Teema 1 1. Kõik alljärgnevad on olulised makroökonoomilised muutujad, välja arvatud reaalne SKP töötuse määr asenduse piirmäär MRS inflatsioonimäär 2. Võrreldes retsessiooniga reaalne SKP depressiooni ajal: kahaneb palju kiiremini 3. Eeldame, et koguprodukt koosneb ainult neljast ühikust õuntest ja kuuest ühikust apelsinidest, õunaühiku hind on 1 rahaühik ja apelsinide ühikuhind 0,5 rahaühikut. Eeldades, et tegemist on lõpptarbimise toodetega on SKP väärtus: 7 SKP = 4x1 + 6x0.5 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalne SKP deflaator .
Hinnakujundus: netohind=Sisseostu hind+juurdehindlus(kulud+kasum) müügihind=Netohind+käibemaks(20%) Palgad: Brutopalk=Netopalk+töötuskindlustus(2%)+pensioni maks(2%) +tulumaks(21%) Tööjõukulu(brutopalgast)-sotsiaalmaks(33%)+töötuskindlustusmaks(1%) Lihtintress: S-Lõppsumma I=Prt P-põhisumma S=P+I r-intressi määr aastas S-P(1+rt) I-teenitav intress Liitintress: S log n= P n-kapitalisatsiooni periood log (1+i) i= √ n S P j-aasta intressimäär S=P(1+i)n m-kapitalisatsioonide arv aastas I=P[(1+i)n-1] i-intressimäär kapitalisatsiooni perioodi kohta J=mi t-tehingu kestvus aastates t=N/K N-tehingu kestvus päevades K-päevade arv Raha nüüdisväärtus: S Liht...
b) 69,25; c) c) 70 70,45; 70 45; 70,45; 45; d) 75,75. Kui suur reaalne SKP 1997 a. 1990 aasta hindades? a) 67,9; b) 69,25 c)) 70,45 70 45 d) 114,7 26 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 45. Kui tegelik SKP (Q) on suurem kui potentsiaalne SKP (Q*), siis on tegelik töötus (U) madalam kui täieliku tööhõive (U*) korral. Kui see olukord kestab kaua, milline allpool toodutest sündmustest realiseerub? a) inflatsioonimäär tõenäoliselt tõuseb; Vastused: a) inflatsioonimäär tõenäoliselt tõuseb; b)) inflatsioonimäär tõenäoliselt langeb; g ; c) inflatsioonimäär ei muutu; d) töötus suureneb. 46 Kuii tegelik 46. lik SKP S (Q) on madalam d l kuik i potentsiaalne i l SKPS (Q*), (Q*) siis
Küsimus 9 Vale Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui majanduses valitseb hüperinflatsioon, siis Vali üks või enam: on majapidamistel põhjust kulutada oma raha nii ruttu kui võimalik on mõistlik paigutada sularaha panka hoiustele, et mitte kaotada raha reaalväärtuses muutuvad üldiseks kaupade ja teenuste bartertehingud tõuseb üldine hinnatase vähemalt 50% aastas Tagasiside Hüperinflatsiooni korral on inflatsioonimäär üle 50% kuus ning kuna raha reaalväärtus kahaneb väga kiiresti, siis on mõistlik raha võimalikult kiirest ära kasutada, et vähendada reaalväärtuse langusest tingitud ostuvõime kaotust. Küsimus 10 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Nõudlusinflatsiooni põhjuseks võib olla Vali üks või enam: tootmiskulude tõus reaalsissetulekute väheneminne nafta hinna tõus maailmaturul
Liigid: Nõudlusinflatsioon on kogunõudluse mingi elemendi olulise suurenemise tagajärjel toimunud hinnataseme tõus. Pakkumisinflatsioon hinnatõus, mida põhjustab kogupakkumise vähenemine. Struktuurne inflatsioon tekib kui tarbijate nõudlusstruktuur muutub vastavalt tarbijate väärtushinnangute muutusele suhteliselt lühikese aja jooksul. Majandusootuse inflatsioon on seotud üksikisikute ja firmade käitumisega. Roomav inflatsioon inflatsioonimäär kuni 10% aastas. Jooksev inflatsioon üle 10% aastas. Hüperinflatsioon inflatsioonimäär üle 50% kuus, väga järsk hindade tõus
Liigid: Nõudlusinflatsioon on kogunõudluse mingi elemendi olulise suurenemise tagajärjel toimunud hinnataseme tõus. Pakkumisinflatsioon hinnatõus, mida põhjustab kogupakkumise vähenemine. Struktuurne inflatsioon tekib kui tarbijate nõudlusstruktuur muutub vastavalt tarbijate väärtushinnangute muutusele suhteliselt lühikese aja jooksul. Majandusootuse inflatsioon on seotud üksikisikute ja firmade käitumisega. Roomav inflatsioon inflatsioonimäär kuni 10% aastas. Jooksev inflatsioon üle 10% aastas. Hüperinflatsioon inflatsioonimäär üle 50% kuus, väga järsk hindade tõus
Inflatsioon Inflatsioon on protsess, mille käigus hinnatase kasvab ja raha väärtus väheneb. Samas, kui tõuseb näiteks mingi ühe kauba hind, siis see ei ole inflatsioon. Inflatsioon on keskmise hinnataseme tõus. Kuid selleks, et saaks hinnataseme tõusu nimetada inflatsiooniks, peab olema veel üks tingimus täidetud. Hindade tase peab tõusma püsivalt. See tähendab, et ühekordne hinnataseme tõus ei ole inflatsioon. Inflatsioonimäär leitakse hinnataseme protsentuaalse muutusena. Inflatsiooni tekkepõhjusi on neli, mis on seotud nõudluse ja kuludega. Nõudlusinflatsioon, mille lähtekohaks on pakkumist ületava nõudluse esinemine ehk liignõudlus, seda seostatakse liigse raha olemasoluga majanduses. Kuluinflatsioon on tingitud tootmiskulude kasvust, mida võib põhjustada näiteks teatud tooraine kallinemine, suuremad palgakulud või muu selline faktor. Majandusootustest tulenev inflatsioon on ootuste toimel
