2. Peamised esinevad biotoobid Peale kolme põhilise biotoobi, võib vaatlusaluses piirkonnas veel ära nimetada karjamaa ning kartulipõllu. Kõrsa raba Minu vaatlusalune piirkond asub Kõrsa rabas, Sindist idas, Reiu ja Taali metsakonna alal. Kõrsa rabast on raba (väheste laugastega) 60%, siirdesood 15% ja madalsood 25 %. Turbalasundi suurim paksus on 3,1 ja keskmine paksus 2,1 m, turbavaru 54 miljonit kuupmeetrit. Rabas toodetakse alusturvat. Vaatlusaluses piirkonnas kasvab rabamännik ehk domineerivaks puuliigiks on mänd, kuid kasvab ka kaskesid ja üksikuid kuuski. Taimedest esinevad sookail, harilik jõhvikas, pohl, rabamurakas, palusammal, raba-karusammal, kitsalehine turbasammal, kanarbik ja küüvits. Rabas kasvab puravikke, männiriisikaid, tõmmuriisikaid, pilvikuid, kärbseseemi ja tavavahelikke. Muldadest esinevad sügavad rabamullad, kus turbahorisondi paksus on üle 100 cm. Raba on tekkinud järve kinnikasvamise tulemusena ning on keskelt lage ja
Test 2 Taimkate, koosluste klassifitseerimine. 1. Vii kokku klassifikatsiooniastme nimetus ja näide sellest: Metsatüüp – jänesekapsakuusik, Tüübiklass – arumets, Tüübirühm – laanemets, Kasvukohatüüüp – jänesekapsa 2. Kirjuta iga taimkatteüksuse juurde suurusjärk: Soostike taimkate (rabamassiivid, soojärved, rabasaared) – Makrokombinatsioon, Rabamassiivi taimkate (servamäre, rabamännik, puis-älvesraba, puis-laukaraba, lageraba) – Mesokombinatsioon, Mõhna metsakooslused – Mikrokombinatsioon, Sadade kilomeetrite suurused mandriosad – Megakombinatsioon 3. Sea vastavusse mõisted ja sisu: Klassifikatskooni põhiüksus, kuhu kuuluvad kõik teatud floristilise koosseisu ja ühesuguse välimusega kooslused ühetaolistes kasvukohatingimustes. Eristatav kahe rinde dominantide alusel. – Assotsiatsioon,
kogum metsas. Puhtpuistu koosneb ühest, segapuistu mitmest puuliigist. Puistu koosseisu väljendatakse rinnete kaupa puistuvalemiga, kus iga puuliigi osa näidatakse kümnendikes, näiteks 4Mä 3Ks 2Ku Hb + Sr (40% mändi, 30% kaske, 20% kuuske, 10% haaba ning lisaks üksikud saared). Metsakorralduses kasutatakse ka mõistet eraldis (eeskätt kartograafilisel kujutamisel). Puistu nimetus tuletatakse kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest, näiteks mustikakuusik, rabamännik. dominant - taimekoosluses katvuse või biomassi järgi ülekaalus olev ja aineringes kõige tähtsam liik. eluvorm- morfoloogiliselt ja ökoloogiliselt sarnaste organismide rühm. Taimedel on eluvorme eristatud ebasoodsate tingimuste üleelamiseks evolutsiooni vältel kujunenud kohastumuste alusel. Üheks tuntumaks eluvormide jaotuseks on C. Raunkiaeri (1903) klassifikatsioon, mis põhineb taimede uuenemispungade asukohal. fanerofüüdid hemikrüptofüüdid terofüüdid
· glükoos · lõhnaained · lihhenoindikatsioon õhu puhtuse määramine 7 5.Uurimustöö Harku järve metsas ja Änglema rabas. 5.1 Uurimustöö Harku järve metsa ja Änglema raba kirjeldus. Harku järve metsa kirjeldus: Harku järve taga on Kolde tänav. Minu uuritav paik oli Kolde tänava lähedal olev metsatukk. Vaatlesin mände. Lisa: kaart nr.1 Änglema raba kirjeldus: Vihterpalu lähedal on Änglema rabamännik. Vaatluseks olid männid. Lisa: kaart nr.2 5.2 Uurimustöö eesmärk. Uurimustöö eesmärgiks on hinnata nende paikade õhu puhtust samblike abil. Mida rohkem on samblike liike, seda puhtam on õhk. Kui esineb ainult kooriksamblike, siis see vaatluskoht on väga saastunud. 5.3 Uurimustöö metoodika. Algselt läksin Harku järve metsa ning pidin vaatlema 10 puud. Valisin nendeks puudeks pärnad. Kaasas oli mul vihik, pastakas, 10 ümbrikku iga puu jaoks, 20x20cm2 ruudustik ning nuga
