RICHARD UUTMAA Richard Uutmaa elas aastatel 1905-1977. Ta on sündinud 12. oktoobril 1905. aastal Virumaal Altja külas. Uutmaa õppis Pallases aastatel 1928-1935, lõpetas N. Triigi meistriateljees. Pärast Pallase lõpetamist tegutses Uutmaa Tartus, viibides juba 30ndate lõpul pikemalt ning sõja-aastatel oma isakodus Altjal. Ta omandas 1938. a Tartu Ülikooli juures joonistus- ja joonestusõpetaja kutse ning 1939. a sai ta KKSKV maalistipendiumi. Ent juba 1944. aasta sügisel oli ta Tallinnas ning sai esimeste seas Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu liikmeks. Pärast sõda töötas Uutmaa kuus aastat Riikliku Tarbekunstiinstituudi õppejõuna, kuid pärast 1950. aastat kuni oma surmani 1977. aastal oli ta vabakunstnik. Uus aeg esitas muidugi uusi nõudmisi. Andeka kunstnikuna omandas ta suhteliselt kiiresti selle temaatilise ning tehnilise arsenali, mida uus kunstipoliitika nõudis. Tunnistuseks selle kohta oli kahtlemata j...
LOODUSKALENDER Jaanuar Talveperioodil on enamik siselahtedest külmunud. Seetõttu on jaanuarikuu sobilik tutvumiseks Loode-Eesti rannikuga. Tugevate tuulte tõttu ei jäätu siin meri ka suuremate külmadega. Loode-Eesti rannikumeri on kümnete tuhandete veelindude talvitumisala. Peamisteks asukateks on aulid. Sageli võib uhkete pikkade sabasulgedega auliisandaid jälgida edvistamas oma kaasade ees. Siia koonduvad ka punase konksus nokaga jääkosklad, kes jäisesse vette sukeldudes väiksemaid kalu jahivad. Neemetippude kohale tulevad sageli aga tiirutama veelinde jahtivad merikotkad. Talveks tuleb meile ka mõningaid linnuliike, keda muul ajal meie aladel ei kohta. Kärestikulised jõelõigud meelitavad kohale Skandinaaviast saabunud vesipapi ainukese laululinnu, kes võimeline ujuma ja sukelduma. Sageli võib kohata lennus kuldnokkadele sarnanevaid linnuparvi. Need on siidisabad, kelle peas võime lähemal vaatlusel näha uhket suletutti. Veebruar Ehk...
ühiskonna probleeme. Eriti on teda huvitanud inimese maailmavaatelise ümberkujunemise protsess murrangulistel aegadel. Sellele viitavad juba näidendi pealkirjadki - ,,Aja käsk", ,,Murrang" ja ,,Inimesed risttuultes". Semperi näidendites on teravust ja leidlikkust konfliktisituatsioonidees, kompositsioonilist täpsust, kuid inimese hingevapustuste kujutamisel lõdvendab dramaatilist pinget kohatine skeemipärasus. Semperi hilisluule meeliskujundid pärisnevad loodusest. Looduselamus on tavaliselt tõukeks üldistava, avarate tagamaadega elumõtiskluse juurde. Looduse heitlikkus riimub inimelu heitlikkusega. Ajalulus ,,Katsumus" võrdlustab must taevas elupimedikku, kust püstipäi läbi minnakse. Johannes Semper 22.03.1930 Siuru rühmitus TEOSED 1) (1962) Luuletused 2) (1963) Romaan ,, Kivi kivi peale" 3) (1964) ,,Armukadedus" novellid ,,Õed" ja ,,Umbrohi"
kombineerimine teeb võimalikuks erinevad põhjalikud analüüsid ja planeerimisprotsessid. 44 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine 3. Külastusseire ja külastuskoormuse hindamise meetodid 3.1 Koormustaluvus ja ohutegurid Paljud autorid soovitavad kasutada hinnangute andmiseks koormustaluvust (Carrying Capacity) - puhkevõimaluste kasutusläve, mille puhul on tagatud looduselamus, ilma et see seaks ohtu looduskeskkonna säilimise. Koormustaluvus on defineeritud külastajate arvuna, millele ala suudab vastu pidada, ilma et kannataks keskkonnatingimused või külastajale alal pakutav emotsioon (säilivad keskkonna komponent ja sotsiaalne komponent). Looduslike alade koormustaluvuse uuem definitsioon võtab arvesse biofüüsikalisi omadusi (pinnas, topograafia, taimkate), sotsiaalseid aspekte (asukoht ja ligipääsetavus transpordile,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
