike: KOREA SEEDERMÄND AMUURI KORGIPUU MANZUU RIA PÄHKLIP UU ZENNSENN Segametsades kasvavad: Euroopas: Kaug-Idas: · Kuusk · Amuuri korgipuu · Kask · Mandzuuria · Haab pähklipuu · Tamm · Amuuri pärn · Pärn · Hiina · Sarapuu sidrunväändik · Korea seedermänd Lehtmetsades kasvavad: Euroopas: Põhja- Kaug-Idas: · Tamm Ameerikas: · Vaher
Külmakõrbes puuduvad kõrged puud. Elu peitub peamiselt vees, kus on soojem. Vaalaliste, loivaliste ja veelindude toiduks on vees hõljuv plankton. Ka loomaliike on nii Arktikas kui ka Antarktikas vähe. Antarktika jääväljadel on peamisteks elusolenditeks pingviinid, Arktikas aga põhjapõder, karu ja väike näriline lemming. Ekvaatorilähedastel piirkondadel, kus on aasta ringi soe ja niiske, laiuvad liigirikkad vihmametsad. Metsas kasvab väga palju puuliike ning palju erinevaid taimi on leidnud elupaiga nende okstel ja tüvedel (nt vääntaimed).Taimedel on väga palava ja niiske kliima tõttu kujunenud välja rikkalikud kohastumused, et ellu jääda. Taimed kasvavad rinnetena ,et piisavalt valgust saada. Samuti on nad higihaljad ja heletate ning suurte õitega, et putukad neid märkaksid. Puude lehed on paksud ja tugevad, selleks et vihm neid puruks ei peksaks. Vihmametsa taimestik pakub ka palju elupaiku erinevatele loomadele
Tänan tähelepanu eest! Laanemets Meganoob123 Laanemetsad Laanemetsa pinnas on väga viljakas ja sisaldab palju niiskust. Laanemetsades on temperatuurid kõikuvad eriti talvepakase ajal. Siis võib olla 5 kraadi kõrgem , kui naabruses oleval lagendikul. Tüüpilised laanemetsa taimed Laanemetsa 2 kõige tuntumat lille on Laanelill (taustal) ja Leseleht. Laanemetsades on kõige rohkem kuuskesi. Kuuskede kõrval on laanemetsades ka mändi , kaske ja ka teisi puuliike. Tüüpilised loomad Laanemetsades on putukatest üks tuntum kuusekoore all olevad Üraskid. Lindudest on kõige tüüpilisemad must-kärbsenäpp (vasakul) ja pöialpoiss (paremal). Toiduahelad Käbi Orav Karu Vihmauss Hun Jänes t Pöialpoiss Pöialpoiss on Eesti kõige väikseim metslind. Ta kaalub 5 grammi ja ta toitub käbidest.
Barbieni. Vaba aeg linnas jalutamiseks Tagasi majutusse Õhtusöök Aqva Hotel & Spa Rakvere Linnakodaniku Majamuuseum 3. päev Hommikusöök 8.00-11.00 Hommikune saun Läheme matkama Rakvere Tammiku õpperajale. Rakvere linnakeskusest eemal asuv ligi 3 km pikkune Rakvere Tammiku matkarada tutvustab 150-220 aastat vanu tammesid. Rajal näed erinevaid samblikke, taime-ja puuliike, liigirikast metsalinnustikku. Rakvere Tammiku õpperajale jäävad ka Saksa sõdurite kalmistu ja küüditatutele püstitatud mälestusmärk Okaskroon. Teeme metsas pikniku ning grillime lõkkeplatsil. 3.päev Külastame Eesti Politseimuuseumi, kus saab läbi isetegevuse ja mängu kogeda politsei tööd. Muuseumis saab mõõta reaktsiooni auto roolis, panna selga
Tervisesport on küll inimese tervisele kasulik, kuid liigsest dendropargi ja rohealade kasutamine võib tekitada probleeme maapinnale............................................................................................................8 Ajaloolise tähtsusega puud.................................................................................................8 Kuna Raadi mõisa ja dendropargis on palju erineva vanusega ja ajaloolise tähtsusega puuliike, leidub ka haruldasi puuliike, mis on omased just sellele pargile ja mida mujal ei ole, on puude hooldus tähtis. Kuna erinevad keskkonna mõjutused, kas siis inimesest sõltuvad (näiteks: tahtlik puude rikkumine) või sõltumatud (näiteks: äike, tugev tuul) tekitavad puudele kahjustusi on tähtis, et puude heaolu eest hoolitsevad inimesed, kes teavad kuidas tuleb teha hooldustöid. Muinsuskaitseseaduse alusel on keelatud haljastus-, raie-, kaeve ja maaparandustööd (seadus, Muinsuskaitseseadus, RT I, 12.07.2014, 100),
