13:00 Kujundusfirma toob kohale lauakaunistused, dekoratsioonid ning paigaldab need kokkulepitud kohtadesse. 15.00 Saabuvad esinejad. 15.15 Esinejate proov laval. 17.00 Kõik valmis külaliste saabumiseks! 17.15 Külaliste kogunemine koolimaja ees. 17.30 Koolimaja külastamine. 18.30 Külalised saabuvad kultuurimajja. 18.40 Avakõne kunagise klassijuhtaja poolt. 18.50 Söök valmis. 19.00 Õhtusöögi algus. 20.00 Esineb Antti Kammiste bänd. 20.30 Serveeritakse torti ja kohvi. 21.00 Bänd mängib tantsuks. 23.00 Ürituse lõpetab ilutulestik, külaliste lahkumine 24:00 Kujundusfirma tuleb lauakaunistustele järgi 24:00 Toitlustusfirma tuleb nõusid kokku korjama ning koristama 01:00 Maja tehnikast ja personalist tühi Toitlustus Menüü: Külmlaud: Kalrtulisalat Rosolje Marineeritud kurgid Marineeritud seened Külmad kodused kotletid Suitsusink, suitsuvorst
· Väinö Linna · On tunnetuimpia suomalaisia kirjailijoita ja akateemikko. · Hänet tunnetaan erityisesti Suomen historiaa kuvaavista teoksistaan Tuntematon sotilas ja Täällä Pohjantähden alla. · Vuosina 19932002 käytössä olleessa 20 markan setelissä oli Väinö Linnan kuva. · Tundmatu sõjalise on üks Väino Loss tuntumaid teoseid. · Väinö Linnan hauta Tampereen Kalevankankaan hautausmaalla. Antti Tuuri · Antti Elias Tuuri on suomalainen kirjailija, joka on koulutukseltaan diplomi-insinööri. · Tuuri tunnetaan Pohjanmaata kuvaavista kirjoistaan. · Hän on myös kirjoittanut useita Äitini suku- sarjaan kuuluvia kirjoja, joissa kerrotaan Yhdysvaltoihin muuttaneiden suomalaisten kertomuksia. · Hän sai Finlandia-palkinnon 1997 teoksestaan Lakeuden kutsu ja Pohjanmaa-sarjan ensimmäisestä teoksesta "Pohjanmaa" Pohjoismaisen
• Eesti Energia and bioenergy. Benefits of Biomass • Environmental Benefits • Economic Benefits • Energy Benefits Biofuels • Solid fuels Pellets, briquettes • Liquid fuels Ethanol Bio-diesel Conclusion • Attractive renewable energy source. • Environmental, economic, and energy benefits to society. • Challenges and barriers do exist. References • „Forest bioenergy produstion“ Seppo kellomäki, Antti Kilpeläinen, Ashraful Alam • http://www.forestbioenergy.net/ THANK YOU FOR LISTENING!!
Soome ettevõte: KONE Kone • Kone – Soome keeles masin • Omanikud Harald(1924), Pekka(1964), Heikki(1932) ja Antti (1996)Herlin • Üks kaubamärk – KONE • Peakorter Espoos • People Flow põhimõtted Tegevusvaldkond • Liftide, liuguste ja eskalaatorite arendamine, valmistamine, müük, paigaldus ja hooldus • Varasematel aastatel tegeles ka kraanade, tõstukite, puidutöötlusmasinate, tarbeelektroonika ja meditsiinivarustusega jms Ajalugu • 1910 Strömberg OY tütarettevõte • 1918 iseseisev firma • 1957 arenes Rootsi • 1967 Helsingi börsile
2k.) läks lasteaeda. Lasteaias võttis kohanemine aega umbes 2-3 kuud, sest ta ei olnud seltsiv. Oli rohkem omaette. Talle meeldisid väga loomad. Suviti vanaema juures olek oli tema paradiis. Lugema õppis varakult ja ilma kõrvalise abita, kirjutamise sai selgeks vanaisa kõrval. Raskusi oli r või k tähe hääldamisega, kuid see viga parandati lasteaias.Kooli tahtis Alo väga minna ja ta tundis ennast seal suurepäraselt. Esimeseks õpetajaks oli õpetaja Ojamaa. Esimeseks pinginaabriks oli Antti Martensoo, hiljem Jüri Leesment. Jõgeva Laste Muusikakooli läks teisest klassist alates ema suunamisel, kuid ka ise oli muusikast väga huvitatud. Muusikakoolis olid tema õpetajateks Elvi Kotkas ja Ilmar Lääne. Esimese loo kirjutas muusikakooli kolmandas klassis, see oli viis lasteluuletusele. Peale I klassi hakkas tohutult lugema. Lemmikuteks olid seiklusjutud, reisikirjad, kriminullid. Eesti kirjanikest meeldisid Oskar Luts ja A. H. Tammsaare
Vaime ja füüsiline vägivald teoses "Puhastus" "Puhastus" on 2012. aasta Soome-Eesti koostöös valminud draamafilm, mille rezissöör on Antti Jokinen. Film põhineb Sofi Oksaneni romaanil "Puhastus." Raamat räägib sündmustest, mis toimusid aastatel 19361992 ning toob lugejani tolleaegse raske elu. Inimesi küüditati Siberisse ja nendega käituti igati halvasti ja ebainimlikult. Vaimse vägivalla all kannatasid kõik teose peategelased. Aliide Truu, kes elas oma õe Ingli, tema mehe ja nende ühise laspega, oli üksik hing. Ta armastas tegelikult oma õe meest
Viktor Gridin Antti Marjapuu 7.B Elulugu · Sündis 28. november 1943 · Tal oli kolm õde ja kolm venda · Pere oli vaene · Vanemad surid lapsepõlves · Ta oli abielus kolm korda · Tal oli kaks last · Suri 4. aprill 1997 Kokkupuuted muusikaga · Isa tutvustas bajaani (nupp-akordion) · Musikaalne pere · Õppis Kharkovi Muusikakoolis · Lõpetas Gnessinite-nimelise Muusikaakadeemia · Töötas solistina Moskva Sümfoonia Orkestriga, Nõukogude armee Punase Bänneri laulu- ja tantsu ansambliga, Vene folkansambliga "Venemaa." · Uurali bajanistide trio Saavutused · Auhind "RSFSRi austatud muusik" (28. aprill 1980) · Auhind "RSFSRi rahva-helilooja" (9. jaanuar 1987) Teosed · Crumbly (ehk Rassypuha) · Cossack rode for the Danube · Meadow duckling · Mischievous tunes · Gypsy Rhapsody · Danube waves (I. Ivanovici) · In the arena · Karelo-Finnish Polka · Merry round dance · Sparkling starfall · March round dance (G. Diniku) Pere · Ta kohtus oma e...
