pärast. tänav on tiheda liiklusega, tee äärde paigutatud viitesilt ja esimesel korrusel asuvad ruumid hakkavad kaugelt silma. Klientidele meeldib parkida auto sihtpunkti lähedusse ning seetõttu oleme maja ette planeerinud parkimisplatsi. Ruumid on piisavalt avarad ning hästi valgustatud. Firma avamise ajaks on lõpetatud ka ruumide remont. Stiilse sisekujunduse ja puhtusega muudame firma kliendi jaoks meeldivaks kohaks, kuhu ta soovib tagasi tulla. 4. Turg ja tarbijad 4.1. Turusegment. Turusegment, millele oleme suunatud, on kõik inimesed, kes omavad autot ja kes on nõus oma auto kasuks natuke rohkem kulutama kui keskmine Eesti inimene. Traditsioonilised autoservice' teenused nagu, hooldus ja remont on jõukohased igale keskmisele eestlasele. Alustamise hetkel olemegi orienteeritud üldisemale, tavalist autoomanikku puudutavale turule. Autode disainimine on aga kallim töö ning sellepärast tahaks me tegelikult tulevikus
3. Monopolistlik konkurents mitmed ettevõtted on võimelised oma tooteid diferetseerima kas kogu ulatuses või osaliselt. (nt kohalik väikepood eelis lähim asukoht) 4. Täielik konkurents situatsioon, kus väga paljud ettevõtted pakuvad sama toodet või teenust. Michael Porter on identifitseerinud viis erisugust konkurentsijõudu, mis isel haru terviklikku atraktiivsustning ettevõtte konkurentsivõimet: 1. Harusisene konkurents turusegment on ebaatraktiivne, kui selles juba tegutseb arvukalt tugevaid ning agressiivseid ettevõtteid. 2. Uute potensiaalsete sisenejate oht kõige atraktiivsem on segment, kus on kõrged sisenemisbarjäärid ning madalad väljumisbarjäärid. 3. Asendustoodete turuletuleku oht turusegment ei ole atraktiivne, kui on olemas reaalen või potentsiaalne asendustoodete turuletuleku oht. 4. Tarbijate turujõud turusegment ei ole atraktiivne, kui tarbijatel on suur või
pärast. Tee äärde paigutatud viitesilt ja esimesel korrusel asuvad ruumid hakkavad kaugelt silma. Klientidele meeldib parkida auto sihtpunkti lähedusse ning seetõttu oleme maja ette planeerinud parkimisplatsi. Stiilse sisekujunduse ja puhtusega muudame firma kliendi jaoks meeldivaks kohaks, kuhu ta soovib tagasi tulla. 5 3.3. Turg ja tarbijad 3.3.1. Turusegment. Turusegment, millele oleme suunatud, on kõik inimesed, kes omavad autot ja kes on nõus oma auto kasuks natuke rohkem kulutama kui keskmine Eesti inimene. Traditsioonilised autoservice' teenused nagu, hooldus ja remont on jõukohased igale keskmisele eestlasele. Alustamise hetkel olemegi orienteeritud üldisemale, tavalist autoomanikku puudutavale turule. Autode disainimine on aga kallim töö ning sellepärast tahaks me tegelikult tulevikus oma väljavaated pöörata rohkem jõukamale Eesti inimesele.
huvi ja nõudlust toote vastu (nõudluse suurus, tarbijate vajadus, nt. tooraineturg). Turundus-uuring jaguneb: Esmased andmed on need, mis hangitakse spetsiaalselt uuritava probleemi lahendamiseks. Teisesed andmed on kellegi poolt juba kogutud, kuid need tuleb üles leida ja läbi töötada. https://ariregister.rik.ee/ http://www.stat.ee/ Turundusinformatsioon Pange kirja kolm põhjust, milleks turundusinformatsiooni koguda. Sihtturg ja turusegment: Sihtturg on toote tegelike ja potentsiaalsete ostjate kogum. Ettevõttel valida 3 sihtturu strateegiat: Massturundus – ettevõte üritab rahuldada kogu turu vajadusi, pakkudes kõigile tarbijatele ühesuguseid tooteid. Diferentseeritud turundus – ettevõtte võtab sihikule mitu selgelt määratletud turusegmenti, mille jaoks töötab välja neile kohandatud erinevad tooted või teenused. http://www.valemivihik.ee/ Fokuseeritud turundus – turul valitakse välja
Maavarade vähenemine- toorainehindade tõus. Energiahindade tõus: naftahinnad, alternatiivsete energiaallikate otsimine, tootmistehnoloogia arendamine, Kasvav saastatus: tööstus kui looduskeskkonna muutja. Kemikaalid, elavhõbeda kogus. Plastik. Toorainetööstus ütleb, et rohelisemate toodete ja efektiivsemate tehnoloogiate kasutamine on kulukas. Ettevõtted: loodussõbralikud tooted, biolagunevad pakendid, parandatud saastekontroll. Roheliselt mõtlev turusegment, kes on nõus maksma loodussõbraliku toote eest rohkem. Samas hindavad ka toote kvaliteeti ning saadavaid isiklikke kasusid. Valitsuse sekkuine loodusvarade kasutamisesse: Rohelist mõtteviisi surutakse ettevõtetele pigem peale. Looduskaitsealased õigusaktid on karmistumas. 1990 mõõnaperiood- tehti kokkulepped tööstustega. Arenenud riikides on rohkem suuri sektoreid, kes suudavad saavutatud kehtestatud rohelise mõtlemise norme. Väikefirmadel keeruline.