Metsa kasvukohatüübid Kasvukohatingimused mõjutavad suurel määral kõiki metsa omadusi (koosseis, alustaimestik, juurdekasv, puidu kvaliteet jne). Mõjutavad oluliselt ka metsade majandamist. Metsad jagatakse kasvukohatüüpideks. Metsanduses kasutatakse E. Lõhmuse poolt 1984. a. avaldatud kasvukohatüüpide klassifikatsiooni. Metsa kasvukohatüüpi defineeritakse kui ühesuguse metsakasvatusliku efektiga (s.o. ühesuguste looduslike, taimestikku mõjutavate tegurite kompleksiga) metsamaade kogumit. Kasvukohatüüp määratakse tunnuste kompleksi alusel! Peamised tunnused, millest juhindutakse on: - muld - veerežiim - alustaimestik - reljeef Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi. Metsa kasvukohatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik + reljeef Metsatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik + reljeef + puistu. (Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest nt mustikakuusik, rabamänni...
Mineraalmaade soostumisel etendavad olulist osa kliima ja pinnamood. Ka mineraalmaad on turbalasundi paksenemise tottu arenenud siirdesooks ja siis rabaks. Raba on algul tavaliselt kaetud männimetsaga, mille kasv mullaviljakuse pideva languse tõttu muutub nigelamaks, aja jooksul asendub rabamets puisrabaga ja viimane lagerabaga, mis on soo arengu viimane järk. Veekogulise tekkega soode arengujärgu põhiastmed: veekogu metsata madalsoo madalsoomets siirdesoomets rabamännik puisraba lageraba Mineraalmaade soostumise tagajärjel tekkinud rabad jagunevad rabadeks, mis on läbinud madalsoo arengujärgu ja sood mis on oma tekkest peale eksisteerinud rabana. Turbaliigid. Eristatakse kolme turba põhitüübi (madalsoo, siirdesoo,raba) raamer kolm alltüüpi:metsa, metsa-märe ja märe alltüüp. Alltüübib jagatakse kuueks rühmaks( puu, puu- rohu, puu-sambla, rohu, rohu-sambla ja sambla). Igas rühmas on loendatud seal esinevad turbaliigid
Sisukord: 1) Üldandmed:........................................................................................................................3 2) Asukoht:.............................................................................................................................3 3) Maastiku eripära: ...............................................................................................................3 4) Aluspõhja iseloomustus:....................................................................................................5 5) Pinnamood:........................................................................................................................5 6) Põhja- ja pinnavesi:............................................................................................................6 7) Muld- ja taimkate:................................................................................................................
Metsa kasvukohatüübid Metsad on väga erinevad liigilise koosseisu, struktuuri, produktiivsuse ja muude omaduste poolest ning see mitmekesisus on tingitud erinevatest metsa kasvukohatingimustest. Kasvukohatingimused mõjutavad suurel määral metsa koosseisu, alustaimestiku iseloomu, puude juurdekasvu ja saadava puidu kvaliteedi. Metsade suure mitmekesisuse tõttu saab nende majandamine olla edukas vaid konkreetseid ökoloogilisi tingimusi tundes ja arvestades. Metsade majandamiseks on vaja neid klassifitseerida (jagada sarnaste kasvukohatingimuste alusel), selleks jagatakse metsad kasvukohatüüpideks (kkt). Metsade majandamine toimub Eestis suures osas kasvukohatüüpide põhiselt (erinevates kkt-ides kasvatatakse erinevaid puuliike, kasutatakse erinevaid uuendusmeetodeid jne). Et võimalikult lühidalt ja informatiivselt iseloomustada valitsevaid kasvukohatingimusi, ongi kasutusele võetud kasvukohatüüpide mõiste. Eesti metsanduses (nii praktikas,...