· 22. Raha väärtuse muutmine Valuuta annulleerimine valuuta endine vääring t unnistatakse kehtetuks , kehtestatakse uus valuuta, luuakse uus rahasüsteem Valuuta devalveerimine valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes Valuuta revalveerimine valuuta väärtuse tõstmine välisvaluutade (või kulla) suhtes Indekseerimine protseduur, millega korrigeeritakse hindu, makseid või töötasu vastavalt inflatsioonimäärale · 23. Inflatsioonimäär 2009a (allikas - Wikipedia) · 24. Inflatsiooni põhjused Nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine Too näide Tootmiskulud suurenevad Too näide Suurim probleem inflatsiooni juures on raha väärtuse langemine , sellega koos langeb ka ostujõud
67 Milline on nende andmete alusel vaadeldaval perioodil tarbijahinnaindeks. Selleks uuri, mis on tarbijahinnaindeks ja kuidas seda arvutatakse. Tarbijahinnaindeks on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Tarbijahinnaindeks näitab, mitme protsendi võrra on hinnad mingil perioodil tõusnud või langenud, ehk milline on olnud inflatsioon. THI = (18,67/16,45)*100 = 113,5 [(113,5-100)/100]*100% = 13,5% Seega inflatsioonimäär on 13,5% 2. Jüri hoiustas pangas kaheks aastaks 500 eurot. Mitu korda võib sellest hoiusest pankade laenutegevuse tulemusena maksimaalselt suureneda rahapakkumine majanduses, kui kommertspankadele kehtestatud reservimäär on 1%? Milline oleks maksimaalne võimalik summa? Rahaloomekordisti arvutamiseks jagatakse 100 varuteguriga, milleks meil on 1% ehk 1. See tähendab, et meie rahakordaja on 100, sest 100/1=100. Seega 500*100= 50 000 ehk maksimaalne võimalik summa. 3
d)väheneb; väljapoole 5.Lühiperioodi kogupakkumiskõver SRAS näitab fikseeritud ......................... ning pika perioodi kogupakkumiskõver LRAS fikseeritud ...................: a)kogutoodangut; kogutoodangut b)hinnataset; hinnataset c)hinnataset; kogutoodangut d)kogutoodangut; hinnataset 6.Pika perioodi kogupakkumiskõver on vertikaalne sellisel kogutoodangu tasemel: a) mis on määratud kogunõudlusega b)mille korral töötus on oma loomulikul tasemel c)mille korral inflatsioonimäär on 0 (null) d)mis on määratud eelnevalt hinnatasemega 7. Oletame et majandus on algselt punktis E ning kogunõudlus on AD0. Kui kogunõudlus väheneb, siis algselt liigub majandus lühiperioodil punkti ........ ning seejärel pikal perioodil punkti ............: a)A; D b)D; A c)A; B d)B; A Vaata eelnevat joonist. Oletame et majandus on algselt punktis E. Ilma edasiste järgnevate šokkideta ning muudatusteta majanduspoliitikas on nimetatud majandus pikal perioodil punktis ........: a)A
Egiptuse majandus Egiptuse sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kasv on viimastel revolutsiooni-järgsetel aastatel olnud paar protsenti (2,2% aastal 2012). SKT elaniku kohta ostujõu pariteedi alusel on 6 700 USD. Inflatsioonimäär on kõrge, 10% ringis. Toidukaupade inflatsioon on 22%. Ligikaudu 20% Egiptuse rahvastikust elab ÜRO andmeil alla USD 1 päevas. Tööpuudus on Egiptuses viimase kümnendi vältel tõusnud. Ametlikult hinnatakse registreeritud töötuid 9,8% elanikkonnast. Ülikõrge tööpuudus – ca 50% - on kõrgharidusega noorte hulgas. Sissetuleku erinevused on märkimisväärsed. Egiptuse riigivõlg näitab kiiret kasvutrendi. Sisevõlg kasvas 2012/2013 eelarvesaasta jooksul 24% jõudes 1,5 triljoni EGP-ni (217 miljardit USD), see on 87,5% SKP-st. Välisvõlg suurenes 25%, jõudes 43 miljardi USD-ni. Eelarvedefitsiit 2012/13 eelarveaastal kasvas 240 miljardi EGP-ni (34,8 mrd USD), mis moodustab 14% SKP-st. Keskpanga valuuta...
majandusteoorias ning selgitas oma kontseptsiooni kehtivust efektiivse (ehk rahaga tagatud) nõudluse kaudu. Ühendas Keynes säästmise (säästud S), kapitalimahutused (investeeringud I ) ja tarbimise (tarbimiskulutused C) suletud süsteemiks, mis tema arvates pidi tagama majanduse tasakaalu. 1.1. Makroökonoomika olemus ja peamised makromajanduslikud seosed ning näitajad 3 kõige olulisemat näitajad: 1) SKP 2) inflatsioonimäär 3) töötuse määr Reaalne sisemajanduse koguprodukt (SKP) on inflatsiooniga korrigeeritud sisemajanduse koguprodukt (SKP) ehk SKP püsivhindades. Per capita sisemajanduse koguprodukt ühe inimese kohta Võimaldab võrrelda erineva rahvaarvuga riikide parameetreid. Kui SKP tõuseb, siis elutase tõuseb!! Retsessioon mõõdukas majanduslangus Depressioon, surutis sügav ning kestev kahanemine Majanduskasv reaalse SKP tõusmine võrreldes eelmise ajaperioodiga,
Töötuse määr(%) 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Riigid Eesti 12,40 10,30 10,00 9,70 7,90 5,90 4,70 Läti 12,90 12,20 10,50 10,40 8,90 6,80 6,00 Suurbritannia 5,00 5,10 5,00 4,70 4,80 5,40 5,30 Inflatsioonimäär (THI põhine) Riigid Eesti 5,6 3,6 1,4 3,0 4,1 4,4 6,7 Läti 2,5 2,0 2,9 6,2 6,9 6,6 10,1 Suurbritannia 1,2 1,3 1,4 1,3 2,1 2,3 2,3 Sisemajanduse koguprodukt turuhindades (nominaalne) Riigid Eesti 9200 10 200 11 300 12 400 13 800 15 400 17 100 Läti 7700 8400 9...
