Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Add link

Kategooria loodus - 210 õppematerjali

Loodus >> Loodus
0
jpg

Loodus töötleht

...

Loodus - Keskkool
1 allalaadimist
4
docx

Inimene ja loodus

Ta arvab sea, et see on midagi, mida on võimalik ümber organiseerida ning taastada. Suur osa kunagisest kaunist loodusest on inimese tõttu hävinenud, reostunud, mis toimub veel praegu edasigi. Ka tarbitakse ning raisatakse liialt maavarasid ning muid loodusressursse, mida kõike me loodusest saame. Õnneks on inimese teadlikkus looduse osas suurenenud ning püütakse tegeleda loodusega seotud probleemidega. Suur osa tänapäeva inimestest on loodusele võõraks jäänud. See on juhtunud ülemaailmse urbaniseerumise tõttu, kui inimesed on maalt linnadesse kolinud. Inimesed ei mõista enam, kui kaua võtab loodusel taastumine, kui see on kord hävinenud. Taastumine ei pruugigi alati toimuda. See, mis on hävitatud on läinud ja seda enam tagasi ei saa. Järjest rohkem on neid inimesi, kes ei tea näiteks, et kus kohast on poelettidel asuv piim p...

Loodus - Keskkool
32 allalaadimist
14
pptx

Ungari loodus

A Juhendaja: Laine Tangsoo KLIIMA · Ungaris valitseb mandriline paraskliima. Talved on külmad, pilvised ja niisked. Suved on soojad. Isoleeritud asendi tõttu mägede vahel on põuad sagedased. Aasta keskmine õhutemperatuur on 9,7 °C. Jaanuaris on kogu riigis temperatuurid alla nulli. Juulis ületavad tasandikel keskmised temperatuurid 20 °C. · Mõõdetud ekstreemumid on 41,9°C (juulis 2007) ja 35°C (veebruaris 1940). Siin on Budapesti graafik. https://www.google.ee/search?newwindow=1&dcr=0&biw=1366&bih=651&tbm=isch&sa=1&ei=h16MWub5Ds- asAfC6JiADw&q=hungarian+climate+weather&oq=hungarian+climate&gs_l=psy-ab.1.1.0i24k1l2.35996.37720.0.41172.6.5.1.0.0.0.222.820.0j3j2.5.0....0...1c.1.64.psy- ab..0.2.317....0.GQiho5fIIQA#imgrc=NJKBryZ3zx5dVM: MULLAD...

Loodus - Põhikool
3 allalaadimist
2
docx

Eesti ja loodus

Võib olla näinud aeg-ajalt ka mõnda metslooma? Kahjuks ei ole see aga kõik, mis meie metsades pesitseb. Kui tihti oled sa näinud metsas kommipabereid ja pudeleid? Kui tihti aga hoopis midagi suuremat ­ tee servas vedelevad vanad rehvid ning kuuse taha on peidetud vana külmkapp. See võib kõlada naljana, kuid kahjuks see ei ole nii. Prügi ja selle vale hoiustamine on järjest kasvav probleem kogu maailmas. Jah, ka Eestis. Mida me siis saaksime teha? Üheks efektiivseimaks looduse säästmise viisiks on taaskasutus. Nii inimesed kui ka ettevõtted annavad oma panuse. Tekkinud on tootjavastutus ja taaskasutusorganisatsioonid. Näiteks on loodud kogumisvõrgustikud elektroonikajäätmete ja pakendite kogumiseks ning taaskasutusse suunamiseks. Suurenenud on ka keskkonnanõuetele vastavate romusõidukite...

Loodus - Keskkool
11 allalaadimist
17
ppt

RAVIMTAIMED

RAVIMTAIMED Koostaja: XXX PIPARMÜNT Kasulik seedimisele Rahustava toimega Tõstab söögiisu Külmetuse vastu Kõhuvalu korral PÄRNAÕIED Köha vastu Palaviku vastu Külmetuse vastu Põletike vastu RAUDROHI Peatab ninaverejooksu Haavarohi (suleb vere) Rahustav Köha vastu Peapöörituse vastu NÕGES Reumaga saunas vihelda Hea vererõhule Sügeliste vastu nõgeseleemega määrida KUMMEL Krampide puhul teha vanni Paistetusele kompressi Hambavalu vastu Palaviku vastu Kõhulahtisuse vastu NURMENUKK Uimasuse ja peavalu vastu Köha vastu Veresoonte lupjumise vastu Nohu vastu VÕILILL Juuri kasutatakse siseelundite haiguste vastu Kõhukinnisuse korral Söögiisu tõstmiseks PAISELEHT Paistetuse vastu Haudunud kohtade raviks Rögalahtistav toime NAISTEPUNA Verevaesuse puhul Kõhulahtisuse vastu Alandab vererõhku Põiehaiguste korral ...

