· Parim aeg ujumiseks on suveperiood. · Enne ujumist on soovitatav teha võimlemist Kus ujuda ja millises temperatuuris? Looduslikes veekogudes. Soovitatav temperatuur 18 kraadi. Basseinis. Soovitatav temperatuur 20-27 kraadi. Ujumise õpetamise faasid 1. Algõpetus 2. Tehnikaõpetus Kohandumine veega ja Ujumisstiilide tehnika sukeldumis õpetus. Start Lamavuse ja ujuvuse tagamine Esimeste ujumisliigutuste õpimine Ujumine kui spordiala Vabaujumine ehk rinnulikrool. Rinnuliujumine Liblik-ehk delfiinujumine Seliliujumine Mis on ujumisoskus? Minimaalselt Täiskasvanul 100 meetrit Lapsel 25 meetrit Ohud ja vastunäidused vees Jalakramp. Jalakrambi puhul tuleb rahuneda, ajada jalg sirgeks ja sirutada varbad enda poole. Allergiad,haigused. Milleks on ujumine hea? Aitab olla terve ja hoida head füüsilist vormi. Ujumine arendab kõhu-, selja-,kaela-,käte- ja rindkerelihaseid.
Ujumine Ujumine taastab tervist ja loob hea tuju, lisaks karastavale toimele mõjub ujumine hästi ka kesknärvisüsteemile ning maandab stressi, sest vesi annab mõnusa liikumisvõimaluse ja tekitab hea enesetunde. Ujumine on täiuslik siis, kui inimene on vees horisontaalasendis nii, et ka pea on vees ning väljahingamine toimub vette. Ujumiseks ja suplemiseks on ideaalne suveperiood, mil soovitatakse käia ujumas iga päev, võimaluse korral looduslikus veekogus. Siseujula tingimustes võiks käia ujumas aga üle päeva. Kasulik on ujumine merevees, sest see sisaldab organismile vajalikku joodi. Soovitav on enne ujumist võimelda, sest õlaringid, käte
UJUMINE Füüsikas uuritakse ujumist vedelikus lebamise tähenduses, kus osa kehast on vedelikus, osa aga vedelikust väljas. Kehale mõjub vdelikus alati vähemalt kaks vastassuunalist jõudu- raskusjõud ja üleslükkejõud. Keha vajub põhja ehk upub, kui üleslükkejõud on raskusjõust väiksem. Kui täielikult sukeldatud kehale mõjuv üleslükkejõud on suurem kui raskusjõud, siis keha tõuseb pinnale. Kui keha ülemine serv jõuab vedeliku pinnale, hakkab kehale mõjuv üleslükkejõud vähenema. Keha ujub, kui üleslükkejõud arvuliselt võrdne raskusjõuga. Ujumisel on osa kehast vedelikust väljas. Kui keha on sukeldatud täielikult, siis on valemis FÜ=pgV, esinev ruumala V võrdne keha kogu ruumalaga Kui raskusjõud ja üleslükkejõud on võrdsed, ning keha asub täielikult vedelikus, siis keha heljub.E. Keha heljub, kui üleslükkejõud ja raskusjõud on arvuliselt võrdsed. Heljumisel on Fr ja Fü võrdsed. Keha tihedus on pk ja vedeliku tihedus pv. Kehale mõjuv raskusjõ...
UJUMINE Ujumine on elusorganismi kulgemine vees. Ujumine võib olla passiivne või aktiivne. Passiivne ujumine on ujumine, kus ei painutata keha ja ei sõuta jäsemetega. Aktiivne ujumine on ujumine, kus kasutatakse jäsemeid sõudes ja keha painutatakse. Inimeste ujumine on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides ning soojemate ilmadega. Ujumisel on mitu tervislikult head külge, kuid samas tuleb vees järgida põhilisi ohutusreegleid. Ohutusreeglid ujumisel: · Ujuma ei minda üksinda ja oluline on teavitada kaaslasi · Vettehüppeid võib teha ainult selleks lubatud kohas · Tundes väsimust tuleb veest väljuda · Ujutakse tähistatud ja selleks ettenähtud kohas · Kedagi ei tõmmata ega suruta vee alla
Ujumine Sportlik ujumine sai alguse Inglismaalt. Juba 1837. aastal toimus Londonis esimene ujujate demonstratsioonesinemine.Ujumine on üks liikumisvormidest, mida on võimalik harrastada aastaringselt. Vaatamata suhteliselt kõrgele basseinikülastamise tasule, võib ujumist siiski pidada üheks odavamaks tervisespordialaks, mille harrastamiseks on vaja ainult trikood või ujumispükse, ujumismütsi ning soovi korral spetsiaalseid ujumisprille. Ujumine parandab hingamist ja verevarustust. Ujumine arendab nii kõhu-, selja-, kaela-, käte-, jala-, kui ka rindkerelihaseid. Samal ajal koormab ujumine vähem südant ja liigeseid ning horisontaalasendis on südamel kergem korraldada vereringe tegevust. Ujumisel kui spordialal on põhiliselt neli erinevat ujumisstiili ehk tehnikat krooliujumine, seliliujumine, rinnuliujumine ning liblik- ehk delfiiniujumine. Krooli- ja seliliujumisel on oluline
UJUMINE Ujumine on inimeste (ja muude loomade) vees liikumise meetod. See on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides. Ujumisel on mitu tervislikult head külge, kuid samas tuleb vees järgida põhilisi ohutusreegleid. Võisteldakse neljas erinevas ujumisstiilis - liblik-, selili-, rinnuli-, ning vabaujumine. Vabaujumine tähendab tavaliselt krooli, sest see on kiireim ujumisstiil, kuigi ujuja võib ise valida, millist stiili ta kasutab. Lisaks neljale eraldi stiilile võisteldakse kompleksujumises, milles võistleja peab läbima (võrdsed) teepikkused