AASTATEL 2000-2013 2.1. Kriisieelne areng aastatel 2000-2007 Kriisieelseks arenguks võttis töö autor aastad 2000-2007. Majanduslik olukord oli sel ajal Küprosel hea ning majandussektor arenes jõudsalt. Keskmine SKP kasv aastas oli 3,0%, mis oli 2 korda rohkem kui sel ajal euroalal. Aastatel 2000-2007 tõusis SKP riigis 2,3 miljardilt dollarilt kolmele miljardile.(Gross Domestic Product (GDP) in Cyprus...2014) Samuti oli kriisieelsetel aastatel Küprosel madal inflatsioon. Inflatsioonimäär näitab hinnataseme %-set muutust võrreldes baasperioodi hinnatasemega ning inflatsioon on üldine hinnatõus. Joonis 1. Küprose inflatsioonimäär aastatel 2000-2008. Allikas: Cyprus Inflation Rate 2014 Inflatsioonimäära peaks hoidma võimalikult madalal ja stabiilsena, sest muidu pole riik majanduslikult stabiilne kui inflatsioon kõigub. Antud joonis näitab, et inflatsioonimäär 6 Küprosel küll kõikus, kuid ei ületanud ühtegi korda 6%-ti. Normaalseks aastaseks
MAKSUD JA MAKSUMUUDATUSED: Miinimum palk 390€ (varem oli 350€) Tunni alamtasu 2.34€ Tulumaks 20% (varem oli 21%) Tulumaksuvaba miinimum 154€ (varem oli 144€) Töötaja töötukindlustus 1,6% (varem oli 2%) Tööandja töötuskindlustus 0,8% (varem oli 1%) Sotsiaalmaks-maksab tööandja 33% (13% ravikindlustus ja 20% pensionisüsteem) Fiskaalpoliitika-reguleerib raha paiknemist ühiskonnas (tegelevad riiklikud institutsioonid) Rahapoliitika-riigi keskpanga tegevus, eesmärk on raha stabiilsuse tagamine Turumehhanismid-nõudlus ja pakkumine Inflatsioon-on kaupade või teenuste hinnataseme tõus-näitab raha reaalse ostujõu vähenemist Deflatsioon-hindade pidev langus, toob kaasa raha väärtuse suurenemise Hüperinflatsioon-olukord, kus inflatsiooni määr on üle 50% Inflatsioonimäär-muudatus võrreldes eelmise kvartaliga Indikatiivne ostukorv-kajastab keskmist tarbimist Devalueerimine-valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute või kulla suhtes R...
18. Kui pagariäris küpsetatud kuivikud ladustatakse, et neid hiljem müüa, siis see on: varuinvesteeringud 19. Tööjõus osale,ise määr (LFPR) ehk aktiivsuse määr näitab: tööjõu protsentuaalset osakaalu tööealisest elanikkonnast Enesekontrolli test 1. Kõik alljärgnevad on olulised makroökonoomilised muutujad, välja arvatud: asenduse piirmäär MRS (ON: reaalne SKP; töötuse määr; inflatsioonimäär ) 2. Võrreldes retsessiooniga reaalne SKP depressiooni ajal: kahaneb palju kiiremini 3. Eeldame, et koguprodukt koosneb ainult neljast ühikust õuntest ja kuuest ühikust apelsinidest, õunaühiku hind on 1 rahaühik ja apelsinide ühikuhind 0,5 rahaühikut. Eeldades, et tegemist on lõpptarbimise toodetega on SKP väärtus: 7 rahaühikut 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalne SKP deflaator ................... ligikaudu .........
Rahvatulu RT on teatud ajaperioodil kõigi ühiskonnaliikmete poolt kokku saadud tulude üldsumma, millest üks osa kulutatakse ja teine osa säästetakse. RT=RKP-D-T Majanduskasv reaalse SKP protsentuaalne muutus võrreldes eelmise perioodiga. Tarbijahinnaindeks THI mõõdab uuritava perioodi tüüpilise tarbija fikseeritud kaaludega ostukorvi maksumuse muutust võrreldes baasperioodi ostukorvi maksumusega. Inflatsioonimäär väljendab hinnaindeksi protsentuaalset muutust. Inflatsioonimäär = (THI1 THI0) / THI0 x 100 Majanduslikult mitteaktiivsed need, kes ei ole võimelised töötama või kes ei soovi töötada, nad on loobunud tööotsimisest, kuigi sooviksid tööd teha. Tööjõud koosneb nii täis- kui osalise tööga hõivatutest ja töötutest. Töötu need, kes on ilma tööta, otsivad aktiivselt tööd ja on nõus kahe nädala jooksul tööle asuma. Töötuse määr = (töötud / tööjõud)x100.
08 4% 56.2432 Kolmanda aasta lõpuks 1462.323 · esimesel aastal kehtis hoiuse nominaalne intressimäär 2% aastas, teisel aastal 1,5% ja kolmanda 1 1300 2.0% 26 2 1326 1.5% 19.89 3 1345.89 0.5% 6.72945 Kolmanda aasta lõpuks 1352.619 · aastakeskmine inflatsioonimäär oli 1,2%? Aasta summa intress 0 1300 1 1326 2 2 1345.89 1.5 3 1352.619 0.5 Inflatsioonimäär 1.04% mise tingimuste puhul: s toimub aasta lõpus; pikendas hoiust 2 korda koos teenitud intressiga; eisel aastal 1,5% ja kolmandal aastal 0,5%; intressi ajabaas on act/360;
II OSA. EKSAMITÖÖ KOOD Ühiskonna majandamine (10P) VALMIS 1. Kirjutage mõiste ees olevasse kastikesse õige selgituse number: 3p 1. koduvaluutakursi alandaminevälisvaluutadesuhtes- Devalveeriline 2. keskmisehinnatasemesuheSKP-sse-Inflatsioon 3. keskmisehinnatasemelangus-Devalveerimine 4. keskmisehinnatasemestabiilsus-Inflatsioonimäär 5. keskmisehinnatasemeprotsentuaalnemuutusbaasperioodigavõrreldes-Inflatsioonimäär 6. keskmisehinnatasemekasv- Inflatsioon ,,,,,inflatsioon .....devalveerimine ......inflatsioonimäär VALMIS 2. Selgitage näidetega inflatsiooni mõju tarbijatele. 2p 1) Inflatsiooni mõjutarbijaleon erinev,sõltubsellest,kui suuron inimesesissetulekja millisedon tematarbimisharjumusedja võimalused 2) Nt pangalaenukorral inflatsiooni võrraväheneblaenutagasimakse. Säästudkaotavadagaomaväärtust. VALMIS 4. Hinnatõusu või -langust võivad põhjustada väga erinevad mõjurid. Nimetage neist kaks (välja arvatud maksude tõstmine ja l...
