DNA-aine rakutuumas, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Mutageen-mutatsioone (muutusi geenide või kromosoomide eihtuses) põhjustav tegur transgeene organism-organism, milleks on viidud teiste organismide geene. Alleelid- ühegeeni kaks vormi: vormid: 1)dominante 2)retsesiivne suguhormoonid ja soo määramine inimesel-inimese keharakus üks paar sugukromosoome. Soo määrab, millise sugukromosoomiga munarakk viljastub. Naistel kaks x kromosoomi, meestel pooltes x, pooltes y geeniteraapia-asendatakse oranismis vigane geen normaalsega viljastumine-munaraku ja seemenraku ühinemine. Vegetatiivne paljunemine-paljunemisviis, mille korral pärilik muutlikkus puudub või on minimaalne. Võrdlused 1)suguline ja mittesuguline *mittesuguline toimub vegetatiivselt või eoseliselt, vähene pärilik muutlikkus. *sugulisel paljunemisel toimub viljastumine, järglaste muutlikkus kõige suurem. 2)suguline ja vegetatiivne
Kõige täiuslikum on soo määramine sugukromosoomidega. Sugukromosoomid on inimesel kõikides rakkudes, niikeha kui ka sugurakkudes. Inimese kõikides keharakkudes on 46 kromosoomi mis moodustavad 23 paari. Neist ühe paari moodustavad sugukroomid mis mehel (XY) ja naisel (XX) on erinevad. Sugurakkudes on kromosoome poole vähem kui keharakkudes. Iga naise sugurakkus on üks X kromosoom. Pooltes mehe sugurakkudes on X - kromosoom, pooltes Y- kromosoom. Inimesel määratakse sugu viljastumise hetkel. Soo määrab, millise sugukromosoomiga ( kas X või Y- kromosoomiga ) sperm munarakku viljastas. Esmased sugutunnused (sugunäärmed ja suguelundid) on välja kujunenud sünnihetkeks. Teised sugutunnused arenevad välja suguküpsuse saabudes. Meestel on nendeks karvkasv näol (vurrud, habe), madalam hääletoon, tugevam lihastik, laiad õlad, pikemad
paljud ained soodustavad vähi teket. Tubakasuitsu kõrvalvoos on: 3,5 korda rohkem tõrva 6,8 korda rohkem vingugaasi 6,6 korda rohkem nikotiini kui peavoos. Oluline on meeles pidada, et mittesuitsetaja kops on suitsetaja omast tundlikum, kuna mittesuitsetajal puudub suitsetajale omane kohanemine tubakasuitsule . 2005. aastal Eesti Haigekassa poolt läbi viidud uuringust selgus, et kaudne suitsetamine on Eestis suur probleem: Rohkem kui pooltes Eesti kodudes kannatavad mittesuitsetajatest pereliikmed kaudse suitsetamise all. Enam kui pooltes kodudes suitsetatakse 41% kodudest tehakse seda siseruumides ja vaid 36% kodudest tehakse seda väljaspool siseruume. 13% vastanuist kinnitasid, et suitsetatakse kogu korteris. Euroopa Liidu raporti "Suitsukatte kõrvaldamine: 10 põhjust suitsuvabaks Euroopaks" andmetel: · sureb hinnanguliselt 72 000 eurooplast aastas koduse kaudse suitsetamise tõttu
Kollased krobedapinnalised: 3 Rohelised siledapinnalised: 3 Rohelised krobedapinnalised: 1 Soo määramine Inimesel 46 kromosoomi ehk 23 kromosoomi paari - neist 22 paari määravad ära keha tunnused (kehakromosoomid) ja ülejäänud paar määrab ära soo tunnused (sugukromosoomid) - XX on naine, XY on mees - Munarakus on 22 kehakromosoomi ja X kromosoom - Seemnerakkudes on pooltes 22 kehakromosoomi ja X kromosoom ja ülejäänud pooltes 22 kehakromosoomi ja Y kromosoom - 22 paari + XX = naine (tõenäosus 50%) - 22 paari + XY = mees (tõenäosus 50%) Suguliiteline pärandumine ...on põhjustatud sellest, et X kromosoom on suur ja sisaldab lisaks soo määramisele seotud geenidele ka teisi geene - XA - norm. nägemine / terve
.Sugu määratakse tavaliselt sugukromosoomidega.sugukromosoomid on inim. Kõigis rakkudes, nii keha- kui ka sugurakkudes. Inimese kõikides keharakkudes on 46 kromosoomi, mis mood. 23 paari. Neist ühe paari mood. Sugukromosoomid, mis mehel (XY) ja naisel (XX) on erinevad. Sugurakkudes on kromosoome poole vähem kui keharakkudes. Naistel on kõikides sugurakkudes üks X.kromosoom aga meestel on pooltes X- ja pooltes Y.kromosoom. Soo määrab see kumma kromosoomiga sperm munaraku viljastab. Muutlikus on organ. võime muutuda ja seetõttu üksteisest erineda. Muutlikus jaguneb 2-ks: 1.Pärilik- muutused geenide või kromossomide ehituses või nende ümber kombineerumine (jaguneb veel mutatiivseks-muutused geenide või kromosoomide ehituses, kromosoomide arvu muutused ja kombinatiivseks-geenide ja kromosoomide ümberkombineerumine sugurakkudes ja vilastumisel) ja 2
Ntks imetajatel, kelle hulka kuulub ka inimene, esinevad X ja Y sugukromosoomid. Sugukromosoomide paar XX määrab ära emase isendi arengu, sugukromosoomide paar XY isase arengu. Mehe sugukromosoomid sisaldavad kahte erinevat sugukromosoomi: üks suur X kromosoom ja üks väike Y kromosoom. Inimese sugurakud sisaldava pärilikku infot keharakkudega võrreldes poole vähem. Kuna mehel on kahesuguseid sugukromosoome,valmib mehel kahesuguseid sperme e isassugurakke. Pooltes spermides on Xkromosoom ja pooltes Y. Erinevalt speridest sisaldavad kõik naise sugurakud e munarakud ühesuguseid sugukromosoome.Igas naise munarakus on sugukromosoomides vaid X kromosoome. Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine, millele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. Viljastumise momendil moodustub uue organismi alge ja seejärel algab selle areng. Viljastamisel määratakse tulevase lapse sugu. Lapse sugu oleneb
Inimese sugu määratakse viljastumisel: · Inimese sugurakud sisaldavad pärilikku infot keharakkudega võrreldes poole vähem. · Sugukromosoomid on inimesel kõikides rakkudes, nii keha- kui ka sugurakkudes. · Inimese kõikides keharakkudes on 46 kromosoomi, mis moodustavad 23 paari. · Sugurakkudes on kromosoome poole vähem, kui keharakkudes. · Iga naise sugurakus on üks X- kromosoom. · Pooltes mehe sugurakkudes on X- kromosoom ja pooltes Y- kromosoom. · Inimesel määratakse sugu viljastumise hetkel. Soo määrab, millise sugukromosoomiga sperm munaraku viljastab. Mis on sooga seotud tunnused?: · Esmased sugutunnused on välja arenenud sünnihetkeks. · Teised sugutunnused arenevad välja suguküpsuse saabudes. 3. PÄRILIK JA MITTEPÄRILIK MUUTLIKKUS Muutlikkus on organismide võime üksteisest erineda: · Muutlikus on organismide võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda.