Loodus - Tartu Ülikool
49 allalaadimist
3
docx

Voldik viru raba

Ja eelneva tõttu on kuni 20 korda rohkem, kui ise rahvuspargis. Viru raba laugastes peaaegu võimatu kaalub. See on võimalik tänu matkarada algab Tallinna­ näha vetikaid või kohata eriliste veekogumisrakkude Narva maanteelt Loksale viiva veetaimi. ning okste, varte ja lehtede tee lähistelt ja lõpeb Vana- omapärasele Taimestik: matkarada läbib veejaotussüsteemile. Narva maantee ääres. Viru raba mitmeid kooslusi. Turbasamblaid iseloomustab matkarada on 3,4 kilomeetri Palumänniku all maapinnal punakas või valkjas värvus ja pikkune, kulgeb enamasti...

Loodus - Tartu Ülikool
3 allalaadimist
2
docx

Lodjapuu

Lodjapuu marjad on ilusad väikesed ja punased. Aga tooreid marju ei tohi aga mingil juhul süüa. Need on mürgised ja põhjustavad seedeelundkonna põletikku. Lodjapuu marjad muutuvad söödavaks, kui neid külmutada, kuivatada või kuumutada. Siis on nad head ja ravivad paljusid haigusi. Lodjapuu marjadest valmistatakse ravimteed. Teega saab ravida külmetusköha, läkaköha, bronhiiti ja kopsupõletikku. Teed soovitatakse kasutada ka vitamiiniteena. Teega võib kuristada kurku. Lodjapuu marjad aitavad südamehaiguste, kõrgvererõhu ja krampide korral. Marju saab kasutada ka verejooku peatamiseks ja tursete vähendamiseks. Venelased keedavad lodjapuu marjadest ka moosi ja teed ja valmistavad mahla. Kuivatatud marju segatakse saiajahu sisse ja sellest küpsetatakse saia. Lodjapuu on valitud ka 2013. aasta puuks. Allikad: Luuk, O. (2013). Lodjapuu, aasta põõsas. Eesti Loodus, nr 3, lk 16-19. Kõivupuu, M. (2...

Loodus - Põhikool
2 allalaadimist
28
docx

Mets

9 Laanemets. http:www.riigikontroll.eeSuhtedavalikkusegaPressiteatedtabid168ItemId567ViewFotoamid557languageet-EEDefault.aspx Metsade tähtsus Mets on aegade algusest saadik olnud inimkonnale oluline paik. Meie esiisad otsisid sealt toitu (tegelesid koriluse ning jahil käimisega) ning loomadki leiavad sealt varju. Maailma metsad on koduks 23-le kogu planeedil elavatest elusorganismidest, kellest paljusid me veel ei tunnegi. Samas sureb teadlaste hinnangutel iga päev planeedil välja 20-30 liiki. Liikide kadumine ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine on saanud eriti suure hoo selle sajandi teisel poolel ja ennustuste ning kõigi märkide järgi võtab see 21. sajandil katastroofilise ulatuse, mis ei jäta mõju avaldamata ka inimesele. Seejuures on metsades elunevad organismid olulisimaks allikaks ravimitööstusele - 60% ravimitest on looduslikku päritolu. Täna on Euroopas säilinud ainult 10% tema kunagisest metsakattest. Allesjäänud metsad on Maailma Looduse Fondi (WWF) hinnangul ohustatud ülemajandamisest, küttimisest, mittesäästlikust turismist ja asulate ning infrastruktuuride rajamisest. Euroopa rohelise infrastruktuuri taastamiseks on tarvis kõigi osapoolte maksimaalset panust metsa kui taastuva loodusressursi säästlikul kasutamisel. Metsad omavad olulist ökoloogilist ja looduslikku väärtust. Metsad on ka oluline ressurss majanduslikus mõttes. Metsade säilimiseks on vajalik selline metsanduspoliitika, mis kaitseb metsa kui ökosüsteemi ja majandab selle ressursse säästlikult. Metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse. Mets kui elukeskkond pakub seal ela...

