alusel ja okste jämedamatel osadel näha sügavalt lõhestunud musta korpa, mis ülalpool asendub järsult valge tohuga; naabritest sookased on aga maapinnast ladvani ühtlaselt valged, vanana kärnaselt halli-mustatähnilise tohuga. Ka pungad klapivad laukaäärsel kaunitaril arukase omadega: nad on ümara tipu ja kõva vahakattega; ümbruse sookaskedel on pungad enamasti teritunud ja veidi kleepuvad. Kui palju leidub raba südames arukaski, sõltub naabrusest, sest neid külvavad ümbruse arumetsad. Laialdastest madal- ja siirdesoodest ümbritsetud rabadel ei pruugi arukaske olla. Rabades kasvab ka soo- ja arukase hübriide. Siin on olukord mõneti sarnane jäätmaadega (vt. EL eelmisest numbrist lk. 275) - kummaski kohas ei sõltu väikese taime ellujäämine konkurentsist seal juba kasvavate taimedega. Taimestikuta jäätmaadel ja värsketel kraavikallastel suudavad hübriidid ellu jääda siis, kui nad esimestena tühjale kohale saabuvad ja
Metsatüüpide rühmitamine Metsade kasvukohatingimusi on mitmesuguseid, sellepärast on ka metsatüüpe palju. Alati ei ole võimalik ega ka vajalik iseloomustada metsi kasvukohatüübi täpsusega. Seepärast on vajalikud ka üldisemad, suuremahulisemad klassifikatsiooniüksused. Arvestades ainult üht metsa olulisemalt mõjutavat faktorit - veereziimi ja sellega seotud soostumisprotsessi, jagatakse metsad 2 klassi: 1) arumetsad Mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30 cm tüseduseni (kuivendatud muldadel kuni 25 cm) 2) soometsad metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel on üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25 cm. Põhjavesi ulatub suuremal osal ajast maapinna lähedusse ja paljudes kohtades esineb üleujutusi. Puistute tootlikkus on mulla liigniiskuse ja vähese toitainetesisalduse tõttu madal. Enamasti IV-V boniteet
Vetikad rõõneskarbis- kommensalism Rohelised taimed- tootjad Taimtoidulised loomad- tarbijad Loomtoidulised loomad- tarbijad Seened, bakterid- lagundajad Ökosüsteem on isereguleeruv tervik milles on toiduahelate ja aineringluse kaudu seotud kõik elusorganismid ja keskkond.On olemas mitmesuguseid ökosüsteeme: järve-, raba-, kõrgmäestiku-, metsaökosüsteem. Metsaökosüsteemi iseloomustab rinnete esinemine sambla -,puhma -,põõsa ja puurinne.Eesti metsad jagatakse kolme klassi: arumetsad mis kasvavad viljakatel muldadel,soostunud ja soometsad (neid iseloomustab turbakihi erinemine). Kasvuhooneefektid Aurumine veekogudest, Vulkaanipursked, Fossiilsete kütuste põletamine, Metsade raiumine, Põlluharimine, Karjakasvatus Maakera keskmise temperatuuri tõus 0,30 C kümmne aasta jooksul, Veetaseme tõus maailmameres, Kliimamuutused maismaal, Loodusvööndite nihkumine. Looduskaitse eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. kokkuvõtvalt hõlmab
on gleihorisont. Lammimullad kujunenud siseveek. Kaldavööndeis perioodilise üleujutuse tagajärjel.TAIMKATE; Taimk. On pinnamoe ja veek. Kõrval üks olulisemaid maastiku ilmestajaid. E kuulub maastik. Ja taimkattelt parasvöötme matsavööndisse. E on u 1200 taimeliiki. METSAD; E on u 40% metsa. Metsade täht. Rindeks on puurinne. E kasvab peamiselt kuuski&kaski. Ühesuguste keskkonnatingimustega kohti nim. Kasvukohatüüpideks,&seal kujunevad iseloom. Taimekooslused. Tuntum. Arumetsad on nõmme-,palu-,laane-,loo-&salumetsad. Kõige kuivematel ja vaesem. Liivamuldadel leviv. Häredad ja aeglase kasvulised nõmmemetsad(iseloo.sambliku-,kanarbiku-&kukemarjamännikud).LOOMASTIK; E loomastik e. Fauna. On vaene.487liiki selgroogseid& üle 12'000liigi selgrootuid,75liiki kalu neist30 elab meres & 10 siseveek. Majanduslikult olulised merekalad on räim,tursk,kilu,lest.sisevee. tähtsamad on latikas,haug,ahven.Peipsist püütakse tinti,rääbist,siiga.Võrtsij. koha,angerjat