suureneb allergiate tekkimise risk lastel võib naistel raskendada rasedaks jäämist halvenevad astma, allergiad ja muud seisundid. Hinnanguliselt 72 000 eurooplast sureb aastas passiivse suitsetamise tõttu kodus ning 7000 töökohal. Rohkem kui pooltes Eesti kodudes kannatavad mittesuitsetajatest pereliikmed passiivse suitsetamise all. 6 Suitsetamise mõju ühiskonnale Miks alustavad suitsetamist? Tubaka müüjad on portreteerinud suitsetamist kui mehist maskuliinset harjumust, mis seostub tervise, õnne, vormisoleku, jõukuse, võimu ning seksuaalse eduga.
enamasti võrreldakse just edukamatega. 2. Selgitage, mida tähendab mõiste ’palgavaesus’. Millised muutused on toimunud palgavaeste osakaalus Euroopa riikides aastatel 2007-2011. Palgavaesuseks peetakse vaesuse vormi, kui inimesed teevad sedavõrd madalapalgalist tööd, et nende töötasu ei aita neid välja vaesusest. Aastatel 2007-2011 on Euroopa palgavaesete osakaal majanduskriisi vältel tõusnud umbes pooltes riikides, mõnes on see jäänud võrdlemisi samale tasemele. Šveitsis, Austrias ja Soomes on palgavaeseid jäänud kriisi ajal aga hoopiski vähemaks. Eesti olukorda ilmestab see, et ehkki palgavaesete osakaal on küllaltki suur, ei ole see majanduskriisi vältel praktiliselt muutunud. 3. Selgitage, mida tähendab mõiste ’sooline palgalõhe’ ning kuidas see on seotud palgavaesusega. Kuidas teksti autor selgitab naiste madalamat palgataset?
töönduslikult. Ahven on ilus ja ereda värvusega kala. Tema selg on tumeroheline, küljed rohekaskollased, 5–9 tumeda ristvöödiga. Saba- ja pärakuuim ning kõhuuimed on erepunased, rinnauimed kollased. Eesmine seljauim on sinakashall, suure musta laiguga tagaosas, tagumine seljauim rohekaskollane. Silmad on oranžid. Ahvena värvus oleneb ka elukohast, näiteks turbajärvedes on ta täiesti tume. Eesti järvedes on ahven koos haugiga kõige levinum kalaliik, samuti elab ahven peaaegu pooltes vooluveekogudes ja kõikjal rannikumeres (arvukamalt Väinameres). Mõnedes metsa- ja soojärvedes on ahven ainuke kalaliik. Ahven moodustab suurtes veekogudes harilikult kaks vormi: rohuahven ehk rooahven, kes elab kalda ääres, ja suur järveahven ehk avaveeahven. Rohuahven kasvab aeglasemalt ja on väiksem. Põhiosa tema toidust moodustavad zooplankton ja putukavastsed. Järveahven kasvab kiiremini ja suuremaks, mitte niivõrd pikemaks kui laiemaks ja paksemaks, mistõttu
piirkondades ühe geeni ühesugused alleelid. a) antud alleelide suhtes toodab homosügoot ühesuguseid sugurakke. b) Homosügootide ristamisel antud alleelide suhtes järglaspõlvkonna lahknemist ei toimu. Heterosügoot homoloogiliste kromosoomide samas piirkonnas on ühe geeni erinevad alleelid(üks dominantne teine retsessiivne). a) heterosügoot toodab selle alleelipaari suhtes erinevaid sugurakke. Pooltes on dominantne, pooltes retsessiivne alleel. b) Heterosügootide omavahelisel ristamisel toimub järgnevas põlvkonnas lahknemine. Genotüüp organismi kõik pärilikkustegurid. (võib kasutada ka raku puhul) Fenotüüp organismi kõik tunnused. (genotüüp + käitumine). Fenotüüp määratakse geenide ja keskkonna koosmõjus. Geenifond organismide rühmale iseloomulikud pärilikkustunnused. Feenifond organismide rühmale omaste tunnuste kogum. Genoom haploidne kromosoomistik.
KESKONNATEGURITE MÕJUST PÄRMSEENTE KASVULE Uurimistöö bioloogias Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Autor korraldab katse, et uurida kuidas mõjub erinev keskkond pärmseentele. Pärmseened ehk pärmid on eukarüootsed, valdavalt üherakulised mikroseened, kes on looduses laialt levinud. Pärmid on kera- või munakujulised liikumatud ainuraksed. Neid võib leida mullast, veest, küpsetelt puuviljadelt, taimede mahlast, aga ka puuviljakärbse soolestikust.Autor püstitas uurimusliku probleemi, kuidas pärm reageerib suhkruga. Töö hüpoteesiks pani autor kirja, et pärm reageerib soojas suhkruga paremini. 3 1. TEOREETILINE BAAS Pärmseened ehk pärmid on eukarüootsed, valdavalt üherakulised mikroseened, kelle liike leidub kahes seeneriigi hõimkonnas. Pärmseeni on kirjeldatud umbes 1500 liiki.Pärmseened on kera- või munakujulised, 8-10 mikromeetri suurused liikum...