Loodus - Põhikool
9 allalaadimist
1
docx

KAHEPAIKSED: Konn

Konnad elavad niisketel aladel .Talvel aga veekogu põhjas. Kahepaiksed on selgroogsed (rohukonn, kärnkonn, tähnikvesilik). Nad suudavad elada nii Kahepaiksed on kõigusoojased ­ nad ei vees kui ka maismaal. Nende keha on limane ja tooda ise sooja, vaid ilma soomusteta. Naha kuivamine on näiteks saavad sooja konnale ohtlik . Kahepaiksed koevad oma ümbrusest. munad vette, millest arenevad kullesed. Kullesed on kala moodi, neil on saba ja nad hingavad lõpustega. Hiljem arenevad neil kopsud ja jalad ning nad tulevad veest välja maismaale. Kahepaiksed toituvad putukatest, tigudest ja ussidest. Konnad kasutavad saagi püüdmiseks oma pikka keelt, saak kleepub keele külge ning ta neelab selle alla. Konnad on ka ise toiduks teistele lindudele, imetajatele. Maismaal hingab konn kopsudega ja l...

Loodus - Põhikool
3 allalaadimist
29
doc

Eesti loomastik. Selgrootud

Selgrootud Koostanud Mati Martin Sissejuhatus Selgrootute hulka kuulub enamik loomaliikidest. Nende mõõtmed ja välimus varieerub suurtes piirides, mis võimaldab neil asustada väga mitmesuguseid elupaiku. Selgrootud on võimelised elama väga ekstreemsetes tingimustes. Eesti tingimustes võivad mõned liigid tegutseda sulade ajal isegi lumel, seega väga madalatel temperatuuridel, vaatamata sellele, et nad kõik on kõigusoojased. See tähendab, et nad ei saa oma kehatemperatuuri reguleerida ja see on enamasti võrdne keskkonna temperatuuriga. Järgnevalt saamegi ülevaate sellest väga huvitavast loomarühmast Eestis. Järgnev tekst on väga konspektiivne, sest aine maht ei võimalda detailidesse süvemenist ning annab esimese ülevaate peamiselt erinevatest selgrootute rühmadest. Huvi korral on võimalik lisakirjanduse abil ka detailidesse süveneda. Jääaeg ja selle mõju Eesti pinnavormidele. Eesti ala ei ole pidevalt olnud selline nagu me praegu seda n...

Loodus - Tartu Ülikool
15 allalaadimist
2
docx

Pihlakas

Kuid ilus on ta ka kevadel, mil kogu puud katavad rohkeõielised suured õisikud. Ilu ei kõlba aga alati patta panna. Pihlakamarju on igaüks proovinud ja teab, millised mõrud nad on. Veidi magusamaks muutuvad need pärast esimesi sügisesi öökülmi. Kes aga ei ole kevadisi puukaunistajaid nuusutanud, see tehku seda. Need muidu nii ilusad õied on lausa vastiku haisuga. Kuid mesilastele see lõhn meeldib ja nii võimegi mai- ja juunikuus näha neid hulganisti õitel askeldamas. Pihlaka leht koosneb paljudest väikestest lehekestest. Lehekesed on erinevalt saarepuu omadest peene saagja servaga ning alt veidi karvased. Talvel on hea pihlakat teistest puudest eristada pehmete karvaste pungade järgi, eriti ilusad ja suured on ladvapungad. Pihlaka noored oksad on üpris tumehallid, nii on neid kasutatud isegi musta värvi saamisel....

Loodus - Põhikool
1 allalaadimist
4
doc

LOODUSKESKKONNA PROBLEEMID MEIE ÜMBER

LOODUSKESKKONNA PROBLEEMID MEIE ÜMBER Inimkond elab loodusega kooskõlas ning seetõttu on looduse säilitamine tähtis, kuid meie mugavuse tõttu ei taha me märgata, et meie tegevuse mõjul loodus hävib. Inimene on tekitanud nii mõnedki ohud keskkonnale, mis halvimal juhul on pöördumatud. Millised on need probleemid ja kuidas nendega toime tulla? Eesti ühte tähtsamat looduvara, metsa, jääb Eestis üha vähemaks. Ligi poole Eesti territooriumist katab mets. Eestis kasutatakse metsa mitmel viisil: puiduvaru saamiseks, eluslooduse säilitamiseks, rekreatsiooniks ja toidu saamiseks. Ometi on üle Eesti paiku, kus märkame, et metsadest on jäänud alles üksnes platsid, kus on vaid mõni puu. See viitab liigselt metsa maha võtmisele. Praeguse ja esimese vabariigi aegsel metsamajandusel on üks oluline erinevus: nüüd kuulub riigile pool metsamaast ja kui seal jälgitakse raiutava metsa liigilist ja vanuselist j...