Kvaliteet ootustele vastav tase. Tarbija Tarbija on hüviseid tarbiv subjekt. Eraklient - Üksikisikud ostavad kaupu enamasti isiklikuks tarbimiseks Äriklient ettevõtted ostavad kaupu töötlemiseks, edasimüügiks või oma tegevuses kasutamiseks. Püsiklient Klient, kes kasutab mingi ettevõtte teenuseid / tooteid regulaarselt. Turg - mis tahes institutsioon, mille kaudu ostjad (tarbijad) ja müüjad (pakkujad, tootjad) omavahel suhtlevad ja hüviseid vastastikku vahetavad. Turusegment - sarnaste vajaduste, tunnuste ja käitumisega tarbijate rühm. Sihtrühm tähendab võimalikke tarbijaid, kellel on soov ja võimalus kulutada raha kauba või teenuse ostmiseks. Äriidee- lühikirjeldus sellest, mis äri tehakse ja erinevatest tähtsamatest näitajatest. Selle koostamine võib olla ettevõtja jaoks põhiküsimuseks, millele vastuse leidmine eeldab põhjalikku analüüsi. Ärimissioon Ettevõtte kõikehõlmav, ühendav ja juhtiv idee, mis kujundab kogu äri protsessi.
KOKKUVÕTE Õpilane sai ettekujutuse ettevõtlusprotsessist ja sellega seotud mõistetest. Õpilane mõistab ettevõtte olemust., teab erinevaid ettevõtlusvorme ning oskab leida infot ja tuge ettevõtluse alustamiseks ja selles osalemiseks. 4.3 TURG Mis on turg? Kas kõik kaubad ja teenused leiavad ostja? Miks tekib turul konkurents? Kuidas konkurents mõjutab ettevõtte tegevust? Mida tähendab Euroopa Liidu ühisturg? Turg, turusegment, konkurents. Ettevõtet luues tuleb ära määrata kellele oma kaupu või teenuseid pakutakse, see tähendab määrata ära turg, kus tegutsetakse. Turg tähendab võimalikke tarbijaid, kellel on soov ja võimalus kulutada raha kauba või teenuse ostmiseks. Ostjateks võivad olla üksikisikud või ettevõtted. Üksikisikud ostavad kaupu enamasti isiklikuks tarbimiseks, ettevõtted aga töötlemiseks, edasimüügiks või oma tegevuses kasutamiseks. Turul toimub vahetustehing
teaduskonverents. Esimene peaettekanne oli pühendatud sellele valusale teemale ussiõli vältimine. Ettekanne leidis intensiivset kommenteerimist kogu konverentsi jooksul, kuna nähtusega ollakse hädas sõjaväelistes organisatsioonides üle maailma kahjuks ei erine ka Eesti. On fakt, et kuna armeesüsteemid ei ole kusagil kasumit teenivad, vaid pigem finantseeritavad organisatsioonid, on nad ,,ussiõli" müügimeestele atraktiivne turusegment. Selles ettekandes toonitas nii sõjalist kui teadustöö alast kogemust omav kolonel Carl Castro (USA) ekspertteadmiste kasutamise olulisust kaasaegsetes armeesüsteemides. Ta viitas juhtumitele, kus sõnaosavatel ,,ussiõliga" kaubitsejatel õnnestub oma kommertskasutuseks mõeldud või täiesti kasutuskõlbmatud tooted kalli raha eest armeele müüa just tänu sellele, et nende kasutuselevõtu üle otsustavatel isikutel puudub vastav ekspertiis ning teadmine
otsesuhtlusele kliendiga. Aktiivse müügi põhimeetodid on: otsemüük, telefonimüük. Aktiivne müük sobib suuremate ja keerukamate tehingute puhul, kus klient vajab ostuotsuse langetamiseks isiklikku konsultatsiooni. Aktiivset müügistrateegiat võib kasutada näiteks juhul, kui: toode on keeruline, vaja on täiendavat selgitust või komplekteerimist (nt IT-lahendused, investeerimisteenused, raamatud), toote müük eeldab kliendi vajaduste selgitamist (nt kinnisvaramüük), turusegment on suhteliselt väike ja selgepiiriline (nt Pärnu restoranid , IT - juhid), ühe tehingu rahaline väärtus on suhteliselt suur (nt tehase sisustus , aastane internetileping). Passiivne strateegia keskendub rohkem turundusele ning müügitehingu sõlmib (ingl closing) klient ise, võttes ühendust ettevõtte klienditeenindusega või tulles müügikohta. Passiivne müügistrateegia sobib rohkem suurte kliendirühmade korral. Suuremaid valdkondi,
3. to run (an organisation)- juhtima 4. cost-effective- tulutoov, tulusus, rentaabel 5. cost-effectively- tulutoovalt 6. interdependent- vastastikku (üksteisest, teineteisest) sõltuv 7. product management- tootehaldus 8. knowing how=know-how- oskusteave, oskus, vilumus, tegelik teadmine 9. product range- tootevalik, tootestik 10. objective- siht, eesmärk 11. to meet- nõudeid rahuldama 12. to conduct- läbi viima, korraldama 13. segment- turusegment, allüksus 14. benefit- kasu, tulu 15. a detailed benefit analysis segmentation- detailne allüksuse tuluanalüüs 16. to meet a changing market- rahuldama muutuva turu nõudeid 17. competitive- konkurentsil põhinev 18. threat- (häda)oht, ähvardus 19. marketing strategy- turundusstrateegia 20. to imply- vihjama, mõista andma, tähendama 21. defined- määratletud 22. a goal- siht, eesmärk, ülesanne 23. a defined goal- määratletud eesmärk 24
diferentseerimine omadustelt mõnevõrra erinevaid tooteid, toodang eristub konkurentide omast, iga toote sihttarbija ei ole täpselt määratletud Sihtturundus tehakse kindlaks grupid, kellest turg koosneb ja kujundatakse nii tooted kui turundusmeetmed valitud sihtgrupile. 36. Turu segmenteerimine. Turg jagatakse erinevate ostjate gruppideks vastavalt tarbijate vajadustele, tunnustele ja käitumisele. Eesmärgiks on leida parimad segmendid. Turusegment on sarnaste vajadustega tarbijarühm. Segmenteerida võib ühe kui ka mitme tunnuse alusel. 37. Toode. Esmatarbe ja valikkaubad. Ettevõtte toodangu koosseis. Tarbijad ostavad tooteid või teenuseid nendega kaasnevate hüvede saamiseks. Esmatarbekaubad toodet mida ostetakse sageli ja mille ostmiseks ei tehta erilisi jõupingutusi Valikkaubad nende ostmise eel võrdleb tarbija toodete kvaliteeti ja hinda mitmetes poodides. NTX:
erinevate turundusprogrammidega. Mitmes segmendis eri omadustega tooteid pakkudes võib suureneda müügimaht ja väheneda tururisk miinimumini. Kontsentreeritud turundus - firma piirdub ühe turusegmendiga. Äriedu saadab neid, kes tegutsevad nishis või turuaknas. Turunishsh - osa turust, mida tootjad ei ole rahuldanud turu spetsiifilste erisuste tõttu (näiteks arvutiturul eriprogrammvarustus). Turuaken - spetsiaalse toodanguga rahuldamata turusegment (näitek spikka aega koerte ja kasside toit, sest neile anti inimeste toitu). 10. Sihtturg Tehakse kindlaks turu koosseisu kuuluvad tarbijagrupid ja nii tooted kui ka turundusmeetmed kujundatakse valitud sihtgruppide jaoks. 10. Strateegia
koosneb ja kujundatakse nii tooted kui turundusmeetmed valitud sihtgrupi(gruppide) jaoks. 180. 181. 182. Turu segmenteerimine 183. Praktilises turunduses jaotatakse koguturg tavaliselt väiksemateks osadeks - segmentideks. Jaotuse aluseks on erinevused tarbijate vajadustes, tunnustes ja käitumises. Eesmärgiks on välja selgitada ettevõttele parimaid võimalusi pakkuvad segmendid. 184. TURUSEGMENT on sarnaste vajadustega tarbijarühm, kes reageerib ühesuguselt teatud turundus-tegevusele. 185. Turu segmentimine võimaldab: · täpselt määratleda "oma" turgu, · õigeaegselt kohaneda muutuvate turunõudmistega, · oskuslikult paigutada turundusressursse, · paremini hinnata ettevõtte ja tema konkurentide tugevaid ja nõrku külgi, · konkreetsemalt püstitada turunduse eesmärke. 186. Segmendi 187. Konkurents 188. Vastavus
ettevõtte enda eesmärke. Oluline on turundustegevuse eri komponentide omavaheline kokkusobivus. Turundus koosneb turundusmeetmestikust, mis omakorda jaguneb toodangu-, hinna-, turustus-, ning müügitoetuspoliitikaks. 10. Turu segmenteerimine ja sihtturu valik. Turu segmeteerimisel jaotatakse turg erinevate ostjate gruppideks vastavalt tarbijate vajadustele, tunnustele ja käitumisele. Peamiseks eesmärgiks on leida parimaid võimalusi pakkuvad segmendid. Turusegment on sarnaste vajadustega tarbijarühm, kes reageerib ühesuguselt teatud turundustegevusele. Segmenteerida võib ühe (nt. vanus) või mitme tunnuse järgi (nt. vanus, sissetulek ja haridus). Turu segmentimine võimaldab: (1) Täpselt määratleda oma turgu; (2) Õigeaegselt kohaneda muutuvate turunõudmistega; (3) oskuslikult paigutada turundusressursse; (4) Paremini hinnata ettevõtte ja tema konkurentide tugevaid ja nõrku külgi; (5) konkreetsemalt püstitada turunduse eesmärke. 11
valdkonnas. Välismaised tudengid on samuti üks võimalusi, sest erineva kultuuritaustaga kooslused loovad oma erilise sünergia, mis võiks olla aluseks mingi uue koolkonna tekkele või teatava kvaliteedi eelduseks. 5. Sihtgrupp 5.1 Kes on Tallinna Ülikooli Balti-Filmi ja Meediakooli sihtgrupiks Sihtgrupi moodustavad sarnaste vajadustega kliendid. BFMi pakutava teenuse turu paremaks määratlemiseks tuleb leida oma turusegment. Segmenteerimisel liigitatakse kliendid vastavalt nende vajadustele, tunnustele (sugu, vanus jne) ja ostukäitumisele. Turu segmenteerimine aitab oma sihtgrupi vajadusi paremini mõista ning turunduseesmärke püstitada. Nii on võimalik valida välja õiged kliendid ning mitte tegeleda nendega, kes ei kuulu sihtgruppi. Lähtudes BFMist, on sihtgrupp väga oluline mõlemale poolele, nii koolile kui tudengile. Üks pool pakub, teine vajab kuid mõlemad sõltuvad siiski üksteisest
Konkurentsieelis-reaalne asjaolu, mis soodustab üht konkurenti teise suhtes, näiteks kauba kõrgem kvaliteet, parem teenindus jne. Eristumine- see tugevus, mis teeb ettevõtte eriliseks ja sihtrühma poolt väärtuslikuks ning sõna, mis seda erilisust kõige paremini iseloomustab ning loovus ja meedia, mis viib selle sõna tarbijani. Turu segmenteerimise olemus: segmenteeritava turu defineerimine, segmenteerimisnäitajate valik. Turusegment on sarnaste vajadustega tarbijarühm, kes reageerib ühesuguselt teatud turundustegevusele. Turu segmentimine võimaldab: täpselt määratleda "oma" turgu õigeaegselt kohaneda muutuvate turunõudmistega oskuslikult paigutada turundusressursse paremini hinnata ettevõtte ja tema konkurentide tugevaid ja nõrku külgi konkreetsemalt püstitada turunduse eesmärke. Segmenteerimise vajalikkus: võimaldab täpselt määratleda tarbijate vajadused ja soovid
· SIHTTURU valikul tuleb: o hinnata segmentide potentsiaalset kasulikkust (segmendi suurus, kasvu-, ja kasumipotentsiaal, konkurendid) o segmendi vastavust ettevõtte eesmärkidele ja ressurssidele, o igale segmendile teha oma turundusstrateegia (diferentseerimata, diferentseeritud, kontsentreeritud turundus) · TURUNISS: tootjate poolt rahuldamata · TURUAKEN: spetsiaalse toodanguga rahuldamata turusegment 21. Kõrgema hinna kujundamise ja säilitamise võimalused Hinnakujundamise põhialused, millest lähtutakse on toote omahind ja tarbijakäitumise tulemusel välja kujunenud turuhind. Erinevatel turunduslikel eesmärkides kasutatakse ka mitmeid hinnasoodustusi: Hooajahinnaalandus Kogusehinnaalandus 22. Hinnakujundus turukompleksis Hinnakujundamise põhialused, millest lähtutakse on toote omahind ja tarbijakäitumise