THI = 100 baasperioodi ostukorvimaksumus (Laspeyre indeks fikseeritud ostukorviga hinnaindeks) rr = (R/D) 100 THI tarbijahinnaindeks rr kohustuslik reservimäär (uuritava perioodi THI-baasperioodi THI) R pangareservid = 10 0 D nõudehoiused baasperioodi THI mp = 1/rr 100 - inflatsioonimäär mp raha lihtne, potentsiaalne multiplikaator e rahakordaja Tööealin rr kohustuslik reservimäär e rahvasti cr + 1 ma = M/B = k M itteaktiiv
Intressimäärad ja oodatav valuutakurss on seotud rd- reservimäär Inflatsiooni ootused peegelduvad intressimäärades, seega rahvusvahelise Fisheri efekti kaudu. Rahabaas- sularaha+ reservid nominaalne intressimäär võrdub reaalse tegeliku intressimääraga Rahapakkumine- sularaha+ deposiitraha (real rate of return) plus oodatav inflatsioonimäär. M=m*B, kus M on raha pakkumine, m on raha multiplikaator ja B See väidab, et nõrgal valuutal on kõrgem intressimäär, sest on rahabaas
1.Sobita ühelt poolt väited ja teiselt poolt need, kes seda on väitnud! 1. Konkurents hoiab hinnad tootmiskuludele lähedal Adam Smith 2. Pakkumise suurenemine loob ekvivalentses suuruses nõudluse Jean Babtiste Say 3. Ainult raha abil saab majanduslikke protsesse mõjutada Milton Friedman (monetaristide esindaja) 4. Halb informeeritus võib viia kogu turu kokkuvarisemiseni või Joseph E. Stiglietz muuta selle madala kvaliteediga kauba ringiks 5. Majandus on oma olemuselt põhiliselt ebastabiilne John Maynard Keynes 2.Klassikaline majandusteooria: 1.kohaselt saavutatakse majanduses tasakaal tänu turumajanduses toimuvale konkurentsile; 2.eeldab turgude iseregulatsioonivõimet ja ei pea eriti tõenäolisteks majanduskriiside pikaajalist kestmist 3.peab oluliseks tööturu protsesside juhtimist riigi poolt 4.eeldab rii...
Seda nähtust nimetatakse stagflatsiooniks. Brasiilia näitel on hästi näha, kuidas töötuse vähenedes inflatsioon koheselt tõuseb. Brasiilia töötuse ja inflatsiooni näitajad on võrreldes Eestiga ka palju stabiilsemad. Näiteks Eesti töötus on kõige kõrgem vaadeldaval perioodil 16,7% ja kõige madalam 4,6%, seevastu Brasiilias on kõige kõrgem 8,3% ja kõige madalam 5,9%. Eesti puhul on väga hästi näha, kuidas töötus ja inflatsioon üksteist mõjutavad- 2008 aastal on inflatsioonimäär kõrge, kuid töötus madalam, samas 2009 aastal on inflatsioon väga madal ning töötus jällegi kõrge. Mõlemi riigi jaoks positiivseks küljeks on see, et viimaste aastatega on töötuse % langenud. Erinevus on vaid selles, et Eestis on inflatsioon langenud, aga Brasiilias on see viimase aastaga tõusnud. Üldiselt peab mõlemi riigi kohta Okun’i seadus paika, et töötuse vähenedes SKP suureneb, kuid mõnel aastal on ka erandeid. .
aaMÕSITED /TEOORIA MAKROÖKONOOMIKA KONTROLLTÖÖ SÜGIS 2010: 1. Mis on makroökonoomika? On majandusteaduse haru , mis uurib majandust tervikuna selliste aregaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. (Makroökonoomik a - uurib majandust kui tervikut) 2. Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki. 3. J.M. Keynes ja Tema roll. 4. Milton Friedman ja Tema roll. 5. Makoökonomistide koolkonnad. 6. Konkurentsipoliitika- on riiklik poliitika monopolide tegevuse reguleerimiseks ja konkurentsi tagamiseks majadnuses ,mille väljendusesk on vastavad seadused, määruse ja teised riiklikud aktsioonid 7. Lorenzi kõver- 8
1. Kui tegelik SKP (Q) on suurem kui potentsiaalne SKP (Q*), siis on töötus (U) madalam kui täieliku tööhõive (U*) korral. Kui see olukord kestab kaua, milline allpool toodutest sündmustest realiseerub? a. inflatsioonimäär tõenäoliselt tõuseb, b. inflatsioonimäär tõenäoliselt langeb c. inflatsioonimäär ei muutu d. töötus hakkab varsti suurenema 2. Viletsuse e.diskomfordi indeks on a. suurus, mis väljendatakse protsentides ja saadakse miinimumpalga jagamisel keskmise palgaga b. kõikide töötute arv jagatud kõigi töötajate arvuga c. arvutatav inflatsioonimäära ja töötusemäära summana d. suurus, mis näitab üldise hinnataseme tõusu 3. Tarbijahinnaindeks on: a. reguleeritav näitaja, mida korrigeeritakse alati kui on tarvis hindu alandada b
a. laenunõudlus väiksem b. * laenunõudlus suurem c. ei mõjuta laenunõudlust, sest kui keegi laenu ei taha siis pole võimalik ka anda d. pole võimalik prognoosida Question 59 (1 point) Kui tegelik SKP (Q) on suurem kui potentsiaalne SKP (Q*), siis on töötus (U) madalam kui täieliku tööhõive (U*) korral. Kui see olukord kestab kaua, milline allpool toodutest sündmustest realiseerub? a. * inflatsioonimäär tõenäoliselt tõuseb, b. inflatsioonimäär tõenäoliselt langeb c. inflatsioonimäär ei muutu d. töötus hakkab varsti suurenema Question 60 (1 point) Trükikoda trükib raamatuid, kusjuures ühe raamatu müügihind trükikoja jaoks on 250 krooni. Ühe raamatu trükkimise ettevalmistamise kulud on 100 krooni, trükkimise kulud on 25 krooni, värvikulud on 5 krooni ja köitmise kulud on 10 ning mõõtulõikamise kulud samuti 10 krooni. Mitu krooni on ühe toote lisandväärtus? a. 100 b. *? 150 c. 200 d. 250 Question 61 (1 point)
· Nominaalne SKP väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades · Reaalne SKP- väljendab toodetud kaupade/teenuste maksumust muutumatutes baasperioodi hindades. · SKP per capita SKP näitaja inimese kohta · Inflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil. · Deflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus. · Hinnataseme stabiilsus- riigi keskmine hinnatase ei muutu või on muutus minimaalne. · Inflatsioonimäär keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga (eelmise aasta,kuu, kvartaliga) võrreldes. · Hinnaindeks mõõdetakse hinnataseme muutumist · Tarbijahinnaindeks indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. · Tööstustoodangu tootjaindeks indeks, mis iseloomustab Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust(hinnad võteakse käibemaksuta ja aktsiisita).
