2. Peamised esinevad biotoobid Peale kolme põhilise biotoobi, võib vaatlusaluses piirkonnas veel ära nimetada karjamaa ning kartulipõllu. Kõrsa raba Minu vaatlusalune piirkond asub Kõrsa rabas, Sindist idas, Reiu ja Taali metsakonna alal. Kõrsa rabast on raba (väheste laugastega) 60%, siirdesood 15% ja madalsood 25 %. Turbalasundi suurim paksus on 3,1 ja keskmine paksus 2,1 m, turbavaru 54 miljonit kuupmeetrit. Rabas toodetakse alusturvat. Vaatlusaluses piirkonnas kasvab rabamännik ehk domineerivaks puuliigiks on mänd, kuid kasvab ka kaskesid ja üksikuid kuuski. Taimedest esinevad sookail, harilik jõhvikas, pohl, rabamurakas, palusammal, raba-karusammal, kitsalehine turbasammal, kanarbik ja küüvits. Rabas kasvab puravikke, männiriisikaid, tõmmuriisikaid, pilvikuid, kärbseseemi ja tavavahelikke. Muldadest esinevad sügavad rabamullad, kus turbahorisondi paksus on üle 100 cm. Raba on tekkinud järve kinnikasvamise tulemusena ning on keskelt lage ja
Test 2 Taimkate, koosluste klassifitseerimine. 1. Vii kokku klassifikatsiooniastme nimetus ja näide sellest: Metsatüüp – jänesekapsakuusik, Tüübiklass – arumets, Tüübirühm – laanemets, Kasvukohatüüüp – jänesekapsa 2. Kirjuta iga taimkatteüksuse juurde suurusjärk: Soostike taimkate (rabamassiivid, soojärved, rabasaared) – Makrokombinatsioon, Rabamassiivi taimkate (servamäre, rabamännik, puis-älvesraba, puis-laukaraba, lageraba) – Mesokombinatsioon, Mõhna metsakooslused – Mikrokombinatsioon, Sadade kilomeetrite suurused mandriosad – Megakombinatsioon 3. Sea vastavusse mõisted ja sisu: Klassifikatskooni põhiüksus, kuhu kuuluvad kõik teatud floristilise koosseisu ja ühesuguse välimusega kooslused ühetaolistes kasvukohatingimustes. Eristatav kahe rinde dominantide alusel. – Assotsiatsioon,
kogum metsas. Puhtpuistu koosneb ühest, segapuistu mitmest puuliigist. Puistu koosseisu väljendatakse rinnete kaupa puistuvalemiga, kus iga puuliigi osa näidatakse kümnendikes, näiteks 4Mä 3Ks 2Ku Hb + Sr (40% mändi, 30% kaske, 20% kuuske, 10% haaba ning lisaks üksikud saared). Metsakorralduses kasutatakse ka mõistet eraldis (eeskätt kartograafilisel kujutamisel). Puistu nimetus tuletatakse kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest, näiteks mustikakuusik, rabamännik. dominant - taimekoosluses katvuse või biomassi järgi ülekaalus olev ja aineringes kõige tähtsam liik. eluvorm- morfoloogiliselt ja ökoloogiliselt sarnaste organismide rühm. Taimedel on eluvorme eristatud ebasoodsate tingimuste üleelamiseks evolutsiooni vältel kujunenud kohastumuste alusel. Üheks tuntumaks eluvormide jaotuseks on C. Raunkiaeri (1903) klassifikatsioon, mis põhineb taimede uuenemispungade asukohal. fanerofüüdid hemikrüptofüüdid terofüüdid
· glükoos · lõhnaained · lihhenoindikatsioon õhu puhtuse määramine 7 5.Uurimustöö Harku järve metsas ja Änglema rabas. 5.1 Uurimustöö Harku järve metsa ja Änglema raba kirjeldus. Harku järve metsa kirjeldus: Harku järve taga on Kolde tänav. Minu uuritav paik oli Kolde tänava lähedal olev metsatukk. Vaatlesin mände. Lisa: kaart nr.1 Änglema raba kirjeldus: Vihterpalu lähedal on Änglema rabamännik. Vaatluseks olid männid. Lisa: kaart nr.2 5.2 Uurimustöö eesmärk. Uurimustöö eesmärgiks on hinnata nende paikade õhu puhtust samblike abil. Mida rohkem on samblike liike, seda puhtam on õhk. Kui esineb ainult kooriksamblike, siis see vaatluskoht on väga saastunud. 5.3 Uurimustöö metoodika. Algselt läksin Harku järve metsa ning pidin vaatlema 10 puud. Valisin nendeks puudeks pärnad. Kaasas oli mul vihik, pastakas, 10 ümbrikku iga puu jaoks,