Metsade majandamiseks on vaja neid klassifitseerida, selleks jagatakse metsad kasvukohatüüpideks. Metsa kasvukohatüüpi defineeritakse kui ühesuguse metsakasvatusliku efektiga metsamaade kogumit. Peamised tunnused millest juhindutakse on muld, veereziim, alustaimestik ja reljeef. Arvestades ainult ühte olulist metsa mõjutavat faktorit - veereziimi ja sellega seotud soostumisprotsessi, jagatakse metsad 2 klassi: 1) arumetsad: mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30 cm tüsedusena. 2) soometsad: metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel on üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25 cm. Klassid omakorda jagunevad tüübirühmadeks. Arumetsade jaotamisel on aluseks mulla karbonaatsus, mullakihi tüsedus, mulla lõimis ja veereziim. Soometsade jaotamisel on aluseks soostumise iseärasused. 1.1. Arumetsad: 1.1.1. Loometsad
Laanemetsad Mets on taimekooslus, kus peamiserinde moodustavad puud. Looduses on metsatüüpe sageli raske määrata. Kõige üldisemalt võib metsad jaotada kahte suurde rühma: aru- ja soometsad. Arumetsad kasvavad lubjarikkal lähtekivimil, kusturbakiht puudub või on õhuke. Soometsade pinnaseks on märg ja paks turvas. Arumetsade hulka kuuluvad: loometsad, nõmmemetsad, palumetsad, laanemetsad ja salumetsad. Eestis on metsadega kaetud umbes kaks miljonit hektarit maad.Kõige enam on männikuid, eriti Eesti põhja-, lääne- ja kaguosas. Vahe.Eestis kasvavad peamiselt kuusemetsad. Mets hõlmab Eestis umbes 40% riigi pindalast.Metsade tähtsaimaks rindeks on puurinne, mis määrab kõigi
Metsakasvukoha tüüp = muld+ veereziim + alustaimestik + reljeef Metsatüübid: kliimakstüübid ja tekistüübid = muld + veereziim + alustaimestik + reljeef +puistu Metsatüüpide rühmitamine - 2 klassi: 1) arumetsad (turbahorisont puudub) 2) soometsad (turbahorisont üle 30cm kuivendamata aladel). Klassid jagatakse tüübirühmadeks. ARUMETSAD : 1.1 Loometsad (maapinna lähedased, madala tootlikkusega, männid, harvem kuused, kaasikud. Puistud on madalakasvulised, hõredad.) Leesikaloo loometsade kõige kehvemate tingimustega kasvukohatüüp, männikud, kuusk, kask, puud halvasti laasunud, tormihellad puud, alusmetsas: kadakas, pihlakas, sarapuu
Tüpoloogia Ordinatsiooni skeem Puhmarinde arumetsad: Nõmmemetsad Sm-sambliku KKT Kõige kuivem, hapud põuakartlikud leedemullad, hästi kuiv. Boniteet 4-5a. Peapuuliik: Mänd Puhmarinne: pohl, leesikas, kukemari, kanarbik Rohurinne: palu härghein, kassikäpp, vares kold, nõmm liivatee, nõmm tarn Samblarinne: lainjas-ja harilik kaksikhammas, nõmme kaksikhammas, palusammal, põdrasamblikud, palu karusammal, islandi käosamblik Kn-kanarbiku KKT Niiskus tiba parem kui Sm-is. Hapud põuakartlikud leedemullad. Boniteet 4-5a. Peapuuliik: mänd
sadestumise tõttu. TAIMKATE Eesti kuulub Parasvöötme segametsa loodusvööndisse. Eesti liigirikka taimestiku tegurid: 1) Mullatiku mitmekesisus 2) Kliima üleminekuline iseloom (mereliselt mandrilisele/erinevad niiskusastmed) 3) Pikk rannajoon 4) Asend Ida ja lääne poolsete taimeliikide levikute ristumiskohal (erinevad taimed nii ida kui ka lääne pool) Metsade kasvukohatüübid jagunevad kaheks: 1) Arumetsad kuivad, Nõmme metsad, Palumetsad, Laanemetsad, Loometsad, Salumetsad 2) Soometsad niisked, Soometsad, Lodumetsad Erinevad metsatüübid: 1) Nõmmemets muldadeks on leedemullad või liivmullad (vaesed ja kuivad), puudeks on männid, kuused, arukased, põõsarinna puudub (kohati on mõned kadakad), rohttaimede alla kuuluvad lamba-aruhein, kanarbik, pohl, mustikas, kõrrelised.
Eesti looduskeskkond Eesti floora: · Vetikad · Sammaltaimed · Sõnajalgtaimed · Paljasseemnetaimed · Õistaimed ja nende morfoloogia, enamlevinud liigid · Samblike ja seente morfoloogia ja enamlevinud liigid Fauna: · Lülijalgsete, kalade, roomajate, kahepaiksete, lindude ja imetajate morfoloogia, elupaigad, eluviisid, tegutsemisjäljed ning enamlevinud liigid · Jahilinnud, ulukid ja jahikorraldus · Kalastus ja vähipüük Maastikuvaldkonnad: · Põhja-Eesti · Lääne-Eesti · Vahe-Eesti · Ida-Eesti · Lõuna-Eesti · Nende maastikukomponendid ja rekreatsiooni ressursid. Mis on ökoloogia? · Loodus on vastastikuste sõltuvuste keerukas võrk · Inimene on selle võrgu üks osa · Ökoloogia tugineb aastatuhandete jooksul talletatud teadmistele selle võrgustiku erinevate osade ( taimede, loomade, seente) eluviisist. · Esimene definitsioon 1866.a. sakslaselt Hans...
Mets on taimekooslus, kus peamise rinde moodustavad puud. Looduses on metsatüüpe sageli raske määrata. Kõige üldisemalt võib metsad jaotada kahte suurde rühma: aru- ja soometsad. Arumetsad kasvavad lubjarikkal lähtekivimil, kus turbakiht puudub või on õhuke. Soometsade pinnaseks on märg ja paks (üle 30 cm) turvas. Eestis on metsadega kaetud umbes 2 miljonit hektarit. Tamm on vanadele eestlastele tuntud kui püha hiiepuu. Tammede all toimusid suured rahvakogunemised. Oma kõrguse saavutavad nad esimese saja aastaga, hiljem vaid jämenevad aeglaselt. Hariliku tamme vanus võib ulatuda pooleteise tuhande aastani. Tõrud on maitsvaks
enamasti rohkem kui 10 liiki rühma kohta loodusmets on inimmõju tugevuselt põlis- ja tulundusmetsa vahepealne, rohkem põlismetsa meenutav. Põhipuuliikide iga erineb vähemalt 2 vanuseklassi, erivanuselisi puuderühmi pole, hemerofoobseid liike on tavaliselt alla 10 liigi rühma kohta. Eesti maismaataimkatte kasvukohtade tüübirühmad domineerivad mullad avakooslused rohttaimed puud mineraal- luited, liivikud, aruniidud arumetsad mullad kaljud soostunud, soostunud soostunud turvast <30 cm niidud metsad kõdusoo kõdusooniit kõdusoomets soomuld, madalsood, madalsoometsad, turvast > 30 cm lagerabad rabametsad üleujutatavad lamminiidud, lammimetsad rannaniidud ruderaal,
*Eestis eristatakse järgmisi taimkatte tüüpe: metsas, niidud ja sood. Metsad *Peamine taimkatte tüüp. *40% riigi pindalast. *Rohkelt esinevad kask, mänd ja kuusk. *Puurinne määrab metsas nende liigilise koosseisu. *Metsataimestik sõltub mullatüübist ja niiskustingimustest. *Ühesuguste keskkonnatingimustega (kliima, mulla, pinnamoe,veereziimi jm) kohti nimetatakse kasvukohatüüpideks ning seal kujunevad iseloomulikud taimekooslused. *Eesti metsad jagunevad: kuivad arumetsad, niised soometsad. *Arumetsad: nõmmemets, palumets, laanemets, loomets, salumets. *Soometsad: lodumets, soometsad *Metsa kuivendamisel muutub soometsa alustaimestik arumetsa alustaimestiku sarnaseks, kuigi mullad jäävad veel mõneks ajaks samaks. *Nõmmemetsad: kuivadel ja vaestel liivmuldadel, aeglase kasvuga mets, iseloomulikud: sambliku-, kanarbiku- ja kukemarjamännikud. *Laanemetsad: keskmise toitumis- ja niiskusnõudlusega, kuusevõrade tiheda katte tõttu
Karula Rahvuspark Karula rahvuspark asub Lõuna-Eestis, täpsemalt Valga- ja Võrumaa piiril, Karula, Antsla, Mõniste ja Varstu valla maadel. See asutati 1979. aastal maastikukaitsealana ja 1993 muudeti rahvuspargiks. Selle suurus on 11097ha, olles pindalalt väikseim rahvuspark Eestis. Karula rahvuspargi olulisteks kaitseväärtusteks on pärandkultuurimaastikud, mis kohati kujunesid rohkem kui tuhande aastate jooksul. Umbes viimase kahe sajandi jooksul on välja kujunenud Kagu-Eestile iseloomulik maastikutüüp hajuküla põllusiilide, metsatukkade, soolaikude, heinamaade ja taludega. Vaade Peräjärve tornist. Maastikuline liigestus Karula pärandkultuurmaastikud on mitmesaja aasta jooksul inimtegevuse mõjul tekkinud maastikutüüp, kus vahelduvad hajatalud põllusiilude, metsatukkade, soolaikude ja heinamaadega. Maastiku ilme on kujundanud maaharimiseks sobiva maa paigutus: mets paikneb peamiselt järskude ku...
Põhjaosas lisaks metsadele ka karjamaad ja haritavad maad. Mitmes piirkonnas esinevad hoiu- ja kaitsemetsad. Metsades on eristatavad kolm piirkonda: 1.Põhjapoolne madalkünklik palu- ja laanemetsade piirkond. See on ühtne metsamassiiv, kus kasvukohatüübid on vähevarieeruvad ning koosluste erinevused on tingitud eelkõige puistute vanuselisest erinevusest. 2. Poolkaarjalt läänest itta ulatuv RebäsemõisaMähkliKaikaJõeperä piirkond, milles on esindatud peamiselt kupleid katvad arumetsad ning kuplite vahel kõdu- ning madalsoometsad. Tegemist on pärandkultuurmaastikuga, mis on olnud pikaajalise inimmõju all ning paljud kooslused on tekkinud just selle tagajärjel. 3. Lõunapoolne metsamassiiv, mille peamisteks tunnusteks on reljeefi iseärasustest tingitud metsatüüpide muutlikkus ning suurem loodusmetsade osakaal. Seal paiknevad piirkonna ainuke loodusreservaat (Pautsjärve) ja suurem osa sihtkaitsevöönditest. Loodusmetsade säilimine on paljuski
põhjustavate ökoloogiliste tegurite kui ka 44.45.teineteise suhtes. Metsatüüpide rühmitamine Metsade kasvukohatingimusi on mitmesuguseid, sellepärast on ka metsatüüpe palju. Alati ei ole võimalik ega ka vajalik iseloomustada metsi kasvukohatüübi täpsusega. seepärast on vajalikud ka üldisemad, suuremahulisemad klassifikatsiooniüksused. Arvestades ainult üht metsa oluliselt mõjutavat faktorit - veereziimi ja sellega seotud soostumisprotsessi, jagatakse metsad 2 klassi: 1) arumetsad: Mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30 cm tüsedusena (kuivendatud muldadel kuni 25 cm) 2) soometsad: Metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel on üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25 cm. Põhjavesi ulatub suuremal osal ajast maapinna lähedusse ja paljudes kohtades esineb üleujutusi. Puistute tootlikkus on mulla liigniiskuse ja vähese toitainetesisalduse tõttu madal, enamasti IV-V boniteedi puistud. Kui põhjavesi on hea
Loodus Alvaro-Mati Viilver 16.03.2014 Loodusreostus Reostus tekib, kui kahjulikud ained satuvad loodusesse sellises koguses, mis kahjustab inimest, loodust või keskkonda. Keskkonnareostuse piiramine on üks suuremaid probleeme maailmas. Peagi võivad suured piirkonnad muutuda elamiskõlbmatuiks ja mitmed taimed ning loomaliigid välja surra. Õnneks on tänapäeval hakatud sundima valitsusi ja tööstust reostust ohjeldama. VING JA HAIS Autod ja tehased paiskavad õhku ohtlikke aineid. Mõned gaasid kogunevad vihmapilvedesse, nii tekivad ohtlikud happevihmad. Süsinikdioksiid on üks nn. "kasvuhoonegaasidest", mis neelab päikesesoojust ja viib kliima soojenemiseni. CFC gaasid (klorofluorosüsivesinikud) hävitavad aga Maad ümbritsevat osoonkihti, mis kaitseb meid ohtliku kiirguse eest. Ka liigkõva müra on keskkonnasaaste, mis mõjub tervisele halvasti. Reostus * PRÜGIMÄED Prügi tekib t...
Arumetsa kasvukohatüüpe tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigi nimetusega (Nt mustika kasvukohatüüp) Soometsa kasvukohatüüpide juures kasutatakse üldtuntud sootüüpide nimetusi (NT raba kasvukohatüüp). Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest (NT mustikakuusik, rabamännik). Paljudel juhtudel vaja kasutada väiksemaid üksusi – alltüüpe. Metsatüüpide rühmitamine: Metsad jagatakse 2 klassi Arumetsad o Mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30 cm tüseduseni (kuivendatud muldadel kuni 25 cm) Soometsad o Metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25 cm. Klassid jagunevad tüübirühmadeks Arumetsade jaotamisel o Tüübirühmadesse on aluseks mulla karbonaatsus, mullakihi tüsedus, mulla lõimis ja veerežiim
(Roose, 2005: 3) Soode seireprogrammid Natura 2000 sooelupaigad. Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Haruldaste ja ohustatud koosluste ehk Natura 2000 koosluste seire keskendub olulisematele elupaigatüüpidele Eestis: loopealsed, nõmmed / liivikud, pärisaruniidud (sh puisniidud), rannaniidud, rabad, madalsood, arumetsad jt. Vaatlustel lähtutakse seisundi hinnangust, mis annab ülevaate kooslusse kuuluvate haruldaste ja ohustatud liikide, nende populatsioonide ja koosluste endi kui terviku seisundi kohta. Seire käigus täidetakse seiretööde läbiviija poolt vastavale kooslusetüübile väljatöötatud andmevorm, kuhu muuhulgas märgitakse uuritava ala looduskaitseline väärtus, hinnang funktsioonide säilimisele, ala ohustatusele, olemasoleva inimmõju laad ja tugevus jne.
Kaitsemetsad – täidavad mitmeid kaitsefunktsioone. Majandamine toimub hooldusraiete või lõppraietega (männikutes ja kõvalehtpuit 121-140 a.; kuusikud 101-120 a., haavikud 51-60 a., hall-lepp 41-50 a.). Uuenevad looduslikult või kultiveerimise teel. Tulundusmetsad – puitu tootvad metsad. Metsade uuendamisel eelistatakse kultiveerimist. (kultiveerimine – kultuuristamine, puude istutamine) Metsad jagunevad kaheks klassiks: 1. Arumetsad – mineraalmuldadega metsamaad, kus turbahorisont puudub või on alla 30 cm. Jaguneb omakorda 7 tüübirühmaks: 1.1. Loometsad – maapinnalähedasel, alla 30 cm paksusel mullakihiga pael olevad metsad. Esineb 3 kasvukohatüüpi: leesikaloo, kastikuloo, lubikaloo. 1.2. Nõmmemetsad – kuivadel toitainetevaestel liivmuladel kasvavad männikud. 2 kasvukohatüüpi: sambliku ja kanarbiku. 1.3. Palumetsad – nimi pohlast (palukas), muld liivane ning kuiv kuni ajutiselt liigniiske. 2
*Eestis eristatakse järgmisi taimkatte tüüpe: metsas, niidud ja sood. Metsad *Peamine taimkatte tüüp. *40% riigi pindalast. *Rohkelt esinevad kask, mänd ja kuusk. *Puurinne määrab metsas nende liigilise koosseisu. *Metsataimestik sõltub mullatüübist ja niiskustingimustest. *Ühesuguste keskkonnatingimustega (kliima, mulla, pinnamoe,veerežiimi jm) kohti nimetatakse kasvukohatüüpideks ning seal kujunevad iseloomulikud taimekooslused. *Eesti metsad jagunevad: kuivad arumetsad, niised soometsad. *Arumetsad: nõmmemets, palumets, laanemets, loomets, salumets. *Soometsad: lodumets, soometsad *Metsa kuivendamisel muutub soometsa alustaimestik arumetsa alustaimestiku sarnaseks, kuigi mullad jäävad veel mõneks ajaks samaks. *Nõmmemetsad: kuivadel ja vaestel liivmuldadel, aeglase kasvuga mets, iseloomulikud: sambliku-, kanarbiku- ja kukemarjamännikud. *Laanemetsad: keskmise toitumis- ja niiskusnõudlusega, kuusevõrade tiheda katte tõttu
kasvukohatüüp). Looduses esineb sageli nn „vahepealseid“ kasvukohatüüpe. Sellistel juhtudel kasutat väiksemaid üksusi- alltüüpe. Iga kasvukohatüüp jaotat nii mitmeks alltüübiks, kui mitme naabertüübiga on tal ühiseid piire. Alltüüpide nimetused on alati kaheosalised (jänesekapsa- mustika (tagumine nimetus on domineerivam)). Veerežiimiga ja sellega seotud soostumiseprotsessi alusel jagatakse metsad 2 klassi: 1. arumetsad (metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30cm tüsedusena (kuivendatud muldadel kuni 25cm)) 2. soometsad (metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel on üle 30cm, kuivendatud aladel üle 25cm). Põhjavesi ulatub sageli maapinna lähedusse ja paljudes kohtades esineb üleujutusi. Puistute tootlikkus on mulla liigniiskuse ja vähese toitainesisalduse tõttu madal. Enamasti IV- V bon puistud
kõige rängem tagajärg. Kaovad looma- ja taimeliigid, keda saaks kasutada aretustöö toitumisprobleemide lahendamisel. Ravimite tootmise tooraine kaob Metsade roll maailma kliima kujundajana ei ole veel lõpuni selge, kuid see tähtsus on kahtlemata ülisuur On hävinud umbes 90 Amasoonia indiaanihõimu. Eesti metsasus on üle 40%, suurem vaid mõnel põhja-maal, liigiliselt domineerib mänd (nii liivikutel kui rabas). Metsatüüpe kasvukoha järgi 10: 7 esimest ARUMETSAD. Loometsad- õhukese pael asuva mullakihiga loopealsel Nõmmemetsad – kuivadel liivmuldadel kasvavad männikud Palumets – pohlametsad, ka mustikametsad Laanemets – muld viljakas vett läbilaskev puist, peamiselt kuusk, raie järel kaasikud ja haavikud Salumetsad – kõige viljakam muld. Lehtpuu enamusega metsad või kuusikud. Soovikumetsad – perioodiliselt liigniisked lehtpuu enamusega segametsad Rabastuv mets – liigniiske muld, rohke sinikas ja karusammal alustaimestikuna SOOMETSAD:
Tegemist on puurindeta avakooslustega. Iseloomulikud on mitmesugused kõrrelised, samblikud ja samblad. - Luidete (rannikuluited) taimestu - Liivikute (sisemaaluited) taimestu Kultuur- ja ruderaaltaimkond ·Kultuur-rohumaad ·Põllud ·Pargid ja aiad ·Õued, teeservad ja prahipaigad ·Karjäärid 4. Metsatüüpide iseloomustus Metsataimkond - Mets on ökosüsteem, mille peamise rinde dominandid on puud. Metsad hõlmavad Eesti maismaast ~50%. Jaotatakse jämedalt kahte klassi: arumetsad (mullas turbahorisont puudub või selle paksus ei ületa looduslikus olekus 30 cm ning kuivendatult 25 cm) ning soometsad (turbakihi paksus üle 30 cm, kuivendatult üle 25 cm). 5 Arumetsade hulgas eristatakse soostunud metsi, kus turvast leidub laiguti või kuni 30 cm paksuse kihina. Loometsad kasvavad õhukesel huumusrikkal karbonaatsel mullal, mis on
Klassifikatsiooniüksused metsatüpoloogias: KLASS tüübirühm- määratakse mulla lähtekivimi ja omaduste järgi 3 Metsakasvukohatüüp- ühesuguste looduslike (klimaatiliste, mullastikuliste ja hüdroloogiliste) taimestikku mõjutavate tegurite kompleksiga territooriumide kogum. Kasvukohatüüp on metsatüpoloogia põhiühik. 12 Arumetsad Soometsad mineraalmuldadel soomuldadel turba paksus< 30 cm, turba paksus> 30 cm kuivendatud metsades< 25 cm Metsatüüp- määratakse enamlevinud puuliigi järgi. TÜÜBIRÜHMAD 1. Arumetsade klass 1.1. Loometsade tüübirühm- kõige karbonaatsemal mullal (lubjakivil) (pH~7), küllaltki kuivad. Kujunenud pael, rähal, klibul, veerisel
vaablane, kivirähk, seenesääsk, harilik kõrvahark, laanekuklane, laanekuklase pesa, mullamurelane, haavalumik, kuusesikk, kuuse-kooreürask, sitasitikas, männiöölane, kuusesikk, harilik maipõrnikas; suur-kirjurähn, käbilind, musträhn, leevike, rasvatihane, punarind, lehelind, sinitihane, ööbik, sabatihane, pasknäär, hallrästas, metsis, kägu, händkakk. 2.Taimestik – ARUMETSADE JA SOOMETSADE JAGUNEMINE ALUSTAIMESTU RINNETE ESINEMISE ALUSEL 1.Puhmarindega arumetsad Nõmmemetsad Palumetsad Rabastuvad metsad Rohurindega arumetsad Loometsad Laanemetsad Salumetsad Soovikumetsad Soometsad Kuivendamata sood Kuivendatud sood Kõdusood Nõmmemetsad Sambliku kasvukohatüüp (mahe ja harilik põdrasamblik, alpi põdrasamblik, harkjas porosamblik, islandi käosamblik, mets- põdrasamblik, pohl, kanarbik, palusammal, lainjas kaksikhammas, nõmme-kaksikhammas, palu-karusammal, liiv-karusammal,
ELUSLOODUS SISUKORD ELUSLOODUS......................................................................................................................................................4 Eluslooduse tunnused:........................................................................................................................................4 RAKK....................................................................................................................................................................5 Loomarakk..........................................................................................................................................................5 Taimerakk..........................................................................................................................................................6 KOED..................................................................................
Sagedamini kasvab viljakates faktorit - veereziimi ja sellega seotud kasvukohtades (salumetsades) koos teiste soostumisprotsessi, jagatakse metsad 2 klassi: laialeheliste lehtpuudega. Väga levinud 1) arumetsad: haljastuses, talub linnatingimusi mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont (õhusaaste). puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30 Eestis palju suute mõõtmetega puid: "Täri pärn" cm tüsedusena (kuivendatud muldadel kuni 25 cm)
Metsatüüpide rühmitamine Metsade kasvukohatingimusi on mitmesuguseid, sellepärast on ka metsatüüpe palju. Alati ei ole võimalik ega ka vajalik iseloomustada metsi kasvukohatüübi täpsusega. Seepärast on vajalikud ka üldisemad, suuremahulisemad klassifikatsiooniüksused. Arvestades ainult üht metsa olulisemalt mõjutavat faktorit - veereziimi ja sellega seotud soostumisprotsessi, jagatakse metsad 2 klassi: 1) arumetsad Mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30 cm tüseduseni (kuivendatud muldadel kuni 25 cm) 2) soometsad metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel on üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25 cm. Põhjavesi ulatub suuremal osal ajast maapinna lähedusse ja paljudes kohtades esineb üleujutusi. Puistute tootlikkus on mulla liigniiskuse ja vähese toitainetesisalduse tõttu madal. Enamasti IV-V boniteet
jugapuu, luuderohi, metsviljapuud; · roheke tüve- ja rippsamblike ning puiduseente viljakehade esinemine; · metsistunud taluaiad, põlispuud, metsakasvanud alleed, kiviaedu ja põllupeenraid tähistavad vanad puud ja põõsad; · ebatavalise kasvuvormiga vanad puud: mitmetüvelised, kõverad, lookas, suurte paranevate looduslike kahjustustega nagu välguarmid, nõialuuad ja suurte pahkadega puud. Metsa kasvukohatüübid: nimetamine, eristamine, klassifitseerimine. · Klasse kaks: arumetsad (mineraalmuldadel) ja soometsad (turvasmuldadel). · Rühmad: kannavad enamasti traditsioonilisi nimetusi, mis viitab puistu koosseisule või maastikule. 4 · Kasvukohatüübid: arumetsi tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigiga, soometsade puhul kasutatakse vastavaid sootüübi nimetusi. · Iga kasvukohatüübi piires eristatakse metsatüübid vastavalt enamuspuuliigile.