Riigi rahandus. Aastane valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% sisemajanduse koguproduktist. Riigi valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% sisemajanduse koguproduktist. Suurema võlakoormusega riikidel on samuti võimalus euro kasutuselevõtuks, kui nad tõestavad, et võlakoormus pidevalt väheneb. Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema ERM2s ja hoidma oma valuuta vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. Hinnastabiilsus. Riigi inflatsioonimäär tohib olla kuni 1,5 protsendipunkti kõrgem, kui on kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmine. Intressimäärad. Riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada rohkem kui 2 protsendipunktiga kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. Riigi rahanduse kriteeriume peab liikmesriik täitma ka pärast rahaliitu astumist. Millised nõuded on lisaks Maastrichti kriteeriumidele?
3. INFLATSIOON Inflatsioon on üks vanemaid majandusprobleeme. Inflatsioon on üldise hinnataseme tõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine. See on majanduslik nähtus, mis kaasneb paratamatult majanduskasvuga, kuid mida kõigis riikides püütakse hoida teatud piirides. Enamasti kasutatakse inflatsiooni ohjeldamiseks intressimäärade juhtimist - kui intressimäär tõuseb, väheneb laenude võtmine, seega väheneb ka tarbimine, mille tulemusel majanduskasv aeglustub ja inflatsioonimäär väheneb; intressimäärade alanedes suureneb tarbimine, millega kaasneb inflatsioonitempo tõus (4). 3.1 Inflatsiooni mõõtmine Inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär. Inflatsioonimääraks nimetatakse keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust baasperioodiga (eelmise aasta, kuu või kvartaliga) võrreldes (1). Hinnataseme muutumist mõõdetakse hinnaindeksite abil. Inflatsioon on seega hinnaindeksi kuine, kvartaalne või aastane muutumine.
Inflatsioon Üldise hinnataseme märgatav ja püsiv tõus Inflatsiooni tingimustes ei tõuse mitte kõik hinnad (mõned hinnad võivad koguni langeda), kuid tõuseb keskmine hinnatase. Inflatsioonimäär ühe perioodi üldise hinnataseme protsentuaalne muutus võrreldes teise perioodi hinnatasemega Eriti kiiret hinnataseme tõusu nimetatakse "hüperinflatsiooniks" Hüperinflatsioonist räägitakse tavaliselt 50%-lise või kõrgema inflatsioonimäära korral kuus. Kõige sagedamini kasutatakse inflatsiooni mõõtmiseks: tarbijahinnaindeksit (CPI) näitab nende tarbekaupade ja teenuste fikseeritud ostukorvi kaalutud keskmist hinda, mida on tarbinud antud majanduse perekonnad. Tootjahinna indeksit PPI väljendab tootmisresursside eest makstud hinda, kaasa arvatud kaubad ja teenused, mida firnad on üksteiselt ostnud. SKP deflaatorit- kogutoodangu hinnataseme indeksit või SKP komponentide keskmist hinda. inflatsiooni kulud inflatsioon tekitab nii võitjaid kui kaota...
12. E-raha-elektrooniline maksevahend. 13. Raha likvidiivsus- Kasutatavuse mõiste. Likvidiivsem on raha, mida saab kiiremini omaniku suva kohaselt kasutada. 14. Raha liigid- 1)kaupraha(väärismetall) 2)sularaha 3)Deposiitraha(kommertspankade poolt laenu andes loodud raha) 4)Elektrooniline raha 5)väärtpaberid. 15. Hinnad tõusevad- kuna nõudlus kasvab kiiremini, kui tootmine, tootmiskulude kasv. 16. Infaltsioon- raha väärtuse e. Ostujõu langus. Inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär. 17. Ostukorv- koosneb erineva osakaaluga tarbekaupadest ja kajastab keskmist tarbimist. 18. Devalveerima- raha väärtuse langetamine välisvaluuta suhtes 19. Deflatsioon- keskmise hinnataseme alanemist ja sellega kaasnevat raha ostujõu tõus. 20. Stagflatsioon- majanduse seisund, kus inflatsiooniga kaasneb stagnatsioon e. Kogutoodangu vähenemine ja tööpuuduse kasv. 21. Maksukoormus- riiklike maksude suhe SKPsse. Näitab, kui suure osa sissetulekust jaotub riik maksude abil ümber.
Põhilised tootmistegurid Looduslikud ressursid Inimressursid Kapital Ettevõttlikkus Iseloomustus: Pos: Tööjõudu on palju ning on väga palju tööjõudu erinevate oskuste ja omadustega. Neg: Palju töötuid; Suur osa inimestest töötab miinimum palgal ning kõrgharidusega inimestel on raske sobivat tööd leida Eestis. Mõisted SKP- Mõõdab riigi residentide poolt toodetud lõpphüviste väärtust deflatsioon- raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises aktsiisimaks- maks, mida tuleb maksta teatud kaubaga kauplemisel või tootmisel maksumäär- protsent, millega arvestatakse sissetulekult arvestatud maksu Mis põhjustab inflatsiooni? 1)nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine 2)tootmiskulud suurenevad Kes koostab riigieelarve seaduse eelnõu? V A L I T S U S Kes võtab vastu riigieelarve? R I I G I K O G U Otsesed maksud: tulumaks, sotsiaalmaks Kaudsed maksud: käibemaks, aktsiis Eestis on PROPORTSIONAALNE maksusüsteem - ükskõik kui suur on aast...