Aastatel 1990-2000 oli Soome metsa juurdekasv 28 ha ja aastatel 2000-2005 oli juurdekasv vaid 5 ha. Soome metsade rohkus on jäänud üsnagi muutumatuks. Nendest näitajatest võib järeldada, et metsa ohustab pigem kahanemine kui kasvamine. Hetkel ei ole võimalik öelda, kas ta hakkab kahanema vähe või palju, aga kahanemise oht jääb siiski. Teisalt aga võib see hakata ka kasvama. Soomes kasvavad valdavalt okasmetsad ehk taigad. Okasmetsades kasvab vähe puuliike. Soome okasmetsadest võib leida nii mände (nt. Soti mänd) kui ka kuuski (nt. Norra kuusk). Soome lõunapoolsest osast võib leida ka segametsasid. Üks vägagi tuntud puuliik Soomes on ka hõbekask. Kuna Soome kliima on soojenenud, siis on Soome lõuna osast levinud kaugele põhja ka tammed, vahtrad ja sarapuud. (Pole võimalust kasutada Google Earth'i kodus) Soome on madal riik, tema maapind tõuseb kirde ja põhja suunas ning ulatub harva üle 200 meetri üle merepinna
Enamus taimeliike (713) kasvab metsas. Metsadest on leitud rohkem kui 4 000 seeneliiki. Eestis on 321 linnuliiki, kellest 213 pesitseb või on pesitsenud Leedus. Leedu Punane Raamat on juriidiline dokument, millele haruldaste ja ohustatud taime-, seene- ja loomaliikide kaitse toetub. Punane Raamat sisaldab 767 taime, looma, sambliku ja seene iseloomustust. Levinuimad puuliigid: harilik mänd, Norra kuusk, arukask, sanglepp ja haab. Metsades kasvab ka mitmeid erandlikke puuliike. Tammepuistud katavad 2% Leedu metsaalast. Tamm sümboliseerib tugevust, sajandeid tagasi oli tamm Leedus austusega kaitstud. Stelmuze tamm on jämedaim Leedus ning on üks vanimaid kogu Euroopas. Selle tamme vanus on umbes 1500 aastat, diameeter on 3,5 meetrit. Ainult 8-9 meest koos suudavad Stelmuze tamme tüve ümbert kinni võtta. Leedu kõrgeim puu on 46 meetrit kõrge ning 150-aastane lehis. Minevikus uskusid leedulased, et pihlakas kaitseb nõidade ja kuradite
Loomad laanemetsas 3.1 Orav 3.2 Karu 3.3 Valgejänes 4. Kasutatud kirjandus 1. Keskonnatingimused laanemetsas Laanemetsa pinnas on viljakas ja niiske. Selline muld kasvatab võrdlemisi mitmekesist ja lopsakat taimestikku. Tihedalt paiknevad puud loovad eriti selgeid temperatuuri, niiskuse ja valguse erinevusi, võrreldes hõreda metsa või metsata aladega. Laanemetsa puurindes on tüüpiline liik kuusk. Looduslik laanekuusik on alati segamets. Kuuse kõrval on näha mändi, kaske ja teisi puuliike. Tihti võivad ka teised puuliigid olla enamuspuuliigiks, siis on tegemist näiteks laanemänniku või laanekaasikuga. Võrdlemisi sageli on laanemetsas olemas põõsarinne. Alustaimestu on vaheldusrikas, mille tihedus ja liigiline koosseis sõltub kõigepealt puu- ja põõsarinde tihedusest. Mida tihedamad on ülemised rinded, seda vähem valgust pääseb maapinnani. Seda hõredam ja liigivaesem on siis ka alustaimestu. Hämara kuusiku all kasvavatel taimedel on enamasti laiad lehed