peal) ning demode lindistamisega. Ettevõtte kasutuses on kaks helikindlat ruumi, koos lindistamiseks vaja mineva atribuutikaga. Ettevõte tegeleb ka helitehnika ja valgustuse rendiga. 1.3. Turg Turg on noored muusikast huvituvad inimesed, sündmuste korraldajad, noored bändid ja muusikud. 1.4. Personal Omanik: Aita Leida Kuusepuu Juhatus: Merilin Ülem, Annika Vesselov, Riin Luts, Alice Jefimova Tegevdirektor: Antti Keha Sekretär: Heli Pult Helimees: Mikk Rofon Transportijad: Heli Kõlar, Ago Rdjon 2. ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE 2.1. Põhiline informatsioon Nimi: OÜ Punn Põhja Aadress: Kuuse 6, Tartu 2.1.2. Asutamisaeg 20. oktoober 2009 2.1.3. Juriidiline staatus Osaühing 2.1.4. Tegevdirektor Antti Keha 3. KONKURENTS 3.1. Konkurents Konkurentsi pakuksid ettevõtted, mis tegelevad helitehnika rendi, valgustuse rendi, heli lindistamisega, bändiruumi rentimisega. 3.1.1
Hakkame tööle.. Uimastikonverentsi avapäev Hirm ja jälestus Las Vegases, lk 195-196 Me istusime Viru hotell peabanketisaali 1500-pealise mendimere tagumises ääres. Kaugel saali eesotsas, mis tagant vaevu paistis, avas Üleriigilise Ringkonnaprokuröride Assotsiatsiooni juhataja alaealine, halvasti hoolitsetud, mitte just kõige edukama vabariiklasest ärimehe tüüpi isanda nimega Antti Vastatatti kolmanda üleriigilise tervislike ravimite ja narkootikumide konverentsi. Tema remargid jõudsid meieni läbi väikese laulva ruupori, mis oli meie nurka raudtoru otsa topitud. Saali oli üles pandud veel tosinkond samasugust, mis kõik piilusid seltskonna peade kohal, ots taha poole.. Niiet polnud vahet kus sa istusid ja ennast nähtavaks üritasid teha, nagunii passis sind suure ruupori koon, niiet said tunda end staarina. See tekitas loomuliku efekti
Betti Alveri Muuseumis Alo looming on mitmekesine. Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilmide ja telelavastuste muusikat. Kõige rohkem on ta kirjutanud laule: kokku 86. Mõned tuntuimad neist on "Ei ole üksi ükski maa", viis ärkamisaegset laulu ja "Emale" "Ei ole üksi ükski maa" - mai 1987. Muusika - Alo Mattiisen, sõnad - Jüri Leesment. "Emale" Sõnad - Jaan Kross, esitas Antti Kammiste. Alo armastas väga oma ema ja selle laulu ongi ta temale pühendanud. Alo Mattiiseni viis ärkamisaegset laulu: "Kaunimad laulud" 1988 (F. A. Saebelman / V. Ruubel / A. Mattiisen / J. Leesment) "Mingem üles mägedele" 1988 (K. A. Hermann / M. Veske / A. Mattiisen / H. Käo) "Sind surmani" 1988 (A. Kunileid/ L. Koidula / A. Mattiisen / J.
Lasteaias võttis kohanemine aega umbes 23 kuud, sest ta ei olnud seltsiv. Oli rohkem omaette. Talle meeldisid väga loomad. Suviti vanaema juures olek oli tema paradiis. Lugema õppis varakult ja ilma kõrvalise abita, kirjutamise sai selgeks vanaisa kõrval. Raskusi oli r või k tähe hääldamisega, kuid see viga parandati lasteaias. Õpingud Kooli tahtis Alo väga minna ja ta tundis ennast seal suurepäraselt. Esi meseks õp etajaks oli õp etaja Oja maa. Esi meseks pinginaabriks oli Antti Martensoo, hilje m Jüri Lees m ent. Jõgeva Laste Muusikakooli läks teisest klassist alates e ma suunamisel, kuid ka ise oli muusikast v äga huvitatud. Muusikakoolis olid tema õpetajateks Elvi Kotkas ja Ilmar Lääne. Esi mese loo kirjutas muusikakooli kol mandas klassis, see oli viis lasteluuletusele. Pärast I klassi hakkas tohutult luge ma. Le m mikuteks olid seiklusjutud, reisikirjad, kriminullid. Eesti kirjanikest meeldisid Oskar Luts ja A. H. Tammsaare
Lasteaias võttis kohanemine aega umbes 2-3 kuud, sest ta ei olnud väga seltsiv. Oli rohkem omaette. Talle meeldisid väga loomad. Suviti vanaema juures olek oli tema paradiis. Lugema õppis varakult ja ilma kõrvalise abita, kirjutamise sai selgeks vanaisa kõrval. Raskusi oli r või k tähe hääldamisega, kuid see viga parandati lasteaias. Kooli tahtis Alo väga minna ja koolis tundis ennast suurepäraselt. Esimeseks õpetajaks oli õpetaja Ojamaa. Esimeseks pinginaabriks oli Antti Martensoo, hiljem tuli Jüri Leesment. Jõgeva Laste Muusikakooli läks teisest klassist alates ema suunamisel, kuid ka ise oli muusikast väga huvitatud. Muusikakoolis olid tema õpetajateks Elvi Kotkas ja Ilmar Lääne. Esimese loo kirjutas muusikakooli kolmandas klassis, see oli viis lasteluuletusele. Peale I klassi hakkas tohutult lugema. Lemmikuteks olid seiklusjutud, reisikirjad, kriminullid. Eesti kirjanikest meeldisid O. Luts ja A. H. Tammsaare. Poiss ei olnud ka kohustusliku
• postmodernismin tapaan eri tyylilajien sekoittaminen • ironian ja huumorin käyttö • ahdistavan maailman kuvaukset • liikkuminen todellisen ja harhamaailman rajamailla • naiskirjailijat naisen ihmissuhteiden ja kehitystarinoiden kuvaajina • maaseudun kuvaukset • dekkarikirjallisuus. • Kari Hotakainen (s. 1957) • Rosa Liksom (s. 1958)-laplasest maailmakirjandusse • Anja Kauranen, myöh. Snellman (s. 1954) • Antti Tuuri (s. 1944) • Jari Tervo (s. 1959) • Leena Krohn - Pelikanimees, ei sobitunud ühtegi suunda
Rahvuslik ärkamisaeg. Tähtsus *Hakkati tundma end ühtse rahvana *Sündis rahvuslik teater *Tekkis rahvuslik kunst *Pandi alus laulupidude traditsioonile *Koguti ja kirjutati üles rahvaluulet *Kujunes välja ühtne kirjakeel Eeldused: 1. eestlaste eneseteadvuse tõus 2. pärisorjusest vabanemine Eestimaal 1816 a. Ja Liivimaal 1819 a. 3. Talude päriseksostmine 4. Majandusliku jõukuse kasv 5. haridusliku taseme tõus 6. Rahvusluse ideoloogia levik(baltisakslased-eestlased) 7. Estofiilide tegevus 8. Eesti päritoluga intelligentide ilmumine Rahvusliku ärkamisaja perioodid Algus: 1850. aastate algus 1869. 1857 - "Kalevipoeg" (Friedrich Reinhold Kreutzwald) - "Perno Postimees" - Johann Voldemar Jannsen. 1860-1880 Rahvusliku liikumise kulminatsioon 1862- "Kalevipoja" rahvaväljaanne 1864 - "Eesti Postimes" J.V.Jannsen. Tartu. Palvekirjade kampaania Aleksandrikooli rajamiseks, Köler. 1865- laulu- j...