TALLINNA ÜLIKOOL Jürgen Leesmann , Triin Piile , Risto Kals Panus on kõigil võrdne EESTI JA TAANI SKP NÄITAJAD ANALÜÜS SISSETULEKU MEETODIL AASTATEL 2007-2011 Kodutöö õppeaines majanduse alused Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Käesolev kodutöö õppeaines majanduse alused on koostatud analüüsimaks SKP, töötuse ja inflatsioon omavahelisi seoseid Eesti ja Taani näitel ajavahemikus 2007-2011. Aluseks on võetud esimese seminari materjalid. Kodutöö esimeses peatükis käsitleme Eesti ja Taani inflatsioonimäärasid, teises peatükis Eesti ja Taani töötuse näitajaid ja kolmandas samade riikide SKP muutusi. INFLATSIOONIMÄÄR (%) 2007 2008 2009 2010 2011 Eesti 6.6 10.4 -0.1 3.0 5.0 Taani 1.7 3.4 1...
heaolule objektiivsema hinnangu, kuna sel juhul on kõrvaldatud hinnataseme erinevuse riikide vahel)(koosneb jooksevhindadest kui ka ostujõu standardist)SKP langeb:Ülekuumenenud majandus =Majanduslangus , riigis toodetakse vähem kaupu ja teenuseid, inimeste majanduslik olukord halveneb .Inflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil.Deflatsioon: riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus.Inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär (keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrreldes ).THI Kuna see peegeldab väga suurt gruppi inimesi ,tarbijaid puudutavate hindade arengut.Inflatsiooni mõju tarbijale-Mõne majapidamise heaolu võib suureneda , samal ajal kui teise oma vähenb.nt ( rikkad luksuskaubad kallinevad , vaesed- esmatarbekaubad ) ;; Inimese säästudele negatiivne mõju, palkade tõus.Inflatsiooni teke: nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine (pangad annavad kergelt laenu ) samas ka
ministeeriumid jne.) 7. Puhaseksport- suur osa riigi toodetest suunatakse riigist välja, samas ostetakse kaupu ka välismaalt sisse. Välismajandustegevust arvesse võttes lahutatakse ekspordist import ja saadakse puhaseksport. 8. Inflatsioon Inflatsioon ehk hindade kasv Deflatsioon ehk riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus Hinnataseme stabiilsus- hinnad ei muutu või kui ainult minimaalselt Inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär Hinnataseme muutumist mõõdetakse hinnaindeksite abil 9. Tarbijahinnaindeks - tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutus Tööstustoodangu tootjahinnaindeks- Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutus(hinnad käibemaksu ja aktsiisita) Ekspordihinnaindeks - iseloomustab Eestist välja veetavate hindade arengut Impordihinnaindeks - iseloomustab Eestist sisse veetavate hindade arengut 10. Majandusarengu planeerimine Majanduspoliitika eesmärgid: Kõrge tööhõive ehk võitlus
sellele oleks palgatõus); B) kui mingil põhjusel on palk kõrgem kui tasakaalupalk, siis pakkumine ületab nõudmise ja tegemist on tööpuudusega e. tööjõu ülepakkumisega. Töötus ja töötuse liigid. • Töötus on olukord, kus inimesed, kes tahaksid antud palgataseme juures töötada, ei suuda tööd leida, kuid nad otsivad tööd aktiivselt. TÖÖTUSE LIIGID: 1. hooajaline töötus 2. struktuurne töötus 3. tsükliline töötus Teema 11 Inflatsiooni olemus, inflatsioonimäär, selle tempod. Inflatsioon on üldise hinnataseme märgatav ja püsiv tõus (tõusma ei pea kõik hinnad vaid keskmine hinnatase). Inflatsioonimäär on ühe perioodi üldise hinnataseme protsentuaalne muutus võrreldes teise perioodi hinnatasemega. 1. mõõdukas – kuni 10% aastas; 2. galopeeriv – kiire tempoga inflatsioon; 3. hüperinflatsioon – inflatsioonimäär üle 50% kuus! Inflatsiooni mõõtmiseks kasutatavad moodused. Inflatsiooni mõõtmiseks kasutatakse kolme erinevat moodust:
Tootmistegur-majanduslike ressursside kugum,mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks.Ettevõtlus-inimeste valmisolek riskida nii uute tootmisviiside kasutuselevõtmisel kui uute toodete arendamisel.Alternatiivkulu-kulu,mida inimene teeb valides ühe toote tootmise või tarbimise,loobudes teisest.Ühiskonna optimum-ressursside optimaalne paigutamine.Deflatsioon-raha ostujõu langus/riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus.Inflatsioon-riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus. Inflatsioonimäär-inflatsiooni mõõteühik.SKT/SKP- sisemajanduse kogutoodang/produkt-mingil kindlal territooriumil toodetud lõpphüviste koguväärtus. Inflatsiooni tagajärjed võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed.Positiivsed:a) tõusevad palgad ja kallineb rent, seeläbi kasvavad hoiused ja saab võimalikuks suurendada investeeringuid;b) oma elatustaseme säilitamiseks on inimesed sunnitud rohkem töötama; need, kelle sissetulek kasvab inflatsi...
Makroökonoomika osaeksam Juhend: valikvastustega ülesannetes on üks õige vastus; väite hindamiseks märkige kindlasti, kas väide on õige või vale; kui väide on vale, parandage õigeks või andke selgitus; arvutuslikes ülesannetes näidake kasutatavaid valemeid ja tähtsamaid arvutusi. 1. Riigi monopoolses pangas on nõudehoiuseid 1 000 000 r.ü. väärtuses, millest 20% on pangas reservina, mis jaotub võrdselt kohustusliku ja panga enda soovil hoitava lisareservi vahel, ülejäänu on aga juba välja laenatud. 1.1. Koostage panga bilanss arvestusega, et omakapital = 0 Aktiva Passiva Kassareserv: 200 000 Nõudehoiused: 1 000 000 Laenud: 800 000 OK = 0 1 000 000 1 000 000 1.2. Kui hoiustaja Mari, laenates Jürile 15 000 krooni arvuti ostmiseks, võtab laenatava summa oma hoiuarvelt sularahana välja, siis raha pakkumine majanduses sellise tegevuse tagajärjel a) väheneb b) suureneb c) ei muutu Kas väid...
alaneb, eeldusel, et teiste toodete hind kasvab kiiremin. Mõnikord kasutatakse hindade muutumisest rääkides ka mõistet deflatsioon, mis on riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus. Nende kahe vahepealseks olukorraks on hinnataseme stabiilsus, mille puhul hinnad ei muutu vüi on muutus minimaalne. EUroopa keskpank peab hindu stabiilseks, kui hinnideks ei kasva üle kahe protsendi aastas. Millega inflatsiooni mõõta? Inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär. Inflatsioonimääraks nimetatakse keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust baasperioodiga (eelmise aasta, kuu vüi kvartaliga) võrreldes. Hinnataseme muutumist mõõdetakse hinnaindeksite abil. INflatsioon on seega hinnaindeksi kuine, vartaalne vüi aastane muutumine. Eesti Statistikaamet kasutab kuut hinnaindeksit. Neist olulisemad on jägmised. Tarbijahinnaindeks (THI) on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust.