Homosügootsus homosügootsuse korral on homoloogiliste kromosoomide samades piirkondades ühe geeni ühesugused alleelid. a) antud alleelide suhtes toodab homosügoot ühesuguseid sugurakke. b) Homosügootide ristamisel antud alleelide suhtes järglaspõlvkonna lahknemist ei toimu. Heterosügoot homoloogiliste kromosoomide samas piirkonnas on ühe geeni erinevad alleelid(üks dominantne teine retsessiivne). a) heterosügoot toodab selle alleelipaari suhtes erinevaid sugurakke. Pooltes on dominantne, pooltes retsessiivne alleel. b) Heterosügootide omavahelisel ristamisel toimub järgnevas põlvkonnas lahknemine. Genotüüp organismi kõik pärilikkustegurid. (võib kasutada ka raku puhul) Fenotüüp organismi kõik tunnused. (genotüüp + käitumine). Fenotüüp määratakse geenide ja keskkonna koosmõjus. 6.pilet. 1.Sahhariidid rakus, nende ülesanne. Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik.
rahvusvaheliselt reguleeritavate uimastite nimekirja ning seejärel on kõik ELi liikmesriigid ajakohastanud oma vastavaid õigusakte. Hiljuti, 2006. a märtsis, soovitas ÜRO rahvusvaheline uimastite kontrolli büroo Maailma Terviseorganisatsioonil kiirendada oma revisjoni selles kohta, kas ketamiin peaks olema rahvusvahelise kontrolli all ($fn,$fn). Siseriiklikul tasandil on ketamiin kontrollitav uimasteid käsitlevate õigusaktide ja mitte meditsiini käsitlevate määruste alusel peaaegu pooltes ELi liikmesriikides. Ketamiini ei ole Rootsis narkootikumide hulka liigitatud, USA-s on see aga narkootikum. Praegu seda legaliseeritakse ka Venemaal. Ketamiini tarbimine: Ühed uuringud näitasid ketamiini tarbimist alates 7% -st Tsehhi vabariigis, kuni 21%-ni Ungaris. Vähesed kättesaadavad andmed ketamiini tarbimise levimuse kohta annavad alust arvata, et enamikus riikides on kõnealuste ainete tarbimise määr stabiliseerunud ja madal.
· Põhja-Tallinn Põhilised isikukvoodi täitjad: · E.Savisaar sai 10 isikumandaati täis. Ehk tänu temale sai veel 9 erakonna kaaslast mandaadi.(40 000 häält) · Toomas kivimägi, Pärnumaa maavanem.(5050 häält) · Tertu linnapea, Urmas Kruuse. (6000 häält) Ainult kohalikeomavalitsuste valimistel võib moodustada valimisliite. Valdavalt valiti viimastel valimistel valimisliite.(kaart: Valimisliidud tegid enam kui pooltes omavalitsustes puhta töö.) 3
arvestamisel.Ja loomulikult kahm õppetööga.Kodu kohas räägitakse enamasti kahm poliitikas ja kuidas võiks olla parem elu ja et ei kärbitaks koguaeg neid rahasid ja siis tehakse proteste töökohtades, koolides ja niiedasi. Koolis on veel demokraatia hulka saab lugeda riietuse, et inimene saab käiia niimodi koolis riides kuidas ta tahab aga nojahm oleneb koolide kommetest ja oleneb koolist sest pooltes koolides nõutakse kooli vormi kandma nagu Saarema Ühis Gümnaasiumis, sammas see on lahe mulle meeldiks kahm koolivorm, kui see on tehtud nii et on sul jalanõud,püksid või seelik,särk,jakk,kampsun,siis on see asi äge ja väärt.Mulle ei meeldi see nagu meil SÜGIS on et ainult vest ja ülejäänu pidulik see on suht mannetu. Sammas nad ju ei või ühtegi pusa selle vesti peale panna ja see on suht jõhkel minuarvates
päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.“ Ka poliitikas üritavad parteid näidata, et nende programm toob maksimaalse heaolu kõigile. Samas säilib ikkagi igal erakonnal oma sihtgrupp, näiteks Reformierakonna poliitika eelistab ettevõtlikke inimesi ning Isamaa ja Res Publica Liidu oma peresid. Jeremy Benthami filosoofia kasulikkusest on umbes 200 aastat hiljem valitsev rohkem kui pooltes maailma riikides(lääne liberaalsetes demokraatiates), kaasa arvatud Eestis. Populaarsus tuleneb iga inimese võimalusest saada võimalikult palju naudinguid, sest on igati loogiline, et iga inimene on väljas omakasu peal ja pooldab riigi korraldust, mis võimaldab tal püüelda maksimaalse heaolu poole.
( 4 ) On kindlaks tehtud, et passiivne suitsetaja hingab suitsetaja läheduses sisse isegi rohkem vähkitekitavaid ühendeid kui suitsetaja, sest kõrvalvoo suits sisaldab neid peavoo suitsust rohkem. ( 4 ) Oktoobri alguses Haigekassa tellimusel Turu-uuringute ASi poolt läbiviidud uuringu eesmärgiks oli selgitada passiivse suitsetamise ulatust ühiskonnas. Uuringust selgub, et Eestis on passiivne suitsetamine suureks probleemiks- üle pooltes Eesti kodudes kannatavad mittesuitsetajatest pereliikmed passiivse suitsetamise all.(5) Võitluses tubakavaba keskkonna eest on üks olulisemaid tahke ühiskonna suhtumise muutmine. Kuigi 95% vastanuist kinnitas, et passiivne suitsetamine on kahjulik, nähtub Haigekassa uuringust, et vaid 9% mittesuitsetajatest omab kodanikujulgust paluda suitsetajal enda lähedusest lahkuda, 37% vastanuist ütles, et suitsetajaga ühte ruumi sattudes läheb ta eemale. (5)