- konkurentsistrateegia, - sihtturustrateegia, - kasvustrateegia, - tootestrateegia, - tootevalikustrateegia, - hinnastrateegia. 5. Turu segmentimine Segmenteerimisel kasutatakse järgmisi segmentimiskriteeriume: • demograafilised – vanus, sugu, pere suurus, sissetulek, amet, haridus, rahvus, • psühholoogilised – isikuomadused, elustiil, • käitumisalased – teadmised, hoiakud, reageeringud toote suhtes, • geograafilised – riik, regioon, kliima. Hea turusegment peab olema: • piisavalt homogeenne, s.t. segmendi tarbijad on ühesuguste vajadustega ja nad reageerivad sarnaselt turundusmiksile • piisavalt heterogeenne võrreldes teiste segmentidega, s.t. erinevatesse segmentidesse kuuluvad tarbijad peavad erinema nende reageerimises turundusmiksile; • piisavalt suur, et osutuda tulutoovaks; • kasutatav s.t. segmentimise lähtekohad peavad olema hõlpsalt kasutatavad tarbija identifitseerimiseks ja turundusmiksi väljatöötamiseks. 6
- konkurentsistrateegia, - sihtturustrateegia, - kasvustrateegia, - tootestrateegia, - tootevalikustrateegia, - hinnastrateegia. 5. Turu segmentimine Segmenteerimisel kasutatakse järgmisi segmentimiskriteeriume: · demograafilised vanus, sugu, pere suurus, sissetulek, amet, haridus, rahvus, · psühholoogilised isikuomadused, elustiil, · käitumisalased teadmised, hoiakud, reageeringud toote suhtes, · geograafilised riik, regioon, kliima. Hea turusegment peab olema: · piisavalt homogeenne, s.t. segmendi tarbijad on ühesuguste vajadustega ja nad reageerivad sarnaselt turundusmiksile · piisavalt heterogeenne võrreldes teiste segmentidega, s.t. erinevatesse segmentidesse kuuluvad tarbijad peavad erinema nende reageerimises turundusmiksile; · piisavalt suur, et osutuda tulutoovaks; · kasutatav s.t. segmentimise lähtekohad peavad olema hõlpsalt kasutatavad tarbija identifitseerimiseks ja turundusmiksi väljatöötamiseks. 6
............................................................ .................................................................................................... .................................................................................................... Nimetatud faktorite võimalikud muutused, mõju firma tegevusele ja järeldus tegutsemiseks: Faktor Muutus Mõju Järeldus 1. 2. 3. Lõppu võiks veel lisada üldised järeldused. 2.3 Sihtturgude analüüs Sihturg on turusegment, millele on suunatud konkreetne turundusmeetmestik. Sihtturu analüüs on vajalik selleks, et teha strateegilisi otsuseid turu ja selle võimalike arengute kohta. Turu analüüsil tuleks kasutada andmeid, mis käivad konkreetselt antud sihtturu kohta. Kui statistilisi andmeid ei ole kusagilt võtta, siis tuleks turgu püüda hinnata muude näitajate abil. Kindlasti tuleks teha ka prognoos. Seda olenemata sellest, kas usaldatavaid numbreid on või ei ole. Sellisel juhul tuleb aga
........................................................ .................................................................................................... Nimetatud faktorite võimalikud muutused, mõju firma tegevusele ja järeldus tegutsemiseks: Faktor Muutus Mõju Järeldus 1. 2. 7 3. Lõppu võiks veel lisada üldised järeldused. 2.3 Sihtturgude analüüs Sihturg on turusegment, millele on suunatud konkreetne turundusmeetmestik. Sihtturu analüüs on vajalik selleks, et teha strateegilisi otsuseid turu ja selle võimalike arengute kohta. Turu analüüsil tuleks kasutada andmeid, mis käivad konkreetselt antud sihtturu kohta. Kui statistilisi andmeid ei ole kusagilt võtta, siis tuleks turgu püüda hinnata muude näitajate abil. Kindlasti tuleks teha ka prognoos. Seda olenemata sellest, kas usaldatavaid numbreid on või ei ole
“Õige toode, õigel ajal, õige hinnaga, õiges kohas” 33.Turundusinfo allikad. Peamised uuringumeetodid, primaarsete ja sekundaarsete andmete võrdlus. 34.Turu segmenteerimine (olemus, kasulikkus, võimalikud segmenteerimisnäitajad). • Turg jagatakse erinevate ostjate gruppideks vastavalt tarbijate vajadustele, tunnustele ja käitumisele. • Eesmärgiks on leida parimaid võimalusi pakkuvad segmendid. • Turusegment on sarnaste vajadustega tarbijarühm, kes reageerib ühesuguselt teatud turundustegevusele. • Segmenteerida võib ühe (nt. vanus) või mitme tunnuse järgi (nt. vanus, sissetulek ja haridus). Turu segmentimine võimaldab: täpselt määratleda "oma" turgu; õigeaegselt kohaneda muutuvate turunõudmistega; oskuslikult paigutada turundusressursse; paremini hinnata ettevõtte ja tema konkurentide tugevaid ja nõrku külgi; konkreetsemalt püstitada turunduse
• otsemüük • telefonimüük. Aktiivne müük sobib suuremate ja keerukamate tehingute puhul, kus klient vajab ostuotsuse langetamiseks isiklikku konsultatsiooni. Aktiivset müügistrateegiat võib kasutada näiteks juhul, kui: • toode on keeruline, vaja on täiendavat selgitust või komplekteerimist (nt IT-lahendused, investeerimisteenused, raamatud) • toote müük eeldab kliendi vajaduste selgitamist (nt kinnisvaramüük) • turusegment on suhteliselt väike ja selgepiiriline (nt Pärnu restoranid, IT-juhid) • ühe tehingu rahaline väärtus on suhteliselt suur (nt tehase sisustus, aastane internetileping). Passiivne strateegia keskendub rohkem turundusele ning müügitehingu sõlmib (ingl closing) klient ise, võttes ühendust ettevõtte klienditeenindusega või tulles müügikohta. Passiivne müügistrateegia sobib rohkem suurte kliendirühmade korral.