Ta on Eesti Interpreetide Liidu juhatuse liige. Siim Aimla on Jazz-muusik ja pedagoog. Ta on õppinud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, jazz- muusika hariduse omandanud Soomes Pop-Jazz Konservatooriumis ja Islandil. Mängib mitmetes jazz-koosseisudes näiteks Estonian Dream Bigband. Aastast 2005 on ta G. Otsa nim. Tallinna Muusikakooli pop-jazz suuna juht ja juhatab Otsakooli bigbändi ja Eesti Piirivalve Orkestri bigbändi. Kontsert algas Laurentiuse kirikuõpetaja Antti Toplaane kõnega. Seejärel hakkasid solistid kordamööda esitama erinevaid lugusid. Esitati lisaks jõululauludele ka eesti rahvalaulu, gospelit ja solistide omaloomingut. Näiteks esimene lugu oli T. Terase kirjutatud "Kyrie" ja Eesti rahvamuusikast olid esindatud Paistu rahvalaul "Pühade ootamine" ja Miina Härma kirjutatud lugu "Ei saa mitte vaiki olla". Anna-Liisa Supp esitas oma kirjutatud laulu "Üle muru". Kõik laulud, olenemata sellest, et olid gospel
Täpset arvu on siiski raske anda, kuna surmajuhtumid protokollitakse selle aine järgi, mida oli veres rohkem. Ravimite turvaline kasutamine eeldaks täielikku kainust või vähemasti joomise piiramist. Seda on alkohoolikult muidugi palju nõutud. Ohver ise vastutab Üledoosini viinud juhtumite puhul on enamasti kasutatud arsti poolt kirjutatud ravimeid. "Siin ongi arstidel raske hinnata, kas patsient on võimeline kandma vastutust," räägib Järvenpää vaimuhaigla peaarst Antti Holopainen. Suur osa alkohoolikuid võtab ravimeid-rahusteid, mis leevendaksid kohe, kui joomine saadaks kontrolli alla. Rauno Mäkelä väitel on üheksal juhul kümnest avaldunud alkoholi kasutamine enne vaimuhaigustele viitavaid märke. Promasiinil sada ohvrit Eluohtlikuim ravim on Soomes promasiin (psühhofarmakon), samuti levopromasiin, mida kasutatakse ka unerohuna. Kui võeti arvesse müüdud ravimite ja üledoosi surnute arv, saadi koefitsendiks 110
Iseseisev töö Tartu khk Ev09 Antti vatter Ühetoaline korter PINDALA valem on S = ab ÜMBERMÕÕDU valem on P = 2(a+b) TUBA 3,7 m 6,1 m Põrand Kui toa mõõtmed on 3,7 korda 6,1 meetrit, siis kui suure pindalaga vaiba pead sa ostma? S=ab=3,7*6,1=22,57(m2) Kui vaiba hind on 8,67 ruutmeetri eest, siis see maksab 8,67*22,57=197,62 Kui keraamilise plaadi hind on 31,64 ruutmeeter, siis see maksab 714,1148 Kui laminaatkate on 14,64 ruutmeeter, siis see maksab 330,4248 Milline põrandakate on kõige odavam? Vaipkate on kõige odavam. Lagi Kui laeplaadid on suurusega 0,6 ruutmeetrit , siis kui palju pead sa neid ostma? 8 Kui plaadi hind on 0,58 siis kui palju lae katmine maksab? 240 Liist Mitu meetrit peab ostma liiste seina ääristamiseks? 22,48(m2) L...