Metsad katavad maakera pinnast 9,4 % (ainult maismaad arvestades 30 %). Metsade tähtsus: o Puiduvaru tööstusele ja kütteks o Elupaik loomadele ja taimedele o Hapniku tootja o Puhkekeskkond o Õhu puhastaja, niiskusreziimi ühtlustaja, tuuletakistus Metsatüüp parasvöötme Kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga (1-2 m3/ha), okasmetsad suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarbepuiduks parasvöötme Kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv (5-10 m3/ha), liigiliselt lehtmetsad mitmekesised, puit mööblitööstusele kuiva lähistroopika Madal tootlikkus (1-2 m3/ha), vähe säilinud, keskkonnakaitseline tähtsus metsad niiske lähistroopika Aastane tootlikkus 15-20 m3/ha, okaspuud, lehtpuud ja väärispuud metsad
Segametsad hõlmavad Euroopas Läänemere-äärsed alad, Põhja- Ameerikas Suure järvistu ümbruse ning ulatusliku ala Kaug-Idas. Ka Eesti kuulub segametsavööndisse, täpsemalt küll leidub Eestis kõiki metsatüüpe. Kirde-Eesti kuulub okasmetsavööndisse, Kesk- Eesti segametsavööndisse, Saaremaal leidub aga juba ka lehtmetsavööndile iseloomulikke metsakooslusi. Euroopas on segametsade levinumad puuliigid kuusk, mänd, tamm ja pärn. Kaug-Idas on aga sarnaselt lehtmetsadega eri puuliike umbes poole rohkem. Seal on levinumad liigid korea seedermänd, amuuri nulg, mongoolia tamm, mandzuuria pähklipuu, amuuri korgipuu, amuuri metsviinapuu jt. Erinevalt okasmetsadest on segametsad mitmerindelised, st. et kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude põõsastega nagu sarapuu, paakspuu, kikkapuu jt. Maapinnal aga vohab üsna tihe rohurinne. Segametsaaladel leidub ka rohkesti soid ja niite. Kas segametsade allvööndi loomastikus peegeldub okasmetsa ja lehtmetsa esindajate
METSAMAJANDUS 57. oskab üldjoontes iseloomustada maailma metsatüüpe (parasvöötme okas- ja lehtmetsad, kuiva lähistroopika metsad, niiske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad); Metsatüüp parasvöötme okasmetsad Kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga (1-2 m3/ha), suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarbepuiduks parasvöötme lehtmetsad Kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv (5-10 m3/ha), liigiliselt mitmekesised, puit mööblitööstusele kuiva lähistroopika metsad Madal tootlikkus (1-2 m3/ha), vähe säilinud, keskkonnakaitseline tähtsus niiske lähistroopika metsad Aastane tootlikkus 15-20 m3/ha, okaspuud, lehtpuud ja väärispuud
2. Metsatüübid. Ekvatoriaalsed vihmametsad. Okasmetsad. Riigid, kus on palju metsa. Ekvatoriaalsed vihmametsad- Keskkonnale olulised ! Ei taastu ! vähenevad väärispuidu valikraie, põldude ja teede rajamise tõttu ( maavarade kaevandamine ) Okasmetsad- Kasvavad ulatuslikul territooriumil, vähenõudlikud ( igikelts, mäed), Maavarade kaevandamine, HEJ, paberitootmine, väikese aastase juurdekasvuga (1-2 m3/ha), suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse töönduspuiduks 3. Metsade tähtsus. Mets kui ökosüsteem õhu puhastamine ( suurim taigas) takistab tuult, erosiooni, neelab sademeid- osa veeringest, mullateke küte, ehitus, toit, tooraine- paber, mööbel, puhkus 4. Metsa majandamine. Tarbepuit, töönduslik puit . Metsatööstus. Metsa majandus- metsade istutamisest puude raieküpseks saamiseni hõlmav majandusharu tootmistsükkel- kuni 100 a , taastuv loodusvara tarbimine kasvab