Loodus - Keskkool
17 allalaadimist
19
pdf

Hobuste käsitlemine

Hobuste käsitlemine (Horsemanship) HOBUSTE KÄSITLEMINE(HORSEMANSHIP) HOBUSE IGAPÄEVANE HOOLDAMINE Hobuse puhastamine Hobuse igapäevase hoolduse hulka kuulub põhilise osana puhastamine. Hobuse puhastamise tähtsaks osaks on harjamine, mille eesmärgiks on hoida puhtana hobuse nahk ja karvkate, ergutada vereringet, masseerida lihaseid ja hoida nahk elastsena. Hobust peab harjama vähemalt kord päevas, soovitavalt siiski tihedamini. Eriti tähtis on harjamine enne treeninguid. Kui sadula ja valjaste alla jääb palju mustust, võib see hobuse nahka vigastada. Puhastusvahendid · Igal hobusel peavad olema isiklikud puhastusvahendid ja neid peab hoidma kuivas ning soojas kohas, et need püsiksid kuivadena. · Kummikammiga hõõrutakse nahalt mustus ja higi ümmarguste liigutustega, sellega masseerime samaaegselt lihaseid. · Pehme harjaga tehakse lõplik harjamine. · Tolmuharjaga eemaldatakse nahalt tolm ja kergem mustus. ·...

Loodus - Põhikool
2 allalaadimist
8
docx

Joogivesi

Sageli ei piisa sellestki. Niisuguse vee tarvitamine ei ole tervislik ning sellise vee joomine või tarvitamine toidu valmistamiseks võib tekitada pikaajalisi ja kroonilisi haigusi. Joogivee kvaliteedinäitajad on jagatud kolme rühma Mikrobioloogilised ja keemilised nõuded iseloomustavad otsest ohtu tervisele. Indikaatornäitajad mõjutavad vee organoleptilisi omadusi ja näitavad vee üldist reostust. Indikaatornäitajate piirsisalduste ületamisel halvenevad tarbijate vee kasutamise tingimused ning elukvaliteet, kuid otsest ohtu tervisele ei ole. Keemiliste näitajate hulka kuuluvad näiteks antimon, arseen, benseen, boor, elavhõbe, fluoriid, nitraat, pestitsiidid jt. Keemiliste näitajate osas on probleemiks kohati esinev liigne (üle 1,5 mgl) fluori sisaldus. Mõnedes veevärkides ületab normi ka boor (enamasti on need samad veevärgid, kus esineb ka fluoriidide ületamisi). Fluoriidid Fluor on meie põhjavee looduslik koostisosa, osades piirkondades on seda aga rohkem kui teistest (nt. Lääne- ja Pärnumaa). Joogivee fluoriidisisaldusel on oluline mõju inimese tervisele, esmajoones hammaskonna seisundile. Väikestes annustes toimivad fluoriidid kaariest ennetavalt, muutes hambaemaili vastupidavamaks hapetele. Samas on fluoriididel ka mitmeid kahjulikke toimeid, nagu hambafluoroosi, aga ka luustiku fluoroosi näol. ndikaatornäitajad: Vee hägususe ning ebameeldiva lõhna ja maitse põhjustajateks on sageli just indikaatornäitajate kõrgem tase – näiteks raud, sulfaat, mangaan, kloriid või muud orgaanilised ained, mis otsest ohtu tervisele ei kujuta. Põhja-Eestile on probleemiks ka joogivee radioloogilised näitajad, mis kuuluvad samuti indikaatornäitajate alla. Radioaktiivsete ainete sisaldus põhjavees sõltub otseselt vettandvate kivimite radioaktiivsusest, milleks on üldjuhul Kambrium-Vendi põhjavee kiht. Senised läbiviidud riskihin...

Loodus - Tartu Ülikool
9 allalaadimist
18
doc

Pakri poolsaar

Tartu ülikool Referaat Eesti loodusgeograafias Pakri poolsaar Juhendaja : Arvo Järvet Koostajad :Demis Voss, Villu Lukk Tartu 2003 Sissejuhatuseks Poolsada aastat on Pakri poolsaare läänerannikul asuv Paldiski linn eestlaste kõrvus kõlanud kui terra incognita - tundmatu maa.1939. aastal sõlmitud Molotov – Ribbentropi pakti tõttu said Paldiski linn ja Pakri poolsaar kinnise ala staatuse. Eesti Vabariigile kuulub Pakri poolsaar taas 1995. aastast, kui anti üle viimane Nõukogude Liidu sõjaväeobjekt – aatomiallveelaevnike õppekeskus. Esimesed tõendid inimasustusest pärinevad juba rauaajast.Teada on kivikirst ja tarandkalmeid Leetse ja Pakre külast. Hilisema Pakri poolsaare...