Alo Mattiiseni "Viis isamaalist laulu" "Kaunimad laulud" 1988 (F. A. Saebelman / V. Ruubel / A. Mattiisen / J. Leesment) "Mingem üles mägedele" 1988 (K. A. Hermann / M. Veske / A. Mattiisen / H. Käo) "Sind surmani" 1988 (A. Kunileid/ L. Koidula / A. Mattiisen / J. Leesment) "Isamaa ilu hoieldes" 1988 (K. A. Hermann / Fr. R. Kreutzwald / A. Mattiisen) "Eestlane olen ja eestlaseks jään" 1988 (K. A. Hermann / A. Mattiisen / J. Leesment) Laul "Emale" Sõnad - Jaan Kross, esitas Antti Kammiste (pühendatud Alo Mattiiseni emale) Filmimuusika Alo Mattiisen on kirjutanud muusika neljale filmile: Mängufilm "Tule tagasi, Lumumba" Film "Semm" Film "Eesti õhuruumis", Polarfilm Dokumentaalfilm "Eesti partii", erastuudio "Maurum" Teatrimuusika Kuulsamad lavateosed, millele on Alo Mattiisen muusika kirjutanud: "Charlotte koob võrku", esietendus Haapsalus 13. aprillil 1984. See on ameerika ajakirjaniku E. B
hulk. Kui proosa osas on tõlgitud Eestis soome kirjanikke tunduvalt rohkem kui eesti autoreid Soomes, siis luule osas ei ole Eestis siiani ülevaatlikke antoloogiaid soome luulest, nagu neid on Soomes eesti luulest mitu. Viimase kolmekümne aasta jooksul on avaldatud soome kirjanike teoseid Eestis aastas vähemalt neli-viis. Uute autoritena on kõige viimasel ajal saanud Eestis tuntuks Eeva Joenpelto, Paavo Rintala, Helvi Hämäläinen, Antti Tuuri, Hannu Salama, Eino Säisä, Erno ja Arto Paasilinna, Olli Jalonen, Danil Katz, Leena Krohn, Annika Idström, Juhani Salokannel, Matti Yrjänä Joensuu ja veel mitmed. Soomes kujunesid eesti kirjanduse väljaandmisel eriti märkimisväärseks 1980ndad aastad, mil vastastikune vahendamine tasakaalustus. Eesti proosakirjanikest on soome lugejate vaieldamatuks lemmikuks Jaan Kross, kelle loomingust on soomendatud peaaegu kõik ta peateosed
Eesti esimesel laulupeol 1869 esitati laule tema sõnadele, ta ise jäi peokülalistele meelde "kui ilmutus kõrgemast maailmast". Koidula tähendus eesti rahvuslikus identiteedis on ülisuur, tema romantiline isamaalüürika - luuletused "Mu isamaa on minu arm", "Sind surmani", "Jutt" jpt - on 150 aasta jooksul olnud eestlaste enesetunnetuslik koostisosa. Koidula epistolaarsest pärandist on avaldatud kirjavahetus F. R. Kreutzwaldiga (1910-1911 ja 1962), Antti Almbergiga (1925) ja "Koidula kirjad omakseile" (1926). Koidula dramaatilisest elust on kirjutatud mitmeid ilukirjanduslikke teoseid, eriti näidendeid. Eesti muld ja Eesti süda Süda kuis sa ruttu tõused kuumalt rinnus tuksuma, kui su nime suhu võtan püha Eesti - isamaa! Head olen näind ja paha, mõnda jõudsin kaota, mõnda elus jätta maha - sind ei iial unusta! Sinu rinnal olen hingand, kui ma vaevalt astusin, sinu õhku olen joonud,
Soomets ning Carita Vaikjärv. Priit Võigemast on kuulunud ansamblisse Püffel. Priit on alates 2005. aasta augustist abielus kursuseõe ja Linnateatrinäitleja Evelin Pangiga. 12. märtsil 2007 sündis neile esimene laps, tütar Loviise. Teatrialane tegevus Priit Võigemast asus ,,Ugala" teatrisse näitlejana tööle 2002. aastal. Toon ära tema Viljandi teatris mängitud etendused ja rollid: · 2002: "Niskamäe kired" Antti · 2003: "Ullike ootamatuste saarelt" Ingel · 2003: "Minu pere ja muud loomad" Gerald Durrell · 2003: "Kevade" Lesta · 2003: "Koturnijad ehk Kui nalja ei saa, siis meie ei mängi" Mees, Peremees, Põis · 2003: ,,Toomas Nipernaadi" Toomas Nipernaadi · 2003: "Thijl Ulenspiegel" kuningas Felipe, vaim · 2004: "80 päevaga ümber maailma" salapolitseinik Fax · 2004: "Aarete saar" Jim Hawkins · 2005: "Suvi" Tõnisson
1998 Jakob või Hanna Erik – T. Lindgren Mao tee kalju peal 2007 Voldemar – Andrus Kivirähk Voldemar 1999 Aleksei Petrovitsh Fedotik – Anton Tšehhov Kolm 2007 Pantalone; Prints; Ponks – Mihkel Ulman õde Võluõunad ehk Naeru kätte võib surra 1999 Esav – M. Kõiv Kui me Moondsundi Vasseliga kreeka 2007 Sipola – Antti Tuuri Jõgi voolab läbi linna pähkleid kauplesime, siis ükski ei tahtnud osta 2008 Joel – Vetemaa, Aule, Karusoo Sigma Tau-C705 1999 Vend, Emil, õpilane, vorstivolli, harjatsura, Pim, 2008 James Tyrone juunior – Eugene O'Neill Pikk Trik – R. Hachfeld ja V. Ludwig Rongijuht ja Millipillli päevatee kaob öösse 1999 Schürzinger – Ö.von Horvath Kasimir ja Karoline 2008 külaline – Madis Kõiv Lõputu kohvijoomine 2000 Pavlis – J
2005 Giuliano Medici, Boccaccio – Mart Kivastik Savonarola tuleriit 2005 Tõnisson – Oskar Luts/Priit Pedajas Kevade 2005 Frank – Roland Schimmelpfennig Push up 2006 Gösta Berling – Selma Lagerlöf Gösta Berlingi saaga 2006 Aleksander/Aragon – Andrus Kivirähk Syrrealistid 2006 Ben Silverman – Neil Simon Päikesepoisid 2007 Voldemar – Andrus Kivirähk Voldemar 2007 Pantalone; Prints; Ponks – Mihkel Ulman Võluõunad ehk Naeru kätte võib surra 2007 Sipola – Antti Tuuri Jõgi voolab läbi linna 2008 Joel – Vetemaa, Aule, Karusoo Sigma Tau-C705 2008 James Tyrone juunior – Eugene O'Neill Pikk päevatee kaob öösse 2008 külaline – Madis Kõiv Lõputu kohvijoomine 2009 Luule lugeja – koost. Priit Pedajas Arbujad 2010 Nikolai Vassiljevitš Vassiljev – Andrus Kivirähk Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia... 2010 Kolmas – Paavo Piik Panso 2011 Tetsumi – M. Algus, I. Vihmar Õitseng 2011 Paul – Uku Uusberg Kuni inglid sekkuvad
Lukupäiväkirja Asfalttikukka Antti Jalava Ennen kuin avaan kirjan... Kirjan kansi tuo mieleeni perustavanlaatuisen ruotsalaisen kaupunkikuvan, johtuen siitä, että olen lukenut takakannen tekstin. Nimi "asfalttikukka" ei sano minulle mitään. Itse asiassa minua ärsyttää juuri tämänkaltaiset otsikot; nimen minun mielestäni pitäisi olla houkutteleva ja kertoa lukijalle hieman sisällöstäkin. Tietysti siinähän sitä on arvailemista, kun lukee sitten kirjaa, mistä kirjailija on keksinyt nimen kirjalleen.
