mere- ja rannamaastikel oluline koht. Uutmaad huvitas lisaks maastikule ka inimene, ta jäädvustas oma piltidel stseene randlaste elust-olust. Vanameistrina pühendus Uutmaa akvarellile, milles ta saavutas suure meisterlikkuse. Tema hilisemate tööde koloriit muutus atraktiivsemaks, varasemad hallikas-sinakad toonid asendusid kontrastsete värvikooskõladega. ,,Altja rand" on särava koloriidiga, sügisene vaade, kus kollased ja punased toonid konkureerivad sinistega. Kunstniku sügisene looduselamus on kirgas ja värviline, selles ei ole ruumi nukrale meeleolule, vaade otse pakatab elurõõmust. Pühajärv 1930-ndate aastate kunstnike põlvkond tõi uudsena eesti kunsti randlaste eluolu ja merevaateid käsitleva temaatika, neist meistreist olid silmapaistvamaiks Eerik Haamer ja Richard Uutmaa. Kunstniku lapsepõlve lahutamatuks osaks olid paadiretked merel ning kalapüük. Neid teemasid näeb ka Uutmaa varases loomingus, tema figuraalsed stseenid kujutavad, rannapoisikesi paadiga
Millal Te käisite rabas kudrutavaid tedrekukki kuulamas? Kas olete kunagi vaadanud kui imeline on päikesetõus rabades? Või millal kohtasite viimati sookurge? Aprillikuu varahommikuid ei tasu maha magada. Sel ajal võime kuulda meie looduses erakordselt rikkalikku helipilti. Üksteise võidu laulvad laululinnud tähistavad oma häälitsustega naabritele pesakohtade hõivatusest ning loomulikult püüavad kaasade tähelepanu. Varahommikune metsa- või rabaretk pole mitte üksnes kustumatu looduselamus, vaid ka väga hariva sisuga. Meie giidide abil avaneb ainulaadne võimalus lauljatega lähemat tutvust teha ning nende elukommetest rohkem teada saada. Mai Maikuu on linnumaailmas huvipakkuvaim aeg. Ka kõige hilisemad saabujad on selleks ajaks oma talvitusaladelt tagasi jõudnud. Samal ajal võime aga näha veel suurel hulgal läbirändajaid, kes alles koguvad energiavarusid oma arktilistele pesitsusaladele naasmiseks.Meie loodusel ja retkejuhtidel on sel ajal palju pakkuda.
ühiskonna probleeme. Eriti on teda huvitanud inimese maailmavaatelise ümberkujunemise protsess murrangulistel aegadel. Sellele viitavad juba näidendi pealkirjadki - ,,Aja käsk", ,,Murrang" ja ,,Inimesed risttuultes". Semperi näidendites on teravust ja leidlikkust konfliktisituatsioonidees, kompositsioonilist täpsust, kuid inimese hingevapustuste kujutamisel lõdvendab dramaatilist pinget kohatine skeemipärasus. Semperi hilisluule meeliskujundid pärisnevad loodusest. Looduselamus on tavaliselt tõukeks üldistava, avarate tagamaadega elumõtiskluse juurde. Looduse heitlikkus riimub inimelu heitlikkusega. Ajalulus ,,Katsumus" võrdlustab must taevas elupimedikku, kust püstipäi läbi minnakse. Johannes Semper 22.03.1930 Siuru rühmitus TEOSED 1) (1962) Luuletused 2) (1963) Romaan ,, Kivi kivi peale" 3) (1964) ,,Armukadedus" novellid ,,Õed" ja ,,Umbrohi"
(keskkonnaseire seadus RT I 1999, 10, 154). Eesmärgiks on saada infot keskkonna hetkeseisundi kohta ja teha prognoose tulevikuks, mis omakorda aitab kaasa erinevate keskkonda mõjutavate tegevuste planeerimisele. Seirel on oluline osa riskide haldamisel ning ennetamisel. Käesolevas töös on mõistega seire kasutatud paralleelselt sünonüümi monitooring. Koormustaluvus (carrying capacity) on puhkevõimaluste kasutuslävi, mille puhul on tagatud looduselamus, ilma et see seaks ohtu looduskeskkonna säilimist. Koormustaluvus väljendab keskkonna biofüüsikalisi omadusi ja looduskeskkonna kasutajate käitumise mõjusid ja puhke- eelistusi (Jenkins ja Pigram 2006). Koormustaluvust on defineeritud ka kui kaitsealade rekreatiivset normeerimist: millised puhkevõimalused tagada, millised loodustingimused säilitada, kuidas korraldada rekreatiivne kasutus (Cole 2004). Spetsiifilisemalt eristatakse
annaabi.ee 