alkoholipoliitika järele, mida ei mõjutaks majanduslikud huvid. Kuigi EL liikmesriigid ei ole andnud Euroopa institutsioonidele võimu vastu võtta seadusi, et kaitsta rahva tervist, suudaksid siseturu reeglistikud puudutada ka olulisi terviseprobleeme. Igal riigil EL-s on seadusi, mis seavad alkoholi eraldi teistest toodetest, millega kaubeldakse selle riigi territooriumil ning sageli on nende seaduste eesmärgiks rahva tervis. Vaatamata sellele ei ole umbes pooltes Euroopa Liidu liikmesriikides tegevuskava või alkoholiga tegelevat Alkoholi tarbimine Euroopas 8 koordineerivat üksust. Siiski toimivad enamuses riikides programmid, millest Euroopas on levinuim haridusel rajanevad kooliprogrammid. Kõigis riikides on ka joobes juhtimist piiravad regulatsioonid. Alkoholi müük on EL-i riikides üldiselt piiratud. Üle kolmandiku liikmesriikidest (ja mõned regioonid) piiravad müügiaegu
HJ1 2015 Vanades talutaredes polnud peale privaatsuse ka soojust, valgust, puhtust ja mugavust. Sellisel kujul, nagu meie harjunud oleme, polnud seda absoluutselt. Seda võib mõnes talus kohata praegugi. Aga inimesed olid harjunud ega kujutanud ettegi, et teisiti võiks parem olla. Möödunud sajandi kahekümnendate aastate algul oli peldik enam kui pooltes eesti taludes. Vannitubadest ei maksa muidugi rääkidagi, aga neid polnud ka linnades. Linnades olid hügieeniolud isegi hullemad, sest seal polnud piisavalt saunu. Elamisviis oli igal juhul väga erinev sellest, mida me praegu ainuõigeks peame. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses hakkas mustus paljudele inimestele nii Euroopas kui ka Ameerikas üha rohkem muret tekitama ning nad hakkasid taotlema aina suuremat puhtust. Arvatakse, et põhjus, miks keskklass hakkas 20
hoida ja tavaliselt saavutavad nad seda ikka kellegi kallal norimisega vöi lihtaslt kallale minekuga ja seepärast kaklus või sönavahetus lõppebki jälle sellega , et joobes inimesel on endal hoopis nina verine , vöi muud säärast . Sellepärast ei tohikski alkoholiga liialdada ja jääda möistuse juurde, vöi kui see ei õnnestu , siis lihtsalt , parem on hoida sellest eemale . Üks hullemaid asju on veel kodu vägivald , mida vöib leida peaaegu pooltes Eesti perekondades . Seljuhul on asi kindlasti just vanemates , kes ei oska muud moodi oma lapsi taltsutada ja muidu korda majja ei saa . Kuid köige targem oleks siiski asju rahulikult vötta ja möelda vöimalikult positiivselt , üksköik kui hull asi ka ei oleks , sest kannatajateks on ju siiski lapsed või need kellega vägivallatsetakse . Tegelikult kui aus olla , siis köiki asju ei pea ju rihma vöi muu sellisega lahendama, palju parem on lihtsalt ääkida , vöimalikult palju
Riski hindas Marina Maiste Riskitegur Riski iseloom; Riski tase Riski vähendamise viis mõju tervisele Füüsikalised tegurid Sisekliima: *Liiga palaval II *Tuulutamine. Õhutemperatuur: õhutemperatuuril *Mitte hoida avatuna uksi norm 20º - 24 º C tekkivad peavalud. ja aknaid ruumi eri Õhuniiskus: *Ebapiisav pooltes, et vältida norm 30-70% õhuniiskus võib tuuletõmbise teket. provotseerida *on võimalik kasutada Õhu liikumiskiirus ninaneelu puhurit põletikuliste haiguste tekkimist. *Madalamal temperatuuril (133 -163) tekib
3) Iseloomustage inimese kromosoomistikku (autosoomid ja sugukromosoomid), kuidas määratakse munaraku viljastumisel inimese sugu? Inimesel on igas keharakus 46 kromosoomi. Need jaotuvad 23 paariks. 22 paari on kromosoome, mis on mõlemal sugupoolel ühesugused, neid nimetatakse autosoomideks. 1 paar on mehel ja naisel erinevad, neid nimetatakse sugukromosoomideks. Igas keharakus on naisel kaks X-kromosoomi, mehel X ja Y. Sugurakkudes on 23 kromosoomi. Igas munarakus on üks X-kromosoom, pooltes seemnerakkudes on X-kromosoom ja pooltes Y- kromosoom. 4) Millest tulenevad suguliitelised haigused? Miks on hemofiilia ja daltonism sagedasemad meeste hulgas? Suguliiteliste geenide poolt põhjustatud pärilikke puudeid nimetatakse suguliitelisteks puueteks. Enamlevinud suguliitelised puuded on daltonism ja hemofiilia, mis on meeste hulgas sagedasemad. Kuna meestel on ainult üks X-kromosoom, siis hemofiilia või daltonism avaldub kohe kui X-
ülarinde rohkem kui saja aasta vanuste tammede all uus 6080-aastaste põlvkond, mille all on omakorda teiste liikide kuuse, saare, vahtra, haava järelkasv. Eesti tammikud ongi valdavalt segametsad, kuhu tamme kõrvale mahuvad peaaegu kõik meil kasvavad puuliigid, tavaliselt kask, haab, kuusk, mänd, sageli ka hall ja sanglepp. Laialehistest liikidest kasvavad koos tammega saar, pärn ja vaher, kuna jalakat kohtab harva. Päris puhtaid tammikuid on vähe, ligi pooltes on siiski tamm ülekaalus. Hästi tunneb end tammede all sarapuu. Suurem jagu looduslikke tammikuid kasvab Saaremaal ja Lääne-Eestis, kuna Ida ja Lõuna-Eesti tammemetsad on enamasti kultuurpuistud, mis istutatud parematele metsamaadele. Seetõttu on nad ka hea kasvuga keskealised puud ulatuvad 30 meetri kõrguseni ja isegi üle selle. Eestlane on pidanud tamme pühaks puuks, püsivuse ja vastupidavuse sümboliks. Sestap on hoitud vanu rahvapärimustega seotud või muul
25 S2 s Leiame hüdrostaatilise rõhu toru teises otsas: Bernoulli võrrandi järgi: 2 2 ρ⋅ v1 ρ⋅ v2 P1 + ρ⋅ g⋅ h 1 + = P2 + ρ⋅ g⋅ h 2 + = const 2 2 Kuna meil toru kõrgus ei muutu, võime võrrandite pooltes teise liikme jätta arvestamata. Leiame rõhu P.2. 2 2 ρ⋅ v1 ρ⋅ v2 P2 := P1 + − P2 = 1.992 atm 2 2 Vastus: hüdrostaatiline rõhk toru teises osas on 1.992 atm.