01 kell 19.00 Estonia Kammersaalis. Muusika ning arranžeeringu autoriteks on tuntud jazz-muusikud Toivo Unt ja Daninius Pulauskas ning etenduse juhiks oli Anton Osul. Toivo Unt oli lavastuse muusikaline juht, kes on Eesti ja endise Nõukogude Liidu tuntumaid kontrabassimängijaid. Ta on osavõtnud erinevatel jazzfestivalidel kogu maailmas ja ta on teinud koostööd nimekate välisartistidega nagu näiteks Ted Curson, Joe Lee Wilson, Igor Butman, Antti Sarppila, Frank Marocco, Judy Niemack, Joan Collaso, David Kikoski, Kenny Werner, Bobo Stenson jne. Ta on mitmete rahvusvaheliste konkursside žürii liige ja pedagoog. Muusitseeris jazz-ansambel JBB. Etenduse peaosatäitjateks olid Helen Bogatch ja Sergei Upkin. Lavastuse koreograafia autoriteks on Eesti Rahvusballeti tantsijad Triinu Leppik-Upkin ja Sergei Upkin. Tantsulavastuse tegevus toimus jazziklubis, mis kuulub ühele maffiabossile.
C. R. Jakobson oli üks väljapaistvamaid rahvusliku liikumise tegelasi. Jakobson oli see mees, kes andis Lydiale kirjanikunimeks Koidula, mis tähendas koiduaega. Koidulal oli suur soov Eesti teatrit arendada ja ise mõnda näidendit kirjutada ja ette kanda. Carl Rober Jakobson andis teatri rajamisel Koidulale palju nõu ja aitas teha teatri asustamiseks palju eeltööd. Kirjavahetustes jagas ka Jakobson sageli Koidulale häid nõuandeid. Antti Almberg-Jalava Peale selle, et Lydia Koidulal oli tihe kirjavahetus Fr. R. Kreutzwaldi ja C. R. Jakobsoniga oli tal ka kirjavahetus Antti Almberg-Jalavaga. Kirjavahetus hakkas hoogu saama peale seda kui Soomes oli näljahäda ja ,,Eesti Postimees" neile väikese summa abiraha saatis. ,,Uuesti Suometari" Peatoimetaja reageeris sellele suure austusega saates ,,Eesti Postimehe" puuduskannataile edasitoimetamiseks abirahasid. 1870. aastal saadab Koidula 10 rubla
C. R. Jakobson oli üks väljapaistvamaid rahvusliku liikumise tegelasi. Jakobson oli see mees, kes andis Lydiale kirjanikunimeks Koidula, mis tähendas koiduaega. Koidulal oli suur soov Eesti teatrit arendada ja ise mõnda näidendit kirjutada ja ette kanda. Carl Rober Jakobson andis teatri rajamisel Koidulale palju nõu ja aitas teha teatri asustamiseks palju eeltööd. Kirjavahetustes jagas ka Jakobson sageli Koidulale häid nõuandeid. Antti Almberg-Jalava Peale selle, et Lydia Koidulal oli tihe kirjavahetus Fr. R. Kreutzwaldi ja C. R. Jakobsoniga oli tal ka kirjavahetus Antti Almberg-Jalavaga. Kirjavahetus hakkas hoogu saama peale seda kui Soomes oli näljahäda ja ,,Eesti Postimees" neile väikese summa abiraha saatis. ,,Uuesti Suometari" Peatoimetaja reageeris sellele suure austusega saates ,,Eesti Postimehe" puuduskannataile edasitoimetamiseks abirahasid. 1870. aastal saadab Koidula 10 rubla
SQL> SPOOL currently spooling to ülesanne_03.lst --Soovitus.Enne päringu läbiviimist andke järgnev sqlplus-i formaatimiskorraldus SQL> COLUMN eesnimi FORMAT A15; SQL> COLUMN perenimi FORMAT A15; SQL> COLUMN voorkeel FORMAT 999; SQL> COLUMN diagramm FORMAT A12; --Koostage tabeli kandidaadid abil horisontaalne tulpdiagramm: iga nime järel on sümbolite "*" jada; iga "*" vastab kümnele punktile võõrkeele eksamil (ümardatult kümnega jaguva arvuni). SQL> SELECT eesnimi, perenimi, voorkeel, (LPAD('*', ROUND(voorkeel/10, 0), '*')) AS diagramm FROM kandidaadid; EESNIMI PERENIMI VOORKEEL DIAGRAMM --------------- --------------- -------- ------------ Pirjo Kask 67 ******* Mari Maasikas 89 ********* Liina Vaarikas 85 ********* KRISTJAN MAAPALU 41 **** GERD SIIMON 48 ***** TANEL VIHMANN ...
ainevahetusproduktide metaboliidid. Vananemine kajastub inimorganismis mitmeti ja on mõjustatud geenidest. Siiski aitab regulaarne võimlemine ja õige toitumine neid muutusi vähendada. (Inimkeha.Lühientsüklopeedia. 143.) 6 Kirjandus 1.Inimese füsioloogia ja anatoomia. Toimetaja Georg Loogna. Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist, Werner Söderström Osakeyhtio. As Meditsina, 2001. 2.Tunne iseennast! Avastusretk inimese kehasse. M.Koch. Koolibri 2004 3.Inimkeha. Lühientsüklopeedia.David Burnie. Kollibri. 1998 7
Mitmeid suviseid kontserte Euroopas kanti üle ka televisoonis. Pärast suve tegelesid bändiliikmed mõnda aega teiste projektidega ja lihtsalt puhkasid. 2003 Aasta jooksul viibiti peamiselt tuuridega välismaal. Oktoobris ilmus ka nende DVD "End Of Innocence". 2004 Alustati uue albumi lindistamist, mis seekord valmis koostöös Londoni sümfooniaorkestriga Pip William'si juhendamisel. Esimeseks singliks oli "Nemo" ja sellele valmis ka video, mille rezissööriks tuntud soomlane Antti Jokinen. Muudeti ka plaadifirmat - senise Spinefarmi asemel hakkas plaate välismaal välja andma Nuclear Blast. Uus album "Once" kuulutati kuldplaadiks selle väljaandmise päeval. Sellele järgnes ulatuslik tuur mööda Euroopat, Lõuna-Ameerikat, Kanadat, Jaapanit ja Austraaliat. Teine singel "Wish I Had An Angel" ilmus sügisel. Filmiti ka video, mille rezissööriks oli Uwe Boll ja see sisaldas katkeid tema filmist "Alone In The Dark". 2005
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Kristo Karbus 11RL klass Uurimistöö ELU MARSIL Juhendaja: õpetaja Paul Zubtsenko Kilingi-Nõmme 2012 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Marss.......................................................................................................................................4 1.1. Marsi ajalugu..............................................................................................................4 1.2. Üldised andmed..........................................................................................................4 1.3. Marsi pind................................................................................................6 1.4. Märkimisväärsed leiud Marsil.............................
Selles ajalehes avaldas ta ka oma esimesed ilukirjanduslikud tööd. Koidula kui luuletaja kuulsus lõi särama 1 üldlaulupeol,kus ühendkoor laulis tema sõnadele loodud laulu-"Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm".Luuletaja ise kaunis,suursugune,ebatavalise soengu- sööbis ka isikuna inimeste mällu. Laulupidu tekitas eestlastes tunde,otsekui kuulukski Koidula tervenisti kõigile,olekski määratud luulele ja oma rahva teenimisele.Soomes oli temast mõni aasra noorem Antti Almberg-ajalehetoimetaja ja some rahvuslane.Nende kirjavahetus algas Almbergi initsiatiivil ja ühe korra said nad ka kokku-siis,kui Koidula tegi koos isa ja vennaga suure Soome-reisi.Koidula ja Almbergi kirjavahetus on säilinud ja raamatuna välja antud.See on vaimuinimeste kiriromaan.Soome-reisilt tagasi tulles kihlus ta justkui kompensatsiooniks saksastunud lätlase eduard Michelsoniga,kes õppis Tartu arstiks.Pärast abielu sõlmimist 1873
Enne referaadi kirjutamist ei olnud ma ise nendest üritustest teadlik ning pole jõudnud ühelgil ära käia. Praegu muidugi kahetsen, et olen raha kokku hoidnud ning tuleval aastal proovin mõnel üritusel ikkagi ära käia. 4 Läänemaal toimusid järgmised suuremad muusikaüritused: 16.02.2008 Ivo Linna ja Antti Kammiste 23.03.2008 Kirikukontsert- Turu linna segakoor 12.04.2008 Ansambel Apelsin 27.04.2008 Klaveriloomade lood 27.04.2008 Helin- Mari Arderi kontert 03.05.2008 Ansambel PS Troika 09.05.2008 Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontsert 31.05.2008 Jaak Tuksam - Riho Sibul - Robert Jürjendal 01.06.2008-06.06.2008 C. Kreegi muusikapäevad 06.06.2008 Restart tuur 13.06.2008 Jaak Sooäär, Raul Vaigla ja Tanel Ruben 20.06.2008 Smilers vs. The Sun Tuur 2008 20.06.2008 Eesti Disco "Monofans" 02.07
91 3. Ralf Bartels 21.37 4. Reese Hoffa 21.28 5. Adam Nelson 21.11 6. Pavel Lõžin 20.98 7. Andrei Mihnevitš 20.74 8. Miroslav Vodovnik 20.50 ... 15. Taavi Peetre 19.91 11. Odavise Odaviskes sai kuldmedali Andreas Thorkildsen Norrast, hõbemedali Guillermo Martinez Kuubast ja pronksmedali Yukifumi Murakami Jaapanist. 1. Andreas Thorkildsen 89.59 2. Guillermo Martinez 86.41 3. Yukifumi Murakami 82.97 4. Vadims Vasilevskis 82.37 5. Tero Pitkämäki 81.90 6. Antti Ruuskanen 81.87 7. Ainars Kovals 81.54 8. Mark Frank 81.32 ... 16. Mihkel Kukk 78.18 6 12. Seitsmevõistlus Seitsmevõistluses sai kulla Jessica Ennis Suurbritanniast, hõbeda Jennifer Oeser Saksamaalt ning Kamila Chudzik Poolast. 1. Jessica Ennis 6731 2. Jennifer Oeser 6493 3. Kamila Chudzik 6471 4. Natalja Dobrõnska 6444 5. Ljudmila Jossipenko 6416 6. Žanna Melnitšenko 6414 7. Ida Antoinette Nana Djimou 6323 8
"Latern" projektiteater 2004 "Grease" Danny Zuko (Nukuteater) 2004 "80 päevaga ümber maailma" salapolitseinik Fax (Ugala) 2004 "Thijl Ulenspiegel" kuningas Felipe; vaim (Ugala) 2003 "Toomas Nipernaadi" Toomas Nipernaadi (Ugala) 2003 "Koturnijad ehk Kui nalja ei saa, siis meie ei mängi" Mees, Peremees, Põis (Ugala) 2003 "Kevade" Lesta (Ugala) 2003 "Minu pere ja muud loomad" Gerry Durell (Ugala) 2003 "Ullike ootamatuste saarelt" Ingel (Ugala) 2003 "Niskamäe kired" Antti (Ugala) 2003 "Bent" Rudy (Vanalinnastuudio) 2003 "Tabamata ime" Advokaat Kurg (diplomilavastus) 2001 "Musketärid kakskümmend aastat hiljem"- Vikont de Bragelonne (Linnateater) 2001 "Seitse venda" Eero (diplomilavastus) 2001 "Bastien ja Bastienne" Kammerteener (diplomilavastus) 2001 "Kolmekrossiooper"- Filch (Linnateater) 1999 "Hamlet"- Laertes (Linnateater) 1999 "Buratino" Buratino (diplomilavastus) 2000 LAVASTUSED
Raadio Marta Põlva Raadio Pärnu Pärnu Ring FM Võru / Tartu / Pärnu Ruut FM Valga Raadio Viru Rakvere / Jõhvi Sun FM Tartu / Pärnu Nõmme Raadio Viru Raadio Lokaalraadio Eesti Raadio sagedustel Mediainvest Holding Star FM Power Hit Radio Eesti muusika televisioonis. ,,Laulge kaasa" ,,Laululahing"- Laululahing on Eesti Televisiooni muusikaline telemäng, kus osalevad entusiastlikud ja rõõmsameelsed laulukoorid üle Eesti. Kooride repertuaari panid kokku muusikajuht Antti Kammiste ja saatejuht Tarmo Leinatamm. Eesmärk oli leida rõõmus, tuntud lugudest koosnev maitsekas laulukava, mida kooridel on hea laulda ja televaatajatel lust kuulata ning kaasa laulda. Igasugune liikumine, tantsimine, lõbusad kostüümid ja aksessuaarid on osalevatel kooridel igati teretulnud! Saatesse valitud koorid esitavad kokku kolm laulu. Ühe laulu valmistab iga koor ette enne saatesse tulekut. Enne õhtust otsesaadet on kooril sama päeva jooksul aega
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogia teaduskond Geograafia osakond REFERAAT Alutaguse kriivad - levik, morfoloogia ja tekke teooriad koostas: Maia-Liisa Suigusaar kursus: loodusgeograafia välipraktika- geomorfoloogia, meteoroloogia õppejõud: Tiit Hang Tartu, kevad 2015 Sisukord Tartu Ülikool............................................................................................................ 1 Sisukord.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Nimetuse seletus.............................................................
Psühholoogide jaoks oleks oluline mõista füsioloogiliste muutustega kaasnevaid psühholoogilisi muutusi ja haiguste mõju indiviidi eraelule ning sotsiaalsele võimekusele. Nende protsesside bioloogiliste aluste mõistmiseks on vaja natuke põhjalikumat anatoomia ja füsioloogia tundmist, kui seda gümnaasiumis pakutakse. Kasutatud materjalid I osa Nienstedt, Walter, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist 2005. Inimese füsioloogia ja anatoomia. lk 185-197. Toim. Georg Loogna. Tallinn: Medicina Käitumise füsioloogia (SOPH.00.527) slaidid Süda.2011, Hannes Tomusk Neti leheküljed: http://www.inimene.ee/index.php?disease=e&sisu=disease&did=770 http://www.inimene.ee/index.php?disease=s&sisu=disease&did=778 http://www.inimene.ee/?disease=p&sisu=disease&did=781&idr=i-n- 2xe5p1AHEmvo38NHj2x22f8 II osa Südamehaigused 2010
ja nad kõik joovad ja suitsetavad. Lelet ei olnud kunagi alkoholi ega tubaka tooteid tarbinud, kuid tänu sellisele seltskonnale, hakkas see kõik talle peagi meeldima. Ta jõi, et muresid kustutada. Tegelikult viiba alkohol mõtted ainult niikauaks mujale, kuni sa purjus oled ja hommikuks on kõik jälle vanaviisi. Enamvähem. Pohmakas. See oli Leleti elus esimene. Ta tahtis, et polek kunagi sünidinudki. Kuid ajapikku sai see kõiks igapäevaseks. Ta käis koos Alexi, Gerri, Rasmuse, Antti, Liska, Laura ja teistega pidevalt pidudel. Ta oli oma väikevennad peaaegu ära unustanud ning ühel päeval, kui ta lasteaeda läks, et poisid koju tuua, oli tema üllatus suur. Keegi oli juba poisid ära viinud-see oli tädi Ülle, kes poiste hooldusõigust endale tahtis. Alex ja Lelet üritasid kaksikuid neilt kätte saada, kuid see ei õnnestunud. Nii jäidki Alex ja Lelet mingiks ajaks peaaegu kahekesi. Kindlasti mitte, sest neil käisid ju igasugused sõbrad kogu aeg külas
Lydia Koidula (1843-1886) Luuletaja, jutu- ja näitekirjanik, eesti teatri rajaja, eesti rahvusliku liikumise sümbolkuju. Sündis 24. detsembril 1843 Vändras J. V. Jannseni esimese lapsena (kodanikunimi ongi Lydia Emilie Florentine Jannsen, abielus Michelson). Tema elusaatus kujunes omas ajas erandlikuks. Koidula lõpetas Pärnus saksakeelse tütarlastekooli ja sooritas Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami. Juba noorelt asus isa kõrval tööle ajalehtede "Perno Postimees" ja "Eesti Postimees" juures, saades nii praktiliselt eesti esimeseks naisajakirjanikuks. Papa Jannseni eestvõttel avaldas Koidula juba 1863 oma esimese raamatu, tõlkelise jutukese "Ojamölder ja tema minia" (tõlgiti ka soome ja saksa keelde). Kui perekond 1863 Tartusse kolis, töötas Koidula kümme aastat ajalehe "Eesti Postimees" praktilise toimetajana. Avaldas seal arvukalt jutte ja luuletusi, millest tema eluajal anti välja luulekogud "Vainulilled" (1866) ja "Emajõe Ööb...
VÄIKE-MAARJA ÕPPEKESKUS Suurkõõgi kokk ÕK26 EERO FEDULIN Lydia Koidula Referaat ajaloost Väike-Maarja 2013 SISUKORD: 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 3. Koidula tähtsus Eesti kultuuris 4. Suhted kultuuritegelastega 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud kirjandus 2 SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks Lydia Koidula, sest olen temast palju kuulnud ja tema isiksus pakub mulle huvi. Tema täisnimi on Lydia Emilie Florentine Jannsen. Kirjanikunimega Lydia Koidula -oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega, on Eesti esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Suurim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Oma referaadis annan ülevaate L. Koidula...
Kasutatud kirjandus · "Järvede ja soode hüdroloogia", 11.10.2008 http://www.eau.ee/~mit/kiled.pdf · Kai Kimmel, 2001, "Märg Eesti", Tallinn "Ilo" · "Looduskaitse ja maastikuhooldus", 11.10.2008, http://toots.jogevamv.ee/planeering98/mpc-1-4.htm · "Mis on sood ja kui palju neid Eestis on?" 11.10.2008 http://www.soo.ee/pub/Janeda_2005-11-04_Pajula.pdf · Anto Raukas, 1995, "Eesti Loodus", Tallinn "Valgus" · Antti Roose, 31.03.2005 "Seireandmed aitavad tegevust kavandada", "Roheline Maakond" · "Soo", 11.10.2008, http://bio.edu.ee/taimed/general/soop.htm · "Sood",11.10.2008, http://test.sc.ee/lefo/eSheets/? lisa=eSheets&m=1&tsykkel=1042&teema=1002967 · Hanno Zingel "Soode seire", 11.10.2008 http://www.soo.ee/pub/Janeda_2005-11- 05_Zingel.pdf · Uno Valk, 1988, "Eesti sood", Tallinn "Valgus"
rahvaluulega oli nende luule kohmakam, vaesem, toonilt kuivem, kaledam ja sageli didaktilised. Talupojaluuletajad => põhilise osa kogus kokku K. Grotenfelt aastal 1889 antoloogiasse ,,Kaheksateist värsiseppa. Paljud olid pärit sise-Soomest, eriti Savost. Idapoolt J. Räikkonen. Kuulsaim P. Korhonen ehk Vihta-Paavo, teosed ,,Soome keelest", ,,Talupoegadele", ,,Soome Kirjanduse Seltsile". Lisaks Korhosele veel Pentti Lyytinen ja kolmik Pietari Makkonen, Olli Kylmäläine ja Antti Puhakka. Talupojaluule tähtsus tõid kirjandusse ühiskonnaklasside hääle ja vaatekoha, väljendasid omalt poolt tõusva soomekeelse kultuuri laienemist ja aateid. Kohati võib pidada neid viimasteks runolaulikuteks. HELSINGI ROMANTISMI PERIOOD Rahvusluuletaja Runeberg 1822. aasta sügisel mõni kuu pärast Arwidssoni lahtilaskmist Turu ülikoolist, ülikooli astuvad peaaegu üheaegselt J. L. Runeberg, J. V. Snellmann ja E
SUUREMÕISA PÕHIKOOL 9. klass Maria Paat Jüri Uluots Referaat Juhendaja: Õp. Antti Leigri Suuremõisa,2006 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................... 3 ELULUGU...................................................................................................................4 TEENISTUSKÄIK.....................................................................................................
Folkloristika alused Ergo-Hart Västrik Töökorraldus KT (10.10 ja 21.11) KT’d järgi teha ei saa! Aine lõpetab kirjalik eksam, mille küsimused antakse eelnevalt teada. (eksami ajad 12.12 ja 19.12, korduseksam 09.01.2017) Kohustusliku kirjanduse lugemine – kokku u 200lk, esitatakse jooksvalt loengute käigus. Praktiline ülesanne tuleb sooritada enne 28.11.2016. Praktiline ülesanne: - Praktiline töö (2 akadeemilist tundi) Eesti Kirjandusmuuseumis (Eesti Rahvaluule Arhiivis või Folkloristika osakonnas alates 12.09-28.11.2016). Vajalik eelregistreerimine! - Õppekäik Eesti Rahvaluule Arhiivi (kogunemine Eesti Kirjandusmuuseumi fuajees, Vanemuise 42) 26.09.2016 kell 12.15 - Tagasiside praktilise töö ja õppekäigu kohta; etteantud küsimuste alusel õppekäigu ja oma praktilist arhiivikogemust; maht 1800-3600 tähemärki, vorm ÕIS-is tagasiside_vorm.docx, tähtaeg 28.11.2016. Koondhinde kujunemine: -...
arvestuses. Rammumees 2006 oli vaatamist väärt. MTÜ Lõpe Noored olid võistluse igati hästi ette valmistanud. Võistlustulle astus viis julget. Aladeks olid palgi tõstmine, eri raskusega kivide vinnamine alusele ja traktorikummi veeretamine. Rammumees 2006 tiitli saigi endale Eero Laasner. Õhtul astus publiku ette Aluste rahvamaja näitlejate rühm Vändra vallast. Etteaste sai publiku suure aplausi osaliseks. Üritus jätkus simmaniga. Tantsuks mängisid sel korral Antti Kammiste ja Meelis Punder. Laata toetasid Oidremaa Farmid OÜ, Lõpe Agro OÜ ja Ants Mõlder. (Pikkmets 2006) 2007. aastal sai teoks üheksateistkümnes laat. Rahvast naerutasid Luule Komissarov ja Arvo Raimo. Taas kõlasid puhkpillihelid ja lastele tulid külla Pipi ja Jänks. Koos lastega trallitati ja mängiti mitmesuguseid mänge. Sel päeval oli lastel võimalus ka näputööd teha, eesmärgiks oli vanade asjade taaskasutamine. Samaaegselt laste tegevusega sai kiriku jahedate
kemikaalide kontrollile , - ent 90. aastatel on klassikaline looduska itse saanud taas väärilise tähelepanu osaliseks. Ka Euroopa Liidu kehtivas VI keskkonnaprogrammis on bioloogilis e mitmekesisuse kaitse kantud prioriteetsete valdkondade hulka. Bioloogilise mitmekesisuse ka itse vajadusel on mitme id põhjendusi, lähtuda võib nii bioloogilistest, kultuurilistest, majanduslikest kui ka esteetilistest 7 Ibid l k. 9 -11. 8 Ibid l k. 11 -12. 9 ,,Gl obaalsed keskkonnaprobl eemi d" P. Antti la, M. Ojan en, M.Puhakka, T. Vouri suo, T. Frey. Tartu 1996, l k 95. 7 kaalutlustest. Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine tingib va jaduse efektiivsemate kaitsevahendite ning originaalsete õiguslike lahenduste järele. 10 Eesti õiguses reguleerivad bioloogilise mitmekesisuse kaitset mitmed jahti, kalapüüki, metsade majandammist reguleerivad seadused, kuid kõige vahetuma lt on selle keskkonnakaitse valdkonnaga seotud looduska itseseadus.
- Meetodi põhiseisukohad sõnastas Kaarle Krohn- vt Die Folkloristische Arbeitsmethode (1926) Folklore Fellows 23.5. Rahvusvaheline uurijavõrgustik Folklore Fellows 23.6. Asutajad 1907.a.: Kaarle Krohn (Soome), Axel Orlik (Taani), Carl Wilhelm von Sydow (Rootsi), Moltke Moe (Norra) ja Johannes Bolte (Saksamaa) 23.7. Väljaannete sari FF Communications (=FFC), nt: - Antti Aarne: Finnische Märchenvarianten. FFC No. 5 (1911) - Hans-Jörg Uther: The Types of International Folktales. A Classification and Bibliography I-III. FFC Nos. 284-286 (2004)=ATU Distsipliinide iseseisvumine: 23.8. Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine; - Rahvaluule/folkloor- folkloristika - Muinasteadus- arheoloogia - Rahvateadus (vrd sks Volkskunde)- etnograafia (etnoloogia) 23.9
- Meetodi põhiseisukohad sõnastas Kaarle Krohn- vt Die Folkloristische Arbeitsmethode (1926) Folklore Fellows 23.5. Rahvusvaheline uurijavõrgustik Folklore Fellows 23.6. Asutajad 1907.a.: Kaarle Krohn (Soome), Axel Orlik (Taani), Carl Wilhelm von Sydow (Rootsi), Moltke Moe (Norra) ja Johannes Bolte (Saksamaa) 23.7. Väljaannete sari FF Communications (=FFC), nt: - Antti Aarne: Finnische Märchenvarianten. FFC No. 5 (1911) - Hans-Jörg Uther: The Types of International Folktales. A Classification and Bibliography I-III. FFC Nos. 284-286 (2004)=ATU Distsipliinide iseseisvumine: 23.8. Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine; - Rahvaluule/folkloor- folkloristika - Muinasteadus- arheoloogia - Rahvateadus (vrd sks Volkskunde)- etnograafia (etnoloogia) 23.9
tekkinud vilumus. Info inimeste suhtumise kohta on hädavajalik psüühiliste mõõtmiste tegemisel ja kuulmistkaitsvate programmide juurutamisel. Kasutatud allikad: 1. Mark.S.Sanders ja Ernest J. McCormic "Human Factors in Engineering and Design" Seventh Edition. 2. Stephan Konz "Work Design: Industrial Ergonomics" Third Edition. 3. R.S.Bridger "Introduction to Ergonomics" 4. Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Irma Nienstedt "Fysiologian ja anatomian perusteet" 19
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