Lehtmetsad Mitmekesised puistud. Võib esineda karstivorme, koopakesi, kivikülve. Klindimetsad Sadu aastaid samas paigas esinev kooslus. Vajavad hooldamist. Puisniidud Esineb kuivanud oksi ja tüvesid. Seal elab kitsalt kohastunud putukaid. Looduslikult uuenenud põlendikud II. -Kasvukohatüüüp jänesekapsa, Metsatüüp jänesekapsakuusik, Tüübirühm laanemets, Tüübiklass arumets - Mõhna metsakooslused Mikrokombinatsioon Rabamassiivi taimkate (servamäre, rabamännik, puis-älvesraba, puis-laukaraba, lageraba) Mesokombinatsioon Sadade kilomeetrite suurused mandriosad Megakombinatsioon Soostike taimkate (rabamassiivid, soojärved, rabasaared) Makrokombinatsioon -Kõrvutiasetsevad, kuid erinevates tingimustes arenevad kooslused lähevad üksteiseks üle liikide järkjärgulise ärajäämise ja juurdetuleku teel. Ruumiline kontinuum Liikide, nende rühmituste või koosluste järjestamine piki telgi, mis määravad taimkatte varieerumise
Abiootiline elutu, eluta keskkonnaga seotud. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aineringe ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. A. maht iseloomustab aineringes osalevat ainehulka, a. kiirus näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis, a. aeg aineringe toimumise (uuenemise) aeg. Albeedo maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline segakultuuride puhul taimekasvatuses. Allogeenne suktsessioon koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. A...
EESTI METSAD Metsade majandamiseks on vaja neid klassifitseerida (jagada sarnaste kasvukohatingimuste järgi). Metsad jagatakse kasvukohatüüpideks. Metsa kasvukohatüüp – ühesuguse metsakasvandusliku efektiga (s.o ühesuguste looduslike, taimestikku mõjuvate tegurite kompleksiga) metsamaade kogum. Kasvukohatüübid määratakse tunnuste kompleksi alusel: muld, veerežiim ja alustaimestik. Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi. Metsa kasvukohatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik Metsatüüp = muld+ veerežiim + alustaimestik + puistu. Arumetsa kasvukohatüüpe tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigi nimetusega (Nt mustika kasvukohatüüp) Soometsa kasvukohatüüpide juures kasutatakse üldtuntud sootüüpide nimetusi (NT raba kasvukohatüüp). Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest (NT mustikakuusik, rabamännik). Paljudel juhtudel vaja kasutada väiksemaid üksusi – al...
1. Põhimõisted: Demograafiline plahvatus- rahvaarvu kiire plahvatuslik kasv lühikese aja jooksul Urbanisatsioon- linnastumine, linnade pidurdamatu kasv. Tööstusrevolutsioon- manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule. Teaduslik-tehniline revolutsioon- algas 20.sajandi keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja ttöösuse arengule. Selle käigus muutus nii töö struktuur, tehnika, kultuur kui ka olme. Sündis suuremate teaduslike ja tehniliste saavutuste mõjul- töö kompleksne automatiseerimine uute energialiikide avastamine ja kasutamine jne; radio, televiisor, arvutid, laser jne. Kõik need avastused tehti 20 sajandi algul, hiljem on neid vaid täiustatud. Tehnokraatia- tehnika ning tehnikateadlaste võim. Tehnokratlik s...