Põhjenda! Sool ja piim ei vaja reklaami kuna neid tooteid on inimestel niikuinii vaja. Uus grillkaste vajab inimeste teadvusesse jõudmiseks head reklaami, samuti tolmuimeja kuna nende valik on väga suur. Treipink minu arvates ei vaja samuti reklaami kuna seda kasutava turuosa suurus on väike ning samuti ei ole valik ülemäära suur. 16. Milliseid tegureid tuleb reklaamikanalite valikul eelkõige arvestada? Tuleb arvestada sellega milliseid reklaamkanaleid eelistab vastav turusegment (sihtgrupp). 17. Milline meedium on sobivaim järgmiste toodete reklaamiks: Microlink'i arvutid, Colgate hambapasta, Võru delikatessjuust, vasarad ja kruvikeerajad, juuksevärvid, Felix'i toodete degusteerimine ja soodusmüük Tallinna Kaubamajas, elukindlustus, seadmed tekstiilitööstuse ettevõtetele. Arvutid – ajakirjad, arvutipoodide tootelehed, ajalehed, internetilehekülgede pop-up saidid.
tarvis tehtud o ettevõttes kulusid. Kulukandjate arvestus võimaldab võrrelda erinevate arvestusobjektide (ka o projektide) tulemusi, nt toodete omahinda, ja selle alusel suunata ettevõtte erinevate o tegevusvaldkondade tulemusi. o Tüüpilisteks kulukandjateks on: o · tooted, o · teenused, o · toodete & teenuste grupp, o · pooltooted, o · tulemusüksus, o · müügipiirkond, o · turusegment. o Kulukandjate arvestus jaguneb vastavalt kulukandja määratlusele: o · ühik-kulukandja (nt tooteühiku omahinna) arvestus; o · periood-kulukandja (tegevusvaldkonna, müügipiirkonna majandustulemuse) arvestus o Seoses projektipõhise lähenemisega ongi üsna tihti kuluobjektiks projekt ise. Seega saab eelarvestus olla hea vaid siis, kui lisaks on ka selge kululiikide ja kulukohtade arvestus. Sanna 29. Otsekulud ja kaudsed kulud (sh kaudsete kulude jaotusalused)
edasiarendamist. 2. Ettevõtja tunnetab ära mingi võimaluse, täitmata koha turul, lahendamata probleemi ning rajab ettevõtte, et probleem lahendada või tühimik täita. 24. Äriidee põhikomponendid (3)? Kes? Keda nähakse ettevõtte toodete potentsiaalsete tarbijatena? Kuidas ja miks just nii turgu segmenteeritakse? Kes on esialgseks sihtgrupiks? Miks võetakse sihikule just see turusegment? Milles on antud sihtgrupi spetsiifika, nt turustuskanalite või sobivate reklaamikanalite osas? Milline on sihtgrupi võimalik muutumine/laienemine tulevikus? Kas on oodata tarbijate vajaduste muutumist edaspidi? Mida? Milliseid tooteid ja teenuseid pakutakse, milliseid tarbijate vajadusi rahuldatakse ja probleeme lahendatakse, millised hüved pakutavate toodete ja teenustega tarbijate jaoks kaasnevad?