Allergeen - seosed käitumisprobleemide ning kesknärvisüsteemihäiretega. 5 2-bromo-2-nitropropane-1,3-diol (Bronopol) säilitusaine mis on väga mürgine ja põhjustab dermatiiti. Esineb Miniriski toodetes. Dietanolamiin (DEA) Puhastaja, põhjustab naha kuivust, allergiat ning on Euroopas keelatud kuna põhjustav vähki, kui seda tihedamini kasutada. 1,4-dioxane Seda ainet leidusb enam kui pooltes tava nahahooldustoodetes. Kahjustab keksnärvisüsteemi, neere ja maksa. Vähkitekitav aine. DBP (dibutyl phthalate), DEHP (di(2-ethylhexyl) phthalate), BBP/ BzBP (butyl benzyl phthalate) ja teised dibutüülftalaadid - Eespool nim. flataadid võivad kahjustada hormoonsüsteemi põhjustada sünnidefekte. Pole soovitatavad rasedatele ja sündimata lastele. Põhjustavad vähki ja sugurakkude paljunemishäireid. Neid leidub parfüümis, küünelakkide ja juukselakkides.
Praktiline töö nr 3 Infootsing otsisüsteemides Leidke vastused järgmistele küsimustele. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (otsingukategooriad, otsisõna, piirangud). Viige infootsingud läbi otsisüsteemis Google (http://www.google.ee) ja https://scholar.google.com/ , kasutades erinevaid otsinguvõimalusi ja teenuseid. Võrdluseks kasuta (vähemalt pooltes küsimustes) ka teisi otsimootoreid (nt Bing http://www.bing.com/ ) ja teemakatalooge (Yahoo: https://www.yahoo.com/ ), metaotsisüsteeme nt Dogpile http://www.dogpile.com/ ), analüüsige tulemusi – leitud veebilehti ja vastuseid, tulemuste relevantsust. Oluline on otsingu läbiviimise kirjeldus! 1. Leidke üliõpilastööde vormistamise .pdf formaadis juhend, mida on uuendatud viimase aasta jooksul. Esitage kirje. Kuidas otsingu lä...
Homosügootsus homosügootsuse korral on homoloogiliste kromosoomide samades piirkondades ühe geeni ühesugused alleelid. a) antud alleelide suhtes toodab homosügoot ühesuguseid sugurakke. b) Homosügootide ristamisel antud alleelide suhtes järglaspõlvkonna lahknemist ei toimu. Heterosügoot homoloogiliste kromosoomide samas piirkonnas on ühe geeni erinevad alleelid(üks dominantne teine retsessiivne). a) heterosügoot toodab selle alleelipaari suhtes erinevaid sugurakke. Pooltes on dominantne, pooltes retsessiivne alleel. b) Heterosügootide omavahelisel ristamisel toimub järgnevas põlvkonnas lahknemine. Genotüüp organismi kõik pärilikkustegurid. (võib kasutada ka raku puhul) Fenotüüp organismi kõik tunnused. (genotüüp + käitumine). Fenotüüp määratakse geenide ja keskkonna koosmõjus. Geenifond organismide rühmale iseloomulikud pärilikkustunnused. Feenifond organismide rühmale omaste tunnuste kogum. Genoom haploidne kromosoomistik
koduleheküljelt http://eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/ Jõevähi seireprogrammi aruannetest. 2. Lühiülevaade jõevähi bioloogiast, varude seisundist ja seda mõjutavates teguritest Alates 19. sajandi lõpust on vähivarud pidevalt vähenenud. Veekogud olid väga vähirikkad esimese Eesti Vabariigi ajal, millal veekogudest püüti ekspordiks kümneid tuhandeid vähki aastas (Mäemets, 1977). Järvekülje (1958) andmetel leidus 1950ndatel aastatel pooltes vähile sobivates veekogudes vähki püüki tasuval hulgal. Praegu võimaldavad märkimisväärses ulatuses vähi väljapüüki vaid üksikud Eesti mandriosa veekogudest. Vähivarude seisund on kõige parem Saaremaal, kus leidub mitmeid väga vähirikkaid veekogusid. 1993-2008. a andmete põhjal on teada Eestis ca 270 jõevähi leiukohta. Jõevähk ei ela kaugeltki kõigis veekogudes, kuna tal on elupaiga suhtes omad nõudmised. Vähile on sobivad kõva (vähki kandva) põhjaga veekogud
võitlemisega. Samamoodi võib ärevust tekitada ametiasutuste ja ametnike tegevus selleks, et haiguspuhanguid vältida. Hea näide oli Egiptuse ametivõimude otsus 2009. aastal kõik riigi sead sundtappa, et seagrippi ennetada, mis viis kokkupõrgeteni kohalike elanikega. Raske on relvakonfliktide ajal tsiviilelanike kaitseks midagi ära teha, sest kolmandate osapoolte sekkumine ei mõju kriisile hästi, see võib tekitada sõdivates pooltes veelgi suuremaid vastumeelsusi ning konfliktist võiv välja kasvada ulatuslikum sõda. Naaberriikidel on võimalik aidata pagulasi, pakkudes neile kaitset ja peavarju. Suurematel ja võimsamatel riikidel on võimalus sanktsioonidega leevendada konflikti, kuid massiivsem sekkumine võib viia veel suurema konfliktini. Lisaks erinevatele sotsiaalsetele probleemidele, mis kaasnevad relvakonfliktidega, tekib mitmesuguseid probleeme ka keskkonnas. Eelkõige hävitatakse konfliktidega pinnast.
kirikul oli Rootsi kuninga rahva lugemaõpetamisel toetus Vene aja algul jäi Forseliuse seminar rahvahariduse (1864)- koolitati köstreid edendamine üksikute kihelkonnakoolide jaoks pastorate teeneks Rootsi aja lõpus pooltes kihelkondades kool ja köster Mängis peamist rolli rahva lugemaõpetamises Keskvõim ehk riik Toetas rahvaharidust Roll minimaalne Balti rahaliselt- 1868 külastas erikorrs tõttu Forselius Rootsi kuningat Toimunud
Suitsetamisest loobumine on lihtsam, kui see asendatakse mõne teise, kuid tervislikuma tegevusega. Peaaegu iga suitsetaja haarab sigareti järele, et hoida kontrolli all mõnda emotsiooni, näiteks suur mure, viha, stress, madal enesehinnang, meeleolu langus, oskamatus lõõgastuda.(pane siia mõni enda autoritest) 3.Suitsetamine Euroopas ja Eestis Viimasel aastakümnel on suitsetajate hulk Eestis pidevalt kasvanud, eriti noorte tüdrukute hulgas. Suitsetamine on levinud enam kui pooltes kodudes ning väljaspool siseruume suitsetatakse vaid 36% kodudest. Euroopa Liidu poolt tehtud uuringust "Suitsukatte kõrvaldamine: 10 põhjust suitsuvabaks Euroopaks" selgub, et: · aastas sureb hinnanguliselt 72 000 eurooplast koduse passiivse suitsetamise tõttu · töökohas sureb passiivse suitsetamise tõttu 7000 eurooplast · restoranide, baaride, pubide ja ööklubide töötajad on eriti haavatavad nende hulgast
· Mustamäe · Nõmme · Pirita · Põhja-Tallinn Põhilised isikukvoodi täitjad: · E.Savisaar sai 10 isikumandaati täis. Ehk tänu temale sai veel 9 erakonna kaaslast mandaadi.(40 000 häält) · Toomas kivimägi, Pärnumaa maavanem.(5050 häält) · Tertu linnapea, Urmas Kruuse. (6000 häält) Ainult kohalikeomavalitsuste valimistel võib moodustada valimisliite. Valdavalt valiti viimastel valimistel valimisliite.(kaart: Valimisliidud tegid enam kui pooltes omavalitsustes puhta töö.) SISUKORD 1. Vabad valimised..............................3 2. Peamised valimissüsteemid..................4 3. Valimiskäitumine ja valimistulemus.......5 4. Valimised Eestis..............................6 Kasutatud kirjanud..............................7 KASUTATUD KIRJANDUS 1. "Ühiskonnaõpetus" (Gümnaasiumiõpik)- Katrin Olenko, Anu Toots 2. www.annaabi.com
vältimise meetmed Mikrokliima Õhutemperatuuri vastastavus Külmetumise ja alajahtumise Jälgida õhutemperatuuri normidele oht Mitte hoida avatuna uksi ja Õhu liikumise Higistamine, suurenenud aknaid ruumi eri pooltes, et kiirus/tõmbetuul mineraalainete kadu vältida tuuletõmbuse teket. organismis Õhuniiskus. Optimaalne Ruumide tuulutamine, õhuniiskus (30- 70%) Töövõime langus toataimede paigutamine ruumidesse.
Euroopa Liiduga liitumise taotluse esitas Eesti valitsus 24. novembril 1995. aastal. Pärast Euroopa Komisjoni positiivset hinnangut tegi Euroopa Liit Eestile 1997. aasta detsembris toimunud Luxembourgi tippkohtumisel ettepaneku alustada liitumiskõnelusi. Kõnelused algasid 31. märtsil 1998 ja kestsid kuni 2002. aasta detsembrini. Läbirääkimiste strateegia lähtus eesmärgist sõlmida Euroopa Liiduga ühinemisleping, mis vastaks valitsuse antud mandaadile, Riigikogu soovitustele ja avalikkuse ootustele. Esialgu loodeti saavutada riigi liitumisvalmidus aastaks 2002, kuid riigisisene ettevalmistusprotsess osutus palju keerukamaks, kui algul arvati. Läbirääkimiste tulemusena jõudis Eesti ühinemislepinguni, mis sisaldab eelkõige läbirääkimistel kokkulepitud tingimusi Eesti liitumiseks. Ühinemislepingu tekstide koostamine algas 2002. aasta kevadel mitmesuguste tehniliste lisade koostamisega. Lepingu heakskiitmine Euroopa Liidu poolel toimus mit...
saavutatud juuksetangidega, sest Aare Laanemetsal olid endal pulksirged juuksed. (Õhtuleht. Kirsti Vainküla. 2. november 2001). 2.4 Kuulsus teda ei muutnud Aare Laanemetsa kooliajal (1969. aastal) tuli välja film ,,Kevade" ja ta sai tuntuks, kuid nagu Raul Rebane ütleb: ,,See teda ei rikkunud. Jutukas ja heasüdamlik poiss oli ta enne ja oli ka hiljem". Järgnes roll filmis ,,Aarete saar" (1971), selle filmimise ajal oli Laanemets hakanud kasvu koguma. Kasv toimus nii hoogsalt, et filmise pooltes stseenides oli ta mereröövlitest hulga lühem, kuid teistes lõikudes lausa peajagu pikem. Laanemets tuli filmivõtetelt tagasi 186 cm pikana ja ka osavama spordipoisina. Kooli lõpetas Laanemets oma algsetest klassikaaslastest aasta hiljem, sest oli näitlemistööga ametis olles koolitöödes maha jäänud. Nii lõpetas ta 1972. aastal Tallinna Spordiinternaatkooli. (Teatritasku, 6.veebruar 2014 ja Endla teatri koduleht. 27.10.2013). 2.5 Teatritee
Eakatele spetsialiseeritud ravivõimalused (geriaatri vastuvõtt, geriaatriaosakond jm) Eestis puuduvad. Eakate ambulatoorsed visiidid moodustavad 39% kõigist perearsti visiitidest. Perearstide hinnangul on võrdselt sagedased probleemid eakatele tervis ja majanduslikud raskused, pooled arstid nimetasid sagedaseks ka isolatsiooni ja üksildust. Enamus valdades/linnades on tagatud eakate abistamine asjaajamisel ja nõustamine, samuti koduteenused ja ambulatoorne ravi. Vähem kui pooltes valdades on kättesaadavad turvatelefoni, sotsiaaleluruumi, päevakeskuse ja põetusabi teenus, söömise võimalus teenindusasutuses ja tugi eakaid hooldavatele omastele. Üldhooldekodu on ööpäevaringseks hooldamiseks loodud hoolekandeasutus, kus viibivad inimesed, kes kõrvalabi- ja hooldusvajaduse tõttu ei ole suutelised iseseisvalt elama ning kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega. 2011
Meedia 11. klassile Kersti Jürgenson Pärast RH riigistamist kasvas ka lastesaadete osakaal. Nii ajakirjandus kui ka kuulajad hakkasid taotlea kooliraadiot. 29. 06. 1934 kirjutas sellest Õpetajate Leht. 1936 polnud raadiot umbes 1000 koolis, ülejäänutes sai neid aparaate kasutada. 1939 olid aparaadid olemas pooltes koolides. Kooliraadio alustas tegevust 1.10.1936. Korraldajaks Jaan Rummo, anti välja ka saatekava vihikuid, mida sai kasutada õppetöös. Kooliraadio käsitles laia temaatikat: kirjandus, poliitika, muusika, sport, loodus. Lisaks õpetamisele üritati selliste saadetega ka noori kasvatada. 1939. alustati ka noortesaadetega. 1. 4. 6. Põllumajandussaated RH olid kavas peamiselt loengud põllumajandusest (kartulikasvatus, söödajuurvili, maaparandus). Tegelejaks
geeni ühesugused alleelid. a) antud alleelide suhtes toodab homosügoot ühesuguseid sugurakke. b) Homosügootide ristamisel antud alleelide suhtes järglaspõlvkonna lahknemist ei toimu. Heterosügoot homoloogiliste kromosoomide samas piirkonnas on ühe geeni erinevad alleelid(üks dominantne teine retsessiivne). a) heterosügoot toodab selle alleelipaari suhtes erinevaid sugurakke. Pooltes on dominantne, pooltes retsessiivne alleel. b) Heterosügootide omavahelisel ristamisel toimub järgnevas põlvkonnas lahknemine. Genotüüp organismi kõik pärilikkustegurid. (võib kasutada ka raku puhul) Fenotüüp organismi kõik tunnused. (genotüüp + käitumine). Fenotüüp määratakse geenide ja keskkonna koosmõjus. Geenifond organismide rühmale iseloomulikud pärilikkustunnused. Feenifond organismide rühmale omaste tunnuste kogum. Genoom haploidne kromosoomistik.
ei toimu. Diploidse või polüploidse indiviidi genotüübi seisund, kus homoloogiliste kromosoomide samas lookuses asuvad ühe geeni ühesugused alleelid; näiteks dominantsed alleelid AA või retsessiivsed alleelid aa. Heterosügootsus – homoloogiliste kromosoomide samas piirkonnas on ühe geeni erinevad alleelid(üks dominantne teine retsessiivne). a) heterosügoot toodab selle alleelipaari suhtes erinevaid sugurakke. Pooltes on dominantne, pooltes retsessiivne alleel. b) Heterosügootide omavahelisel ristamisel toimub järgnevas põlvkonnas lahknemine. Diploidse või polüploidse indiviidi genotüübi seisund, kus homoloogiliste kromosoomide samas lookuses (või mitmes vaatlusaluses lookuses) asuvad ühe geeni erinevad alleelid. Nt üks alleel on dominantne ja teine alleel retsessiivne (Aa). 11. Mis põhjustab geenide ahelduse? geenilookuste lähestikune paiknemine piki kromosoomi. Aheldunud geenid
4A) x (0) = x 0 v 0 x ; y (0) = y 0 v 0 y ; z (0) = z 0 v 0 z (4.4B) Nende andmete kogumit nimetatakse liikumise algtingimusteks. Nende alg- tingimuste põhjal tuleb nüüd määrata integreerimiskonstandid C1 ,C 2 ,,C6 süs-teemis (4.3). Need määratakse nii, et kirjutatakse kõigepealt välja süsteemi (4.3) kõik võrrandid alghetkel t = 0 , asendades seejuures vasakutes pooltes x, y, z ase-mele vastavalt etteantud x0 , y0 , z 0 ja aja t asemele nulli. Seejärel leitakse funktsioonide x, y ja z tuletised aja t järgi ja kirjutatakse ka need välja alghetkel t = 0 . Seejuures asendatakse ka siin vasakutes pooltes kõik muutuvad suurused nende algväärtustega võrrandite (4.4) alusel. Kõige selle tulemuseks saame kokkuvõtteks süsteemi kuuest võrrandist kuue tundmatuga
olema esindatud kõik kombinatsioonid Mendeli 1. seadus: ühtlikkusseadus Homosügootsete (mõlemad alleelid ühesugused) vanemate omavahelisel ristamisel on esimene järglaspõlvkond geno- ja fenotüübilt ühtne. Genotüübilt ainus kombinatsioon Aa ehk heterosügootsus, fenotüübilt kõik seemned on kollased. Mendeli 2. seadus käib samuti monohübriidse ristamise kohta: P: Aa x Aa (heterosügoodid) sugurakud: pooltes sugurakkudes A, pooltes a ; 50% A, 50% a. Viljastumine: F1: AA/Aa/Aa/aa (sugurakud ühinevad juhuslikult, välja tuleb kirjutada kõik kombinatsioonid) või esitatakse tabelina: / A a A AA - kollased Aa - kollased a Aa - kollased aa - rohelised Mendeli 2. seadus: lahknemisseadus Heterosügootide omavahelisel ristamisel ilmneb esimeses järglaspõlvkonnas lahknemine. Tunnuste
See tagab X liiteliste geenide avaldumise emastel ja isastel 49.Günandromorfid - Organism kus pool kehast omab isassugutunnuseid ja teine poom emassugutunuseid - Gyne – emane, andro – isane 50.Geneetiline mosaiiksus - Värvilaigud, erinevad silmad jne - Sama organismi erineate kudede rakkudes esinev epigeneetiline mosaiiksus - Tavaliselt funktsioneerib pooltes rakkudes üks X kromosoom pooltes teine. Sellepärast et inaktivatsiooniprotsess on juhuslik 51.Transgenees - Kimäär – indiviid, kelle rakud pärinevad kahest või enamast sama või eri liigi embrüost - Transgenees – geenitehnoloogiline protseduur transgeensete organismide saamiseks; viiakse organismi võõras geen et muuta organismi fenotüüpi
fuajees, Vanemuise 42) 26.09.2016 kell 12.15 - Tagasiside praktilise töö ja õppekäigu kohta; etteantud küsimuste alusel õppekäigu ja oma praktilist arhiivikogemust; maht 1800-3600 tähemärki, vorm ÕIS-is tagasiside_vorm.docx, tähtaeg 28.11.2016. Koondhinde kujunemine: - 20% praktiline töö, õppekäik ja tagasiside leht - 30% kontrolltööd - 50% eksam (eksamile pääsemise eelduseks osalemine vähemalt pooltes loengutes) Soovituslik kirjandus: Regivärsist netinaljadeni: sissejuhatus rahvaluuletusse (õpik). Sissejuhatus rahvaluule mõistesse ja teadusloosse I Rahvaluule terminoloogia. Folkloori mõiste ja selle kujunemine Rahvaluule terminoloogia (1) Vanavara, ka vana vara – termini tõi kasutusele Kreutzwald 1861. a, propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku). Rahvamälestused – käibesse tõi termini 1870. aastatel Jakob Hurt (käsitles
19. sajandi lopul avastati monedel putukatel karuotuubis isesugused kehakesed, kusjuures emastel olid nad teistmoodi kui isastel. Selle avastuse tahtsust ei moistetud kohe, sest seni pusis arvamus, et sugupoolel pole kromosoomidega midagi uhist. Ameerika tsutoloogid Wilson ja Stevens nimetasid 1905. a omaparase kehakese Xkromosoomiks. Nii avastati soomaaramise XX-X0 susteem, mis esineb paljudel putukatel. Meioosi tagajarjel satub neil munarakku alati X-kromosoom, pooltes spermides on Xkromosoom, pooltes aga puudub. Samal, 1905. aastal leidsid Wilson ja Stevens teistel putukatel, et isastel esineb uhele Xkromosoomile lisaks veel sellega paaris olev vaiksem kromosoom. See nimetati Ykromosoomiks. Isastel ja emastel oli kromosoomide arv vordne. See soomaaramise XX-XY-susteem on levinud paljudel liikidel: putukatel, imetajatel, paljudel taimedel ning ka inimesel. Nii XX-X0 kui ka XX-XY-susteemi korral on isane heterogameetseks sugupooleks
küsimuse sõnastust. Algselt esitatu küsis arvamust põtrade, hirvede ja metskitsede puhkuse ja liha eesmärgil jahipidamise kohta. Rootsi Statistikaamet võttis välja küsimusest sõnad ,,puhkuse eesmärgil" ja andis ,,toidu varumise" ainsaks jahipidamise põhjuseks. See küsimus polnud enam võrreldav küsimusega, mida kasutati USA uuringutes. Testimaks võimalikku sõnastuse mõju, anti 110 küsimustikku Umea Ülikooli metsanduse ja sotsioloogia tudengitele Rootsis oktoobris 1997. Pooltes uuringutes oli Rootsi Statistikaameti küsimus ja pooltes algne küsimus. See andis mõningat infot sõnastuse muutmise mõjude kohta. (Heberlein ja Willebrand 1998) Alljärgnev tabel 3. annab ülevaate USAs ja Rootsis läbiviidud uuringu tulemustest. Tabel 3. Üldise rahvastiku hoiakud kolme jahipidamise tüübi vastu USAs 1978, 1995 ja Rootsis 1997. Hoiak Uuring Poolt Vastu
Kui ka ülemkoda valitakse otsesel valimisel, siis on alamkoja valimisviis teistsugune (võib olla isikuvalimine, aga ka valimine nimekirjade alusel proportsionaalsuse põhimõttel). Parlamentaarsetes riikides sõltuvad valitsuse koosseis ja eelarveasjad ainult alamkojast, ülemkoda on passiivne ja osaleb vaid seadusandluse alal. Presidentaalsetes riikides ei ole kodadevahelisi erinevusi, ülemkoja nimetuseks on senat. PRESIDENDI VALIMINE Ligi pooltes parlamentaarsetes riilddes valitakse president kaudselt (näit Eesti, Läti, Ungari, Kreeka jt). Kõige levinum on riigipea valimine parlamendi poolt. Otsevalimist eelistavad enamasti need maad, kus riigipeale on antud suur võim ja võimalus mõjutada valitsuse tööd. Peaaegu kõigis presidentaalsetes riikides valitakse riigipea üldistel otsestel valimistel ( USAs valib presidendi erandlikult valijameeste kogu). Eestis kehtib presidendivalimistel omapärane kaudne valimine
südamehaigustesse, 165 000 alumiste hingamisteede nakkustesse, 36 900 astmasse ja 21 499 kopsupõletikku. (Aug, 2010) 8 1.4.2 Eesti Vabariigis Eesti Vabariigis on uuringute läbiviimisi üldiselt vähe olnud, kuid need on viimasel aastakümnel suurenenud. 2006. aastal viis Turu-uuringute aktsiaselts läbi uuringu, mis telliti Haigekassa poolt, et saada ülevaade passiivse suitsetamise ulatuslikkusest Eesti ühiskonnas. Selgus, et rohkem kui pooltes kodudes kannatatakse sundsuitsetamise all. 41% kodudest toimub suitsetamine siseruumides, 36% väljaspool siseruume. 9% mittesuitsetajatest vastas, et omab julgust aktiivsel suitsetajal paluda enda lähedusest lahkuda kui viimane sigaretti tõmbab. 37% vastanuist väitis, et ta läheb mujale kui toimub ruumis suitsetamine. (Tervise Arengu Instituut, 2006) 2012. aastal toimus Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring. Sellest selgus, et 16-64
Vangide jaotus emakeele ja vanuse järgi 2011 Vangide arv ja jaotus hetkel Vangistuse kulud - Vanglate 2012. aasta tegevuskulud on 37,7 miljonit eurot. - Ühe vangi ülalpidamiskulu kuus on 991,12 eurot, sh toidukulu 1,3 eurot päevas. - Kriminaalhooldusaluse kohta kulub keskmiselt 35,7 eurot kuus. Surmanuhtlus - Kõige karmim karistus. - Kõrgeima karistusmäärana umbes pooltes maailma riikidest, kuid seda praktiseerivad vähesed. - Täna peamiselt totalitaarsetes ning mittedemokraatlikes riikides. - Enamikus Euroopa riikidest on surmanuhtlus keelustatud (v.a Valgevene). Surmanuhtlusest maailmas - Üks vanim karistusviis: levis juba Babüloonias, Antiik-Egiptuses, Kreekas ja Roomas. - Enamlevinumad hukkamismeetodid: poomine, elektritoolis hukkamine, maha laskmine, gaasikamber, süstimine, giljotineerimine ja kividega pildumine.
tõendamisväärtusega. Võrreldav tänapäevase veksliga. Reaalsed lepingu - sõlmiti asjade üleandmisega. Suuline kokkulepe, aga mitte literaalne 1. Mutuum - muutlaen 2. COmmodatum - pruuklaen 3. Depositium - hoiuleping 4. Pignus - pant (pandileping) 5. Fiducia - pant (asi läks võlausaldaja omandisse) Konsensuaalsed lepingud - nende puhul üksmeele teel piisab sellest, kui pooled on kokku leppinud ükskõik mis vormis. Kokkulepe pooltes, hinnas ja esemes. Kõige tavalisem ostu-müügileping 1. Emptio-venditio - ost-müük 2. Locatio-conductio - kasutuslepingud 3. Mandatum - käsundusleping 4. Societas - seltsing Gaiuse Institutsioonid - 160 pKr Nimeta lepingud 1. Permutatio - vahetus 2. Aestimatium - kokkulepe, mille alusel üks isik usaldab teisele müügiks asja kindlaks määratud summa eest kohustusega maksta kokkulepitud summa või anda tagasi asi 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
