1994. aastal võitis Helen Lokuta Eesti noorte lauljate konkursil I preemia, oli Eesti noorte muusikute konkursi ,,Con Brio" finalist (2002) ja sai Vilniuses Leedu Teatri ja Muusikaakadeemias rahvusvahelisel vokalistide konkursil II preemia ning lisapreemia Kuldar Singi ,,Me armastus", esituse eest (2005 Helen Lokuta töötab aastast 2001 vabakutselise solistina, alates 2006 solistina Rahvusooperis Estonia ning alates 2004. aastast osaleb Tõnu Kaljuste projektiteatris Nargen Opera. Hooajal 2002/2003 töötas ta Badeni Riigiteatri ooperistuudios Karlsruhes ning Karlsruhe Riigiteatri ooperistuudios 2005. aastal pälvis Helen Lokuta Pille Lille Muusikute Toetusfondi tiitli ,,Aasta noor muusik" ning 2007. Eesti Teatriliidu Aastapreemia Rossini ,,Tuhkatriinu" nimirolli ja Õpetaja ning Ingli rolli eest Kõrvitsa ooperites ,,Tuleaed" ja ,,Mu luiged, mu mõtted". TÄNAN KUULAMAST!
Madalmaade Kammerkoori peadirigent. Neist esimene oli talle eriti tähtis, kuna Rootsi koori oli kuulsaks teinud Kaljustele suurt mõju avaldanud dirigent Eric Ericsson. 2001. aastal lõpetas Tõnu Kaljuste töö Eesti Filharmoonia Kammerkoori peadirigendina ja tema mantlipärijaks sai Paul Hillier. Alates 2001. aastast tegutseb ta vabakutselise dirigendina. 2004. aastal alustas Kaljuste juhtimisel tööd uus projektiteater Nargen Opera ning 2006. aastal pandi alus Nargen Festivalile. Tunnustused · Valgetähe IV klassi teenetemärk, 1998 · Riigivapi II klassi teenetemärk, 2000 · Välisministeeriumi kultuuripreemia, 2010 Tõnu Kaljuste on Grammy auhinna nominent ning pälvinud mitmeid plaadistusauhindu: · Diapason d´Or l´Annee 2000 · Cannes'i klassikalise muusika auhind · Edisoni auhind Tõnu Kaljuste on Rootsi Kuningliku Akadeemia liige, teda on autasustatud Jaapani ABC
Kammerkoor. Koori tegevuse käigus sai selgeks vajadus stabiilse instrumentaalkoosseisu järele, mis viis Tallinna Kammerorkestri asutamiseni 1993. 19942000 oli Tõnu Kaljuste Rootsi Raadio Koori peadirigent 19982000 Madalmaade Kammerkoori peadirigent. 2001. aastal lõpetas Tõnu Kaljuste töö Eesti Filharmoonia Kammerkoori peadirigendina ja tema mantlipärijaks sai Paul Hillier. 2004 käivitas Tõnu Kaljuste uue projektiteatri Nargen Opera. Töö dirigendina 19711981: Kammerkoor Ellerhein, sh peadirigent alates 1974 19812001: Eesti Filharmoonia Kammerkoori peadirigent 19942000: Rootsi Raadio Koori peadirigent 19982000: Madalmaade Kammerkoori peadirigent Tunnustused Valgetähe IV klassi teenetemärk, 1998 Riigivapi II klassi teenetemärk, 2000 Välisministeeriumi kultuuripreemia, 2010 Tõnu Kaljuste
2005 Anton Tshehhov/Aleksander Pepelyaev Kirsiaed Teater NO99 2006 Luise Andrus Kivirähk Rehepapp Endla Teater 2006 Keeleuuenduse lõpmattu kurv EMTA lavakunstikool ja Teater NO99 2006 Lombak Rudolf Reiman Painaja ja tundmatud Ludus rusticus 2007 Julie, Martha, Toomase õde Mart Kivastik Eesti asi Ühendus R.A.A.A.M. 2007 Wanda Leopold von SacherMasoch Veenuse armumängud Komöödiateater 2008 Anne Türnpu/Eva Klemets Katkuaja lood Nargen Festival Muu Mänginud filmides: Deus ex machina (2005), Nuga (2007), Georg (2007). Mänginud seriaalides: Ohtlik lend, Helena, Kelgukoerad, Kalevi naised. « tagasi
Koor ja orkester on teinud tihedat koostööd. Aastal 19942000 oli Tõnu Kaljuste Rootsi Raadio Koori peadirigent ja aastatel 1998 2000 Madalmaade Kammerkoori peadirigent. Neist esimene oli talle eriti tähtis, kuna Rootsi koori oli kuulsaks teinud Kaljustele suurt mõju avaldanud dirigent Eric Ericsson. 2001. aastal lõpetas Tõnu Kaljuste töö Eesti Filharmoonia Kammerkoori peadirigendina ja tema mantlipärijaks sai Paul Hillier. 2004.aastal käivitas Tõnu Kaljuste uue projektiteatri Nargen Opera. Tõnu Kaljuste oli abielus Ülle Kaljustega. Kasutatud kirjandus: Internet http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%B5nu_Kaljuste
He has worked with many orchestras and choirs all over the world for exsample the Swedish Radio Choir and the Netherlands Chamber Choir. Since 2001 he has worked internationally as a freelance conductor During the 2004-05 season, there were stagings of three of Joseph Haydn's operas, Jaan Tätte's play "Lantern" and Veljo Tormis' "Estonian Ballads", the later in a co- production with the Von Krahli Theatre. The 2005-06 season of the Nargen Opera will include two chamber operas by composer Tõnu Kõrvits.
ilmunud plaadi pealkiri on ,,Peegeldus", kus on koostööd teinud ka Katri Rebane, Tiit Kikas, Petteri Hasa, Raul Vaigla, Toomas Kõrvits, Ike Volkov ja Peeter Rebane. Peeter Rebane on kitarristi ja arranzeerijana tegutsenud 1993. aastast. Ta on osalenud paljude albumite valmimiselt. Viimastest Dagö ,,Möödakarvapai" ning Katrin Mandeli ,,Peegeldus" ja raamatu ,,Klaveriloomad" audioraamat. Ta on loonud ka paljudele kontserditele multimeedialahendusi. Suvel 2009 osales Peeter Rebane Nargen Festivalil improvisatsioonilise kavafa ,,Tsakranuudlid" koos Lauri Saatpaluga. Raul Vaigla käis Tallinnas Otsa-koolis ja selle kõrvalt mängis ta ka kodukandi bändides. Tartus tegutsenud ansambliga Sirged Vaod käis ta 1980. aastal mängimas Tartu Levimuusikapäevadel. 1981. aastast kuni 1984. aastani oli ta ansamblis Radar. Sellele järgnes Jaak Joala bänd Lainer, millest omakorda kasvas välja Ultima Thule - Eesti rokkmuusika elav legend ja lipulaev
«Rasputin» Põltsamaa teatris Ellunäod. Reet Neimari nimeline kriitikaauhind Alates 2009. aastast Eesti Teatriliidu poolt väljaantav ja Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali rahastatav iga-aastane teatriauhind. · Valle-Sten Maiste artikkel «Mõtlema panev natsionalism» ajakirjas Teater.Muusika.Kino nr 2, 2008. Muusikalavastuste auhind · Lavastuse «Eesti meeste laulud» esituskoosseis pöörase mängulisuse ja hõrgu musitseerimise eest. Von Krahli Teater ja Nargen Opera. · Arvo Volmer rahvusooperi Estonia repertuaari laiendamise ning Richard Wagneri ooperi «Tristan ja Isolde» haarava muusikalise tõlgenduse eest. Muusikalavastuste eriauhind · Rockooperi «Ruja» loomingulisele kooslusele idee ja selle ajastutundliku teostuse eest. Stsenaristid, lavastaja, kunstnik Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo. Balletilavastuste auhind · Eve Andre Lumivalgeke, «Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi» ja Julia, «Romeo ja Julia». Rahvusooper Estonia.
Tema heliplaadistuste seast tõusevad esile Leevi Madetoja kogu orkestriloomingust ning Eduard Tubina kõigi sümfooniate ja balleti ,,Kratt" helisalvestused. Aile Asszonyi (sopran) debüteeris ooperisolistina 2000 aastal Vanemuise teatris Despina Mozarti ooperis ,,Cosi fan Tutte". Tema rollide hulka kuuluvad Mozarti rollidest Despina ja Fiordiligi (,,Cosi fan Tutte"), donna Anna ja donna Elvira (,,Don Giovanni") jpt. Ta on laulnud ooperirolle Viini kammerooperi ja Nargen Opera lavastuses ja olnud tegev oratooriumisolisti ja kammerlauljana. Ta on esinenud eesti nüüdismuusika esiettekannetel. Aastal 2004 pälvis ta Belgias kuninganna Elisabethi nimelisel võistlusel laureaaditiitli. Rauno Elp (bariton) on Rahvusooper Estoni ooperisolist alates aastast 1992. Tema repertuaaris on palju erinimelisi baritonirolle nii eesti kui maailma ooperiliteratuurist: Wallenberg (Tüüri"Wallenber"), Doktor ( Kangro ,,Süda") ja Jürgen (Tubina ,,Barbara Von
Dirigent-Jüri Alperten Lavastaja-Walter Sutcliffe Kunstnik-Liina Keevallik Koreograaf-Claudia Lenaerts Ševtšenko Helen Lokuta lõpetas 2002. aastal Eesti Muusikaakadeemia lauluerialal ning õppinud ka Karlsruhe Muusikakõrgkoolis ja Karlsruhe ooperikõrgkoolis. Lokuta on Rahvusooper Estonia vabakutseline solist alates aastast 2001 ja koosseisuline solist alates aastast 2006. Lisaks on Helen Lokuta osalenud solistina mitmete vokaalsümfooniliste suurvormide ettekannetel, osalenud Nargen Opera projektides ja esinenud soololauljana ka väljaspool Eestit. Heli Veskus on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia ja Sibeliuse Akadeemia. 1998. aastal jõudis ta noorte interpreetide võistlusel „Con brio“ finaali. Heli on Rahvusooperi Estonia solist alates 2001. aastast. Heli Veskus on pälvinud mitmeid auhindu: Harjumaa teatripreemia, Eesti teatri aastaauhinna ja Georg Otsa nim. Preemia. Rauno Elp on Rahvusooper Estonia solist aastast 1992. Ta on hinnatud laulja, kelle
Samuti on nad esinenud paljudel festivalidel nagu BBC Proms, Salzburgi festival jt. Irina Zahharenkova osales VI eesti pianistide konkursil 2002. aastal. Ta on võitnud palju preemiaid ja auhindu Hispaanias, Itaalias ja Saksamaal. Ta on õppinud Lilian Pemperi juures klaverit. Teda peetakse klaverikoolkonna tõusvaks täheks. Kädy Plaas lõpetas 2007. aastal Eesti Muusika ja Teatriakadeemia. Aastatel 2002- 2004 oli Plaas EFK koosseisus. Alates 2004. aastast on ta Nargen Opera projektiteatris esinenud. On esinenud Haapsalu vanamuusikafestivalil alates 2003. aastast. On osalenud ka paljudel esmaesitustel. Hooajal 2007/2008 tegi ta debüüdi Mozarti ooperis ,,Võluflööt". On esinenud koos ERSOga, Tallinna Barokkorkestriga, Pärnu Linnaorkester ja Sinfonietta Riga. Hetkel jätkab ta õpinguid Nadezda Kuremi juures. Helen Lokuta lõpetas 2002. aastal Eesti Muusikaakadeemia. Pedagoogideks olid Pille Lill ja Tamara Novitsenko. Ta alustas õpinguid H
· Esitaja - Eesti teatri laulud, 2005 · Tiina - A. H. Tammsaare / E. Nüganen "Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4.", 2006 Rollid mujal: · Shen Te - B. Brecht "Hea inimene Sezuanist", Vanalinnastuudio 2002 · Vaikne Hääl - J. Cartwright "Vaikse hääle tõus ja langus", Vanalinnastuudio 2003 · Rizzo - J. Jacobs/ W. Casey "Grease", Nukuteater 2004 · Löör - J. Tätte "Latern", Nargen Opera 2004 · Mänginud filmides "Nimed marmortahvlil" (Taska Film 2002) ja "Stiilipidu" (Exitfilm 2005) ning alates 2004. aastast seriaalis "Õnne 13" (ETV). · Lugenud hääli Lotte "Leiutajateküla Lotte", 2006; Elastiknaine "Imelised", 2005; Evelin Pang on töötanud ka lavastaja assistendina etenduses "Tabamata ime". Evelini andekust näitavad ka mitmed preemiad, mida ta on pälvinud. Neist
aastal 2006 Thbilisis professor Gotsha Bezutsvili juures. Juuli Lill on laulnud aastail 20022003 Eesti Filharmoonia Kammerkooris, alates 2006. aastast on ta Rahvusooper Estonia solist, tema rollide hulgas on Giovanna (Verdi ,,Rigoletto"), Annina (Verdi ,,La traviata"), Krahvinna (Tsaikovski ,,Padaemand"), Brangäne (Wagneri ,,Tristan und Isolde") jt. Juuli Lill on osalenud solistina ka vokaalsümfooniliste suurvormide ettekannetel ja galakontsertidel ning teinud koostööd Nargen Operaga. Benjamin Britten Edward Benjamin Britten (1913-1976) oli inglise helilooja ja pianist. Teda peetakse Inglismaa üheks suurimaks heliloojaks ja 20. sajandi üheks suuremaks klassikalise muusika heliloojaks. Kooliajal sai ta õpetust klaverimängus ja kompositsioonis. Oma esimesed heliteosed kirjutas ta juba 9-aastase lapsena. Ta võitis stipendiumi Londoni Kuninglikku Muusikakolledzisse. Seal õppis ta klaverit ja
PÕHJA-EESTI TURISMIREGIOON Harju maakond 1. Naissaar militaarobjektid, Kaljuste, Nargen Festival Omari küünis, kitsarööpmeline raudtee. 2. Tuhala nõiakaev Lähedal Eesti pikim Virulase karstikoobas (58m), energiasambad. 3. Põhja-Kõrvemaa Eesimaa Sveits. Ca 13000ha. Mäed, sood, järved (üle 30ne), matka-ja suusakeskus. 4. Keila juga 6m kõrge, 60-70m lai. Mõisakompleks, rippsillad, joaalune kanjon, liigirikas park. 5. Jägala juga Eesti kõrgeim looduslik juga -8m, 50m lai. Kauneim kevadise suurvee ajal ja talvel jäätununa.
2005.a. Karol Wojtyla "Juveliiripoe ees" 2006.a. Lavakava A.Tshehhovi loomingu ja vene romansside ainetel 2006.a. Dostojevski "Valged ööd" 11 2006.a. T.S. Elioti "Kokteiliõhtu" 2007.a. Shakespeare ,,Kaks veroonlast" 2008.a. J.Grishkovetsi "Linn" 2008.a. P. Claudeli ,,Maarja kuulutamine" 2009.a. J. Tätte ,,Latern" koos Maret Mikuga, THEATRUMi, VHK ja NARGEN OPERA koostööprojekt 2010.a J.Griskovets "Planeet" 2010.a. "Etüüd teisest pärnapuust vasemal" 2010.a. A.B. Vallejo "Lõõmav pimedus" VHK teatriklassi lõputöö Valladolidi TEATRO CERVANTES'es Rollid teatris Huhuu ,,Popi ja Huhuu", 1975 Margus ,,Jumala saar", 1977 Genka ,,Koolilõputöö", 1978 Trigorin ,,Kajakas", 1978 Alceste ,,Misantroop", 1986 Arkel ,,Pelléas ja Mélisande", 1998
lisaks ajalisele pikkusele ka muusikaloolisuse. Ta alustas varaklassikalises stiilis ning lõpetas 19. sajandi romantismile iseloomuliku väljendusega. Haydni trükitud nootide tiitelleht(,,6 diverstimenti") Haydn Eestis Haydni, kui maailmakuulsa helilooja teoseid on ettekantud ka Eestis. Järgnevalt mõned neist. Eesti Draamateater ja Nargen Opera lavastasid koostöös Joseph Haydni teose ,,Elu kuu peal" ning ,,Üksik saar." Esimese teose lavastajaks Andrus Vaarik ja dirigendiks Tõnu Kaljuste. Teise ooperi on lavastanud Priit Pedajas, dirigendiks endiselt Tõnu Kaljuste. Kaljuste, kes on ka teistes Haydniga seotus projektides kaasa löönud, tunneb mehe loomingu vastu tõsist huvi, nimetades teda fantastiliseks heliloojaks. Möödunud, 2007 aastal, tähistati ka Eestis Haydni 275. sünniaastat. Koostöös Tarmo
Erinevaid rolle ooperites: Mitjuhha (Mussorgski ,,Boriss Godunov"), Hulkur (Orffi ,,Tark naine"), Preester (Eespere ,,Gurmaanid"), Bob (Menotti ,,Vanatüdruk ja varas"), Munk (Verdi ,,Don Carlo"), Koer (Steineri ,,Kosjas"), vürst Gremin (Tsaikovski ,,Jevgeni Onegin") jne. Samuti on ta osalenud solistina Haapsalu Vanamuusika Festivalil ning mänginud Ivo Schenkenbergi osa Hardi Volmeri multimeediaetenduses ,,Tallinn pole enam kaugel". Teinud koostööd Nargen Operaga ja Kaiv Concortiga. Koostöös Tallinna Filharmooniaga laulis Uberto rolli Pergolesi ooperis ,,Teenija-käskijanna". Priit 10 Volmer on osalenud ka Maria Acda (2004) ja Rudolf Piernay (2005-2006) meistrikursustel. Mrs Higgins, Henry Higginsi ema-Riina Airenne Riina Airenne on lõpetanud Tartu Heino Elleri nimelise Muusikakooli koorijuhtimise eriala. Sama eriala on ta lõpetanud ka Tallinna Riiklikus Konservatooriumis.
Kaitseala senine suur külastuskoormus keskmine 2 väike 0 Puhkekoht (sh rand jt) 3 Traditsiooniline suurüritus (n: Viru folk, Nargen ooper jt) 3 Külastusintensiivsus ja külastajate kontingent on üldjuhul alati seotud külastusrajatistega/- taristuga. Külastusrajatised ja puhkekohad peavad ’töötama’ külastuse reguleerijana. Kui matkarajale on püstitatud vaatetorn, siis mingi osa inimestest külastab vaid vaatetorni ning läheb tuldud teed tagasi, ülejäänud matkarada läbimata. Infotahvlite ja -viitadega on võimalik
annaabi.ee 