Loodus - Tartu Ülikool
6 allalaadimist
10
doc

Mängud loodusõpetuses

TORM Mängu eesmärk: Valmistada lapsed ette teemaks ,,Kalad" Vajalikud vahendid: Kriidid/võimlemisrõngad Kirjeldus: Üks õpilane määratakse juhtmängijaks - kalaparve juhiks. Ülejäänud mängust osavõtjad seisavad ringjoonel ja joonistavad kriitidega ümber jalgade sõõri (kasutada võib ka võimlemisrõngaid). Viimased kujutavad endast kaldapool toitu otsivaid kalu. Igale mängijale antakse kordamööda neile tuttavate kalade nimed nt kilu, räim, lest, tursk jt. Mängujuht seletab, et tormi tulekul viib kalaparve juht kalad kaldapoolt ära sügavamasse ja ohutumasse meresoppi. Tormi vaibumise järel tulevad kalad eelnevatesse kohtadesse (sõõridesse) jälletagasi. Mängust lähemalt: Pärast mängujuhi hüüet: "Meri möllab!" jookseb kalaparve juht ümber teiste kalade (õpilased) ja kutsub neid oma nimepidi kaldapoolt lahkuma. Kalad, keda nimetati, lahkuvad oma sõõrist ja järgnevad parve juhile. Tegevus jätkub senikaua, kuni kõik kalad on oma algses...

Loodus - Tartu Ülikool
67 allalaadimist
1
doc

Lõdvestuspausid

"Tantsi end vabaks" ­ Õpilased tõusevad pingist püsti ja lõdvestavad end nt kirjutamisest käsi raputades. Õpetaja näitab teatud liigutused ette ja õpilased teevad järgi, nt sirutavad end hästi pikaks, hüppavad harki-kokku, teevad kaelaringe, hingavad sügavalt sisse-välja jne. 2. "Massaazihetk" ­ Õpilased tõusevad pingist püsti ja seisavad kolonni üksteise taha. Ülesanne on teha eesolevale inimesele massaazi. Seejärel pööratakse ringi ja korratakse protsessi enda taga seisnud inimesele. Massaazi puhul võiks alustada nt õlgadest, seejärel õpetaja käsu peale nt selg ja puusad. Õpilased kuuletuvad, sest tehes naabrile head massaazi, saad vastutasuks ka ise. Hea vaheldus pingis istumisele! 3. "Õnnehetk" - Õpilased tõusevad püsti ja hakkavad üksteisele nt mingit väikest palli, mängulooma vms edasi viskama. Ülesanne on palli/mängulooma visates öelda kaasõpilasele...

Loodus - Tartu Ülikool
35 allalaadimist
4
doc

Tööleht loodusõpetuses

KLASSILE ORAV Oled kindlasti kohanud puult puule hüppavat väikest koheva sabaga loomakest, kuid missuguse loom see orav meil ikkagi on? Õpime teda lähemalt tundma! Trüki sisse järgnev Internetiaadress. Lehe avanedes keri teksti allapoole ,,O" täheni ja leia vasakult sõna ,,orav". Vajuta antud sõna peale ja tutvu leheküljel oleva orava tekstiga. Seejärel alusta töölehe täitmist! Edu! http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm 1.) Täida lüngad! Orav on kõigile hästi tuntud. Seda seepärast, et nad elavad meelsasti ....................... lähikonnas. Orava saba on kehast veidi lühem ja kaetud ............................ karvadega. Eestis on orav laialt levinud, eelkõige aga ...................................... ja ......................... Oravad...

Loodus - Tartu Ülikool
32 allalaadimist
11
doc

New Guinea (inglise keeles)

TARTU VEERIKU KOOL New Guinea animals and plants Koostaja: Tauri-Viljar Vahesaar Juhendaja: Priit Pensa Tartu 2009 Table of content Introduction................................................................................................................................................3 The forests of New Guinea .......................................................................................................................5 The problem with trading wildlife.....................................................................................................6 Animals of the lowlands....................................................................................................................8 Reptiles...

Loodus - Tartu Ülikool
5 allalaadimist
5
docx

Tuumaenergia

Tuumaenergia Koostas: Juhendas : Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Uuringud näitavad, et tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Tuumaelektrijaamas kasutatakse kütusena uraani, mille varusid arvatakse jätkuvat umbes viiekümneks aastaks. Rikkalikumad uraanileiukohad on Kanadas, USA-s ja LAV-s. Tuumaelektrijaamade r...

Loodus - Keskkool
10 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun