Isaslinnud koonduvad juuniks kaugetele pankatele sulgima. Toitumine Hahad toituvad rannakarpidest, mis asuvad 3-4 meetri sügavusel merepõhjas. Haha põhitoiduks on limused, eriti rannakarp, kelle levikust sõltub ka haha levik. Paljunemine Maiesimeses pooles on pesas 3-8 rohekat muna. Pojad kooruvad alates mai keskpaigast ja saavad lennu võimeliseks juulis-augustis. Kes/mis ohustab hahki? Hahi põhi vaenlasteks on kajakad. Kui toimub kajakate ränne, toitub enamik suuri kajakaid just haha poegadest. Üks haha poeg on just paras suutäis, et sellest jätkuks terveks päevaks. Seetõttu on mõnel pool (nt. Soomes) hakatud prügimägedel massiliselt merikajakaid tappma ja teisi suuremaid kajakaid tapma (ühe püügiga on kätte saadud üle 10 000 linnu) ja selle tõttu on haha arvukus tõusma hakanud. Pildid hahast Huvitavat Haha endine nimi oli eiderhani Murdepärased nimed on ahk, kahk, lann
sõltub ka haha levik. Areng: Pojad kooruvad juba alates mai keskpaigast ja lennuvõimestuvad juulis augustis. Juunis lahkuvad isalinnud kaugetele meresaartele sulgima. Pesitsemine: Pesa rajab lagedale rannavallile või põõsa alla kraabitud lohku. Pesa vooderdab ohtralt udusulgedega. Kurnas on 38 rohekakoorelist muna. Haudumine algab mai esimesel poolel. Vaenlastest: Haha põhivaenlaseks on kajakad. Kui toimub kajakate ränne, toituvad enamik suuri kajakaid just hahapoegadest. Üks hahapoeg on paras suutäis, et sellest jätkuks terveks päevaks. Rahvapärased nimetused: Holmivedjas, ahk, vaagalind, pugupart, eiderani, lann, koha. Kaitse: Hahk ei kuulu looduskaitse alla. Ränne: Rändlind. Saabub märtsi lõpus, sügisränne algab augustis ja kestab novembrini. Üksikud talvitavad meie rannikuvetes.
Ja hirm ja võlu, kui sus katkeb keel. Huuldehammustus Sel päeval sadas verd ja peeglikilde Ma lehti puruks käristasin tuulde Seal oli kurbus naljakas ja pilge Ses naeratuses mis lõi hambad huulde Üks kummaline naer mis kurbust kaitseb Ja klaaspaleesid Elu kitsaskohti Ma olin unustanud vere maitse Võib-olla varem kui ma oleks tohtind Piiril Üks mälestus Üks õhtupoolik nagu ime Suur selge taevas Põsel üksik pritsmepiisk Pea kohal kajakate helevalge kriisk Me keset suuri halle kive istusime Siis oli männimets ja krobelised koored Ja liivakukkund käbid Kleepund vaik Päev loojus Piimashokolaadi maik Me olime vist äkki hirmus noored Üks sigaret kesk liiva adrut merd ja mände Kui tulekahjukumas põles lääs Me mängisime väga imelikke mänge See oli võit Kuid võit mis polnud käes
Kõnnin mööda randa, mõtted kibedad. Kõnnin mööda randa, kivid libedad. (Merilaas: 140) Käin hilju üksi vana rohtund rada, mis sinise terrassi sülle viimas - All longus okste tuleb kummardada, jasmiini õites kastan käed kui piimas - Mu üle lõhnu vihmahoona kukub. Kuu hõbegondel pilvelaines hukkub. (Under: 37) Kuis väsimata tiksub väike kell: kui nõrguks tasahilju südamest tilk-tilgalt kõik mu veri... (Under: 49) Nüüd õhtuid saadab mere rauge kohin ja kajakate lend täis nukrat loidust, ja õige vargsi endas kanda tohin veel mälestusi hommikusest koidust. (Merilaas: 72) Kasutatud kirjandus 1. Marie Under ,,Mu süda laulab" , koostanud Paul Rummo, Eesti Raamat, 1984, lk 439 2. Kersti Merilaas valitud teosed 1, Eesti Raamat, 1986, lk 283
kaetud taevas. Silm haaras kõikjal vaid vett, mis oli ühekorraga nii sinine, roheline kui hall, ja samas mitte ükski neist. Valge vahuga kroonitud lained rullusid kaldale vaid selleks, et kohe võitmatu maismaa ees uuesti taanduda, nilpsates hellalt mu jalgu, peaaegu suudeldes. Tuul kandis mu sõõrmeisse adru ja kalasoomuste hõnguga segatud lõhna, mis oli nii soolane, et selle maitset võis suuski tunda. Kuulasin igatsevalt mere kohinat, saateks kajakate kurblik kisa. Kuid halli laeva ei tulnud enam iialgi. Ma kükitasin laste tatsumisi igapäevaselt tundval heledal linaleomil, mind ümbritsesid õppurid, kes tublimad kes laisemad, see pikk koridor oli kitsas ja väga külm. Ainus, mis mu silm haaras, oli lutsukomm mille mu klassivend oli kotist välja tõmmanud, see oli harv nähus kui ta seda kellegagi jagas. Ma olin tal aidanud ära teha koduse töö ning nüüd tänutahaks sain
Kui oksalt langenud leht ma triivisin igas tuules. (Hennoste 1998:83) Künkal, kus keset põldusid, (Alver 1989:294) laulsin ma inetu ilusaks. Laulsin mina kokku laulujõed, kõige pühamad elutõed. (Alver 1989:303) Udus talihommik virgub sularõske. (Hennoste 1998:87) Ja päikesekiirtega ühte (Hennoste 1998:88) üle heliseva luiteliiva keerleb kajakate legendaarne lend. (Hennoste 1998:82) Madal taevas, kidur kesa, soo ja rabadik. (Alver 1989:356) Udus mustav haga, tume saatus nagu valukiljatus. (Alver 1989:357) Nii keerlen kodumaata, mind iga tuulepuhk võib õhuvalda saata. (Hennoste 1998:83) Tunnid helepalgsed pikka kaovad, pikka läände lookleb raugust õhkav rand. (Hennoste 1998:82)
Pihlap oma poistepundiga. Nende esinemine oli üsnagi mannetu, tundus justkui nad kargleksid niisama oma lõbuks mööda lava ringi. Kella kümne paiku hakkas tegevus lava ees elavnema ja siis ei pidanud enam pikalt ootame kui r'n'b staar lavale tuli. Kui Sean lavalaudadele astus, hakkasid väikesed fännitarid kohe kisama. Järjest hakkas tulema kuulsamaid ja vähem kuulsamaid laule. Muusikaelamust halvendas ka halb helikvaliteet, mis vahepeal kõlas nagu kajakate kisa. Mulle isiklikult ei meeldinud ka see, et muusika tuli lindilt ja ta ise laulis üsnagi vähe. Muusikapalad vahetusid ka nii kiiresti, et ühe laulu vahepeal ta ise veel rääkis kui muusikamasin juba uut laulu mängis. Peale enda hittide esitas ta ka teiste artistide lugude cover'eid, näiteks kuulsa räpimoguli Snoop Doggi oma. Mulle väga ta lavasou ei meeldinud, sest ta midagi erilist ei teinud. Osad ,,fännid", kes olid Seani
sügissuve päiksest hiilgab mäerind Seevastu luuletusest ,,Sügisene rand" ei leia me enam optimismi ja rõõmsameelsust. Üle kahvatanud, väsind väljade, üle halli kõrre tume sügise. Kajakate kisa rannaäärsel veel osa neist on lennus, teine kaljudel. Juhan Liivi samastab oma saatust Eesti tolleaegse raske olukorraga. Ta elab ühte oma isamaaga ja kujutab selle kannatusi ka omaenese piinadena. Isamaale Juhan Liiv Mina kõndisin kurba rada,
Johnny, go!”. Järgnevalt tuli esitlusele grupi enda versioonid erinevast tantsumuusikast nagu tango, cha cha cha ja riverdance. Lisaks riverdance’i mängimisele tantsisid viiuldajad ka ise samal ajal riverdance’i. Järgnev lugu algas Beethoveni teosega “Für Elise”, kuid läks peagi üle Mehhiko folkloole “La Bamba”, mis pani rahva kaasa elama ning kaasa plaksutama. Pärast sellist kiiret lugu hakkas kõlama vaikne viiulimäng ning jäljendati mere kohinat ning viiuliga tehti kajakate kisa. Peagi hakkas kõlama Titanicu tunnuslugu “My Heart Will Go On” ning neljakesi jäljendati laeva loksumist ning samuti lavastati tuntud stseen filmist, kus kaks filmi peategelast seisavad laeva vööris käed laiali tuule käes. Jäljendati ka seda, kuidas tuntud Titanicu ansambel ükshaaval teineteisega hüvasti jätab ning ükshaaval lahkuvad. Lavale tuldi tagasi seekord ilma pillideta. Plaksutades ja nipsu tehes näidate ette neljakesi rütmikava
sügissuve päiksest hiilgab mäerind ("Sügise päike") Üle kahvatanud, väsind väljade, üle halli kõrre tume sügise. Kajakate kisa rannaäärsel veel osa neist on lennus, teine kaljudel. ("Sügisene rand") Loomadel ja lindudel on Juhan Liivi luules oma koht. Tihtipeale võtab kirjanik neid kui omasu- guseid, võrdleb enda ja loomade-lindude kannatusi. Kuid on ka olukordi, kui Juhan Liiv kades-
Kõige tulusamad toiduallikad on kiirtoidurestoranide prügikonteinerid. Rebased leiavad sealt kanakonte ja hamburgerijäänuseid. Loomad on õppinud koguni ninaga konteinerite kaasi üles tõstma, et toidule ligi pääseda. Kõige sagedasemad külalised kogu maailma prügilates on rotid ja metsistunud kassid, kes siin sageli koos maiustavad. Jäätmeid oskavad hästi ära kasutada ka mõningad kajakaliigid. Kuna prügilad on neile toiduallikaks aasta ringi, siis kajakate populatsioonid üha suurenevad. KUIDAS LOODUST PRÜGI EEST KAITSTA? Jäätmete vähendamine Ümbertöödeldava ja taaskasutatava toorme kasutamine võimaldab inimese toodetava prügi hulka olulisel määral vähendada. Paljutki sellest, mis prügimäele visatakse, saab uuesti kasutada. Seetõttu on paljudesse kohtadesse paigaldatud eraldi konteinerid vanapaberi, eri värvi klaasi ja olmejäätmete jaoks. Prügi sorteerimine ja taaskasutamine vähendab
lehed puru, sambla sees. ("Pilved sõudvad, kase kohin") --- Üle kahvatanud, väsind väljade, üle halli kõrre tume sügise. Kajakate kisa rannaäärsel veel osa neist on lennus, teine kaljudel. ("Sügisene rand") ,,Suvi"-Suvest on Juhan Liiv palju luuletusi kirjutanud. Julgelt ning värvikirevalt kirjeldab Juhan Liiv suve tulekut ja olemust mitmeosalises luuletuses "Üks suvepäev".
6 2.3. Luule vorm 2.3.1. Riim Päevapildid luulekogus esineb kõige enam ristriimi. Luuletuse "Piiril" puhul on kasutatud hoopisgi süliriimi. Piiril Üks mälestus Üks õhtupoolik nagu ime Suur selge taevas Põsel üksik pritsmepiisk Pea kohal kajakate helevalge kriisk Me keset suuri halle kive istusime Siis oli männimets ja krobelised koored Ja liivakukkund käbid Kleepund vaik Päev loojus Piimashokolaadi maik Me olime vist äkki hirmus noored Üks sigaret kesk liiva adrut merd ja mände
" Eestil ja Kreekal on Petropouluse sõnul märksa enam ühist kui ajavöönd. ,,Olen saanud Eestiga vähe tutvuda, kuid mul on tekkinud arusaam, et kõike, mida leidub Eestis, leidub ka mujal maailmas kuid mitte kuskil mujal ei leidu kõike seda ühes pisikeses riigis." Ökoturismi tervislikud meelelahutused võiksid olla erinevad jalgsimatkad ja jalutuskäigud, nii päevased kui ka öised. On nende eesmärgiks maastiku või taimede vaatlemine, fotojaht, kobraste või kajakate uudistamine igatahes panevad nad inimesed värskes õhus liikuma. Võimalik on sõita paadi, parve või kanuuga, ratsutada hobusel, suusatada või uisutada ... Kõik need alad on tervisele kasulikud. Riigi jaoks on ökoturism samuti kasulik liikumist armastavad ökoturistid pole seotud ühe hooajaga, ei lagasta loodust ega lõhu kultuuriväärtusi. Rekreatiivse tegevuse eesmärgid: · isiklik rahulolu, mõnutunne; · nauding aktiivsest (kehalisest) tegevusest;
Sellisel juhul püütakse linde peletada näiteks oma maasikapeenralt või punasesõstrapõõsalt, kuna lindudele meeldib punaseid marju süüa. Aiapidamises kasutatakse ka võrke ja katteid, mis on hirmutistest oluliselt tõhusamad. (Sarv) Prügimägedel sõltub hirmutiste efektiivsus sellest, kas linnukuju on seatud väljendama agressiivset poosi või surevat isendit. Et hirmutis oleks efektiive peab see olema nähtav kogu kolooniale. Näiteks kajakate peletamiseks kasutatakse kajakate endi kujusid, kombineerides kehahoiakuid ja materjale. Kõike mõjukamad on külili asetatud kujud, mis imiteerivad 8 surnud isendit ja kus topise tiivad on asetatud laiali nagu enne lendutõusmist. (Lodjak 2008) 3.3. Laserid ja gaasikahurid Erinevate lindude peletamiseks kasutatakse veel lasereid, kuna need on kerged ja lihtsalt transporditavad, vaiksed ning suure töötamisraadiusega. Laserid on lindudele ja keskkonnale ohutud
mitmesuguseid lennutaktikaid. Ta võib olla liikumatul tiivul purilennul või liuelda edasi- tagasi ja sobivat saaki märgates laskuda sellele. Vahel otsib lind saaki sõudelennul paari meetri kõrgusel mere kohal. Veelinnud ei suuda lainetel loksudes lähenevat kotkast märgata, eluga pääsevad siis vaid kõige väledamad. Mõnikord on kotka lennukiirus liialt suur, et saaki haarata. Suvel ei pea osa pesitsevaid paare saaki otsides suurt vaeva nägema, nad suunduvad võimalusel kajakate või haha pesitsussaartele. Ainus vaev on kohale lennata, sobiv saagiobjekt välja valida ja see sealt minema viia. Kuid siis jätavad kajakad kotka mällu teadmise, et kunagi ei pääse ka valusatest nokahoopidest. Elupaik: Merikotkas eelistab veekogudelähedasi elupaiku, enamasti on nendeks kuuse-segametsad ja männikud. Pesa ehitab suurtest roigastest männi otsa. Pesapaigad on põlised, sageli on seal merikotkaid nähtud juba sajandeid.
Ma usun: nüüd küll tuleb ta! Kuid kas ta see, mis mina ootan? Kas õnn, kas minu õnn t sees?... Ma küsin...lainte käiku vaatan... Ta kuju rohkem kerkib ees. Kas minu igatust ta kannab Kas mu lootus tema peal? Või toob ta häda meie randa? On surm vast leidnud aset seal?... * Sügisene rand Tuhakarva lained Laisalt liiguvad, Seisukütkes pilved Umbsed, igavad. Üle kahvatanud, Väsind väljade, Üle kalli kõrre Tume sügise. Kajakate kisa Rannaäärsel veel Osa neist on lennus, Teine kaljudel. Pikk ja pnav piire Ilmub eemal veel; Sealt üks päeva kiire Pääsnud laintele. * Üks märtsihommik udune Üks märtsihommk udune Soos puude all hämarus. Ja pooles ringis kaugele Käib metsa palistus. Ja väli kaetud lumega, Teed sulad, poriga. Nii kaugele kui näed sa- Mets udu, sulaga. Mets. Harvad, kurvad kasepuud Mustavad varjud Ja märjad oksad ripuvad
lehed puru, sambla sees. ("Pilved sõudvad, kase kohin") --- Üle kahvatanud, väsind väljade, üle halli kõrre tume sügise. Kajakate kisa rannaäärsel veel osa neist on lennus, teine kaljudel. ("Sügisene rand") 2.1.4. Talv Luuletustega talvest maalib Juhan Liiv meile iseloomuliku pildi Eesti talvemaastikust selle vaikuses langevate lumehelvestega või väljal tormavate tuisulainetega. Nendesse
Tuule mühin, metsa kohin, lehed puru, sambla sees. ("Pilved sõudvad, kase kohin") Üle kahvatanud, väsind väljade, üle halli kõrre tume sügise. Kajakate kisa rannaäärsel veel osa neist on lennus, teine kaljudel. ("Sügisene rand") Luuletustega talvest maalib Juhan Liiv meile iseloomuliku pildi Eesti talvemaastikust selle vaikuses langevate lumehelvestega või väljal tormavate tuisulainetega. Nendesse
tuules kohisevad puud, mis tekitavad luuletajas nukruse meeleolusid. Pilved sõudvad, kase kohin Sügisene rand Pilved sõudvad, kase kohin, Üle kahvatanud, lepad leinaviisides; väsind väljade, lehed puudelt pudenevad, üle halli kõrre sügise on metsa ees. tume sügise. Pilved kiirelt kihutavad, Kajakate kisa oksad keevad tuuledes. rannaäärsel veel Tuule mühin, metsa kohin, osa neist on lennus, lehed puru, sambla sees. teine kaljudel 5 TALV Luuletustega talvest maalib Juhan Liiv meile iseloomuliku pildi Eesti talvemaastikust selle vaikuses langevate lumehelvestega või väljal tormavate tuisulainetega.
Läänemerel laialt levinud. Pesitsuspaigana eelistab väikseid kaljusaarekesi ja lamedat kaljurannikut. On hea ujuja, võib sukelduda 10 m sügavusele. Talvitub mere lõunaosas, ei lenda ära. Sööb limuskeid, rannakarpe. Majanduslik tähtsus- mune süüakse, sulejoped haha udusulgedest. 2. KIVIRULLIJA (Arenaria interpres) Väike u. kuldnoka suurune lind, punakaspruuni selja ja mujal musta-valgekirju sulestikuga. Kõige arvukam Soomes. Elab kajakate koloonias, kajakad kaitsevad. Sööb koorikloomi, putukavastseid jt, keda hangib madalast rannaveest. 3. ALK (Alca torda) on varesest veidi suurem lind musta ülapoole ning valge kõhualuse ja tiivavööndiga.''läänemere pingviin''Eesti vetes tihti ei kohta kui siiski on. Suurem osa ajast vees. On suurepärased ujujad, ujuvad tiivalöökide abil, ka sukelduvad. Kõige rohkem Soomes. 4
lehed puru, sambla sees. ("Pilved sõudvad, kase kohin") --- Üle kahvatanud, väsind väljade, üle halli kõrre tume sügise. Kajakate kisa rannaäärsel veel osa neist on lennus, teine kaljudel. ("Sügisene rand") 2.1.4. Talv Luuletustega talvest maalib Juhan Liiv meile iseloomuliku pildi Eesti talvemaastikust selle vaikuses langevate lumehelvestega või väljal tormavate tuisulainetega. Nendesse luuletustesse on põimitud
märkamatuks. Tõsiteadlased püüavad kontrollimatutest spekulatsioonidest hoiduda. Kui loomade käitumise uurijal tekib idee, et mingi käitumisviis on uuritava looma jaoks millegipoolest kasulik, peab ta püüdma seda ideed tõestada teaduslike meetodite abil. Esmajärjekorras huvitab käitumisökolooge, kas mingi erinevus käitumises on sel viisil käituvaile isenditele tõepoolest kasulik, kohastumuslik ja annab talle eelise teistmoodi käituvate isendite ees. Näiteks võib kajakate uurijat huvitada see, kas ja mil määral aitab kajaklaste kalduvus pesitseda tihedais kolooniais nende ellujäämist ja järglaste arvu suurendada. Alles teises järjekorras huvitab käitumisökolooge, mille suhtes täpsemalt on uuritav käitumine kohastumuslik (kas näiteks toitumisefektiivsuse, isikliku julgeoleku, järglaste parema ellujäämise vms seisukohast). Teadlane kõigepealt oletab, et mingi käitumisvorm on kohastumuslik, ja seejärel kontrollib
puud, mis tekitavad luuletajas nukruse meeleolusid. Pilved sõudvad, kase kohin, lepad leinaviisides; lehed puudelt pudenevad, sügise on metsa ees. Pilved kiirelt kihutavad, oksad keevad tuuledes. Tuule mühin, metsa kohin, lehed puru, sambla sees. (“Pilved sõudvad, kase kohin”) --- Üle kahvatanud, väsind väljade, üle halli kõrre tume sügise. Kajakate kisa rannaäärsel veel – osa neist on lennus, teine kaljudel. (“Sügisene rand”) 2.1.4. Talv Luuletustega talvest maalib Juhan Liiv meile iseloomuliku pildi Eesti talvemaastikust selle vaikuses langevate lumehelvestega või väljal tormavate tuisulainetega. Nendesse luuletustesse on põimitud ka luuletaja enese hingeelu seoses rahuliku või tormitseva loodusega. Eriti elavalt on
Eksperimentaalne meetod manipuleeritakse käitumist või keskkonnatingimusi ja uuritakse, kas see mõjutab looma edukust. Võrdlev meetod. Optimaalsusmudelite meetod. 6. Eksperimentaalne meetod, sellega seotud probleemid, näiteid. Eksperimentaalne meetod manipuleeritakse käitumist või keskkonnatingimusi ja uuritakse, kas see mõjutab looma edukust. Käitumine on kohastunud mingile kindlale keskkonnale. Kõiki eksperimente ei saa läbi viia looduslikus keskkonnas. Kajakate munakoored koortega pesasid rüüstati rohkem. 7. Optimaalsusmudelite meetod, tegeliku käitumise võrdlemine optimaalsusmudelite alusel ennustatuga. Koostatakse nn. optimaalsusmudel, mis ennustab, kuidas loom peaks käituma, et tema käitumine tooks talle maksimaalset edu - seejärel võrreldakse looma tegelikku käitumist ennustatuga. 8. Optimaalse toitumise teooria. Optimaalse toitumise teooria kohaselt toitub optimaalselt see isend, kes minimaalse aja- ja
PILET 1 1. Haiguse mõiste, haiguse järgud, tuua ka näide suvaliselt valitud haigusest Haigus on bioloogiliste (bakterite, viiruste, parasiitide), mehaaniliste, füüsikaliste, keemiliste, toiteliste või muude tegurite toimel tekkinud häire organismi normaalses elutalituses. Haiguse kulus eristatakse 4 järku: 1) Peiteehk latentsusjärgus (nakkushaiguste puhul lõimetus ehk inkubatsioonijärk) kliinilised tunnused puuduvad ning loom näib olevat terve. 2) Eelehk prodromaaljärgus ilmnevad esimesed haigustunnused, mis on paljude haiguste puhul ühesugused kehatemperatuuri tõus, hingamise ja pulsi sagenemine, isukaotus, toodangu ja töövõime vähenemine. Organism võib selles järgus bioloogiliste kaitsereaktsioonide abil haiguste põhjustest ja nende tagajärgedest vabaneda. 3) Kliinilise avaldumise ehk kulminatsiooniehk haripunktijär...
Seejuures suureneb silm môôtmetelt ja sopistub silmakoopast välja. Kala jääb pimedaks. 29 Peamiselt kahjustab see karpkalalasi noorimais vanusejärkudes. Metatserkaar elab kala silmas vähemalt 8 kuud. Kôige sagedamini jäävad katarakti pôdevad kalad môlemast silmast pimedaks. Pime kala ei suuda normaalselt toituda, jääb nôrgaks, ujub veepinnale, heidab end külili ning langeb kergesti kajakate ja teiste kalatoiduliste lindude saagiks. Diplostomum´i vastsetega nakatunud kala allaneelanud kajakalise sooles saavad imiussid täiskasvanuks. Parasiitide areng toimub kiiresti, nii et juba 4. - 5. päevaks on nad juba muutunud suguküpseks. Diplostomum´i bioloogiline tsükkel on eredaks näiteks sellest, kuidas parasiit kohastub lôpp-peremehesse tungimiseks. Kasutades peremeeste toitumissuhteid, aitab parasiit antud juhul "aktiivselt kaasa" nende suhete
Ihtüpatoloogia on veterinaaria osa, mis käsitleb kalade haigusi (sh nakkushaigusi ja invasioonihaigusi) ja mürgistusi. Seega ihtüpatoloogia on kalade patoloogia. Patoloogia ehk haigusõpetus on arstiteaduse ja veterinaaria haru, mis uurib haiguste põhjusi, teket ja nähte ning organismi haiguslikke muutusi. Paaljudele haigustele iseloomulikke üldisi seaduspärasusi käsitleb üldpatoloogia, eri haiguste probleeme eripatoloogia ehk kliiniline patoloogia. Haigus on bioloogiliste (bakterite, viiruste, parasiitide), mehaaniliste, füüsikaliste, keemiliste, toiteliste või muude tegurite toimel tekkinud häire organismi normaalses elutalituses. Haiguse kulus eristatakse 4 järku: 1) Peiteehk latentsusjärgus (nakkushaiguste puhul lõimetus ehk inkubatsioonijärk) kliinilised tunnused puuduvad ning loom näib olevat terve. 2) Eelehk prodromaaljärgus ilmnevad esimesed haigustunnused, mis on paljude haiguste puhul ühesugused k...
Linnud kui looduskaitse ,,lipuliigid" tunduvad inimestele põnevamad kui taimed; lihtsamini määratavad kui enamus putukaliike; kergemini jälgitavad kui looduslikud imetajad Linnud kui keskkonnaprobleem? - Lennuväljadel konflikt linnuparvedega; - Rändel olevad haned ja lagled võivad põllu viljast tühjaks süüa - Istandustes seemneid vilju söövad/kahjustavad linnud (herned, marjad, kirsid, küpsed õunad jne); - Kalakasvandustes röövlindude peletamine; - Haki- ja hallvarese ning kajakate kolooniad tiheasustusaladel (lärm, väljaheited, rünnakud); - Linnatuvid (väljaheited, haigused) jne. Imetajad püsisoojased, elussünnitajad ja imetavad poegi, hästi diferentseerunud hammastik. Maismaaloomad, sekundaarselt arenenud ka veeloomadeks (vaalalised jt.) ning lendavateks loomadeks (mitmesugused nahkhiired ehk karustiivalised). Paljudes seltsides esineb kõrgeltarenenud sotsiaalsete suhtevormidega liike.
tingimustes. 3.1 Hirm. Katastroofide ajalugu näitab, et palju inimesi on hukkunud toidu- ja veevaru lõpuni ära kasutamata, realiseerimata kõiki olemasolevaid võimalusi. Neid tappis hirm. Prantsuse arst Allain Bombard, kes 1952. aastal 65 päevaga ületas Atlandi ookeani kummipaadis ilma vee ja toiduta, kirjutas: "Enneaegselt otsa saanud legendaarsete laevaõnnetuste ohvrid, ma tean, et teid ei tapnud meri, teid ei tapnud nälg, teid ei tapnud janu! Kõikudes lainetel kajakate kaebliku kisa saatel surite te hirmu kätte." Iga üksiku merel oleva inimese ellujäämises mängivad otsustavat rolli stressorid (stressi põhjustajad). Nende hulka kuuluvad: Valu, vigastused, janu, nälg, kurnatus, hirm, mis avaldavad oma mõju võimendatuna külmast, kuumusest ja üksindustundest. Me ei hakka siin vaagima meditsiinilise abi küsimusi. Selleks on spetsiaalne kursus. Kuid
Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...