Kokkuvõtlik kordav töö looduslike vööndite kohta 1.Selgita mõisted: KES, KUS, MIS? GARIIG – Torkiv lähistroopiline võsastik Prantsusmaal. TORNAADO – Torkiv lähistroopiline võsastik Hispaanias. LJAANO- on tasane troopiline rohtla Lõuna-Ameerika idaosas. TOMILLAAR – Vahemereline põõsastik Hispaanias KAMPO- on troopilised ja lähistroopilised rohtlad Lõuna-Ameerika kaguosas. CHAPARRAL – Vahemereline põõsastik hispaanias, Põhaja-Ameerikas, Türgis ja Californias MAKJA – vahemereline põõsastik Itaalias, Lõuna-Afrikas ja Lõuna Prantsusmaal. FRÜÜGANA –Vahemereline põõsastik Kreekas. MALLEE –Vahemereline põõsastik Austraalias. BRIGALOW – Vahemereline põõsastik Austraalias. EPIFÜÜT - ehk pealistaim on taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel viimast kahjustamata. ORKAAN – ehk taifuun Kariibi meres. MANGROOV - puud, mis on kohastunud eluks soolases ja veises keskkonnas. 2. Nimeta savannitaimedele iselo...
· Nad langetavad lehed ja langevad puhkeseisundisse. · 40.Mis iseloomustab pruunmuldi? · *Paks huumushorisont · *Kõdunevates lehtedes olevad mikroorganismid ning mulla ja taime aineringe on kiire. · 41.Millisesse metsavööndisse kuulub Eesti? · Segametsavööndisse. · 42.Mille poolest erineb segamets okasmetsast? · Segametsad on mitmerindelised, maapinnal tihe rohurinne, leidub rohkesti soid ja niite. · 43.Kus piirkonnas on lehtmetsavööndi erinevaid puuliike rohkem? Miks? · --- · 44.Nimeta lehtmatsavööndis kasvavaid puid! · Tamm, pöök, pärn, jalakas, vaher, hikkoripuu, tulbipuu, kask, haab, lepp, saar, pappel, kastan, sarapuu, valgepöök, plaatan, kreeka pähklipuu. · 45.Nimeta Euroopa lehtmetsavööndi tüüpilisi loomi! · Metskits, hirv, metsnugis, kobras, halljänes, metssiga, rebane. · 46.Milliseid Põhja-Ameerika lehtmetsade loomi sa tead? · Kobras, pesukaru, ondatra, ümiseja, hallorav, skunk, vapiti, (pesukaru)
põrand kuivaks jääks. Ehitusmaterjali on vihmametsades palju: lehti katuse tarvis, liaane ja peenemaid puutüvesid seinteks jne. Põliselanikud tegelevad peamiselt alepõllundusega. Sellist põldu saab kasutada vaid mõne aasta, siis muutub ta viljatuks ja haritakse üles uus lapikene maad. Ekvatoriaalkliimas kasvatatakse omatarbeks riisi, maisi, sorgot, banaane, maapähklit jt. kultuure. Soe ja niiske kliima võimaldab kasvatada ka mitmesuguseid kasulikke puuliike. Nt: kautsukipuu, kohvi, suhkruroo, õlipalmipuu,banaanid ja kakaopuu. <--Jõeäärne maja. Metsatulekahjud---> Kasutatud pildid ja allikad: http://1.bp.blogspot.com/_wyZXxY_SBjg/TMP8Hy681lI/AAAAAAAAAGI/SaA8kHihl0E/s1600/Vihmametsad+Maal.png http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/vihmamets.htmhttp://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/images/vihmak1.gif http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/images/vihmak2.gifhttp://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/images/vihmak3
Iseseisev töö õppeaines PK.0711 Mullastikukaardi analüüs Etteantud põllumassivi numbri järgi otsida Maa-ameti kaardiserverist vastav põllumassiiv ning selle mullakaart. Selle põhjal koostada põllu mullastikust ülevaade ning teha sisuline analüüs. Tulemused esitada korrektses vormis tabelina (tabel 1) tuua välja väljavõte mullakaardist (joonis 1) ning põllu asendiplaanist Eesti kontuuril (joonis 2). Põld nr. 59756255724 on kompaktne põllumassiiv, millel esineb palju erinevaid mullaliike üsna võrdselt. Suurim osa on aga koreserikkaid leostunud gleimuldi, leostunud muldi ning sügavaid madalsoomuldi. Tegemist on paeveerisega enamasti kerge liivsavilõimisega muldadega, mis suurel osal põllumassiivist läheb üle keskmiselt kuni väga tugevasti rähkseks liivsaviks. Madalsoo osa põllust aga ka gleimuldade osa oleks tarvis kuivendada. Huumuskihi tüsedus põllumassiivil varieerub 0-30cm-ni...
Sisukord Sissejuhatus Refereermise teemaks võtsin Suuremõisa lossi. Täpsemalt tuginen lossi ajaloole ja sellele, milline on lossi välimus ja ümbrus ning mis asutused asuvad seal praegu. Eesmärgiks on saada teada rohkem lossi ajaloo kohta. Referaat on ülesesitatud interneti põhistel allikatel. Selle teema valisin, sellepärast et õppisin lossi vasakus tiivas asuvas põhikoolis 4 aastat ja olen kuulnud igasuguseid legende lossis toimunu kohta ning soovin nüüd teada, milline hoone minevikus tegelikult oli. Suuremõisa loss asub Hiiumaal, Pühalepa vallas, Suuremõisa külas. Ülevaade Suuremõisa härrastemaja ehitati aastail 1755-1760 krahvinna Ebba-Margareta Stenbocki ajal. Tiibhooned ja osa kõrvalhoonetest valmisid 1772. aastal. Lossis oli hulk kõrvalhooneid, mis on säilinud erinevas seisukorras. Säilinud (ja muinsuskaitse all) on tall, tallmeistrimaja, tõllakuur, ai...
2 1. METSANDUS 1.1Metsandus ja GIS GIS-kasutamist metsanduses saab jagada kahte suuremasse üksteisega seotud kategooriasse. Esiteks ressursside inventeerimine ja monitooring, teiseks analüüsimine, modelleerimine ja ennustuste tegemine, mis aitavad otsuseid langetada (McKendry; Eastman, 1991). Andmed mida kogutakse sisaldavad mullatüüpi, puuliike, suurust, kuju, võrakuju ja tihedust. Nende andmete olemasolul saab kuvada kaarte mis näitavad metsa seisu andmete kogumise hetkel. Andmeid uuendades saab aja jooksul näha muutuseid ja neid analüüsida. Andmete kogumise tehnoloogiaid on erinevaid, näiteks näidismetsatükkide valimisest ja topograafiliste kaartide kasutamisest kuni kaugseire ja globaalse positsioneerimissüsteemi (GPS) kasutamiseni. GIS-i
Probleemiks on ka veekogude reostamine ja veevarude ammendumine, seda eriti neis piirkondades, kus on suured kaevandused ja tselluloositööstused. Tiheda asustuse ja sõidukite heitgaaside tõttu on suurlinnade õhk sageli väga saastatud ning puud on enamuses haiged. Nüüdisajal põhineb metsa kasutamine, uuendamine ja kaitsmine metsa bioloogia tundmisel, täpsemini metsateadusel. Arvestatakse metsakasvatajate kogemusi ja majanduslikke kaalutlusi. Metsateadlased on uurinud, milliseid puuliike kuskil eelistada, kuidas metsa hooldada, millal on õige aeg metsa raiuda ning selle asemele uus rajada. Inimese rajatud metsa nimetatakse metsakultuuriks. Aastas raiutava metsa puidukogus peab vastama selle aja jooksul juurdekasvava puidu hulgale. Eestis on metsade säilitamiseks peaaegu kõikjale rajatud palju looduskaitsealasid ja rahvusparke.