1. Looduskaitse mõtte ja mõiste teke ja arenemine keskkonnakaitseks Eestis ja maailmas. Saab rääkida looduskaitse-eelsest perioodist, kus looduse kaitsmiseks astuti üksikuid samme (tegevus polnud teadlik) ja teadliku looduskaitse perioodist, kus looduse kaitsmisest kujunes laialdane ja sihipärane tegevus. Looduskaitse ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide kaitsmise. Areng Euroopas Esimesed organisatsioonid, mis looduskaitse alal tekkisid, lähtusid looduse kaitsimise esteetilistest ja eetilistest ning hiljem ka teaduslikust aspektist. Maailma vanim kaitseala pärineb 14. sajandist (asub Poola ja Valgevene piiril). Paljud Euroopa I kaitsealadest loodi jahiloomade tarvis (1537 Ahvenamaa, 1569 Kaipfstocki piirkond Sveitsis, 1836 Drachenfelseni kalju Saksama...
Seened saavad oluliselt kahjustatud lageraietel. Tabel 1 Söögiseente keskmised varud metsatüüpides värskes kaalus. Metsatüüp kg/ha Metsatüüp kg/ha Metsatüüp kg/ha sinikamännik 166,6 pohlamännik 69,1 kõdusookuusik 23,2 samblikumännik 157,3 rabamännik 64,5 siirdesookaasik 22,5 kanarbikumännik 100,6 jänesekapsakuusik 44,8 naadikuusik 15,5 kastikuloo-kuusik 79,7 mustikakuusik 28,8 sarapuumännik 4,8 sinilillekuusik ~ 79 karusamblakuusik ~ 28 Teised metsakasvukohatüübid on tühise seenesaagiga. Riiklikuks varumiseks sobivate seente nimestik sisaldab 59 liiki seeni. Varutavad liigid on rühmitatud
eraldamise vajaduse. Sood võib jaotada kasvukohatüüpideks mitmetest kriteeriumidest lähtudes. Et enamik soid kuulub Eesti metsafondi ja et nad on sageli kaetud metsaga, on meil soodes kasvukohatüüpe eristatud metsanduslikust seisukohast lähtudes. Kui soos on puurinde liitus üle 0,3 ning puude keskmine kõrgus ületab 4 m, käsitletakse niisugust sood harilikult soometsana, näiteks madalsookaasik, rabamännik jne. (Paal jt., 1999). Eesti soodel eristatakse kolme loodusliku põhitüübi - madalsoo, siirdesoo ja raba kõrval inimtegevusest põhjustatud tekistüüp - kõdusoo, mis on kujunenud soomulla pikaajalise kuivendamise või harvem teistel põhjustel toimunud põhjavee languse tagajärjel. Madalsood on jagatud kaheks kasvukohatüübiks - loduks ja tarnamadalsooks ning rabad kolmeks - nõmmrabaks, siirderabaks ja kõrgrabaks
misteede haiguste raviks. Huulhein on pakkunud palju huvi loodusuurijatele, kes on jälginud loomse toitumise iseärasusi taimedel. 55 Samblarinne: turbasamblad (KD), karusamblad. Mätastel palusammal, kaksikhambad. Raiestikel taimkate oluliselt ei muutu. Metsauuenemine toimub puuliikide vahelduseta. Levik: väikeste aladena kõigis Eesti osades. Taimekooslus: rabamännik. KAITSTAVAD TAIMELIIGID RABADES II kategooria: sookäpp, tume nokkhein. III kategooria: kuradi sõrmkäpp 1.2. SIIRDESOO KASVUKOHATÜÜP (Ss) Siirdesoometsad on nii ajaliselt (soo arengu käigus) kui ka ruumiliselt (madalsoode ja rabade vahelisel alal) üleminekulise loomuga. Madalamates lohkudes säilivad veel kaua toiterikkamale madalsoole omased taimed. Iseloomuliku tunnusena on samas kõrval
Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...
1. Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. enamik, maailma metsadest (95%) on loodusliku Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, Metsanduse võib tinglikult jagada kolmeks ...
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasole...
1. Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hoold...
lodukaasik 2 lodusanglepik 2 Tallamisõrnad madalsookuusik 2 kõdusookuusik 2 rabamännik 2 lodukuusik 1 samblikumännik 1 74 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine Erinevate külastusviiside mõju on erinev. Kõige väiksema mõjuga on metsadele loodus-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