Kasvukohatüüp määratakse tunnuste kompleksi alusel! Peamised tunnused, millest juhindutakse on: - muld - veerežiim - alustaimestik - reljeef Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi. Metsa kasvukohatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik + reljeef Metsatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik + reljeef + puistu. (Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest nt mustikakuusik, rabamännik). Arumetsa kasvukohatüüpe tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigi nimetusega (nt mustika kasvukohatüüp). Soometsa kasvukohatüüpide juures kasutat üldtuntud sootüüpide nimetusi (nt raba kasvukohatüüp). Looduses esineb sageli nn „vahepealseid“ kasvukohatüüpe. Sellistel juhtudel kasutat väiksemaid üksusi- alltüüpe. Iga kasvukohatüüp jaotat nii mitmeks alltüübiks, kui mitme naabertüübiga on tal ühiseid piire
Mineraalmaade soostumisel etendavad olulist osa kliima ja pinnamood. Ka mineraalmaad on turbalasundi paksenemise tottu arenenud siirdesooks ja siis rabaks. Raba on algul tavaliselt kaetud männimetsaga, mille kasv mullaviljakuse pideva languse tõttu muutub nigelamaks, aja jooksul asendub rabamets puisrabaga ja viimane lagerabaga, mis on soo arengu viimane järk. Veekogulise tekkega soode arengujärgu põhiastmed: veekogu metsata madalsoo madalsoomets siirdesoomets rabamännik puisraba lageraba Mineraalmaade soostumise tagajärjel tekkinud rabad jagunevad rabadeks, mis on läbinud madalsoo arengujärgu ja sood mis on oma tekkest peale eksisteerinud rabana. Turbaliigid. Eristatakse kolme turba põhitüübi (madalsoo, siirdesoo,raba) raamer kolm alltüüpi:metsa, metsa-märe ja märe alltüüp. Alltüübib jagatakse kuueks rühmaks( puu, puu- rohu, puu-sambla, rohu, rohu-sambla ja sambla). Igas rühmas on loendatud seal esinevad turbaliigid
järvekallas kannab Trepimäe nime. Rand on kohane suplemiseks. Tondisaar Vähem kui poolehektarine saareke ulatub mõne meetri üle Võrtsjärve pinna. Saar võib olla jäänuk suuremast pinnavormist, seda ümbritseb roogu kasvanud madalik ja mitu kivivaret. Tondisaar on pakkunud varju üksinduseotsijaile. Rajatud on puhkekoht lõkkeplatsi ja grillimisvõimalusega. Mustjärv Väike rabajärv umbes 2 km Võrtsjärvest idas. Umbes 23 ha suurust järve ümbritseb rabamännik. Vee äärde pääseb põhjakaldalt, muidu piirab järve õõtsikuriba. Mustjärve ääres kohtab rohkesti kopra tegutsemisjälgi. Mustjärve ümbruskonnast võib korjata rabamurakaid, jõhvikaid, pohli, mustikaid ja seeni. Tulimägi Ka Ervumäe ja Rannu Munamäe nime all tuntud kõrgendik kujutab endast 6 km pikkuse Valguta suurvoore põhjaotsa, mis ulatub 99 m üle meretaseme ja umbes 65 m üle Võrtsjärve taseme. Rahvasuu seostab Tulimäe nime Jüriöö märgutulede süütamisega.
Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi. Viimaseid võib omakorda jaotada antud tingimustes püsivaiks põlis- ehk kliimakstüüpideks ja ajutisteks ehk tekistüüpideks. Seega tuleb vahet teha kahel mõistel: metsa kasvukohatüüp = muld + veereziim + alustaimestik+reljeef, metsatüüp = muld + veereziim + alustaimestik +reljeef+ puistu. Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest (näiteks mustikakuusik, rabamännik). Eraldatud tüpoloogiliste üksuste omavahelised seosed ning ökoloogiline olemus ilmnevad selgemini korrastatuna ökoloogilisteks seeriateks. E. Lõhmuse koostatud metsakasvukohatüüpide ordinatsiooniskeemil on kasvukohatüübid paigutatud nii, et nähtub nende asend peamiste varieeruvust põhjustavate ökoloogiliste tegurite kui ka 44.45.teineteise suhtes. Metsatüüpide rühmitamine Metsade kasvukohatingimusi on mitmesuguseid, sellepärast on ka metsatüüpe palju
Lehtmetsad Mitmekesised puistud. Võib esineda karstivorme, koopakesi, kivikülve. Klindimetsad Sadu aastaid samas paigas esinev kooslus. Vajavad hooldamist. Puisniidud Esineb kuivanud oksi ja tüvesid. Seal elab kitsalt kohastunud putukaid. Looduslikult uuenenud põlendikud II. -Kasvukohatüüüp jänesekapsa, Metsatüüp jänesekapsakuusik, Tüübirühm laanemets, Tüübiklass arumets - Mõhna metsakooslused Mikrokombinatsioon Rabamassiivi taimkate (servamäre, rabamännik, puis-älvesraba, puis-laukaraba, lageraba) Mesokombinatsioon Sadade kilomeetrite suurused mandriosad Megakombinatsioon Soostike taimkate (rabamassiivid, soojärved, rabasaared) Makrokombinatsioon -Kõrvutiasetsevad, kuid erinevates tingimustes arenevad kooslused lähevad üksteiseks üle liikide järkjärgulise ärajäämise ja juurdetuleku teel. Ruumiline kontinuum Liikide, nende rühmituste või koosluste järjestamine piki telgi, mis määravad taimkatte varieerumise
Ruumala 105106 km3, elusainet 10131015 t. Noosfäär biosfääri arengu kõrgeim aste, N-Ö mõistuse sfäär, kus arukas inimtegevus muutub arengut määravaks teguriks. Biotoop - 1. Ökotoop biotsönoosi abiootiliste tegurite kompleks. Selles võib eristada mulda (edafotoop), vee rezhiimi (hügrotoop), mineraalse toitumise reziimi (trofotoop) ja kliimat (klimatoop). 2. Sünökoloogias koosluse (eriti loomade) elupaik, suhteliselt ühesuguste keskkonnaoludega ala (näit. rabamännik). Tema piires võib eristada väiksemaid, mõne teguri poolest eripäraseid osapaiku merotoope. Biotsönoos (kooslus) elukooslus, ühesuguste keskkonnatingimustega ala (biotoobis) elavate organismide kogum (ökosüsteemi elusosa); mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum. B-i organismid sõltuvad nii keskkonnast kui ka üksteisest. B-s. moodustub toiduahelaist keerukas
metsatüüpi. Metsa kasvukohatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik Metsatüüp = muld+ veerežiim + alustaimestik + puistu. Arumetsa kasvukohatüüpe tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigi nimetusega (Nt mustika kasvukohatüüp) Soometsa kasvukohatüüpide juures kasutatakse üldtuntud sootüüpide nimetusi (NT raba kasvukohatüüp). Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest (NT mustikakuusik, rabamännik). Paljudel juhtudel vaja kasutada väiksemaid üksusi – alltüüpe. Metsatüüpide rühmitamine: Metsad jagatakse 2 klassi Arumetsad o Mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30 cm tüseduseni (kuivendatud muldadel kuni 25 cm) Soometsad o Metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25 cm. Klassid jagunevad tüübirühmadeks
moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Ökotoop- taimekoosluse kasvukoht, abiootiliste keskkonnategurite (vt. Biotoop) kompleks. Biotoop- 1) Ökotoop- biotsönoosi abiootiliste tegurite kompleks. Sellest võib eristada mulda (edafotoop), veereziimi (hügrotoop), mineraalse toitumise režiimi (trofotoop) ja kliimat (klimatoop). 2) sünökoloogias koosluse (eriti loomade) elupaik, suhteliselt üesuguste keskkonnaoludega ala (nt rabamännik). Ema piires võib eristada väiksemaid, mõne teguri poolest eripäraseid osapaiku- merotoope. Ökoton- kahe järsult eineva masstikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liiirikkam kui kumbki neist (servaeffekt). Kultuurmaius on ökotonid (nt metsaservad, veekogude kaldad) liikide kontsentreerumiskohad, kompensatsioonialad ja ühtlasi geoökoloogilised barjäärid.
moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Ökotoop taimekoosluse kasvukoht, abiootiliste keskkonnategurite (vt. biotoop) kompleks. Biotoop 1. Ökotoop biotsönoosi abiootiliste tegurite kompleks. Selles võib eristada mulda (edafotoop), veerezhiimi (hügrotoop), mineraalse toitumise reziimi (trofotoop) ja kliimat (klimatoop). 2. Sünökoloogias koosluse (eriti loomade)elupaik, suhteliselt ühesuguste keskkonnaoludega ala (näit. rabamännik). Tema piires võib eristada väiksemaid, mõne teguri poolest eripäraseid osapaiku merotoope. Ökoton - kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaeffekt). Kultuurmaistus on ö-d (nt. metsaservad, veekogude kaldad) liikide kontsentreerumiskohad, kompensatsioonialad ja ühtlasi geoökoloogilised barjäärid.
Seened saavad oluliselt kahjustatud lageraietel. Tabel 1 Söögiseente keskmised varud metsatüüpides värskes kaalus. Metsatüüp kg/ha Metsatüüp kg/ha Metsatüüp kg/ha sinikamännik 166,6 pohlamännik 69,1 kõdusookuusik 23,2 samblikumännik 157,3 rabamännik 64,5 siirdesookaasik 22,5 kanarbikumännik 100,6 jänesekapsakuusik 44,8 naadikuusik 15,5 kastikuloo-kuusik 79,7 mustikakuusik 28,8 sarapuumännik 4,8 sinilillekuusik ~ 79 karusamblakuusik ~ 28 Teised metsakasvukohatüübid on tühise seenesaagiga. Riiklikuks varumiseks sobivate seente nimestik sisaldab 59 liiki seeni. Varutavad liigid on rühmitatud
eraldamise vajaduse. Sood võib jaotada kasvukohatüüpideks mitmetest kriteeriumidest lähtudes. Et enamik soid kuulub Eesti metsafondi ja et nad on sageli kaetud metsaga, on meil soodes kasvukohatüüpe eristatud metsanduslikust seisukohast lähtudes. Kui soos on puurinde liitus üle 0,3 ning puude keskmine kõrgus ületab 4 m, käsitletakse niisugust sood harilikult soometsana, näiteks madalsookaasik, rabamännik jne. (Paal jt., 1999). Eesti soodel eristatakse kolme loodusliku põhitüübi - madalsoo, siirdesoo ja raba kõrval inimtegevusest põhjustatud tekistüüp - kõdusoo, mis on kujunenud soomulla pikaajalise kuivendamise või harvem teistel põhjustel toimunud põhjavee languse tagajärjel. Madalsood on jagatud kaheks kasvukohatüübiks - loduks ja tarnamadalsooks ning rabad kolmeks - nõmmrabaks, siirderabaks ja kõrgrabaks
koosseisu ja majandusvõtted. Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires üks või mitu metsatüüpi. Arumetsa kasvukohatüüpe tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigi nimetusega (näiteks pohla kasvukohatüüp), soometsade puhul kasutatakse üldtuntud sootüüpide nimetusi (näiteks madalsoo kasvukohatüüp). Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest (näiteks mustikakuusik, rabamännik). Metsamees, kes tunneb puid, põõsaid, alustaimi, samblaid-samblike, kasvukoha mullatingimusi ja veereziimi, oskab metsa õieti hooldada, hinnata ja kasutada. Tänan kolleege Külle Viksi, Ivi Põntsonit, Maila Talvet, Ell Tuvikest, Vello Keppartit ja Jaanus Järsi, kes aitasid kaasa õppevahendi valmimisele. Koostaja METSABOTAANIKA I ARUMETSADE KLASS 2