UJUMISE POSITIIVSED JA NEGATIIVSED KÜLJED Ujumine on bioloogilise organismi kulgemine vees. Sportlikus aspektis on ujumine inimese edasiliikumine vees sellekohaste liigutuste abil. Eristatakse rakendus-, tervise-, ja võistlusujumist. Rakendus ujumine hõlmab uppuja päästmist, veekogude ületamist ja sukeldusujumist. Tervise ja võistlusujumise eesmärk on inimorganismi üldine tugevamine ja karastamine. Ujumine võib olla ka teiste spordialade (moodsa viievõistluse, triatloni) koostisosa. Ujumises on oluline liigutuste kooskõlastatus ja rütmiline hingamine. Ujumine avaldab organismile suurt ja mitmekülgset füsioloogilist mõju. Intensiivsele liikumisele lisanduvad vee termiline toime ja väljahingamise takistus enamiku sportlike ujumisviiside (v. a. seliliujumise) puhul. POSITIIVSED KÜLJED: - aitab olla terve ja heas kehalises vormis kõrge eani. ujumine on üks paremaid
ennast seinast eemale seliliasendis. Finiseerimine peab toimuma seliliasendis. 4.LIBLIKUJUMINE EHK DELFIINIUJUMINE Liblik- ehk delfiiniujumine toimub kõhuliasendis. Kätega tuleb teha paaristõmbeid. Ka jalad peavad töötama paaris, tehes kaks delfiini lööki iga käte tõmbe kohta. Ujuja diskvalifitseeritakse, kui kohtunik leiab, et ujuja jalad või käed ei tee üheaegseid liigutusi või kui ujuja ei puuduta pöördes või finisis seina mõlema käega üheaegselt. Selle stiili ujumine põhineb suuresti jalgade tööl paarislöögiga saavad jalad veest tuge ja tänu sellele, et käed tulevad ette vee pealt ja tõmbavad ujujat edasi, on edasiliikumine kiirem. Liblikujumine annab koormuse ka õlavöötmele. 5.STARDIHÜPE 1. Lähteasend -võta kindel stardiasend stardipuki servale, varbad üle ees-ääre. Haara kätega stardipuki servast . Kõverda veidi põlvedest ja hoia pea all. 2
tehisveekogudes. Looduslikes veekogudes on soovitav ujuma minna, kui veetemperatuur on vähemalt 18 kraadi. Regulaarse harjutamise korral peaks aga vesi olema 20 - 24 kraadi. Siseujulates on vee temperatuur enamasti 20 - 27 kraadi, lastebasseinides peab vesi soojem olema - 29 - 31, beebidel kuni 37 kraadi. Sportlased treenivad 26 - 27 kraadises vees. Suveperioodil soovitatakse ujumas käia lausa iga päev, soovitavalt looduslikus veekogus. J U M I Ujumine sobib igale vanusele. Seoses suure energiakulu tõttu N on väga sobiv spordiala just ülekaalulistele, sest lisaks optimaalse koormusega harjutamisele rasvapõletustsoonis ei koorma ujumine liigeseid. Ujumine tugevdab südame - vereringet, aitab ennetada ainevahetushaigusi ja taastuda vigastustest. Naised vedasid Eesti ujumiskoondise võidule Puhta töö tegid Eesti naisujujad, kes kaotasid 15 alast vaid ühe. Koos
TALLINNA ÜLIKOOL Terviseteaduste ja Spordi instituut Kehakultuur UJUMINE Referaat Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................... 3 Ujujate tehniline ettevalmistus..............................................................................4 Ratsionalse ujumistehnika alused......................................................................4 Ujumistehnika efektiivsus...............................................................................5
Ujumine Seliliujumine: ujumine toimub seliliasendis, nii käed kui jalad töötavad eraldi. Selili on ainus ujumisviis, mille puhul ei tohi startida pukilt, vaid peab startima veest. Pööretena on lubatud saltopöörded, mille puhul ujuja pöörab ennast vahetult enne seina kõhuli, teeb salto ja tõukab ennast seinast eemale seliliasendis. Finiseerimine peab toimuma seliliasendis. Rinnuliujumine e konn: ujumine toimub kõhuliasendis, nii jalad kui käed teevad paaristööd. Kätetõmme on lühike ega ulatu õlgadest kaugemale, jalalöögi puhul kõverdatakse jalgu samuti tugevalt ning erinevalt teistest ujumisviisidest lüüakse jalgadega otse taha. Pöörde- ja finisiseina peab puudutama mõlema käega samaaegselt, pärast pöördeid ja starti on lubatud teha üks veealune kätetõmme ja jalalöök. Vabaujumine (tavaliselt krool): vabaltujumise distantsidel on
5. Millistes ujumisviisides on lubatud ka saltopööre? Saltopööre on lubatud seliliujumise ja krooli puhul. 6. Mitu valestarti on lubatud võistlejal? Võistlustel ei ole lubatud teha ühtki valestarti. Valestardi puhul ei võeta tulemust arvesse. 7. Kas stardihüpet võib sooritada ka puki kõrvalt? Ei, võistluste ajal ei ole puki kõrvalt hüppamine lubatud. 8. Kui kaugele võib ujuda võistleja vee all peale stardihüpet (meetrites)? Ujumine vee all peale pööret ei tohi olla pikem kui 15 meetrit. 9. Miks on basseini kohal mõlemas otsas lipukesed? Lipukesed annavad ujujale teada, kui pikk maa veel raja lõpuni on, et ujuja teaks arvestada, millal alustada pööret. 10. Kuidas toimub teateujumises teatevahetuse üleandmine? Järgmine ujuja võib vette hüpata siis, kui eelnev ujuja on puudutanud seina (olenevalt ujumisstiilist kas ühe või kahe käega). 11. Mitu võistlejat osaleb klassikalistel teateujumise võistlustel?