niiskust. Selline muld kasvatab võrdlemisi mitmekesist ja lopsakat taimestikku. Ütlus, et mets on vaese mehe kasuks, sobib kõige paremini just laanemetsa kohta. Tihedalt paiknevad puud loovad eriti selgeid temperatuuri, niiskuse ja valguse erinevusi, võrreldes hõreda mets või metsata aladega. Puurindes on tüüpiline puu kuusk. Looduslik laanekuusik on alati segamets. Kuuse kõrval on näha mändi, kaske ja teisigi puuliike. Tihti võivad ka teised puuliigid olla enamuspuuliigiks. Siis on tegemist näiteks laanemänniku või laanekaasikuga. Võrdlemisi sageli on laanemetsas olemas põõsarinne. Alustaimestu on vaheldusrikas, mille tihedus ja liigiline koosseis sõltub kõigepealt puu- ja põõsarinde tihedusest. Mida tihedamad on ülemised rinded, seda vähem valgust pääseb maapinnani. Seda hõredam ja liigivaesem on siis ka alustaimestu. Hämara kuusiku all kasvavatel taimedel on enamasti laiad lehed
niiskust. Selline muld kasvatab võrdlemisi mitmekesist ja lopsakat taimestikku. Ütlus, et mets on vaese mehe kasuks, sobib kõige paremini just laanemetsa kohta. Tihedalt paiknevad puud loovad eriti selgeid temperatuuri, niiskuse ja valguse erinevusi, võrreldes hõreda mets või metsata aladega. Puurindes on tüüpiline puu kuusk. Looduslik laanekuusik on alati segamets. Kuuse kõrval on näha mändi, kaske ja teisigi puuliike. Tihti võivad ka teised puuliigid olla enamuspuuliigiks. Siis on tegemist näiteks laanemänniku või laanekaasikuga. Võrdlemisi sageli on laanemetsas olemas põõsarinne. Alustaimestu on vaheldusrikas, mille tihedus ja liigiline koosseis sõltub kõigepealt puu- ja põõsarinde tihedusest. Mida tihedamad on ülemised rinded, seda vähem valgust pääseb maapinnani. Seda hõredam ja liigivaesem on siis ka alustaimestu. Hämara kuusiku all kasvavatel taimedel on enamasti laiad lehed
Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................2 Transport.......................................................................................3-5 Turism...............................................................................................6 Ohud ja vaktsineerimine...................................................................7 Kokkuvõte.........................................................................................8 Kasutatud materjal............................................................................9 1 Sissejuhatus Nüüdseks referaadi teemaks on transport ja turism, oma töös käsitlen ma El Salvadori transporti ja turismi. Töö alguses räägin transpordist El Salvadoris: selle riigi transpordiliikidest, mis on sell...
Igihaljastel puudel püsivad lehed mitu aastat ja need ei vahetu kõik ühe korraga. Nii ei ole nad kunagi raagus. Erinevad liigid taluvad külma ja kuuma erinevalt ning seetõttu on parasvöötme metsades piirkonniti ka erinevad domineerivad liigid. Polaaraladel ei kasva üldse puid, sest seal on liiga külm ja vesi on külmunud jääks. 3. Troopikas on palav kogu aasta vältel. Seal kasvab palju puuliike. Troopikast lõuna poole on vähe parasvöötme metsi, sest lõunapoolkeral on palju vähem maismaad. Põhjapolaarjoonest lõuna poole laiuvad suured igihaljad metsad. Seal domineerivad liigid, mis suudavad üle elada talvi (mänd, nulg ja kuusk). Okasmetsavöönd on maakeral kõige suurema pindalaga loodusvöönd. Siberis kutsutakse okasmetsa taigaks. Puuliikide järgi on kahesuguseid okaspuumetsi: varjukad kuuse- ja nulumetsad (tumetaiga) ning valgusrohked männi- ja lehismetsad
Troopilise kliimavöötme õhutemperatuur on suvel peamiselt +30°...+40 °C, talvel aga madalamad, kuna seal valitsevad kõrbed ja poolkõrbed ei toimu seal ka põlluharimist. Põliselanikud, kes elavad vihmametsades tegelevad peamiselt alepõllundusega. Nad kasvatavad omatarbeks riisi, maisi, sorgot, banaane, maapähklit ja teisi kultuure. Sealne soe kliima võimaldab kasvatada ka mitmesuguseid kasulikke puuliike. Kasutatud kirjandus: · Maailma äri ja kultuuri käsiraamat / Tea kirjastus, Tallinn 2002 / lk159-161 · Maailma riigid / kirjastus Topp graf 2001 / lk 247-251 · http://et.wikipedia.org/wiki/Peruu · http://et.wikipedia.org/wiki/Amazonase_piirkond · http://www.physic.ut.ee/~andi/inka.html · Ene kaardid / Tallinn kirjastus ,,Valgus" 1989 / lk 88 ja 95 · Ene 1 / Tallinn kirjastus ,,Valgus" 1989 / lk 172
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Raiete eesmärgid ja nende süsteemid Referaat Koostaja: Jan Schär Kursus: ME-12 Juhendaja: Arne Õismaa Tihemetsa 2012 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................lk 3 Metsa hooldamiseks loetakse...........................................................lk 3 Loodusliku uuenduse ja kultuuri hooldamine..................................lk 3 Valgustusraie....................................................................................lk 3 Harvendusraie...................................................................................lk 4 Sanitaarraie.......................................................................................lk 4 Laasimine..............................................................................
3 LEVIK JA KASVUKOHAD Harilik kuusk on levinud peaaegu kogu põhjapoolses Euroopas (puudub näiteks suuremal osal Saksamaa territooriumist) ja suurel alal Aasias. Eestis on kuusk tavaline metsapuu. Ta on nõudlik mullaviljakuse suhtes, tundlik kevadiste hiliste külmade suhtes ja üsna põuatundlik. Kuusk on varjutaluv puu ja endale soodsa pinnasega kasvukohtades tõrjub välja teisi puuliike nagu mändi, kaske ja teisi puid. Kuusest veel varjutaluvam puuliik Eestis on jugapuu. Talvede suhtes on kuusk vägagi külmakindel. 4 PALJUNEMINE Harilik kuusk tolmleb mais. Isaskäbid on 1-2,5 cm pikad, algul punakad, kuid pärast tolmlemist kollakad. Emaskäbid on 8-16 cm pikad ja läbimõõdus 3-4 cm, värvuselt algul punased või rohelised, valminult aga helepruunid. Seemned valmivad ja varisevad sama aasta sügisel.