Biotoobikaitse loomade elupaikade kaitse. Biotoobi kandevõime suurima populatsiooni tihedus, mida keskkond suudab kanda. Biotoop 1. Ökotoop biotsönoosi abiootiliste tegurite kompleks. Selles võib eristada mulda (edafotoop), veerezhiimi (hügrotoop), mineraalse toitumise rezhiimi (trofotoop) ja kliimat (klimatoop). 2. Sünökoloogias koosluse (eriti loomade)elupaik, suhteliselt ühesuguste keskkonnaoludega ala (näit. rabamännik). Tema piires võib eristada väiksemaid, mõne teguri poolest eripäraseid osapaiku merotoope. Biotsönoos (kooslus) elukooslus, ühesuguste keskonnatingimustega ala (biotoobis) elavate organismide kogum (ökosüsteemi elusosa); mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum. B-i organismid sõltuvad nii keskkonnast kui ka üksteisest. B-s. moodustub toiduahelaist keerukas suhete süsteem
kasutatakse ka teena.Viljad pähklikesed, ovaalsed, kiilja alusega, nõrgalt Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja vaevalt märgatavate ribidega, läbim. 0,8 ebasümmeetrilised, kahelisaagja servaga, enamuspuuliigi nimetusest (näiteks cm, karekarvased. Sageli külgrood hargnevad enne mustikakuusik, rabamännik). viltjaskarvased. Valmivad oktoobris, varisevad lehe serva jõudmist. Õitseb aprillis enne lehtede Eraldatud tüpoloogiliste üksuste omavahelised talve jooksul. Seemned on pika puhkemist. Õied tihedates kimpudes. Vili seosed ning ökoloogiline olemus ilmnevad puhkeperioodiga ja uuenemine seemnetest ovaalne, 2-2,5 cm pähklike, asub tiiva keskel. selgemini korrastatuna ökoloogilisteks seeriateks.
28 metsatüüp = muld + veereziim + alustaimestik + puistu Arumetsa kasvukohatüüpe tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigi nimetusega (näiteks mustika kasvukohatüüp), soometsa kasvukohatüüpide juures kasutatakse üldtuntud sootüüpide nimetusi (näiteks raba kasvukohatüüp). Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest (näiteks mustikakuusik, rabamännik). Eraldatud tüpoloogiliste üksuste omavahelised suhted ning ökoloogiline olemus ilmnevad selgemini korrastatuna ökoloogilisteks seeriateks. Ordinatsiooniskeemil on kasvukohatüübid korrastatud nii, et nähtub nende asend peamiste varieeruvust põhjustavate ökoloogiliste tegurite kui ka teineteise suhtes. Horisontaaltelje (üldistatud juurtoitumistingimuste skalaari) juhtivaks teguriks on mullareaktsioon, mis
alustaimestik metsatüüp = muld + veereziim + alustaimestik + puistu Arumetsa kasvukohatüüpe tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigi nimetusega (näiteks mustika kasvukohatüüp), soometsa kasvukohatüüpide juures kasutatakse üldtuntud sootüüpide nimetusi (näiteks raba kasvukohatüüp). Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest (näiteks mustikakuusik, rabamännik). Eraldatud tüpoloogiliste üksuste omavahelised suhted ning ökoloogiline olemus ilmnevad selgemini korrastatuna ökoloogilisteks seeriateks. Ordinatsiooniskeemil on kasvukohatüübid korrastatud nii, et nähtub nende asend peamiste varieeruvust põhjustavate ökoloogiliste tegurite kui ka teineteise suhtes. Horisontaaltelje (üldistatud juurtoitumistingimuste skalaari) juhtivaks teguriks on mullareaktsioon, mis automorfsetel (mineraal-) muldadel sõltub lähtekivimi karbonaatsusest, hüdro-
lodukaasik 2 lodusanglepik 2 Tallamisõrnad madalsookuusik 2 kõdusookuusik 2 rabamännik 2 lodukuusik 1 samblikumännik 1 74 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine Erinevate külastusviiside mõju on erinev. Kõige väiksema mõjuga on metsadele loodus-
annaabi.ee 