Ujumine 1.Mis on ujumine? Ujumine on spordiala, kus võisteldakse vees ujudes. 2.Ujumisstiilid Kuigi vees on võimalik edasi liikuda mitmel viisil, nende hulgas on näiteks koeraujumine ja küliliujumine, toimuvad ametlikud võistlused neljas ujumisviisis ja neid kombineerivas kompleksis: Liblikujumine e. delfiin: ujumine toimub kõhuliasendis, kätega tehakse paaristõmbeid. Ka jalad töötavad paaris, tehes kaks delfiini lööki iga käte tõmbe kohta. Ujuja diskvalifitseeritakse, kui kohtunik leiab, et ujuja jalad või käed ei tee üheaegseid liigutusi või kui ujuja ei puuduta pöördes või finišis seina mõlema käega üheaegselt. Seliliujumine: ujumine toimub seliliasendis, nii käed kui jalad töötavad eraldi
.......................... 11 5.LIBLIK- EHK DELFIINIUJUMINE JA KOMPLEKSUJUMINE......................................... 13 6.TERVISEPROBLEEMID JA OHUTUS........................................................................... 15 KOKKUVÕTE................................................................................................................... 16 KASUTATUD ALLIKAD.................................................................................................... 17 SISSEJUHATUS Ujumine on üks vanemaid ja populaarsemaid spordialasid maailmas. Ujumisele nagu teistegi spordialade arengule andis tugeva tõuke olümpiamängude uuestisünd. Esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel 1896. aastal Ateenas kohtusid 13 riigi 285 atleeti 9 spordialal, ujumine nende seas. Üle kogu maailma rajati lugematu hulk ujulaid ning ujumisharrastus levis ja kasvas kiiresti (7). Tänapäeval on pea kõikides maailma riikides olemas ujulad, kus soovi korral saab käia trenni tegemas
Ujumine Ujumine on inimeste (ja muude loomade) vees kulgemise viis. See on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides. Ujumisstiilid Liblikaujumine Seliliujumine Rinnujumine Vabaujumine Kompleksujumine Michael Fred Phelps S a a vutus e d 14. august 400 m kompleksi Kuldmedal, MR 4.08,26 15. august 4x100 m vabalt Pronksmedal 3.14,62 16
Carl Robert Jakobsoni Gümnaasium UJUMINE Referaat Koostaja: Janika Kleemann 11c Juhendaja: Tiit Ilver Viljandi 2011 Ujumisest üldiselt Ujumine on üks vanimaid spordialasid, millega on tegeldud juba kiviajast saati ehk üle 6000 aasta. See ei nõua suuri investeeringuid ning on harrastatav aastaringselt. Piisab vaid mugavast ujumistrikoost ja lähedal asuvast veekogust või basseinist. Ajalugu Kuigi Upsala ujumisklubi väidab ennast olevat maailma vanim ujumisklubi, tuues loomisaastaks 1796, sai sportlik ujumine alguse Inglismaalt. Algselt võisteldi peamiselt rinnuliujumises, et vältida pritsmeid. 1837
.......................................................................lk 13 13. Richard-Aleksander Tiswelt......................................................................lk 14 14. Kokkuvõte..................................................................................................lk 15 15. Kasutatud materjal.....................................................................................lk 16 Sissejuhatus Eestis sai sportlik ujumine alguse 1910 aastal, kui Pirital korraldati esimesed ujumisvõistlused (50m ja 300m distantsil). Ent juba varem oli saanud pikamaaujujana tuntuks Tallinnast pärit Richard Tiswelt. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1919 a. Pirital. Ujumisega tegeldi peamiselt Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Viljandis ja Sindis. Nüüdisaja olümpiamängude kavva kuulub ujumine algusest peale.Esimene eestlane olümpiamängudel oli Egon Roolaid 1936 aastal Berliinis.
KROOLI UJUMINE Krool on ideaalne sprindiks, kuna see on kiirem ujumisviis ja kõige populaarsem vabaujumise tehnika. · Asend on voolujooneline/veepiir kulgeb juuste joone otsmikul · Jalalöök algab puusast/tavaliselt on 6 löögiline, kasutatakse ka 2 ja 4 löögilist, pööra pöiad sissepoole · Hingamine on õigesti ajastatud ja väljahingamine tugev/ hinga välja suu ja nina kaudu · Käelaba jõuab vette enne õlga/ käsi vette sõrmed ees, sõrmed on koos, küünarnukk kõrgemal kui käelaba · Käsi sirutub õlavööst ja samaaegselt vastaskäsi lõpetab tõuke · Haare veest on hea/ soorita haare vajutades käelaba veidi välja-alla. Haara kohe kui vastaskäsi on lõpetanud · Tõmme algab küünarliigese kõverdamisega/ hoia küünarnukk kõrgel, tõmbe lõpus küünarnuki nurk on 90 kraadi, käelaba suunatud jalgade poole ja sõrmed keha keskjoonel · Tõuke faasis küünarliiges...
Ujumisest üldiselt Sportlik ujumine sai alguse Inglismaalt. Juba 1837. aastal toimus Londonis esimene ujujate demonstratsioonesinemine. 1869. aastal moodustati esimene ujujate organisatsioon London Swimming Association, mis korraldas 1877. aastal esimesed rahvuslikud meistrivõistlused. Ujumine on üks liikumisvormidest, mida on võimalik harrastada aastaringselt. Vaatamata suhteliselt kõrgele basseinikülastamise tasule, võib ujumist siiski pidada üheks odavamaks tervisespordialaks, mille harrastamiseks on vaja ainult trikood või ujumispükse, ujumismütsi ning soovi korral spetsiaalseid ujumisprille. Ujumine parandab hingamist ja verevarustust. Ujumine arendab nii kõhu-, selja-, kaela-, käte-, jala-, kui ka rindkerelihaseid. Samal ajal
UJUMINE Avinurme Gümnaasium 2012 UJUMINE Ujumine on inimeste (ja muude loomade) vees kulgemise viis. See on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides. Ujumisel on mitu tervislikult head külge, kuid samas tuleb vees järgida põhilisi ohutusreegleid. Ujumine on paljude jaoks lemmikspordiala. Looduslikes veekogudes on soovitav ujuda mere- või järverannas, jões või ujumiseks kohandatud tehisveekogudes. Looduslikes veekogudes on soovitav ujuma minna, kui veetemperatuur on vähemalt 18 kraadi. Regulaarse harjutamise korral peaks aga vesi olema 20 - 24 kraadi. Siseujulates on vee temperatuur enamasti 20 - 27 kraadi, lastebasseinides peab vesi soojem olema - 29 - 31, beebidel kuni 37 kraadi. Sportlased treenivad 26 - 27 kraadises vees
Olümpiamängud Pekingis . 2008 Mariliis Toome ja Annabel Kalev . Rocca al Mare kool . 6b 14.11.2008 SISSEJUHATUS. Ujumine 2008. aasta suveolümpiamängudel toimus 9.21. augustini. Võisteldi 34 alal, millest võrdselt 17 ala oli nii meestel kui naistel. Kõik ujumise alad (välja arvatud pikamaaujumine) peeti Pekingi Riiklikus Veekeskuses Eesti meeste Pekingireisi loodetud tipp lähen aia taha : poolfinaalikohad jäävad väga kaugele . Negatiivseid emotsioone võimendab suurlootuse Martin Liivamägi põrumine 200 m kompleksis. MARTTI ALJAND Meeste 100 m rinnuliujumine 1.02,46 Eesti rekord (45.koht)
Referaat: Ujumine läbi aegade. Ujumine on organismide (sealhulgas inimese) kulgemine vees substraadile toetumata. Ujumine võib olla passiivne (hõljujad, kellel kulgemiselundeid pole) või aktiivne (keha painutades, jäsemetega sõudes jne). Inimeste ujumine on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides. Ujumisel on mitu tervislikult head külge, kuid samas tuleb vees järgida põhilisi ohutusreegleid. Ujumisstiilid Kuigi vees on võimalik edasi liikuda mitmel viisil, nende hulgas on näiteks koeraujumine ja küliliujumine, toimuvad ametlikud võistlused neljas ujumisviisis ja neid kombineerivas kompleksis: · Liblikujumine e. delfiin: ujumine toimub kõhuliasendis, kätega tehakse paaristõmbeid
Toatemperatuuril kaotab inimene iga hingamisliigutusega 0,01620,0210 g vett. Hingeldamisel kasvab väljahingatava veeauru hulk rohkem kui viis korda. Tavaliselt lahkub kopsude kaudu umbes kümnendik eritatavast veest. Vett kaotab inimene ka pisaratega, vahel koguni üpris palju. Kokku kaotame 23 l vett ööpäevas. See tuleb asendada. Jookidena tarvitame 12 l, umbes 1 liitri saame toiduga ja 0,30,4 l vett tekib kehas endas. Nii kujunebki organismis veetasakaal. 3. Sport 3.1 Ujumine Ujumine on inimeste (ja muude loomade) vees kulgemise viis. See on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides. Ujumisel on erinevad stiilid Koeraujumine,külliliujumine,vabaujumine,selliliujumine, rinnuliujumine ja liblikujumine. Võisteldakse neljas erinevas ujumisstiilis vaba,selili, rinnuli, ning liblikujumine. Vabaujumine tähendab tavaliselt krooli, sest see on kiireim ujumisstiil, kuigi ujuja võib ise valida, millist stiili ta kasutab
Kuni üks käsi sooritab vees tõmmet, liigub teine õhu kaudu ette ja vee alt uuesti taha. Välja hingab ujuja vee all, nägu pööratakse veest välja ainult sissehingamiseks. Pöördeseinast pööratakse tagasi nii, et ujuja painutab keha ette, sukeldub veidi allapoole ja teeb kukerpalli. Ujuja tohib puudutada seina ükskõik millise kehaosaga, kuid tavaliselt tehakse seda jalgadega, et keha sirutades uut hoogu saada. Ujumine vee all peale pööret ei tohi olla pikem kui 15 meetrit. Lähemalt: Asend on voolujooneline/veepiir kulgeb juuste joone otsmikul.Jalalöök algab puusast/ tavaliselt on 6 löögiline, kasutatakse ka 2 ja 4 löögilist, pööra pöiad sissepoole.Jalad käivad vaheldumisi ja tihedalt (see on üks krooli olulisemaid osi).Hingamine on õigesti ajastatud ja väljahingamine tugev/ hinga välja suu ja nina kaudu, keha on küljele keeratud.Käelaba jõuab vette enne õlga/ käsi vette
3. http://www.dosomething.org/files/pictures/actionguide/Michael%20Phelps.jpg 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Michael_Phelps 5. http://www.dailycollage.com/collages/athens2004/us-gold-medals-michael- phelps-1024x768.jpg LISAKÜSIMUSED UJUMISREFERAADI KOOSTAMISEL 2008 GÜMN. 1. Kus korraldati esimesed rahvusvahelised ujumisvõistlused? Esimesed rahvusvahelised ujumisvõistlused korraldati Budapestis 1889. aastal. 2. Mis aastast kuulub nii meeste kui naiste ujumine OM kavva? OM kavva kuulub nii meeste kui naiste ujumine alates 1912. aastast. 3. Millal hakati sportlikku ujumist harrastama Eestis? Eestis hakati sportlikku ujumist harrastama 1910. aastal. 4. Nimeta ujumisviisid! Ujumisviisid: krool e. vabaujumine, rinnuliujumine,seliliujumine, liblikujumine, küliliujumine, koeraujumine. 5. Nimeta Eesti või maailmameistrid traditsioonilistel võistlusdistantsidel!
Sisukord Mis on ujumine Ujumisstiilid Ajalugu Natalie Anne Coughlin ja Michael Fred Phelps Laste ja noorte vanuselised iseärasused algõpetuses Ujumisõpetuse põhiharjutused Tundides õpitavad stiilid ja harjutused Algõpetuse tulemused Bill Sweetenhami 5 reeglit treeneritele Kokkuvõtteks Ujumine on inimeste (ja muude loomade) vees kulgemise viis. See on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides. Ujumisel on mitu tervislikult head külge, kuid samas tuleb vees järgida põhilisi ohutusreegleid. Ujumisstiilid Kuigi vees on võimalik edasi liikuda mitmel viisil, nende hulgas on näiteks koeraujumine ja küliliujumine, toimuvad ametlikud võistlused neljas ujumisviisis ja neid kombineerivas kompleksis: · Liblikujumine e. delfiin: ujumine toimub kõhuliasendis, kätega tehakse paaristõmbeid
Aivi Liiv on 1980. aastate Eesti parim naisujuja. Liivi aastatel 1982–1985 püstitatud Eesti rekordid 400 ja 800 m vabaujumises ning 200 ja 400 m kompleksujumises pärinevad kaugemast minevikust kui enamiku Eesti praeguste tippujujate sünniaastad. Viimasel ajal harva avalikkusega suhtlev ja end põhikohaga koduseks pidav kolme lapse ema tunnistab, et tema ajal treeniti rohkem ja mitmekülgsemalt. “Kiire vesi, tänapäeva trikood ja selilipööre, mida minu ajal ei olnud, peaksid rekordite purustamisele kaasa aitama. Tore, kui leiduks mõni noor, kes mõnegi rekordi ületaks. Läheksin ja suruksin tal kätt,” ütleb ta. Aivi Liivi sportlaskarjääri tippsaavutusteks jäid N Liidu 1983. aasta talviste meistrivõistluste kuldmedal 200 m kompleksujumises ja 1985. aasta universiaadipronks 400 m kompleksujumises. Kokku on tal aga N Liidu meistrivõistlustelt medaleid kilode kaupa: 13 hõbedat ja kuus pronksi. Samas on Liiv kahelnud, kas ta nende saavutustega ...
Miks ujumine on tervisele kasulik, mida ujumisoskus arendab? Ujumise võistlusstiilid. Ohutusnõuded ujuma minemisel. 1. Miks ujumine on tervisele kasulik? Igasugune ujumine aitab olla terve ja püsida heas füüsilises vormis, seda ka kõrge eani, ning see on ka kõige efektiivsem trenn kalorite põletamiseks, ainevahetuse kiirendamiseks ning musklite kasvatamiseks. Ujumine parandab hingamist ja verevarustust, mistõttu võivad ujumisest ning vees viibimisest abi saada ka astmaatikud. Ujumine on eriti kasulik une- ja närvihäiretega inimestele, kuna vesi mõjutab nahaaluseid retseptoreid. Radikuliidi ja seljavalude puhul on samuti kasulik ujuda, kuna veel on masseeriv toime. 2. Mida ujumisoskus arendab? Ujumine arendab nii kõhu-, selja-, kaela-, käte-, jala-, kui ka rindkerelihaseid. Samal ajal
Referaat krool Tallinn 2008 Ujumine on inimeste ja muude loomade vees liikumise meetod. See on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumisstiilidest on esindatud · koeraujumine kaapeliigutustega ujumine · küliliujumine kasutusel vetelpäästes · vabaujumine e. krool · seliliujumine · rinnuliujumine e. "konn" · liblikujumine e. "delfiin" Kõikidest väljatoodutest on krool lihtsaim ja kiireimini õpitav. Kuigi "delfiin" ja "konn" on tegelikult nimetus jalgade tööle, võisteldakse ikkagi neljas erinevas ujumisstiilis vaba, selili, rinnuli ja liblikujumine
Juhendaja: ANNOTATSIOON Töö pealkiri: Ujumise kui spordiala mõjutused kehale ja tervisele Kuu ja aasta: aprill 2010 Lehekülgede arv: 15, jooniseid kuus, lisasid üks Referaat Selle uurimustöö eesmärk on uurida ujumise kui spordiala mõjutusi meie kehale ja tervisele. Uuritakse seda, mis on kõige olulisem ujumise juures, kuidas on ujumine mõjutanud füüsilist ja keha arengut. Samuti uuritakse, kuidas ujumine toob endaga kaasa negatiivseid probleeme ja kuidas suhtutakse ujumisse kui spordialasse üldiselt. Kuressaares on kaks ujulat: Kuressaare Gümnaasiumi ning SPA Hotell Rüütli ujula. Mõlemal asutusel on olemas 25-meetrine bassein. Ujujad, kes soovivad saada ka ujumisõpetust eelistavad pigem KG ujulat, sest ujula on koolimajaga ühes majas. Kool võimaldab saada tasuta algõpet ja ujumistunnid on tunniplaanis
Referaat selili krool Tallinn 2008 Kui räägime ujumisharrastusest, siis alustuseks võib märkida kahte raudset tõsiasja. Esiteks sellega saab tegeleda 365 päeva aastas. Sest kui varem hakati kuuldavalt rääkima ujumisharrastusest välisvete soojenemisel, siis hoogne ujulate ehitamise buum annab meile võimaluse alustada kasvõi homme, siis, kui lähim ujula uksed avab. Ja teiseks ujumisharrastus ei sõltu vanusest ettenägelikumad alustavad ujumist koos emaga juba enne sündi ning tegelevad sellega elutee lõpuni. Ujulate puudus polnud ja pole ka praegu ainuke põhjus, miks ujumisharrastus pole nii levinud kui ta oma tervislikkuse poolest võiks olla. Siin on takistuseks olnud, kas liigne tormamine ujumiskunsti ja ujumistehnika õppimisel või siis tihti ka võimete ülehindamine. Tagajärjeks ebameeldivad mälestused ja loobumine kogu harra...
Euroopa kohal olid ning kohti saavutas. Vaadates ka seda , kui väike Eesti riik on ja missugused on meie võimalused ujumisspordi harrastamiseks. Muidugi ei jää Aljandite perekond varju ning saavutab ka edaspidi paremaid tulemusi. Kasutatud kirjandus: · http://www.topswimclub.ee/uudised/neljapaeval-algavad-szczecinis- euroopa-luhiraja-meistrivoistlused/ · http://sport.delfi.ee/news/varia/ujumine/triin-aljand-paases-50-meetri- vabaujumises-poolfinaali.d?id=65314270 · http://www.swimming.ee/?page=leht&owner=19&kat=66
trennides käia ja on leitud võimalusi organiseerida lastele laagreid tervendamiseks, ja kui mitte spordipisiku edasiandmiseks, siis vähemalt näitamaks lastele liikumise vajalikkust ja kasulikkust. KUIDAS SAAB ÜLEKAALULINE KÕIGE PAREMINI KAALU ALLA VÕTTA Kui ülekaaluline inimene tahab kaalust alla võtta siis ta peab kõigepealt hakkama tervislikult sööma. Ülekaalulisele sobivad ujumine, vesivõimlemine, jalgrattasõit, suusatamine. Kui vesivõimlemise õiged võtted on treeningul omandatud, võib edasi treenida omal käel! Kõnd ja kepikõnd on head treeninguviisid ülekaalulisele, kuid vahel tuleb lisaks kõnnile harrastada ka teisi liikumisviise, kas või näiteks toolil võimlemist. Ülekaalulisele ei sobi jooks, hüpped ja keha järske liigutusi nõudvad spordialad. Kümme tingimust mida tuleb jälgida kui tahad kaalust alla võtta. 1. Kalorite arvestamine
Seliliujumisel on oluline painduvus – sel juhul saab ujuja end õlgade abil pisut väiksemaks teha ja niimoodi vees kiiremini edasi liikuda. Kehaasend peab olema sirge, puusad veepinna lähedal, õlavöö pöörleb hästi ja pea püsib pinnal, väljahingamine on tugev, rütm peab olema õige ja käteliikumine vastassuunaline. Jalalöök algab puusast ja põlved ei riku veepinda ja jalalöök on tugev ja terav, veidi sissepoole surutud. Pöiad on lõdvad, käsi asetatakse vette järsult ja haaret alustatakse küllalt sügavalt, tõmme algab küünarliigese kõverdamisega, käelaba peab olema õiges asendis ja juhtima liikumist. Tõukel küünarliiges surutakse vastu külge ja käsi sirutub. Tõuge lõppeb labakäe vajutusega allapoole. Õlavars tõuseb ja käsi tuleb lõdvalt veest välja. Üleviimine sirge käega, suunaga üles- taha-alla. Kõige tähtsam on voolujooneline asend, käte vastassuunaline liikumine, pöörlemine, hästi liikuvad hüppeliigesed. Start toimub veest ja võistlejad...
NIMI: Triin Aljand RIIK: Eesti ELUKUTSE: ujuja ALA: lühimaaujuja ISIKLIKUD REKORDID: 50 m liblikujumises aeg 25,57 100 m liblikujumises aeg 58,13 50 m vabaujumises aeg 24,58 50 m seliliujumises aeg 28,20 Need on ka Eesti rekordid. MILLI(S)TEL OLÜMPIAMÄNGUDEL OSALES: · 2004. a Ateena olümpiamängud · 2008. aasta Pekingi olümpiamängud TULEMUS JA KOHT OLÜMPIAVÕISTLUS(T)EL: Ateena olümpiamängudel saavutas seitsmendas ujumises 3. koha, kaotades esimesena lõpuseinani jõudnud taanlannale Jeanette Ottesenile 0,24 sekundiga. Viimasena tagas edasipääsu 25,68, mis võrdus täpselt tema isikliku rekordiga. 2008. aasta Pekingi olümpiamängudel püstitas ta 100 meetri liblikujumises uueks Eesti rekordiks 59,43. Selle ajaga jäi ta jagama 32.33. kohta. TULEMUSI MUUDELT VÕISTLUSTELT: · 30. juulil 2005. püstitas ta ujumise maailmameistrivõistlustel Montréalis 50 m liblikujumises uue Eesti rekordi 27,31 sekundit ning saavutas s...
NIMI: Martti Aljand RIIK: Eesti ELUKUTSE: ujuja ALA: ujumine ISIKLIKUD REKORDID: 100 m liblikujumises aeg 52,49 100 m kompleksujumises aeg 53,97 100 m rinnuliujumises aeg 1.00,56 100 m seliliujumises aeg 58,18 200 m rinnuliujumises aeg 2.16,31 200 m kompleksujumises aeg 2.01,26 MILLI(S)TEL OLÜMPIAMÄNGUDEL OSALES: · 2008. a Pekingi olümpiamängud TULEMUS JA KOHT OLÜMPIAVÕISTLUS(T)EL: 2008. aasta Pekingi olümpiamängudel püstitas Martti Aljand 100 meetri rinnuliujumises uue Eesti rekordi 1.02,46. Tulemus andis 63 konkurendi hulgas 45. koha.
NIMI: Elina Partõka RIIK: Eesti (venelane, kuid õpib juba 5 aastat Eesti koolis) ELUKUTSE: ujuja ALA: vabaujumine ISIKLIKUD REKORDID: 50 m vabalt 27,33 (Eesti tüdrukute rekord) 100 m vabalt 58,68 200 m vabalt 2.04,36 (mõl. Eesti neidude rekordid). MILLI(S)TEL OLÜMPIAMÄNGUDEL OSALES: · 2004. a Ateena olümpiamängud · 2008. a Pekingi olümpiamängud TULEMUS JA KOHT OLÜMPIAVÕISTLUS(T)EL: Ateena olümpiamängudel saavutas ta 200 m vabaujumises 28. koha. Pekingi olümpiamängudel püstitas 200 meetri vabaujumises uueks Eesti rekordiks 2.00,64. Selle ajaga jäi ta kokkuvõttes jagama 28.29. kohta TULEMUSI MUUDELT VÕISTLUSTELT: · 2003. aastal Barcelonas toimunud maailmameistrivõitlustel saavutas Elina Partõka 200 m vabaujumises 20. koha ja 100 m vabaujumises 16. koha. · 2004. aastal Madridis toimunud ujumise Euroopa meistrivõistlustel saavutas ta 200 m vabaujumises 14. koha. · 2007. aastal Melbourne'is t...
Rasmusseni, Kaisa Põldmat ja Kelly Seinpere. Suureks abiks oli Katariina Linde, kes jäädvustas kogu ürituse. Suured tänud ka Anneli Petrovile ja Maie Nõmmikule. Autasude eest tänan Villu Albertit. Lisaks tänan kõiki õpilasi, kes läbiviidavast üritusest osa võtsid. Samuti tänan oma juhendajat Mare Akelit. I UJUMISE AJALUGU, UJUMISSTIILID JA VEE MÕJU TERVISELE 1.1 Mis on ujumine? Ujumine on bioloogilise organismi kulgemine vees. Sportlikust aspektist vaadates on ujumine inimese edasiliikumine vees sellekohaste liigutuste abil. Eristatakse rakendus-, tervise-, ja võistlusujumist. Rakendusujumine hõlmab uppuja päästmist, veekogude ületamist ja sukeldusujumist. Tervise - ja võistlusujumise eesmärk on inimorganismi üldine tugevamine ja karastamine. Ujumine võib olla ka teiste spordialade (moodsa viievõistluse, triatloni) koostisosa. Ujumises on oluline liigutuste
PASCALI SEADUS- vedelikule või gaasile avaldatav rõhk levib vedelikus või gaasis igas suunas. PASCALI KERA- seest tühi kera, mis on ühendatud silindriga, milles liigub kolb. RÕHK (p) SÕLTUB VEDELIKUSAMBA KÕRGUSEST. Rõhk vedelikus = vedeliku tihedusega. Rõhk vedelikus = õhurõhu + vedelikusamba rõhuga MANOMEETER GRAAFIK VÄLJENDAB RÕHU SÕLTUVUST VEDELIKUSAMBA KÕRGUSEST. Vedelikusamba rõhk = vedelikusamba kõrgusega VEDELIKUSAMMAS : sõltub vedeliku tihedusest, RASKUSJÕUST PÕHJUSTATUD VEDELIKUSAMBA RÕHK ON VÕRDELINE SAMBA KÕRGUSE, VEDELIKU TIHEDUSE JA TEGURI g KORRUTISEGA. p = tihedus * gh saab arvutada vedelikusamba rõhku sügavusel vedeliku pinnast Manomeeter : vedelik-, metall- ja aneroidmanomeeter. VEDELIK.. u-kujuline toru, milles on mingi vedelik. Üks ava ühendatakse voolikuga, teine avatud. (skaala, u-toru, vedelik, voolik) METALL.. õhutihe karp, laineline kaas, mis võib liikuda edasi-tagasi vastavalt rõhu muutumisele....
NIMI: Martin Liivamägi RIIK: Eesti ELUKUTSE: ujuja ALA: vahelduvstiilis ujumine ISIKLIKUD REKORDID: 100 m vabaujumises aeg 51,67 200 m vabaujumises aeg 1.44.27 100 m rinnuliujumises aeg 54,46 200 m rinnuliujumises aeg 1.55,22 100 m liblikujumises aeg 49,43 100 m seliliujumises aeg 51,18 MILLI(S)TEL OLÜMPIAMÄNGUDEL OSALES: · Euroopa Noorte Olümpiapäevad aastal 2003 · Pekingi olümpiamängud aastal 2008 TULEMUS JA KOHT OLÜMPIAVÕISTLUS(T)EL: Euroopa Noorte Olümpiapäevad 16. koht 200 meetri kompleksujumises.
Vettehüpped Vettehüpped said veespordina alguse 17. Sajandil Saksamaal ja Rootsis. See ala nõuab tehnilisi ja füüsilisi oskusi. Vettehüppeid saab sooritada kas hüppetornist või hoolaualt hüpates. Enne vette sukeldumist peavad sportlased sooritama õhus võimalikult täiuslikult kindlaksmääratud elemente. Kohtunikud hindavad hüppe juures elemendi kergust ja meisterlikust. Vette tuleb sukelduda võimalikult aikselt ja kergelt. Iga üksikasi ja järjestus pannakse enne sportlase poolt kirja ja esitatakse võistluste alguseks kohtunikele. Esimest korda olid vettehüpped olümpiamängudel 1904. aasta olümpiamängudel Saint Louisis. Naised hakkasid olümpial võistlema 1912. aasta olümpiamängudel Stockholmis. Vettehüpped on pealtvaatajate seas üks kõige popullaarsem olümpiamängude ala. Sukeldumine Sukeldumine on harrastus või elukutse, mille puhul inimene läheb vee alla, hingates kas b...
Ujumine Ujumine on inimeste (ja muude loomade) vees kulgemise viis. See on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides. Ujumisel on mitu tervislikult head külge, kuid samas tuleb vees järgida põhilisi ohutusreegleid. Ujumisstiilid Kuigi vees on võimalik edasi liikuda mitmel viisil, nende hulgas on näiteks koeraujumine ja küliliujumine, toimuvad ametlikud võistlused neljas ujumisviisis ja neid kombineerivas kompleksis: Liblikujumine e. delfiin: ujumine toimub kõhuliasendis, kätega tehakse paaristõmbeid.
SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1.RINNULIUJUMINE 4 2. KROOLIUJUMINE 5 3. SELILIUJUMINE 6 4.LIBLIKUJUMINE 7 5. UJUMISOSKUS 8 6. UJUMISE AJALOOST 9 KOKKUVÕTE 11 KASUTATUD KIRJANDUS 12 SISSEJUHATUS Ujumine on üks liikumisvormidest, mida on võimalik harrastada aastaringselt. Vaatamata suhteliselt kõrgele basseinikülastamise tasule, võib ujumist siiski pidada üheks odavamaks tervisespordialaks, mille harrastamiseks on vaja ainult trikood või ujumispükse, ujumismütsi ning soovi korral spetsiaalseid ujumisprille. Ujumine parandab hingamist ja verevarustust. Ujumine arendab nii kõhu-, selja-, kaela-, käte-, jala-, kui ka rindkerelihaseid. Samal ajal koormab ujumine
Referaat Erinevad ujumisstiilid Sisukord Lk 3 Ujumine Koeraujumine Küliliujumine Vabaujumine e. Krool Lk 4 Seliliujumine Rinnuliujumine e. ,,konn" Lk 5 Liblikujumine e. ,,delfiin" Võistlused ja ajalugu Kokkuvõte 2 Ujumine Ujumine on üks vanimaid spordialasid, millega on tegeletud juba kiviajast saati ehk üle 6000 aasta. See on vees liikumise meetod, mis parandab hingamist ja verevarustust. Kõige populaarsem on ujumine suvel, kuid siiski on võimalik seda harrastada ka muudel aasta- aegadel sisebasseinides. Eriti leviunud on ujumine sooja kliimaga maadel. Ujumisel on soovituslik, et vee temperatuur oleks üle 18oc, sisebasseinides on see tavaliselt 20-27oc (laste basseinis on temperatuur kõrgem).
......7 5. Rinnulikrooli pöördetehnika mudel..........................................................................11 6. Kokkuvõte....................................................................................................................17 7. Kasutatud allikad........................................................................................................18 2 3 1. Ujumisest üldiselt Sportlik ujumine sai alguse Inglismaalt. Juba 1837. aastal toimus Londonis esimene ujujate demonstratsioonesinemine. 1869. aastal moodustati esimene ujujate organisatsioon London Swimming Association, mis korraldas 1877. aastal esimesed rahvuslikud meistrivõistlused. Vabaujumine on üks ujumise võistlusaladest. Tavaliselt vabaujumise all mõeldakse siiski tihti krooliujumist. Krool on pärit Havailt 1893. aastast ja olümpiamängudel oli krool esimest korda kavas 1912. aasta olümpiamängudel
teadusuuringud. Kuid just ülekaal, suitsetamine ja kõrge vererõhk on eeldused veresoonte lubjastumisele ja südamehaiguste tekkeks. Jooksmise mõju kehale 4 Jooksmine on väga tervislik, see tugevdab südamevereringesüsteemi ja aitab alandada kehakaalu. Jooksmine on väga hea vahend vähendamaks ja ennetamaks stressi. Jooksmine aitab keha karastada ja eemal hoida külmetushaigusi. Ujumine Ujumine on üks liikumisvõimalus, mida on võimalik harrastada aastaringselt. Vaatamata sellele, et basseinide külastamine maksab, võib ujumist siiski pidada üheks odavamaks tervisespordialaks, mille harrastamiseks on vaja ainult trikood või ujumispükse, ujumismütsi ning soovi korral spetsiaalseid ujumisprille. Ujumine parandab hingamist ja verevarustust. Ujumine arendab nii kõhu-, selja-, kaela-, käte-, jala-, kui ka rindkerelihaseid.
on ka sooritatavad elemendid. Kui uisul maandutakse peale hüpet uisusaki peale, siis rulluisul tuleb maanduda korraga kõigile neljale rattale. Rulluisutamine on ka mugav ja kiire liikumisvorm linnatänavatel oskuslik sõit võimaldab praktiliselt kõikjale kiiresti jõuda ja ligi pääseda. Mida rulluisutamine arendab? Regulaarne rulluisutamine mõjub kogu kehale, arendab tasakaalu ning arendab tõhusalt reie- ja tuharalihaseid. Ujumine Ujumine on üks liikumisvormidest, mida on võimalik harrastada aastaringselt. Vaatamata suhteliselt kõrgele basseinikülastamise tasule, võib ujumist siiski pidada üheks odavamaks tervisespordialaks, mille harrastamiseks on vaja ainult trikood või ujumispükse, ujumismütsi ning soovi korral spetsiaalseid ujumisprille. Ujumine parandab hingamist ja verevarustust. Ujumine arendab nii kõhu-, selja-, kaela-, käte-, jala-, kui ka rindkerelihaseid. Samal ajal koormab
sooritatavad elemendid. Kui uisul maandutakse peale hüpet uisusaki peale, siis rulluisul tuleb maanduda korraga kõigile neljale rattale. · Rulluisutamine on ka mugav ja kiire liikumisvorm linnatänavatel oskuslik sõit võimaldab praktiliselt kõikjale kiiresti jõuda ja ligi pääseda. Mida rulluisutamine arendab Regulaarne rulluisutamine mõjub kogu kehale, arendab tasakaalu ning arendab tõhusalt reie- ja tuharalihaseid. Ujumine Ujumine on üks liikumisvormidest, mida on võimalik harrastada aastaringselt. Vaatamata suhteliselt kõrgele basseinikülastamise tasule, võib ujumist siiski pidada üheks odavamaks tervisespordialaks, mille harrastamiseks on vaja ainult trikood või ujumispükse, ujumismütsi ning soovi korral spetsiaalseid ujumisprille. Ujumine parandab hingamist ja verevarustust. Ujumine arendab nii kõhu-, selja-, kaela-, käte-, jala-, kui ka rindkerelihaseid. Samal ajal
• liikumisharjumuse püsimine ka täiskasvanueas • positiivne psühhosotsiaalne mõju • aitab vähendada stressi, ängistust ja depressiooni, mis on aktuaalseteks teemadeks puberteedieas • tõstab enesehinnangut, enesedistsipliini ja kohusetunnet ka vaimsete võimete arendamisel • kaitseb paljude terviserikete vastu • sotsiaalse kuuluvustunde tekkimine • oma kehaliste võimete tundmine, piiride leidmine VÕIMALUSED: 1. JOOKSMINE 2. VÕIMLEMINE 3. UJUMINE 4. JÕUHARJUTUSED 5. RATTASÕIT 6. KEPIKÕND 7. AEROOBIKA 8. JÕUHARJUTUSED JNE..
Triatloniga seotud spordialad on duatlon, aquatlon ja talitriatlon. Duatlonis võisteldakse jooksus, jalgrattasõidus ja jälle jooksus. Aquatlonis võisteldakse jooksus, ujumises ja jooksus. Talitriatlonis võisteldakse jooksus, maastikuratta sõidus ja suusatamises. Kõikidel eelnevalt mainitud aladel korraldatakse ka maailmameistrivõistlusi. TUNTUMAD EESTLASED Triatloni tuntumad eestlased on Marko Albert olümpiadistantsil ning Ain-Alar Juhanson täispikal triatloni distantsil. UJUMINE Triatloni võistlused algavad ujumisest. Triatlonivõistlejad kasutavad tavaujujatest erinevat tehnikat. Ujumisel tuleb hingamist ajastada käte ja jalgade liigutustega. Kui puudub hea tehnika, on ka raske selles läbi ajada. Kindel ja säästlik ujumine on hädavajalikud. Kui ujumine kuulub nõrgimate alade hulka, siis on parem ujumistreenerite juures tunde võtta. Et omada head vabaujumise tehnikat, on tark enne oma esimest võistlust harjutada samuti ka avavees ujumist
annaabi.ee 