edasiarendamist. Ettevõtja tunnetab ära mingi võimaluse, täitmata koha turul, lahendamata probleemi ning rajab ettevõtte, et probleem lahendada või tühimik täita. 17. Äriidee põhikomponendid (3). 1. Kes on tarbijateks? a. Keda nähakse ettevõtte toodete potentsiaalsete tarbijatena? b. Kuidas ja miks just nii turgu segmenteeritakse? c. Kes on esialgseks sihtgrupiks? Miks võetakse sihikule just see turusegment? d. Milles on antud sihtgrupi spetsiifika, nt turustuskanalite või sobivate reklaamikanalite osas? e. Milline on sihtgrupi võimalik muutumine/laienemine tulevikus? f. Kas on oodata tarbijate vajaduste muutumist edaspidi? 2. Mida neile pakutakse? a. Milliseid tooteid ja teenuseid pakutakse, milliseid tarbijate vajadusi rahuldatakse ja
edasiarendamist. 2. Ettevõtja tunnetab ära mingi võimaluse, täitmata koha turul, lahendamata probleemi ning rajab ettevõtte, et probleem lahendada või tühimik täita. 17. Äriidee põhikomponendid (3). Kes? Mida? Kuidas? 1) Kes on tarbijateks? Keda nähakse ettevõtte toodete potentsiaalsete tarbijatena? Kuidas ja miks just nii turgu segmenteeritakse? Kes on esialgseks sihtgrupiks? Miks võetakse sihikule just see turusegment? Milles on antud sihtgrupi spetsiifika, nt turustuskanalite või sobivate reklaamikanalite osas? Milline on sihtgrupi võimalik muutumine/laienemine tulevikus? Kas on oodata tarbijate vajaduste muutumist edaspidi? 2) Mida neile pakutakse? Milliseid tooteid ja teenuseid pakutakse, milliseid tarbijate vajadusi rahuldatakse ja probleeme lahendatakse, millised hüved pakutavate toodete ja teenustega tarbijate jaoks kaasnevad?
- ametkonnaturg. Sihtturu valik • Sihtturg peab olema piisavalt atraktiivne ja ettevõte peab olema võimeline seda teenindada. • Keskendudes selgelt määratletud turule võib ettevõte kujuneda sellel turul eksperdiks. Seeläbi saab ta tagada klientidele kõrge teenindustaseme Turu segmentimine • Turg jagatakse erinevate ostjate gruppideks vastavalt tarbijate vajadustele, tunnustele ja käitumisele. • Eesmärgiks on leida parimaid võimalusi pakkuvad segmendid. • Turusegment on sarnaste vajadustega tarbijarühm, kes reageerib ühesuguselt teatud turundustegevusele. • Segmentida võib ühe (nt vanus) või mitme tunnuse järgi (nt vanus, sissetulek ja sugu). Turu segmentimine võimaldab: täpselt määratleda "oma" turgu, õigeaegselt kohaneda muutuvate turunõudmistega, oskuslikult paigutada turundusressursse, paremini hinnata ettevõtte ja tema konkurentide tugevaid ja nõrku külgi,
Toodang eristub konkurentide omast. Iga toote sihttarbijad ei pruugi olla täpselt määratletud, kuid tarbijal on valikuvõimalus. Sihtturundus: tehakse kindlaks grupid, kellest turg koosneb ja kujundatakse nii tooted kui turundusmeetmed valitud sihtgrupi(gruppide) jaoks. TURU SEGMENTEERIMINE Turg jagatakse erinevate ostjate gruppideks vastavalt tarbijate vajadustele, tunnustele ja käitumisele. Eesmärgiks on leida parimaid võimalusi pakkuvad segmendid. Turusegment on sarnaste vajadustega tarbijarühm, kes reageerib ühesuguselt teatud turundustegevusele. Segmenteerida võib ühe (nt. vanus) või mitme tunnuse järgi (nt. vanus, sissetulek ja haridus). Turu segmenteerimine võimaldab: täpselt määratleda "oma" turgu, õigeaegselt kohaneda muutuvate turunõudmistega, oskuslikult paigutada turundusressursse, paremini hinnata ettevõtte ja tema konkurentide tugevaid ja nõrku külgi,
edasiarendamist. 2. Ettevõtja tunnetab ära mingi võimaluse, täitmata koha turul, lahendamata probleemi ning rajab ettevõtte, et probleem lahendada või tühimik täita. 16. Äriidee põhikomponendid (3)? Kes? Keda nähakse ettevõtte toodete potentsiaalsete tarbijatena? Kuidas ja miks just nii turgu segmenteeritakse? Kes on esialgseks sihtgrupiks? Miks võetakse sihikule just see turusegment? Milles on antud sihtgrupi spetsiifika, nt turustuskanalite või sobivate reklaamikanalite osas? Milline on sihtgrupi võimalik muutumine/laienemine tulevikus? Kas on oodata tarbijate vajaduste muutumist edaspidi? Mida? Milliseid tooteid ja teenuseid pakutakse, milliseid tarbijate vajadusi rahuldatakse ja probleeme lahendatakse, millised hüved pakutavate toodete ja teenustega tarbijate jaoks kaasnevad?
· Customer value kliendi väärtus ( mite ainult toode) käitumisele. Eesmärgiks on leida parimaid võimalusi pakkuvad segmendid · Cost to the customer kliendi kulutused ( mitte ainult hind) Turusegment on sarnaste vajadustega tarbojarühm, kes reageerib ühesuguselt teatud · Convenience väärtuse kättesaamise mugavused (m.a. asukoht) turundustegevusele. Segmenteerida võib ühte (nt. vanus) või mitme tunnuse järgi ( nt.vanus, sissetulek ja · Communication kommunikatsioon ( m.a. toetus) haridus) 35
· Sundettevõtjad, kes on hakanud ettevõtjaks, kuna teised töövõimalused puuduvad või on mitterahuldavad (necessity entrepreneurs) 2. Äriidee kolm võtmeküsimust. Kes on tarbijateks? Keda nähakse ettevõtte toodete potentsiaalsete tarbijatena? Kuidas ja miks just nii turgu segmenteeritakse? 1 Kes on esialgseks sihtgrupiks? Miks võetakse sihikule just see turusegment? Milles on antud sihtgrupi spetsiifika, nt turustuskanalite või sobivate reklaamikanalite osas? Milline on sihtgrupi võimalik muutumine/laienemine tulevikus? Kas on oodata tarbijate vajaduste muutumist edaspidi? Mida neile pakutakse? · Milliseid tooteid ja teenuseid pakutakse, milliseid tarbijate vajadusi rahuldatakse ja probleeme lahendatakse, millised hüved pakutavate toodete ja teenustega tarbijate jaoks kaasnevad? · Milles seisneb toodete eripära ja konkurentsieelis?