on võlutud mu jaoks see tühi rand teeb ikka imelikult palju valu kõik mida ükskord oled armastand puud laotusesse tõusevad kui oiged kus pilveõite lõppematu ränd teeb ikka imelikult palju haiget kõik mida on su hingus puudutand kõik mida puudutanud on su hingus on saanud mulle pühitsetud maaks su igatsusi minu sisse imbus ja ma ei lahku isegi kui saaks (,,Eleegia") Üks mälestus Üks õhtupoolik nagu ime Suur selge taevas Põsel üksik pritsmepiisk Pea kohal kajakate helevalge kriisk Me keset suuri halle kive istusime Siis oli männimets ja krobelised koored Ja liivakukkund käbid Kleepund vaik Päev loojus Piimasokolaadi maik Me olime vist äkki hirmus noored Üks sigaret kesk liiva adrut merd ja mände Kui tulekahjukumas põles lääs Me mängisime väga imelikke mänge See oli võit Kuid võit mis polnud käes (,,Piiril" kogust ,,Päevapildid") Ülesanne Loe läbi eeltoodud luuletused. Millised meeleolud, kujundid ja mõtted neis esinevad
sõltumatute liikide rühmi. Näiteks, kui lisaks kaljukajakale uuriti veel ühe teise kaljudel pesitseva kajakaliigi - hoopis teises maailma piirkonnas, Galapagosel elava öökajaka - käitumist, selgus, et selle liigi käitumuslikud iseärasused sarnanevad suurel määral kaljukajaka omadele. Selline avastus vähendas oluliselt kahtlust seose juhuslikkuse suhtes ja lisas kindlust järeldusele, et kaljudel pesitsevate kajakate erilised käitumuslikud omadused on kujunenud loodusliku valiku teel, kohandamaks nende käitumist pesitsemiseks kaljukarniisidel. 2. probleem: võrdlev meetod ei võimalda eristada põhjust tagajärjest. Võib- olla pole tava-punakoolobuste suur kodupiirkond mitte toitumistüübi tagajärg, vaid hoopis põhjus – suure kodupiirkonna olemasolu lihtsalt võimaldab toituda mitmekesisemalt? Võib-olla ei ole kalju- ja öökajaka puhul teistest kajakatest
prügikaste, mida peab olema piisaval hulgal ja asukohad peavad olema sobilikud. Parklast väljumise juures, piknikualal, tuletegemise kohtades, käimlate juures. Vältima peaks prügikastide paigutamist laudade lähedusse (lõhn, putukad), ilusa vaatega kohtadesse ja varjatud nurgatagustesse kohtadesse. Prügi ära viskamine peab olema lihtne, samuti prügikastide tühjendamine. Prügikastid peavad olema kaitstud lindude/ loomade eest (näiteks oravate, varesete, kajakate jt eest). Prügikastid võivad vajada raskeid tulekindlaid kaasi ja kinnitamist raamile või posti külge. Hea on kinnitada prügikastid/konteinerid maasse, et neid ei löödaks ümber (inimeste või loomade poolt) ja valida metsatingimustesse sobiv disain ning materjalid. Joonis 21. Asustusest pigem eemal asetsevale, kuid tihedalt külastatavale Panga pangale püstitatud kiosk (foto: T. Veersalu) Tualetid Saabujatel peab olema võimalik esmavajadusena külastada tualetti
Meie peamine ülesanne praegu on säilitada need hingerikkused, rikkused, mis inimkonnal on olnud. Ma ei usu progressi. Tehniline edasiminek meil on, kuid meil on kohutav tagasiminek hingeelus. Hingelise kultuuri puudumine viib kohutava agressiivsuseni. Me oleme muutunud agressiivseteks, kogu inimkond. Mitte üks rahvas, vaid kõik. Kui kõik läheb nii nagu praegu, et ei arene humanitaarkultuur, vaid agressiivsus, siis hakkame ka meie kajakate kombel prügimägedel elama. Headuse juurde tagasi tulles võib viidata ka Clive Lewisele (1992), kelle arvates mõned inimesed on küll pealtnäha head, kuid kasutavad liiga vähe oma häid eeldusi ja kasvatust, s.t on tegelikult halvemad kui need, keda peetakse halbadeks. Kas me võime teada, kuidas me ise käituksime, kui meil oleksid teistsugused psüühilised eeldused, halb kasvatus ja lisaks veel selline võim nagu Himmleril? Me näeme ainult tulemusi, mida inimeste valikud sellest n-ö
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