Metsatüüpide rühmitamine Metsade kasvukohatingimusi on mitmesuguseid, sellepärast on ka metsatüüpe palju. Alati ei ole võimalik ega ka vajalik iseloomustada metsi kasvukohatüübi täpsusega. Seepärast on vajalikud ka üldisemad, suuremahulisemad klassifikatsiooniüksused. Arvestades ainult üht metsa olulisemalt mõjutavat faktorit - veereziimi ja sellega seotud soostumisprotsessi, jaotatakse metsad 2 klassi: 1) arumetsad Mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30 cm tüseduseni (kuivendatud muldadel kuni 25 cm) 2) soometsad metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel on üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25 cm. Põhjavesi ulatub suuremal osal ajast maapinna lähedusse ja paljudes kohtades esineb üleujutusi. Puistute tootlikkus on mulla liigniiskuse ja vähese toitainetesisalduse tõttu madal. Enamasti IV-V boniteet
Andmed on kasutatavad nii konkreetselt sarnastes keskkonnatingimustes paiknevate kaitsealade puhul kui ka üldisemalt külastuskoormuse kontekstis (rannikul olevad ujumiskohad, sellega kaasnevad külastused, liiklusvahendite kasutamine, parkimisvõimaluste piisavus jmt). Ohustatud taimekoosluste (Natura 2000 kooslused) seire – keskendub olulisematele Natura 2000 elupaigatüüpidele Eestis: loopealsed, nõmmed/liivikud, pärisaruniidud (sh puisniidud), rannaniidud, rabad, madalsood, arumetsad, pangametsad. Vaatlustel lähtutakse seisundi hinnangust, mis annab ülevaate kooslusse kuuluvate haruldaste ja ohustatud liikide, nende populatsioonide ja koosluste endi kui terviku seisundi kohta. Seire käigus fikseeritakse ka uuritava ala looduskaitseline väärtus, hinnang funktsioonide säilimisele, ala ohustatusele, olemasoleva inimmõju laad ja tugevus. Sellisel seisundiseire meetodil on koosluste seiret läbi viidud alates 2005. aastast
Kõik niidud on rajatud tegelikult metsade asemele. 143. Eesti taimkatte tüpoloogiline ülevaade Metsa-, niidu-, soo-, kalju- ja liiviku-, magevee-, merevee-, kultuur- ja ruderaaltaimkond. Eesti metsataimkond: Metsataimkond hõlmab Eestis kõige suuremat ala (kokku 44,5–47%) ning see jaotatakse arumetsade, lammimetsade, soostuvate metsade, soometsade ja kõdusoometsade kasvukohatüübiklassideks. Arumetsade klass Arumetsad kasvavad kuivadel kuni niisketel mineraalmuldadel ning neis eristatakse mulla toiterikkuse ja veeolude alusel mitu tüübirühma (loometsad ja -põõsastikud, nõmmemetsad, palumetsad, laanemetsad, sürjametsad ja salumetsad). Loometsad ja -põõsastikud on omased õhukestele huumusrikastele karbonaatsetele muldadele, mis on kujunenud massiivsel pael või selle murenemisel tekkinud rähal. Mullad kuivavad põua ajal kergesti läbi. Enamasti mändidest koosnev
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