· Sundettevõtjad, kes on hakanud ettevõtjaks, kuna teised töövõimalused puuduvad või on mitterahuldavad (necessity entrepreneurs) 2. Äriidee kolm võtmeküsimust. Kes on tarbijateks? Keda nähakse ettevõtte toodete potentsiaalsete tarbijatena? Kuidas ja miks just nii turgu segmenteeritakse? 1 Kes on esialgseks sihtgrupiks? Miks võetakse sihikule just see turusegment? Milles on antud sihtgrupi spetsiifika, nt turustuskanalite või sobivate reklaamikanalite osas? Milline on sihtgrupi võimalik muutumine/laienemine tulevikus? Kas on oodata tarbijate vajaduste muutumist edaspidi? Mida neile pakutakse? · Milliseid tooteid ja teenuseid pakutakse, milliseid tarbijate vajadusi rahuldatakse ja probleeme lahendatakse, millised hüved pakutavate toodete ja teenustega tarbijate jaoks kaasnevad? · Milles seisneb toodete eripära ja konkurentsieelis?
· SIHTTURU valikul tuleb: o hinnata segmentide potentsiaalset kasulikkust (segmendi suurus, kasvu-, ja kasumipotentsiaal, konkurendid) o segmendi vastavust ettevõtte eesmärkidele ja ressurssidele, o igale segmendile teha oma turundusstrateegia (diferentseerimata, diferentseeritud, kontsentreeritud turundus) · TURUNISS: tootjate poolt rahuldamata · TURUAKEN: spetsiaalse toodanguga rahuldamata turusegment 13. Turundusmeetmestik ja selle elementide kirjeldus. (lk ?, Turundus) · Product, Price, Place, Promotion (4P) Toode Hind Eritunnused, lisandid, paigaldamine, teenindus, Eesmärgid, paindlikkus, toote elutsükkel, garantii, pakend geograafilised tingimused, hinnaalandused Turustus Toetus
· SIHTTURU valikul tuleb: o hinnata segmentide potentsiaalset kasulikkust (segmendi suurus, kasvu-, ja kasumipotentsiaal, konkurendid) o segmendi vastavust ettevõtte eesmärkidele ja ressurssidele, o igale segmendile teha oma turundusstrateegia (diferentseerimata, diferentseeritud, kontsentreeritud turundus) · TURUNISS: tootjate poolt rahuldamata · TURUAKEN: spetsiaalse toodanguga rahuldamata turusegment 13. Turundusmeetmestik ja selle elementide kirjeldus. (lk ?, Turundus) · Product, Price, Place, Promotion (4P) Toode Hind Eritunnused, lisandid, paigaldamine, teenindus, Eesmärgid, paindlikkus, toote elutsükkel, garantii, pakend geograafilised tingimused, hinnaalandused Turustus Toetus
Võimaldab hinnata toote, teenuse omahinda Kulukandjate arvestus peab selgitama, millises mahus on erinevate kuluobjektide tarvis tehtud ettevõttes kulusid. Kulukandjate arvestus võimaldab võrrelda erinevate arvestusobjektide (ka projektide) tulemusi, nt toodete omahinda, ja selle alusel suunata ettevõtte erinevate tegevusvaldkondade tulemusi. Tuupilisteks kulukandjateks on: tooted, teenused, toodete & teenuste grupp, pooltooted, tulemusuksus, muugipiirkond, turusegment. Kulukandjate arvestus jaguneb vastavalt kulukandja maaratlusele: uhik-kulukandja (nt tooteuhiku omahinna) arvestus; periood-kulukandja (tegevusvaldkonna, muugipiirkonna majandustulemuse) arvestus Seoses projektipõhise lahenemisega ongi usna tihti kuluobjektiks projekt ise. Seega saab eelarvestus olla hea vaid siis, kui lisaks on ka selge kululiikide ja kulukohtade arvestus. 45. Muutuvkulud ja püsikulud Oluline on eristada pusikulusid muutuvkuludest. Samas ei ole jõutud
SIHTTURU valikul tuleb: o hinnata segmentide potentsiaalset kasulikkust (segmendi suurus, kasvu-, ja kasumipotentsiaal, konkurendid) o segmendi vastavust ettevõtte eesmärkidele ja ressurssidele, o igale segmendile teha oma turundusstrateegia (diferentseerimata, diferentseeritud, kontsentreeritud turundus) TURUNIŠŠ: tootjate poolt rahuldamata TURUAKEN: spetsiaalse toodanguga rahuldamata turusegment 13. Turundusmeetmestik ja selle elementide kirjeldus. (lk ?, Turundus) Product, Price, Place, Promotion (4P) Toode Hind Eritunnused, lisandid, paigaldamine, teenindus, Eesmärgid, paindlikkus, toote elutsükkel, garantii, pakend geograafilised tingimused, hinnaalandused Turustus Toetus
25 4.3 Turu segmentimine Turu segmentimine tähendab turu jaotamist erinevateks ostjagruppideks, kes nõuavad erinevaid tooteid ja marketingiprogramme. Teisiti, turu segmentimine on protsess, kus sarnaste vajadustega inimesed ühendatakse rühmadesse (turusegmentidesse), kusjuures tarbijate gruppidesse jaotamise protsess toimub erinevate omaduste, vajaduste või käitumise alusel. Turusegment ehk lõik on sarnaste vajadustega tarbijarühm, kes reageerib ühesuguselt teatud turundustegevusele. Turg on homogeenne, kui koosneb sarnaste vajadustega tarbijatest, või heterogeenne, kui sisaldab mitmesuguste tootenõuetega isikuid ja organisatsioone. Turg on tavaliselt heterogeenne, sest kõik inimesed ei taha sama tüüpi autot, korterit, mööblit, rõivaeset. Nii näiteks on autoturg küllaltki heterogeenne. Ühed tarbijad soovivad