päris suuri linnu. Põliselanikud tegelevad peamiselt alepõllundusega. Sellist põldu saab kasutada vaid mõne aasta, siis muutub ta viljatuks ja haritakse üles uus lapikene maad. Ekvatoriaalkliimas kasvatatakse omatarbeks riisi, maisi, sorgot, banaane, maapähklit jt. kultuure. Soe ja niiske kliima võimaldab kasvatada ka mitmesuguseid kasulikke puuliike. Vihmametsade aladele, eriti Kagu-Aasias, on rajatud kautsukipuu, kohvi, suhkruroo, õlipalmi ja mitmeid teisi istandusi. Ürgmets jäetakse põhiliselt alles, maha raiutakse ainult kolmanda rinde puud ja enamik liaane, asemele istutakse varjutaluvad puud, nagu õlipalm, kautsuki- või kakaopuu. Metsa varjus kasvavad hästi ka banaanid. Alles banaanide ja kakaopuu levik võimaldas Aafrika vihmametsi tihedamalt asustama hakata: esimesed kindlustasid inimestele toidu, teine sissetuleku
tihenemise tõttu oluliselt vähenenud. Lehtmetsad on tootlikumad (aastane juurdekasv 5-10 m3/ha) Kui segametsad (2-3 m3/ha) ja mõlemad on okasmetsadest liigiliselt mitmekesisemad. PARASVÖÖTME OKASMETSAD 1-2 m3/ha aastas. Vähe puuliike. Kasutatakse palju tarbepuiduna. II Millega tegeleb metsamajandus ja millega metsatööstus? V: Metsatööstus tegeleb puude varumise ja töötlemisega. Metsamajandus tegeleb metsa taastamisega, puude hooldamisega, metsaalade kuivendamine, sanitaarraidega. III Millistele maailma regioonidele ja riikidele on iseloomulikud järgmised metsade hävimist põhjustavad nähtused? · PIDEVAD METSATULEKAHJUD: Austraalias, USA
Põhilised jahilinnud on nurmkana, metshani ja vutt.(4) Türgis on kaks põhilist taimestiku tüüpi: stepp-rohumaad, mis paiknevad põhiliselt Kesk- Anatoolias ning metsad. Üldiselt on aga mõlemad taimestiku tüübid tekkinud inimtegevuse tagajärjel- nii otseselt (metsalangetuse ning põlluharimise tõttu) kui ka kaudselt (rohutoiduliste koduloomade tegevuse tõttu).(4) Musta mere rannikul on palju sademeid, puudub suvine põud ning talved on leebed- seetõttu leidub seal palju erinevaid puuliike, nagu näiteks valgepöök, kastan, kuusk, lepp. Samuti on Türgis palju põõsastaimi, nagu näiteks loorber, astelpõõsas, sarapuu. 5 Kuivematel aladel (stepi-rohumaadel) moodustub heitlehine metsavöönd, kus leidub selliseid puid, nagu tamm, kadakas, mänd, nulg.(4) Majandus
meetri kõrguseks. Peamiselt kasvavad sellel territooriumil habeheina liigid ja elevandirohi. Võib leida ka üksikuid puid (näiteks ahvileivapuud). Põõsastest võib leiduda akaatsiaid. Madalamad lõunapoolsed alad on kaetud tiheda ekvatoriaalse vihmametsaga. Vihmamets on troopiliste, lähisekvatoriaalsete ja ekvatoriaalsete sademeterohkete, pidevalt suure õhuniiskusega alade igihaljas taimekooslus. Vihmamets on tavaliselt liigirikas, eriti palju leidub puuliike. Puid iseloomustavad õhujuured, suured seemned. Puud võivad kasvada 30-50 meetri kõrguseks, mõned isegi 60 meetri kõrguseks. Rohkesti on ronitaimi ja epifüüte. Ronitaimed on pika nõtke varrega taimed, mis kinnituvad või toetuvad teistele taimedele või väänduvad nende ümber. Ronitaim on näiteks liaan. Epifüüdid on taimed, mis kasvavad teistel taimedel (peamiselt selle koorel) seda oluliselt kahjustamata. Troopilistes vihmametsades esineb epifüütidest orhideesid, bromeelialisi,
ning see on võrdeline raiutud metsamaade mahuga. Metsauuendusel oli eelistatuimad väärtuslikumad, nõutavamad ja kiirema kasvuga puuliigid, pidades silmas tööstuse ja tehnika edusammudega avanenud uusi puidu kasutamise võimalusi. Praeguse aja puidutööstus ja majanduse areng on sellises arengujärgus kus arvestades puude eluiga ei saa ette näha kindlaid prognoose näiteks 50-100 aasta pärast. Siiski kasvatatakse siiani nõutavamaid puuliike sh. Mändi, kuuske, kaske. Istutusmaterjali kvaliteet on RMK metsades kindlalt kontrollitud ning kvaliteetse järelkasvu tagamine on tänapäeval hästi kindlustatud. Rõhku pandi 1936. aastal putukkahjustuste vältimiseks ja vähendamiseks võttes kasutusele kindlamaid tõrjevahendeid ja tarbekorral läbi viies revideerimis raieringe enam kahjustatud puistutes. Tänapäeval moodustavad metsahaigused ja putukkahjustused, vastavalt 18% ja 14%
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