¿ Majanduskasv – reaalse SKP protsentuaalne muutus võrreldes eelmise perioodiga. SKP per capita on sisemajanduse koguprodukt ühe inimese kohta. ostukorvimksumusu uuritavaperioodil Tarbijahinnaindeks THI= × 100 ostukorvimaksumus baasperioodil THI 1−THI 0 Inflatsioonimäär π= ×100 THI 0 T öö tud Töötusemäär = T öö j õ ud × 100 2.Klassikaline teooria : Majandus pikal perioodil z Y = F (z K, z L) –tootmisfunktsioon konstantse mastaabiefektiga z- positiivne arv Y = F ( K , L ) = Y –kogutoodang Π(profit) kasum =P × Y-W × L−R × K Π=PF ( K , L )−W × L−R × K
intressimäär 8% tähendab, et laenates täna $1,00 tuleb aasta pärast tagastada $1,08. Kuid tegeliku intressimäära ja laenusummat aasta pärast näitab reaalne intressimäär. Intressidevahelist seost uuris E.Fisher (1980). Fisheri teooria järgi nominaalne intressimäär kujuneb kahest elemendist: · väärtpaberi reaalne intressimäär ehk nõutav tulunorm; · inflatsiooni preemia, mis sõltub oodatavast inflatsioonimäärast. Kui, näiteks, reaalne nõutav tulunorm on 3% ja oodatav inflatsioonimäär on 10%, siis nominaalne intressimäär on 13%. Teisi sõnu, $1 ostujõud järgmisel aastal on $0,90 võrreldes tänäsega. Seega, laenuvõtja peab kompenseerima investorile dollari ostujõu langust, kehtestades $1,03 põhivõla ja intressimaksetele lisa $0,03, mida vajatakse 3% nõutava tulunormi tagamiseks. Hinnataseme ja intressimäärade muutusi seob Fisheri efekt. Inflatsiooni ootused peegelduvad intressimäärades, seega nominaalne intressimäär võrdub reaalse tegeliku
F=1000*2,71828 0,10*10=2718,28. Raha nüüdisväärtus. P=F*(1/(1+i)n)) (Tabel 2). 1)Soovitakse osta 1000 võlakirja.Kustutustähtaeg 10a,tulevikuv 100kr.Kui suur on kogunv, kui rakendatakse 6% diskontomäära? P=1000*(1/ (1+0,06)10)=1000*0,5584=558,4. 2)Võlakirja tv on 400kr,kustutust 6a.Kui suur on NV kui diskontom on 3% a. P=400*(1/(1+0,03)6)=400*0,8375=335. 3)Dow-Jonesi lõpphinde kesk suurus oli1966a. 1000USD.1986a kevad oli 1900USD.20a inflatsioonimäär oli 5%.Milline oli D-J keskmine 1986a kevadel korrigeerituna inf-m. P=1900*(1/(1+0,05)20)=1900*0,3769=716,11 Annuiteet. Fn=A*E(1+i)n (Tabel 3). 1)Iga a lõpul hoiustan 1000kr 6a jooksul liitintressiga 8%.Kui suure summa saan 6a pärast? Fa=1000*E(1+0,08) 6=1000*7,3359=7335,9. 2)3a järjest paneb firma pangaarvele iga a lõpul 100000kr 10%lise i-m (i arv kord a).Leida hoiuse maksumus 3 a lõpuks. Fn=100000*E(1+0,10)3=100000*3,3100=331000. A=Fa/E(1+i)n. 1)Lapse koolitamiseks ÜK kulub 4000
Väärtuse väljend rahas ei pea kokku langema. 3. Inflatsioon ja deflatsioon; inflatsiooni liigid (mis on nõudeinflatsioon, mis kuluinflatsioon); hüperinflatsioon. Mõtiskle, millised on inflatsiooni võimalikud tagajärjed tarbijale, millised ettevõtjale. Kuidas inflatsiooni mõõdetakse (mis on inflatsiooni määr?), mis on tarbijahinnaindeks (THI). Inflatsioon- raha odavnemine, väljendub hindade tõusus, kaasneb majanduskasvuga. mõõtühik on inflatsioonimäär, väljendatakse %, hinnatõus teatud baasperioodi jooksul, Nõudlusinflatsioon- olukord, kus nõudlus kasvab kiiremini, kui kaupade pakkumine Kuluinflatsioon- olukord, kus ootamatult kasvavad tootmiskulud. Hüperinflatsioon- situatsioon, mille puhul inflatsioon on (riigi) kontrolli alt väljunud. See väljendub kiires hinnatõusus, samal ajal kui valuuta kaotab väärtust. Deflatsioon- raha kallinemine, hindade langus. Ettevõtja ei pruugi saada kulusid
Intressimäär kõrgem intressimäär suurendab tähtajalistelt hoiustelt teenitud tulu ning alandab seega sularaha-deposiitide suhet,stimuleerides samal ajal panku rohkem raha välja laenama, mille tagajärjel raha pakkumine kasvab. 10. Mis on raha hoidmise alternatiivkulu? Sularaha hoidmise alternatiivkulu on intressitulu 3. Oletame, et Kartulivabariigis, kus kasutatakse fikseeritud vahetuskurssi ja mille majandus toimib täishõive tootmismahu juures, on inflatsioonimäär olnud juba mitmeid aastaid 10 protsenti aastas. Nüüd on tehtud otsus, et inflatsiooni peab vähendama, kasutades selleks rahapakkumise kasvu täielikku piiramist. Selgita IS-LM kõveratega sellise poliitika lühiajalist mõju. 1) Esialgu rahaturu, kaubaturu tasakaal. Tegemist on fikseeritud vahetuskursiga ning tahetakse rakendada rahapoliitikat. 2) LM-kõver nihkub vasakule, kuna rahapakkumist vähendatakse. Raha väheneb ning raha muutub kallimaks. Intressimäärad lähevad ülesse
baasperioodil ja korrutatud 100-ga. Tarbijahinnaindeks võib ka inflatsiooni üle tähtsustada, sest ei ole võimalik hinnata kaupade kvaliteeti ja tarbijate ostusoovide muutusi. Inflatsioonimäär näitab hinnaindeksi protsentuaalset muutust ja seega ka hinnataseme kasvutempot. Inflatsioonimäär = ((uuritava perioodi THI baasperioodi THI) / baasperioodi THI)) x 100. Inflatsiooni iseloomustab ka tema suurus (%) aastas ehk inflatsioonimäär. Inflatsioonimäär on ühe perioodi üldise hinnataseme protsentuaalne muutus võrreldes teise perioodi hinnatasemega. Sellest põhimõttest lähtudes jaotatakse mõõdukas, galopeeriv ja hüperinflatsioon. Hüperinflatsiooni puhul on üldise hinnataseme tõus üle 50% kuus ja selle tagajärjeks on tavaliselt kehtiva valuuta kokkuvarisemine ja uue kehtestamine. *tootjahinnaindeks(PPI) väljendab tootmisressursside eest makstava hinna kallinemist või odavnemist.
· hinnad muutuvad võrreldavaks, kasvab ettevõtete vaheline konkurents · reisijatele arveldamine lihtsamaks Probleem, miinus eurole üleminekul: liikmesriigid ei saa enam ise otsustada oma riigi rahapoliitika üle, otsustusõigus läheb Euroopa Keskpangale. Kui riik ei saa otsustada oma rahapoliitika üle, siis tuleb majanduspoliitika teostamiseks rohkem kasutada fiskaalpoliitikat- makse. Eurole ülemineku nõuded ehk nn lähenemiskriteeriumid: · inflatsioonimäär ei tohi ületada rohkem kui 1,5% kolme kõige madalama inflatsioonitasemega riigi keskmist inflatsiooni · pikaajaline intressimäär ei tohi olla rohkem kui 2% kõrgem kolme kõige stabiilsemate hindadega riigi intressimäärast · eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% sisemajanduse kogutoodangust · avaliku sektori laenukoormus ei tohi ületada 60% sisemajanduse kogutoodangust · vahetuskursi stabiilsus teiste EL vääringute suhtes
tootmistegur-majanduslike resursside kogum, mis on ühiskonnal kasutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks, jaguneb inimkapitaliks, kapitaliks ja loodusressurssideks inimkapital e tööjõud alternatiivkulu ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu/kasu ressurss SKP sisemajanduse kogutoodang peegeldab riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus. lõpptarbimine- kaubad ja teenused, mida ei kasutata enam ühegi toote või teenuse tootmiseks, vaid mida tarbija kasutab oma vajaduste rahuldamiseks. RKP- rahvuslik kogutoodang- mõõdab antud riigi kodanike poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust nii kodu- kui ka välismaal lisandväärtus- igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine ehk kauba töötlemisel lisanduv kauba väärtuse kasv nominaalne SKP- väljendatud hetkel kehtivates ehk jooksvates hindades reaalne...
a ÕIGE Finantstehingutes hakkas euro kehtima 1999.a., paberrahana 2002.a. ÕIGE TEST 9 Rahapakkumise kasv tõstab intressi VALE Rahanõudluse motiivid on: tehingumotiiv, ettevaatuse motiiv ja spekulatsioonimotiiv ÕIGE Valuutakomitee puhul ei saa keskpank kasutada kohustusliku reservimäära rahapoliitilise vahendina VALE Kui keskpank soovib suurendada rahapakkumist, siis ostab turult võlakirju/bonde ÕIGE Rahapakkumise kasv parandab puhaseksporti ÕIGE Optimaalne inflatsioonimäär = 0%. VALE Spekulatiivse rahanõudluse kõver lõikub horisontaalteljega VALE Keinsistide rahanõudluse %-elastsus on suurem kui klassikute omal. ÕIGE Diskontomäära tõstmine kahandab rahapakkumist ÕIGE Rahapakkumise kasv tõstab kurssi ehk teeb raha odavamaks ÕIGE TEST 10 (rahaturg ja poliitika) Spekulatiivse rahanõudluse kõver lõikub horisontaalteljega VALE Kui keskpank soovib suurendada rahapakkumist, siis ostab turult võlakirju/bonde. ÕIGE
a ÕIGE Finantstehingutes hakkas euro kehtima 1999.a., paberrahana 2002.a. ÕIGE TEST 9 Rahapakkumise kasv tõstab intressi VALE Rahanõudluse motiivid on: tehingumotiiv, ettevaatuse motiiv ja spekulatsioonimotiiv ÕIGE Valuutakomitee puhul ei saa keskpank kasutada kohustusliku reservimäära rahapoliitilise vahendina VALE Kui keskpank soovib suurendada rahapakkumist, siis ostab turult võlakirju/bonde ÕIGE Rahapakkumise kasv parandab puhaseksporti ÕIGE Optimaalne inflatsioonimäär = 0%. VALE Spekulatiivse rahanõudluse kõver lõikub horisontaalteljega VALE Keinsistide rahanõudluse %-elastsus on suurem kui klassikute omal. ÕIGE Diskontomäära tõstmine kahandab rahapakkumist ÕIGE Rahapakkumise kasv tõstab kurssi ehk teeb raha odavamaks ÕIGE TEST 10 (rahaturg ja poliitika) Spekulatiivse rahanõudluse kõver lõikub horisontaalteljega VALE Kui keskpank soovib suurendada rahapakkumist, siis ostab turult võlakirju/bonde. ÕIGE
0,15 rahaühikut ning raha kogus majanduses on 50 rahaühikut, siis raha tehinguringluskiirus ehk raha ülekannete käibekiirus on: 3 33. Kui raha nominaalne pakkumine suureneb 6 protsenti, hinnatase kasvab 4 protsenti ning toodang tõuseb 3 protsenti, siis vahetusvõrrandi kohaselt raha tuluringluskiirus suureneb: 1 % 34. Kui raha pakkumine suureneb esimesel aastal 1% aastas ja pärast seda jääb edasiselt püsivaks, siis kvantitatiivse rahateooria kohaselt inflatsioonimäär: suureneb 1 protsendi võrra esimesel aastal ja seejärel pöördub tagasi oma algsele tasemele 35. Oletame, et nominaalne intressimäär on 9 protsenti, oodatav inflatsioonimäär 5 protsenti ning seejärel ilmneb, et tegelik inflatsioonimäär on 3 protsenti, siis ex ante reaalne intressimäär on 4 protsenti 36. Inflatsiooni valitsemise tingimustes võrdub raha hoidmise (alternatiiv)kulu nominaalse intressimääraga, ex ante reaalse intressimäära ja oodatava inflatsioonimäära summaga 37
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