pakutakse just neile. Segmenteerimisel kasutatakse järgmisi segmentimiskriteeriume: demograafilised – vanus, sugu, pere suurus, sissetulek, amet, haridus, rahvus, psühholoogilised – isikuomadused, elustiil, käitumisalased – teadmised, hoiakud, reageeringud toote suhtes, geograafilised – riik, regioon, kliima. Hea turusegment peab olema: piisavalt homogeenne, s.t. segmendi tarbijad on ühesuguste vajadustega ja nad reageerivad sarnaselt turundusmiksile; piisavalt heterogeenne võrreldes teiste segmentidega, s.t. erinevatesse segmentidesse kuuluvad tarbijad peavad erinema nende reageerimises turundusmiksile; piisavalt suur, et osutuda tulutoovaks; kasutatav s.t
Diferentseerimata, diferentseeritud ja kontsentreeritud turundus 20 4.3 Turu segmentimine Turu segmentimine tähendab turu jaotamist erinevateks ostjagruppideks, kes nõuavad erinevaid tooteid ja turundusprogramme. Teisiti, turu segmentimine on protsess, kus sarnaste vajadustega inimesed ühendatakse rühmadesse (turusegmentidesse), kusjuures tarbijate gruppidesse jaotamise protsess toimub erinevate omaduste, vajaduste või käitumise alusel. Turusegment ehk lõik on sarnaste vajadustega tarbijarühm, kes reageerib ühesuguselt teatud turundustegevusele. Turg on homogeenne, kui koosneb sarnaste vajadustega tarbijatest, või heterogeenne, kui sisaldab mitmesuguste tootenõuetega isikuid ja organisatsioone. Turg on tavaliselt heterogeenne, sest kõik inimesed ei taha sama tüüpi autot, korterit, mööblit, rõivaeset. Nii näiteks on autoturg küllaltki heterogeenne. Ühed tarbijad soovivad
täpselt määratleda "oma" turgu; õigeaegselt kohaneda muutuvate turunõudmistega; oskuslikult paigutada turundusressursse; paremini hinnata ettevõtte ja tema konkurentide tugevaid ja nõrku külgi; konkreetsemalt püstitada turunduse eesmärke. Segmenteerimisel tuleb kinni pidada järgmistest tingimustest: Segmenteerimisnäitajad peavad olema mõõdetavad ja seotud tarbija vajaduste ja käitumisega; Turusegment peab olema kättesaadav ja mõjutatav reaalselt kasutatavate turundusmeetmete (reklaam, turustuskanalid, müügipersonal) abil; Iga segment peaks potentsiaalselt nõudluselt olema piisavalt suur, et temale spetsiaalse turundusprogrammi loomine võiks olla tasuv. Segmenteerida võib ühe (nt vanus) või mitme tunnuse (nt vanus, sissetulek ja haridus) järgi. Tuntuimad segmenteerimisnäitajate grupid on:
Siia kuulub kõikvõimalike spordiväliste toodete ja teenuste turundus, kasutades selleks kas sportlast, võistlus- areeni või meediakanaleid. 117 ÜLDTEADMISED NB! Sporditoote või -teenuse turundustegevus ei toimu isoleeritult. Selleks tuleb järg- misena rääkida mõistetest "turg" ja "turusegment". Sporditoodete ja Sporditoodete ja -teenuste turu all mõistetakse nende teenuste või toodete tegelike ning -teenuste turu all potentsiaalsete ostjate kogumit. mõistetakse nende Lihtsustatult võib öelda, et sporditoodete ja -teenuste turg on terve inimkond, teenuste või too- välja arvatud mõningad erandid (imikud, raskesti haiged inimesed). Seetõttu on dete tegelike ning
Segmentide atraktiivsuse hindamise kriteeriumid: turusegmendi suurus ja võimalik kasv info müügikäibe, tulumarginaalide ja projekteeritava kasvu kohta turusegmendi atraktiivsus info praeguste ja võimalike konkurentide kohta, asendustoodete ja teenuste olemasolu, ostujõu suurus ja tingimused tarnijatega ettevõtte eesmärgid ja ressursid info, kas turusegment aitab täita ettevõtte eesmärke. Lisaks toote-teenuse lõpptarbijale peab brändi positsioneerimisel arvestama ka selliste sihtrühmadega nagu investorid, edasimüüjad jt äripartnerid, kellest sõltub otseselt või kaudselt ettevõtte käekäik. Positsioneerimise võimalused Õige positsioneering võib olla olulisemaid põhjusi, et üks kaubamärk või teenus on konkurentide kaubamärkidest edukam, sel on
turusegmentidele, kelle peamiseks reisimotiiviks on puhkamine looduses (Käsiraamat ... 2007). Lisaks loodusturismile ja looduskülastajatele on kaitsealadel viimastel aastatel oluliselt suurenenud nii lihtsalt looduses vaba aega veetvate inimeste, aktiivpuhkajate ja loodus- hariduslike külastajate segment. Õppimiskomponent on külastusmotiivis üha olulisem nii kaitsealade külastuse nõudluses kui ka pakkumises. See turusegment toob kaitsealadele suuri gruppe, kooli- ja ülikoolirühmi, koolitusi, organisatsioone ja asutusi. Eelnevatest enamasti märksa hajusama külastusmõjuga on külastajaskond, keda huvitavad traditsiooniline looduskasutus, -ressursid ja -annid – jahimehed, kalastajad, seenelised jt korilased. Sellest sõltuvalt on nende kaitsealadel/looduses viibimise aeg otseselt seotud kas jahi- ja kalastushooaja või marjade ja seente valmimisega.
annaabi.ee 
